PANDIKIRJADE SEADUSE EELNÕU VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUS

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Size: px
Start display at page:

Download "PANDIKIRJADE SEADUSE EELNÕU VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUS"

Transcription

1 22. detsember 2015 PANDIKIRJADE SEADUSE EELNÕU VÄLJATÖÖTAMISKAVATSUS I. SISSEJUHATUS 1.1. Pandikirja olemus ja kehtiv regulatsioon Euroopa Liidus (EL) 1 käsitletakse pandikirjana (covered bond) eriliigilist võlakirja, mida emiteerib vastavat tegevusluba omav krediidiasutus ja mille tagatiseks on tavapäraselt krediidiasutuse nõuded kinnisvaralaenu saajate vastu. Tagatisvaraks võivad olla, vastavalt konkreetses riigis kehtestatud tingimustele, aga ka muud varad, näiteks avaliku sektori võlakohustustest tulenevad krediidiasutuste nõuded. Riikide regulatsioonis on tavapäraselt kehtestatud ka tingimused pandikirjade alusvarale ja selle käsitlemisele, mille abil aidatakse tagada kõigi pandikirjast tulenevate kohustuste täitmine. Pandikirjad on muude reguleerimata või vähem reguleeritud võlakirjadega võrreldes tavapärasest kõrgema usaldusväärsusega, kuna nendega seotud kohustuste täitmine on, eelkõige õiguslikult, paremini tagatud. Sellega kaasnevad krediidireitinguagentuuride kõrgemad reitingud, mis võivad olla isegi kõrgemad pandikirja emiteerinud krediidiasutuse enda reitingust. Euroopa Pangandusjärelevalve Asutuse (EBA) läbiviidud pankade varade likviidsust ja kvaliteeti käsitlevas uuringus 2 liigitatakse pandikirjad kõrge likviidsuse ning krediidikvaliteediga väärtpaberite hulka. Samuti käsitletakse pankade likviidsuskatte nõudeid (nn LCR) käsitlevas Euroopa Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2015/61 3 pandikirju likviidsete varadena. Praktikas on pandikirjad Euroopas üks populaarsemaid kapitaliturgude väärtpabereid (eriti Saksamaal 4, Skandinaavias 5, jm). Pandikirjadest on EL-s saamas üha olulisem pankade rahastamise instrument a seisuga oli globaalselt kokku väljastatud pandikirju 2,5 mlrd euro eest, millest üle 80% oli väljastatud seitsmest EL riigist: Saksamaa, Taani, Hispaania, Prantsusmaa, Rootsi, UK ja Itaalia (vt lisa 2 joonist 10). Üha suurema pandikirjade osakaalu mõjutajaks pankade emissioonides on lähenemine, et nn tavaliste ehk tagamata võlakirjade investorid peavad probleemide korral kahjumid kinni maksma (nn bail-in), samas kui pandikirjade tagatisvara on investorite jaoks kaitstud, aga ka tagamata rahastamise (unsecured funding) suurenenud kulud, jmt. Õigusaktides pandikirjade eeliskäsitlus likviidsete varadena on ühtlasi garanteerinud nendele piisava nõudluse ja pakkumise. Samuti on pandikirjad investorite jaoks mitmetes aspektides võrreldavad riigivõlakirjadega, mida on näha ka erinevate riikide pandikirjade ning riigivõlakirjade intressikõverate sarnasusest (vt lisa 2 joonist 11). EL tasandil pandikirjade kohta eraldi harmoneeritud regulatsiooni ei eksisteeri, kuid selle võimaliku loomise kaalumisele on viidatud juba Euroopa Komisjoni a majanduse pikaajalise rahastamise teatises 6 ning Euroopa Komisjoni avaldatud kapitaliturgude liidu rohelises raamatus 7. 1 USA-s kasutatakse pandikirjast veidi erinevat hüpoteekvõlakirja tüüpi (mortgage bond) Täiendav info Saksa pandikirjade kohta: 5 Täiendav info Taani pandikirjade kohta:

2 Euroopa Komisjon on juba algatanud 2015.a. 30. septembril avaliku konsultatsiooni 8 (konsultatsioon lõppeb 2016.a. 6. jaanuaril), kus kaalutakse juba erinevaid võimalusi ühtse EL-ülese pandikirjade lähenemise rakendamiseks esialgu ühtse praktikana, aga seejärel juba võimaliku õigusliku regulatsioonina. Eelnev häälestatus antud algatuse suhtes on Komisjonil väga positiivne ja harmoneeritud raamistiku loomise suunas liikumine tõenäoline. Selle abil loodab Euroopa Komisjon muu hulgas elavdada EL majanduskasvu, luua täiendavaid rahastamismeetmeid ettevõtetele, jmt. Esimese võimaliku sammuna selles suunas on EBA koostanud 2014.a. 1. juulil aruande EL pandikirjade raamistike ning kapitali käsitluse kohta lähtuvalt määrusest nr 573/2013 (nn CRR) 9. Samuti on Euroopa Komisjon koostanud a samal teemal omapoolse aruande, kus viidatakse samuti võimalikule pandikirjade ühtse EL raamistiku väljatöötamisele. 10 Seega kaalutakse EL tasandil võimalust alustada pandikirjade regulatsiooni harmoneerimisega, kuid reaalselt selleni jõudmine oleneb turuosaliste ning EL liikmesriikide seisukohtadest, mida Euroopa Komisjon püüab kapitaliturgude liidu algatuste raames algatatud pandikirjade avaliku konsultatsiooniga välja selgitada. Seni on pandikirju siiski EL õiguses käsitletud mõnede finantsteenuseid reguleerivate valdkondlike õigusaktide raames (vt punkti 4.1). Väidetavalt on Eesti koos Horvaatiaga EL-s ainsad liikmesriigid, kus ei ole eraldi pandikirjade emiteerimist ja toimimist reguleeritud. Käesoleva väljatöötamiskavatsuse kohase eelnõu eesmärgiks on luua õiguslikult usaldusväärne keskkond Eestis krediidiasutustele pandikirjade emiteerimiseks ning pandikirjade turu toimimiseks Tehtud uuringud Ajalooliselt on Eestis tegeletud pandikirjade (algselt nn hüpoteekfinantseerimise) teemaga ka varasemalt, kuid seni rakendatavate tulemusteni jõudmata a. töötati Eestis välja nn hüpoteegipanga seaduse esialgne eelnõu projekt, mis aga sellest staatusest kaugemale ei jõudnud ning seaduseks ei realiseerunud a. rahandusministri käskkirjaga nr 164 moodustati hüpoteekfinantseerimise töörühm, mida juhatas Rahandusministeerium ning kuhu kuulusid 13 esindajat erinevatest avaliku sektori ja erasektori asutustest (Majandusministeerium, Justiitsministeerium, Eesti Pank, Tallinna Väärtpaberibörs, turuosaliste esindajad). Hüpoteekfinantseerimise töörühma töö tulemusena valmis a. lõpuks Saksa hüpoteekpankade õiguse eeskujul mustand hüpoteekpankade seaduse eelnõust. Seda arendati hüpoteekfinantseerimise töörühmas (ka teiste riikide eeskujusid arvestades) edasi, kuni a. oli välja töötatud pandikirjade seaduse eelnõu mustand a. nähti turul võimalikku huvi pandikirjade vastu ning võimalust laiendada pankade rahastamist ja kahandada seeläbi nende sõltuvust emapankadest a. koostati Rahandusministeeriumis ka täiendav lühike analüüs võimalikuks regulatiivse keskkonna väljakujundamiseks. Regulatsiooni kehtestamiseni siiski lõppkokkuvõttes välja ei jõutud. Seda nii mahuka tolleaegse õigusloome tööplaani ja jätkuvalt soodsa välisressursi kättesaadavuse tõttu. Põhjalikku süvaanalüüsi ei ole kokkuvõttes pandikirjade teemal viimase kümne aasta jooksul tehtud ent.pdf

3 1.3. Seotud strateegiad ja arengukavad Rahandusministeeriumi arengukavas 11 (aastate kohta) on esitatud ühe strateegilise eesmärgina konkurentsivõimeline ja usaldusväärne finantskeskkond (lk 17). Vaadeldava perioodi eesmärgiks on tagada finantskeskkonna usaldusväärsus, kuid samas luua eeldusi selle konkurentsivõime tõstmiseks viisil, kus teenusepakkujate ärihuvid ning avalikkuse huvid seoses finantsstabiilsuse tagamise ning tarbijakaitseliste ja sotsiaalsete riskide maandamisega oleksid omavahel tasakaalustatud. Selle eesmärgi saavutamiseks on ühe meetmena ära toodud pandikirjade regulatsiooni väljatöötamine (lk 19). Vahetu tulemusena on märgitud, et analüüs koos ettepanekutega valmib hiljemalt aastal Selle eesmärgi üheks mõjuindikaatoriks on tõsta finantsvahenduse osatähtsust SKT-s. Pandikirjade regulatsiooni tulemusena saavad pangad mitmekesistada oma rahastamise allikaid ja laiemalt võiks see positiivselt mõjuda Eesti kapitalituru arengule, mistõttu see aitab kaasa seatud eesmärgile suurendada finantsvahenduse osatähtsust SKT-s. II. PROBLEEM, SIHTRÜHM JA EESMÄRK 2.1. Probleemi kirjeldus ja selle tekke põhjus Eestis tegutsevad krediidiasutused on näidanud üles huvi pandikirjade emiteerima hakkamise vastu, mis teeb vajalikuks ka antud valdkonna reguleerimise, et tagada sarnaselt teiste EL liikmesriikidega pandikirjade kõrgemat usaldusväärsust ja pandikirjade investorite kaitset. Eestis toimub täna kinnisasjade tsiviilkäive ainult kinnistusraamatu kannete tegemise teel. Pandikirjad ehk nn kirikinnispandiõigust (milline võimaldaks pandiõiguse tekkimist ja loovutamist pandikirja üleandmise teel) Eesti asjaõigusseadus ei tunne. Näiteks Magnus Lomp on oma aastal koostatud magistritöös jõudnud järeldusele, et pandikirja regulatsioon ei sobitu Eesti õiguskorda, kuna pandikirja finantsinstrumendi efektiivne toimimine nõuab krediidiasutuselt, et pandikirja tagatisvara üleandmine või pantimine toimuks kiirelt ja efektiivselt. Kuna Eesti asjaõigusseadus nõuab hüpoteegi üleandmiseks või pantimiseks notariaalselt kinnitatud või tõestatud kokkulepet ja kannet kinnisturaamatu registrisse, võib tagatisvarade üleandmine mõistliku aja jooksul sattuda kahtluse alla. Tema hinnangul võimaldaks pandikirja tagavara üleandmise efektiivsust parandada kirikinnispandiõiguse sisse viimine asjaõigusesse või hüpoteegi pantimise vorminõuete lihtsustamine. Lisaks asjaõigusseadusele on tõenäoliselt vajalik muuta ka pankrotiseadust, kuna pankroti korral ei oleks pandikirjade puhul enam edaspidi emitendi võlausaldajatel nõudeõigust pandikirjade tagatisvara suhtes, mis on emitendi muust varast eraldatud. Peamised põhjused, miks Eestis pandikirjade turgu edendada: Uus instrument investeerimiseks Eesti kapitaliturul on kauplemise aktiivsus aastatega vähenenud, uusi emissioone ei ole väga palju toimunud ja huvi kapitaliturule investeerimise vastu kahanemas. Õiguslike aluste loomine pandikirjade emiteerimiseks oleks üheks meetmeks, mis võimaldaks kapitaliturgu elavdada, luues ühtlasi investoritele täiendavaid investeerimisvõimalusi kodumaisel turul

4 ja aidates mitmekesistada raha kaasamise võimalusi krediidiasutustele. Seega oleks pandikirja näol võimalik Eesti kapitaliturule lisada täiendav kõrge usaldusväärsusega finantsinstrument, mida saaksid kasutada eelkõige sellised ettevõtted, kelle jaoks on oluline investeeringu madal riskitase ning õigusaktidega sätestatud investeerimispiirangud. Pandikiri võiks olla sobilik investeerimisinstrument eelkõige meie pensionifondidele, arvestades kodumaiste investeeringute vähesust pensionifondide portfellides. Panganduse rahastamisega seotud riskide vähendamine pandikirjade turuletoomine tähendaks Eesti pankadele olulise alternatiivse rahastamise allika lisandumist. Eesti tänases väljakujunenud pangandusstruktuuris (mis on küll seni hästi toiminud), on seni olnud põhiliseks finantsseerimise allikaks emapankade poolt saadav (suhteliselt odav) rahastamine, mille osakaalu oleks aga otstarbekas võimalike riskide hajutamiseks kahandada. Pandikirju käsitletakse 26. juunil a krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõuete kohta kehtestatud määruse nr 575/2013 (nn CRR 12 ) kohaselt olulise krediidiriski maandamise instrumendina, mille eelduseks on pandikirjade emiteerimise õiguskindlus, Eeltoodu mõjutab krediidiasutuste omavahendite nõude suurust ja kapitali hinda, mis kogumis mõjutab Eesti finantsturu konkurentsivõimelisust Euroopa Liidu ühtsel pangandusturul. Pandikirjade regulatsiooni puudumine võib teatud ulatuses takistada CRR ühetaolist rakendamist. Lisaks näeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014.a direktiiv 2014/59/EL 13, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik, ette, et juhul kui pank satub probleemidesse (ilmnevad märgid võimalikud maksejõuetusest), siis pandikirjadega seotud nõudeid ei saa, erinevalt muudest nõuetest, ümber konverteerida aktsiateks, alla hinnata või isegi maha kirjutada. Nimetatud direktiiv on Eestis 2015.a üle võetud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusega (RT I, , 3) mille paragrahvis 71 on ette nähtud ka analoogne erisus pandikirjadele. Seega saavad need krediidiasutused, kes emiteerivad pandikirju teatud konkurentsieelise rahastamisel (sest raha kaasamine läbi pandikirjade on odavam) võrreldes nende krediidiasutustega, kes pandikirju ei emiteeri. Vabanev laenuressurss Eesti ettevõtete tegevuse rahastamiseks pandikiri aitaks ühtlasi parandada Eesti ettevõtete ligipääsu kapitaliturgudele. Pangad saavad hüpoteeklaenude tagatisel võlakirjade emiteerimise kaudu kaasata täiendavat laenuressurssi, mida saaks kasutada ettevõtjatele suuremas mahus ja paremate tingimustega laenude väljastamiseks. Eluasemelaenude hinna suurem stabiilsus lisaks võib võimaliku kasuna pandikirjade turuletoomise juures teiste riikide kogemusele toetudes eraldi välja tuua ka fikseeritud intressimääraga laenamise odavamaks muutmise (eelkõige tänu pikaajalisele finantseerimisallikale pandikirjade näol). See aitab suurendada laenude kättesaadavust kodumajapidamistele, kahandada eraisikute intressitundlikkust, soodustada seeläbi stabiilsemat tarbimist, jmt. Ühtlasi aitaksid pandikirjad suurendada kodulaenude rahastamise stabiilsust. Kodulaenude võtjad ei sõltuks oma intressi osas laenu andnud panga muust tegevusest, vaid oleksid sellest oluliselt stabiilsemas seisus. Eeltoodul on väärtpaberituru elavdamisele otsene positiivne mõju. Kaudsem positiivne mõju kaasneb rahastamis- ning investeerimisvõimaluste avardumise kaudu ka majanduskasvule ja uute töökohtade tekkimisele Sihtrühm

5 Otseseks sihtrühmaks, kelle tegevust eelnõus reguleeritakse, on pandikirjade emitentidest krediidiasutused ning nende üle järelevalvet teostav Finantsinspektsioon. Kaudsemaks sihtrühmaks oleksid suuremad juriidilised isikud või institutsioonid, keda pandikirjade regulatiivse keskkonna loomine nende kutselise tegevuse kaudu samuti mõjutab, aga kelle tegevust eelnõu otseselt ei reguleeri. Nendeks oleksid muud Eestis tegutsevad finantseerimisega, investeerimisega ja kutseliselt väärtpaberitehingutega seotud äriühingud, (teised krediidiasutused, investeerimis- ja pensionifondid, kindlustusandjad, Tallinna Börs, Eesti väärtpaberite keskregister) ning asutused (Eesti Pank), kes pandikirjadega oma kutsetegevuse käigus enam kokku puutuvad. Samuti kaasneks seoses pandikirjade alusvara reguleerimisega teatav mõju kinnisvara hindajatele. Kaudselt oleksid ilmselt potentsiaalselt mõjutatud ühtlasi eluasemelaenude võtjad, aga ka väikeettevõtted, kelle rahastamiseks potentsiaalselt vabaneks täiendavat ressurssi ja seega suureneks eluasemelaenude rahastamise stabiilsus Eesmärk ja saavutatava olukorra kirjeldus Lõplik eesmärk on võimaluse tekitamine pandikirjade turu tõrgeteta toimima hakkamiseks Eestis, mille eelduseks on efektiivse pandikirjade regulatsiooni kehtestamine, mis võimaldaks pandikirju emiteerida. Regulatsioonita ei ole võimalik sarnaselt teistele liikmesriikidele Eestis pandikirju emiteerida. Efektiivne regulatsioon tähendaks seda, et ühelt poolt on tagatud piisav usaldusväärsus emiteeritavate pandikirjade vastu ning teiselt poolt ei oleks see samas emitentidele liigselt kulukas, tehes pandikirjade kasutamise emitentidele finantsvahendite kaasamiseks piisavalt atraktiivseks. See võiks tuua kaasa Eesti kapitalituru elavnemise ja aitaks luua enamat laenuressurssi ettevõtete tegevuse rahastamiseks. III. KAALUTUD LAHENDUSED 3.1. Kaalutud võimalikud lahendused Avalikkuse teavitamine - Senise regulatsiooni parem rakendamine - Rahastamise suurendamine - De-regulatsioon - Mitte-midagi-tegemine X Uue regulatsiooni loomine X 3.2. Kaalutud võimalike lahenduste võrdlev analüüs Mitte midagi tegemine Positiivsed küljed: ei vajaks õiguslikke muudatusi, st kaasneks sääst regulatsiooni väljatöötamise arvelt; oht laenude kättesaadavuse paranemisega kaasneva järjekordse laenubuumi tekkeks püsib väiksemana; võimaliku täiendava finantsinstrumendi turuletoomisest loobumine hoiaks potentsiaalset ohtu finantsstabiilsusele madalamana. Negatiivsed küljed: 5

6 regulatsiooni puudumine tekitab Eestis pandikirjade valdkonnas õigusliku ebakindluse, kuna kohaliku õiguse alusel ei ole pandikirjad reguleeritud; pandikirjade turu käivitamine on keeruline, kuna selge õiguslik raamistik puudub; teiste liikmesriikide pangad omavad Eestis asutatud pankade võrreldes täiendavat konkurentsieelist; Eesti regulatsiooni puudumine sunnib turuosalisi emiteerima pandikirju teistes riikides (Taanis, Rootsis, jm); juhul kui hakkab toimima iseregulatsioon, on regulatiivse arbitraaži oht teiste riikidega, kus pandikirju kasutatakse, aga turg on reguleeritud, samuti on emitendi või pandikirjadega seonduvate probleemide korral vastutus ebaselge. Uue regulatsiooni loomine Positiivsed küljed: õiguskindla aluse loomine pandikirjade turu käivitumiseks, mis motiveeriks kohalikke turuosalisi pandikirjadega enam tegelema; välistele investoritele usaldusväärsust Eesti pandikirjade turule investeerimiseks usaldusväärsuse suurendamine; Eesti majanduse kasvuks täiendava aluse loomine kapitaliturgude elavdamise, rahastamise tingimuste parandamise, jmt kaudu; vt ka käesoleva väljatöötamiskavatsuse punktis 2.1. väljatoodud põhjuseid. Negatiivsed küljed: kehtiva õiguskorra muutmine lisaks juba suurele hulgale muudele hiljuti pankadele kehtestatud uutele nõuetele, millega kaasneb vajadus selle järgijatele kohanemiseks; järelevalveasutuse koormuse suurenemine, kuna kehtestatakse eraldiseisev või täiendav tegevusloa režiim pandikirjade emiteerimiseks; regulatsiooni järgimine toob ka emitentidele kaasa täiendavaid kulusid seoses pandikirjadega. Oluline on regulatsiooni väljatöötamisel jälgida, et nõuded ei oleks emitentidele liigselt koormavad, mis kahandaks pandikirjade atraktiivsust Kokkuvõte Kokkuvõttes tuleb asuda seisukohale, et tegevusetus ei viiks vajaliku eesmärgi saavutamiseni ja positiivseid ning negatiivseid külgi arvestades on püstitatud eesmärgi saavutamiseks vajalik uue regulatsiooni loomine. IV. KAVANDATAV ÕIGUSLIK REGULATSIOON 4.1. Kehtiv EL õigus EL kehtiv õigus eraõiguslikke norme pandikirjade kohta ei harmoneeri. Küll aga on pandikirjade emiteerimisele kehtestatud tingimused mõnedes finantsteenuste sektori määrustes ja direktiivides. Reguleeritavatele ettevõtetele antakse võimalus pandikirjade kasutamisel teatud nn soodsamate režiimide kasutamiseks (kapitalinõude vähendamiseks), mis kaasnevad pandikirjade kõrgema usaldusväärsusega. Samuti kaasneb ettevõtetele pandikirjade kasutamisega soodusrežiimide läbi konkurentsieelis. Peamised normid EL õigusaktides, mis reguleerivad teatud määral pandikirjade emiteerimist või neid emiteerivaid isikuid, on järgmised: 6

7 Eurofondide (UCITS 14 ) direktiivi 2009/65/EÜ, mille artikkel 52(4) annab eurofondile võimaluse investeerida ühe ja sama asutuse emiteeritud vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse tavapärase kuni 5 % asemel kuni 25% oma varast, kui tegemist on pandikirjadega; krediidiasutuste ja investeerimisühingute kapitalinõuete kohta kehtestatud määruse nr 575/2013 (nn CRR 15 ) artikkel 129 näeb ette võimaluse rakendada UCITS direktiivi artikkel 52(4) viidatud pandikirjade suhtes eeliskäsitlust omavahendite nõuete arvutamiseks ette nähtud riskikaalude määramisel. Määruse artikli 161 lõike 1 punkti d kohaselt ja artikli 207 lõike 2 kohaselt käsitletakse pandikirju krediidiriski maandamise instrumentidena ja artikli 400 lõike 2 kohaselt on võimalik pandikirjade suhtes kehtestada erand riskide kontsentratsiooni piirmäärade arvutamisel; Direktiiv 2014/59/EÜ, millega luuakse krediidiasutuste ja investeerimisühingute finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse õigusraamistik, artiklis 44 käsitletakse pandikirju instrumentidena, millele ei laiene nn mahakirjutamise (write down) võimalus ja artikliga 45 antakse ühtlasi hüpoteekpankadele erand, mille kohaselt nad ei pea täitma omavahendite miinimumnõudeid. Eelnimetatud direktiiv on Eestis üle võetud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusega; Võimalik puutumus võib tekkida ka hüpoteeklaenude direktiivis 2014/17/EÜ 16 sätestatud nõuetega. Rahvusvaheliselt on aastal ECBC (European Covered Bond Council) ning EMF (European Mortgage Federation) koostöös välja töötatud pandikirjade nn märgistuse (Covered Bond Label) 17 nõuded, mille kasutamine aitab tagada pandikirjade veelgi suuremat usaldusväärsust investorite jaoks. EBA on välja töötanud omapoolsed soovitused turvaliste ja usaldusväärsete pandikirjade parimate praktikate 18 kohta. Mh tuuakse EBA paberis välja soovitused seoses pankrotiõigusega, mis on üheks olulisemaks pandikirjade usaldusväärsust tagavaks elemendiks. Soovituste järgimine tingiks muudatused ka Eesti praeguses pankrotiõiguses. Soovitustes on välja toodud näiteks tagatisvara eraldamine muudest emitendi varadest, et tagada pandikirjade investorite nõuete täitmine. Selleks registreeritakse tagatisvara vastavas tagatisvara registris ja/või kantakse tagatisvara üle eraldi eriotstarbelisse üksusesse (SPV). Emitendi pankroti korral tagatakse selle varakogumiga pandikirjadest tulenevad nõuded. Lisaks ei tohiks emitenti pankrot mõjutada pandikirjadest tulenevate kohustuste täitmist, sh kiirendada nendega seotud maksete tegemist investoritele. Tagatisvara kogumile määratakse emitendi pankroti korral haldur, kes peab tagama eelisjärjekorras pandikirjade investorite huvidest lähtuva varade valitsemise ja kohustuste täitmise. Rahvusvahelise õiguse ega EL-i õiguse kohaselt ei ole pandikirjade regulatsiooni kehtestamisest ühelegi rahvusvahelisele organisatsioonile, EL-i institutsioonile ega teistele liikmesriikidele teada andmine ega nende nõusoleku küsimine vajalik Välisriigid, mille regulatsioone on kavas seaduseelnõu koostamisel analüüsida Pandikirjade regulatsioon eksisteerib juba peaaegu kõigis liikmesriikides. Eesti regulatsiooni väljatöötamisel on analüüsitud ja on kavas veel täiendavalt analüüsida nende riikide regulatsioone, kus pandikirjad on juba pikemat aega olnud edukalt kasutusel ning tugevamalt reguleeritud. Sellisteks riikideks on eelkõige Saksamaa ja Taani, aga näiteks ka Rootsi, Prantsusmaa ja Hispaania. Erinevate riikide regulatsioonide võrdlus on hästi välja toodud ECBC 2015.a faktiraamatus

8 Ühtlasi on riigiti kasutusel erinevad pandikirjade tagatiste mudelid nt Suurbritannia, mille positiivseid ja negatiivseid praktikaid mõjutavad pandikirjaga tagatud nõuete usaldusväärsust ja reitinguagentuuride poolt antavaid hinnanguid. Mõningase võrdlusena väärib analüüsimist ka USA väärtpaberiturul toimunud muudatused hüpoteekvõlakirjade turul Kavandatava regulatsiooni kirjeldus, sh regulatiivsete võimaluste kirjeldus Kavandatav regulatsioon hakkab üldjoontes reguleerima: pandikirjade krediidiasutustest emitentidele täiendava tegevusloa või vastava õiguse andmist, ilma milleta ei ole pandikirjade emiteerimine lubatud; pandikirjade nime kaitset võlakirjade pakkumisel võib nende nimetuses sõna pandikiri kasutada vaid seadusest lähtuvalt tegevusluba omav emitent; emitentide üle järelevalve teostamist Finantsinspektsiooni poolt; pandikirjade emiteerimise tingimusi; pandikirjade tagamise põhimõtteid ja tagatisvaraga seonduvaid nõudeid, mis aitavad tagada pandikirjade kõrget usaldusväärsust; pandikirjade tagatisvara kogumi eraldi registreerimiseks pandikirjade tagatisregistrite pidamist emitentide poolt; tagatisvara kontrolleri määramist ja tegutsemist emitendi pandikirjaportfelli nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Kontrolleri ülesanneteks oleks pandikirjaportfelli stressitestide tulemuste kontrollimine, tagatisvara seaduse nõuetele vastavuse kontroll ja selle käigus avastatu raporteerimine Finantsinspektsioonile, kord aastas kontrollitegevuse aruande koostamine ning esitamine Finantsinspektsioonile ja emitendile; pandikirjadega seonduvat emitendi kvartaalset aruandlust ning pandikirjade portfelli haldamisega seonduvaid riskijuhtimise üldpõhimõtteid; investorite kaitse tagamist emitendi maksejõuetuks muutmise korral - pandikirjade tagatisvara eraldatust emitendi varast ja tagatisvara halduri määramist, tegutsemist ning järelevalvet tema üle; pandikirjade portfelli võõrandamist Finantsinspektsiooni loal tagatisvara halduri poolt teisele pandikirjade emiteerimise tegevusluba omavale pangale; pandikirjaportfelli pankrotistumist; vastutust emitendi kohustuste rikkumise korral. Täpsem eelnõu sisukord on esitatud lisas nr 3. Kuna pandikirjade emitentideks on krediidiasutused, on otsustuskohaks, kas kehtestada regulatsioon eraldi uue seadusena või viia see muudatustena sisse olemasolevasse krediidiasutuste seadusesse (KrAS). Kuna paljud sätted sarnaneksid pankadele kehtestatud regulatsiooniga, kahandaks KrASi muutmine sisseviidavate muudatuste hulka. Samas aga tuleks mõlemal juhul teha ulatuslikud muudatused ka kehtivatesse õigusaktidesse. Seega on mõistlik koostada pigem uus terviktekst ehk eraldi seadus pandkirjade kohta. Uue tervikteksti loomise peamiseks eeliseks oleks kogu regulatsiooni koondamine ühte kohta, mis teeks selle kergemini hoomatavaks Puudutatud ja muudetavad õigusaktid Lisaks sellele, et on vaja koostada eraldi pandkirjade seaduse eelnõu, vajaksid muutmist veel järgnevad õigusaktid: Krediidiasutuste seadus eelkõige tuleb seadust täiendada emitentidest krediidiasutuste tegevusloa ja järelevalve sätetega; 8

9 Finantsinspektsiooni seadus finantsjärelevalve laiendamine pandikirjadele ning sellega seonduvad Finantsinspektsiooni volitused, sh ka võimalik järelevalvetasude erikord hüpoteekpankadele; Pankrotiseadus pankroti korral on emitendi pandikirjade tagatisvara eraldatud muust varast ning võlausaldajatel puudub sellele nõudeõigus; Äriseadustik võib kaasneda vajadus eraldi sätete lisamiseks seoses pandivara kogumi eraldi käsitlemisega; Tsiviilkohtumenetluse seadustik kohtule kaasneb täiendavaid volitusi seoses pandikirjadega, näiteks tagatisvara halduri määramine, jmt; Asjaõigusseadus Eestis toimub kinnisasjade tsiviilkäive ainult kinnistusraamatu kannete tegemise teel. Pandikirjad ehk kirikinnispandiõigust (milline võimaldaks pandiõiguse tekkimist ja loovutamist pandikirja üleandmise teel) Eesti asjaõigusseadus ei tunne. Olulisima muudatusena võib siin tõenäoliselt välja tuua pankrotiseaduse muutmise vajaduse, kuna pankroti korral ei oleks enam edaspidi emitendi võlausaldajatel nõudeõigust pandikirjade tagatisvara osas, mis on emitendi muust varast eraldatud. See on ka üks pandikirjade kontseptsiooni keskseid kohti, mis aitab tagada investoritele pandikirjade suuremat usaldusväärsust ning kõrgemaid reitinguid. V. MÄÄRATLETUD MÕJUD Kavandatav meede nr 1: Kehtestatakse regulatsioon pandikirjade emiteerimiseks 1.1. Mõju tervikuna: keskmine Krediidiasutustele kehtestatakse täiendav tegevusloa regulatsioon, mille nõudeid tuleb täita pandikirjade emiteerimiseks. Samas ei ole pankade puhul võrreldes juba praegu krediidiasutuste seaduse kehtestatud nõuetega lisanduva halduskoormuse hulk väga suur. Lisaks peavad krediidiasutused täitma täiendavaid nõudeid, et tagada pandikirjade piisav kaetus alusvaraga. Selleks tuleb emitendil kehtestada vastavad protseduurid, luua tagatisvara register, jälgida piisava tagatisvara olemasolu lähtuvalt kehtestatud tingimustest ja määrata pandikirjaportfellile kontroller, kes regulaarselt, näiteks paari kuu tagant, kontrolliks alusvara vastavust seaduse nõuetele. Antud regulatsiooni täitmisega kaasnevad emitendile täiendavad kulud. Eestis on krediidiasutuste arv võrreldes teiste liikmesriikidega suhteliselt väike ning omakorda pandikirjade emiteerimisega hakkavad neist alguses tegelema tõenäoliselt vaid mõned. Samas oli näiteks kinnisvaratagatisega eluasemelaenude maht Eestis 2015.a märtsi lõpu seisuga Eesti Panga andmetel 5,8 mlrd EUR, mille täielik konverteerimine pandikirjadeks, annaks olulise mõjuga tulemuse Mõju valdkond I Mõju laiemalt majandusele Avalduv keskmine mõju: Mõju Eesti majandusele võib olla üsna arvestatav. Samuti võib kaasneda arvestatav mõju ettevõtluskeskkonnale, kuna paraneb laenude rahastamisvõimalus, mis suurendab ka ettevõtete võimalusi laenusaamiseks Mõju valdkond II Mõju finantssektorile Avalduv keskmine mõju: Pankadele, investeerimisfondidele, kindlustusandjatele, jm potentsiaalsetele investoritele laienevad pandikirjade turuletulekuga investeerimisvõimalused, mis võimaldavad paigutada vahendeid likviidsematesse ning vähemriskantsetesse instrumentidesse, suurendades seeläbi ka finantsstabiilsust ning finantssektori ettevõtete pankrotistumise riski. 9

10 1.4. Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste korraldusele ja avalikule sektorile (riigieelarvele) tervikuna Avalduv keskmine mõju: Meetmega kaasneb mõju eelkõige Finantsinspektsioonile. Finantsinspektsioonile kaasneb täiendav järelevalvekohustus seoses pandikirjade tegevusloa regulatsiooniga. See täiendaks praegu juba kehtivat järelevalvekohustust krediidiasutuste üle ja tooks ilmselt emitendile kaasa ka täiendavate andmete esitamise Finantsinspektsioonile. Esitatavate andmete arv samas ei kasvaks ilmselt oluliselt võrreldes juba krediidiasutuste järelevalve raames esitatavate andmete hulgaga Mõju valdkond IV 1.6. Mõju valdkond V Sotsiaalne mõju Avalduv mõju: väike/keskmine Mõju õigusruumile Avalduv otsene mõju: keskmine Otsene sotsiaalne mõju on väike. Samas parandab pandikirjade kaudu emitentide laenude rahastamise võimaluste suurendamine tõenäoliselt kodulaenu võtjatele laenutingimusi, mis aitab kodulaenu võtvate leibkondade eluasemekulusid kahandada (kuna langetab potentsiaalselt kodulaenude intresse) ning enam kättejääva raha abil suurendada säästmist ja tarbimist. Õigusruumi mõistes on tegu olulise õigusaktiga, mis võimaldab hakata Eesti õiguse alusel emiteerima rahvusvahelise praktika tunnustatud põhimõtetele vastavaid pandikirju. Nende emiteerimine sellisel kujul ja tingimustel, mis võimaldaks nende kõrgema usaldusväärsuse tagamist, ei ole Eestis antud õigusliku regulatsiooni puudumisel seni võimalik olnud. Sellega kaasneb ühtlasi pankrotiseaduse muutmine, millega tunnustatakse pandikirjade ühte usaldusväärsust suurendavat alustala, ehk pankroti korral pandikirjade alusvara eraldatust muust pankrotivarast ja seega investoritele suurema kindlustunde pakkumist (vt järgmist punkti). Olulisus Ulatus: keskmine Sihtrühma suurus: keskmine (mõjutab kõiki panku) Sagedus: keskmine Ebasoovitavate mõjude risk: väike/keskmine Kavandatav meede nr 2: Reguleeritakse emitendi maksejõuetuse korral pandikirjade tagatisvara eraldamine muust emitendi varast 2.1. Mõju Mõju laiemalt Avalduv mõju: Emitendi pankroti korral puudub teistel valdkond I majandusele väike võlausaldajatel pandikirjade tagatisvara osas nõudeõigus. Määratakse eraldi tagatisvara 10

11 haldur, kes tagatisvara lähtuvalt kehtestatavatest tingimustest edasi haldab. See mõjutab pankroti korral võlausaldajate poolt nende nõuete rahuldamist. Selliste juhtumite hulk ei saa aga samas eeldatavasti olema kuigi suur Mõju valdkond II 2.3. Mõju valdkond III Mõju finantssektorile Avalduv mõju: keskmine Mõju õigusruumile Avalduv otsene mõju: keskmine Finantssektori osapooltele suurendab antud meede pandikirjade turuletuleku näol võimalusi õigusaktidega ettenähtud likviidsusnõuete täitmiseks ning kahandab stabiilsete investeeringute tõttu pankrotistumise ohtu. Mõjutab potentsiaalselt kõiki finantssektori osapooli, kelle hulk võrreldes teiste riikidega ei ole aga väga suur. Regulatsiooniga kaasneb pankrotiseaduse muutmine, millega loetakse pankroti korral pandikirjade alusvara eraldatuks muust pankrotivarast. See on oluline põhimõtte, mis on vajalik pandikirjadele rahvusvaheliselt tunnustatud piisava usaldusväärsuse tagamiseks pankrotivarast eraldamise on ühe olulise ühtse hea praktika põhimõttena välja toonud ka EL pangandusjärelevalve asutus oma a seisukohas Euroopa Komisjonile. 20 Olulisus Ulatus väike Sihtrühma suurus keskmine Sagedus väike Ebasoovitavate mõjude risk väike Kavandatav meede nr 3: Emitendid peavad tagama pandikirjade piisava tagatuse tagatisvaraga Mõju Mõju laiemalt Avalduv mõju: Tagatisvara väärtus peab olema emitendile valdkond I majandusele väike selge, mille tarvis on vajalik tagatisvara hindamine. Sellega kaasneb kinnisvara hindajate töömahtude suurenemine. Arvestades juba praegu kinnisvara hindajate poolt kinnisvara tagatisega laenude väljastamisel tehtavat tööd ei ole suurene nende töö väga olulises mahus Mõju valdkond II Mõju finantssektorile Avalduv mõju: väike Pandikirjade emitentidele kaasnevad mingil määral täiendavad kohustused tagatisvara hindamiseks. Tagatisvara algne hindamine tehakse juba praegu laenude väljastamisel. Seega on olulisem osa tööst juba tehtud. Täiendavate kohustustega ei kaasne olulist koormuse kasvu

12 3.3. Mõju valdkond III Mõju riigiasutuste ja kohalike omavalitsuse asutuste korraldusele, kuludele ja tuludele Avalduv väike mõju: Tagatisvara haldur nimetatakse ametisse Finantsinspektsiooni ettepanekul kohtu poolt, Seega kaasneb siin kohtule täiendav ülesanne, mis ei too aga ilmselt kaasa olulisi täiendavaid protseduure. Olulisus Ulatus: väike Sihtrühma suurus: keskmine Sagedus: väike Ebasoovitavate mõjude risk: väike Edasine täiendav analüüs: Miks ei pruugi mõjud tervikuna olla suured ja halduskoormus on pigem väike: Täiendavat analüüsi vajavad eelkõige regulatsiooni pankrotiõigusega seonduvad mõjud ning emitentidele kaasnevate kuludega seonduvad mõjud. Nende osas on kavas konsulteerida kahepoolselt erinevate sihtgruppide esindajatega konkreetsete teemalõikude täpsemaks analüüsimiseks. Mitte väga suur mõju tuleneb eelkõige mõjutatavate sihtrühmade suurusest ja eeldatavate pandikirjade tehingute mõõdukast arvust. Samuti ei suurene regulatsiooni kehtestamisel oluliselt regulatsiooni alla käivate isikute halduskoormus, arvestades panganduse valdkonnas juba praegu kehtestatud reegleid. VI. EELNÕU VÄLJATÖÖTAMISE VÕIMALIK AJAKAVA 1. Käesoleva väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine 2016.a. I. kvartal 2. Eeldatav eelnõu ettevalmistamine a. II III kvartal 3. Eeldatav eelnõu esitamine avalikule konsultatsioonile a. IV. kvartal 4. Õigusakti eeldatav vastuvõtmise aeg a. II. kvartal 6.1. Kaasatavad valitsusasutused ja valitsusvälised organisatsioonid Käesolev väljatöötamiskavatus esitatakse arvamuse avaldamiseks Justiitsministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Eesti Pangaliidule, Eesti Fondihaldurite Liidule, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskojale, Tallina Börsile, Eesti Kindlustusseltside Liidule, MTÜ-le FinanceEstonia, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele, Eesti Arengufondile, Eesti Eraja Riskikapitali Assotsiatsioonile ning Eesti Advokatuurile Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Käesoleva väljatöötamiskavatsuse on koostanud Rahandusministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt (tel , ja sama osakonna nõunik Valner Lille (tel ; 12

13 LISA 1 Eesti väärtpaberi-, pensionifondide, hoiuste, eluasemelaenude ja elamukinnisvara turg 1. Eesti väärtpaberiturg Ettevõtete ja seeläbi ka riigi seisukohast on oluline finantsturgude tasakaalustatud areng, mis tähendab, et sõltuvalt vajadustest on ettevõtetel võimalik saada vahendeid kas pankadest või kaasata kapitali kapitaliturult. Ehk teisisõnu peaks olema tagatud finantseerimisallikate mitmekesisus. Võrreldes nn vanade EL liikmesriikidega võib kogu Eesti kapitalituru ökosüsteemi pidada kujunemisjärgus olevaks. Eestis ei ole veel välja kujunenud laiapõhjalist investorite keskklassi, pikaajalise kogemusega riskikapitali fondivalitsejaid ja väga palju suure ühingujuhtimiskogemusega ettevõtjaid. Pangandusturu väliselt Eesti ettevõtted väga palju omakapitali ei kaasa. Ka Eesti reguleeritud väärtpaberiturg ehk väärtpaberibörs on nii mahu kui ka aktiivsuse poolest väike. Emiteeritud võlakirjade ja börsil noteeritud aktsiate kogukapitalisatsioon SKPsse on Eestis võrreldes teiste EL liikmesriikidega üks väiksemaid EL-s (vt joonist nr 1), moodustades aasta augusti lõpu seisuga 2,3 miljardit eurot ehk 12% SKPst. Joonis 1. EL liikmesriikide börsikapitalisatsioon (% SKPst), 2013.a. lõpu seisuga (*2012.a. lõpu seisuga). Allikas: Komisjon Eesti Panga andmetel on Eesti võlakirjaturg juba taasiseseisvumise ajast alates olnud väga väike ning viimasel viiel aastal on turu passiivsus märgatavalt süvenenud3. Uusi võlakirju on emiteerinud vaid 13

14 üksikud ettevõtted ja kohalikud omavalitsused. Emiteeritud võlakirjade kogumaht moodustas aasta juuni lõpus 588 miljonit eurot ehk 3% SKPst, Euroopa Liidu riikide seas kõige vähem (vt järgmist joonist). Eesti võlakirjaturul ei ole riigivõlakirju: Eesti keskvalitsus ei ole viimase 15 aasta jooksul emiteerinud ühtegi võlakirja. Joonis 2. Emiteeritud võlakirjade kogumaht detsembris Seega on võlakirjade turg Eestis kokku kuivamas ning vajaks elavdamist, millele aitaks kindlasti kaasa uute toodete, nagu pandikirjad, turule toomine. Tallinna börsi Balti võlakirjade nimekirjas on hetkel üksnes üks võlakirjaemitent. Pandikiri on käsitatav kui eriliigiline võlakiri, mida oleks võimalik ka väärtpaberibörsil noteerida. 2. Pensionifondid Rahvusvaheliselt peetakse pensionifondide vahendeid üheks oluliseks pikaajalise kohaliku kapitali allikaks. Mujal maailmas mängib pensioniraha väga olulist rolli institutsionaalse kapitali formeerumisel, olles sageli ankurinvestoriks nii kapitalituru tehingutes kui erinevates sektoritele- või varaklassidele põhinenud fondides (nt riskikapitalifondides, kinnisvarafondides, aktsiafondides jne). Pensionifondide varadest on Eestisse täna otse investeeritud suhteliselt vähe võrreldes teiste riikidega (vt joonist nr 1). Kui jätta välja hoiused, siis ainult 5,4%. See sisaldab otse investeeringuid aktsiatesse ja võlakirjadesse, kinnisvarasse ning ligikaudselt ka teiste fondide kaudu tehtud investeeringuid Eesti aktsiatesse, võlakirjadesse ja kinnisvarasse. Mitmetes nn vanades EL liikmesriikides on aga kodumaiste investeeringute osakaal pensionifondide portfellist oluliselt suurem. Järgmisel joonisel on näha, et see küündib paljudes riikides üle poole. Siiski ei ole nii täpselt teada, kas teiste alltoodud riikide puhul on ka hoiused võetud kodumaiste investeeringutena arvesse või mitte. Lisaks võib kodumaale investeerimise osakaalu oluliselt mõjutada ka see, et mitmetes riikides moodustavad märkimisväärse osa kodumaistest investeeringutest valitsuse võlakirjad. 21 Allikas: Eesti Panga finantsstabiilsuse ülevaade 2/

15 Üheks põhjuseks, miks pensionifondide raha suhteliselt vähe Eestisse investeeritakse on väidetavalt sobilike instrumentide vähesus Eestis. Pandikiri oleks üks sobivamaid nö kodumaiseid instrumente, kuhu võiks pensionifondide raha paigutada. Joonis 3. Pensionifondide investeeringud koduturule (2013. aasta lõpu seisuga, % varadest) ,4 98, ,1 87,4 84,4 78,6 76,2 74,5 72, ,3 60,5 60,2 58,8 57, ,5 35,4 25,5 0 Allikas: OECD, Pension Markets in Focus 3. Hoiuste ja eraisikute laenude mahud Viimastel aastatel on hoiuste mahud pankades märgatavalt kasvanud. Samas on hoiuste intressimäärad langenud väga madalale tasemele, mis tähendab, et nende reaaltootlus on negatiivne. Üheks põhjuseks on kindlasti napp investeerimisinstrumentide valik, mis oleksid ettevõtete ja eraisikute jaoks sobiliku riskiga. Pandikirjade turule tulek oleks üks potentsiaalseid võimalusi võlakirjatoodetesse senisest enam investeerida. Joonis 4. Hoiuste mahud (mln ) 22 Vastavalt Finantsinspektsiooni andmetele moodustasid suurima osa hoiustest aasta 30. juuni seisuga äriühingute paigutused osakaaluga 44% koguhoiustest ning kogumahuga 6,8 miljardit eurot. Valdav osa ehk 89% äriühingute hoiustest olid nõudmiseni ja üleööhoiused mahuga 6,0 miljardit eurot, 22 Allikas: Finantsinspektsioon 15

16 11% tähtajalised ja säästuhoiused mahuga 0,8 miljardit eurot. Eraisikutele kuulus 6,2 miljardi euroga 40% hoiustest, millest nõudmiseni ja üleööhoiused moodustasid samuti suurema osa ehk 4,1 miljardi euroga 66% eraisikute hoiuste kogumahust. Tähtajalised ja säästuhoiused moodustasid 33% ehk 2,1 miljardit eurot ning investeerimis- ja muud hoiused 0,1 miljardit eurot. Järgmine joonis illustreerib, milliseid laene ja kui suures mahus on eraisikud võtnud. Sisuliselt oleks võimalik valdav osa eluasemelaene nö konverteerida pandikirjadeks (ca 6,1 mlrd eurot). Joonis 5. Eraisikute poolt võetud laenud (mln ) Elamukinnisvaraturg ja eluasemulaenud Eesti Panga finansstabiilsuse ülevaate kohaselt kallinesid Eesti kinnisvaraturul aasta esimesel poolel kõige enam korteritehingud, mis moodustavad ligikaudu poole kinnisvaratehingute kogumahust. Töötajate jaoks soodne tööturu seis ja kiire palgatõus toetasid nõudlust eluasemete järele: korterituru aktiivsus aasta alguses suurenes. Aasta esimeses kolmes kvartalis elavnes korteriturg kõige enam Tallinnas, kus tehti möödunud aasta sama ajaga võrreldes 16% rohkem tehinguid. Mujal Eestis suurenes tehingute arv vähem, 4%. Tallinna korterite tehingu mediaanhind tõusis maaameti andemetel aasta kolmandas kvartalis aasta võrdluses 7,6%, mujal Eestis 5,6%. Korterite hinnad tõusid ka teistes suurtes linnades, näiteks Tartus ja Pärnus. Lisaks nõudluse suurenemisele mõjutas keskmisi tehinguhindu ka see, et uute korterite osatähtsus tehingute koguarvus kasvas. Seda kajastab ka asjaolu, et juriidilised isikud on müünud rohkem kortereid eraisikutele. Need tehingud hõlmavad siiski lisaks uusehitistele ka muid kortereid. Juriidilised isikud müüsid selle aasta esimesel poolel Harjumaal eraisikutele 35% rohkem kortereid kui aasta varem. Koos kinnisvara hindade tõusuga on aktiivsemaks muutunud ka eluasemete arendus. Uute eluruumide rajamiseks anti Tallinnas aasta teisel poolel ja aasta alguses välja varasemast rohkem ehituslubasid. Lisaks alustati väljastatud ehituslubade arvuga võrreldes enamate uute eluruumide ehitust. Seni kasutamata ehitusload on seega võetud tänu kinnisvara hinna tõusule nüüd kasutusse. Eluruumide rekonstrueerimine on samuti suurenenud. Kuigi majapidamiste sissetulekud kasvasid hoogsalt, halvenes aasta esimesel poolel veidi korteritehingute mediaanhinna ja keskmise brutokuupalga suhtarv, kuna kinnisvara hindade tõus oli palga omast kiirem. Ehkki kinnisvaraturg on elavnenud, ei ole laenuga finantseeritud kinnisvaratehingute 23 Allikas: Finantsinspektsioon 16

17 osakaal tehingute koguarvus eriti muutunud. Kinnisvara hindade tõusu toetavad ettevaates suhteliselt tempokas palgatõus ja madalad intressimäärad, kuid pakkumise suurenemine peaks eluasemete hinna tõusu mõningal määral pidurdama. Joonis 6. Eluaseme kinnisvaratehingute maht ja eluasemelaenude käiv Allikas: Eesti Panga finantsstabiilsuse ülevaade 2/

18 LISA 2 Pandikirjade statistika Joonis 7. Pandikirjade reguleeritus Euroopas 2013.a detsembri seisuga Allikas: ECBC Covered Bond Factbook 2014 Joonis a lõpu seisuga väljastatud pandikirjad (mln EUR) Allikas: ECBC Covered Bond Factbook

19 Joonis 9. Hüpoteegiga tagatud pandikirjade osakaal kodulaenudest (residential mortgage loans) Allikas: ECBC Covered Bond Factbook 2014 Joonis 10. Pandikirjade globaalne emiteerimine erinevates riikides (mlrd EUR) Allikas: Euroopa Komisjoni pandikirjade avalik konsultatsioon Joonis 11. Pandikirjade (vasakul) ja riigivõlakirjade (paremal) intressimäärad (yields) Allikas: Euroopa Komisjoni pandikirjade avalikule konsultatsioonile lisatud majandusliku analüüsi paber

20 Joonis 12. Pandikirjad Saksamaal Allikas: ECBC Covered Bond Factbook

21 LISA 3 Pandikirjade seaduse eelnõu kavand PANDIKIRJADE SEADUS (sisukord) 1. peatükk ÜLDSÄTTED 1. Seaduse reguleerimisala 2. Seaduses kasutatavad mõisted 3. Tegevusluba 4. Järelevalve 5. Pandikirjade nime kaitse 2. peatükk PANDIKIRJADE EMITEERIMINE 1. jagu Pandikirjade emiteerimise üldised tingimused 6. Pandikirjade pakkumine 7. Pandikirjade kohustuslikud tingimused 8. Pandikirjade tagamise põhimõtted 9. Ületagatis ja asendustagatis 10. Pandikirjade tagatisregistri sisu, vorm ja pidamine ning isikuandmete kaitse 11. Tagatisvara kontroller 12. Kontrolleri õigused ja kohustused 2. jagu Nõuded pandikirjade tagatisele 1. jaotis Hüpoteekpandikirjade tagatis 13. Hüpoteekpandikirjade tagatis 14. Laenujäägi suhe laenu tagatiseks oleva vara väärtusesse 15. Vara kindlustuskohustus 16. Vara hindamise nõuded ja vara hindaja kvalifikatsioon 17. Segatud alusvaraga pandikirjade tagatis 2. jaotis Segatud alusvaraga pandikirjade tagatis 3. jagu Aruandlus ja riskijuhtimine 18. Riskijuhtimise üldpõhimõtted 19. Nõuded pandikirjadega seonduvale aruandlusele ning info avaldamisele 3. peatükk EMITENDI MAKSEJÕUETUS 1. jagu Tagatisvara arest ja pandikirjaportfelli eraldatus emitendi maksejõuetuse korral 20. Tagatisvara arest ja tasaarvestus 21. Pandikirjaportfelli eraldatus emitendi pankroti, moratooriumi ja likvideerimise korral 22. Pandikirjaportfelli eraldatus emitendi tervendamise korral 21

22 23. Tagatisvara halduri nimetamine 24. Tagatisvara halduri põhikohustused ja õigused 25. Järelevalve tagatisvara halduri üle 2. jagu Tagatisvara haldur 3. jagu Pandikirjaportfelli valitsemine 26. Tagatisvara halduri poolt tehtavad maksed ja tagatisvara üleandmine emitendi pankrotivarasse 27. Tagatisvara halduri tasu 28. Pandikirjaportfelli tervikuna võõrandamine 29. Pandikirjaportfelli pankrotimenetlus 30. Kohustuste rikkumine 31. Pädev menetleja 4. jagu Pandikirjaportfelli võõrandamine 5. jagu Pandikirjaportfelli pankrot 4. peatükk VASTUTUS 5. peatükk SEADUSE RAKENDAMINE 32. Pandikirjade emiteerimise tegevusluba krediidiasutustele 33. Laenu tagatiseks oleva kinnisasja hindamise nõuded 34. Laenu tagatiseks olevale kinnisasjale seatud hüpoteek 35. Tasaarvestuse piirang Rakendusaktid: - Pandikirjade ja nende tagatisvara nüüdispuhasväärtuse arvutamise kord - Pandikirjade tagatisregistri pidamise kord - Hüpoteegiga koormatud kinnisasja hindamise kord 22

MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION. Marit Hinnosaar Bank of Estonia

MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION. Marit Hinnosaar Bank of Estonia MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION Marit Hinnosaar Bank of Estonia Introduction In Estonia the minimum wage, which was set in the beginning of transition period at a similar proportion

More information

INVESTEERIMISKINDLUSTUSE LEPINGUGA SEOTAVATE VÄÄRTPABERITE NIMEKIRI IVN 16-4 Kehtiv alates 28.07.2016

INVESTEERIMISKINDLUSTUSE LEPINGUGA SEOTAVATE VÄÄRTPABERITE NIMEKIRI IVN 16-4 Kehtiv alates 28.07.2016 INVESTEERIMISKINDLUSTUSE LEPINGUGA SEOTAVATE VÄÄRTPABERITE NIMEKIRI IVN 16-4 Kehtiv alates 28.07.2016 1. Mandatum Life Investeeringute haldusteenus* Eestis kasutusel olev nimi 1. Investeeringute haldusteenus

More information

Tallinna Ülikoolis õppivate vahetusüliõpilaste arvamused ja ootused ülikooli suhtes

Tallinna Ülikoolis õppivate vahetusüliõpilaste arvamused ja ootused ülikooli suhtes Tallinna Ülikoolis õppivate vahetusüliõpilaste arvamused ja ootused ülikooli suhtes 3.grupp: Barbara Kärtner, Erki Mändmets, Kerli Suder, Kristiina Tiitus, Mari-Liis Algma, Mihkel Künnapas Sissejuhatus

More information

Sound Art? kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition

Sound Art? kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition Sound Art? Part 1: Historical context with perspectives on sound Part 2: Sound Art at MoKS Part 3: Sound

More information

Käesolevad Tingimused on registreeritud Finantsinspektsioonis -- ja jõustuvad --. Avaron Areneva Euroopa Fondi tingimused (Edaspidi: Tingimused )

Käesolevad Tingimused on registreeritud Finantsinspektsioonis -- ja jõustuvad --. Avaron Areneva Euroopa Fondi tingimused (Edaspidi: Tingimused ) Käesolevad Tingimused on registreeritud Finantsinspektsioonis -- ja jõustuvad --. Avaron Areneva Euroopa Fondi tingimused (Edaspidi: Tingimused ) 1. Üldsätted 1.1 Käesolevad Tingimused sätestavad lepingulise

More information

LISA BLACKBERRY LAHENDUSE BLACKBERRY ÄRI PILVETEENUS MICROSOFT OFFICE 365 JAOKS LITSENTSILEPINGULE ( LISA )

LISA BLACKBERRY LAHENDUSE BLACKBERRY ÄRI PILVETEENUS MICROSOFT OFFICE 365 JAOKS LITSENTSILEPINGULE ( LISA ) LISA BLACKBERRY LAHENDUSE BLACKBERRY ÄRI PILVETEENUS MICROSOFT OFFICE 365 JAOKS LITSENTSILEPINGULE ( LISA ) OLULISED MÄRKUSED: Selleks, et ligi pääseda ja/või kasutada seda Pilveteenust (nagu allpool defineeritud),

More information

Investeerimisfond Avaroni Privaatportfell. 2010. aasta poolaastaaruanne

Investeerimisfond Avaroni Privaatportfell. 2010. aasta poolaastaaruanne Investeerimisfond Avaroni Privaatportfell 2010. aasta poolaastaaruanne 0 Sisukord Fondi faktid...3 Fondivalitseja juhatuse kinnitus 2010. a poolaastaaruande kohta...4 Bilanss...5 Tulude ja kulude aruanne...6

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25020:2015 TARKVARATEHNIKA Tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Mõõtmise etalonmudel ja juhend Software engineering Software product Quality Requirements

More information

LHV Täiendav Pensionifond. Majandusaasta aruanne 2008

LHV Täiendav Pensionifond. Majandusaasta aruanne 2008 LHV Täiendav Pensionifond Majandusaasta aruanne 2008 LHV Täiendav Pensionifond Majandusaasta aruanne 01.01.2008 31.12.2008 Fondi nimi Fondi liik Fondijuht LHV Täiendav Pensionifond Lepinguline fond Andres

More information

HARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma Tartu University

HARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma Tartu University HARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK 1. Introduction Toomas Haldma Tartu University In July 2002 the European Commission has decided to oblige all EU companies listed

More information

TRIGON BALTI FOND a. I POOLAASTA ARUANNE

TRIGON BALTI FOND a. I POOLAASTA ARUANNE TRIGON BALTI FOND 2015.a. I POOLAASTA ARUANNE Sisukord Investeerimisfondi Trigon Balti Fond lühiiseloomustus ja kontaktandmed... 3 Fondivalitseja juhatuse allkirjad Trigon Balti Fondi 2015. I poolaasta

More information

Pensionifond. LHV Maailma Aktsiad. Majandusaasta aruanne 2008

Pensionifond. LHV Maailma Aktsiad. Majandusaasta aruanne 2008 Pensionifond LHV Maailma Aktsiad Majandusaasta aruanne 2008 Pensionifond LHV Maailma Aktsiad Majandusaasta aruanne 01.01.2008 31.12.2008 Fondi nimi Fondi liik Fondijuht Pensionifond LHV Maailma Aktsiad

More information

TRIGON ARENEVATE TURGUDE FINANTSSEKTORI FOND. 2013.a. AASTAARUANNE

TRIGON ARENEVATE TURGUDE FINANTSSEKTORI FOND. 2013.a. AASTAARUANNE TRIGON ARENEVATE TURGUDE FINANTSSEKTORI FOND 2013.a. AASTAARUANNE Sisukord Investeerimisfondi Trigon Arenevate Turgude Finantssektori Fondi lühiiseloomustus ja kontaktandmed... 3 Tegevusaruanne... 4 Fondivalitseja

More information

Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated

Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated EESTI FOOKUSES Nr 1 2008 CMYK 7 / 93 / 100 / 1 RGB 221 / 55 / 38 HEX #DD3726 CMYK 70 / 67 / 64 / 74 RGB 35 / 31 / 32 HEX #231F20 CMYK 31

More information

E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH

E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH Olga Luštšik Tartu 2003 ISSN 1406 5967 ISBN 9985 4 0359 2 Tartu University

More information

Sharemind - the Oracle of secure computing systems. Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee

Sharemind - the Oracle of secure computing systems. Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee Sharemind - the Oracle of secure computing systems Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee About Sharemind Sharemind helps you analyse data you could not access before. Sharemind resolves

More information

DEVELOPMENT OF THE ESTONIAN ACCOUNTING POLICY WITHIN THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma University of Tartu

DEVELOPMENT OF THE ESTONIAN ACCOUNTING POLICY WITHIN THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma University of Tartu DEVELOPMENT OF THE ESTONIAN ACCOUNTING POLICY WITHIN THE EUROPEAN FRAMEWORK 1. Introduction Toomas Haldma University of Tartu The transformation of Estonia s economic system since the 1990s as a result

More information

KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD

KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLICATIONS OF VÕRO INSTITUTE 27 KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD DIVERSITY AND VITALITY OF LANGUAGES

More information

LHV Pärsia Lahe Fond. Prospekt. Kehtib alates 23. detsembrist 2011. a.

LHV Pärsia Lahe Fond. Prospekt. Kehtib alates 23. detsembrist 2011. a. LHV Pärsia Lahe Fond Prospekt Kehtib alates 23. detsembrist 2011. a. SISUKORD ÜLDANDMED... 3 FONDI TEGEVUSE ALUSED JA EESMÄRK NING INVESTEERIMISPOLIITIKA... 4 FONDI TEGEVUSE ALUSED... 4 FONDI TEGEVUSE

More information

EUROOPA KOHTU OTSUS. 22. september 1988 *

EUROOPA KOHTU OTSUS. 22. september 1988 * EUROOPA KOHTU OTSUS 22. september 1988 * Kohtuasjas 45/87, Euroopa Ühenduste Komisjon, esindaja: õigustalituse ametnik Eric L. White, kohtudokumentide kättetoimetamise aadress Luxembourgis, c/o Georgios

More information

Keywords: language contact, linguistic attitudes, linguistic revitalization, matched-guise, Catalan, Valencian, Castilian

Keywords: language contact, linguistic attitudes, linguistic revitalization, matched-guise, Catalan, Valencian, Castilian ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 57 74 THE EFFECT OF PRESTIGE IN LANGUAGE MAINTENANCE: THE CASE OF CATALAN IN VALENCIA 1 Raquel Casesnoves Ferrer Universitat Pompeu Fabra Abstract. The fact of speaking a language

More information

TALLINNA TÄHETORN TALLINN OBSERVATORY

TALLINNA TÄHETORN TALLINN OBSERVATORY Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut TALLINNA TÄHETORN TALLINN OBSERVATORY V Number 1 28 Tallinna Tähetorn Tallinn Observatory TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL FÜÜSIKAINSTITUUT TALLINNA TÄHETORN TALLINN

More information

PERFORMANCE OF SELECTED ESTONIAN FIRMS FINANCED WITH START-UP GRANT: ABILITY TO FOLLOW PLANS AND GRANT USAGE EFFICIENCY

PERFORMANCE OF SELECTED ESTONIAN FIRMS FINANCED WITH START-UP GRANT: ABILITY TO FOLLOW PLANS AND GRANT USAGE EFFICIENCY PERFORMANCE OF SELECTED ESTONIAN FIRMS FINANCED WITH START-UP GRANT: ABILITY TO FOLLOW PLANS AND GRANT USAGE EFFICIENCY Abstract Oliver Lukason, Jaan Masso 1 University of Tartu Whereas start-up firms

More information

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007 EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infotehnoloogiavõrkude turve Osa 2: Võrguturbe arhitektuur Information technology Security techniques IT network security Part 2: Network

More information

2015. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

2015. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2015. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2015. aasta II kvartali ja 6 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood 10099962 Aadress

More information

Avaron Areneva Euroopa Fond 2014. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE

Avaron Areneva Euroopa Fond 2014. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE 2014. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE SISUKORD TEGEVUSARUANNE... 4 FONDIVALITSEJA JUHATUSE KINNITUS 2014. A AASTAARUANDE KOHTA... 5 BILANSS... 6 TULUDE JA KULUDE ARUANNE... 7 FONDI PUHASVÄÄRTUSE MUUTUMISE

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMID Juhised konfiguratsiooni juhtimiseks Quality management systems Guidelines for configuration management EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

More information

Uus võimalus sünnieelseks loote kromosoomihaiguste sõeluuringuks loote rakuvaba DNA määramine ema verest

Uus võimalus sünnieelseks loote kromosoomihaiguste sõeluuringuks loote rakuvaba DNA määramine ema verest Uus võimalus sünnieelseks loote kromosoomihaiguste sõeluuringuks loote rakuvaba DNA määramine ema verest Eesti Arst 2015; 94(6):352 357 Saabunud toimetusse: 23.03.2015 Avaldamiseks vastu võetud: 20.04.2015

More information

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool. Sandra Värk

TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool. Sandra Värk TARTU ÜLIKOOL ÕIGUSTEADUSKOND Äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool Sandra Värk RAVIMITE PARALLEELKAUBANDUS KAS VÕIMALUS RAVIMIHINDADE ALANDAMISEKS? Magistritöö Juhendaja dr.iur. Katri Paas-Mohando

More information

Programme, 24th of October. The Art of Teaching

Programme, 24th of October. The Art of Teaching This time around, Eksperimenta! as an art education research platform will be focusing on one of the most complicated and contraversial topics in creative subjects namely, assessment. On what basis and

More information

ÜRO ORganisatsiOOnide kaudu Rakendatav el-i abi Otsustamine ja järelevalve

ÜRO ORganisatsiOOnide kaudu Rakendatav el-i abi Otsustamine ja järelevalve euroopa kontrollikoda 2009 issn 1831-0818 eriaruanne nr 15 ÜRO ORganisatsiOOnide kaudu Rakendatav el-i abi Otsustamine ja järelevalve et Eriaruanne nr 15 2009 ÜRO organisatsioonide kaudu rakendatav EL-I

More information

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid Ene-Silvia Sarv Kursus Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Steiner- e Waldorfkool

More information

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel eelnõu juurde

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel eelnõu juurde Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel eelnõu juurde I SISSEJUHATUS Määrusega reguleeritakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide

More information

2.1.Tallinna lennujaamas ja Riia lennujaamas kehtivate lennujaamatasude võrdlus

2.1.Tallinna lennujaamas ja Riia lennujaamas kehtivate lennujaamatasude võrdlus Ärakiri Ärisaladused välja võetud 21.01.2010 nr 5.1-1/09-0804-006 Arvamus (lennujaamateenuste tasud) 1. Konkurentsiolukorra analüüsi alustamine Konkurentsiamet alustas 23.10.2009 konkurentsiolukorra analüüsi

More information

Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) Majandusaasta aruanne 2015

Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) Majandusaasta aruanne 2015 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) Majandusaasta aruanne 2015 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 2 Majandusaasta algus 1. jaanuar 2015 Majandusaasta lõpp 31. detsember 2015 Fondivalitseja

More information

Eesti konkurentsivõime

Eesti konkurentsivõime Eesti konkurentsivõime Marje Josing Veebruar 2015 Erinevad reitingud 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 IMD 22 21 22 25 24 19 22 23 35 34 33 31 36 30 WEF 29 26 22 20

More information

EESTI MAJANDUSTEADUSE SELTSI II AASTAKONVERENTS

EESTI MAJANDUSTEADUSE SELTSI II AASTAKONVERENTS EESTI MAJANDUSTEADUSE SELTSI II AASTAKONVERENTS KONVERENTSI AJAKAVA REEDE, 12. JAANUAR 2007 11:00-12.00 Konverentsil osalejate majutamine ja registreerimine (Scandic Rannahotell Pärnu, Ranna pst 5) 12:00-13:00

More information

Cost optimal and nearly zero energy performance requirements for buildings in Estonia

Cost optimal and nearly zero energy performance requirements for buildings in Estonia Estonian Journal of Engineering, 2013, 19, 3, 183 202 doi: 10.3176/eng.2013.3.02 Cost optimal and nearly zero energy performance requirements for buildings in Estonia Jarek Kurnitski a, Arto Saari b, Targo

More information

CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1. Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu

CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1. Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1 1. Introduction Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu By the end of the last century the initiatives

More information

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades eelnõu juurde

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades eelnõu juurde Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS Käesoleva määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse

More information

Evaluation of the ACR MRI phantom for quality assurance tests of 1.5 T MRI scanners in Estonian hospitals

Evaluation of the ACR MRI phantom for quality assurance tests of 1.5 T MRI scanners in Estonian hospitals 328 Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2014, 63, 3, 328 334 doi: 10.3176/proc.2014.3.06 Available online at www.eap.ee/proceedings Evaluation of the ACR MRI phantom for quality assurance

More information

KÄSIRAAMAT. KIRJUTAS Alari Rammo

KÄSIRAAMAT. KIRJUTAS Alari Rammo V A B A Ü H E N D U S T E L E KÄSIRAAMAT? KIRJUTAS Alari Rammo ? EMSL & PRAXIS 2011 Kirjutas: Alari Rammo Nõu andsid: Kristina Mänd, Urmo Kübar ja fookusgruppides osalenud Keel: Katrin Kern Kujundus:

More information

Tallinn 31.12.2012 nr 5.1-5/12-042. OÜ Zoovetvaru suhtes läbiviidud haldusmenetluse lõpetamine

Tallinn 31.12.2012 nr 5.1-5/12-042. OÜ Zoovetvaru suhtes läbiviidud haldusmenetluse lõpetamine Ärakiri Ärisaladused välja jäetud OTSUS Tallinn 31.12.2012 nr 5.1-5/12-042 OÜ Zoovetvaru suhtes läbiviidud haldusmenetluse lõpetamine 1. Haldusmenetluse alustamine Haldusmenetluse ajendas [ ] (edaspidi:

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava Heli Anni TÜ VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TEATRIKUNSTI 10. LENNU DIPLOMILAVASTUSE NERO VÄLJATOOMINE Loov-praktiline

More information

Kodanike Euroopa Kodanike Euroopa kontaktpunkt. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Maris Pajula

Kodanike Euroopa Kodanike Euroopa kontaktpunkt. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Maris Pajula Kodanike Euroopa 2014-2020 Kodanike Euroopa kontaktpunkt SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Maris Pajula Eesmärk Tuua Euroopa oma kodanikele lähemale ning aidata kaasa sellele, et kodanikud tunnetaksid Euroopa

More information

2015. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata)

2015. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2015. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) 2015. aasta IV kvartali ja 12 kuu konsolideeritud vahearuanne (auditeerimata) Ärinimi Nordecon AS Äriregistri kood 10099962

More information

UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Computer Science speciality.

UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Computer Science speciality. UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Computer Science speciality Madis Raud Comparison of email browsers and their search capabilities Bachelor

More information

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) Majandusaasta aruanne 2014

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) Majandusaasta aruanne 2014 Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) Majandusaasta aruanne 2014 Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 2 Majandusaasta algus 1. jaanuar 2014 Majandusaasta lõpp 31. detsember

More information

Estonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology

Estonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology Estonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology 2015 This paper is an extraction from the Feasibility study for the development of business cooperation, management organisation and

More information

Swedbank Pensionifond V1 (Tasakaalustatud strateegia) Majandusaasta aruanne 2014

Swedbank Pensionifond V1 (Tasakaalustatud strateegia) Majandusaasta aruanne 2014 Swedbank Pensionifond V1 (Tasakaalustatud strateegia) Majandusaasta aruanne 2014 Swedbank Pensionifond V1 (Tasakaalustatud strateegia) 2 Majandusaasta algus 1. jaanuar 2014 Majandusaasta lõpp 31. detsember

More information

Tallinn Visitor Survey

Tallinn Visitor Survey 1. Ankeedi number (täidetakse Emoris): Tallinn Visitor Survey 2011 2. Are you spending at least one night away from your normal place of residence? küs. 4 3. Which of the following statements best describes

More information

Ajakirjandusvabaduse ja eraelu puutumatuse tasakaal Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas

Ajakirjandusvabaduse ja eraelu puutumatuse tasakaal Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas RIIGIKOHUS ÕIGUSTEABE OSAKOND Ajakirjandusvabaduse ja eraelu puutumatuse tasakaal Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas Kohtupraktika analüüs Eve Rohtmets Kohtupraktika analüütik Tartu Märts 2014 Sisukord

More information

Genetic Algorithms in Test Pattern Generation

Genetic Algorithms in Test Pattern Generation Genetic Algorithms in Test Pattern Generation A Master Thesis Submitted to the Computer Engineering Department In fulfilment of the requirements for the Degree of Master of Science of Computer engineering

More information

Eesti Statistika Kvartalikiri 2/2015. Kes ja miks Eestit külastavad? Noored tööturul Eesti ja säästev areng Andmeesitajate koormus väheneb

Eesti Statistika Kvartalikiri 2/2015. Kes ja miks Eestit külastavad? Noored tööturul Eesti ja säästev areng Andmeesitajate koormus väheneb Kes ja miks Eestit külastavad? Noored tööturul Eesti ja säästev areng Andmeesitajate koormus väheneb Eesti Statistika Kvartalikiri 2/2015 QUARTERLY BULLETIN OF STATISTICS ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS

More information

suures testis uut telefoni! Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi uue Guitar Hero ja Rock Bandi 2! Imeväike Asus lauaarvutina Uus on parem

suures testis uut telefoni! Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi uue Guitar Hero ja Rock Bandi 2! Imeväike Asus lauaarvutina Uus on parem Tõsine asi Uputa Sonim või veeklaasi Karu ei maga Sven Začek ja uus Nikon D3x Odav!!! Imeväike Asus lauaarvutina Teine katse Uus on parem Creative i kõlarid saavad kiita Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi

More information

Analüüs. Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus. Aprill 2015. Silva Kiili ISSN 2228-2076

Analüüs. Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus. Aprill 2015. Silva Kiili ISSN 2228-2076 Analüüs Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus Aprill 2015 Silva Kiili ISSN 2228-2076 Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus 2 Sissejuhatus Viimastel aastatel on vabatahtliku sektori

More information

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond. Direktiivid eesti keele argivestlustes. Magistritöö. Helena Teemets

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond. Direktiivid eesti keele argivestlustes. Magistritöö. Helena Teemets Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond Direktiivid eesti keele argivestlustes Magistritöö Helena Teemets Juhendaja Tiit Hennoste, MA Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Direktiivide

More information

TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT

TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT 2 Eessõna Kõik sai alguse sellest, et erinevates foorumites küsivad inimesed

More information

AS If Eesti Kindlustus

AS If Eesti Kindlustus Konsolideeritud vahearuanne Kontaktandmed ja allkirjad AS If Eesti Kindlustus põhitegevus on kahjukindlustusteenuste osutamine. Ärinimi: AS If Eesti Kindlustus Äriregistri kood: 10100168 Aadress: Pronksi

More information

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Riigiteaduste instituut. Hemminki Otstavel

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Riigiteaduste instituut. Hemminki Otstavel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Hemminki Otstavel Soome Venemaa-suunaline välispoliitika Ukraina konflikti kontekstis Bakalaureusetöö Juhendaja: Piret Ehin, PhD Tartu

More information

Lisa 2. Lõputöö nõuded

Lisa 2. Lõputöö nõuded Kinnitatud Haridusteaduste instituudi nõukogus 09.10.2013.a Lisa 2. Lõputöö nõuded (dokumendile Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi lõputöö nõuded ja kaitsmise kord ) I Lõputöö maht, eesmärgid ja

More information

KAUBAMÄRK ÄRITEGEVUSES (ÄRINIMI, DOMEENINIMI)

KAUBAMÄRK ÄRITEGEVUSES (ÄRINIMI, DOMEENINIMI) KAUBAMÄRK ÄRITEGEVUSES (ÄRINIMI, DOMEENINIMI) Viive Kaur Vandeadvokaat Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius 28. oktoober 2009 Kaubamärk Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa

More information

Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule

Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule Eevõee jaoamaa asumi miemasusamise mõju inveseeringuele ja majandusarengule Lõpprapor Teosajad: Taru Üliool Sosiaaleaduslie raendusuuringue esus RAE Lossi 3, Taru ec.u.ee/rae Poliiiauuringue esus Praxis

More information

KAMBJA VALLAVOLIKOGU

KAMBJA VALLAVOLIKOGU KAMBJA VALLAVOLIKOGU O T S U S Kambja 25. august 2011 nr 77 Kambja Põhikooli põhimääruse kinnitamine Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 22 lg 1 p 34, põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse

More information

Vastu võetud 27.11.1992. Mitteametlik tõlge. 1971. aasta fondi konventsiooni artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

Vastu võetud 27.11.1992. Mitteametlik tõlge. 1971. aasta fondi konventsiooni artiklit 1 muudetakse järgmiselt: Väljaandja: Vabariigi Valitsus Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: 06.08.2005 Avaldamismärge: RT II 2004, 25, 103 Naftareostusest põhjustatud kahju kompenseerimise rahvusvahelise

More information

Seitse kirja seitsmele kogudusele Efesos

Seitse kirja seitsmele kogudusele Efesos Seitse kirja seitsmele kogudusele Efesos Johannese ilmutus 1:17 20 17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: "Ära karda! Mina olen Esimene

More information

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE. Tippdomeeni.eu rakendamine, toimimine ja tõhusus. (EMPs kohaldatav tekst)

KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE. Tippdomeeni.eu rakendamine, toimimine ja tõhusus. (EMPs kohaldatav tekst) EUROOPA KOMISJON Brüssel, 18.12.2015 COM(2015) 680 final KOMISJONI ARUANNE EUROOPA PARLAMENDILE JA NÕUKOGULE Tippdomeeni.eu rakendamine, toimimine ja tõhusus (EMPs kohaldatav tekst) ET ET KOMISJONI ARUANNE

More information

MestimisRuumi juhised. Sissejuhatus teie Mestimisruumi

MestimisRuumi juhised. Sissejuhatus teie Mestimisruumi MestimisRuumi juhised Sissejuhatus teie Mestimisruumi ENNE ALUSTAMIST... Error! Bookmark not defined. 1. TEHKE ALGUST: Lehitsege oma uut Mestimisruumi... 5 Koduleht... Error! Bookmark not defined. Teised

More information

Corelli Music tänab oma head publikut, toetajaid, metseene ja koostööpartnereid! UUS HOOAEG 2009-2010. kontserdisari

Corelli Music tänab oma head publikut, toetajaid, metseene ja koostööpartnereid! UUS HOOAEG 2009-2010. kontserdisari TURUNDUSE TOP 16. september 2009 Corelli Music tänab oma head publikut, toetajaid, metseene ja koostööpartnereid! UUS HOOAEG 2009-2010 kontserdisari 10.-11.10.2009 Hooaja avakontserdid ROOSIKRANTS 28.11.-13.12.2009

More information

FOTOTÖÖTLUSVAHENDITE VÕRDLUS ANDROID NUTISEADMETE NÄITEL

FOTOTÖÖTLUSVAHENDITE VÕRDLUS ANDROID NUTISEADMETE NÄITEL Tallinna Ülikool Informaatika Instituut FOTOTÖÖTLUSVAHENDITE VÕRDLUS ANDROID NUTISEADMETE NÄITEL Seminaritöö Autor: Dea Taur Juhendaja: Andrus Rinde Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev

More information

Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs. Eesti Arengufond, veeburar 2013

Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs. Eesti Arengufond, veeburar 2013 Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs Eesti Arengufond, veeburar 2013 Tööversioon 20.02.2013 S Sisukord Kaassõna Lühikokkuvõte 1. Nutika spetsialiseerumise protsess Euroopas 2. Nutikas spetsialiseerumine

More information

Aleksander Brizmer. MIMO süsteem. Ettekanne aine Sideseadmete mudeldamine kursuse raames

Aleksander Brizmer. MIMO süsteem. Ettekanne aine Sideseadmete mudeldamine kursuse raames Aleksander Brizmer MIMO süsteem Ettekanne aine Sideseadmete mudeldamine kursuse raames Sisukord Miks MIMO? Mis on MIMO? MIMO kanali mudelid MIMO rakendamine Nõuded tuleviku traadita sidesüsteemile Suurem

More information

Vene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal. Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman)

Vene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal. Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman) : Vene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal : ( ) Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman) / Tallinn 2011 / Sisukord :... 1 Vene ombudsman Eestis:

More information

EESTI MAJANDUSE ARENG MAAILMAMAJANDUSE TAUSTAL. Urmas Varblane

EESTI MAJANDUSE ARENG MAAILMAMAJANDUSE TAUSTAL. Urmas Varblane EESTI MAJANDUSE ARENG MAAILMAMAJANDUSE TAUSTAL Urmas Varblane Esinemise struktuur 1. Millises olukorras sisenes Eesti majandus maailma majanduskriisi 2. Milline on maailma majanduskriisi olemus - kuidas

More information

Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors

Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Taavi Ilmjärv Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors Bachelor Thesis (12 EAP) Supervisors:

More information

Turunduse alused I Baasteooria, juhtumikirjelduste (näited) ja ülesannete kogu

Turunduse alused I Baasteooria, juhtumikirjelduste (näited) ja ülesannete kogu Turunduse alused I Baasteooria, juhtumikirjelduste (näited) ja ülesannete kogu Autor Annika Jaansoo Mai 2012 Käesolev õppematerjal on valminud Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013

More information

14 veebruar Uuring perioodi EL vahenditest rahastatavate finantsinstrumentide kasutamise võimalustest Eestis

14 veebruar Uuring perioodi EL vahenditest rahastatavate finantsinstrumentide kasutamise võimalustest Eestis 14 veebruar 2013 Uuring 2014-2020 perioodi EL vahenditest rahastatavate finantsinstrumentide kasutamise võimalustest Eestis 2014 2020 Euroopa struktuurija investeerimisfondid ~4,569 M Rakendatav läbi finantsintrumendi

More information

Rahvaraamatukogude turundustegevus Pärnu maakonnas

Rahvaraamatukogude turundustegevus Pärnu maakonnas TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Raamatukogunduse ja infokeskkondade õppekava Rahvaraamatukogude turundustegevus Pärnu maakonnas Lõputöö Anne Koppel Juhendaja: Mai

More information

Inteli 64-bitiste protsessorite ajalooline areng

Inteli 64-bitiste protsessorite ajalooline areng TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Füüsika Instituut Konstantin Arutjunov Bakalaureusetöö arvutitehnikas (12 EAP) Inteli 64-bitiste orite ajalooline areng Juhendaja: Prof. Ergo Nõmmiste Kaitsmisele

More information

EL tarbija nõustamiskeskus European Consumer Centre of Estonia

EL tarbija nõustamiskeskus European Consumer Centre of Estonia aasta aru anne 2005 EL tarbija nõustamiskeskus European Consumer Centre of Estonia EL TARBIJA NÕUSTAMISKESKUSE TÖÖTAJAD 2005. AASTAL EMPLOYEES OF THE EUROPEAN CONSUMER CENTRE OF ESTONIA IN 2005 Kristina

More information

CHALLENGES OF HUNGARIAN HIGHER EDUCATION IN UKRAINE

CHALLENGES OF HUNGARIAN HIGHER EDUCATION IN UKRAINE ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 141 155 CHALLENGES OF HUNGARIAN HIGHER EDUCATION IN UKRAINE Viktória Ferenc University of Pécs Abstract. Hungarians in Ukraine have a well organized educational system that covers

More information

AS TALLINK GRUPP KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2015

AS TALLINK GRUPP KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2015 AS TALLINK GRUPP KONSOLIDEERITUD MAJANDUSAASTA ARUANNE 2015 Majandusaasta algus 1. jaanuar 2015 Majandusaasta lõpp 31. detsember 2015 Registrikood 10238429 Aadress Sadama 5/7 10111, Tallinn Eesti Vabariik

More information

Remote Desktop Connection käsiraamat. Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane

Remote Desktop Connection käsiraamat. Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane Remote Desktop Connection käsiraamat Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane 2 Sisukord 1 Sissejuhatus 5 2 Kaugekraani puhvri (Remote Frame Buffer, RFB) protokoll 6 3 Remote Desktop Connection

More information

LHV Pärsia Lahe Fond. Majandusaasta aruanne 2008

LHV Pärsia Lahe Fond. Majandusaasta aruanne 2008 LHV Pärsia Lahe Fond Majandusaasta aruanne 2008 LHV Pärsia Lahe Fond Majandusaasta aruanne 23.01.2008 31.12.2008 Fondi nimi Fondi liik Fondijuht LHV Pärsia Lahe Fond Lepinguline fond Oliver Ait Põhitegevusala

More information

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 8. detsember 2015 (OR. en) Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär

Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 8. detsember 2015 (OR. en) Jeppe TRANHOLM-MIKKELSEN, Euroopa Liidu Nõukogu peasekretär Euroopa Liidu Nõukogu Brüssel, 8. detsember 2015 (OR. en) 14992/15 AVIATION 153 CODEC 1668 SAATEMÄRKUSED Saatja: Kättesaamise kuupäev: Saaja: Komisjoni dok nr: Teema: Euroopa Komisjoni peasekretär, allkirjastanud

More information

CITYSCAPES Canadian Urban Space as Portrayed in Selected Fiction and Non-Fiction

CITYSCAPES Canadian Urban Space as Portrayed in Selected Fiction and Non-Fiction CITYSCAPES Canadian Urban Space as Portrayed in Selected Fiction and Non-Fiction Nancy Burke e city was rarely a setting of choice for Canadian writers until the last half of the 20th century. is is very

More information

Avaldamismärge: RT II 1994, 29, 129. (õ) 28.12.2008. Lepingu ratifitseerimise seadus. Tõlge. Alla kirjutatud 25. juulil ja 2. augustil 1994. a.

Avaldamismärge: RT II 1994, 29, 129. (õ) 28.12.2008. Lepingu ratifitseerimise seadus. Tõlge. Alla kirjutatud 25. juulil ja 2. augustil 1994. a. Väljaandja: Riigikogu Akti liik: välisleping Teksti liik: algtekst Avaldamismärge: RT II 1994, 29, 129 Leping SOS-Lastekülade asutamise ja tegevuse ning sellega seotud projektide kohta Eesti Vabariigi

More information

Innovation Staff Recruitment Programme Feasibility Study

Innovation Staff Recruitment Programme Feasibility Study Innovation studies Innovation Staff Recruitment Programme Feasibility Study 9 2007 Innovation Staff Recruitment Programme Feasibility Study Nils Gabrielsson, Tarmo Kalvet, Kimmo Halme Tallinn 2007 Innovation

More information

TOOMAS TAMM ITK UROLOOG EUS president

TOOMAS TAMM ITK UROLOOG EUS president TOOMAS TAMM ITK UROLOOG EUS president Kirchen et al., Presented at 2002 EAU meeting, Birmingham Intrinsic sphincter deficiency (Kennedy 1937) Changes in the posterior urethrovesical angle (Jeffcoate &

More information

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR. Alushariduse osakond

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR. Alushariduse osakond TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond Liis Kommer EKRAANIMEEDIA ROLL 6-7AASTASTE LASTE PERESUHETELE Lõputöö Juhendaja: Elyna Nevski, MSc Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Tallinna Ülikooli

More information

LHV Pensionifond L. Majandusaasta aruanne 2010

LHV Pensionifond L. Majandusaasta aruanne 2010 LHV Pensionifond L Majandusaasta aruanne 2010 LHV Pensionifond L Majandusaasta aruanne 01.01.2010 31.12.2010 Fondi nimi Fondi liik Fondijuht LHV Pensionifond L Lepinguline fond Andres Viisemann Põhitegevusala

More information

CRM-I SÜSTEEMI JA DIGITAALSE TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI INTEGREERIMINE: KVALITATIIVNE ANALÜÜS

CRM-I SÜSTEEMI JA DIGITAALSE TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI INTEGREERIMINE: KVALITATIIVNE ANALÜÜS Estonian Business School Turunduse ja kommunikatsiooni õppetool CRM-I SÜSTEEMI JA DIGITAALSE TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI INTEGREERIMINE: KVALITATIIVNE ANALÜÜS Magistritöö Jaanika Kivilo Juhendaja professor

More information

EEREIF Eastern Europe Real Estate Investment Fund

EEREIF Eastern Europe Real Estate Investment Fund 1/7 EEREIF Eastern Europe Real Estate Investment Fund Poolaasta tootlus: -4,23% Fondiosaku puhasväärtus: 9,27 Fondiosakute üldväärtus (NAV): 21 386 490 2014 I poolaasta Fondiosaku puhasväärtus vähenes

More information

PROSPEKT EfTEN REAL ESTATE FUND III AS KINNINE KINNISVARAFOND EESTIS AKTSIATE AVALIKU PAKKUMISE PROSPEKT

PROSPEKT EfTEN REAL ESTATE FUND III AS KINNINE KINNISVARAFOND EESTIS AKTSIATE AVALIKU PAKKUMISE PROSPEKT PROSPEKT EfTEN REAL ESTATE FUND III AS KINNINE KINNISVARAFOND EESTIS AKTSIATE AVALIKU PAKKUMISE PROSPEKT 1 000 000 lihtaktsiat nominaalväärtusega 10 eurot aktsia kohta Aktsiate pakkumishind 11,0378 eurot

More information

Tallinna Kaubamaja AS konsolideeritud aastaaruanne

Tallinna Kaubamaja AS konsolideeritud aastaaruanne Tallinna Kaubamaja AS konsolideeritud aastaaruanne 2014 TALLINNA KAUBAMAJA AS KONSOLIDEERITUD 2014. MAJANDUSAASTA ARUANNE Tallinna Kaubamaja kontserni ettevõtjate peamised tegevusalad on jae- ja hulgikaubandus.

More information

Tallinkit ootab säästurežiim

Tallinkit ootab säästurežiim USD 9,86 EEK SEK 1,65 EEK Euribor 5,138 ÄP indeks 1235,80 1,06% Kalm loodab tõhusamat tulevikku PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT 2007 Kuigi Eesti Telekomi käive ja kasum teises kvartalis vähenesid veidi võrreldes

More information

Afganistani päritolu pagulased Euroopas

Afganistani päritolu pagulased Euroopas ISSN 1736-924X Kert Valdaru Veronika Kaska Helina Maasing Viimasel kolmel aastakümnel on Afganistan olnud juhtivaid pagulaste päritoluriike maailmas. Iga neljas pagulane on pärit Afganistanist ning 2009.

More information

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Veronika Berzin INTERNETITURUNDUSE VAJALIKKUS MÖÖBLIPOE TEGEVUSE EDENDAMISEL Lõputöö Juhendaja lektor Elen Elbra NARVA 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt.

More information

EESTI STANDARD EVS-EN 50525-2-72:2011

EESTI STANDARD EVS-EN 50525-2-72:2011 EESTI STANDARD EVS-EN 50525-2-72:2011 Kaablid ja juhtmed. Madalpingelised tugevvoolujuhtmed nimipingega kuni 450/750 V (U0/U). Osa 2-72: Üldtarbejuhtmed. Termoplastilise polüvinüülkloriidisolatsiooniga

More information

SEATTLE i EESTLASTE. Film Laulev Revolutsioon saab järje! ST. MARTIN S EVE MARKETPLACE. Saturday, October 27, 2012 AND STREET FAIR

SEATTLE i EESTLASTE. Film Laulev Revolutsioon saab järje! ST. MARTIN S EVE MARKETPLACE. Saturday, October 27, 2012 AND STREET FAIR SEATTLE i EESTLASTE No. 427 Oktoober-November 2012 Film Laulev Revolutsioon saab järje! Merit Oviir ST. MARTIN S EVE MARKETPLACE AND STREET FAIR Latvian Hall, 11710 3rd Ave NE, Seattle. Saturday, October

More information