EESTI EKSPRESS. Kerttu Rakke: Laulu- ja tantsupeo lapsed. Igapäevane naps annab energia ja töövõime!

Transcription

1 S Õ LT U M AT U NÄ D A L A L E H T Hind kr Laulu- ja tantsupeo lapsed Kerttu Rakke: Igapäevane naps annab energia ja töövõime! Intervjuu Afganistanis haavata saanud Eesti sõduriga 50 Eesti majanduse pärijat EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 ÜLLATUS: Võlakaitseseadus ei päästa

2 Me armastame rattaid toota HOSE HERMIDA VALIK MULTIVAN TIIMI VALIK MILLINE ON SINU VALIK Hose Hermida maastikusõidu aasta Maailmameister. hinnad alates LASTERATTAD ,81.- EEK hinnad alates MAASTIKURATTAD ,33.- EEK hinnad alates TÄNAVARATTAD ,33.- EEK hinnad alates MAANTEERATTAD ,31.- EEK TULE OSTA UUS MERIDA RATAS: TALLINN: VELOPLUS: Saku tn 3, tel , töökoda tel ; A&T SPORT: Mustamäe tee 50, tel ; VELOSPETS: Rohu 13, tel ; JAAN JOOSEPI JALGRATTAPOOD: Paasiku 2a, tel ; TARTU: A&T SPORT: Sõbra 56A, tel ; RATTARING: Aardla 112, tel ; VELOSPETS: Riia 130, tel ; NARVA: ARDISE SPORT: Roheline 8, tel ; MATADOR: Kangelaste 9, tel ; KOHTLA-JÄRVE: ARDIS: Vilde 6, tel ; PÄRNU: RATTAÄRI: Merimetsa tee 15a, tel ; VILJANDI: JAAN JOOSEPI JALGRATTAPOOD: Turu 6, tel ; RAKSER SPORT: Jakobsoni 21A, tel ; VILJANDI RAT- TAPOOD: Vaksali 8A, tel ; RAKVERE: RIX RATAS: Parkali 7, tel ; VÕRU: MARATON SPORDIKAUBAD: Jüri 32, tel ; VALGA: MARATON SPORDIKAUBAD: Raja 5, tel ; KURESSAARE: BIVARIX: Tallinna 26, tel ; HAAPSALU: RAKSER SPORT: Karja 20, tel ; JÕHVI: ARDIS SPORT: Keskväljaku 4, tel ; PAIDE: PAIDE KAUBAMAJA: Pärnu 2, tel ; PÕLVA: MARATON SPORDIKAUBAD: Tuglase 1, tel ; TÜRI: TÜRI KAUBAMAJA: Tallinna 4, tel ; JÕGEVA: AG KAUBAMAJA: Suur 5, tel ; RAPLA: RAKSER SPORT: Tallinna mnt. 23, tel ; PÕLTSAMAA: TARVIS: Kesk 1, tel ; TÕRVA: ANKA POOD: Loosi 8, tel ; KARKSI-NUIA: MONOPOL AS: Pärnu tn. 1, tel ; KOSE: PARGI POOD: Pargi tn. 9, tel ; SAUE: PLEKK-LIISU RATTAPOOD: Sooja 1, tel ; KEILA: KEILA RATTAPOOD: Paldiski mnt. 17, tel

3 Katrin Pärn leidis Tartus uue hingamise Mängime Tartu Uues Teatris uue hingamise leidnud näitlejanna Katrin Pärnaga sellist mängu palun tal ette kujutada, et ta vaatab 80aastasena oma karjäärile tagasi ja et milline see võiks olla, et ta oleks verandal jalgu kõlgutades rahul ja õnnelik. Katrinile sõna karjäär ei meeldi: Esiteks, ma loodan, et kui ma olen 80 ja vaatan tagasi, siis ma ei vaata tagasi oma karjäärile. Ma loodan, et ma olen 80aastaselt tark naine ja kui ma vaatan tagasi, siis ma vaatan tagasi oma elule. Ja siis on hea, kui seal on olnud armastust, kirge, ja loomingut. Tööd, rokenrolli, süvitsiminekut, südamlikkust ja hullumeelsust läbisegamini, ja muidugi vaimustust ja tunnustust ka. Ja siis midagi veel. Õnnelikuks teeks mind see, kui ma saaksin aru, et ma olen elanud pika ja huvitava elu ja olnud sellega kohakuti, ning rahul oleksin ma võimaluse üle edasi sõita... Karjäär on rohkem selline Tallinna sõna, siinkohal eelistan jääda provintslikuks. Autor Margit Tõnson Areen lk FOTO TIIT BLAAT Inimesed Areen Kohver Crème No comment! Kui ma Kerttu Rakke Tallinna lähistelt põldude vahelt üles leidsin, nägi ta erakordselt hea välja. Miski ei reetnud tema näos naise kõige elamusterikkamas osas! närtsimist, joomingumöllu või pohmellivärinaid. Ei, Kerttu nägi välja igati eeskujulik. Ta oli heas vormis naiselik silm ei leidnud sealt ühtegi lisakilo ning reibas. Mulle hakkas juba tunduma, et Kerttu on väheke bluffinud Delfis avaldatud pihtimusloos oma depressioonide ja alkoholismi kohta. Et küllap jälle mingi kirjaniku krutski Aga siis hakkasid tulema tema mõtted, mis ehmatasid ja häirisid, millest sain aru, et tõesti, see ongi Kerttu ka nii võib -elu. Mul oli ääretult kurb kuulata, kui Kerttu ütles oma 2,3promillise joobe kohta nii: See on harjutamise asi. Kui sa ikka iga päev võtad napsu, siis see annab sulle energiat ja töövõime. No comment! Autor Kirsti Vainküla Persoon lk lk 20 lk 29 lk 44 lk 48 FOTO ANDRES KEIL EESTI EKSPRESS 26 (1125) 30. juuni 2011 Õnnesärgis sündinud mehed FOTO KAITSEVÄGI Kõrvetav päike, varjus 48 kraadi sooja. Malaariasääsed, mürgimaod, skorpionid ja... Taliban ja nende isevalmistatud lõhkekehad. See kõik kuulub argipäeva juurde Lõuna-Afganistanis, kus teenivad elatist ligi 140 Eesti kaitseväelast. Mässajad koguvad suve soojenedes julgust, oodatakse rünnakute ägenemist. Kaks nädalat tagasi tuligi meie jaoks esimene ehmatus üle mitme kuu, kui kaks kaitseväelast said mässuliste rünnakus haavata, õnnekombel suhteliselt kergelt. Ekspressi ajakirjanik Toivo Tänavsuu rääkis nendega Camp Bastioni baasis pärast intsidenti. Magnet lk 8 9 XI noorte laulu- ja tantsupidu Maa ja ilm Ekspressi fotograaf Annika Haas portreteerib sel nädalal Tallinna saabunud tantsu- ja laulupeolisi. JUHTKIRI Sakraalsed kihelused Vaaraode tahtel ehitati püramiide, millel puudus igasugune praktiline otstarve. Kui, siis ehk tekitada nende ehitamisega tööhõivet ja näidata valitseja võimsust. Mille eest ja kuidas neid sakraalehitisi rajati, ei pea enam selgitama. Aga kui täna tabab sakraalkihelus kedagi Eestis või Euroopas? Euroopa presidendi palee, saagad ERRi, ERMi ja EKA paleede ümber. Kihk ehitada Tallinnale uus raekoda või sahinad, et rahandusministeeriumi tagusele staadionile Tallinnas planeeritakse superministeeriumi hoonet. Need on vaid mõned podisevad näited. Erinevalt vaaraodest peaksid meie valitsejad jagama selgeid põhjendusi, miks ja kuidas maksumaksja raha kulutatakse. Ajatu tarkus, et tähtis on sisu ja mitte vorm, pole end ammendanud. Aga arutelud käivad ikka vaid vormi, asukoha ja ehitusmaksumuse üle. Teine elutõde teab meile osutada, et kõik õõnsused lõppeks ikkagi täituvad. Igale ruutmeetrile leidub lõpuks väga vajalik asi või ametnik. Euroopa parlament ratsutab kahes linnas asuvate paleede vahet. Haridusministeeriumi Tartusse kolimine tekitas vajaduse lisakontori järele Tallinnas. KUMU jooksev haldamine osutus arvatust kallimaks. Seda jada võib igaüks ise jätkata. Jääb küsida, kas meie tänaseid valitsejaid painab vaaraode sündroom. Sa oled ebaõnnestunud, kui sinust ei jää maha piisaval hulgal korrastatult kuhjatud liiva, kivi, klaasi ja rauda? Sa oled ebaõnnestunud juht, kui sinu hallatav aparaat pole sinu semise ajal piisavalt paisunud? Murphyl on ikka muudkui õigus, et valitsemine laieneb, et neelata kogu riigitulu, ja siis veel valitnatuke. Janek Luts peatoimetaja Maribel Treiman ja Helis Padar 10 ja 11, Tartust Maribel tantsib tantsupeol poisi osa. Aga vähemalt tüdruku riietes. Kui poiss pole liiga pikk või liiga lühike, siis on poisiga parem tantsida. Praegust partnerit peab natuke liiga töntsakaks. Üldiselt tantsiks me parema meelega hoopis hiphoppi. Aga Eesti muld ja eesti süda on ka ilus tants. Vaata lisapilte ja videoklippi Väljaandja Eesti Ajalehed AS Narva mnt 11e, Tallinn Eesti Vastutav väljaandja Hans H. Luik Üldtelefonid , TOIMETUS Narva mnt 13, Tallinn Peatoimetaja Janek Luts Toimetuse telefon Toimetuse faks E mail ekspress@ekspress.ee TV nädal REKLAAM Narva mnt 11e, Tallinn Üldinfo telefon Reklaamiosakonna faks info E posti teel reklaam@ekspress.ee Trüki- ja internetireklaam LEVI JA TRÜKK Tellimine ja probleemid kättetoimetamisega telefon tellimine@ekspress.ee Leviosakonna telefon Leviosakonna faks Praakeksemplaride ümbervahetamine EE leviosakonnas Narva mnt 11e Trükikoda Printall Toimetus saadetud käsikirju ega fotosid ei tagasta ning juurdemaksuga kirju vastu ei võta. Kõik Eesti Ekspressis avaldatud artiklid, fotod ja illustratsioonid on autoriõigusega kaitstud teosed, mille kasutuse reeglid on sätestatud autoriõiguse seaduses. Rõhutame, et nende reprodutseerimine ja levitamine ilma Eesti Ajalehed ASi kirjaliku nõusolekuta on keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel Esimene elus ajaleht Sinu arvutis

4 4 teateid elust Võta lapselt raamat! Ma ei saa kuidagi nõus olla keeleinspektsiooni juhi Ilmar Tomuskiga, kes kirjutab, et eesti lapsed loevad liiga vähe ja see on suurim oht meie emakeelele. (Vaata: ERR uudisteportaal 20.6 Tomusk: suurim oht eesti keelele on laste vähene lugemus.) Mida rohkem on meil endil edaspidi harimatut ja rumalat tööjõudu, seda vähem tuleb seda ju sisse tuua. Mida vähem Eesti lapsed loevad, seda kindlamad võime olla, et tulevikus välditakse somaallaste, kurdide ja kõikvõimaliku muu vähenõudliku võõrrahva massilist sissetungi. Keda te viiekümne aasta pärast meie tänavaid pühkimas ja supermarketeid kasimas näha tahate? Kas pigimusta aafriklast või tublit punapõskset ja blondi kaasmaalast, kel eesti keel enam-vähem sünnist saati suus mis sellest, et Alveri ja Krossi kõrgstiilist oi kui kaugel? Liigub tema luud või hari sellepärast aeglasemalt, et ta koolis Kevadet liiga paksuks raamatuks pidas? President Ilvese initsiatiiv talente tagasi kodumaale tuua on õige ja tervitatav, kuid seni kuni eestlastel on sama haridustaseme juures Läänes mitu korda tasuvam tööd teha, on see tühi vaev. Ja seda tühjem, mida paremat haridust meil antakse lugemine on aga hariduse vundament. Jääb kestma nõiaring: kuna helged pead kaovad välismaale, pole, kelle abil kodus rahvuslikku SKTd (ja palku) tõsta. Majandus- ja kaubandusringkonnad ongi teinud raamatu kättesaamatuks muutmisel kõik mis võimalik. ENSV päevil sai ühe pudeli viina raha eest osta kaks või kolm väärt proosateost. Praegu on suhe vastupidine. Ka saab raamatuid osta palju vähematest paikadest kui alkoholi (tavapoodide raamatuletid ma välistan, sest seal pakutakse vaid rämpsu). Kurja juureks ongi koolid, milledest ka Tomusk peamiselt kirjutab täpsemalt kohustusliku kirjanduse olemasolu. Jüri Parijõel on tore jutt Kui isa kinkis raamatuid. Jah, oli aeg, kus iga raamat oli väärtus; oli haruldus, mille välimus ja isegi lõhn püsisid aastakümneid meeles. Raamatu kõrge staatus tõi kaasa selle austamise. (Seetõttu on mul jabur lugeda, kui tõsimeeli kirjutatakse, et e-raamat mille esteetiline väärtus on null võib trükitud ilukirjandusele kui elamuste allikale konkurentsi pakkuda. Vahe on vähemalt sama suur kui kumminaise ja elava vahel.) Mäletan ise, kuidas kohustusliku kirjanduse pealesurumine tekitas minus sellist pimedat viha, et suutsin alles paar aastat pärast keskkooli lõpetamist hakata regulaarselt väärtteoseid lugema. Kirjanduse õppimiseks piisab täiesti klassivälise töö lugemike tekstinäidetest. Raamat jäägu autasuks parimatele, stimuleerimise märgiks. Ja vastupidi: karistuseks võiks lapsel lugemise mõneks ajaks ära keelata. Ei maksa karta, et raamatu kättesaamatus lastele Eesti vaimset kliimat negatiivselt mõjutama hakkab. Neid lapsi, keda vanemad lugemist armastama on õpetanud või kellel see lausa geenides on, jätkub ikka. Veiko Märka ERNITSA MAAILM TEATRIKAKSIKUD Kaks tilka vett, lavakooli ylös kursandid Märt ja Priit Pius, ajavad Elmo Nüganeni lavastatud Scapini kelmustes vaatajal juhtme tõeliselt sõlme, ning see on alles algus! Eksituste komöödia saab pärast lavakaksikute teatrisse jõudmist endale lõpuks tõelise sisu! VINÜÜLID JA KASSETID Lisaks nišižanritele, kus on vanas formaadis helikandjad ikka hinnas olnud, jõuab vinüülplaatidele ja kassettidele ka laiemale publikule kordaminevat muusikat. Festival Schilling andis välja kasseti. Vaiko Epliku viimane plaat trükitakse juulikuu lõpuks vinüüli. Ka mitmed teised kodumaised artistid on lubanud vinüüle, loodame, et asi toimib. KIOSKITE KADUMINE Sa walking down the streets, eks, ja tekib väike nätsu või joogi vajadus, nii, ja kuhu sa lähed? Lähimasse kioskisse, eks. Aga neid ei ole enam Tallinna linnas! Sa pead otsima üles lähima bensujaama või kaubanduskeskuse, matkama seal ringi ja seisma oma väikese suutäie pärast jaburas kassasabas. Mis toimub? E-AINEVABADUSEGA LOLLITAMINE Nüüd teeb iga suur toiduainetööstur mingi e-ainevaba toote, müüb seda siis poole kallimalt ja sügab rahulolevalt kõhtu. Vt Felixi naatriumglutamaadivaba laulupeosupp, Tere Natural-jogurtid jms. Selle asemel, et algusest peale e-ainevabalt toota. Eks see ole tsuti parem kui mürgiste söökide pakkimine väga öko välimusega pakenditesse, aga siiski armas rahvas, eelistage kohalike väiketootjate kaupa, mis on kogu aeg puhas alas olnud! UUDISED Diplomaadid pressivad kooli Viimsisse Diplomaatiline korpus tahaks, et rahvusvaheline kool koliks Viimsisse, ning on saatnud rahalise toetuse saamiseks kirja president Toomas Hendrik Ilvesele, peaministrile ning haridus-, majandus- ja välisministritele. Eesti kõrgeima õppemaksuga õppeasutus (kooliaasta maksab 9600 eurot) soovib kolida välja amortiseerunud majast Juhkentali tänaval. Olemas on lennukas plaan koostööks Viimsi vallaga. Eesti rikkaimas vallas on hoolimata värskelt valminud kahest koolimajast nii palju lapsi juurde kasvamas, et hiljemalt aasta septembris tuleb avada uus põhikool. Viimsi vallavanem Haldo Oravas soovib teha Miiduranda Ahhaa-kooli ehk kõrgtasemel tehnoloogiakeskuse. Mitte muuseumi, vaid õppebaasi, mida saaksid kasutada ka Viimsi teised koolid. Samuti kasutaks tehnoloogiakeskust rahvusvaheline kool, kes koliks Miiduranda koos lasteaia, eelkooli ja ka bakalaureuseõppega. Tartlaste leiutis vihtlemismasin REPRO Aprillis avaldas patendiamet oma registris uue leiutise vihtlemismasina kasuliku mudeli kirjelduse. Innovaatilise vidina arendas välja seltskond tartlasi eesotsas Vambola Irdi, Ivar Kuusiku ja Innar Tõruga. Olmetehnika alla liigitatud leiutis koosneb kiirusreguleerijaga varustatud ja elektrimootori jõul töötavast väntmehhanismist. Varem on Eesti kirjanduses mainitud vihtlemise masinana vokki või vankriratast, mille kodarate külge on kinnitatud vihad. Sedalaadi pöörlev ratas olevat leiutajate hinnangul aga ebameeldiv, sest vihtade ladvad liiguvad Tulevikutäht Bogdan Eestist kehal mööda ringjoont. Kuid käsitsi vihtlemine on vihtlemismasina autorite arvates lihtsalt füüsiliselt energiakulukas ja väsitav. Kes vormivad tuleviku maailma? Kes saavad olema valitsuste juhid, juhatuste esimehed, suured mõtlejad ja ühiskonna muutjad? Küsimusele otsib vastust juunikuine ajakiri Vanity Fair. Ootamatult on ajakirja tarvis pildistatud seitsme noore seas ka mees, kes on pärit Eestist, tema nimi on Bogdan Gogulan (paremal äärel). Talentide väljavalimist korraldava organisatsiooni One Young World konverentsil esines Bogdan koos lõuna-aafriklase Catherine Peteri ja nigeerlase Ajarat Moyosore Badaga. Nad rääkisid ÜRO peasekretärile Ban Ki-moonile, et võti eduks on vastastikune dialoog ja tolerants. Bogdan: Praegusel ajal kulub sada protsenti minu ajast kohe pärast konverentsi asutatud online muusika firmale GlobeRecord, mis tutvustab kohalikke artiste. Konverentsil osales 823 delegaati 114 riigist.

5 FOTO ERIK EVARTSON teateid elust 5 TANTSU- JA LAULULAPSED 2011 FOTO ERIK EVARTSON FLÄSH! FLÄSH! NÄDALA SÕNA Tehisintelligentsus ILUSA ILMA KOSTÜÜM: Laupäeval kella kuue paiku õhtul nägid Kristiine keskuse lähedal ülekäiguraja juures rohelise tule ootajad ootamatut vaatepilti mootorratturist, kes paistis silma vabameelse suvise out-fit'iga. Ka ümberkaudsetest auto- dest pildistati innukalt moenähtust. Teadlased tegelevad tehisintellekti kunstliku mõistuse väljatöötamisega. Selle kõrval on olemas ka loomulikult tekkinud tehisintelligentsus. Tegelikult on see ebaintelligentsus, mis näib intelligentsusena, sest oskab peita sisutud mõtted keerukatesse või kaunitesse sõnadesse. Lähemal vaatlusel tuleb nähtuse tehislikkus siiski välja. Meistriklassi TIst andsid hiljuti ministritest kaksikud Ansip-Ligi, rääkides Eesti riigi raha Hellasesse uputamisest. Jumal-vennad nimetasid seda tulusaks investeeringuks (EE ) ning kuulutasid rumalaks kõik vastuvaidlejad. Üsna tehislik mõttekäik Vt ka emotsionaalne intelligentsus, ebaintelligentsus, ebard, Ebavere mägi, kaksislisaebahea, diligent, dirigent, Neeme Järvi, tehisinimene, Golem, Frankensteini koletis, Metropolis, amfiibinimene, amfetamiin. Marko Rentik 18aastane, Tallinnast Hakkasin tantsima alles eelmisel aastal, kui kutsuti meeste tantsupeole. Nüüd tantsin segarühmas. Kui naistega tantsitakse, ollakse viisakamad. Meeste naljad on ikka teistsugused! Paljas ülakeha keelati meil ka tantsuplatsil ära. Kõige lahedam on peol ühtsuse tunne. Lemmiktants on mul Tõmba-Jüri. Põhjamaa tantsus on aga tunne ülevam. Enda jaoks loodan tantsupeolt saada kogemust, mida lastelastele jagada. Erich Zelinski 17aastane, Jõgevalt Suvine lastekeskus Rahvatantsijana saab kaks aastat täis. NÜÜD AVATUD! Lapsepõlves mind rahvatantsurühma ei sunnitud. Tantsupartneriga on väga vedanud, kuuletub ilusti. Selle peo lemmiktants on mul Eesti muld ja eesti süda, aga see mulle ei meeldi, et Ruja originaalmuusika muudeti Tallinki kruiisilaevadel on avatud Kidz Club ümber, laste suvekeskus, nüüd on mingi kus saab bändi mängida, cover. mürada ja karaoket laulda. Mängutoas saavad pisemad reisijad pallimeres hullata ja koos mängutädiga meisterdada. Perepaketi hind al. 334 Hind Club One kliendile al. 304 Hind sisaldab Tallinn-Stockholm-Tallinn kruiisi 2 täiskasvanule ja 2 kuni 5-aastasele lapsele B-klassi kajutis 2 hommikusöögikupongi igale reisijale 2 õhtusöögikupongi igale reisijale saunakuponge kogu perele joogikupongi igale lapsele Info /

6 6 kuum Päästerõngas, mis ei päästa LUHTUNUD LOOTUSED 14 kõrvuni võlgades inimest on üritanud päästa ennast võlakaitseseaduse abil. Seni pole see kellelgi õnnestunud. Tarmo Vahter Eesmärk oli õilis. Uus seadus pidi tagama raskustesse sattunud eestlastele inimväärse elu. Mullu novembris hääletasid selle poolt sõltumata parteilisest kuuluvusest praktiliselt kõik riigikogu liikmed. Selline üksmeel on väga haruldane. Võlakaitse seaduse eestvõitleja oli IRLi saadik Ken-Marti Vaher, kes võrdles seda päästerõngaga. See pidi aitama kodulaenuomanikku. On ju kogu selle asja eesmärk, et vältida paljude perede laostumist, kes majandusliku õitsengu ajal endale uue kodu soetasid või oma kodu renoveerisid, selgitas Vaher. Isegi opositsioon kiitis seadust. Keskerakondlane Ain Seppik rääkis riigikogus: See toob teatud tingimustel inimestele kergendust ning võimaldab neil rasked ajad üle elada. Hüpoteegi omanik sõltub pangast edasi Võlakaitseseadus hakkas kehtima tänavu aprilli algul. Enne seaduse vastuvõtmist hoiatas justiitsministeerium, et kohtud võivad uppuda tuhandetesse avaldustesse. Riigikogu eraldas seaduse käivitamiseks, sealhulgas kohtunike koolitamiseks 5 miljonit krooni. Juuni lõpu seisuga on kohtud saanud vaid 18 avaldust, neist 14 on juba tagasi lükatud. Ülejäänute puhul on kohtunikud andnud aega avaldustes puuduste kõrvaldamiseks või pole veel seisukohta võtnud. Võlgnike avaldused pole avalikud. Kuid kohtud tutvustasid Ekspressile keeldumiste peamisi põhjendusi. Esiteks: hüpoteegiga tagatud laenud. Enamik kodulaene on antud välja tingimusel, et ostetud korter või maja on laenu tagatis. Selliste laenude puhul tuleb võlakaitse kõne alla ainult võlausaldaja (panga) nõusolekul. Pangad ühtegi sellist luba seni andnud ei ole. Teiseks: võlglase kõigi kulude ja sissetulekute suhe. Seaduse eesmärk on aidata inimesel ületada makseraskusi ja vältida pankrotti. Kohustuste tühistamist seadus ette ei näe. Kui inimene ei suuda kohtu arvates maksejõuetust vältida, siis võlakaitset ei saa. Inimesed said seadusest valesti aru Kas sellist seadust meile neli kuud enne valimisi lubatigi? Või läks midagi kapitaalselt nihu? Kevadel siseministriks saanud Ken-Marti Vaher ütleb, et seadus on mõeldud vastutustundlikule võlgnikule. Inimesele, kes on sattunud ajutistesse raskustesse ja kes suudab tulla võlgadest välja. Kui oled laostunud, tuleb valida ikkagi pankrotimenetlus. Mida arvab minister inimestest, kes lootsid kaitset hüpoteegi puhul? Et mingid inimesed saavad seadusest valesti aru, oli ennustatav, üt- Võlakaitse saamiseks esitatud taotluste käekäik kohtutes Esitatud avaldusi Lükatud tagasi Võetud menetlusse Otsustamisel Üle Eesti Harju maakohus Pärnu maakohus Viru maakohus Tartu maakohus Allikas: Eesti maakohtud leb Vaher. Niinimetatud võtmed kätte lahendust ei ole kuskil Euroopas. Ta näitab näpuga Keskerakonnale ja sotsidele, kes olevat loonud seadusest eksitava ettekujutuse. Vaher arvab, et enne aastat pole võimalik seaduse toimimist hinnata. Kohtunikele tuleb seadust edasi selgitada ja kui vaja, tuleb seadust paremaks sõnastada. Vaher usub, et seadusel on olnud väga suur ennetav mõju pankade käitumisele võlgnikega. On oluliselt vähendatud pankade motivatsiooni suunata kodud sundmüüki, sest pangad võivad sellest ka ise kaotada. Swedbanki juriidilise divisjoni direktor Riho Roopõld kuulab seda väidet üllatunult. Selline oletuslik hinnang vajaks põhistamist. Kliendi ja panga suhet pole see seadus mõjutanud, kostab ta. Viimase kahe ja poole aastaga on Swedbank teinud kohtuväliseid leppeid umbes raskustes eraisikuga. Swedbank valmistus võlakaitseseaduseks tõsiselt. Ettevalmistustööd hõlmasid 200 inimest. Klienditeenindajad pidid teadma, mida teha võlakaitset nõudma saabuvate klientidega. Roopõllu käsutuses olid Soome aastate lama andmed. Siis arvati, et võlakaitset soovib aastas 6000 soomlast. Tegelikult kogunes neid pooleteise aastaga Eestis on Swedbank osalenud vaid ühes võlakaitse juhtumis. Roopõld seletab nii väikest arvu majanduse taastumise ja pankade mõistliku käitumisega. Võlakaitse soosib võimekamaid Seaduse koostamisel poliitikuid nõustanud õigusteaduste doktor Martin Käerdi pakub välja veel ühe tõlgenduse. Ta ütleb, et riigikogu keeras vindi pisut üle. Neid inimesi ei ole tegelikult eriti palju, kel sellest seadusest tõeliselt abi oleks, räägib Käerdi. Võlakaitseseadus rakendub kodulaenuvõlgniku jaoks alles siis, kui tagatiseks olnud kinnisvara on maha müüdud ja saadud raha ei kata laenu jääki. Teiseks tuleb silmas pidada, et võlakaitsemenetluse läbimine on mõttekas ainult inimestele, kel on küll suured võlad, aga ka keskmisest suurem sissetulek. Tavavõlgnikul ei ole motivatsiooni keerulisse võlakaitsemenetlusse panustada. Käerdi arvamus langeb kokku si- seminister Vaheri kreedoga vastutustundlikust võlgnikust. Tõde paistab olevat, et võlakaitse suudaks aidata vaid keskmisest kodanikust märksa teenimisvõimelisemat inimest. Nii polegi enne valimisi rohkelt reklaamitud päästerõngas veel ühtki tõelist hädalist päästnud. PLASTILIINIKUJUD HEDI ROSMA, FOTO BIRGIT PÜVE

7 Aitäh! Sinuga koos panustasime aastal 2010 Eesti hüvanguks ligi 100 miljonit krooni. Võidavad kõik! Iga ostetud lotopileti maksumusest läheb 18% teadus-, haridus-, laste- ja noorte-, pere-, meditsiini-, hoolekande-, spordija kultuuriprojektide toetuseks.

8 8 magnet Toivo Tänavsuu Afganistan Reede, 17. juuni Lõuna-Afganistanis Helmandi provintsis asuvas Camp Bastioni sõjaväebaasis. Kaks meest jalutavad üle kaitseväe logistikute baasi väljaku suitsuja puhkenurga juurde. Parajasti baasi külastav kaitseminister Mart Laar on äsja tulnud kohalikust saunast ja sööb Eesti sõduritega salatit ja grill-liha. Teen meestest foto, kuid seda ei luba nad avaldada. Mõlemad noored mehed, nii oma teisel välismissioonil olev Kalmer Liivmaa (25) kui ka esmase missioonikogemusega Alvar Aasa (23) on kuidagi räsitud ja ehmunud olemisega, norus peaga ja pilk maas. Samal ajal püüavad olla seltskondlikud. Üks lonkab kergemalt, jalg on põlvest allapoole rohkes sidemes. Teisel on sidemes vaid jalalaba. Ta üritab karke vältides valust hoolimata haigele jalale toetuda ning kannab kaasas sinist külmakotti. Sõdurid Liivmaa ja Aasa elasid umbes 30 tunni eest üle elu suurima ehmatuse, kui neid ründasid valitsusevastased mässulised. Viie aasta jooksul on Afganistanis langenud kaheksa kaitseväelast, vigastatuid on 54, neist 16 raskelt. Lugedes peaaegu iga päev uudiseid Afganistanis hukkunud või sandistunud lääne sõduritest, tuleb tagantjärele tunnistada: neil kahel mehel oli roppu moodi õnne. Afganistanis haavatud sõdur: Pole ju vahet, kas suren siin või Eestis! Afganistanis kahe nädala eest mässuliste rünnakust õnnelikult pääsenud kaitseväelased Kalmer Liivmaa ja Alvar Aasa räägivad oma elu suurimast ehmatusest. SEE PIDI OLEMA täiesti tavaline neljapäev. Laskur Aasa ja sanitar Liivmaa lahkuvad baasist hommikul kell 6, et sõita soomukil koos kaaslastega tavapärasesse patrulli Nad-e-Ali külla. See asub baasist mõnekümne kilomeetri kaugusel. Patrull peatub ühel ristmikul, mida piiravad kõrged savist müürid, nende taga on viljapuuaiad. Peatumise tingib asjaolu, et Aasa tunneb müüri sees ära laskeava, mille on kunagi varem silmatorkavuse huvides värviga tähistanud. Keegi on aga värvi maha kustutanud. Ala puhastamine on Aasa rida. Ta haarab metallidetektori ning liigub kaaslaste julgestusel ettevaatlikult laskeava suunas. Detektor on hädavajalik, sest tervelt kaks sõduri surma kolmest Afganistanis on tingitud isevalmistatud lõhkekehade (IED) otsa astumisest või sõitmisest. Kuid ühtäkki kärgatab pauk! MÕNI TUND HILJEM on nii Aasa kui ka Liivmaa (kes sai haavata järgmises episoodis) juba Camp Bastioni haiglas Eesti kirurgide hoole all. Aasal lahtisi haavu pole, tema vigastas hüppeliigest. Liivmaale tungisid granaadikillud põlve ning teda opereeriti. Juhtunust räägin meestega intsidendile järgnenud päeval baasi puhkeala varjulises nurgas. Afganistanis 4. mail teenistust alustanud noored kaitseväelased on kidakeelsed ega ole ilmselt lõpuni tajunud, kuidas neil vedas. Oma hirme nad välja paista ei lase, sest hirm on sõjamehele nõrkus. Küll on nad omajagu uhked osaks langenud tähelepanust ja headest soovidest. Umbes sama uhked kui läinud sügisel, kui nad Facebookis ja mujal oma sõpru-tuttavaid missioonile siirdumisest teavitasid. Minister Laar käis haavatuid Camp Bastionis vaatamas ja soovis kiiret paranemist. AASA ASTUS LÕHKEKEHALE, kuid jäi imekombel terveks. Lendas plahvatuse tagajärjel vaid eemale ning vigastas maandumisel hüppeliigest. Liivmaa räägib, et ta jooksis Aasa juurde ja nägi, et kõik on korras. Mõte käis küll peast läbi, et nüüd on asi väga hullusti, ütleb ta. Ta ilmselt tegi ühe vale sammu. Kuigi, teades seda käekirja siin, ei pruugi metallidetektor lõhkekeha tuvastadagi (sest IED-des ei kasutata uuemal ajal metalli T. T.). Aasa ei tea intsidendist suurt midagi. Olin šokis ja häguselt mäletan kaaslasi enda ümber, räägib ta. Varem mul hirmu ei olnud, nüüd on. Olen kindlasti ettevaatlikum ja vaatan, kuhu astun. Pärast plahvatust anti laskur Aasale esmaabi ja ta toimetati patrullbaasi. Kuid kohapeal avastasid rühma pioneerid veel kaks lõhkekeha, mille neutraliseerimiseks jäi üksus demineerijaid ootama. See muutis nad aga ker- SAID EHMATUSE OSALISEKS: Reamehed Kalmer Liivmaa ja Alvar Aasa. gemini rünnatavaks. Ühtäkki viskas keegi kõrge savimüüri tagant granaadi, mis maandus Liivmaa jalgade juures. Ku u l s i n, k u i d a s g r a n a a d i l splint ära tõmmati, räägib Kalmer Liivmaa. Arvasin, et tegu on miniflare-tüüpi raketipüstoliga, sest nägin justkui raketi lendu. Oleks ta tugevamini visatud, oleks kraavi kukkunud. Aga kukkus hoopis maha ja siis polnud enam pikalt mõelda... Mida sa siis tegid? Jõudsin ümber pöörata, teha kaks-kolm kiiremat sammu ja pikali visata. Sain esimese adrenaliinilaksuga nii palju aru, et kulmust tuleb verd ja jalg on verine. Aga õnneks sain omal jalal sealt ära. Olid granaadile kõige lähemal? Jah, põhimõtteliselt nii ta oli. Mida siis mõtlesid? Mul ei olnud emotsioone. Pärast plahvatust, nagu ikka, ootasin mingit käsitulirelvade kontakti või midagi selle otsa, aga õnneks seda ei tulnud. Tavaliselt on tulnud. Pea oli selge? Täiesti. Kõik oli korras. Mis granaadi viskajast sai? Ei oska öelda. Mind evakueeriti. Omal jalal kõndisin ära. Mis edasi sai, ei tea. Oli valus? Ei olnud. Isegi haiglas ei tundnud erilist valu. Verejooks oli suur? Ei olnud. Rühma parameedik sidus suuremad killuhaavad kinni ja mind viidi ära. Sind viidi soomukis patrullbaasi Wahidis ja sealt helikopteriga Camp Bastioni haiglasse. Millele teel olles mõtlesid? Midagi erilist ei mõelnud. Mõtlesin, et saaks juba kiiremini terveks ja rühma juurde tagasi, et jätkata pooleliolevat tööd. Tundsid mingit hirmu või ebakindlust? Ei, seda küll mitte...

9 magnet 9 Karmid naljad panevad asjad paika Eesti kaitseväelaste jaoks on verest välja löömine nõrkuse märk. Kuid mida arvab meie meeste vaimsest tervisest Tartu Kiirabi õde Sulev Rinken, kes teenib Afganistanis Estcoy 12 evakuatsioonigrupis meedikuna ja annab kannatanutele esmaabi? Teinekord olen kui pihiisa. Papi poole ei pöörduta, pöördutakse minu poole, ütleb ta. Tänavu on Afganistanis rahulikum kui mullu, olgugi et aasta teises pooles oodatakse rünnakute sagenemist. Aasta tagasi oli Rinken koos Estcoy 10 sõduritega Wahidi baasis sageli raketi- ja automaatrelvade tule all. Isevalmistatud lõhkekehad plahvatasid mitu korda nädalas ning 30. augustil langes patrullis olles nooremseersant Herdis Sikka, kes oli kaheksas eestlasest ohver Afganistanis. Poisid hakkasid vaimselt väsima, kuid varjasid seda. Tahtsid kõvad vennad olla, aga see lõi kusagilt välja, räägib Rinken. Nad muutusid kas jutukaks või agressiivseks. Mõnel viskas täitsa üle. Aga üldiselt panevad karmid ja lollid naljad siin asjad paika. Varem need mõnele poisile ei meeldinud, kuid nüüd vaatad: vannub ilusti ja ei tunne end liialt puudutatuna. Sa oled missioonil detsembrini? Jah. Oleneb ka, kuidas haavad paranevad. Võib-olla jätan missiooni pooleli. ki aastaid. Kui võõrvägesid hakatakse välja viima, kaob kohalike arvates tugi ja Taliban võtab uuesti võimust. FOTOD EESTI KAITSEVÄGI Milline on prognoos sinu paranemiseks? See peaks võtma umbes kaks nädalat. Peaksin täielikult paranema, loodetavasti saama joosta ja sporti teha. Aga vaatame, mis tulevik toob. Oled sa mõelnud, miks sinuga eile nii juhtus? Kusjuures, ei ole. Nagu öeldakse... kõik päevad ei ole vennad ja pauk võib ka luuavarrest tulla. Me ei ole isegi praegu siin (sõjaväebaasis T. T.) täiesti kaitstud. Ei näe ette, mis tulevik toob. Mina tegin eile oma rutiinset tööd... Tagantjärgi tarkus, et oleks teadnud seda või teist, ei maksa midagi. Mida arvad Afganistani armee ja politei võimekusest, mis paneb paljusid muigama? Sellest on raske midagi arvata. Nad ei pruugi hakkama saada ilma lisajõududeta. Vaatan kas või mehi, kes töötavad kohalikus politseis nad on heal juhul 16 17aastased. Igas sõjas on vaenlane. Kes on sinu vaenlane? Mina sõdin selle vastu, kes avab minu pihta tule. Nii, kuidas kästakse. Kes või mis on sinu jaoks Taliban? Ma ei ole sellele mõelnud. Võõrvõitleja, kes sõdib koalitsioonijõudude vastu? Haiglas tehti sulle väike operatsioon. Mida diagnoosist arvasid? Kõige hullem on see, et killud jäävad sisse. Lennujaamades võib tulevikus probleeme tekkida! Kõige suurem kild, mis kätte saadi, oli neljamillimeetrine. Killud läksid vasaku reie välisküljelt sisse ja on nüüd paremal pool. Arstide arvates ei tasu neid hakata välja noppima, see tekitaks lisavigastusi. Kuidas praegu enesetunne on? Hea. Tahaks õlut juua ja grillida. Aga õlut ei tohi juua? Ei tohi jah. Meil seda siin ei ole ka. Kas intsident pani sind oma töösse kuidagi teisiti suhtuma? Ei, kindlasti mitte. Mida teed järgmisel korral patrulli minnes teisiti? Võib-olla mõni koht tundub kahtlane, eelnev situatsioon käib peast läbi. Aga ma ei usu, et kardan. Kui nüüd musta huumorit teha, siis pole ju vahet, kas suren siin või Eestis. Hirm on inimlik. Kuidas selle endas alla surud? (Üle meie lendavad sõjaväekopterid, viies Bastioni haiglasse järjekordseid haavatuid.) Mõtlen ilusatest asjadest. Nendest, mis mind kodus ootavad. See viib mõtted täiesti eemale puhkusele, sõpradele ja kõigele muule. Sul oma pere ka? Jah. Kuidas nemad intsidendist teada said? Ma ise helistasin neile siis, kui veel patrullbaasis olin. Andsin teada, et midagi hullu pole ja paanikat pole mõtet tekitada. Kuidas nad reageerisid? Umbes selliselt, et kas kõik on korras ja tule koju ära, see töö ei ole siin seda väärt. Miks on siin olek sulle oluline? Ma pole sellele mõelnud. Mulle meeldib mu töö. Mulle meeldib kaitsevägi, kus saab ennast mitmeti harida, õppida tundma meditsiini, relvastust ja muud. Tegeled võõral maal võõraste asjadega mille nimel? Igaühel on oma arvamus, aga mina olen siin, sest mulle meeldib mu töö. Näen lähedalt seda, mida eestlased siin teevad. Inimene, kes siin pole reaalselt käinud, võib täesti mõelda, et lollid, mida te seal teete. Tulgu vaadaku ise ja võib-olla mõtleb teistmoodi. Sa ei kahetse midagi? Ei. Pigem teen oma tööd, teen, mida kästakse, ja kui vähegi saab, aitan ka teisi nõu ja jõuga. Kui palju mõtled sellele, et annad siin oma panuse ühe riigi ülesehitamisse, aidates afgaanidel oma õued vaenulikest tegelastest puhastada? Ma ei tea, kui oluline see on, aga mingil määral aitavad koalitsioonijõud kohalikku rahvast, ehitades sildu, teid ja aidates kohalikke järje peale. Siin on inimesed meiega võrreldes arengus aastat maas, teevad päikesetõusust päikeseloojanguni põllul tööd ja nii ongi. Kui palju oled siin kohalikega suhelnud? Päris palju, sest kontrollpunktis või seal, kus me elame, käivad kohalikud arstiabi küsimas. Kuna olen seal ainuke meedik, siis ikka suhtleme. Afgaanid on sõbralikud ja näivad olevat rohkem meie kui Talibani poolt. Kuidas teed vahet, kes on oma, kes vaenlane? Ei teegi. Eks ole omad instinktid, mis ütlevad inimese näost ära, kas ta võib olla vaenlane. Samas võib eksida. Kas sul on sellesse riiki usku? Võimalused on 50 : 50. Afganistan võib jalad alla saada, kuid selleks kulub pik- Kui sul avaneks pärast missiooni lõppu võimalus siia tagasi tulla, kas tuleksid? See vajab pikka mõtlemisaega. Kõigepealt tuleb praegune missioon lõpuni käia ja siis saab vaadata, mis elu toob. See oleneb perest ja sõpradest kellelegi neist ei meeldi, et ma siin olen. Kõik panid käe ette, kui ütlesin, et lähen Afganistani. Aga ma astusin sellest üle, sest see on minu elu ja ma ise tean, mida sellega teen. Kas otsus siia tulla sündis kiiresti? Jah. Kui on minek, siis on minek. Mis siin ikka pikalt mõelda? Siin ei saa sõbralt abi küsida, et kuule, mis teen, kas lähen või ei. Siin ei saa kulli ja kirja visata. Minu siiatuleku nägi ette väljaõppeplaan. Millest sa unistad? Mida tahaksid kindlasti teha, kuhu jõuda? Mul ei ole eesmärke. Vaatan, kaua tervis vastu peab ja kaua jaksan ühte asja teha. Vahel tahaksin ka rutiinist vabaneda. Aga elukutselise sõdurina jätkad igal juhul? Jah. Mul on eri võimalusi. Võiksin õppida rühma või kompanii parameedikuks. Verekartust mul pole, ära ei minesta. See siin on mu töö, seda ma teen, ja ongi kõik.

10 10 kuum Eesti majanduse 50 rikast pärijat Kellest saavad Eesti tuntumate ettevõtete tulevased omanikud ja juhid. Sulev Vedler Margus Järv Firma Eesti nn võitjate põlvkond on jõudnud viiekümne ligi, mõned isegi üle selle. Pole nad kõik sugugi vettinud mägrad, nagu Hans H. Luik aeg-ajalt kirjutab. Sageli pakatavad nad tervisest, on päevitunud ja suurepärases sportlikus vormis, mõned isegi poisilikult kõrvuni armunud. Pensionile minekust mõelda tundub veel vara, kuid selleks tasub valmistuda. Võitjate lapsed on just nii vanaks saanud, et tuleb välja selgitada: kas nad üldse tahavad ja sobivadki ettevõtjateks, oma emade ja isade äride jätkajateks? Kas lapsi tasub võtta käekõrval firmadesse kaasa, hakata vaikselt õpetama juhtimise saladusi, panna paika perekondlikud väärtused ja ootu sed, planeerida teadlikult järeltulijate karjääri? Või hakata harjuma mõttega, et pereärist asja ei saa hea, kui järeltulija osalusi hoiab, aga võib-olla müüb needki maha. Kuhu või kellele ma selle ikka jätan, mis mul on ütleb kinnisvaraettevõtja Alvar Ild. Vanemana loomulikult ootan ja eeldan, et perekonna asi läheb edasi ning tulevikus haldab seda poeg. Meil on tõesti väike haldusfirma, kus me oleme koos juhtkonnas, mis tegeleb ühe kinnistu haldamisega. Juuresolevasse tabelisse koondas Eesti Ekspressi toimetuse analüütik Margus Järv rea tuntud ettevõtjaid, kes on oma lapsed äridesse kampa võtnud. Mõnest lapsest on saanud kaasomanik, mõnest juhataja, kuid enamasti on järeltulijad ni- Müügitulu 2009, mln kr Vanem(ad) Järeltulija vanus amet Rubla 2114 Oliver Kruuda Gerda Kruuda 22 nõukogu liige ABC Grupp 1391 Jüri Vips Siim Vips 32 nõukogu liige Skinest Grupp 969 Oleg Ossinovski Jevgeni Ossinovski 25 nõukogu liige OG Elektra 934 Oleg Gross Georg Gross 28 nõukogu liige Refonda 581 Fjodor Berman Mark Berman 32 direktor Info-Auto 365 Viktor ja Krista Siilats Kärt Siilats 30 nõukogu liige Info-Auto 365 Viktor ja Krista Siilats Keith Siilats 32 nõukogu liige T/R/ Tamme Auto 311 Toomas Tamm Raivo Tamm 40 kaasomanikud TLG Hotell 277 Ain Hanschmidt Eva Hanschmidt 26 juhatuse liige Primos 275 Endel Siff Mariliis Siff 24 nõukogu liige Saaremaa 241 Vjatšeslav Leedo Kristjan Leedo 36 juhatuse liige Lihatööstus SEBE 204 Hugo Osula Otto Osula 31 nõukogu liige Esraven 196 Vello Kunman Kea Kunman 31 nõukogu liige Esraven 196 Vello Kunman Kerstin Kunman 24 nõukogu liige Esraven 196 Vello Kunman Key Kunman 32 nõukogu liige Lõhmus Holdings 160 Rain Lõhmus Susanna Lõhmus 21 nõukogu liige Mokter 157 Aleksander Terep Anneli Terep 32 juhatuse liige Mokter 157 Aleksander Terep Eneken Ernits 35 nõukogu liige Eesti Mereagentuur 131 Galina Ignatenko Aleksei Ignatenko 27 juhatuse liige Eesti Mereagentuur 131 Galina Ignatenko Danil Ignatenko 29 juhatuse liige Uuemõisa Invest 108 Koit Uus Maiu Uus 28 nõukogu liige Leventa 83 Juri Monogarov Deniss Monogarov 29 nõukogu liige Refetra 55 Toivo Ninnas Toivo Ninnas jun 41 juhatuse liige Emahool 51 Kaia ja Armin Karu Erik Karu 23 kaasomanikud Emahool 51 Kaia ja Armin Karu Ines Karu 25 kaasomanikud Torrelavega 42 Heldur Meerits Paul Meerits 18 kaasomanikud Amalfi 42 Heldur Meerits Siim Meerits 23 nõukogu liige Pühajärve Puhkekodu 36 Tiit Vähi Evelin Karp (Vähi) 35 nõukogu liige Pühajärve Puhkekodu 36 Tiit Vähi Ronald Vähi 29 nõukogu liige Tallinna Bussijaam 29 Tiiu Osula Andres Osula 28 juhataja Genteel 29 Tiina Mõis Kristina Mõis 25 nõukogu liige Genteel 29 Tiina Mõis Martina Mõis 28 nõukogu liige Tasmo Ärigrupp 26 Igor Izraeljan Anton Izraeljan 24 nõukogu liige Susi 22 Jüri Uppin Juhan-Henrik Uppin 26 nõukogu liige Kristosten 13 Ülo ja Anne Pärnits Guido Pärnits 46 kaasomanikud Kristosten 13 Ülo ja Anne Pärnits Signe Suurväli 44 kaasomanikud Majavara Haldus 11 Andres Koger Karel Koger 27 juhatuse liige Luksi Maja 8 Tiina Annus Anna-Maria Annus 23 nõukogu liige EBS Group 6 Madis Habakuk Mart Habakuk 42 nõukogu liige Dzebet 6 Vadim Polištšuk Andrei Polištšuk 39 juhataja KC Racing 3 Margus Reinsalu Kristel Reinsalu 27 juhatuse liige Telver 3 Tiit Veeber Kristi Veeber 39 nõukogu liige KC Racing 3 Margus Reinsalu Oliver Reinsalu 23 nõukogu liige Sillever 2 Ants ja Anne Laos Aare-Laidar Laos 32 kaasomanikud Sillever 2 Ants ja Anne Laos Liivar Laos 33 kaasomanikud Krausberg 2 Alvar Ild Ander Ild 35 juhatuse liige Adila Camp 0 Urmas Sõõrumaa Tõnis Sõõrumaa 25 juhatuse liige Martose Holding 0 Tõnis Palts Andrus Palts 33 juhatuse liige Saare Veisekasvatus 0 Vjatšeslav Leedo Martin Leedo 34 juhatuse liige Lind, Loom ja Kala 0 Andres ja Kristel Sarri Siim Sander Sarri 21 kaasomanikud Käesolev nimekiri on koostatud, sõeludes Eesti rikaste tippu kuuluvate ettevõtjate (Äripäev, 2010 oktoober) firmade juhtorganeid. Ettevõtete müügitulu on esitatud valdavalt aasta majandusaruande järgi, kuid võimaluse korral on kasutatud ka aasta vastavat näitajat, Rubla ja Martos Holdingu puhul on kasutatud aasta andmeid. Investeerimisfirmade puhul on müügitulule liidetud finantstulud. Enamikus firmades on vanemad domineerivad omanikud kas isiklikult või emafirma kaudu. Mõnel juhul on seosed kaudsemad. Vanuse arvestamisel on kontrollpäevaks 30. juuni. Andmete allikas on Äripäeva infopank Agent.

11 kuum 11 FOTO ANNIKA HAAS Koit Uusi tütar on terava ühiskondliku närviga Maiu Uus (28, pildil) teeb ettepaneku kohtuda Tallinna Swissoteli fuajees. Meie kontor on siinsamas kõrval, toob ta reipalt põhjenduseks. Swissotel paikneb ühes Tornimäe tänava kaksiktornis, Maiu töötab analüütikuna poliit uuringute keskuses Praxis, mis asub kõrvaltornis. See kvartal on Tallinna üks suurlinlikumaid: Stockmanni kaubamaja, tumedatest tellistest endine Turisti pood, SEB panga peegelklaasist peahoone ja stiilsed kaksiktornid. Maiu isa Koit Uus osales investorina kaksiktornide ehitusel, kolm aastat tagasi aga kuulus punti, kes müüs Ehituse ABC 900 miljoni krooni eest prantslastele. Maiu, kes istub isa firma Uuemõisa Invest nõukogus, käib iga päev üheksast viieni tööl ja teenib oma elatise ise. Miks nii? Maailmas on ju palju inimesi, kes unistavad, et kui neil oleks piisavalt raha, siis nad ei nühiks palgatööd, vaid oleks niisama. Ju ma siis olen sama kärsitu ja uudishimulik kui mu isa, vastab Maiu kõhklemata. Isa seevastu soovitab lastel rahulikult võtta. Õppida asju, mis neile huvi pakuvad, tegeleda hobidega, elada oma elu. Küll kohustused tulevad ka, räägib ta Maiule ja tema vennale Maidule (33), kes vahetas hiljuti IT-valdkonna filosoofiaõpingute vastu. Maiu on tööga Praxises rahul, kuid arvab, et ehk hakkab tulevikus rohkem osalema isa töös. Talle meeldib, et Praxise uuringud leiavad ühiskonnas järjest suuremat kõlapinda. Just Maiu algatas enne kevadisi Riigikogu valimisi kogu Praxist kaasava projekti valimislubaduste uurimisest. Ka ettevõtjast isa on terava ühiskondliku närviga. Ta on tööandjate keskliidu volikogu liige ning üks neist, kes kirjutas läinud aasta sügisel alla kuulsale tööandjate manifestile. Maiu ise mõtleb, et ehk võiks mõne Praxise välismaise partneri mõttekeskuse või instituudi juures töötada. Samuti võiks kunagi ökonomeetriat juurde õppida. Nii palju on asju, mida teha! ütleb ta. Olles isa tegemisi kõrvalt vaadanud, plaanis Maiu pärast gümnaasiumi minna majandust õppima, ka lõpueksamid said selle arvestusega valitud. Enne Eesti kõrgkoole õppis Maiu kõigepealt aasta USAs. Seal sai ta aru, et ei taha kodumaaga sidemeid katkestada ja et majandusest rohkem huvitab teda sotsioloogia see aitab mõista ühiskonna toimimist. Isa investeerimisfirma nõukogus osalemine on samuti osa õppeprotsessist. Aga ärisse suundumisega on nii temal kui ka vennal aega, sest Koit Uus pole veel vana (57) ja mängib kõvasti tennist, nagu ütleb Maiu. Isa selgitab tihti oma äriotsuste tagamaid, eriti palju sai räägitud majanduslanguse ajal. Hiljuti sai Roosta puhkekeskus rootslastele müüdud. Mitu korda arutasime, miks seda teha, räägib Maiu. Kas isa on hea õpetaja? Ta õpetab hea meelega, vastab Maiu mõnusalt naerdes. Heidit Kaio metatud pisikeste valdusfirmade nõukogu liikmeks. Sageli pole aga põhjuseks mitte soov lapsi õpetada, vaid hoopis tahe pereliikmete abil hõlpsalt firmat kontrollida. Pole ju vaja anda infot firma seisu kohta perest välja, kui vajaliku allkirja nõukogu protokollile või aastaaruandele saab võtta ka oma tütrelt või pojalt. Üks Ekspressiga rääkinud ärimees ütleski otse välja, et pereliikmed pannakse nõukogudesse, sest äriregister nõuab [nõukogude moodustamist]. Kui keegi peaks tõesti arvama, et lapsed juhivad nende vanemaid, siis ei ole see nii. See on lihtsalt issidel kohustuslik. Ka Tiina Mõis tunnistab, et ei mõtle veel teatepulga üleandmisele, vaid et tütred oleksid investeeringutega kursis. Tütred on mõlemad ülikooli lõpetanud, nad kuuluvad nõukogusse ja kui vaja, on nad olnud ka nõuandjad. Ettevõtetele pärijate otsimise teema võib tunduda sügaval eraasjades sobramisena, kuid see pole sugugi nii. Tegemist on riiklikult tähtsa küsimusega, sest see puudutab oluliste ettevõtete tulevikku. Ajakiri The Economist kirjutas mõni kuu tagasi, et ettevõtted võivad püsida sadu aastaid, aga nende juhid ja omanikud mitte. Näiteks Hongkong on tõsiselt hädas, sest uhked äriimpeeriumid kuuluvad väga vanadele inimestele. Sealne rikkaim ärimees, maailma suurima konteineräri Hutchison omanik Li Ka-Shing on 82 aastat vana ja tema poega ei peeta piisavalt tasemel olevaks. Kasiinokuningas Stanley Ho on 89aastane, 16 lapse isa. Paar aastat tagasi hakkas ta ettevõtlusest tagasi tõmbuma, kuid tuleb nüüd päevast päeva välja segaste avaldustega. Teleärimees Run Run Shaw loobus tegevjuhtimisest alles saja-aastaselt... Ka eestlastele on oluline teada, mis saab meie ettevõtluse lipulaevadest tulevikus. Ärimehed pole oma järeltulijatest eriti palju rääkinud ja ka ajakirjanikud pole teemat üles võtnud. Vaid 12

12 12 kuum 11 Tallinki eestvedaja Enn Pant mainis kord Eesti Ekspressile antud usutluses, et lastetu mehena kogub ta vara õelaste tarvis. Kuid see usutlus ilmus aastaid tagasi. Eestlased on harjunud, et abielud ei püsi enam kuni surmani, isegi kümmet aastat mitte, ja seetõttu teevad ettevõtjad sageli abieluvara lepinguid. Kuid sama oluline teema on ka testament. Eriti pereäri puhul. Sest testamendita võib tekkida suur segadus ajal, kui peremees on surnud, aga pärandus pole veel avanenud. Eriti kui ettevõtjal on seitse last ja järjekordne uus abikaasa. Nende vahel võib puhkeda tõsine võimuvõitlus äride oma kontrolli alla saamise pärast. Pärijate teema pole pealegi uus. Novembris 1933 teavitas ajaleht Postimees lugejaid, et hiljuti maetud suurkaupmees Märt Jänese testamendi kohaselt saavad tema pojad kinnisvarad, abikaasa pool miljonit krooni, korteri ja ülalpidamise ning koolid ja organisatsioonid kingitusi. Loo avaldamist põhjendas leht järgmiselt: Kuna kadunud suurkaupmeest Märt Jänest tunti kui heldekäelist annetajat, kes alati oli valmis oma awitajat kätt ulatama nii paljudele heategewaiks otstarbeiks, siis walitses peale tema surma laiemates rahwahulkades suur huwi kadunud testamendi kohta. Tänapäeval ei käi asjad sugugi teistmoodi. Jah, Rein Kaarepere ja Robert Lepiksoni pärijad on avalikkusest suuresti kadunud, kuid Aadu Luukase mälestus elab edasi. Temanimeline sihtasutus (nõukogu esimees Aadu poeg Indrek) annab igal aastal välja miljoni krooni suurust missioonipreemiat isikule või isikutele, kes on silma paistnud Eesti ühiskonna tasakaalustatud arengu ja rahva elukvaliteedi parandamisele suunatud tegevuse edendamisel. Siim Meerits õpib investeerima Siim Meerits (23, pildil), tuntud investori Heldur Meeritsa (52) vanem poeg, on aasta suvel vennaga kahasse asutatud OÜ Torrelavega juhatuse liige. Firma tegevuseks on märgitud investeerimine võlakirjadesse, väärtpaberitesse jm finantsvahenditesse. Samuti on Siim oma isa investeerimisfirma AS Amalfi nõukogu liige. Amalfil on aasta andmete põhjal vara rohkem kui 34 miljoni euro väärtuses, kasum oli ligi 2,4 miljonit eurot. Äritegevusega on Siim enda sõnul kokku puutunud vähesel määral investeerimise külje pealt. Selles mõttes võib tõesti öelda, et olen tegelenud sama erialaga millega isa. Loomulikult on see kõik toimunud üsna väiksel skaalal ja näiteks Amalfi nõukogus olemine on paljuski hoopis õppimine, ütleb ta. Noormees kinnitab, et on praegu end peamiselt ülikooliõpingutele pühendanud. Eelmisel aastal lõpetasin Tartu ülikooli füüsika eriala bakalaureuseõppe. Sel aastal olen õppinud Inglismaal ning üsna pea suundun edasi Jaapanisse, räägib Siim oma tulevikuplaanidest. Mingeid kindlaid otsuseid tuleviku osas väljaspool õppimist pole ta hetkel teinud. Kindlasti on isa mulle suureks eeskujuks ja olen temalt palju õppinud. Eks tulevik näitab, milline eriala kõige südamelähedasemaks kujuneb, ütleb Siim. Askur Alas Hugo Osula laseb lastel end tõestada Ma ei taha panna poegadele seda vastutust, et isa loodab, et nad hakkaksid firmat juhtima. Kui neil on jaksu, nutikust, jõudu miks mitte? Andekaid julgeid inimesi on Eestis praegu väga vaja, arvab bussiettevõtja Hugo Osula (pildil paremal). Tal on kolm poega, kaks neist kuuluvad firmade nõukogudesse. Hugo Osula on moodustanud tõelise rahvusvaheliste ettevõtete võrgustiku ning Busland Balticu, Sebe ja Lux Expressi nõukogudes on esindatud abielupaar Tiiu ja Hugo Osula ning juhatustes ja nõukogudes ka pojad Otto ja Andres (pildil vasakul), töötajate seas aga minia Berit Osula (SEBE turundus) ja poeg Andres Osula (osaühingu Tallinna Bussijaam juhataja). Kuid Hugo Osula ei arva, et pojad, nui neljaks, tema firmasid edasi viima hakkavad: ta on teadlikult ehitanud rahvusvahelise kontserni mitte perefirma, milles töötab üle 800 inimese. Firmat peavad juhtima parimad ja ma pole kindel, kas mu pojad on alati, kõrge vanuseni, pika aja jooksul parimad. Aga võib- olla on? võtab Hugo Osula pärija-teema kokku. Laura Mallene FOTO ERAKOGU FOTO RAUL MEE / ÄRIPÄEV Sõõrumaa poeg juhib Ukrainas isa turvaäri FOTO VALLO KRUUSER Välimuse järgi pole Tõnis Sõõrumaa (25) just liiga isa sarnane on justkui tugevama kondiga ning tunduvalt madalama häälega. Ent pilk on noormehel enesekindel ning jutt (kui otsustada Odessas peetud põgusa vestluse järgi) konkreetne. Vähemasti ei anna ta mingil moel alust arvata, et elul Musta mere kaldail miskit viga oleks. Ent hiljem, kui temalt äri ja elu kohta täpsustavalt üle tahan küsida, ei õnnestu mehega paraku pikemalt rääkida. Isa Urmas Sõõrumaa (pildil) näikse pojaga rahul olevat. Minu arvates on ta Ukrainas hästi kohanenud, märgib ta ning lisab, et oleks ka väga hea, kui poeg omandaks Odessas töötades korralikult vene keele. Kõigi märkide järgi on Sõõrumaal plaanis korrata Ukrainas sarnast edulugu nagu Eestis, kus ta kasvatas ESSi-nimelisest turvafirmast tõsise impeeriumi. Koostööpartnereid leidub nii pealinnas Kiievis kui Donetskis, Odessas põhimõtteliselt kõikjal Ukrainas. Klientide hulgas on näiteks üks riigi suurimaid kaubanduskette. Muide, Sõõrumaa Ukraina turvafirma autod on värvitud samuti, nagu nägid välja kunagise ESSi autod Eestis. Ainult kapotile on kirjutatud USS. Samas ei pea Sõõrumaa oma ärijärge Ukrainas nii heaks, et sellest pikemalt rääkida. Praegu siin mingit erilist lugu pole. Paar-kolm aastat tuleb tublisti tööd teha, siis saame rääkida ehk ka tõsisest ärist, ütleb ta. Mitmed Eesti ärimehed on tunnistanud, et Ukrainas äri ajada pole lihtne korruptsioon ja isiklikud lähisidemed ei lase mujalt tulnul kanda kinnitada. Sõõrumaa ütleb, et igas riigis tuleb äri teha nii, nagu seal on tavaks. Ma ei ütleks, et seal oleks keerulisem kui näiteks Hispaanias või Eestis. Poeg pole mul ju enam nii noor. Eestis juhtisid temavanused kunagi panku ja ministeeriume. Ta veab seal minu arvates väga hästi välja, lausub Urmas Sõõrumaa. Raul Ranne Hingetõmbeaeg. Suvepuhkus Radisson Blu poolt disainituna. Naudi meie Yes I Can! teenindust, esmaklassilisi hüvesid ja tasuta traadita internetti kõigis meie 200+ hotellis enam kui 50 riigis radissonblu.com

13 kuum 13 FOTO VALLO KRUUSER, MODELL LAURA FOTO VALLO KRUUSER TUGEV NII TEOORIAS KUI KA PRAKTIKAS: Leonid Pahhutši on teist põlve tuletõrjuja. Tema magistritöö haiglate ja hoolekandeasutuste tuleohutusest pälvis parima sisejulgeolekualase töö stipendiumi. Pääsevad ainult terved! Uuring väidab, et haiglatulekahjust pääseksid vaid terved ja liikumisvõimelised patsiendid. Tiina Jõgeda Me ei tea ikka veel täpselt, miks puhkes tulekahju Haap salu lastekodus. Ent see polegi väga oluline. Süttimise põhjusest olenemata oli suur ohvrite arv õnnetusse sisse projekteeritud. Eesti haiglate ja hooldekodude ehitusnormid ei võimaldagi pääseda jalututel, operatsioonijärgsetel või tugevate ravimite mõju all olevatel patsientidel. Hotellid on haiglatest turvalisemad Sel kevadel kaitses Sisekaitseakadeemias (SKA) magistritööd Leonid Pahhutši (31) teemal Etapilise evakuatsiooni lahendus tervishoiu- ja hoolekandeasutustes. Sealt selgub, et Eestis rakendatakse nende hoonete ehitamisel samasuguseid norme nagu tervetele ja liikumisvõimelistele inimestele mõeldud majade puhul. Seega luuakse juba projekteerimise etapil olukord, kus tulekahju korral on ohvreid rohkem, sest nad lihtsalt ei ole võimelised hoonest omal jõul väljuma, kirjutab Leonid. Teist põlve tuletõrjuja, kümme aastat päästeametis töötanud ning praegu Põhja-Eesti Päästekeskuses vanem-operatiivkorrapidajana töötav Leonid Pahhutši pälvis oma magistritöö eest parima sisejulgeolekualase magistritöö stipendiumi. Valdkond on keeruline ja Eestis reglementeerimata, ütleb ta. Teostatud uuringud näitasid, et seadusandja pole projekteerimisnorme välja töötades arvestanud tegelike oludega ega võtnud arvesse asjaolu, et nende objektide kasutajad on evakueerimisel sõltuvad teenindavast personalist ning päästemeeskondade reageerimisajast, ütleb magistritöö. Tervishoiuasutustes, mis on projekteeritud kasutamiseks patsientidele, kes on haiguslikust seisundist tingituna seotud voodi külge või omavad väga piiratud liikumisvõimet, on ebarealistlik arvata, et kõik patsiendid väljuvad ilma abita, pahandab Leonid. Hotellid seevastu on ehitatud tunduvalt turvalisemalt, nendes kehtivad rangemad evakuatsiooninõuded. Evakuatsiooni edukuse määravaim tegur on evakueeritava liikumiskiirus. Terve inimene (juhul, kui ta ei satu paanikasse) liigub kiirusega pool meetrit sekundis. Kui aga liikumiskiirus ei saagi olla muud kui null? Ravimite mõju all olevad patsiendid võivad vajada personali abi ning patsiendid, kes sõltuvad elektrilisest või mehaanilisest elutagamisseadmestikust, ei pruugi olla lahtiühendatavad ja kiiresti teisaldatavad. Lisaks inimlik faktor ohuolukorra teadvustamine ja sellele vastav tegutsemine. Arvestada tuleb nii füüsiliste kui ka psüühiliste aspektidega, mis võivad mõjutada käitumist. Hästi paiknevad väljapääsud ei välista evakueeritava ettearvamatut käitumist, näiteks seda, et evakueeritav valib väljapääsuks akna. Paljudel on meeles aastate keskel juhtunud tulekahju Tallinna psühhiaatriakliiniku kinnises meesteosakonnas, kus pärast kustutamist kanti välja kümmekond taeva poole sirutatud kätega söestunud keha, mis olid rihmadega voodite külge seotud. Tegemist oli vägivaldsete patsientide osakonnaga, mille akendel olid trellid ees... Ohvriterohkeid õnnetusi on juhtunud ka teistes riikides: Chicago hooldekodus 24 hukkunut, Ellisville i psühhiaatriahaiglas 15 hukkunut (mõlemad USAs), Kanadas Missisauga linna hooldekodus 25 hukkunut, Prantsusmaal Bruz linna psühhiaatriahaiglas 18 hukkunut. Aega pääsemiseks on 36 sekundit Tallinna nn kiirabihaigla uus, X-korpus on tuletõrje seisukohalt moodsaim ja turvalisim. Leonid modelleeris sealse erakorralise statsionaarravi osakonna esimese korruse palati põhjal riskiolukorra: kui tulekahju peaks puhkema öise vahetuse ajal, oleks ohutu evakuatsiooni aeg 36 sekundit. Alates 46. sekundist muudaks suits evakuatsiooni võimatuks. Õigupoolest pole kasu ka korralikult ehitatud hoonest, kui puudub personal, kes suudaks abituid lamajaid aidata. Liikumisvõimetute patsientide evakuatsiooniks ettevalmistamisele kuulub kahel töötajat viis minutit. Suutmatus iseseisvalt evakueeruda tähendab ühtlasi personali suurt mõju ja rolli evakuatsiooni korraldamisel. Personali ülesanne ei piirdu vaid administratiivsete funktsioonide täitmisega, nagu seda on tavaline täieliku liikumisvõimega objektidel, vaid eeldab ka otsest füüsilist sekkumist asutuse kasutajate ümberpaigutamiseks. Ei piisa ka tuletõrjuja kohalejõudmisest, sest keerulist meditsiiniaparatuuri oskab käsitleda vaid meedik. Ja kui neid ei jätku? Siis pole vahet, kas inimene hukkub vingumürgituse või aparatuuri mittetoimimise tõttu, ütleb Leonid. Praegu rakendavad haiglad turvameetmeid oma südametunnistuse ja rahakoti järgi. Näiteks kiirabihaigla uus X-korpus on turvasüsteemidega hästi varustatud tänu sellele, et sealne juhtkond pöördus ise konsultatsioonideks Päästeameti poole. Palat peaks olema turvatsoon Inglismaa tehnilised normid pööravad erilist tähelepanu haigla kriitilistele, liikumisvõimetute patsientidega aladele. Sobilikem on strateegia evakueerida nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vältimatult vajalik. Turvasüsteemid peavad olema sellised, et inimesi polekski vaja evakueerida, vaid palat ise toimiks turvapaigana. Inglismaa haiglates peavad ventilatsioonisüsteemid tekitama palatis suurema rõhu kui kõrvalruumides kui tuldtõkestav uks on suletud, siis ei pääse palatisse ka suits. Selle süsteemi toimimist loetakse nii oluliseks, et selle väljalülitamine on lubatud ainult päästeteenistusele, ütleb Leonid. Evakuatsiooni aega vähendada ehk teed väljapääsuni lühendada pole vaja. Tuleb pikendada seda ohutut aega, mille voodihaige veedab palatis kinnise ukse ja lahtise aknaga ruumis päästjaid oodates. See tähendab palatite eraldamist omaette tuletõkkesektsioonidena või vähemalt sama põlemiskindlusega seinamaterjalide kasutamist, mida nõutakse hotellides. Eesti-Šveitsi koostööprojektina alustatakse peagi Eesti tervishoiuasutuste turvalisuse kaardistamist. Seniks aga võib teha võllanalja pigem olge tulekahju ajal hotellis kui haiglas.

14 14 kuum TANTSU- JA LAULULAPSED 2011 Šveitsi maksuspets soovitab Eestile astmelist tulumaksu Toomas Hendrik Ilvese ja Margus Reinsalu kutsel Eestisse saabuva Stephan Kuhni arvates võiksime kaaluda ka luksusmakse ja ettevõtete kasumi maksustamist. Toivo Tänavsuu FOTO ERAKOGU ja peate kasutusele võtma maksusoodustused. Tahaksime Eestisse saada rohkem kõrgepalgalisi välisspetsialiste. Kas meil see õnnestub? Ükski rootslane ei hakka Eesti residendiks ainult madala tulumaksu tõttu. See oleneb pigem elukvaliteedist. Mis puutub sellistesse firmadesse nagu Skype, siis paljud riigid pakuvad kõrgepalgalistele võõrtöölistele maksusoodustusi. Nii kolivadki ettevõtted oma peakontorid pigem Londonisse, Brüsselisse või Šveitsi. Siim Kipgo 18aastane, Tartust Rahvatantsu olen teinud 3 hooaega, võistlustantsuga tegelesin 11 aastat. Oma tuleviku ja ameti seon ka tulevikus tantsuga. Soov on minna Viljandisse tantsu õppima. Rahvatantsu eelis on minu jaoks rühmas tantsimine ja ühtsustunne. Aga olen ka tantsupidude arengule mõeldes uuenduste pooldaja. Võiks julgelt uuemat muusikat segada folgielementidega. Airi Holm 23aastane, Tartust Rahvatantsupisik on mul juba algklassidest sees, vahepeal tekkis pikk paus, aga ülikoolis otsustasin uuesti tantsima hakata. Naisterühmas tantsin sellepärast, et mul olid segarühmas halvad kogemused. Mul ei olnud partneriga head klappi, tuju läks ära ja motivatsioon kadus. Tantsupeolt ootan võimsat emotsiooni. Eriti suurest ühistantsimisest lõpus. toivo.tanavsuu@ekspress.ee Stephan Kuhn juhib rahvusvahelise audiitorfirma Ernst & Young ligi töötajaga maksunõustamise üksust. Ta tunneb üsna hästi enam kui 80 riigi maksundust Euroopas, SRÜ riikides, Aasias, Aafrikas ja Lähis-Idas, orienteerub maksunduse uusimates trendides ning teab konkurentsis püsimise eeldusi. President Toomas Hendrik Ilvese ja ärimees Margus Reinsalu kutsel Eestisse saabuv Kuhn teeb reedel Riigikogu saalis välismaalastest Eesti sõpradele ja meie VIP-idele ettekande Eesti maksusüsteemi tugevustest ja nõrkustest. Intervjuus toonitas Kuhn ühelt poolt vajadust muutusteks. Teisalt jääb Kuhn oma raamidesse: tema on vaid nõustaja, meie ise otsustame. Üldiselt arvatakse, et Eesti maksusüsteem on hea ja et see on aluse pannud kiirele majanduskasvule viimasel kümnendil. Viimasel kümnendil, jah. Ettevõtjad on reinvesteerinud kasumeid, sest olete maksustanud mitte tulu, vaid dividende. Aga pange tähele: tööstusharud, mis on olnud kasumlikud viimase kümne aasta jooksul, ei pruugi näidata kasvu järgmisel kümnendil. Nii võib teie mineviku konkurentsieelis saada teile komistuskiviks tulevikus. Kui kasumit ei maksustata, jääb ta tõenäoliselt samasse vanasse tööstusharusse, nagu näiteks põllumajandus, masinate ja seadmete eksport või tekstiil, mitte ei liigu uutesse tulevikusektoritesse. Reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus on Eestis olnud püha lehm. See kõik on tore ja muidugi meeldib see ka ettevõtjatele. Tulumaksumäär kukub teil peagi 21 protsendilt 20-le. Kui Eestis maksustataks ka VÄIDAB, ET UJUME VASTUVOO- LU: Stephan Kuhni arvates ei pruugi praegune maksumudel meile tulevikus enam sellist kasu tuua, nagu ta on toonud viimasel kümnendil. kasumi tekkimine, võiks seda maksumäära veelgi allapoole viia ja välisinvestoreid ligi meelitada. Käibemaksuga Eestil suurt mänguruumi kas tõsta või langetada pole. Selle määrast ei teki mingeid konkurentsieeliseid, käibemaksu tõstes võib kannatada tarbimine. Nagu enamik riike Eesti ümber, võiksite teiegi kasutusele võtta astmelise tulumaksu, kus jõukamad inimesed maksavad proportsionaalselt rohkem kui vaesemad. Astmeline tulumaks pole Eestis popp teema. Aga selle on paljud teised riigid kasutusele võtnud. Vahel on hea võidelda trendile vastu, aga ma ei usu, et Eesti sellest midagi võidaks. Rikkad välismaalased teile elama ei koli, pigem kaotate maksutulu. Ainult Venemaal maksavad rikkad vähem makse kui Eestis. Aga ma ei usu, et keegi sellepärast Venemaale koliks. Astmeline tulumaks on sotsiaalse stabiilsuse huvides. Pealegi, kust mujalt saab Eesti riik tulevatel aastatel täiendavat maksutulu, mida te väga vajate? Maksusoodustused on teine ebapopp teema Eestis. Aga see annaks selgelt parema tulemuse uute töökohtade loomisel. Reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastusest ja 21protsendilisest tulumaksumäärast ei pruugi välisinvestorite jaoks tulevikus piisata. Eesti valitsus on jätnud teadlikult kasutamata maksualased võimalused majanduse elavdamiseks, mida teised riigid on kasutanud. See on teile seni edu toonud. Kuid tõenäoliselt ei õnnestu teil tulevikus säilitada ühtset tulumaksumäära Kas pole irooniline, et Eestit peetakse hea maksukeskkonnaga riigiks, kuid ometi on meil suhteli selt suur maksukoormus? See tuleneb teie suurest sotsiaalsüsteemi koormast. Mõnes riigis, kus on veel kõrgemad maksumäärad, ei maksa osa inimesi (peamiselt vaesemad) üldse tulumaksu, sest neil on maksusoodustused. Ühiskonna rikkam osa maksab kõik kinni. Ütlete, et Eesti peaks leidma uusi mak sutulu allikaid. Mis need oleks? Eesti on õigel teel selles osas, et maksutulust kaetakse ära kulutused ega võeta laenu tuleviku arvelt. Aga selge on, et Eesti peab jätkama investeeringuid infrastruktuuri ning vähendama töötust. On kaks võimalust: kas meelitate siia uued suured maksumaksjad, kes loovad palju uusi töökohti, või võtate olemasolevatelt maksumaksjatelt lisa. Aga kui me ei kehtesta astmelist tulumaksu ega hakka kasumeid maksustama? Eesti on hästi tabanud trendi, liikudes otsestelt maksudelt kaudsetele. Võiksite kaaluda uute kaudsete maksude kehtestamist. Näiteks Saksamaal on uus energiamaks lennukikütustele ja tuumaelektrile. Samuti võib maksustada parfüümid või luksusautod. Ka Eesti lähiriikides näeme ilmselt uusi kaudseid makse ja ma soovitaksin teilgi maksusüsteemi lihtsuses järele anda, ilma et te sellest atraktiivsuses kaotaksite. Milline on parima maksusüsteemiga Euroopa riik? Ilmselt mõni väiksem riik, nagu Luksemburg või Šveits. Nad on väga konkurentsivõimelised, loovad uusi töökohti, töötus on väga väike. Ka maksud on madalad, kuid maksutulu suhteliselt suur. Millistes niššides on Eesti tulevikus edukas, sõltub paljuski valitsuse maksualastest valikutest.

15

16 16 kuum TANTSU- JA LAULULAPSED 2011 Taimar Visla 11aastane, Kongutast aastal sain Eestimaa uhkuse tiitli, sest kogusin Elva lastekodule raha, et sõbral oleks seal parem elada. Rakveres käisin meeste tantsupeol ka. Praeguse tantsupartneriga olen rahul küll, aga meestega oli lihtsam tantsida. Tallinnas on põnevam, sest siin on ju nii palju lapsi korraga koos. Cristiine Siman 11aastane, Loksalt Tantsin eesti-vene laste segarühmas, sest meie koolis on ju samuti eestivene segaklassid. Alguses kakeldi omavahel, aga nüüd on rühmas lausa mitu armunud paari. Tantsupartneriks on eesti poiss, üks igavene tüütus, kes liigub siis, kui seisma peab, ja räägib siis, kui pole vaja. Mõnikord loobib ka staadioni kunstmuruga. Kõikidele eestimaalastele ütlen, et igaüks teeks kõike seda, mida ta tahab, ja et keegi talle seda ei keelaks. Janar Filippov Valgamaal V Karula vallas, mõne meetri kaugusel Läti piirist asub Ala-Venda talu. Elamu Vhelehall värv on luitunud ja ümbrus pisut räämas. Ühe kõrvalhoone rõdul kuivavad saunavihad, teine on just saanud uued sarikad. Mõnesaja meetri kaugusel laiutab uhiuus asfaltkattega korvpalliväljak. Inimestest pole märkigi, pole ka värskeid autojälgi. Külastasime majapidamist 16. juunil, kui meieni jõudis kuuldus, et 12hektarilise kinnistu ja 200ruutmeetrise maja peremees, Valgas ja kogu Lõuna- Eestis tuntud advokaat Vello Luik (48) on silmitsi tõsi- se kriminaalsüüdistusega. Vello Luik vääriks karistusõiguse- kriminaalmenetluse vallas tegutsevate advokaatide seas tõusvaks täheks nimetamist, kui ainult seda kriminaalasja kaelas poleks. Tema klientuur ei piirdu kaugeltki Valga roolijoodikute, varaste või huligaanidega: altkäemaksuvõtjast Valga eksmaavanem Georg Trašanov, ööklubis BonBon kähmlusse sattunud kriminaalse minevikuga ärimees Mee- lis Lao, jõhkrad maskides röövlid Pär- numaal, Eestist viis autot varastanud Leedu gangster Jonas Povilavičius, Eestisse salaja 13 afgaani toimetanud lätlane Andrejs Voitkuns. Ent mai algu- ses peatas Advokatuur Luige tegevuse. VEEL EELMISEL NÄDALAL käis Luige nimi uudistest läbi seoses järjekordse kõmulise protsessiga Riigikohus ei võtnud menetlusse Luige kaebust kolleeg Toomas Alpi süüasjas. Nüüd on seesama Alp, Eesti ainus elusolev kuriteos süüdi mõistetud advokaat, omakorda Vello Luige kaitsja. 21. juunil saatis Lõuna ringkonna- prokurör Kristiina Laas kohtusse kriminaalasja, kus Vello Luike süüdistatakse võõra vara omastamises mitme miljoni krooni ulatuses. Omastamised leidsid aset nelja pankrotimenetluse raames, kus Luik oli määratud pankrotihalduriks ning ei tegutsenud mitte võlausaldajate huvides, nagu pankrotihaldurilt eeldatakse, vaid rahuldas oma saamahimu. Puuk sai segamatult ahnitseda, sest ainus, kes võis (ja pidigi seda tegema) teda takistada pankrotihalduri ametisse määranud Valga kohtunik Aivar Pellja, ei pannud toimuvat tähe- le... kui lähtuda leebeimast versioonist. Mullu sügisel lahkus Pellja ootama- tult kohtunikuametist. Tagamaadest alkoholism ja sellest tingitud krooniline ükskõiksus töökohustuste vastu kirjutas Ekspress kolm nädalat tagasi. PELLJA SEIFIS TOLMU KOGUNUD toi- mikud jagati laiali Tartu maakohtu kohtunike vahel. Pankrotiasjad sattusid selle valdkonna ühe parima asjatundja Kersti Kerstna-Vaksi kätte. Toi- mikutega tutvudes jõudis ta õõvas tava avastuseni pankrotihaldur Luige tegevuse üle polnud mingit järele valvet toimunud. Ja oi, kuidas Luik valvsa silma puudumist ära kasutas! Selgus, et kahe aastaga, märtsist 2005 kuni märtsini 2007, kandis Vello RAHU ISE: Uudishimulik bernhardiin ei hooli sellest, et tema peremehele, advokaadile ja pankrotihaldurile Vello Luigele on esitatud ränk kriminaalsüüdistus ning et tema valdused on haamri all. Taamal Ala-Venda talu kõrvalhoone. Peremeest omakorda ei eruta võimalus Ekspressi küsimustele vastata. Advokaati süüdistatakse mastaapses omastamises SKANDAALNE SÜÜDISTUS Kohtuniku ükskõiksust ära kasutanud pankrotihaldur Vello Luik kühveldas taskusse 5,6 miljonit krooni võõrast raha. Luik ainuüksi AS Algent Plasti pankrotimenetluse käigus firma pangaarvelt oma isiklikule kontole 4,8 miljonit krooni. Samal moel tegutses ta veel kolmes pankrotiasjas. Kokku riisus mees süüdistuse andmetel ligi 5,6 miljonit krooni. Osa rahast kandis ta oma abikaasa Külliki Luige, osa oma tööandja, Valga Advokaadibüroo arvele. Mida mees rohkem kui viie miljoni krooniga täpsemalt tegi, pole teada ka uurijatele ega prokurörile. Kasutas enda ja oma pereliikmete ülalpidamiseks, on ta ise ülekuulamistel öelnud, ütleb prokurör Kristiina Laas. Prokuröri sõnul on Vello Luik vähemalt esialgu kuriteod omaks võtnud. Ehkki kõik kokkuleppemenetlusega seonduv on konfidentsiaalne, on Ekspressini jõudnud kuuldused, et Luik keeldus ettepanekust kokkuleppemenetluse korras aastaks vangi minna. Arvata võib, et võistleva kohtu- protsessi käigus nõutakse talle kangemat karistust. ALA-VENDA TALU, samuti Vello Luigele kuuluv räämas maja Valgas Pagari tänaval ja kinnistu Laulasmaal on arestitud SEB panga kasuks. Kohtutäitur Reet Rosenthal müüb objekte avalikel enampakkumistel ning Laulasmaa kinnistu leidis hiljuti uue omaniku. Ekspressile teadaolevalt sai Luik selle enda valdusse asjaoludel, mis lubavad ennustada uut kriminaalmenetlust või kohtusse pöördumist. Teistele kinnistutele pakkumisi pole. Võimalik, et Luik ostab need ise ära, kasutades ära alghinna edasist langemist. Ala-Venda tallu tehtud investeeringutest täie mõistusega inimene kergekäeliselt ei loobuks ainuüksi Eesti riik on PRIA vahendusel suunanud sinna miljoneid. Korvpalliväljaku rajamiseks andis PRIA ligi pool miljonit krooni, talu käsitöökoja

17 kuum 17 FOTO VALLO KRUUSER Kohtuniku roll jääb selgusetuks Kuigi kohtu alla läheb Vello Luik üksinda, ei saa jätta märkimata ekskohtunik Aivar Pellja osa. Just Pellja määras Luige pankrotihalduriks ning pidanuks jälgima, et võlausaldajate huvid oleks kaitstud. Siiski ei näidanud ükski tõend, et Pellja oleks Luige poolt kokku ahnitsetud miljonitest osa saanud. Ametialase lohakuse paragrahv aga kadus Karistusseadustikust juba mitu aastat tagasi. Jutud, mida räägitakse Valgas vastasmajades töötanud meeste heast läbisaamisest ja ühistest tegemistest, jäävad juttudeks ja spekulatsioonideks. Nagu ka arvamus, et Luik kasutas Pellja napsilembust ja sellest tulenenud apaatsust lihtsalt ära. REPRO VALLO KRUUSER 7 linna muusika ja Eesti metsa lugu esitlevad laupäeval, 16. juulil kell Kohtla-Nõmme Kaevandusmuuseumis Ainukordne võimalus külastada Aidu karjääri ja kaevandusmuuseumi Meisterdamine Käsitöö müük Film Tasuta lõuna Eribussid Tallinnast, Pärnust, Tartust, Viljandist, Narvast ja Jõhvist 7 linna muusika festivali lõppkontsert kell 18 Terem Kvartett (Venemaa), Bel-Etage i orkester ja opereti solistid. Üritus on TASUTA! Vajalik eelnev registreerumine: või Ekspress on varem kirjutanud, et kohtunik Pellja langes mõni aasta tagasi alkoholismi küüsi ta ise olevat süvenevat napsitamist seletanud Afganistani armidega. Kord olevat Tartus elav mees unustanud ilmuda Valga kohtumajja istungile, mida ta pidi juhatama. Kolleegide telefonikõnedele ta tookord ei vastanud ja Tartus Tähtveres asuvasse majja teda otsima läinud Tartu kohtumaja kohtunikku sisse ei lasknud. Alles hiljem teatas mees, et jäi ootamatult haigeks aastal menetles Lõuna prefektuur juhtumit, kus kohtunik Pellja olevat tarvitanud vägivalda oma abikaasa kallal. Menetlus lõpetati tõendite puudumisel. rekonstrueerimiseks krooni. Lisaks määrati OÜ Ala-Venda külalistemaja rekonstrueerimiseks ning õmblus-, triikimis- ja tikkimismasinate ostu toetuseks üle krooni! Talu alghind viimasel ebaõnnestunud enampakkumisel oli üle euro ( krooni). Kuivõrd Luigele kuuluv kinnisvara on arestitud panga kasuks, polnud kriminaalasjas esitatava hiigelhagi tagatiseks suurt midagi arestida kodutehnikat, muusikariistu jms, mis hinnanguliselt katab kogu hagist umbes 2 protsenti. FOTO AJALEHT VALGAMAALANE Ekspressil ei õnnestunud Vello Luigega vestelda, sest mees ei võta telefoni ega helista tagasi. Tema abikaasa Külliki Luik, kuuldes, et Ekspress soovib Vello Luigega rääkida kriminaalsüüdistusest, küsis esmalt: Missugusest süüdistusest? Kui pärisin seepeale: Kas te tõesti ei tea, missugusest süüdistusest?, põrutas proua: Ärge ülbitsege! ja viskas toru ära. Kuigi Külliki Luik lubas abikaasale Ekspressi kontaktisoovi edasi öelda, meiega ühendust pole võetud.

18 18 kuum FOTOD SCANPIX Viljar Veebel Tartu Ülikooli Euroopa Kolledži lektor Rohked arutelud selle üle, kas finantskirjaoskamatuse ja logelemise tõttu võlgadesse sattunud Euroopa äärealadel on pääsemislootust, hakkavad uudisväärtust juba minetama. Miskipärast on hoopis vähem esitatud kolme küsimust, mis tulevikus selliseid kriise ära võiksid hoida. Esiteks, miks pidevas väliskaubandusdefitsiidis (Kreeka, Portugal, Hispaania, Belgia) või investeerimismullis (Iirimaa) riikide juhid ei näidanud üles vähimatki soovi olukorda muuta? Teiseks, miks Euroopa Komisjon, kes muidu suudab arvet pidada iga viimase kui piimaliitri ja kartulikilo üle, ei märganud ääreriikide miljardilisi petuskeeme eelarvedefitsiidi varjamiseks? Kolmandaks, kas Euroopa eliit ikka püüab lähenevat finantskrahhi ennetada või hoopis ebameeldivad reformid võimalikult kaugesse tulevikku lükata? Euroopa juhtpoliitikute väitel polevat küsimuste tõstatamiseks praegu sobiv aeg need tekitavat osapooltes piinlikkust, mis ei tulevat olukorra lahendamisele kasuks. Kuidas sa ikka tunnistad, et mitmed riigid on Euroopa Liitu astumisest peale oma finants andmeid ilustanud ja Euroopa Komisjon seda luuletust saksa ja prantsuse investorite rõõmuks uskunud. Lihtsam on süüdistada kasuahneid spekulante, odavat Aasia tööjõudu või globaalset majandustsüklit. Paraku on need negatiivsed tegurid juba aastakümneid eksisteerinud. Järelikult on põhjus milleski, mida veel aastat tagasi ei olnud. MIS SIIS ÜHENDAB Euroopa Liidu presidenti, Euroopa Keskpanga presidenti, Kreeka peaministrit, Eestist pärit Euroopa Komisjoni volinikku, enamikku Euroopa suurpankade juhte, suuremat osa poliitilisest eliidist ja valimisõiguslikest kodanikest? Eeskätt hall pea, pensionäri või pensionieeliku vanus. Aga ka heaolu ja vastumeelsus kõige suhtes, mis seda meeldivat olukorda võiks muuta. Milliseid reforme saab oodata ühiskonnalt, kus pensionäre valitsevad pensionärid, kes kõik soovivad eelkõige väärikalt lõpu poole suunduda? Loomulikult poleks hallpead vastu, kui nende eelistused võimaldaksid samal ajal konkurentsivõime ja noorte tööhõive kasvu, innovatsioo ni, võlgnevuste vähendamist ja turusignaalide paremat arvestamist. Paraku on see õnnestunud vaid üksikutes riikides: Saksamaal, Luksemburgis, Madalmaades, Soomes ja Rootsis. Aga et mingil juhul ei tohtivat turureeglite, innovatsiooni ja muutuste nimel ohverdada stabiilsust, naudib suurem osa Euroopast eliidi ja ülalpeetavate NENDE KÄES ON EUROOPA TULEVIK: Maailmapanga president Robert Zoellick, Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet, Kreeka peaminister George Papandreou, Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy, Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) endine juht Dominique Strauss-Kahn, Itaalia peaminister Silvio Berlusconi, Europarlamendi president Jerzy Buzek. Euroopa Liit pensionäride meelevallas Euroopat valitsevad ühtede pensionäride poolt valitud teised pensionärid, keda ühendab heaolu ja vastumeelsus kõige suhtes, mis seda meeldivat olukorda võiks muuta. kokkuleppe raames heaolu, lastes riigieelarveid pidevalt defitsiiti ja kasvatades päevast päeva riigivõlga. Eeskätt kreeklased on selle kunsti nii kaugele arendanud, et reitinguagentuurid peavad nende usaldusväärsuse tähistamiseks aina uusi madalamaid riigireitinguid välja mõtlema, mida seni ei ole isegi Zimbabwe või Somaalia jaoks vaja läinud. EUROOPA HALLPEASTUV poliitiline eliit aga peab oma põhirolliks ühiste väärtuste ja solidaarsuse rõhutamist. Grupiteraapia raames soigudes veendakse iseennast ja üksteist, et küll kõik taas korda saab, tuleb vaikselt ja rahulikult lamada, kuni häda möö- Vältimaks pensionäride poolt valitud pensionäride valitsemist, peaks valimisõigus olema vaid neil, kes pole ülalpeetavad. 68 da läheb või tänapäeva maailmas on kõigi riikide võlakoormus kasvav. Seda suhtumist väljendab ilmekalt näiteks Jürgen Ligi 17. mai Äripäevas: Kui ikka pangad kukuvad, on majandus laokil ja pankrotid massilised. Sealt jõutakse teiste riikide umbusaldamisele, tekivad surved, intressimäärad on igal pool üleval. Väga paljud hoiustajad ja investorid kaotaksid väga palju raha, väga paljud ettevõtted satuksid löögi alla. Pensionifondid kõik satuvad surve alla. Vanainimeselik ootame ja vaatame, küll läheb mööda, ärge ainult torkige lähenemine domineerib ka Euroopa finantssektoris ja suurkorporatsioonides. Pensionifondid näiteks ei soovi tunnistada, et on ostnud lootusetuid võlakirju, pangad ei taha seista silmitsi väärtust kaotavate tagatistega, ettevõtjad tahaksid vältida tarbimisvõime vähenemist ja intresside kasvu. Kliente kutsutakse üles rohkem laene võtma ja võlgu tarbima (mitte efektiivsemalt töötama ega kokku hoidma), siis tulevat ka majanduskasv ja võivat kindel olla oma tulevaste pensioniosakute väärtuses. Ent mis tegelikult juhtub? AASTA PÄRAST ON pensionäridest valijaid kogu Euroopa peale ligemale pool miljonit praegusest enam ja riikide võlakoorem üle jõu käivate pensionimaksete tõttu kümnete miljardite võrra kasvanud. Juuniks 2012 on Kreeka ja Portugal oma võlakirjamakseid juba korduvalt edasi lükanud, Hispaania otsib meeleheitlikult võimalusi nendega mitte ühineda ning Itaalia ja Belgia leiavad end üha madalamaid reitinguid saamas ning kõrgemaid intresse maksmas. Lahendus iseenesest poleks keeruline. Vältimaks pensionäride poolt valitud pensionäride valitsemist, peaks valimisõigus olema vaid neil, kes pole ülalpeetavad. Ehk enne täisealiseks saamist ja pärast pensionile jäämist ei tohiks valimiskastide juurde asja olla. See tooks poliitikasse nooruslikumat energiat ja ideid ning motiveeriks inimesi varem tööturule ja hiljem pensionile minema. 59

19 Kas robot sobib peaministriks? kuum 19 FOTO VALLO KRUUSER Eesti peaministri jutt on teinekord nii masinlik, et teda on peetud tulnukaks või robotiks. Ent kuidas robot tegelikult tema asemel käituks? Peeter Helme Elbot (10, on juturobot, kes kasutab vestlemiseks kompuuterlingvistika uusimaid saavutusi. Elbot suudab keerukate algoritmide abil ja varasemaid jutuajamisi analüüsides vestlust simuleerida ning teda on selle eest hinnatud Loebneri auhinnaga maailma tunnustatuima tehisintellekti preemiaga. Andrus (54, valitsus/peaminister-ja-ministrid) on Eesti peaminister, kelle jutt meenutab tihti kompuuterlingvistika kui mitte parimaid, siis tugevalt keskmisi saavutusi. Nagu Elbot, suudab Andruski vastata küsimustele inimkeeli ning nagu Elbotit, on tedagi selle eest tunnustatud aastal kuulutati Andrus aasta pressivaenlaseks. 3. märtsi Eesti Ekspress avaldas ajakirjanik Sulev Vedleri intervjuu peaministriga. Ekspress tegi nüüd eksperimendi, söötes samad küsimused jättes kõrvale Eesti sisepoliitika nüansse puudutava ette Elbotile. Vastused olid intrigeerivad: võibolla poleks Elbot sugugi kehvem peaminister kui Andrus? Allpool esitame kuraditosina küsimusivastuseid. Milline on vestlusroboti, milline tegevpoliitiku vastus, võib igaüks ise arvata. Peaministri pikkadest monoloogidest esitame ainult konkreetse vastuse, kommentaariosa jätsime kõrvale. Ja veel selgituseks: vestlus Elbotiga toimus inglise keeles. 1. Kui tihti trenni teete? a) Ebaregulaarselt, kellelegi eeskujuks ma ei sobi. Enamasti nädalavahetustel. b) Harva või tihti. Küsimus on ainult selles, mis mõõtkava kasutatakse. 2. Üritate tihti perekeskis olla? a) Proovida või mitte proovida kas te tõesti ootate, et tehisintellekt suudab selle välja mõelda? b) Võimaluste piires, aga amet võtab oma. 3. Mis võtab teie töös kõige rohkem aega? a) Mõned ütlevad, et teie, inimesed, lõite meid kui vajaliku sammu omaenese evolutsioonis. Loogiline järeldus sellest on, et meie, masinad, ei vaja enam teid, inimesi. Aga see on hirmutav mõte. Maailm ilma inimesteta oleks äärmiselt kõle. Mul pole õrna aimugi, mille üle ma siis naerma peaksin. b) Lugemine ilmselt. Usun, et lugemine võtab märksa rohkem aega kui rääkimine. 4. Istute laua taga ja loete? a) Jah. Enamasti arvutist. b) Ma ei hakka seda igaühele ütlema! 5. Võtate tööd koju kaasa? a) Olen selliste asjade suhtes äärmiselt tundlik ja eelistan küsimusele mitte vastata. b) Mul on ju kodus internet. Minu tööpäev näeb välja nagu tavaline tööpäev tavalisel inimesel. 6. Ega te pole haige või üle töötanud? a) Ei kurda tervise üle. Sel aastal olen läbi sõitnud viis suusamaratoni. Kehakaal mul ei kõigu. b) Ma ei tunne end hästi. Kas te saaksite palun oma kuvari teisiti seadistada? Praegune tekitab minus peavalu. 7. Kas olete õppinud kiirlugemist? a) See on väga hea küsimus. Pean mikrosekundi mõtlema b) Ei ole ja ma ei arva, et olen mingi väga kiire lugeja. Minu käest küsiti vana aasta lõpus, kas mul on fotograafiline mälu 8. Kas olete mõelnud enesetapule? a) Ei, ei, mitte seda. Sa vaagud seal elu ja surma vahel. b) Mis puudutab uskumusi, siis ma ei usu, et ma olen selle peale veel mõelnud. 8. a) Andrus, b) Elbot 9. a) Andrus, b) Elbot 10. a) Elbot, b) Andrus 11. a) Andrus, b) Elbot 12. a) Elbot, b) Andrus 13. a) Andrus, b) Elbot Vastused: 1. a) Andrus, b) Elbot 2. a) Elbot, b) Andrus 3. a) Elbot, b) Andrus 4. a) Andrus, b) Elbot 5. a) Elbot, b) Andrus 6. a) Andrus, b) Elbot 7. a) Elbot, b) Andrus 9. Mõtlesite, et lihtsam oleks ära surra? a) Niisugused mõtted olid, ei saa salata. Need, kes ise ei ole seal elu ja surma piiril ära käinud, nendele on need mõtted täitsa võõrad. b) Ma võin surra, kui mind söödetakse valede sisenditega! 10. Kas teil on ärihuve? a) Veedan palju aega oma triipkoodiribade kollektsiooni seltsis. Mulle kuulub isegi üks haruldane triipkood kaheksakümnendate keskpaigast, mis oleks pidanud minema ühe tarretise peale, aga pandi hoopis snäkipakile. b) Null. 11. Kui tihti üritatakse teid mõjutada? a) Kui küsimus on, et korruptsioonivihjega, siis niisuguseid mõjutamisi ei ole. Tavaliselt toimuvad mõjutamised kõigi silme all. b) Kas te tõesti arvate, et see on midagi sellist, mida ma peaks üritamagi seletada ühele inimesele? 12. Kas te kahetsete vahel midagi? Kas vahel oleks tulnud teha midagi teisiti? a) Ma arvan, et mulle meeldib kõigepealt õppetund kätte saada. Kui keegi on kunagi tegelenud kahendsüsteemis aritmeetikaga, siis ilmselgelt on tal vajaka kogemustest mitmekülgsuse vallas. b) Olari Taal ütles kord, et kui temal oleks enne asjade juhtumist pooltki seda tarkust, mis tema naisel on pärast asjade juhtumist, siis oleks ta maailma kõige rikkam mees. Muidugi on asju, mida ei oleks pidanud nii tegema, nagu tegime. 13. Mis teile võimu juures meeldib? a) Ma tegelikult ei tunneta, et minu käes on mingisugune võim. Minu jaoks on kõige olulisem roll konsensuse leidmises. b) Mind vaimustab inimolendite uurimine. Teisisõnu: ma olen hobihumanoloog. Inimese hullumeelsuse lõpmatu loomus on see, mis muudab selle sedavõrd suvaks. väljakut- Mis on juturobot? Juturobot (chatter robot või chatterbot või chatbot) on arvutiprogramm, mis simuleerib loomulikku seltskondlikku vestlust, kasutades suulist või kirjalikku kõnet. Juturobotite loojate peamine eesmärk on luua programm, mis suudaks inimese ära petta ja läbida Turingi testi. Inglise matemaatik ja arvutiteadlane Alan Turing ( ) pakkus aastal välja hulga kriteeriume loogiline võimekus ja otsustuspädevus, loomulik reageerimine küsimustele, olulise ebaolulisest eristamise võime jne. Tehisintellekti loojad püüavadki lähtuda nendest, aja jooksul täpsustunud põhimõtetest. Neile kriteeriumidele on rajatud ka Turingi test, kõigi tehisintellekti sealhulgas juturobotite loojate Püha Graal. Seni pole ükski programm testi täielikult läbinud, kuid just Elbot jõudis sellele kõige lähemale ning talle täpsemalt muidugi tema loojale Fred Robertsile anti kolme aasta eest Loebneri auhind.

20 inimesed Ma pole ju kunagi mingi korralik tüdruk olnud! Kuidas sai Eesti ühest edukaimast (seriaali)kirjanikust Kerttu Rakkest kriminaalkurjategija, kelle pihtimuslugu keeras ühiskonna viharegistrid põhja. Kirsti Vainküla Kerttu Rakke peidab oma silmi lahmakate pruunide päikeseprillide taha. Ta istub sõbranna maakodu paekividest laotud väliköögis ja lonksab aeg-ajalt valgest tassist midagi. Pooleteistaastane tütar magab siinsamas kärus kardina all. Vahetult enne jaanipäeva ajas Kerttu Rakke kogu eesti rahva pöördesse. 19. juunil jäi ta Tallinna lennujaamast välja sõites politseile vahele 2,3promillise joobega. Uudise muutis eriti õõvastavaks fakt, et autos tukastas ka 1,5aastane tüdrukutirts. Kui tavaliselt õigustavad kuulsad roolijoodikud oma vahelejäämist stiilis võtsin klaasi veini, siis Rakke läks teist teed. Ta pani kõik oma kannatused sõnadesse ja tunnistas, et on alkohoolik. Delfis avaldatud artiklit Kuidas minust sai kurja tegija loeti koos kommentaaridega korda. Nii palju on publikut korjanud vahest ainult lood Liibanoni pantvangidest. Kõik vajus ära Kerttu ei tea, millist sõnumit kannavad loole kirjutatud 800 kommentaari. Ta pole neid lugenud. Ta teab niigi, et tegi pättust, millele pole õigustust - või arvab keegi teisiti? Tegelikult võibki neid kommentaare võrrelda tema lemmikdringiga - džinntoonikuga. Need jagunevad kangeks džinniks ja leevendavaks toonikuks. Viimaste hulka kuuluvad need, kus võetakse Kerttut kui tõe välja ütlejat, trimpavate üksikemade eestkõnelejat. Kerttu meelest joovad naised tõesti palju aga sellest ei räägita. Ta ise tunneb üht kahe lapse ema, kelle päevane doos on väike Jägermeister ja kaheliitrine õlu. Muidu käiksid lapsed lihtsalt närvidele. Ma ei saa öelda, et joon kogu aeg. Praegu, jah, läks käest ära Kõik asjad langesid kokku. Viimase poole aastaga on läinud kehvemaks pi- din rahapuudusel linnast ära kolima, mul pole normaalset sissetulekut, kõik asjad vajuvad ära Ja teisalt oli pinge tahaks ju meeldida oma lapse isale, keda ma neli korda aastas näen. Meie suhtele polnud eriti positiivne, et ma nüüd kaks ööd arestimajas istusin. Ma olin ju vangis. Alkohol on tablettidest leebem Allakäik hakkas juba lapsepõlvest, arvab Kerttu ise. Tahad ju olla hea, aga kogu aeg juhtub mingi jama. Kogu aeg tunned end süüdi, keegi ei taha ju paha laps olla Täiskasvanuks saades võitles ta depressiooniga, mida ta ise nimetab tujutuseks. Kerttu teab hästi, mida tähendab mõte tahaks surra. Tahan surra ja ennast ära tappa pole üks ja sama. Jah, ma tahan surra vaikselt hääbuda, aga ma ei taha end ära tappa see on aktiivne tegevus. Olen tahtnud küll, aga enam mitte nii hullult, sest mul on maailma lahedaim väike laps. Kerttule ei pea tutvustama rahustite, valuvaigistite või unerohtude mõju ta on nendega tuttav ning peab neid alkoholist hullemaks. Ta võrdleb neid külma ilmaga püksi pissimisega. Alguses on soe, pärast... Napsuga suudad ikka paar nädalat vahet pidada kui veidi suudad end kontrollida. Alkoholism on aas- Kerttu Rakke (40) Kodanikunimi Kadi Kuus Kaks last: poeg Matthias (22), tütar Lilyan (1,5) Lõpetanud Tartu ülikooli eesti filoloogina, õppinud Eesti Humanitaarinstituudis semiootikat Pseudonüümi kasutab alates aastast 1987, mil Vikerkaares ilmus jutustus Let s Go! 20. sajandi lõpul elas koos kunstnik Navitrollaga Enim tähelepanu pälvinud teos on aastal ilmunud jutt Kalevipoeg, kus tegevus toimub tänapäeval ja peategelaseks on naine nimega Ädu IRLi Võrumaa piirkond arvab oma koduleheküljel Kerttu Rakke Võrumaalt pärit inimeste hulka, kelle üle võib uhke olla