Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) Majandusaasta aruanne 2015

Transcription

1 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) Majandusaasta aruanne 2015

2 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 2 Majandusaasta algus 1. jaanuar 2015 Majandusaasta lõpp 31. detsember 2015 Fondivalitseja Depositoorium Fondi nimetus Fondi liik Pensionifondi liik Fondi aadress Fondijuht Swedbank Investeerimisfondid AS Swedbank AS Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) Lepinguline investeerimisfond Kohustuslik pensionifond Liivalaia 8, Tallinn 15038, Eesti Katrin Rahe Telefon Faks Audiitorühing AS Deloitte Audit Eesti

3 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 3 Sisukord Tegevusaruanne... 4 Raamatupidamise aastaaruanne... 8 Bilanss... 8 Tulude ja kulude aruanne... 9 Fondi puhasväärtuse muutumise aruanne Rahavoogude aruanne Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted Lisa 2. Riskijuhtimine Lisa 3. Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja - kohustistelt Lisa 4. Finantsinstrumentide õiglane väärtus Lisa 5. Seotud osapooled Investeeringute aruanne Tehingu- ja vahendustasude aruanne Fondivalitseja juhatuse allkirjad aasta majandusaasta aruandele Sõltumatu vandeaudiitori aruanne... 52

4 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 4 Tegevusaruanne Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) (edaspidi ka Fond ) on Eesti suurim kohustusliku kogumispensioni fond, mis investeerib kuni 50% oma varast aktsiariskiga seotud väärtpaberitesse ja ülejäänud osa fondi varast investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse varasse. Swedbank Pensionifond K3 tootluseks aastal kujunes 2,6%. Alates asutamisest on Fond tootnud investoritele keskmiselt 4,5% aastas (vt joonis 1). Swedbank Pensionifondi K3-s kogus aasta lõpus oma pensionivara inimest ning Fondi maht ulatus aasta lõpus 648,8 miljoni euroni, kasvades aastaga 106,6 miljoni euro võrra. Swedbank Pensionifond K3 haldustasud alanesid a augustis 1,23%lt 1,03%ni. Sellega on Swedbank Pensionifond K3 kõige madalamate haldustasudega nn progressiivse investeerimisstrateegiaga teise samba pensionifond Eestis EUR Joonis 1. Fondiosaku puhasväärtuse dünaamika ( ) Vaadates tagasi aastale finantsturgudel, oli märksõnaks suunaotsing ja sellest tulenevalt ka turgude märkimisväärne heitlikkus. Suurimate mõjuteguritena võiks välja tuua keskpangad, Kreeka, Hiina ja nafta. Varaklassidest olid aasta lõikes soosituimad arenenud piirkondade aktsiad, seevastu arenevatest piirkondadest liikus aasta teises pooles välja rekordmahus finantsvahendeid. Kui Jaapani aktsiaturud lõpetasid aasta koguni 22,0% kõrgemal (kõik tootlused on näidatud eurodes), siis Ladina-Ameerika aktsiad liikusid samaväärselt teises suunas (-23,2%). Võlakirjaturgudel aga nägime nii eriliselt madalaid intressimäärade tasemeid kui ka erilist heitlikkust. Näiteks aprilli keskpaigaks kõigest 0,08%-list aastatootlust pakkunud Saksamaa 10-aastase riigivõlakirja intressimäär kauples vähem kui kaks kuud hiljem juba 1% piirimail, aasta lõppes 0,63% tasemel. Seevastu lühema tähtajaga intressimäärad liikusid aasta lõikes üha sügavamale miinuspoolele detsembri alguse seisuga tuli Saksamaa 2-aastase riigivõlakirja ostjal investeeringule aastas peale maksta juba 0,44%,

5 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 5 aasta lõpus 0,35%. Aasta lõpuks jõudis miinuspoolele ka pankadevahelise rahaturu kuue kuu intressimäär. Ka riskialtimate võlakirjainvestorite jaoks polnud aasta kergemate killast, sest krediidipreemiad ei võtnud samuti aasta lõikes liiga kindlat suunda, vaid kõikusid tugevalt. Olles küll altimad suurematele osaku väärtuse kõikumistele, lõid aktsiainvesteeringud fondile aasta lõikes siiski lisaväärtust. Aasta alguse optimismilaine rauges küll täielikult varasügiseks, mõjutades negatiivselt fondi aktsiaportfelli, kuid viimane kosus siiski aasta lõpuks mõnevõrra. Novembris nimetas Euroopa juhtiv erialaajakiri Investments & Pensions Europe meie pensionifondi Kesk- ja Ida-Euroopa nelja parima pensionifondi hulka. Kandideerisime auhinnale sel aastal meie baltikumiülese lähenemisviisiga alternatiivsetele investeeringutele. Alternatiivsete investeeringute portfelli fookus püsis aastal stabiilset tootlust näidanud Baltikumi ärikinnisvaral. Suurendasime kinnisvarainvesteeringute kaalu läbi Efteni II kinnisvarafondi ning aasta lõpus alustasime investeeringutega East Capitali uude Baltikumile keskenduvasse kinnisvarafondi. Terve aasta vältel mõjutasid fondi investeeringute väärtust olulisel määral kahe suure keskpanga Euroopa keskpanga ja USA Föderaalreservi rahapoliitilised oodatud ja ka üllatuslikud meetmed. Sel ajal kui esimene jätkas erakorraliste stiimulmeetmetega, valmistas teine investoreid järk-järgult ette rahapoliitiliseks suunamuutuseks. Aasta esimesed kuud möödusid finantsturgudel ülioptimistlikult. Juba jaanuaris teatas Euroopa keskpank, et võitluses ähvardava deflatsiooni ja nullilähedase majanduskasvuga lisatakse täiendavaid ja erakorralisi stiimulmeetmeid alates märtsikuust ning arvatavalt kuni aasta septembrini lubati igakuiselt osta 60 miljardi euro mahus võlakirju. Nii aktsia- kui võlakirjaturud reageerisid otsusele ülipositiivselt. Kaugeltki sama polnud aga reaktsioon keskpanga detsembrikuisele otsusele langetada täiendavalt deposiidimäära (rekordilise - 0,3%-ni) ning pikendada võlakirjade ostuprogrammi kuue kuu võrra. Turgude juhtohjad oli aasta lõpuks selgelt üle võtnud Föderaalreserv, kes kergitas baasintressimäärasid esmakordselt pärast globaalset finantskriisi. Suve keskpaigani oli tugevalt fookuses ka Kreeka, kus valitsuse ja riigi kreeditoride vaheliste läbirääkimiste madalseis saabus juulis limiteeritud pangatehingute, kapitali liikumisele seatud piirangute ja suletud aktsiaturu näol. Järgnenud läbirääkimistele suundus Kreeka poliitiline ladvik juba oluliselt kompromissialtimana ning aasta teises pooles vähenes Kreeka võimaliku euroalast lahkumisega seotud tundmatuse risk finantsturgudel oluliselt. Siiski püsis investorite riskiisu, s.t. huvi aktsiate ja riskantsemate võlakirjade vastu tõusutrendis napilt loetud nädalad ning juba august üllatas ligi kümnendikuni ulatuvate langusnumbritega pea kõigil regionaalsetel aktsiaturgudel. Ehkki Hiina majanduskasv oli püsinud alanemistrendis juba mitu aastat, jõudis teema tõelise äratajana investorite fookusesse teravalt alles nüüd. Ühelt poolt oli juba hakanud lõhkema aasta esimesel poolel suisa 138% (eurodes) tõusnud kohalike A-aktsiate mullistunud väärtus ning teiselt poolt üllatas Hiina keskpank turge rahvusvaluuta renmimbi minidevalveerimisega. Jõulisemalt hakkas maad võtma kartus, et sealse valuuta nõrgenemise jätkumine mõjutab negatiivselt muu maailma majanduskasvu ning langetab niigi nõrka globaalset inflatsioonitempot. Hiina majandusnäitajate püsimine kasvu aeglustumist näitavas tsoonis survestas finantsturge aasta lõpuni. Muude teemade foonina püsis ka nafta hinna kestev langus. Ehkki ühelt poolt oodatakse, et madalam energiahind hoogustab maailma majandust läbi kasvanud tarbimisvõime, siis teiselt poolt annab see ka oma selge panuse niigi madalatesse inflatsiooninumbritesse. Selline kahetine tulem ei lasknud investoritel selget seisukohta võtta, kas finantsvarade väärtuse suhtes on tegu pigem positiivse arenguga või mitte. Seda

6 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 6 enam, et mõjud naftat importivatele ja eksportivatele riikidele on täpselt vastupidised. Negatiivselt mõjutas langenud nafta hind USA energiasektoris tegutsevaid ettevõtteid, mis kasumlikkuse tsoonist välja kukkusid ning kelle välja antud võlakirjad üha enam väärtust kaotasid, mõjutades aasta teisel poolel kaudselt kogu madalakvaliteediliste võlakirjade varaklassi. Kahe suure valuutatsooni intressimäärade hetkeseisu ja ootuste erisused suunasid investoreid suurema tulu otsingutel eurodest välja aasta jooksul nõrgenes euro USA dollari suhtes 10,3%. Meie fondi aktsiaportfellis saavutasid konkurentsitult parima aastatulemuse Jaapani aktsiad (+22,0%), mille strateegilist osakaalu me aasta lõpus varem tõstsime. Madala likviidsusega Baltikumi aktsiaturg (+17,0%) kauples terve aasta vältel stabiilses tõusujoones, ignoreerides muu maailma turbulentsi. Hea tulemusega lõpetasid aasta ka USA aktsiad (+12,1%), ka neid oli meil sel aastal rohkem strateegilises ning aasta viimastel kuudel ka taktikalises plaanis. Siiski võlgnevad need oma tootluse põhiosas USA dollari tugevnemisele aktsiarisk on meie fondis enamjaolt avatud valuutapositsiooniga. Euroopa aktsiad lõpetasid igati korraliku aastatulemusega (+8,2%). Hoolimata Hiinast tulenevatest riskidest lõpetas areneva Aasia kümne riigi vahel hajutatud aktsiaportfell aasta siiski plusspoolel (+1,2%). Tuleviku osas ebaselgust tõotavate poliitiliste arengute tõttu nõrkade Türgi ja Poola turgude abiga kaotasid Kesk- ja Ida-Euroopa aktsiad väärtuses 20,9%. Eriti negatiivseks kujunes aasta Brasiilias, mida tabas lai probleemide spekter, alates riigi poliitilist ladvikut hõlmavast korruptsiooniskandaalist, rekordmadalatest toorainehindadest ja lõpetades majanduslanguse ning riigi suutmatusega võidelda kõrge inflatsiooniga. Kasvava eelarvedefitsiidi ning võimetuse tõttu reforme läbi viia langetas reitinguagentuur Standard & Poors Brasiilia riigivõlakirja reitingu esmakordselt peale aastat nn. rämpsvõlakirja tasemele. Ladina-Ameerika aktsiaindeks langes selles valguses aastaga 23,2%. Võlakirjaturgude muutliku ja keerulise aasta taustal jäid meie portfellis siiski kergelt plusspoolele arenevate regioonide eurodes välja antud riigivõlakirjad. Samuti lõpetasid aasta valdavalt plussmärgiga arenenud turgude valitsuste võlakirjade indeksid. Nafta hinna langus avaldas suurt survet energiasektori ettevõtetele, mille osakaal oli eriti suur USA spekulatiivse reitinguga ettevõtete võlakirjade indeksites. USA spekulatiivsete võlakirjade indeks nõrgenes aasta jooksul 3,5% võrra, USA ning euroala investeerimisjärgu reitinguga ettevõtete võlakirjade indeksid nõrgenesid aastaga ligikaudu pool protsenti. Juunis vähendasime suurenenud volatiilsuse tõttu krediiditurgudel fondi võlakirjaportfelli tundlikkust intressimuutustele, samuti vähendasime ettevõtete võlakirjade osakaalu portfellides. Aastat alustasime neutraalse aktsiaosakaaluga, aprillis suurendasime aktsiaosakaalu fondi portfellis maksimaalse tingimustega lubatud taseme lähedale. Alates augustist vähendasime aktsiate osakaalu fondis kahe sammuga kuni -15% fondi mahust. Ehkki aktsiaturud olid aasta lõpus küllaltki volatiilsed ning langused vaheldusid järskude tõusudega, avaldas aktsiaosakaalu vähendamine kokkuvõttes siiski fondi tootlusele positiivset mõju. Läksime alakaaluga vastu ka aasta alguses aktsiainvestoreid jäise dušina tabanud languslainele. Hoolimata riskidest ei usu me siiski, et ülinõrgalt alanud aasta märgiks globaalse kriisi algust, sest makronäitajad maailmas tervikuna ning ka pangandussektori tervis ei ole kaugeltki madalseisus. Seetõttu näeme aktsiate madalamates hinnatasemetes pigem ostuvõimalusi ning jaanuari keskpaigast alates oleme

7 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 7 aktsiaid samm-sammult tagasi ostma asunud. Uuel aastal panustame regionaalselt senisest enam Euroopa aktsiaturgudele, kus näeme suuremat potentsiaali kui oluliselt küpsemasse faasi jõudnud USA aktsiatel. Samuti ei oota me, et uuel aastal oleks USA dollaritel samavõrra suurt eelis ühisraha ees nagu aastal. Et hoida kontrolli all fondiosaku väärtuse kõikumisriski, vähendame pisut ka Kesk- ja Ida-Euroopa ning areneva Aasia aktsiate osakaalu. Langevate toorainehindade tõttu püsib inflatsioon aastal suure tõenäosusega jätkuvalt madalal tasemel ning see peaks toetama arenenud tööstusriikide valitsuste võlakirjade hindu, hoides intressimäärade taset madalal. Samas madalate või negatiivsete intressimäärade puhul mõjutab isegi väike intresside tõus võlakirjade tootlust negatiivselt. Inflatsioonitempo tõenäoline kiirenemine euroalal aasta teises pooles ning jätkuv Föderaalreservi intressimäärade tõstmise tsükkel kergitab tõenäoliselt ka euroala pikaajaliste võlakirjade intressimäärasid. Seetõttu hoiame suhteliselt madalal tasemel portfelli võlakirjade keskmist duratsiooni (ehk võlakirjade hinnatundlikkust intressimäärade muutuse suhtes). Võlakirjaportfellis vähendasime aastal järk-järgult ettevõtete võlakirjade osakaalu ning jätkame uuelgi aastal alalhoidlikuma vaatega toorainehindade nõrkusest põhjustatud kasumlikkuse langus ning kasvavad finantsraskused USA energiasektoris võivad mõjutada ettevõtete võlakirju ka teistes regioonides. USA krediiditurgudel on riskid suurenenud ka kasvanud finantsvõimenduse tõttu. Katrin Rahe fondijuht

8 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 8 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss EUR Lisa VARAD Raha ja raha ekvivalendid Tähtajalised hoiused Finantsvara õiglases väärtuses muutusega tulude ja kulude aruandes: Aktsiad ja osakud Võlakirjad Tuletisinstrumendid Nõuded ja ettemaksed VARAD KOKKU KOHUSTISED Finantskohustised õiglases väärtuses muutusega tulude ja kulude aruandes Tuletisinstrumendid Muud finantskohustised Võlgnevus Fondivalitsejale Võlgnevus Depositooriumile KOHUSTISED KOKKU v.a osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtuses Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtuses

9 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 9 Tulude ja kulude aruanne EUR Lisa TULUD Intressitulu Võlakirjadelt Tähtajalistelt hoiustelt Rahalt ja raha ekvivalentidelt Dividenditulu Aktsiatelt ja osakutelt Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja - kohustistelt Aktsiatelt ja osakutelt Võlakirjadelt Tuletisinstrumentidelt Neto kasum/kahjum valuutakursi muutustest Muud tulud TULUD KOKKU Tegevuskulud Intressikulu Valitsemistasud Tehingukulud Muud tegevuskulud 26 0 FONDI TULEM

10 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 10 Fondi puhasväärtuse muutumise aruanne EUR Fondi vara puhasväärtus aruandeperioodi alguses Laekumised väljastatud osakute eest Väljaminekud tagasivõetud osakute eest Fondi tulem Fondi puhasväärtus aruandeperioodi lõpus Fondi puhasväärtus ühe osaku kohta aruandeperioodi lõpu seisuga 1, ,12276 Ringluses olevate osakute arv aruandeperioodi lõpu seisuga

11 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 11 Rahavoogude aruanne EUR Rahavood fondi põhitegevusest Laekunud intressid Tasutud intressid võlakirjade soetusel Laekunud dividendid Netotulem valuutavahetustest ja derivatiividest Laekumised investeeringute müügist/lunastamisest Väljaminekud investeeringute soetusest Makstud tegevuskulud Rahavood fondi finantseerimistegevusest Laekumised väljastatud osakute eest Väljaminekud tagasivõetud osakute eest Laenudelt makstud intressid Rahavood kokku Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses valuutakursi mõju välisvaluutale Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

12 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 12 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted Koostamise alused Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse lähtudes raamatupidamise seadusest, investeerimisfondide seadusest, kogumispensionide seadusest, nende alusel välja antud seadusandlikest dokumentidest, Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest ja IFRIC tõlgendustest (edaspidi IFRS ) ja fondi tingimustest aasta raamatupidamise aastaaruande (edaspidi Aastaaruanne ) bilanss, tulude ja kulude aruanne, puhasväärtuse muutumise aruanne, rahavoogude aruanne ning lisad on koostatud vastavalt rahandusministri määrusele nr. 21 "Nõuded avalikustamisele kuuluvate investeerimisfondi aruannetele" (redaktsiooni jõustumise kuupäev ). Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, kui ei ole viidatud mõnele teisele mõõtühikule. Peamised arvestuspõhimõtted, mida kasutati aruande koostamisel, on toodud allpool. Uued või muudetud standardid ja tõlgendused, mis muutusid kohustuslikuks alates ja on Fondile asjakohased IFRS muudatused Iga-aastased täiendused parandavad olemasolevaid standardeid esitusviisi, kajastamise või mõõtmise osas ning sisaldavad muid redaktsioonilisi parandusi. Nimetatud standardite rakendamine ei omanud olulist mõju Fondi raamatupidamise aastaaruandele. Uued ja muudetud rahvusvahelised finantsaruandluse standardid, mis on välja antud, kuid ei rakendu käesolevale aruandeperioodile Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) ja Rahvusvaheline Finantsaruandluse Tõlgendamise Komitee (IFRIC) on avaldanud järgmised standardid, standardite muudatused ja tõlgendused, mis rakenduvad aastal või hiljem võivad tulevikus mõju avaldada Fondi raamatupidamise aastaaruandele.

13 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 13 IFRS muudatused ja Iga-aastased täiendused parandavad olemasolevaid standardeid esitusviisi, kajastamise või mõõtmise osas ning sisaldavad muid redaktsioonilisi parandusi täiendused on heaks kiidetud EL-i poolt kohaldamiseks majandusaastatele, mis algavad 1. veebruaril 2015 või hiljem ning täiendused kohalduvad majandusaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2016 või hiljem. IFRS 9 Finantsinstrumendid rakendub 1. jaanuaril 2018 ja hiljem algavatele aruandeperioodidele, EL poolt vastu võtmata. IFRS asendab IAS-i 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine. IFRS 9 sisaldab nõudeid finantsinstrumentide kajastamise, klassifitseerimise ja mõõtmise ning allahindluste kohta, samuti kajastamise lõpetamise ja riskimaandamisarvestuse kohta. Klassifitseerimine ja mõõtmine standardi nõuded vähendavad hindamiskategooriate arvu. Klassifitseerimine sõltub ettevõtte ärimudelist finantsinstrumentide haldamisel ja instrumendi lepinguliste rahavoogude omadustest. IFRS 9 võtab vara väärtuse langusest tuleneva kahjumi mõõtmisel kasutusele oodatava krediidikahju mudeli. Nõuded finantskohustustele jäävad suuresti muutumatuks võrreldes IAS 39-ga. Peamine muudatus lubab kajastada oma krediidiriski muutusest tingitud finantskohustuse õiglase väärtuse muutust muu koondkasumi seas, mitte kasumiaruandes. IFRS 9 kehtestab oluliselt muudetud mudeli riskimaandamise kajastamisel ja nõuab rohkema informatsiooni avalikustamist riskide juhtimise kohta. IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded, IFRS 12 Avalikustamise nõuded osaluste kohta teistes ettevõtetes ja IAS 28 Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse muudatused kohalduvad majandusaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2016 ja hiljem, EL poolt heaks kiitmata. Muudatused täpsustavad nõudeid investeerimisettevõtete arvestuspõhimõtetele. IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded ja IAS 28 Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse muudatused kohalduvad majandusaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2016 ja hiljem, EL poolt heaks kiitmata. Muudatused käsitlevad vastuolu IAS 28 ja IFRS 10 nõuete vahel ning selgitavad, et tehingus, milles osaleb sidusettevõte või ühisettevõte, sõltub kasumi või kahjumi kajastamise ulatus sellest, kas müüdud või sissemakstud varad kujutavad endast äritegevust. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis käesolevale aruandeperioodile ei rakendu, ei ole eeldatavasti olulist mõju Fondile. Juhtkonna hinnangud IFRS-iga kooskõlas oleva aastaaruande koostamine eeldab juhtkonnapoolsete eelduste tegemist ja hinnangute andmist, mis mõjutavad kajastatavate varade ja kohustiste jääke ning aruandeperioodi tulusid ja kulusid. Hinnangud on antud ja eeldused tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, toetudes varasemale kogemusele

14 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 14 ja muudele teguritele, mida juhtkond peab antud olukorras mõistlikuks. Hinnangud ja eeldused vaadatakse järjepidevalt üle. Finantsinstrumendid kajastatakse bilansis õiglases väärtuses, lähtudes Fondivalitseja juhatuse poolt kinnitatud investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korras sätestatust. Finantsinstrumentide õiglase väärtuse hindamisel kasutatakse peamiselt aktiivsetel turgudel noteeritud hindu. Kui aktiivsetel turgudel noteeritud väärtpaberite hinnad pole kättesaadavad, kasutatakse selle asemel mitmesuguseid hindamismudeleid vastavalt nimetatud Investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korrale. Erandjuhul, kui väärtuse määramine Investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korra järgi ei taga vara õiglase väärtuse leidmist piisava usaldusväärsusega, võib Fondivalitseja juhatus, lähtuvalt Fondi osakuomanike õigustatud huvidest ning oma parimatest teadmistest ja oskustest, määrata vara õiglase väärtuse nimetatud korras sätestatud erinevalt, lähtudes peamiselt IFRS-is käsitletud hindamismeetoditest. Peamised riskid, millal hinnangud ja otsused võivad mõjutada fondi varade ja kohustiste väärtust, on seotud mittejälgitavatel turusisenditel põhinevate hindamismudelite alusel määratavate finantsinstrumentide väärtuse määramisega. Välisvaluuta kajastamine Fondi arvestusvaluuta on euro, mis on ka käesoleva aruande esitlusvaluutaks. Kõiki teisi valuutasid loetakse välisvaluutadeks. Välisvaluutatehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval Depositooriumi kurss. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustised on ümber hinnatud eurodesse bilansi kuupäeval kehtinud Depositooriumi kursi alusel, mis põhineb jälgitaval turuinfol. Kursimuutusest tekkinud kasumid ja kahjumid on kajastatud saldeerituna tulude ja kulude aruande real "Neto kasum/kahjum valuutakursi muutustest. Finantsinstrumendid (IAS 32, IAS 39, IFRS 7, IFRS 13) Finantsinstrument on mis tahes vormis leping, mille tulemusena ühel ettevõttel tekib finantsvara ja teisel finantskohustis või omakapitaliinstrument. Finantsvaradeks loetakse väärtpabereid, hoiuseid, muid nõudeid ja positiivse väärtusega tuletisinstrumente. Finantskohustisteks loetakse tekkepõhiseid kohustisi Fondivalitsejale ja Depositooriumile ning muid kohustisi. Finantskohustiste all näidatakse ka negatiivse väärtusega tuletisinstrumente. Klassifitseerimine Finantsinstrumendid klassifitseeritakse vastavalt IAS 39-le sõltuvalt nende järgmistesse kategooriatesse: omandamise eesmärgist Finantsvarad 1) õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatavad finantsinstrumendid; - kauplemiseesmärgil hoitavad;

15 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 15 - esmasel kajastamisel õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande; 2) lunastustähtajani hoitavad investeeringud; 3) laenud ja nõuded; 4) müügivalmis finantsvarad. Finantskohustised 1) õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatavad finantsinstrumendid; - kauplemiseesmärgil hoitavad; - esmasel kajastamisel õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande; 2) muud kohustised Esmane kajastamine Finantsvarad kajastatakse bilansis päeval, mil omandamisleping sõlmiti (tehingupäev). Esmasel arvelevõtmisel hinnatakse, millisesse kategooriasse finantsinstrument kuulub. Finantsinstrumentidena õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatakse Fondi kauplemiseesmärgil hoitavaid finantsinstrumente, milleks on väärtpaberid ja tuletisinstrumendid. Raha ja raha ekvivalendid, tähtajalised hoiused ning nõuded ja ettemaksed kuuluvad kategooriasse Laenud ja nõuded. Fondil ei ole seisuga ja finantsvara, mis klassifitseeruks kui lunastustähtajani hoitav investeering või müügivalmis finantsvara. Edasine mõõtmine Fondi finantsinstrumentide õiglase väärtuse mõõtmisel lähtutakse IFRS 13 sätetest ja Fondivalitseja juhatuse poolt kinnitatud investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korrast. Õiglane väärtus on hind, mis saadaks vara müügil või makstaks kohustise üleandmisel mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahelises tavapärases tehingus. Finantsinstrumendid õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande Finantsvarad ja -kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või -kohustise eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatavate finantsinstrumentide algne soetusmaksumus sisaldab finantsvara või -kohustisega otseselt seotud kulutusi (komisjonitasusid). Vastavalt IFRS 13-le tuleks nimetatud komisjonitasud kajastada otse tulude ja kulude aruandes. Soetusmaksumuses kajastatud komisjonitasude summad on väheolulised ning ei oma mõju Fondi varade väärtusele ega Fondi tulemile. Aruandes sisalduvad komisjonitasude summad tulude ja kulude aruandes real Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja -kohustistelt läbi ümberhindluse, otse kulusse kandes oleksid need kajastunud tegevuskulude all. Finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramisel on aluseks Fondivalitseja juhatuse poolt kinnitatud investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise kord, mille üldprintsiibid on toodud allpool. Õiglase väärtuse mõõtmise eesmärk on määrata kindlaks hind, mille eest toimuks mõõtmispäeval, hetkel kehtivatel turutingimustel, turuosaliste vaheline tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks. Vastavalt

16 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 16 IFRS 13 toodud finantsinstrumentide õiglase väärtuse hierarhiale jaotatakse õiglases väärtuses kajastatavad finantsinstrumendid kolmeks tasemeks, sõltuvalt hindamisel jälgitavate turusisendite kasutamise määrast. Õiglase väärtuse hierarhias paigutatakse kõrgeimale kohale identsete varade ja kohustiste aktiivsetel turgudel noteeritud (korrigeerimata) hinnad (1. taseme sisendid) ja madalaimale tasemele mittejälgitavad sisendid (3. taseme sisendid). Jälgitavad on sisendid, mis töötatakse välja turuandmete (näiteks avalikult kättesaadav teave sündmuste või tehingute kohta) põhjal ja mis kajastavad eeldusi, mida turuosalised kasutaksid vara või kohustise hinna määramisel. Kui vara või kohustise õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavad sisendid liigitatakse erinevatele tasemetele, liigitatakse selle instrumendi õiglase väärtuse mõõtmine tervikuna samale õiglase väärtuse tasemele, millel on madalaima taseme sisend. Finantsinstrumentidena õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatakse bilansis väärtpabereid - aktsiaid, võlakirju ja investeerimisfondide osakuid. Puhasväärtuse määramise korra üldprintsiibid on alljärgnevad: 1) Väärtpaberid, mille väärtus on usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse bilansis õiglases väärtuses. 2) Reguleeritud turule kauplemisele võetud aktsiad ning investeerimisfondide osakud ja aktsiad hinnatakse bilansipäeval kehtiva viimase sulgemishinna alusel hetkel kasutusel olevalt infotarnijalt. Kui sulgemishind ei ole kättesaadav, kasutatakse keskmist hinda või ostuhinda. Täpsem kord on sätestatud investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korras. 3) Reguleeritud turule kauplemisele võetud võlaväärtpaberi väärtus määratakse noteerijate poolt edastatud bilansipäeval kehtiva keskmise hinna (mid-market price) alusel. Keskmise hinna puudumisel võetakse aluseks hindamispäeva sulgemishind või kasutatakse muid meetodeid, mis on sätestatud investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korras. 4) Kauplemisele mittevõetud väärtpaberite väärtus määratakse kas turutegija hinna alusel, ettevõtja omakapitali auditeeritud raamatupidamisliku väärtuse alusel, tulukõvera meetodi alusel või muul meetodil vastavalt investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korras sätestatule. Kauplemisele mittevõetud investeerimisfondi aktsia/osaku tagasivõtmishind või tagasiostmishind või puhasväärtus loetakse selle õiglaseks väärtuseks. Juhul, kui väärtpaber on kauplemisele võetud mitmel reguleeritud turul, valib Fondivalitseja puhasväärtuse määramiseks ühe põhilise turu, millele Fondil on ka ligipääs, lähtudes likviidsuse põhimõttest.

17 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 17 Väärtpaberite ümberhindlusest tekkinud realiseerimata kasum (kahjum) kajastatakse tulude ja kulude aruandes perioodi tuluna või kuluna real "Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja -kohustistelt" vastavalt instrumendilt. Tuletisinstrumendid Tuletisinstrument on finantsinstrument, mida iseloomustab alusvara väärtuse muutumine tulenevalt näiteks valuutakursimuutustest, intressimääradest või aktsiahindade muutustest, samas kui algne netoinvesteering on väga väike või üldse mitte vajalik. Lepingulised varad või kohustised arveldatakse tulevikus. Tuletisinstrumendid kajastatakse bilansis õiglases väärtuses bilansikirjel "Tuletisinstrumendid". Tuletistehingute väärtuse muutus kajastatakse tulude ja kulude aruande real "Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja -kohustistelt". Valuutaforwardi ja -swapi õiglase väärtuse leidmiseks korrutatakse tulevikus laekuvad ja makstavad rahavood originaalvaluutades läbi euro bilansipäeva forward turukursiga ning saldeeritakse saadavad ja makstavad rahavood euro vääringus. Tuletisinstrumendi väärtus võib olla positiivne või negatiivne. Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid on bilansis kajastatud finantsvarana ja negatiivse väärtusega tuletisinstrumendid finantskohustisena. Laenud ja nõuded Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid on nõudmiseni hoiused ja üleöödeposiidid. Rahavood Fondi põhitegevusest on kajastatud otsesel meetodil. Tähtajalised hoiused Tähtajaliste hoiuste all näidatakse krediidiasutustesse paigutatud hoiuseid tähtajaga kuni 12 kuud, mis on maksimaalne investeerimisfondide seadusega lubatud hoiuse tähtaeg. Deposiidid kajastatakse algselt soetusmaksumuses, edasi mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Lühiajaliste hoiuste puhul on nende korrigeeritud soetusmaksumus üldjuhul võrdne nende õiglase väärtusega. Nõuded ja ettemaksed Nõuete ja ettemaksete all näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid veel laekumata tulud, sh. dividendinõuded ja muud viitlaekumised, samuti nõuded vastaspoolte vastu arveldamata tehingutest. Dividendidelt arvestatud tulumaksukulu on kajastatud saldeerituna tulude ja kulude aruande real "Dividendid". Tulumaks on arvutatud vastavalt Depositooriumile teadaolevatele maksumääradele. Muud finantskohustised Finantskohustise all on näidatud võlgnevus Fondivalitsejale valitsemistasu eest ja Depositooriumile tehingutasude eest. Lisaks kajastatakse finantskohustiste all võlgnevust osakuomanikele tagasivõetud osakute eest ja arveldamata väärtpaberitehingud, mille väärtuspäev on pärast bilansipäeva.

18 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 18 Muid finantskohustisi mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste kohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne õiglase väärtusega, mille hindamisel on arvesse võetud mittetäitmise riski mõju (sh Fondi enda krediidiriski). Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtuses Fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks eelkõige Fondi vara turuväärtuse alusel. Fondi vara turuväärtus määratakse kindlaks igal pangapäeval Fondi varasse kuuluvate väärtpaberite ja muude varade turuväärtuste alusel. Fondi vara puhasväärtuse määramiseks arvutatakse Fondi vara turuväärtusest maha kogunenud, kuid maksmata Fondivalitsejale makstav tasu Fondi valitsemise eest, nõuded Fondi vastu (sh arveldamata tehingud) ja muud Fondi valitsemisega seotud lubatud kulutused. Osaku puhasväärtus on võrdne Fondi vara puhasväärtusega, mis on jagatud kõigi arvestuse hetkeks väljalastud ja tagasivõtmata osakute arvuga, mida on eelnevalt korrigeeritud Fondivalitsejale laekunud, kuid arveldamata ostu- ja müügikorraldustest tulenevate osakutega. Osakud on ühte liiki ning klassifitseeritud bilansis finantskohustiseks. Fondi kapital on võrdne osakuomanikele kuuluva Fondi vara puhasväärtusega, mis võib muutuda tulenevalt osakutehingutest ja investeeringute väärtuse muutusest. Finantsinstrumentide kajastamise lõpetamine Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigus finantsinstrumendi rahavoogudele on lõppenud või finantsvarast tulenevad rahavood ning enamiku varaga seotud riskidest ja hüvedest on üle antud kolmandale osapoolele. Finantskohustised eemaldatakse bilansist, kui lepingus sisalduv kohustus on täidetud, tühistatud või aegunud. Väärtpaberite realiseerimisel näidatakse väärtpaberi eest saadud summa ja soetusmaksumuse vahe tulude ja kulude aruandes real Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja kohustistelt. Väärtpaberi eest saadud summa sisaldab müügitehinguga seotud komisjonitasusid. Väärtpaberitehingute müügikasumi/ (-kahjumi) arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Tasaarveldamine Finantsvara ja finantskohustis tasaarveldatakse ja esitatakse bilansis netosummana ainult siis, kui Fondil on juriidiliselt rakendatav õigus kajastatud summasid tasaarveldada ja Fond kavatseb kas tasaarveldada netoalusel või realiseerida vara ja tasuda kohustise samaaegselt. Tulud Dividenditulu kajastatakse tulude ja kulude aruande real "Dividenditulu" hetkel, kui määratakse aktsionäri õigus dividendile.

19 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 19 Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Tulude ja kulude aruande real Intressitulu kajastatakse intressitulu raha ja raha ekvivalentidelt, tähtajalistelt hoiustelt ja õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatavatelt võlainstrumentidelt. Tulude ja kulude aruande real Muud tulud on kajastatud Fondile laekunud valitsemistasude tagasimaksed. Kui Fondi vara investeeritakse teise Fondivalitseja poolt valitsetavasse fondi, tagastab Fondivalitseja investeeritud summalt võetud valitsemistasu täies ulatuses investeerivale fondile. Valitsemistasu tagasimaksed tehakse igakuiselt. Kui Fondivalitseja on sõlminud teiste fondivalitsejatega, kelle valitsetavatesse fondidesse Fond investeerib, kokkuleppeid valitsemistasu tagastamiseks, kannab Fondivalitseja need summad täies ulatuses Fondile ja kajastatakse samuti Muude tulude real. Väärtpaberite ümberhindlusest tekkinud realiseerimata ja realiseeritud kasum (kahjum) kajastatakse tulude ja kulude aruandes perioodi tuluna või kuluna real "Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja -kohustistelt". vastavalt instrumendilt. Finantsinstrumentidelt saadud realiseeritud ja realiseerimata kasumite (kahjumite) detailne jaotus on toodud Lisas 3. Kulude arvestus Vastavalt Fondi tingimustele kajastatakse tegevuskuludena valitsemis- ja tehingutasusid, mis kajastatakse tekkepõhiselt vastavate teenuste saamisega. Seotud osapooled Seotud osapooltena käsitletakse Fondivalitsejat Swedbank Investeerimisfondid AS-i, teisi Fondivalitseja poolt valitsetavaid investeerimis- ja pensionifonde, kõiki Swedbank AB (Rootsi) konsolideerimisgrupi ettevõtjaid, samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise fondivalitseja fonde ning Fondivalitseja juhatuse liikmeid. Vastavalt Fondi tingimustele maksab Fond igakuiselt valitsemistasu Fondivalitsejale ja panga teenustasusid Depoopangale (Swedbank AS). Fondivalitseja on Fondi nimel teinud aruandeperioodil tehinguid grupi ettevõtja Swedbank AS-iga.

20 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 20 Lisa 2. Riskijuhtimine Fondi tegevusega kaasneb alati risk. Seda juhitakse pideva riskide identifitseerimise, mõõtmise ja monitoorimise protsessi abil. Selleks on Fondivalitseja Fondile kehtestanud riski- ja muud limiidid. Fond on peamiselt avatud tururiskile (mis sisaldab valuutariski, intressimäära riski ja hinnariski), krediidiriskile ja likviidsusriskile, mis tulenevad Fondi portfelli kuuluvatest finantsinstrumentidest. Fondivalitseja on kehtestanud riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, mõõtmiseks ja maandamiseks sisemised riskijuhtimise protseduurireeglid ning raporteerimise reeglid. Lisaks fondijuhile vastutab igapäevase investeerimistegevuse ennetava ja järelkontrolli eest Fondivalitseja riskijuht. Fondivalitseja teostab regulaarset vastavuskontrolli investeerimispiirangute ja riski hajutamise nõuete jälgimiseks. Juhul, kui toimuvad arengud, mille tagajärjel Fondi portfell investeerimispiirangutega vastuollu satub, siis võtab fondijuht viivitamata tarvitusele meetmed selle vastuolu kõrvaldamiseks. Fondi investeerimise ja riskijuhtimise poliitikad, vara investeerimisega seotud riskide lühikirjeldus ja tüüpinvestori kirjeldus ning fondi riskitase on avaldatud Fondi prospektis. Fondivalitseja riskijuhtimise üksus märgib siinkohal, et Fondi aastaaruande riskijuhtimise lisa peegeldab aastaaruande avaldamise ajal ajaloolisi hinnanguid ja see ei pruugi anda juhiseid Fondi riskitaseme kohta aastaaruande avaldamise päeval ja edaspidi. Krediidirisk Krediidirisk tuleneb võlakirja emitendi võimalikust suutmatusest täita oma võlakohustust õigeaegselt (sh ennetähtaegse tagasimaksmise risk) või täielikult. Taolise riski ilmnemisel võib emitendi võlaväärtpaberi väärtus oluliselt väheneda või muutuda väärtusetuks, mõjutades Fondi vara väärtust. Krediidirisk võib tuleneda ka Fondi varaga tehtava tehingu vastaspoole suutmatusest täita tehingu sõlmimisega endale võetud kohustusi. Selle riski minimeerimiseks eelistatakse tehingute sõlmimisel madala riskitasemega krediidiasutusi või nende puudumise korral vastavale alale spetsialiseerunud usaldusväärseid tehingupartnereid. Aastaaruande koostamise päeval on Fondi varadest krediidiriskile avatud raha ja raha ekvivalendid, tähtajalised deposiidid, võlakirjad, nõuded ja ettemaksed ning derivatiivid, mis on toodud järgnevas tabelis. Antud varade bilansiline väärtus peegeldab maksimaalset avatud krediidiriski positsiooni vastaval bilansipäeval Raha ja raha ekvivalendid Tähtajalised hoiused Võlakirjad Nõuded ja ettemaksed Tuletisinstrumendid Kokku

21 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 21 Fondi riskiprofiil sätestab Fondi investeerimisportfellile minimaalse keskmise krediidireitingu. Võlakirja emitendi krediidireiting on seotud tema välise/sisemise reitinguga. Emissiooni krediidireiting on ekvivalentne Moody se krediidireitinguga ja kui Moody se reiting emissiooni jaoks on olemas, siis kasutatakse seda. Järgnev tabel kirjeldab Fondi portfelli kuuluvate võlakirjade ja deposiitide krediidireitinguid Moody se skaalal (kas Moody se reiting või Moody se ekvivalent kui Moody se reitingut ei ole või sisemine reiting kui instrument ei ole reitinguagentuuri poolt hinnatud). Krediidireiting Aaa 8% 0% Aa 0% 10% A 59% 59% Baa 27% 26% Muud 6% 5% Kokku 100% 100% ja seisuga on Fondil üks finantsinstrument hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks: Gild Arbitrage võlakiri (vt Lisa 4). Arveldusrisk Arveldusrisk tuleneb tehingu vastaspoole suutmatusest kanda arvelduse käigus üle vajalikku rahasummat või väärtpaberikogust, kuigi lepinguline kohustus tema vastu on juba täidetud. Arveldusriski minimeerimiseks kaubeldakse üldjuhul organiseeritud turgudel, mis toimivad põhimõttel kättetoimetamine makse vastu (delivery versus payment), või kasutatakse makseagendi teenust. Varade hoidmisest tulenev risk (depoorisk) Varade hoidmisest tulenev risk (depoorisk) on depositooriumi või muu vara hoidja poolt hoitava vara kadumise või hävimise oht tema pankroti, maksejõuetuse, hooletuse või tahtliku mitteõiguspärase teo tõttu. Depooriski juhtimiseks kontrollitakse depositooriumi nii tema valimisel kui teenuse osutamise ajal. Likviidsusrisk Likviidsusrisk tuleneb investeeringu realiseerimisega kaasnevast ebasoodsast olukorrast investeeringule ei leidu turul soovitud ajal või soovitud hinnaga piisavalt ostjaid või puudub turg (ostja) üldse. Likviidsusrisk võib olla suurem reguleeritud turu väliselt kaubeldavatesse väärtpaberitesse investeerimise korral. Likviidsusriski vähendamiseks hajutatakse Fondide investeeringuid erinevate emitentide või piirkondade vahel. Fondi likviidsusrisk tuleneb Fondi osakuomanike võimaliku käitumise ebasoodsast muutusest, mis võib viia suutmatuseni täita Fondi nimel võetud kohustusi (sh osakute tagasivõtmine). Fondi likviidsusrisk võib näiteks tekkida olukorras, kus Fondile laekuvate osakute tagasivõtmis- ja vahetuskorralduste maht lühikese ajaperioodi jooksul on väga ulatuslik, ning fondijuht peab väljamaksete tegemiseks likvideerima investeeringuid, mida ta tavajuhul ei likvideeriks või peatama tagasivõtmissummade väljamaksmise mingiks ajaperioodiks.

22 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 22 Vastavalt Fondi prospektis kirjeldatule vahetatakse Fondi osakuid 1. jaanuarile ja 1. maile järgneval esimesel tööpäeval ning 1. septembril või sellele järgneval tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev. Osakute vahetamise avaldus peab vahetuse toimumiseks olema registripidajale laekunud vastavalt hiljemalt 30. novembril, 31. märtsil, 31. juulil. Nimetatud tähtpäevadeni võib investor oma avaldust muuta, esitades selleks uue osakute vahetamise avalduse. Lisaks on investoril õigus saada Fondist väljamakseid, kui ta on jõudnud vanaduspensionikka. Osakute tagasivõtmiseks esitab investor Registripidajale või kontohaldurile õigusaktides ette nähtud andmeid sisaldava avalduse. Fond on avatud pensioniikka jõudvate osakuomanike väljamaksete riskile. Fondile on avatud arvelduskrediit summas EUR, et täita lühiajalisi likviidsusvajadusi. Järgnev tabel kirjeldab Fondi lepinguliste kohustiste tähtaegumist. Osakuomanikele kuuluv Fondi vara puhasväärtuses <4K sisaldab endas nii enne vanaduspensioniikka jõudnud osakuomanikele kuuluvat Fondi vara puhasväärtust kui bilansipäeva seisuga osakuomanike poolt esitatud lunastamise ootel ordereid. Ülejäänud osakuomanikele kuuluv Fondi vara puhasväärtus on lunastatav alates 4 kuu möödumisest. Allolev tabel kirjeldab maksimaalset avatust likviidsusriskile Finantskohustised <4K 4K Kokku Võlgnevus Fondivalitsejale Võlgnevus Depositooriumile Osakuomanikele kuuluv Fondi vara puhasväärtuses Kokku Finantskohustised <4K 4K Kokku Võlgnevus Fondivalitsejale Võlgnevus Depositooriumile Osakuomanikele kuuluv Fondi vara puhasväärtuses Kokku Allolev tabel kirjeldab Fondivalitseja hinnangut Fondi vara likviidsusele tavapärastes turutingimustes. Aastast pikema realiseerimisperioodiga on Lisas 4 toodud Taseme 3 instrumendid. Realiseerimisperioodi üks kuu kuni üks aasta kuuluvad teatud Baltikumi börsidel noteeritud aktsiad. Ülejäänud Fondi varad on Fondivalitseja hinnangul turu normaaltingimustes realiseeritavad ühe kuu jooksul

23 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 23 <1K 1K-1A >1A <1K 1K-1A >1A Fondivalitseja monitoorib Fondi osakute ostu- ja müügikorraldusi ning tehinguid (nädalased/aasta algusest raha sisse-/väljamaksed). Vajadusel viiakse läbi stress-testid, et hinnata Fondi likviidsusriski. Bilansipäeval on Fondil kaks derivatiivi negatiivse väärtusega: EUR/SEK valuutaforward väärtuspäevaga ja turuväärtusega EUR ja EUR/USD valuutaforward väärtuspäevaga ja turuväärtusega -298 EUR seisuga oli Fondil üks derivatiiv negatiivse väärtusega: EUR/SEK valuutaforward väärtuspäevaga ja turuväärtusega EUR. Tururisk Tururisk on risk, et investeeringu väärtus võib väärtpaberiturul toimuvate ebasoodsate muutuste (nt makromajanduslikud sündmused, ebastabiilsus poliitilises või sotsiaalses süsteemis, investorite käitumine jne) tõttu väheneda. Tururisk koosneb: valuutariskist, intressimäära riskist ja aktsiariskist. Vajadusel viiakse läbi stress-teste, et hinnata Fondi avatust tururiskidele (ajaloolised või ettevaatavad, potentsiaalsed muutused osakuomanikele kuuluva Fondi vara puhasväärtusele või muud mõjud). Valuutarisk Valuutarisk tuleneb välisvaluuta kursi ebasoodsast muutusest Fondi baasvaluuta (euro) suhtes, millega kaasneb selles valuutas noteeritud vara väärtuse ebasoodne muutus. Fond võib aeg-ajalt püüda valuutariski maandada spot tehingute või valuutaderivatiivide lepingutega, kaitsmaks Fondi vara valuutakursi ebasoodsa muutuse vastu. Selliste lepingute sõlmimise eesmärgiks on minimeerida vara väärtuse vähenemise riski valuuta väärtuse ebasoodsa muutuse korral, ent teisest küljest võivad need limiteerida potentsiaalset kasu, mida valuutakursi soodne võib muutus kaasa tuua. Fondi sisemine riskiprofiil sisaldab endas ka välisvaluuta limiite. Fondi välisvaluutas nomineeritud finantsinstrumentide õiglane väärtus bilansipäeval on toodud järgnevas tabelis Osakaal fondi Osakaal fondi Valuuta EUR puhasväärtusest EUR puhasväärtusest USD % % SEK % % GBP % % Muud % % Kokku % %

24 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 24 Fondi varade sensitiivsus bilansipäeval 10%lisele muutusele välisvaluuta kurssides Fondi baasvaluuta suhtes on toodud järgnevas tabelis (ceteris paribus). Negatiivne mõju Fondi osakuomanikele kuuluvale Fondi puhasväärtusele tekib kui välisvaluuta nõrgeneb 10% Fondi baasvaluuta suhtes ja on samasugune positiivne mõju kui välisvaluuta tugevneb baasvaluuta suhtes (valuutaderivatiivide puhul sõltub mõju Fondi osakuomanikele kuuluvale Fondi puhasväärtusele tehingu suunast). Mõju Fondi osakuomanikele kuuluvale Fondi puhasväärtusele ja tulemile USD +/ SEK +/ GBP +/ Fondi kohustused on peamiselt eurodes. Intressimäära risk Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumendi väärtus võib muutuda muutuste tõttu turuintressimäärades, tulukõveras, intressimäärade volatiilsuses, erineva riskitasemega instrumentide intressimäärade vahes. Intressimäära riski juhitakse, hajutades Fondi võlakirjainvesteeringuid erineva lõpptähtajaga võlakirjade vahel ning tehes taktikalisi investeerimisotsuseid vastavalt muutuvatele tingimustele finantsturgudel. Järgnevas tabelis on toodud Fondi võlainstrumentide (deposiidid, raha ja raha ekvivalendid, võlakirjad) avatud riskipositsioon tähtaegade lõikes Fondi bilansipäeval < 1K 1-3K 3K - 1A > 1A Kokku Fikseeritud intressimääraga võlakirjad Tähtajalised hoiused Raha ja raha ekvivalendid Kokku Fondil ei olnud seisuga intressikandvaid kohustusi < 1K 1-3K 3K - 1A > 1A Kokku Fikseeritud intressimääraga võlakirjad Tähtajalised hoiused Raha ja raha ekvivalendid Kokku Fondil ei olnud seisuga intressikandvaid kohustisi.

25 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 25 Fondi intressikandvate varade tundlikkust muutustele intressimäärades mõõdetakse modifitseeritud duratsiooniga. Kui intressimäärad muutuvad 1%, siis eeldatav protsentuaalne muutus võlakirja hinnas võrdub ligikaudu duratsiooniga. 50 baaspunktiline intressimäärade muutus tooks kaasa ligikaudu EUR (2014: EUR) suuruse muutuse Fondi osakuomanikele kuuluvas Fondi puhasväärtuses. Kui intressimäärad tõusevad, Fondi osakuomanikele kuuluva Fondi puhasväärtus väheneb ja vastupidi. Lisaks võlainstrumentidele (deposiidid, võlakirjad), mis on antud analüüsi aluseks, on intressimäära riskile avatud ka Fondi investeeringud võlakirjafondidesse. Fondi võlainstrumentide portfelli (sh võlakirjafondid) jaotust varaklasside lõikes kirjeldab järgnev tabel Krediidijärgu võlainstrumendid 38% 57% Baltikumi valituste võlakirjad 23% 11% Rahaturuinstrumendid 16% 15% Arenevate turgude valitsuste võlakirjad 15% 17% Muud 8% 0% Kokku 100% 100% Aktsiarisk Aktsiarisk on risk, et finantsinvesteeringu väärtus võib suureneda või väheneda muutuste tõttu aktsiahindades, aktsiahindade volatiilsuses, eri aktsiate või aktsiaindeksite kursisuhetes või dividendimaksetes. Aktsiariski juhitakse hajutades Fondi investeeringuid erinevate piirkondade ja turgude vahel. Järgnev tabel iseloomustab Fondi aktsiaportfelli jaotust regioonide lõikes USA 31% 28% Euroopa 28% 33% Ida-Euroopa 19% 16% Arenev Aasia 16% 17% Muud 6% 6% Kokku 100% 100% Bilansipäeva seisuga on Fondi netovaradest aktsiariskiga instrumentide osakaal 32% ( : 47%), mis on antud kuupäeva seisuga ühtlasi maksimaalne avatus aktsiariskile.

26 Swedbank Pensionifond K3 (Kasvustrateegia) 26 Bilansipäeval on Fondi osakuomanikele kuuluva Fondi puhasväärtuse tundlikkus 10% aktsiahindade muutusele +/ EUR (2014: +/ EUR) sõltuvalt hinnamuutuse suunast. Fondi netovara väärtuse muutus on lisaks mõjutatud Fondi valitsemistasu muutusest. Fondi valitsemistasu määra vähendamine sõltuvalt Fondi aktivate turuväärtusest on sätestatud õigusaktides ja kirjeldatud Fondi Prospektis.