Tallinna Ülikool. Psühholoogia instituut. Psühholoogia ja organisatsioonikäitumise osakond. Aleksei Gaidajenko

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Size: px
Start display at page:

Download "Tallinna Ülikool. Psühholoogia instituut. Psühholoogia ja organisatsioonikäitumise osakond. Aleksei Gaidajenko"

Transcription

1 1 Tallinna Ülikool Psühholoogia instituut Psühholoogia ja organisatsioonikäitumise osakond Aleksei Gaidajenko PSÜHHOSOTSIAALSE TÖÖKESKKONNA ANALÜÜS SA PÕHJA EESTI REGIONAALHAIGLA KLIINIKUTE ÕDEDE JA LABORANTIDE NÄITEL Magistritöö organisatsioonikäitumises Juhendaja: Mare Teichmann, professor Lubatud kaitsmisele Tallinn 2009

2 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 2 PSÜHHOSOTSIAALSE TÖÖKESKKONNA ANALÜÜS SA PÕHJA EESTI REGIONAALHAIGLA KLIINIKUTE ÕDEDE JA LABORANTIDE NÄITEL Aleksei Gaidajenko RESÜMEE Käesoleva magistritöö käigus uuriti psühhosotsiaalset töökeskkonda ja selgitati välja millised töökeskkonna psühhosotsiaalsed faktorid mõjutavad SA Põhja Eesti Regionaalhaigla kliinikute õdede ja laborandide tööd. Magistritöö koosneb teoreetilisest taustast, empiirilisest uurimusest ja arutelust. Teooria osas antakse ülevaade psühhosotsiaalsest töökeskkonnast ning psühhosotsiaalset töökeskkonda mõjutavatest faktoritest ehk tööstressoritest. Teoreetilisteks lähtepunktideks on nõudmiste-kontrolli, sotsiaalse ja psühholoogilise heaolu ning pingutuste - tasu tasakaalutuse mudelid. Eraldi käsitletakse psühhosotsiaalsete faktorite mõju tervisele, tööstressi ja sellega toimetulekut. Empiirilises osas on välja toodud magistritöö eesmärk, antud ülevaade uurimusest ning kajastatud tulemusi. Andmete kogumiseks kasutatud uurimusküsitlus põhineb Kopenhaageni psühhosotsiaalse küsimustiku I versioonil (COPSOQ-I), mis on loodud psühhosotsiaalsete töötingimuste üldiseks hindamiseks. Küsimustik on kättesaadav kolmes erinevas pikkuses ja sisaldab täispikas versioonis 30 töö ja tervise mõõdet, mis on kajastatud 141 punktina (Kristensen, 2002). Laiema ülevaate saamiseks moodustati vastavalt T. S. Kristenseni (2002) toodud skeemile 30 psühhosotsiaalsest faktorist kuus valdkonda ning nende abil saadud tulemused üldistati, saades nii ülevaade valdkondadest, mis mõjutavad õdede ja laborantide psühhosotsiaalset töökeskkonda. Tehtud uuringu tulemusi on võrreldud kahe Taani uuringu tulemusega (Kristensen, 2002; Aust, 2007). Magistritöö käigus tehtud uurimustöö näitas, et SA Põhja Eesti Regionaalhaigla (SA PERH) õdede ja laborantide psühhosotsiaalset töökeskkonda mõjutavad väga erinevad faktorid ning kliinikuti on nende mõju erinev. Käesoleva uurimustöö tulemusena tekkis hea juhtimisalane infokogum, mida saab kasutada haigla psühhosotsiaalse töökeskkonna parendamiseks.

3 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 3 THE ANALYSIS OF THE PSYCHOSOCIAL ENVIRONMENT: A CASE STUDY OF THE NORTH ESTONIAN MEDICAL CENTRE FOUNDATION OF CLINICS NURSES AND LABORATORY ASSISTANTS ABSTRACT Aleksei Gaidajenko The given Master s thesis researched psychosocial environment; it was found out which psychosocial factors of the working conditions influenced the work of the nurses and laboratory assistants in the Clinics of the North Estonian Medical Centre Foundation. The thesis consists of theoretical background, empirical research, and discussion. The theoretical part gives an overview of psychosocial environment and of the factors influencing psychosocial environment, in other words, work-related stress. The models of demand-control, social and psychological well-being, and effort-reward imbalance are the basic points of the theoretical part. The impact of psychosocial factors on health, as well as the notion of work-related stress and the ways of coping with it are looked upon separately. The aim of the thesis, an overview of the research, and its results are given in the empirical part. The questionnaire for the data collection was taken from the COPSOQ-I, Copenhagen Psychosocial Questionnaire, version I, which was designed for the general assessment of psychosocial work environment. The questionnaire is available in three different versions. The fullest contains 30 work and health dimensions, which are reflected by 141 points (Kristensen, 2002). To get a broader overview, the scheme offered by T. S. Kristensen (2002), containing 30 psychosocial factors, was implemented. These were divided into 6 areas; with their help, it was possible to generalize the obtained results. This, in its turn, helped to find out the areas influencing psychosocial working conditions of the nurses and laboratory assistants. The results of the conducted research were compared with the results of the two Danish researches (Kristensen, 2002; Aust, 2007). The research of the given Master s thesis showed that the psychosocial work environment of the nurses and laboratory assistants employed by the North Estonian Medical Centre Foundation is influenced by very diverse factors and that in different clinics their impact is various. The research led to a creation of a managerial data collection which can be made use of for the improvement of the psychosocial work environment of the medical centre.

4 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 4 SISUKORD RESÜMEE ABSTRACT SISSEJUHATUS 1.PSÜHHOSOTSIAALNE TÖÖKESKKOND JA PSÜHHOSOTSIAALSED FAKTORID Psühhosotsiaalsed faktorid ehk tööstressorid Psühholoogilise lähenemisviisi teooriad Tööga seotud nõudmised (Type of production and tasks) Töö organiseerimine ja sisu (Work organization and job content) Töötajate vahelised suhted ja eestvedamine (Interpersonal relations and leadership) Töö ja inimese sobivus (Work-individual interface) PSÜHHOSOTSIAALSETE FAKTORITE MÕJU TERVISELE, TÖÖSTRESS JA SELLEGA TOIMETULEK Tervis ja heaolu (Health and well-being) Tööstress (Occupational Stress) Tööstressiga toimetulek (Coping) EMPIIRILINE OSA Uuringu eesmärk Uuritavad Andmete kogumise protseduur ja uuringu metoodika Uuringu tulemused ARUTELU Valim Kliinikute psühhosotsiaalsed faktorid Kliinikute psühhosotsiaalsed valdkonnad Tulemuste kokkuvõtte kliinikute kaupa Järeldused ja ettepanekud KOKKUVÕTE

5 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 5 VIITED LISA A. DEMOGRAAFILISED NÄITAJAD LISA B. KLIINIKUTE PSÜHHOSOTSIAALSED NÄITAJAD LISA C. PSÜHHOSOTSIAALSETE FAKTORITE JAOTUSED LISA D. PSÜHHOSOTSIAALSETE VALDKONDADE JAOTUSED LISA E. KÜSIMUSTIKU STRUKTUUR LISA F. PSÜHHOSOTSIAALSETE FAKTORITE JA VALDKONDADE FAKTORITE SEOSED LISA G. PEREKONNASEISU MÕJUD LISA H. TAANI JA EESTI UURINGUTE PSÜHHOSOTSIAALSETE FAKTORITE KESKMISTE VÕRDLUS LISA I. COPSOQ-I AUTORI LUBA KÜSIMUSTIKU KASUTAMISEKS LISA J. KÜSIMUSTIKU NÄIDIS

6 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 6 Issand, anna mulle MEELEKINDLUST leppida asjadega, mida ma ei saa muuta, JULGUST muuta asju, mida ma muuta saan ja TARKUST nende vahel alati vahet teha. SISSEJUHATUS Kurt Vonnegut Tööelus aset leidvate märkimisväärsete muutustega kaasnevad uued väljakutsed töötajate ohutuse ja tervishoiu vallas. Tööelus toimuvad muutused tekitavad psühhosotsiaalseid riske. Sellised riskid, mis on seotud töö kavandamise, korraldamise ja juhtimisega ning ka töö majandusliku ja sotsiaalse kontekstiga, suurendavad tööstressi ning võivad viia vaimse ja füüsilise tervise halvenemiseni aastal väitis enam kui 20% Euroopa Liidu 25 liikmesriigi töötajatest, et nende tervist ohustab tööstress (Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond, neljas Euroopa töötingimuste uuring, Euroopa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2007) aastal oli 15 liikmesriigiga ELis tööstressist tulenev majanduslik kulu hinnanguliselt 20 miljardit eurot mis on 2,8 3,6% liikmesriikide SKT-st. (Europa Komisjon, Giudance on workrelated stress - Spice of life or kiss of death?, Europa Ühenduste Ametlike Väljaannete Talitus, Luxembourg, 2002). Psühhosotsiaalsed faktorid töökeskkonnas ning nende mõju töötajale ühelt poolt ning tööstressi ja läbipõlemise vältimine, vajavad uueneva majandusega ühiskonnas uusi põhjalikke teaduslikke uuringuid. Uuringute abil saab hinnata psühhosotsiaalsete faktorite mõju töötajale, töökeskkonnale, majandusele ning töötada välja metoodika psühhosotsiaalse töökeskkonna mõõtmiseks ja parandamiseks. Eestis ei ole tänapäeval selgelt defineeritud psühhosotsiaalne töökeskkond ja seda mõjutavad faktorid. Mõiste tervis on defineeritud Maailma Terviseorganisatsiooni (1948) poolt, kui täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. Peamised tervisemõjurid on: eluviis, sugu, vanus, elamistingimused, haridus, töökeskkond, tervishoid jt. Töökeskkond on üks tervisedeterminantidest. Töökeskkonda mõjutavad mitmed faktorid: mehhaanilised, füüsikalised, keemilised, sotsiaalmajanduslikud, psühhosotsiaalsed, bioloogilised. Igale töökohale on iseloomulikud oma faktorid, mis avaldavad tervisele mõju suuremal või väiksemal määral (Tervis 21: Maailma Tervishoiu Organisatsiooni Euroopa piirkonna "Tervis Kõikidele" raampoliitika, 2000).

7 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 7 Järjest enam uuringuid osundavad, et haiglatöötajad kuuluvad kõrgendatud terviseriskigruppi, sealhulgas lihasluukonna haiguste ja vaimsete terviseprobleemide osas (Alexopoulos, Burdorf, & Kalokerinou, 2003; Eriksen, Bruusgaard, & Knardahl, 2004; Eriksen, Bruusgaard, & Knardahl, 2004; Escriba-Agüir, & Tenias-Burillo, 2004; Tomasson, Gunnarsdottir, Rafnsdottir, & Helgadottir, 2004). Samal ajal, kui füüsilised riskid (näiteks sage patsientide tõstmine, kokkupuude vere jm kehavedelikega, tingitud eelkõige süstlanõelaga seotud õnnetustest) on hästi tuntud terviseriske suurendavad faktorid (Dement, Epling, Ostbye, Pompeii, & Hunt, 2004; Pantililio, Orelien, Strivastava, Jagger, Cohn, & Cardo, 2004; Smedley, Egger, Cooper, & Coggon,1995; Smedley, Egger, Cooper, & Coggon, 1997; Tarantola, Golliot, Astagneau, Fleury, Brucker, & Bouvet, 2003; Trinkoff, Lipscomb, Geiger-Brown, Storr, & Brady, 2003), näitavad hiljutised uuringud, et psühhosotsiaalsed faktorid tööl on samuti tähtsad, seda nii üksikult võttes kui ka koos füüsiliste riskidega (Daraiseh, Genaidy, Karwowski, Davis, Stambough, & Huston, 2003; Eriksen, Bruusgaard, & Knardahl, 2004; Gunnarsdrotiir, Tomasson, & Rafnsdottir, 2004; Jhun, Cho, & Park, 2004; Violante, et al., 2004; Yip, 2001). Järjest suureneb uuringute arv, mis viitavad teoreetilisele tööle ja tervisemudelitele, eelkõige nõudmiste-kontrolli ja toetuse mudelile (Theorell & Karasek, 1996) ja pingutuse-tasu tasakaalutuse mudelile (Siergrist, et al., 2004), selleks, et uurida haiglatöötajate psühhosotsiaalseid faktoreid tööl (Bourbonnais & Mondor, 2001; Bourbonnais, Comeau, & Vezina, 1999; Bourbonnais, Comeau, Vezina, & Dion, 1998; Jhun, Cho, & Park, 2004; Michie, Wren, & Williams, 2004; van Vegchel, de Jonge, Meijer, & Hamers, 2001). Uuringud on näidanud, et selgelt defineeritud ja teooriapõhiste psühhosotsiaalsete faktorite hindamine võib ennetada terviseriske haiglatöötajate hulgas, kuid kahjuks keskenduvad uuringud vaid psühhosotsiaalse töökeskkonna väga spetsiifilistele aspektidele. Näiteks on uurijad kritiseerinud nõudluse mõõdet nõudmiste-kontrolli ja toetuse mudelis, mis keskendub peamiselt ülesannete täitmisele ja kvantitatiivsetele nõudmistele (de Jonge, Mulder, & Nijhuis, 1999). Vastav mudel on sobiv uuringuteks tööstusseadete vallas (nt. autotootmises), kuid vähem sobilik kasutamiseks inimeste teenindamisega seotud töös, kus näiteks emotsionaalsed vajadused mängivad samuti olulist rolli. Lisaks töötavad haiglas koos paljude erinevate ametite esindajad (näiteks arstid, õed, laboritehnikud, majahoidjad), kellede tööst tingitud psühhosotsiaalsed faktorid on vägagi erinevad (Gunnarsdrotiir, Tomasson, & Rafnsdottir, 2004).

8 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 8 Õed töötavad tervishoiu kõikides valdkondades ja moodustavad tervishoiutöötajate hulgas suurima osa, seega õed määravad tervishoiu arengut. Õendus kui kutseala peab reageerima muutustele ühiskonnas ja olema tervishoius toimuvate protsesside mõjutajaks (Õendusalase koolituse arengukava , 2002). Antud uurimuse eesmärgiks on välja selgitada millised psühhosotsiaalsed faktorid mõjutavad SA Põhja Eesti Regionaalhaigla kliinikute õdede ja laborantide tööd. Eesmärgi saavutamiseks viidi läbi uuring Kopenhaageni psühhosotsiaalse küsimustiku abil ning uuriti millised töökeskkonna psühhosotsiaalsed faktorid mõjutavad SA Põhja Eesti Regionaalhaigla kliinikute õdede ja laborandide tööd. Käesolevas magistritöös esitatud järelduste aluseks on empiiriline uuring, mis viidi läbi SA Põhja Eesti Regionaalhaigla õdede ja laborantide seas ajavahemikul märts a. Võtmesõnad: psühhosotsiaalne töökeskkond, psühhosotsiaalsed faktorid, tööstress, töötervishoid, haigla, õde, laborant. Töö on vormistatud Microsoft Word, Office 2007 programmis ning viitamine on teostatud automaatselt MS Office 2007 programmi poolt APA süsteemi järgi.

9 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 9 1. PSÜHHOSOTSIAALNE TÖÖKESKKOND JA PSÜHHOSOTSIAALSED FAKTORID Töökeskkond on ümbrus, milles inimene töötab. Töökeskkonnas toimivad füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühholoogilised tegurid ei tohi ohustada töötaja ega muu töökeskkonnas viibiva isiku elu ega tervist (Töötervishoiu ja tööohutuse seadus). Haigla töötajate töökeskkond on eriline. Arvestada tuleb erinevate teguritega mis on iseloomulikud tervishoiu valdkonnale, nt töötamine bioloogiliste vedelikega, kokkupuude eluohtlike nakkustega, kõrgendatud psühhosotsiaalne pinge, füüsiline pinge ja paljud muud faktorid. Eesti õdede rahulolu oma töö ja elukutsega on väga kõrge ning samuti hinnatakse suhteliselt kõrgelt töökeskkonda, seda ka teiste arenenud riikidega võrreldes. Samal ajal on tähelepanu vääriv eeskätt nooremate õdede kriitiline hoiak, aga ka selge trend madalamatele rahulolu hinnangutele kaasaegsele organisatsiooni ülesehitusele ja efektiivsusele orienteeritud suuremates haiglates. See kinnitab vajadust olukorda lähemalt uurida nii iga konkreetse haigla kui ka riigi tasemel, et planeerida ennetavaid meetmeid samme ja hinnata sekkumiste tulemuslikkust (Aaviksoo, Läänelaid, & Hinno, 2006) Psühhosotsiaalsed faktorid ehk tööstressorid Psühhosotsiaalsed faktorid on faktorid, mis mõjutavad tervist, tööd ja kogukonna heaolu ning tulenevad inimese psühholoogiast ja sotsiaalse grupi struktuurist ning funktsioneerimisest. Siia kuuluvad niisugused sotsiaalsed karakteristikud nagu perekonna ja kutsealaste gruppide interaktsioon, kultuurilised karakteristikud nagu traditsioonilised konfliktide lahendamise viisid ja psühholoogilised karakteristikud nagu hoiakud, uskumused ja isiksuse omadused. Psühhosotsiaalsed faktorid jagunevad kaheks: riskifaktorid ja kaitsefaktorid, mis mõjutavad tööstressi tekkimist ja selle süvenemist erinevatel tasanditel ja etappidel kas seda soodustades või ära vähendades (Kalimo, El-Batawi, & Cooper, 1987). Stressor sündmus, mis tekitab organismi mingisuguse stressireaktsiooni. Sündmuseks võib olla väliskeskkonna füüsiline faktor või selle muutus, suhtlemine teistega, sotsiaal-majanduslik seisund, tegevuse iseloom. Kas mingi sündmus muutub stressoriks, see oleneb suuresti inimese subjektiivsest hinnangust sündmusele. Inimese reaktsioonid sündmusele olenevad peamiselt sellest, millise tähenduse annab inimene sündmusele, selle võimalikele tagajärgedele ja oma toimetuleku võimalustele selle sündmusega (Hancock & Desmond, 2001).

10 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 10 Psühhosotsiaalsed faktorid võivad avaldada oma mõju töökeskkonnale iseseisvalt kuid ka koostöös teiste faktoritega, mida nimetatakse üldnimetusena tööstressoriks. Tööstressorid on tööga seotud asjaolud või sündmused, mis tekitavad töötajal stressireaktsioone. Tööstressorid võivad olla väga erinevad ja need olenevad töö keskkonnast ning töö iseloomust. Tööstressoritest tuleks esmalt nimetada keskkonnastressoreid [kõrge/madal temperatuur, niiskus; vibratsioon, müra; hapnikupuudus, aurud, mürgid, kemikaalid; energia kasutamine (masinad, seadmed, tehnoloogilised protsessid); ioniseeriv kiirgus; haigustekitajad / haigused; nahaärritajad; valgustus (liialt ere, pimestav või liialt madal valgustatus, pimedus) ja nähtavus; füüsilist pingutust nõudev keskkond], millel on otsene mõju töötaja füüsilisele seisundile ja selle läbi vaimsele seisundile. Keskkonnastressorite vaimne mõju toimub peamiselt läbi suure füsioloogilise koormuse organismile, mille tagajärjel kogu organismi aktiveeritus on väga suur ja tekib kurnatus. Kuna organism on tervik, siis toimuvad paralleelsed muutused ka inimese psüühikas suure füsioloogilise koormusega kaasnevad ärritusseisund, frustratsioon, agressiivsus ning kurnatusseisundile järgnevad masendus, depressioon (Hancock & Desmond, 2001). Eesti Vabariigi seadustes ei ole lahti kirjutatud mõistet psühhosotsiaalne faktor töökeskkonnas või tööstressor. Eesti Vabariigi Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses on kirjeldatud nn psühholoogilised ohutegurid, milleks on monotoonne või töötaja võimetele mittevastav töö, halb töökorraldus ja pikaajaline töötamine üksinda ning muud samalaadsed tegurid, mis võivad aja jooksul põhjustada muutusi töötaja psüühilises seisundis. Samas seaduses on antud soovitusi tööandjale töötaja füüsilise ja vaimse ülekoormuse vältimiseks, kus tööandja peab kohandama töö töötajale võimalikult sobivaks. Töökoha kujundamisel ja töö korraldamisel peab arvestama töötaja kehalisi, vaimseid, soolisi ja ealisi iseärasusi, tema töövõime muutumist tööpäeva või vahetuse jooksul ning võimalikku pikaajalist üksinda töötamist. Psühhosotsiaalsete faktorite kohta puuduvad konkreetsed nõuded tööandjale võrreldes näiteks teiste faktoritega: füüsilised-, keemilised-, bioloogilised ohutegurid.

11 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs Psühholoogilise lähenemisviisi teooriad Nõudmiste-kontrolli ja nõudlus-kontroll-toetuse mudelid Töö psühhosotsiaalse keskkonna uurimisega on kauaaegselt tegelenud Robert A. Karasek. Karasek (1979) keskendus oma uuringutes tööga seotud psühholoogiliste pingete ja füsioloogiliste haiguste vaheliste seoste ennustamisele. Rootsi, Ameerika Ühendriikide, Tai riikide töötajate seas läbiviidud uuringud näitasid, et tööalased nõudmised tekitavad inimestes pingeid töötaja peab kohanema talle töö juures esitatavate nõudmistega, samas määrab kohanemise kiirus töötaja suutlikkuse keskkonnas toime tulla (Karasek, Baker, Marxer, Ahlbom, & Theorell, 1981). Nimetatud uuringud näitasid, et kõrged tööalased nõudmised soodustasid ühtedes inimestes aktiivset tegutsemist, motivatsiooni tõusu, soovi õppida ning areneda, kuid teistes inimestes tekitasid kõrged nõudmised vastupidise reaktsioonina negatiivseid pingeid (Karasek, 1979; Karasek & Theorell,1990; Van der Doef & Maes, 1999; Santavitra, 2003). Pikaajalised negatiivsed pinged halvendasid töötajate tervist, sh täheldati südamehaiguste haigestumise riski suurenemist (Karasek, Baker, Marxer, Ahlbom, & Theorell, 1981). Karaseki poolt läbiviidud südameuuringud näitasid, et psühholoogiline pinge, millele järgneb füsioloogiline haigus, on põhjustatud kahest töö iseärasusest: a) pinge põhineb töö situatsioonist tulenevate nõudmiste (stressorite) ja b) keskkonnast tulenevate mõjude seostel, eriti otsustuse ulatusel (control), millega on töötaja vahetult seotud (Karasek, Baker, Marxer, Ahlbom, & Theorell, 1981). Karasek (1979) koostas eelnevalt kirjeldatud uuringute tulemuste põhjal nõudmiste-kontrolli mudeli, mis koosneb järgmistest osadest: 1. Psühholoogilised nõuded (psychological demand) viitavad töö koormusele, töö sooritamise kiirusele, rolli ebaselgusele ja konfliktidele. Eristatakse kvalitatiivset ja kvantitatiivset töökoormust esimesena nimetatu on töö raskus, mis vastab inimese võimetele, teisena nimetatu iseloomustab töö hulka. 2. Töö üle kontrolli tunnetamine/otsustuse ulatus (control/decision latitude) viitab töötaja vajadusele kontrollida oma tegevusi tööl. Otsustuse ulatus koosneb kahest komponendist, milleks on: a) oskuste eristatavus (skill discretion) b) otsustusõigus (decision authority)

12 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 12 Karasek ja Thorell (1990, tsit. Bernin & Theorell, 2001) arendasid mudelit edasi ja keskendusid uurimustes psühholoogilistele nõudmistele, mis pidevalt muutuvas keskkonnas vastanduvad töö ja töötaja vahel. Uurimuste tulemusena täheldati, et kõrge oskuste eristatavus on peamiselt seotud otsustusõigusega. Kõrge kontroll töö üle ja kõrged tööalased nõuded on kombinatsioon, mis loob eeldused aktiivseks õppimiseks. Enamikel juhtudel kasvab tööalaste nõuetega samaaegselt ka otsuste ulatus. Selline kombinatsioon iseloomustab keskastme- ja tippjuhtide tööd. Juhid on tavaliselt inimesed, kes töötavad aktiivselt ja veedavad vaba aega/puhkavad samuti aktiivselt. (Bernin & Theorell, 2001) ndatel aastatel laiendas Johnson nõudmiste-kontrolli mudelit, lisades sinna juurde sotsiaalse mõõtme, mille tulemusena saadi töö nõudluse-kontrolli-toetuse mudel (Johnson & Hall, 1989; Johnson, Hall, & Theorell, 1989; Santavitra, 2003) Sotsiaalse toetusena käsitletakse juhi, kaastöötajate, sõprade jt oluliste inimeste poolt pakutavat tuge, mis võib aidata töötajatel tasakaalustada tööalaseid nõudmisi. Peamised tööalased nõudmised (work demand) sisaldavad stressirohkeid sündmusi ja töökoormusest tulenevaid lisapingeid, mis suurendab töötajates emotsionaalselt kurnatust ja tööga rahulolematust (Cordes & Dougherty, 1993; Karasek & Theorell, 1990). Sotsiaalsete toetuse puudumine soodustab töötaja läbipõlemist (Etzion & Westman, 1994). Organisatsioonipoolse sotsiaalse toetuse abil saab mahendada (may buffer) ja/või vähendada töötajates töö nõudmistest tulenevate pingete tekkimist ning nende tagajärgi (Gakovic & Tetrik, 2003). Karaseki nõudmiste-kontrolli mudel on pälvinud ka kriitikat (de Jonge, Dollard, Dormann, Blanc, & Houtman, 2000), viidatud on järgmistele puudustele: (1) psühholoogilisi nõudmisi käsitletakse väga üldisel tasemel, kuigi nad sisaldavad erinevaid aspekte; (2) töö keerukust ei peaks käsitlema kui negatiivset stressorit, sest vastava kvalifikatsiooni olemasolu korral võib keerukas töö mõjuda töötajale (sh tervisele) positiivselt; (3) nõuete ja kontrolli ulatuse hindamisel tuleks mõõta nende esinemise sagedust ja vältida inimese poolt emotsionaalse hinnangu andmist stressorile; (4) töö keerukust on võimalik käsitleda nii psühholoogilise nõude kui otsuste ulatusena. Mudeli kasutamisel on de Jonge, soovitanud: a) nõuete mõõtmisel töö keerukuse alusel kindlasti arvestada inimeste kvalifikatsiooniga; b) pöörata tähelepanu asjaoludele, et nõuded mõõdetakse õigete mõõdikutega, näiteks rolli ebaselgust saab mõõta pigem läbi ülesannete ja eesmärkide täpse

13 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 13 kirjeldamise, kui kontrolli ulatuse hindamisega (de Jonge, Dollard, Dormann, Blanc, & Houtman, 2000) Sotsiaalse ja psühholoogilise heaolu ning pingutuse-tasu tasakaalutuse mudelid Õdede töökeskkondadele rakendatavad töökeskkonna mudelid on esile kerkinud Euroopas viimase kümne aasta jooksul läbi viidud uurimustest. Mudelite kasu seisneb selles, et need kehtivad iga tööpaiga suhtes alates väikeste maakogukondade sisseseadetest kuni suurte linnade aktiivravihaiglateni. Kristenseni (1999) sotsiaalse ja psühholoogilise heaolu mudel kombineerib kuus stressorit, seostades need nii indiviidi kui organisatsiooniga. Seda tööd toetas Seigristi (1996) suure pingutuste - tasu tasakaalutuse mudel. Vastavalt Kristenseni käsitlusele on optimaalseks sotsiaalseks ja psühholoogiliseks heaoluks vaja järgmist: (1) nõudmised, mis vastavad inimese ressurssidele (tööpingete puudumine); (2) kõrge prognoositavuse tase (töö turvalisus ja töökoha ohutus); (3) hea sotsiaalne toetus kolleegidelt ja juhtidelt ning juurdepääs haridusele ja erialase arengu võimalustele (meeskonnatöö, õppepuhkus); (4) tähendusrikas töö (erialane identiteet); (5) kõrge mõjutamise tase (autonoomia, kontroll ajagraafikute üle, juhtimisoskus) ning (6) tasakaal jõupingutuste ja tasu vahel (töötasu, tunnustus, preemia) (Kristensen, 1999). Siegrist (1996, tsit. Jürisoo, 2005 järgi) on loonud mudeli milles kirjeldatakse üldist olukorda tööl veidi laiemas perspektiivis kui eelpool kirjeldatud nõuete-kontrolli mudelis. Pingutuse ja tasu tasakaalutuse (Effort Reward Imbalance - ERI) mudelisse on integreeritud nii sotsioloogiline, psühholoogiline kui ka bioloogiline informatsioon. Pingutuse ja tasu tasakaalutuse mudeli järgi pingutab inimene tööd tehes, sest ta eeldab, et ühiskond või firma tunnustab ehk tasustab tema tööd. Seega moodustab inimese professionaalne roll olulise ühendava lüli inimese eneseusu ja ühiskonna poolt pakutavate tunnustusvõimaluste vahel. Ühiskonnapoolsed tunnuste viisid on enamasti: raha (töötasu, majanduslikud soodustused); austamine (väärtustamine teiste inimeste poolt); staatuse kontroll (kontroll oma professionaalse staatuse ja selle turvalisuse üle, näiteks kompetentsi arendamise võimalus, karjäärivõimalused). Töötajate tööülesanded ja kompetentsus peavad omavahel vastavuses olema, vastasel korral tekib töötajal tunne, et ta pole piisavalt hea ning on alastimuleeritud. Kui inimene tunneb, et ta ei suuda ise oma staatust kontrollida, kaob selle tulemusena tema eneseusk, tekitades negatiivseid tundeid,

14 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 14 nagu hirm, viha ja ärritus, mis võivad pikemas perspektiivis ka tervisele halvasti mõjuda (Sallaste, 2006). Pingutuste tase on erinevate inimeste puhul erinev. Siegrist (1996, tsit. Jürisoo, 2005 järgi) nimetab kaks põhjust, miks inimesed tööd tehes pingutavad: üks neist on väline põhjus (extrinsic effort) nõuded, mida esitab indiviidile teostatav tööülesanne (nõudmised, koormus, ressursside hankimine) ja teine sisemine põhjus (intrinsic effort) inimese enda motivatsioon keeruliste ülesannete täitmisel (tema nõudmised töö tulemustele, kontrollimisvajadus, mõjutamisvõimalus). Igal inimesel on oma toimetuleku strateegiad, kuidas nõudmisega toime tulla, mis määrabki, kuidas inimene pingelistes situatsioonides käitub. Arvatakse, et kui inimene on innukalt tööle pühendanud, hõlmab pingutamine nii väliseid kui ka sisemisi põhjused. Töötajale on olukord kõige koormavam siis, kui omavahelises vastavuses pole see, mida inimene ise annab ja mida ta vastu saab (lack of reciprocity). Kui pingutuse ja saadava tasu bilanss on negatiivne, võib saabuda olukord, kus indiviid tõmbub tagasi ja loobub pingutamisest, haigestub või lahkub töölt (Sallaste, 2006). Kokkuvõtteks võib järeldada, et õdede ja laborantide tööd on võimalik uurida ülaltoodud mudelite järgi. Õdede ja laborantide töös on kõrged psühholoogilised nõudmised tööle ning töö üle kontrolli tunnetamine/otsustuse ulatus. Ühiskonnas on väga aktuaalne teema õdede/laborantide töötasu ning tervishoiutöötajad on ühed vähestest töötajatest kelle töötasu miinimum kehtestatakse läbirääkimise käigus EV Sotsiaalministeeriumi, tööandjata liitu ja ametiühingute vahel. Sellega tagatakse üks komponent, pingutus, tasustamise mudelist. Kindlasti on tööandjal ka teised võimalused töötajate materiaalseks ja mittemateriaalseks (nt tagasiside tööl, sotsiaalne toetus jne) premeerimiseks Tööga seotud nõudmised (Type of production and tasks) Kvantitatiivsed nõudmised (Quantitative demands) Alates aastatest on töötempo ja hulk kasvanud. Rootsi viiest miljonist tööealisest inimesest arvab ca kaks miljonit, et neil on liiga palju teha (Karasek & Theorell, 1990). Kõrged nõudmised organisatsioonis võivad hõlmata nõudeid töötempo, töömahu, töö psüühilise sisu või suurenenud kliendisurve suhtes. Nõudmised võidakse esitada teeninduse taseme või teenindaja kompetentsuse suhtes. Samas on professionaalne autoriteet nõrgenenud. Kõrged nõudmised võivad olla seotud ka tugeva survega muudatuste läbiviimiseks, koondamise, ümberkorralduste või vastutustaseme delegeerimise tõttu. Nõuda võidakse ka kõrget kompetentsust omal kitsal erialal, emotsionaalset

15 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 15 vastupidavust, alalist kättesaadavust või topelttöö tegemist nii kodus kui ka töökohas. Kõrgetehnoloogiline keskkond eeldab, et töötaja on suuteline kasutama komplitseeritud kognitiivseid professionaalseid oskusi nagu ettevatlikkus, täpsus ja kiire otsustusvõime. Seeläbi suureneb inimeste vaimne ülekoormus (Sallaste, 2006). Ülekoormatust kirjeldab situatsioon, kus töötaja tunneb, et tal on palju kohustusi (vastutust) või tegevusi, mis peaksid saama tehtud lühema aja jooksul (või suuremate võimete/ ressurssidega) kui on sellel ajahetkel töötaja käsutuses olevad aeg ja võimed (Rizzo, House, & Lirtzman, 1970) Kognitiivsed nõudmised (Cognitive demands) Kognitiivsed nõuded on nõudmised, mis esitatakse töötaja vaimsetele võimetele, informatsiooni töötlemisele: tajumisele, mälule ja mõtlemisele (avastamine, tuvastamine, info otsimine, arusaamine, interpreteerimine, meelde jätmine, meeles pidamine, meenutamine, arvutamine, analüüsimine, otsuste tegemine, kommunikeerimine jms). Kognitiivsed nõudmised on mõjutatud: (1) ajalistest näitajatest (tegevused ei kattu... paljud tegevused kattuvad); (2) nõutav vaimne pingutus (pole vaja pingutada, tegevuste sooritus on automaatne... äärmine vaimne pingutus, kontsentreerumine ja tähelepanu); (3) psühholoogiline stress (riski, ärevust pole... äärmine risk, suur ärevus, vaja on otsusekindlust, enesekontrolli (Potter, et al., 2005). Kognitiivne töökoormus on inimese käest nõutud vaimsete ressursside hulk, mis on vajalik tööülesande või tööülesannete täitmiseks antud tingimustes. (Potter, et al., 2005; EV Sotsiaalministeerium, 2009) Emotsionaalsed nõudmised ja emotsioonide varjamise nõue (Emotional demands and demands for hiding emotions) Töö iseloom võib nõuda töötajalt oma emotsioonide ja nende väljendamise reguleerimist. Emotsioonide kohta käivaid nõudeid on mitu: (1) nõue näidata positiivseid emotsioone; (2) nõue näidata negatiivseid emotsioone; (3) empaatia nõue kliendi emotsioone ära tunda ja nendele reageerida; (4) nõue varjata oma loomulikke emotsioone (Grandey, 2000). Emotsionaalsed nõuded on määratud töö iseloomu, samuti tegevusala tavade või ettevõtte poolt esitatud konkreetsete nõudmistega. Praktiliselt kõik tööalad, mis on seotud inimestega suhtlemisega, esitavad emotsionaalseid nõudeid. Emotsionaalseid nõudeid tööle nõutakse teenindusega seotud ettevõtetes, kus sotsiaalne suhtlemine ja positiivsete emotsioonide näitamine klientidele on oluline osa tööst. Tervishoiuteenuse osutamisel lisandub positiivsete emotsioonide näitamise nõuetele

16 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 16 emotsioonide varjamise nõue. Emotsionaalsete nõudmiste täitmine ja sellest tulenev töö efektiivsus, on seotud olulise ja küllaltki raskesti täidetava kriteeriumiga: töötaja emotsionaalne väljendus peab olema kliendi poolt tajutud kui ehtne ja loomulik. Kui klient tajub emotsionaalset väljendust kui teeseldut, on kliendi reaktsioon teeseldud emotsioonile negatiivne. Emotsionaalsete nõudmiste osas saab töö raskust hinnata järgmiste kriteeriumite alusel: (a) suhtlemisaktide (interaktsioonide) sagedus; (b) vajaliku tähelepanu hulk (emotsioonide intensiivsus, suhtlemisakti kestvus) (c) erinevate vajalike emotsioonide arv; (d) emotsionaalne dissonants (st kuivõrd väljendatavad emotsioonid ja tegelikult tuntavad emotsioonid teineteisest erinevad). Töö emotsionaalsed nõuded võivad olla kurnavad ja viia läbipõlemiseni. Kõige stressitekitavam on emotsionaalne dissonants. Nõue näidata positiivseid emotsioone ja olla sensitiivne emotsioonide suhtes võivad olla töötajale positiivse mõjuga. Hea toimetulek töö emotsionaalsete nõuetega tõstab töörahulolu. Toimetulek töö emotsionaalsete nõudmistega toimub kahel tasandil: sisemine tasand olukorra, kliendi jms ümberhindamine töötaja poolt; väline tasand väline vastav käitumine (Zapf & Holz, 2006; EV Sotsiaalministeerium, 2009). Mitmed uuringud näitavad tugevat seost emotsionaalsete nõuete ja nende varjamise vajaduse ning õdede töö vahel (Phillips, 1996; Bolton, 2001; Morris & Feldman, 1996) Sensoorsed nõudmised (Sensorial demands) Erinevad tööd nõuavad töötajalt erinevate sensoorsete võimete, ehk tajude kasutamist, samuti nende erineval määral ja viisil kasutamist. Inimese tajudeks ja nendega seotud töö iseloomu või töö keskkonna poolt esitatud nõueteks on: nägemine, kuulmine, haistmine, maitsmine, temperatuuritaju, taktiilne ehk puudutustaju, tasakaalu ja kiirenduse taju, kinesteetiline taju (proprioretseptsioon), valu ja teised keha seisundiga seotud tajud. Peale selle tuleb sensoorsete nõudmiste juures käsitleda veel nende nõuetega kaudselt seotud psüühilisi nähtuseid nagu: (1) tähelepanu nõue keskenduda ühele või mõnedele sensoorsetele stiimulitele paljude hulgast. Töö puhul on tegemist tahtliku tähelepanuga, st inimene teeb seda tahtlikult (vastupidiselt tahtmatule tähelepanule, kus stiimuli iseloom intensiivsus, erilisus jms määrab selle tajumise). Tahtlik tähelepanu on pingutav, sest sensoorses suurem osa töötluses esinevad stiimuleid tuleb maha suruda ja see on närvisüsteemi ressursse kulutav; (2) keskendumine nõue tegeleda pikema aja vältel ühe tegevusega ja mitte lasta ennast segada mittekohastest asjaoludest; (3) sensoorne koormus nõue vastu võtta ühes ajaühikus mingi sensoorse informatsiooni hulk. Ühelt poolt võib väga suur sensoorne koormus viia ülekoormusele, kus töötaja

17 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 17 ei tule vajaliku informatsiooni tajumise, mõtestamise ja sellele reageerimisega toime. Teiselt poolt võib väga madal sensoorne koormus viia sensoorse näljani olukorrale, kus inimesel pole midagi tajuda. Sensoorse nälja võib tekitada ka monotoonne, korduv stiimul. Sensoorse nälja äärmuslikel juhtudel tekivad hallutsinatsioonid, leebematel juhtudel muutub töötaja tähelepanematuks, uniseks või otsib kõrvalisi sensoorseid ärritajaid ja ei ole võimeline reageerima olulisele stiimulile (EV Sotsiaalministeerium, 2009). Töö organiseerimisega, korralduse ja tehniliste vahendite kasutamisega saab töö sensoorseid nõudeid töötajale vähendada või teha nende täitmine töötajatele vähem pingutavaks. Tööalastel nõudmistel on suur tähendus õdede ja laborantide töös. On vahe, kas tegemist on aktiivvõi hooldusravi saava patsiendiga või siis vaimse tervise või somaatilist haigust põdeva patsiendiga. Samuti on erinevad töökeskkonnad õdedel kes pidevalt viibivad patsientide keskel või kes osutavad tervishoiuteenus nt. protseduur, uuringu läbiviimine või assisteerimine. Osakonna õdedel tekib oma patsientidega kogu valve ajaks psühhoemotsionaalne keskkond ning vastupidi on uuringute õdedel, kes tööajal kohtuvad lühikeseks ajaks paljude erinevate patsientidega. Kindlasti on aparatuuriga töötavatel laborantidel tunduvalt madalam emotsioonide ja emotsioonide varjamise nõue tööle. Kuid samal ajal neil on suurem sensoorne nõue tööle Töö organiseerimine ja sisu (Work organization and job content) Töötajate individuaalsed omadused ja organisatoorsed tegurid mõjutavad nende heaolu, mis omakorda aitab kaasa organisatsiooni tegevusele põhieesmärkide saavutamisel. Individuaalsed omadused on töötajate erinevad isiksuseomadused (näiteks iseloom, toimetulek, individuaalsed hoiakud). Organisatoorsete tegurite (kolm rida tagasi oli see termin organisatoorsed tegurid ) all peetakse silmas nii organisatsiooni objektiivseid aspekte (näiteks organisatsiooni struktuur) kui ka töötaja poolt subjektiivselt tajutud keskkonda (näiteks psühhosotsiaalne sisekliima). Organisatsiooni tervise kontseptsiooni kohaselt mõjutab töötajate individuaalsete ja organisatsiooni omaduste kombinatsioon nii töötaja heaolu kui ka organisatsiooni sooritust (tõhusust, tulemuslikkust). Veelgi enam, nii töötaja heaolu kui ka organisatsiooni tulemuslikkust mõjutab tegevuskeskkond -, nii seadusandlus kui ka turusituatsioon (konkurents, kliendid) (Hart & Cooper,, 2001). Teooriad ja mudelid, mis käsitlevad inimesi ja organisatsioone said alguse juba Parsoni (1909), Williamsoni (1939) ja Strongi (1955) töödest (Brkich, Jeffs, & Carless, 1990). Need teoreetilised mudelid pärinevad karjäärivaliku valdkonnast ning nende kohaselt on tähtis saavutada vastavus töötaja omasolevate ja temalt nõutavate võimete vahel (Davis & Wilson, 2000).

18 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 18 Davis ja Lofquist pakkusid tööga kohanemise teoorias välja, et tööl kohanemine toimub kui töötaja oskused, teadmised, võimed, eelistused ja väärtused on vastavuses temalt organisatsiooni poolt nõutavate oskuste, teadmiste, võimete, eelistuste ja väärtustega (Sallaste, 2006). Organisatsiooni väärtused peaksid ühilduma ehk organisatsiooni väärtused ja organisatsioonis töötavate inimeste väärtused peaksid olema suhteliselt sarnased. Inimese organisatsiooni sobivuse uurimustes on kõige sagedamini uuritud tööga seotud hoiakud (hinnangulised tendentsid töö suhtes, tööga rahulolu, ja organisatsioonile pühendamine) ning lahkumise kavatsust (Kristof, 1996) Otsustusvõime tööl (Influence at work) Vabadus tegutseda autonoomsel vastutustundlikul viisil, mis seostub õdede tegevuse ulatusega, on järjepidevalt seotud nende tööalase rahuloluga (Baguley, 1999). Hiljutine õendusalase tööelu rahulolu uuring leidis, et juhtimisoskuse, autonoomia ja meeskonnatöö tunnused olid tähtsad aspektid, mis aitasid kaasa õdede suuremale töörahulolule (Best & Thurston, 2004; Best & Thurston, 2006). Uuringud näitavad,, et suurema otsustusvabaduse andmine vähendab tööjõu voolavust (Alexander, Bloom & Nuchols, 1994). Kui õdedel on piiratud otsustamisõigus patsiendi hooldamise suhtes st selles valdkonnas, kus nad on kompetentsed, tunnevad õed, et nende asjatundlikkust ei hinnata, see omakorda alandab õdede panustamist oma tööandjatele. Kontrolli tegevuse üle mõjutavad sellised keskkonnamuutujad nagu aeg ja toetav juhtimisoskus (Kiljako, 2007). Isikliku vastutuse (personal responsibility) all peetakse silmas vastutust inimeste ja asjade eest (näiteks eelarve, varustus jmt). Stressi tekitav on eelkõige vastutus inimeste eest. Uuringud on toetanud asjaolu, et isikliku vastutuse ulatus pingeallikana on seotud kohustusega täita juhi rolle ehk vastutada ka alluvate tööülesannete täitmise eest (Teichmann & Ilvest, 2007; Teichmann, Spector, & Cooper, 2007). Õdede töö eeldab ka piisavat autonoomsust ja vabadust ise otsustada. Iseseisvalt, oma pädevuse piires, patsienti puudutavate otsuste langetamine ja oma töö iseseisev planeerimine on varasemate uuringute andmetel äärmiselt oluline õdede ja ka patsientide heaolu tagamisel. (Brooks & Anderson, 2004; Gardulf, Söderström, Orlton, Eriksson, Arnetz, & Nortdström, 2005; Kiljako, 2007) Eestis varem läbi viidud uurimistööst selgus seos autonoomia ja koostöö muutujate vahel. Sellest võis järeldada, et kui erinevate osapoolte vaheline koostöö toimib, siis tunnevad õed enam autonoomiat oma tegevustes (Aaviksoo, Läänelaid, & Hinno, 2006).

19 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 19 EL-i uuringu Töötingimused Euroopa riikides kohaselt on omavahel seotud isiklik vastutus, palk ja tööaeg. Uuringu tulemusena selgus, et isikliku vastutuse määra suurenemisel on oluline seos töötundide ja palgaga (Parent-Thirion, Macías, Hurley, & Vermeylen, 2007) Arenguvõimalused tööl (Possibilities for development) Töötaja subjektiivne hinnang oma arenguvõimalustele või reaalsele arengule ja edenemisele karjääriredelil antud ettevõttes omab olulist osa töötaja sidumisel ettevõttega ning töötaja lojaalsuse ja töörahulolu määramisel. Isiklik areng on nende teadmiste, oskuste, vilumuste omandamine, mida töötaja peab ise enda jaoks kasulikuks. Karjääri edenemine on liikumine juhtimise hierarhias ülespoole, suurema võimu ja/või suuremate tasude, privileegide poole. Kui töötaja tunnetab ettevõttes oma arengut ja karjäärivõimalusi, on ta lojaalne ja võib paljugi ohverdada. Arengu ja karjäärivõimaluse puudumise korral muutub töötaja ükskõikseks, rahulolematuks ning lahkub esimesel võimalusel teise ettevõttesse kus need võimalused on tema jaoks suuremad. Arengu- ja karjäärivõimaluste puudumist on raske kõrge palgaga kompenseerida, sest isiklik areng on inimese oluline psühholoogiline vajadus (EV Sotsiaalministeerium, 2009) Tegevusvabadus tööl (Degree of freedom at work) Psühholoogiline pinge ei tulene mitte ainult töö keskkonnast, vaid töö nõuete tajumise erinevustest töötajas ja võimalustest ise oma tööd kontrollida (Sargent & Terry, 1998). Edukaks toimetulekuks nii tööl kui ka teistes eluvaldkondades on kontrolli omamine oluliseks eelduseks. Kontrollikese (locus of control) iseloomustab inimese veendumust teda ümbritseva keskkonna ja sündmuste kontrollitavusest (Spector et al., 2002; 2004). Eksternaalse kontrollikeskmega inimene leiab, et asetleidvad sündmused on mõjutatud välistest teguritest; internaalse kontrollikeskmega inimene usub, et suudab sündmusi ise mõjutada ja kontrollida. Spector (2002) väidab, et internaalse töö kontrollikeskmega inimeste kõrgema töörahulolu põhjuseks on nende suurem tööjõudlus inimesed, kes on tööalaselt edukad, on paremini tasustatud ja neile meeldib oma töö rohkem. Rahvusvaheline uuring 24 riigi juhtide hulgas kinnitas tugevat seost töökontrollikeskme ja töörahulolu vahel (Spector et al., 2002).

20 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs Töö mõttekus (Meaning of work) Töö efektiivsuse ja rahulolu uuringud näitavad, et töötajate jaoks on oluline ka töö tähendus. Töö on mõttekas kui töötaja tajub selle eesmärki, otstarvet väärtust ja tähendust. Tööle annab tähenduse: (1) kiindumus oma töösse ja töökohta; (2) sotsiaalsed suhted tööl ja võimalus teiste eest hoolitseda; (3) tunne, et töö on kasulik ja vajalik kui suurema tähendusliku asja osa; (4) tunne, et tehtud töö on teiste inimeste heaoluks vajalik; (5) võimalus midagi õppida ja ennast teostada, midagi ära teha; (6) võimalus osaleda ja anda oma panus tööprotseduuride arendamisse ja töötingimuste parandamisse; (7) iseseisvuse kogemine, mis annab vabaduse tunde; (8) vastutuse tunne ja uhkus oma töö üle (Morin, 2008) Töökohale pühendamine (Commitment to the workplace) Organisatsioonile pühendumist on üldiselt defineeritud, kui lojaalsust tööandjale, enda identifitseerimist osana organisatsioonist ja selle põhiväärtustest, tunnetuslik soov olla seotud organisatsiooniga, kus töötatakse (Cook & Wall, 1980; Lambert, Barton, & Hogan, 1999; Mowday, Steers, & Porter, 1979). Organisatsioonile pühendumise erinevate definitsioonide ühiseks seisukohaks on, et pühendumine on psühholoogiline seisund, mis iseloomustab töötaja suhet organisatsiooniga ja mõjutab tema otsust organisatsiooni jääda (Meyer & Allen, 1997). Pühendumus tagab töötajate usaldusväärsuse ja lojaalsuse organisatsiooni suhtes (Meyer & Allen, 1997) ning ei piirdu ainult huviga sissetuleku suhtes ning rahuloluga lihtsalt töösuhte olemasolu vastu (Lincoln & Kalleberg, 1990). Meyer ja Allen eristavad organisatsioonile pühendumises kolme komponenti: emotsionaalne, alalhoidlik ja normatiivne. Lisaks väidavad nad, et emotsionaalne, alalhoidlik ja normatiivne pühendumine on organisatsioonile pühendumise komponendid, mitte erinevad pühendumise tüübid, kuna töötaja ja organisatsiooni vahelises suhtes võivad erineval määral esineda need kõik kolm komponenti samaaegselt (Meyer & Allen, 1997). Üha enam suureneb mure, et töökeskkonnaküsimused on mõjutanud õdede organisatsioonilist ja erialast pühendumust (Tovey & Adams, 1999) ning aidanud kaasa tööandja ja töötaja vahelise psühholoogilise lepete kokkuvarisemisele (Rousseau, 1996).

21 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs Töötajate vahelised suhted ja eestvedamine (Interpersonal relations and leadership) Rollid ja rollide konflikt (Role-clarity and role-conflicts) Tööalase edu ja töörahulolu jaoks on oluline tööalastest rollidest arusaamine. Kui rollinõuded ei ole täpselt ja selgelt määratletud või on töötajale ebaselged, tekib rollisegasus (role ambiguity), mis väljendub töötaja mitteootuspärases käitumises. Arusaadavalt põhjustab selline olukord stressi nii töötajale endale kui ka teistele temaga kokkupuutuvatele või temaga seotud inimestele. Rollisegaduse vältimiseks või vähendamiseks on vaja töötajale selgelt teada anda, mida temalt oodatakse ja missugused on talle esitatavad nõudmised, kellega ta on töös seotud, missugused on tööprotseduurid ja -tavad, kui palju on aega millegi tegemiseks, missugused on oodatavad tulemused. Juhi rollide (managerial roles) all peetakse silmas töötaja kohustust kaastöötajate tööd juhtida ja kontrollida, informatsiooni vahendada ning otsuseid teha (Zohar, 1999). Juhi rollid võivad olla tööstressi allikaks juhul, kui nad on oluliselt takistavaks ja/või ebameeldivaks faktoriks töötaja eesmärgipärasele tegevusele. Potentsiaalseks stressi allikaks on kohustus juhendada ja koordineerida alluvate tööd nii, et nemad täidaksid oma kohustusi efektiivselt (Barling, Kelloway, & Frone, 2004). Isiksuse ja rolli vaheline konflikt (person-role conflict) tekib siis kui isiksuse omadused ei sobi põhimõtteliselt kokku rolli poolt esitatavate nõudmistega. Rolli ülekoormus (role overload) tekib siis, kui rollinõuded ületavad inimese võimeid neid täita. Töötaja poolt kogetud rolli ülekoormus uuel tööl või uues ametis, on tavaline ja see kaob kui omandatakse rolli jaoks vajalikud teadmised, oskused, vilumused, tavad. Rollidevaheline konflikt (interrole conflict) tekib siis kui inimene on sunnitud täitma kahte või enamat rolli, mille nõudmised on vastuolulised või ühe rolli nõuete täitmine kahjustab teise rolli nõuete täitmist. Rollisisene konflikt (intrarole conflict) tekib siis, kui ühe rolli nõuded on vastuolulised. Rollikonflikt on põhimõtteliselt lahendamatu, rollikonflikti likvideerib ainult rollist loobumine. Rollikonflikti on võimalik vähendada, leides sobiva kompromissi rolli või rollide poolt esitatud nõudmiste täitmise vahel ja oma elu vastavalt korraldades (EV Sotsiaalministeerium, 2009).

22 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 22 Seisukohta, et rollikonflikti on mõningal määral võimalik vähendada, toetavad mitmed töö- ja pereelu konflikti uuringud (Spector at al., 2005; Rodopman, 2006) Juhtimise kvaliteet (Quality of leadership) Juhtimise kvaliteet on töötajate hinnang juhi rolli täitmisele juhtkonna liikmete poolt. Siia alla kuuluvad: (1) töötajaga arvestamine ja tema hindamine; (2) töötajale arenguvõimaluste loomine; (3) töö planeerimine, tööülesannete jagamine; (4) suhtlemine töötajatega; (5) konfliktide lahendamise oskus. Juhtimise kvaliteet võib olla väga tugev stressi tekitav faktor või väga suur kaitsefaktor. Hinnangute puhul tuleb meeles pidada 360º hinnangu kontseptsiooni. Klientide, ülemuste, kolleegide ja alluvate hinnangud konkreetse juhi juhtimise kvaliteedile võivad väga palju erineda (EV Sotsiaalministeerium, 2009) Sotsiaalne toetus (Social support) Sotsiaalset toetus on teiste inimeste ressursid, mida inimene saab kasutada. Sotsiaalse toetuse liigid: (1) materiaalne raha, asjad jms mida teiste inimeste käest saadakse; (2) instrumentaalne teiste inimeste otsene abi millegi tegemisel; (3) emotsionaalne võimalus teiste inimestega koos emotsioone läbi elada; (4) informatsiooniline saada teiste inimeste käest vajalikku informatsiooni; (5) (väärtus) hinnanguline saada või võrrelda teiste inimestega oma (väärtus) hinnanguid, nende sobivust antud olukorda. Sotsiaalse toetuse allikad on teised inimesed, kellega kokku puututakse ning kellele vajaduse korral on võimalik toetuda, mõistmist ja abi loota. Niisugusteks inimesteks võivad olla: (1) perekonnaliikmed: abikaasa, vanemad, vanavanemad, lapsed, abikaasa vanemad, teised sugulased; (2) töökaaslased: ülemused, kolleegid, alluvad, kliendid; (3) mitteformaalsed suhted: sõbrad, tuttavad, naabrid, klubide või teiste ühenduste liikmed ja juhid (näit. kirikuõpetaja); (4) professionaalid: arstid, psühholoogid, nõustajad, juristid. Sotsiaalsel toetusel on stressile kahene mõju, see kas vähendab stressi tekkimise tõenäosust, sest suurem ressurssidega varustatus tagab parema toimetuleku või parandab tekkinud stressiga toimetulekut, sest lisaressursid vähendavad stressikoormust. Peamiseks sotsiaalse toetuse pakkujaks on töötaja vahetu juht, kes on võimeline töötajat tööalaste probleemide tekkimisel abistama/toetama. Seega juhi sotsiaalne toetus võib vähendada töötajate töö

23 Psühhosotsiaalse töökeskkonna analüüs 23 nõudmiste mõjusid ehk tööalaseid pinged ja vastupidi, juhi sotsiaalse toetuse puudumisel suurendavad töö nõudmised töötajates emotsionaalset kurnatust ja tööga rahulolematus. Laiemalt käsitletakse sotsiaalse toetusena ka organisatsioonipoolse kohustuste täitmist töölepingus ja ametijuhendis sätestatud lubadustest kinnipidamist, töötaja austamist ja väärtustamist jmt. (Teearu, 2005) Suhted tööl (Social relations) Suhteid tööl saab käsitleda: (1) kui töötaja võimalust suhelda töökaaslaste, klientidega, juhtidega jt inimestega; (2) kui sotsiaalsete suhete kvaliteeti; (3) kui sotsiaalsete suhete võrgustikku. Võimalus suhelda tuleneb töö iseloomust ja töökorraldusest. Vähene suhtlemisvõimalus võib tuleneda ruumilisest isoleeritusest (töötab üksinda), töö iseloomust (näit. kontsentreerumise vajadus), kommunikeerimisvõimalusest (näit. keeld infot jagada) jms. Teises äärmuses on suur suhtlemiskoormus, kus töö korraldus või töö iseloom sunnib töötajat äärmiselt intensiivselt suhtlema. Mõlemad äärmused on kahjulikud. Pikaajaline töötamine üksinda on märgitud EV Töötervishoiu ja tööohutuse. seaduses kui psühholoogiline ohutegur. Suhete kvaliteedi all saab käsitleda sotsiaalseid suhteid töökaaslaste, klientide ja juhtidega hinnanguskaalal hea-halb / suhete puudumine, lähedane-kauge, konflikte vähe palju (EV Sotsiaalministeerium, 2009). Töötaja on osa töökollektiivist ning suhtleb igapäevaselt kolleegide, ülemuste, alluvatega. Teised inimesed ja suhted nendega võivad olla väga oluliseks allikaks nii stressile kui ka toetusele (Arnold, Patterson, Robertson, Cooper, & Burnes, 2005). Sotsiaalne toetus tööl hõlmab hoolivust ja empaatiavõimet, toetust kolleegide ja ülemuste poolt. Kui töötaja tunneb end olulise osana töökollektiivist, kus teda toetatakse ning tema tegemiste vastu huvi tuntakse, annab see kindlust, et temast hoolitakse. Adekvaatne toetus aitab stressoritega toime tulla ning on oluline töörahulolu mõjutaja (Luk & Shaffer, 2005). On selge, et kolleegide ja ülemuste vahelised konfliktid ning konkurents tekitavad töötajal stressi. Kui hästi indiviid saab läbi inimestega enda ümber, eriti töökaaslastega, on oluline näitaja tööstressi mõõtmisel. Viisis, kuidas päev läbi suhelda kolleegide, ülemuste ja alluvatega on väga suur mõju sellele, kuidas töötaja tunneb end päeva lõpus. Suhted tööl on oluliseks indikaatoriks kõigile teistele tööstressoritele (Arnold, Patterson, Robertson, Cooper & Burnes, 2005).

MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION. Marit Hinnosaar Bank of Estonia

MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION. Marit Hinnosaar Bank of Estonia MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION Marit Hinnosaar Bank of Estonia Introduction In Estonia the minimum wage, which was set in the beginning of transition period at a similar proportion

More information

Tallinna Ülikoolis õppivate vahetusüliõpilaste arvamused ja ootused ülikooli suhtes

Tallinna Ülikoolis õppivate vahetusüliõpilaste arvamused ja ootused ülikooli suhtes Tallinna Ülikoolis õppivate vahetusüliõpilaste arvamused ja ootused ülikooli suhtes 3.grupp: Barbara Kärtner, Erki Mändmets, Kerli Suder, Kristiina Tiitus, Mari-Liis Algma, Mihkel Künnapas Sissejuhatus

More information

TÖÖTAJATE TÖÖRAHULOLU - JA MOTIVATSIOONIUURINGUTE ANALÜÜS AS PRISMA PEREMARKETI ÜKSUSE SÕBRA PRISMA NÄITEL

TÖÖTAJATE TÖÖRAHULOLU - JA MOTIVATSIOONIUURINGUTE ANALÜÜS AS PRISMA PEREMARKETI ÜKSUSE SÕBRA PRISMA NÄITEL EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Mari-Liis Kosemets TÖÖTAJATE TÖÖRAHULOLU - JA MOTIVATSIOONIUURINGUTE ANALÜÜS AS PRISMA PEREMARKETI ÜKSUSE SÕBRA PRISMA NÄITEL Bakalaureusetöö maamajandusliku

More information

Sound Art? kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition

Sound Art? kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition Sound Art? Part 1: Historical context with perspectives on sound Part 2: Sound Art at MoKS Part 3: Sound

More information

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR. Alushariduse osakond

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR. Alushariduse osakond TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond Liis Kommer EKRAANIMEEDIA ROLL 6-7AASTASTE LASTE PERESUHETELE Lõputöö Juhendaja: Elyna Nevski, MSc Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Tallinna Ülikooli

More information

KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD

KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLICATIONS OF VÕRO INSTITUTE 27 KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD DIVERSITY AND VITALITY OF LANGUAGES

More information

LISA BLACKBERRY LAHENDUSE BLACKBERRY ÄRI PILVETEENUS MICROSOFT OFFICE 365 JAOKS LITSENTSILEPINGULE ( LISA )

LISA BLACKBERRY LAHENDUSE BLACKBERRY ÄRI PILVETEENUS MICROSOFT OFFICE 365 JAOKS LITSENTSILEPINGULE ( LISA ) LISA BLACKBERRY LAHENDUSE BLACKBERRY ÄRI PILVETEENUS MICROSOFT OFFICE 365 JAOKS LITSENTSILEPINGULE ( LISA ) OLULISED MÄRKUSED: Selleks, et ligi pääseda ja/või kasutada seda Pilveteenust (nagu allpool defineeritud),

More information

Keywords: language contact, linguistic attitudes, linguistic revitalization, matched-guise, Catalan, Valencian, Castilian

Keywords: language contact, linguistic attitudes, linguistic revitalization, matched-guise, Catalan, Valencian, Castilian ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 57 74 THE EFFECT OF PRESTIGE IN LANGUAGE MAINTENANCE: THE CASE OF CATALAN IN VALENCIA 1 Raquel Casesnoves Ferrer Universitat Pompeu Fabra Abstract. The fact of speaking a language

More information

Sharemind - the Oracle of secure computing systems. Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee

Sharemind - the Oracle of secure computing systems. Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee Sharemind - the Oracle of secure computing systems Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee About Sharemind Sharemind helps you analyse data you could not access before. Sharemind resolves

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25020:2015 TARKVARATEHNIKA Tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Mõõtmise etalonmudel ja juhend Software engineering Software product Quality Requirements

More information

Pre-school teacher education and research in Tallinn University. Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010

Pre-school teacher education and research in Tallinn University. Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010 Pre-school teacher education and research in Tallinn University Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010 Teacher education On 1 September 1967 Tallinn Pedagogical Institute opened the speciality

More information

Analüüs. Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus. Aprill 2015. Silva Kiili ISSN 2228-2076

Analüüs. Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus. Aprill 2015. Silva Kiili ISSN 2228-2076 Analüüs Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus Aprill 2015 Silva Kiili ISSN 2228-2076 Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus 2 Sissejuhatus Viimastel aastatel on vabatahtliku sektori

More information

Evaluation of the ACR MRI phantom for quality assurance tests of 1.5 T MRI scanners in Estonian hospitals

Evaluation of the ACR MRI phantom for quality assurance tests of 1.5 T MRI scanners in Estonian hospitals 328 Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2014, 63, 3, 328 334 doi: 10.3176/proc.2014.3.06 Available online at www.eap.ee/proceedings Evaluation of the ACR MRI phantom for quality assurance

More information

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007 EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infotehnoloogiavõrkude turve Osa 2: Võrguturbe arhitektuur Information technology Security techniques IT network security Part 2: Network

More information

Tallinn Visitor Survey

Tallinn Visitor Survey 1. Ankeedi number (täidetakse Emoris): Tallinn Visitor Survey 2011 2. Are you spending at least one night away from your normal place of residence? küs. 4 3. Which of the following statements best describes

More information

TÕENÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILINE STATISTIKA

TÕENÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILINE STATISTIKA YMR0070, 010/011 kevad 1/8 TÕEÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILIE STATISTIKA Objekt (element, indiviid) katse käigus mõõdetav ühik. Üldkogum kõikide objektide hulk, mille omaduste vastu tuntakse huvi. Objektide

More information

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid Ene-Silvia Sarv Kursus Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Steiner- e Waldorfkool

More information

ABIKS VALIKUTEL. Õppima? Tööle? Ettevõtjaks?

ABIKS VALIKUTEL. Õppima? Tööle? Ettevõtjaks? ABIKS VALIKUTEL Õppima? Tööle? Ettevõtjaks? SISUKORD I osa: ENESEANALÜÜS..................................... 2 1.1 Üldised küsimused................................ 2 1.2 Isiksuseomadused................................

More information

MINU ELU KUNSTIS TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Teatrikunsti õppekava. Karl Edgar Tammi. Praktiline lõputöö

MINU ELU KUNSTIS TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Teatrikunsti õppekava. Karl Edgar Tammi. Praktiline lõputöö TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti õppekava Karl Edgar Tammi MINU ELU KUNSTIS Praktiline lõputöö Juhendaja: Kalju Komissarov Viljandi 2015 Sisukord Sissejuhatus...

More information

AFFECTING CUSTOMER LOYALTY: DO DIFFERENT FACTORS HAVE VARIOUS INFLUENCES IN DIFFERENT LOYALTY LEVELS?

AFFECTING CUSTOMER LOYALTY: DO DIFFERENT FACTORS HAVE VARIOUS INFLUENCES IN DIFFERENT LOYALTY LEVELS? University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration AFFECTING CUSTOMER LOYALTY: DO DIFFERENT FACTORS HAVE VARIOUS INFLUENCES IN DIFFERENT LOYALTY LEVELS? Andres Kuusik Tartu 2007 2 Andres

More information

HARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma Tartu University

HARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma Tartu University HARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK 1. Introduction Toomas Haldma Tartu University In July 2002 the European Commission has decided to oblige all EU companies listed

More information

Estonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology

Estonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology Estonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology 2015 This paper is an extraction from the Feasibility study for the development of business cooperation, management organisation and

More information

Analysis of Node.js platform web application security

Analysis of Node.js platform web application security TALLINN UNIVERSITY O F TECHONO LGY Faculty of Information Technology Department of Computer Science Analysis of Node.js platform web application security Master s thesis Student: Student code: Supervisor:

More information

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT

TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Veronika Berzin INTERNETITURUNDUSE VAJALIKKUS MÖÖBLIPOE TEGEVUSE EDENDAMISEL Lõputöö Juhendaja lektor Elen Elbra NARVA 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt.

More information

Tartu University Press www.tyk.ut.ee Order No. 411

Tartu University Press www.tyk.ut.ee Order No. 411 8QLYHUVLW\RI7DUWX )DFXOW\RI(FRQRPLFVDQG%XVLQHVV $GPLQLVWUDWLRQ $02'(/ 2)&86720(525,(17(' &20081,&$7,21$1',76,03/(0(17$7,21,17+(75$16,7,21 (&2120,(6 0DDMD9DGL 0DLYH6XXURMD 7DUWX ISSN 1406 5967 ISBN 9985

More information

Seitse kirja seitsmele kogudusele Efesos

Seitse kirja seitsmele kogudusele Efesos Seitse kirja seitsmele kogudusele Efesos Johannese ilmutus 1:17 20 17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: "Ära karda! Mina olen Esimene

More information

Sotsiaalministeerium ja JPId

Sotsiaalministeerium ja JPId Sotsiaalministeerium ja JPId Teaduse ühisprogrammeerimise algatuste (JPI) alane seminar 02. aprill 2015 Kerstin Mahlapuu teaduskoordinaator Sotsiaalministeerium Valdkonna JPId A Healthy Diet for a Healthy

More information

ENESEVÄLJENDUS, IDENTITEET JA GRUPITUNNE KÜBERRUUMIS

ENESEVÄLJENDUS, IDENTITEET JA GRUPITUNNE KÜBERRUUMIS Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond ENESEVÄLJENDUS, IDENTITEET JA GRUPITUNNE KÜBERRUUMIS Bakalaureusetöö Autor: Piret Reiljan Juhendajad: Pille Pruulmann-Vengerfeldt,

More information

Aile Lehtse LEARNING CLIL THROUGH CLIL: TEACHER STUDENTS PERCEPTIONS OF THE PRACTICE AND ITS EFFECTIVENESS

Aile Lehtse LEARNING CLIL THROUGH CLIL: TEACHER STUDENTS PERCEPTIONS OF THE PRACTICE AND ITS EFFECTIVENESS Tartu University Faculty of Social Sciences and Education Institute of Education Primary School Teacher Curriculum Aile Lehtse LEARNING CLIL THROUGH CLIL: TEACHER STUDENTS PERCEPTIONS OF THE PRACTICE AND

More information

TALLINNA TÄHETORN TALLINN OBSERVATORY

TALLINNA TÄHETORN TALLINN OBSERVATORY Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut TALLINNA TÄHETORN TALLINN OBSERVATORY V Number 1 28 Tallinna Tähetorn Tallinn Observatory TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL FÜÜSIKAINSTITUUT TALLINNA TÄHETORN TALLINN

More information

E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH

E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH Olga Luštšik Tartu 2003 ISSN 1406 5967 ISBN 9985 4 0359 2 Tartu University

More information

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Riigiteaduste instituut. Hemminki Otstavel

TARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Riigiteaduste instituut. Hemminki Otstavel TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Hemminki Otstavel Soome Venemaa-suunaline välispoliitika Ukraina konflikti kontekstis Bakalaureusetöö Juhendaja: Piret Ehin, PhD Tartu

More information

Lisa 2. Lõputöö nõuded

Lisa 2. Lõputöö nõuded Kinnitatud Haridusteaduste instituudi nõukogus 09.10.2013.a Lisa 2. Lõputöö nõuded (dokumendile Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi lõputöö nõuded ja kaitsmise kord ) I Lõputöö maht, eesmärgid ja

More information

Implementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance co-browsing

Implementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance co-browsing UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of computer science Software engineering curriculum Madis Nõmme Implementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance

More information

Laste kehaline karistamine ja hälbivus

Laste kehaline karistamine ja hälbivus Uno Traat: Eesti peaks võtma vastu laste kehalist karistamist keelustava seaduse. Laste kehaline karistamine ja hälbivus U n o T r a a t Sisekaitseakadeemia kriminoloogia ja sotsioloogia õppetooli lektor

More information

FOTOTÖÖTLUSVAHENDITE VÕRDLUS ANDROID NUTISEADMETE NÄITEL

FOTOTÖÖTLUSVAHENDITE VÕRDLUS ANDROID NUTISEADMETE NÄITEL Tallinna Ülikool Informaatika Instituut FOTOTÖÖTLUSVAHENDITE VÕRDLUS ANDROID NUTISEADMETE NÄITEL Seminaritöö Autor: Dea Taur Juhendaja: Andrus Rinde Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev

More information

Eesti konkurentsivõime

Eesti konkurentsivõime Eesti konkurentsivõime Marje Josing Veebruar 2015 Erinevad reitingud 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 IMD 22 21 22 25 24 19 22 23 35 34 33 31 36 30 WEF 29 26 22 20

More information

KÄSIRAAMAT. KIRJUTAS Alari Rammo

KÄSIRAAMAT. KIRJUTAS Alari Rammo V A B A Ü H E N D U S T E L E KÄSIRAAMAT? KIRJUTAS Alari Rammo ? EMSL & PRAXIS 2011 Kirjutas: Alari Rammo Nõu andsid: Kristina Mänd, Urmo Kübar ja fookusgruppides osalenud Keel: Katrin Kern Kujundus:

More information

MestimisRuumi juhised. Sissejuhatus teie Mestimisruumi

MestimisRuumi juhised. Sissejuhatus teie Mestimisruumi MestimisRuumi juhised Sissejuhatus teie Mestimisruumi ENNE ALUSTAMIST... Error! Bookmark not defined. 1. TEHKE ALGUST: Lehitsege oma uut Mestimisruumi... 5 Koduleht... Error! Bookmark not defined. Teised

More information

Genetic Algorithms in Test Pattern Generation

Genetic Algorithms in Test Pattern Generation Genetic Algorithms in Test Pattern Generation A Master Thesis Submitted to the Computer Engineering Department In fulfilment of the requirements for the Degree of Master of Science of Computer engineering

More information

Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated

Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated Eesti majanduse konkurentsivõime hetkeseis ja tulevikuväljavaated EESTI FOOKUSES Nr 1 2008 CMYK 7 / 93 / 100 / 1 RGB 221 / 55 / 38 HEX #DD3726 CMYK 70 / 67 / 64 / 74 RGB 35 / 31 / 32 HEX #231F20 CMYK 31

More information

KUJUNDAV HINDAMINE KUI ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE

KUJUNDAV HINDAMINE KUI ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE KUJUNDAV HINDAMINE KUI ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE Õpetajakoolituse õppematerjal Maria Jürimäe Anita Kärner Leelo Tiisvelt KUJUNDAV HINDAMINE KUI ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE KUJUNDAV HINDAMINE KUI ÕPPIMIST

More information

VÄHIABI SISUKORD. Teavet ja praktilisi nõuandeid haigele ja tema lähedastele Marion Stroud. Tallinn 1999

VÄHIABI SISUKORD. Teavet ja praktilisi nõuandeid haigele ja tema lähedastele Marion Stroud. Tallinn 1999 SISUKORD Eessõna Esimene osa. Algjärk 1. Tavalised küsimused 2. Märgid ja põhjused 3. Kontroll, kontroll 4. Silmitsi diagnoosiga 5. Mured ja nende jagamine 6. Iseendast arusaamine 7. Patsiendid on inimesed

More information

Programme, 24th of October. The Art of Teaching

Programme, 24th of October. The Art of Teaching This time around, Eksperimenta! as an art education research platform will be focusing on one of the most complicated and contraversial topics in creative subjects namely, assessment. On what basis and

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMID Juhised konfiguratsiooni juhtimiseks Quality management systems Guidelines for configuration management EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

More information

A concept for performance measurement and evaluation in network industries

A concept for performance measurement and evaluation in network industries 536 Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2015, 64, 4S, 536 542 doi: 10.3176/proc.2015.4S.01 Available online at www.eap.ee/proceedings A concept for performance measurement and evaluation in

More information

DEVELOPMENT OF THE ESTONIAN ACCOUNTING POLICY WITHIN THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma University of Tartu

DEVELOPMENT OF THE ESTONIAN ACCOUNTING POLICY WITHIN THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma University of Tartu DEVELOPMENT OF THE ESTONIAN ACCOUNTING POLICY WITHIN THE EUROPEAN FRAMEWORK 1. Introduction Toomas Haldma University of Tartu The transformation of Estonia s economic system since the 1990s as a result

More information

UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Computer Science speciality.

UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Computer Science speciality. UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Computer Science speciality Madis Raud Comparison of email browsers and their search capabilities Bachelor

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava Heli Anni TÜ VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TEATRIKUNSTI 10. LENNU DIPLOMILAVASTUSE NERO VÄLJATOOMINE Loov-praktiline

More information

Turunduse alused I Baasteooria, juhtumikirjelduste (näited) ja ülesannete kogu

Turunduse alused I Baasteooria, juhtumikirjelduste (näited) ja ülesannete kogu Turunduse alused I Baasteooria, juhtumikirjelduste (näited) ja ülesannete kogu Autor Annika Jaansoo Mai 2012 Käesolev õppematerjal on valminud Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007-2013

More information

CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1. Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu

CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1. Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1 1. Introduction Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu By the end of the last century the initiatives

More information

Rahvaraamatukogude turundustegevus Pärnu maakonnas

Rahvaraamatukogude turundustegevus Pärnu maakonnas TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Raamatukogunduse ja infokeskkondade õppekava Rahvaraamatukogude turundustegevus Pärnu maakonnas Lõputöö Anne Koppel Juhendaja: Mai

More information

Remote Desktop Connection käsiraamat. Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane

Remote Desktop Connection käsiraamat. Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane Remote Desktop Connection käsiraamat Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane 2 Sisukord 1 Sissejuhatus 5 2 Kaugekraani puhvri (Remote Frame Buffer, RFB) protokoll 6 3 Remote Desktop Connection

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 22005:2008 Traceability in the feed and food chain - General principles and basic requirements for system design and implementation Traceability in the feed and food chain - General

More information

taasleitud oluline tervisemõjur

taasleitud oluline tervisemõjur D-vitamiin taasleitud oluline tervisemõjur Mart Kull, Riina Kallikorm, Margus Lember TÜ sisekliinik, TÜ Kliinikumi sisekliinik Võtmesõnad: D-vitamiin, hüpovitaminoos, riskirühmad D-vitamiini avastamine

More information

Aleksander Brizmer. MIMO süsteem. Ettekanne aine Sideseadmete mudeldamine kursuse raames

Aleksander Brizmer. MIMO süsteem. Ettekanne aine Sideseadmete mudeldamine kursuse raames Aleksander Brizmer MIMO süsteem Ettekanne aine Sideseadmete mudeldamine kursuse raames Sisukord Miks MIMO? Mis on MIMO? MIMO kanali mudelid MIMO rakendamine Nõuded tuleviku traadita sidesüsteemile Suurem

More information

Prostitutsiooni varjatum pool: räägivad seksi ostjad. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 5/2007

Prostitutsiooni varjatum pool: räägivad seksi ostjad. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 5/2007 Prostitutsiooni varjatum pool: räägivad seksi ostjad Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 5/2007 Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 5/2007 Prostitutsiooni varjatum pool: räägivad seksi ostjad Katri Eespere

More information

TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT

TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT 2 Eessõna Kõik sai alguse sellest, et erinevates foorumites küsivad inimesed

More information

suures testis uut telefoni! Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi uue Guitar Hero ja Rock Bandi 2! Imeväike Asus lauaarvutina Uus on parem

suures testis uut telefoni! Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi uue Guitar Hero ja Rock Bandi 2! Imeväike Asus lauaarvutina Uus on parem Tõsine asi Uputa Sonim või veeklaasi Karu ei maga Sven Začek ja uus Nikon D3x Odav!!! Imeväike Asus lauaarvutina Teine katse Uus on parem Creative i kõlarid saavad kiita Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi

More information

Suhted mis loovad usaldust

Suhted mis loovad usaldust Suhted mis loovad usaldust Accounting crowehorwath.ee сrowehorwath.lv 2 Äri on nagu reis läbi aja ja vahemaa Iga inimene, äri alustamisel, ettevõtte või kontserni juhtimise

More information

TESTING OF VOLTAGE CONVERTERS FOR THE ELECTRICAL POWER SYSTEM OF ESTCUBE-2

TESTING OF VOLTAGE CONVERTERS FOR THE ELECTRICAL POWER SYSTEM OF ESTCUBE-2 UNIVERSITY OF TARTU Faculty of Science and Technology Institute of Technology Karl-Indrek Raudheiding TESTING OF VOLTAGE CONVERTERS FOR THE ELECTRICAL POWER SYSTEM OF ESTCUBE-2 Bachelor s Thesis (12 ECTS)

More information

CITYSCAPES Canadian Urban Space as Portrayed in Selected Fiction and Non-Fiction

CITYSCAPES Canadian Urban Space as Portrayed in Selected Fiction and Non-Fiction CITYSCAPES Canadian Urban Space as Portrayed in Selected Fiction and Non-Fiction Nancy Burke e city was rarely a setting of choice for Canadian writers until the last half of the 20th century. is is very

More information

TOITLUSTUSE TÄHTSUS TERVISLIKUS SPAAKOGEMUSES ESTONIA MEDICAL SPA HOTELLI NÄITEL

TOITLUSTUSE TÄHTSUS TERVISLIKUS SPAAKOGEMUSES ESTONIA MEDICAL SPA HOTELLI NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Ilona Pošehonova TOITLUSTUSE TÄHTSUS TERVISLIKUS SPAAKOGEMUSES ESTONIA MEDICAL SPA HOTELLI NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Kai Tomasberg Pärnu 2014 Soovitan suunata

More information

KONVERENTSIHOTELLI KONKURENTSIVÕIME TEGURID STRAND SPA & KONVERENTSIHOTELLIS

KONVERENTSIHOTELLI KONKURENTSIVÕIME TEGURID STRAND SPA & KONVERENTSIHOTELLIS TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Getter Paalberg KONVERENTSIHOTELLI KONKURENTSIVÕIME TEGURID STRAND SPA & KONVERENTSIHOTELLIS Lõputöö Juhendaja: Tiina Viin, MA Kaasjuhendaja: Aime Vilgas, MA

More information

Cost optimal and nearly zero energy performance requirements for buildings in Estonia

Cost optimal and nearly zero energy performance requirements for buildings in Estonia Estonian Journal of Engineering, 2013, 19, 3, 183 202 doi: 10.3176/eng.2013.3.02 Cost optimal and nearly zero energy performance requirements for buildings in Estonia Jarek Kurnitski a, Arto Saari b, Targo

More information

RISKI JA PROGRESSI KUJUTAMINE AVALIKUS KOMMUNIKATSIOONIS E-VALIMISTE NÄITEL. Bakalaureusetöö (4 AP)

RISKI JA PROGRESSI KUJUTAMINE AVALIKUS KOMMUNIKATSIOONIS E-VALIMISTE NÄITEL. Bakalaureusetöö (4 AP) Tartu Ülikool Sotsiaalteadusond Ajakirjandus ja kommunikatsiooni osakond RISKI JA PROGRESSI KUJUTAMINE AVALIKUS KOMMUNIKATSIOONIS E-VALIMISTE NÄITEL Bakalaureusetöö (4 AP) Eneli Mikko Juhendaja: Külli-Riin

More information

Uus võimalus sünnieelseks loote kromosoomihaiguste sõeluuringuks loote rakuvaba DNA määramine ema verest

Uus võimalus sünnieelseks loote kromosoomihaiguste sõeluuringuks loote rakuvaba DNA määramine ema verest Uus võimalus sünnieelseks loote kromosoomihaiguste sõeluuringuks loote rakuvaba DNA määramine ema verest Eesti Arst 2015; 94(6):352 357 Saabunud toimetusse: 23.03.2015 Avaldamiseks vastu võetud: 20.04.2015

More information

tarkvarasüsteemidele Projekti töötulemid Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11, Tallinn 15072 E-post info@mkm.

tarkvarasüsteemidele Projekti töötulemid Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11, Tallinn 15072 E-post info@mkm. Trinidad Consulting OÜ 22.09.2014 1 (69) Kasutatavuse mõõdikute süsteem avaliku sektori Tellija: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Harju 11, Tallinn 15072 E-post info@mkm.ee Täitja: Trinidad Consulting

More information

Software Development for the Mechanical Shock Testing System at Tartu Observatory

Software Development for the Mechanical Shock Testing System at Tartu Observatory University of Tartu Faculty of Science and Technology Institute of Technology Computer Engineering Mari Allik Software Development for the Mechanical Shock Testing System at Tartu Observatory Master s

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni õppekava Britta Sepp Meedia roll väljarännanud eestlaste kohanemisel Soome ühiskonnas Bakalaureusetöö

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 140-3:1999 Akustika. Heliisolatsiooni mõõtmine hoonetes ja hooneosadel. Osa 3: Hooneosade õhuheli isolatsiooni laborimõõtmised Acoustics - Measurement of sound insulation in buildings

More information

Web-based data entry in privacy-preserving applications

Web-based data entry in privacy-preserving applications U N I V E R S I T Y OF T A R T U Faculty of Mathematics and Computer Science Institute of Computer Science Riivo Talviste Web-based data entry in privacy-preserving applications Bachelor s Thesis (4 CP)

More information

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond. Direktiivid eesti keele argivestlustes. Magistritöö. Helena Teemets

Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond. Direktiivid eesti keele argivestlustes. Magistritöö. Helena Teemets Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond Eesti keele osakond Direktiivid eesti keele argivestlustes Magistritöö Helena Teemets Juhendaja Tiit Hennoste, MA Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus... 3 1. Direktiivide

More information

LOODUSSPAA KONTSEPTSIOONI JA TEENUSTE ARENDAMISE VÕIMALUSED KUBIJA HOTELL-LOODUSSPAA NÄITEL

LOODUSSPAA KONTSEPTSIOONI JA TEENUSTE ARENDAMISE VÕIMALUSED KUBIJA HOTELL-LOODUSSPAA NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Helene-Liis Visnapuu LOODUSSPAA KONTSEPTSIOONI JA TEENUSTE ARENDAMISE VÕIMALUSED KUBIJA HOTELL-LOODUSSPAA NÄITEL Lõputöö Juhendaja: Kai Tomasberg Pärnu 2014 SISUKORD

More information

Inteli 64-bitiste protsessorite ajalooline areng

Inteli 64-bitiste protsessorite ajalooline areng TARTU ÜLIKOOL LOODUS- JA TEHNOLOOGIATEADUSKOND Füüsika Instituut Konstantin Arutjunov Bakalaureusetöö arvutitehnikas (12 EAP) Inteli 64-bitiste orite ajalooline areng Juhendaja: Prof. Ergo Nõmmiste Kaitsmisele

More information

EESTI STANDARD EVS-EN 27786:1999

EESTI STANDARD EVS-EN 27786:1999 EESTI STANDARD EVS-EN 27786:1999 Pöörlevad hambaraviinstrumendid. Laboris kasutatavad abrasiivinstrumendid Dental rotary instruments - Laboratory abrasive instruments EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti

More information

Quantitative Versus Emotional Demands Among Swedish Human Service Employees: Moderating Effects of Job Control and Social Support

Quantitative Versus Emotional Demands Among Swedish Human Service Employees: Moderating Effects of Job Control and Social Support Quantitative Versus Emotional Demands Among Swedish Human Service Employees: Moderating Effects of Job Control and Social Support Natasja van Vegchel and Jan de Jonge Utrecht University Marie Söderfeldt

More information

Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors

Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Taavi Ilmjärv Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors Bachelor Thesis (12 EAP) Supervisors:

More information

JUHTIMINE PERSONAALSED LAHENDUSED KÕIKJAL MAAILMAS. mai 2010 juhtimisoskus turundus pere- ja töötajasõbralikkuse TOP. www.bdo.ee

JUHTIMINE PERSONAALSED LAHENDUSED KÕIKJAL MAAILMAS. mai 2010 juhtimisoskus turundus pere- ja töötajasõbralikkuse TOP. www.bdo.ee JUHTIMINE nr mai 2010 juhtimisoskus turundus pere- ja töötajasõbralikkuse TOP 4 (70) PERSONAALSED LAHENDUSED KÕIKJAL MAAILMAS Enam kui 45 000 töötajaga 110 riigis oleme maailmas suuruselt viies auditi-

More information

Online Business Process Model Simulator

Online Business Process Model Simulator UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Viljar Kärgenberg Online Business Process Model Simulator Bachelor's thesis (6 ECTS) Supervisors: prof. Marlon

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 16601-10-01:2014 Space project management - Part 10-01: Organization and conduct of reviews EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 16601-10-01:2014 sisaldab

More information

SUMMARIA SOCIALIA. Välisajakirjades ilmunud sotsioloogia-, majandus- ja poliitikaalaste kirjutiste tutvustusi

SUMMARIA SOCIALIA. Välisajakirjades ilmunud sotsioloogia-, majandus- ja poliitikaalaste kirjutiste tutvustusi SUMMARIA SOCIALIA Välisajakirjades ilmunud sotsioloogia-, majandus- ja poliitikaalaste kirjutiste tutvustusi 2014 : 5 http://www.nlib.ee/summaria-socialia/ E-post: Mai.Voormann@nlib.ee SISUKORD EUROOPA

More information

EESTI STANDARD EVS-EN 50525-2-72:2011

EESTI STANDARD EVS-EN 50525-2-72:2011 EESTI STANDARD EVS-EN 50525-2-72:2011 Kaablid ja juhtmed. Madalpingelised tugevvoolujuhtmed nimipingega kuni 450/750 V (U0/U). Osa 2-72: Üldtarbejuhtmed. Termoplastilise polüvinüülkloriidisolatsiooniga

More information

CRM-I SÜSTEEMI JA DIGITAALSE TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI INTEGREERIMINE: KVALITATIIVNE ANALÜÜS

CRM-I SÜSTEEMI JA DIGITAALSE TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI INTEGREERIMINE: KVALITATIIVNE ANALÜÜS Estonian Business School Turunduse ja kommunikatsiooni õppetool CRM-I SÜSTEEMI JA DIGITAALSE TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI INTEGREERIMINE: KVALITATIIVNE ANALÜÜS Magistritöö Jaanika Kivilo Juhendaja professor

More information

JUHTIMINE. Maga hästi pea. igas maailma nurgas

JUHTIMINE. Maga hästi pea. igas maailma nurgas JUHTIMINE märts 2008 nr 2 (51) nr 1 (51) Maga hästi pea igas maailma nurgas Eelistad professionaalset teenindust ja suurepärast teenust: Radisson SAS hotellide 100% külastaja rahulolu garantii tagab selle

More information

ÜRITUSTE KORRALDAMISE JUHTNÖÖRID

ÜRITUSTE KORRALDAMISE JUHTNÖÖRID ÜRITUSTE KORRALDAMISE JUHTNÖÖRID Koostanud SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus koostöös Jõgeva, Põlva, Tallinna, Tartu ja Viljandi teavitamis- ja nõustamiskeskuste karjäärispetsialistidega. Juhtnöörid

More information

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 2811-3:2011. Paints and varnishes - Determination of density - Part 3: Oscillation method (ISO 2811-3:2011)

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 2811-3:2011. Paints and varnishes - Determination of density - Part 3: Oscillation method (ISO 2811-3:2011) EESTI STANDARD EVS-EN ISO 2811-3:2011 Paints and varnishes - Determination of density - Part 3: Oscillation method (ISO 2811-3:2011) EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN ISO 2811-3:2011

More information

KAUBAMÄRK ÄRITEGEVUSES (ÄRINIMI, DOMEENINIMI)

KAUBAMÄRK ÄRITEGEVUSES (ÄRINIMI, DOMEENINIMI) KAUBAMÄRK ÄRITEGEVUSES (ÄRINIMI, DOMEENINIMI) Viive Kaur Vandeadvokaat Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius 28. oktoober 2009 Kaubamärk Kaubamärk on tähis, millega on võimalik eristada ühe isiku kaupa

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 3475-417:2009 Aerospace series - Cables, electrical, aircraft use - Testmethods - Part 417: Fire resistance of cables confined inside aharness EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD

More information

Occupational stress, job characteristics, coping, and the mental health of nurses

Occupational stress, job characteristics, coping, and the mental health of nurses 1 British Journal of Health Psychology (2011) C 2011 The British Psychological Society The British Psychological Society www.wileyonlinelibrary.com Occupational stress, job characteristics, coping, and

More information

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond MTÜ Eesti Folkloori Instituut Eesti Põllumajandusmuuseum MEDICA V ********************** TEESID

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond MTÜ Eesti Folkloori Instituut Eesti Põllumajandusmuuseum MEDICA V ********************** TEESID LOOD HAIGUSTEST JA NENDE RAVIST Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond MTÜ Eesti Folkloori Instituut Eesti Põllumajandusmuuseum MEDICA V LOOD HAIGUSTEST JA NENDE RAVIST ********************** TEESID

More information

KAALI METEORIIDI VANUS JA MÕJU LOODUSKESKKONNALE SAAREMAA PIILA RABA TURBALÄBILÕIKE UURINGU PÕHJAL

KAALI METEORIIDI VANUS JA MÕJU LOODUSKESKKONNALE SAAREMAA PIILA RABA TURBALÄBILÕIKE UURINGU PÕHJAL Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2002, 6, 2, 91 108 KAALI METEORIIDI VANUS JA MÕJU LOODUSKESKKONNALE SAAREMAA PIILA RABA TURBALÄBILÕIKE UURINGU PÕHJAL Käesoleva uurimuse eesmärk oli hinnata Kaali kraatrite vanust

More information

Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule

Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule Eevõee jaoamaa asumi miemasusamise mõju inveseeringuele ja majandusarengule Lõpprapor Teosajad: Taru Üliool Sosiaaleaduslie raendusuuringue esus RAE Lossi 3, Taru ec.u.ee/rae Poliiiauuringue esus Praxis

More information

2.1.Tallinna lennujaamas ja Riia lennujaamas kehtivate lennujaamatasude võrdlus

2.1.Tallinna lennujaamas ja Riia lennujaamas kehtivate lennujaamatasude võrdlus Ärakiri Ärisaladused välja võetud 21.01.2010 nr 5.1-1/09-0804-006 Arvamus (lennujaamateenuste tasud) 1. Konkurentsiolukorra analüüsi alustamine Konkurentsiamet alustas 23.10.2009 konkurentsiolukorra analüüsi

More information

INVESTEERIMISKINDLUSTUSE LEPINGUGA SEOTAVATE VÄÄRTPABERITE NIMEKIRI IVN 16-4 Kehtiv alates 28.07.2016

INVESTEERIMISKINDLUSTUSE LEPINGUGA SEOTAVATE VÄÄRTPABERITE NIMEKIRI IVN 16-4 Kehtiv alates 28.07.2016 INVESTEERIMISKINDLUSTUSE LEPINGUGA SEOTAVATE VÄÄRTPABERITE NIMEKIRI IVN 16-4 Kehtiv alates 28.07.2016 1. Mandatum Life Investeeringute haldusteenus* Eestis kasutusel olev nimi 1. Investeeringute haldusteenus

More information

TEOTERAAPIA ARENDAMINE TALLINN VIIMSI SPA S

TEOTERAAPIA ARENDAMINE TALLINN VIIMSI SPA S TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Kristi Olesk TEOTERAAPIA ARENDAMINE TALLINN VIIMSI SPA S Lõputöö Juhendaja: Inna Bentsalo, MA Pärnu 2014 Soovitan suunata kaitsmisele. (juhendaja allkiri) Kaitsmisele

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 14052:2012 Suure vastupidavusega tööstuslikud kiivrid High performance industrial helmets EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 14052:2012 sisaldab Euroopa

More information

CHALLENGES OF HUNGARIAN HIGHER EDUCATION IN UKRAINE

CHALLENGES OF HUNGARIAN HIGHER EDUCATION IN UKRAINE ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 141 155 CHALLENGES OF HUNGARIAN HIGHER EDUCATION IN UKRAINE Viktória Ferenc University of Pécs Abstract. Hungarians in Ukraine have a well organized educational system that covers

More information

Pilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale*

Pilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale* Pilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale* Enn Ernits Võtame ette maakaardi ja reisime mõttes Lääne-Siberi lõunaossa Kemerovo oblastisse. Kuznetski Alatau mäestiku läänenõlvalt saab alguse 840

More information

Uriiniinkontinents ja sellega kaasnevad kulud

Uriiniinkontinents ja sellega kaasnevad kulud Uriiniinkontinents ja sellega kaasnevad kulud Iiris Toots¹, Väino Sinisalu² ¹Tallinna Tehnikaülikooli doktorant, ²TÜ Kliinikumi närvikliinik Võtmesõnad: inkontinents, inkontinentsi tüübid, inkontinentsi

More information