Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule

Transcription

1 Eevõee jaoamaa asumi miemasusamise mõju inveseeringuele ja majandusarengule Lõpprapor Teosajad: Taru Üliool Sosiaaleaduslie raendusuuringue esus RAE Lossi 3, Taru ec.u.ee/rae Poliiiauuringue esus Praxis Tornimäe 5, Tallinn Advoaadibüroo GLIMSTEDT Rävala ps 5, Tallinn Taru-Tallinn 200

2 Sisuord SISSEJUHATUS ÜLEVAADE POLIITIAUJUNDAJATE OOTUSTEST JA TÄNASTEST HINNANGUTEST MASUREFORMILE TAUST JA METOODIA AVALIU SETORI ESINDAJATE OOTUSED Ooused reformi mõjude osas Hinnang reformi võimaliele negaiivseele ülgedele ja risidele TULUMASUSEADUSE RAENDAMINE HINNANG UUE TULUMASUSEADUSE REALISEERUNUD MÕJUDELE TULEVIUMÕTTED OUVÕTE ETTEVÕTJATE HINNANGUD EHTIVA ETTEVÕTTE TULUMASUSÜSTEEMI MÕJUDELE EESTIS METOODIA ÜLEVAADE Andmed ja valimi meoodia aalumine Inervjuude valim VEEBIÜSITLUSE TULEMUSED üsimusiule vasamise määr ning eevõjae ausainfo asumi eenimine ning dividendide väljamasmine Reinveseerimine Sääsmine Inveseeringue liigid Inveseeringud eisesse eevõeesse Mõju laenuvõimeusele Isili ja eevõe ulu Masude opimeerimine ja masudes õrvalehoidmine Hinnangud süseemile SIHTGRUPPIDE ANALÜÜS INTERVJUUDE TULEMUSTE PÕHJAL Pangad Välisosalusega suuremad eevõed Risiapialisid Väieeevõed, us omani ja eevõe juh on ühes isius OUVÕTE TEOREETILINE SIMULATSIOON: ETTEVÕTETE TULUMASUREFORMI MÕJU MAJANDUSE MARO-AGREGAATIDELE ÜLEVAADE TEOREETILISTEST MUDELITEST MUDELI IRJELDUS Baasmudel ilma masudea Baasmudel masudega Masuamorisasioon vs majandusli amorisasioon Mudel võla agenuuriuludega MUDELI ALIBREERIMINE JA SIMULATSIOONID Analüüsis asuaavae parameerie alibreerimine Simulasioon: baasmudel masudega Mudel apiali äiusliu mobiilsuse juures Mudel äiusliu apiali mobiilsuse ja apiali ohanemisulude (adjusmen coss) juures OUVÕTE ÄRIREGISTRI ANDMETE ANALÜÜS SISSEJUHATUS

3 4.2. ÜLEVAADE EMPIIRILISTEST TÖÖDEST ANDMED JA IRJELDAV STATISTIA METOODIA Inveseerimismäära võrrand Tooliuse võrrand Inveseeringue ja oguooliuse võrrand arvesades omandivormi Tulumasureformi mõjude hindamine nn sobiamise (maching) meeodi põhjal ANALÜÜSI TULEMUSED Masureformi seos apiali sruuuriga Masureformi seos inveseeringuega Masureformi seos ooliusega Sobiamismeeodiga (maching) Eesi, Läi ja Leedu eevõee andmee põhjal leiud masureformi mõjude hinnangud: mõju apiali sruuurile, liviidsusele, reinveseeringuele ja ooliusele Sobiamismeeodiga (maching) vaid Eesi eevõee andmee põhjal saadud masureformi mõjude hinnangud: lühiajaline mõju ooliusele Masureformi seos eevõee loomise ja sulgemisega TULUMASUSEADUSE POTENTSIAALNE MÕJU ETTEVÕTETE ELLUJÄÄMISELE MAJANDUSRIISI AJAL OUVÕTE MASUTULUDE LAEUMISE ANALÜÜS SISSEJUHATUS JURIIDILISE ISIU TULUMASU LAEUMIST MÕJUTAVATE TEGURITE HINDAMISE VÕIMALUSED Lühiülevaade juriidilise isiu ulumasu laeumis mõjuavaes eguries Juriidilise isiu ulumasu laeumise mõjude hindamisel asuaav meoodia ja andmed JURIIDILISE ISIU TULUMASU MUUTMISEGA AASNENUD MÕJUD MASUTULUDE LAEUMISELE Lühiülevaade juriidilise isiu ulumasu laeumises Eesis Juriidilise isiu ulumasusüseemi muumisega aasnenud lühiajalised mõjud juriidilise isiu ulumasu laeumisele Juriidilise isiu ulumasusüseemi muumisega aasnenud espia perioodi mõjud masuulude laeumisele Mieresidenidele ehavad väljamased OUVÕTE... 4 OUVÕTE ASUTATUD IRJANDUS LISAD

4 Sissejuhaus aasal viidi Eesis läbi oona maailmas uniaalne masureform, mille põhisisus oli asendada eevõe eeniud asumi masusamine eevõe jaoaava asumi masusamisega. Alaes aasas peavad eevõed asuma ulumasu vaid jaoaud asumieraldisel 2, erisoodususel, äriegevusega mieseoud uludel ja võimaliel varjaud asumieraldisel (n mased madala masumääraga (nn off-shore piironnad) riiide residenidele, ingiused jms). Selline masusüseemi ümberorraldus võimaldas elimineerida (või vähemal olulisel vähendada) majandusliu opelmasusamis. lassialise masusüseemi ingimuses oimub eevõe eeniud asumi masusamine vähemal as orda esmal masusaase eevõe asumi äriühingu asandil ning seejärel saadud dividendiulu eevõe omaniu asandil. Selline majandusli opelmasusamine võib mõnede majanduseadlase arvaes pärssida oolie inveseeringuid, ajendada eevõeid asuama liiga suures ulauses laenuapiali ning suurendada eevõee uluusi masude opimeerimise alases egevuses (Sørensen 995). Samas on aga osa majanduseadlases arvamusel, e opelmasusamise välimine vähendab märimisväärsel riigi masuulusid suurendamaa olulisel eevõee oolie inveseeringuid (Sørensen 995). Siisi raendavad paljud riigid mingi meeodi majandusliu opelmasusamise vähendamises või elimineerimises (n masusades jaoaava asumi madalama määraga ui reinveseeriava asumi (spli rae), vabasades invesori asandil saadud dividendiulu masusamises või võimaldades invesori asandil dividendiulul ulumasu asumisel arvesse võa eevõe pool asuud eevõe ulumasu (impuaion)). Samas on need meeodid sageli üsnagi eeruad adminisreerida ning seaduses sisalduvad masuerisused võivad ajendada eevõeid ja eraisiuid asuama erinevaid masude opimeerimise võimalusi. Eesi eesmärgis on olnud hoida masusüseem aga võimaliul lihsa ning erandievabana. Eesis 994. aasal oimunud masureform, mille äigus asendai progresseeruv masumäär proporsionaalse masumääraga, võimaldas aasal läbiviidud masureformi raames majandusliu opelmasusamis välida (vähendada) unduval lihsamal 3. Eevõed masavad ulumasu üsnes jaoaud asumil 4 (ja eaud uludel) ning residendis eraisiue jaos Eesi eevõeel saadud dividendid masusaava ulu hula ei uulu, mis ouvões ähendas opelmasusamise elimineerimis. Lisas sellele andis seadusmuudaus omaniele selge siimuli asuada eevõe pool eeniud asumeid pigem inveseeringues ui suunaa läbi dividendide isiliu arbimisse. Põhiolemusel sarnane masureform viidi aasal ellu Maedoonia Vabariigis aasal aoai Moldovas eevõe ulumas. uigi majanduslius mões oli Moldova masureformi näol egemis Eesi aasa masureformile üsnagi sarnase eevõmisega, on Moldovas läbiviidu juriidilises mões äiesi erinev, una Eesis ei aoaud eevõe ulumasu, vaid lüai eevõee ulumasuohususe eemomen ajas edasi. 2 Algsel puuduas see üsnes dividende, uid alaes aasas a omaasiae agasiosu, asiaapiali vähendamise või eevõe livideerimise raames omaniele ehavaid väljamaseid. 3 a enne aasa masureformi ei uulunud eevõe pool eeniud asum Eesis üldreeglina opelmasusamise alla. Eevõe pool dividendide masmisel asuud ulumasu arvel oli võimali vähendada järgmise perioodide asuda uleva eevõe ulumasu (v äpsemal lisa ) ning inveseeringue soodusamises võimaldai enamies Eesi piirondades anda ehud äriegevusega seoud inveseeringud ohesel uludesse vähendades masusaava ulu (Ibid). 4 Aasael puuduas see üsnes neid dividende, mida masi mieresidenidele või residendis füüsilisele isiuele, alaes aasas masusaase väljamasud dividende sõlumaa dividendi saaja juriidilises saauses (Ibid). See muudaus agas asionäride võrdse ohlemise dividendide masmisel, uid õi samas aasa eaud siuasioonides majandusliu opelmasusamise. 4

5 Seaduseelnõu seleusirja ohasel oli masureformi eesmärgis soodusada eevõluse arengu, äiendavaid inveseeringuid ning uue ööohade loomis. Eelnõu algaajad prognoosisid, e uigi uue seaduse ulemusena väheneb juriidilise isiue pool masav ulumas, suureneb füüsilise isiue ulu ning seoses sellega a ulumasu ning sosiaalmasu laeumine, samui asvab eraarbimine ning sellega seoses suureneb äibemasu laeumine 5. Masureformiga loodei ühlasi uvusada Eesi ui eevõlussõbraliu ja iire arenguga maad ning huvipauva inveseeringue sihriii. Nagu juba eelneval mainiud puudub majanduseadlasel ühne seisuoh selles osas, ui suur mõju masusoodusused lõppouvões eevõee inveseeringuele ning majandusarengule avaldavad. Rahvusvahelises uuringues on eada, e eevõee ulumasumäär mõjuab eevõee äiumis. de Mooij and Ederveen e al (2008) võsid enda mea-analüüsis ou varasemad eadusuuringud ning jõudsid järeldusele, e uigi õige undlium on ulumasumäärale asumi liiguamine riiide vahel (profi shifing), mõjuavad masumäärad a inveseeringue rahvusvahelis liiumis. Schwellnus ja Arnold (2008) leidsid OECD riiide andmee empiirilise analüüsi äigus, e eevõee ulude masusamine vähendab inveseeringuid ja oolius. Seda eades pole siisi enami arenenud riie olnud valmis eevõe ulumasus loobuma, pigem on püüud lahendada majandusliu opelmasusamise probleemi läbi erinevae ompensasioonimehhanismide dividendide masusamisel ning langeaud eevõe ulumasumäära. Viimase sammuga on üüpilisel aasnenud masubaasi laiendamine (Devereux e al 2002). ouvões on rahvusvahelisel apialimasude ja eevõe ulumasu majandusliu osarbeus analüüsiud palju, uid ühes väga veenva seisuoha pole välja ujunenud. Üsiue riiide andmeel ehud uuringud on rasesi õlgendaavad eise riiide onesis. Samui on meauuringud üll üldisaavad majanduseooria jaos, uid ei pruugi olla raendaavad või anda onreeseid poliiiasooviusi üsiu onreese riigi jaos. See õi on oonud aasa vajaduse uurida, millis mõju avaldas eevõee jaoamaa asumi miemasusamine inveseeringuele ja majandusarengule Eesis. Esmapilgul võib õdeda, e aasa masureformi ulemusena langes efeiivne apiali ja eevõlusulu masuoormus Eesis olulisel. Euroopa omisjoni iga-aasase rapori ohasel Euroopa Liidu riiide masusruuuris ja masuoormuses oli nn egeli masumäär (implici ax rae) eevõlusulule aasal esmisel 6.7% ning aasael esmisel 6.2%, eh oimus pea olmeordne masuoormuse alanemine 6. Reformijärgsed aasad on Eesis näidanud, e eevõee ulumasulaeumine vähenes esimesel aasael ligi as orda, uid juba mõne aasa päras saavuas reformieelse aseme. Eevõee pool masavas ulumasus on enamuse (70-80%) moodusanud dividendidel masav ulumas. Hüppelisel suurenes eevõee pool delareeriud asumlius (n oli Eesi eevõe omaapiali puhasrenaabluse mediaanesmine ca 6%, aasael aga ca 9.3%; sarnasel äiusid a eised ulususenäiajad). asumliuse hüppelise asvu aga oli indlasi osalisel nii asjaolu, e uue ulumasuseaduse ingimuses polnud eevõeel enam erilis põhjus saadud asumeid varjaa, ui a eevõee ulumasuoormuse alanemine. uid as lisas eevõee pool delareeriud ulususe asvule on masureformi ulemusel oimunud a need posiiivsed muuused, mida eelnõu oosajad prognoosisid? uigi sisemaised ja välismaised inveseeringud Eesisse on viimasel 0 aasal asvanud, on esmapilgul rase hinnaa, as selle põhjuses on läbiviidud masureform või muud posiiivsed sündmused Eesi ajaloos. Sama võib väia a palgaaseme asvu, ööhõive ning eraarbimise osas aasa muuuse 5 Seleusiri ulumasuseaduse eelnõu juurde 43 SE I, hp://web.riigiogu.ee/ems/saros/996/ hml 6 European Commission. Taxaion Trends in Europe Ediion. 5

6 oha ehud senised eadusuuringud on olnud napid ja peamisel on see ingiud mõjude hindamise rasuses, ses puuduvad head ja lihsad võimalused mõjude idenifiseerimises. Osalisel on analüüsi rasendanud Eesi ulumasusüseemi uniaalsus, milles ingiuna pole nii mimedi finanssuharvud Eesi ja välisriiide eevõee vahel osesel võrreldavad (v n Sander ja anšuov 2009). Eesi ulumasureformi mõjude üs analüüsisuund on olnud asuada arvuuslie simulasioonimudeleid, mida on püüud ohandada Eesi masusüseemi parameeriele ning Eesi eevõee äiumisseosele. Siia uuluvad näies dünaamilised osalise ja üldise asaaalu mudelid, mida on äsilenud Fune (2002) ning Fune ja Sruli (2003) ning mis näiavad, e aasa ulumasumuudaus üll suurendab piaajalisel inveseeringuid, uid ouvões võib ühisonna heaolu väheneda, una lühiajalisel eraarbimine langeb. Sarnase mudeli baasil hindasid Eesi masusüseemi oimimis a Azacis ja Gillman (200), es leidsid, e veelgi suurem ühisonna heaolu suurenemine oles aasnenud ui apiali ja ööjõu masusamine oles olnud paremini balansseeriud. Soome ja Eesi masusüseemide võrdluse oha on einud numbrilise mudeliga analüüsi näies ari ja Ylä-Liedenpohja (2005), mis näias, e apiali siirdumine Eesisse on siisi allim ui selle reinveseerimine Soome ja suures osas on Eesi masusüseemi soodsuse puhul egemis peeujulusega. Saehr (2005) seevasu paub puhal eoreeilise mudeli põhjal, e sellises masuvabasuses võidavad eelõige öövõjad, una alanenud apialimasude ulemusel asvavad avaud majanduse ingimuses ööajae reaalpalgad, samas ui apialiomanie heaolu ei muuu. Teine uurimissuund on egelenud eevõee empiirilise andmee analüüsiga, asuades saisilisi ja öonomeerilisi aegridade võrdlusel baseeruvaid hinnanguid (nn before-afer ja difference-in-difference hinnangud). Näies Haza (2008) näiab, e aasal oimunud masusüseemi muuus on aasa oonud jaoamaa asumi osaähsuse märimisväärse suurenemise eevõee oguapialis. Selgub aga, e eevõed ei pruugi jaoamaa asumi suunaa inveseeringues, vaid võivad suurendada hoopis liviidseid varasid. Seeõu on mõnevõrra üsiav posiiivne mõju inveseeringuele, mida masusüseemi ehesamisel ühes põhieesmärgis peei. Eesi masusüseemi mõju eevõee inveseerimisosusele jäi siisi öö ulauses välja. Lihsaid masude dünaamia analüüse riigieelarve vaaevinlis on einud veel a Raju (200). olmas lähenemine on asuada eevõee üsilusandmeid masupoliiia olulisuse hindamises. Näies on Taru Üliooli pool varasemael aasael läbi viidud eevõee üsilused Välisinvesor, mis muuhulgas on analüüsinud a masuaseme olulisus eevõee inveseeringue egemisel. Nende üsiluse põhjal on järeldaud, e masuase ei ole olnud riiiline egur ning ased mõjuada välisinvesorie osuseid ainul masusoodususega on määraud läbiuumisele, una muud egurid aaluvad masusoodusused üle. Samas ei ole analüüsiud deailsemal erinevae masude rolli. Väiesemahulisi üsilusuuringuid, us muuhulgas on uuriud ulumasu mõju eevõee finansosusele, on viinud läbi a Sander (2003) ning Sander ja Trumm (2006). Ilmnes, e apiali sruuuri ujundamisel mängib eevõe ulumas finansjuhide hinnangul Eesi eevõees üsnes agasihoidliu rolli (Sander 2003), uid masuaspeid osuuvad olulises asumijaousosuse egemisel (Sander ja Trumm 2006). äesolevas uuringus asuaase õii olme analüüsiviisi, vões ühes üljes aluses varasemaes uuringues leiu, uid seda uuendades ning edasi arendades. Uuringu peamises eesmärgis on hinnaa eevõee jaoamaa asumi miemasusamise mõju erinevaele valdondadele: osesel eevõee inveseeringuäiumisele, inveseeringue sruuurile, majandusasvule ja majanduse piaajalisele jäusuuliusele ning erinevaele masulaeumisele. õigile nendele üsimusele vasuse leidmises ei piisa vaid ühes analüüsimeeodis, ulemused ei pruugi olla äieliul usaldusväärsed või anda vasus õigile püsiaud üsimusele. Seega eosai äesolev analüüs mimel asandil (v joonis ). 6

7 Tegevus : Poliiiaeosajae ogemus - üsilus Tegevus 2: Eevõee üsilus ja valiaiivanalüüs Tegevus 4: Äriregisri andmee analüüs Tegevus 5: Masulaeumise analüüs Tegevus 3: Majandus-eoreeiline mudel Süneesrapor masureformi oodaavas ja egelius mõjus inveseeringuele, majandusarengule, masulaeumisele Joonis. Uuringus asuaud meeodid ja süneesrapori ujunemine. Esimese analüüsimeeodina asuaase valiaiivse analüüsi. Selle meeodi asuamise eesmärgis on hinnaa, uidas eevõed eosaud masumuudause mõju ogesid ning milliseid siimuleid uus masupoliiiline esond eias (v p 2). Lisas eevõjaele oguase valiaiivse informasiooni poliiiaeosajael ja onsulasioonifirmadel (v p ). Selline valiaiivne analüüs võimaldab sisuamal õlgendada nii eoreeilise simulasioonide ui eelõige vaniaiivse andmeanalüüsi ulemusi ning saada olulis valiaiivse info masuvälimisseemide ning masudes õrvale hoidmise oha. Teises analüüsiase raporis masumuudause mõju majanduseoreeilise simulasioonmudeli audu (v p 3). Selline lähenemine võimaldab saada informasiooni masureformi piaajalise mõju oha majanduse maro-agregaaidele (apialimah, arbimine, SP). Selle lähenemise plussis on a nn wha if analüüsi eosamise võimalus, e simuleerida ssenaariume, mis egeliuses majanduses ase ei ole leidnud ja mille oha reaalsed andmed puuduvad. Näies saab võrrelda ahe erineva ssenaariumi: juhul ui masumuudaus ei oles ee võeud ning arengud oimunud masumuudause orral. olmandas raporis asuaavas analüüsimeeodis on paneelandmee öonomeeriline analüüs (v p 4). Tuginedes Eesi ja Läi äriregisris päri andmeele ( ) ning rahvusvahelisele eevõe asandi Amadeus (Bureau van Dij) andmeele õigis Bali riiides analüüsiase aasa masureformi mõju eevõee finansnäiajaele ja ulemusliusele. Analüüsi onrollgrupina asuaase eise Bali riiide andmeid, samas ui mõjugrupis on vaid Eesi eevõed, eda masumuudaus mõjuas ühemoodi ja samaaegsel. asuaav dünaamilise paneelandmee analüüs võimaldab võa arvesse nii eevõespesiifilisi efee, marorende ja õigis Bali riiides oimunud samaaegseid insiusionaalseid muuusi (n Euroopa Liiduga liiumine, laenupaumise asv vms). Parema võrreldavuse saavuamises asuaase öös a sobiamise (maching) meoodia. Neljandas analüüsiase masureformi mõju masulaeumisele ombineerides erinevaes andmeogumies (Äriregisri, Masu- ja Tolliamei, Saisiaamei ja Eesi Panga andmed) pärineva informasiooni (v p 5). Hinnaase, millis mõju avaldas masureform masuulude suurusele, sruuurile ning millised olesid masuulud, ui reformi poles eosaud. 7

8 äesolev rapor oosneb sissejuhauses, uuringu ulemusi ouvõvas ulemuse ja järelduse osas, viies peaüis ning lisades. Esimese peaüi eesmärgis on välja selgiada poliiiaujundajae ooused ja hinnangud aasa masureformile. Teises peaüis viiase läbi süvainervjuud 20 Eesi eevõjaga, eesmärgiga välja selgiada, uidas mõjuas masureform majanduspraiue arvaes Eesi eevõee majandusosuseid. Inervjuude äigus oguud andmed on abis veebiüsimusiu ja vaniaiivse analüüsi ulemuse õlgendamisel. Lisas esiaase selles peaüis Eesi eevõee laiapõhjalise veebiüsiluse ulemused eevõjae hinnangues ehiva eevõe ulumasusüseemi mõjudele Eesis. Rapori olmandas peaüis analüüsiase ulumasureformi mõju läbi majanduseoreeilise asaaalumudeli. Rapori neljandas peaüis uuriase vaniaiivsel ulumasureformi mõju Eesi eevõee finansulemusele. Rapori viimane, viies peaü analüüsib vaniaiivsel ulumasureformi mõju masulaeumise Eesis. Raporis anase muuhulgas (v lisa ) a ülevaade Eesi ulumasuseaduses sisalduvaes äriühingu asumi masusamis reguleerivae säee redasioonides. Rapori oosamisel osalesid Taru Üliooli ja Poliiiauuringue esuse Praxise analüüiud ning advoaadibüroo Glimsed juris. Taru Üliooli pool oosasid äesoleva analüüsi majanduseadusonna eadurid Jaan Masso, Jaania Meriüll, Prii Vaher ja Prii Sander ning sosiaaleaduslie raendusuuringue esuse RAE projeijuh Siim Espenberg. Praxises andsid oma panuse Riso aarna, Anne Jürgenson, är Sein, Silja rali, adri uus ja arin Lasn. Juriidilise analüüsi auoris on advoaadibüroo Glimsed masujuris Rainer Eidemiller. Lisas jagasid esperidena vääruslie näpunäieid Dmiri Jegorov (Norra Majanduse ja Ärijuhimise ool, Norwegian School of Economics and Business Adminisraion), Andres Võr (Taru Üliool ja Praxis), Jüri Sepp (Taru Üliool) ja Seppo ari (Soome valisuse majandusuuringue esus, Governmen Insiue for Economic Research). Töö auorid änavad meeldiva oosöö ees Rahandusminiseeriumi ning Masu- ja Tolliamei ööajaid. Samui uulub rapori oosajae änu õiidele inervjueeriuele ja veebiüsilusele vasanuele. 8

9 . Ülevaade poliiiaujundajae oouses ja änases hinnangues masureformile adri uus, Anne Jürgenson.. Taus ja meoodia una ülesirjuus ulumasureformi eesmärides ja oodaavae mõjude analüüsis oli vähene, siis üsilei selleohase ausainformasiooni ogumises poliiiaujundajaid. Inervjuude eesmär oli saada ülevaade avaliu seori esindajae unagises oouses reformi mõjude osas ning änases unneuses nende oouse äiumise osas. Lisas uurii a inervjueeriue hinnanguid reformi ooamaue õrvalmõjude ja süseemi muumisvajaduse oha lähiulevius. Ülevaae lugemisel ules silmas pidada, e egemis on esperide aju aardisamisega, mis ei preendeeri egeliusele üldisaava hinnangu andmisele ja mille eesmär on eelõige oeada uuringu eisi egevusi. Tänaseid hinnanguid algseele oousele on mõjuanud vahepeal meedia ja muude analie audu uuldud hinnangud ja nö aganjärgi arus eh siis onreesel juhul ollase oouse äiendamine vahepeal oguud eadmise onesis. Meeodina asuai sruureeriud inervjuusid esusega üs und. Inervjuud äsilesid nelja eema: unagised ooused reformi mõjude osas ja nende äiumine, ulumasuseaduse elluraendamine ja poliiiaujundajae uleviuooused seoses änase ulumasusüseemiga. ou viidi läbi aseis 7 inervjuud nii reformi äiviamise aegsee ui a änase poliiiaujundajaega, sh erinevae miniseeriumide, Eesi Panga ning Masu- ja Tolliamei endise ja praeguse amenie, poliiiue ning eevõjaid ühendavae organisasioonide esindajaega. Inervjuud viisid läbi adri uus ja Anne Jürgenson..2. Avaliu seori esindajae ooused Tulumasureformi peamine ajend oli Eesi majanduse apialivajadus. Soov oli läbi inveseerimisja eevõlusesonna araiivsuse õsmise suurendada nii oseseid välisinveseeringuid ui a odumaiseid inveseeringuid. Lisas loodei inveseeringuid riii meeliada läbi reformiga aasnenud Eesi ui soodsa masuesonnaga riigi relaamimise välismaal. Veel märisid mõned poliiiaujundajad ajendina ära a ilmavaaelise seisuoha, e majandusasv on pöördvõrdelises suhes masude asemega..2.. Ooused reformi mõjude osas Oouseid äsilei inervjuudes olmel asandil: masusüseem, eevõlus ja majandus erviuna.. Masusüseemi asand Reformiga aasnenud masusüseemi lihsusamine oli pigem posiiivne aassündmus, mie üs peamises eesmärides. Põhialus masusüseemi lihsusamisele pandi iagi juba 994. aasa masureformiga. Eevõee raamaupidamise orrasamine läbi asumi varjamise vähenemise masudes hoidumise eesmärgil oli samas siisi oluline õrvaleesmär, mida rõhuai a avalies arueludes. Masude välimise ja õrvalehiilimise vähendamis olulise eesmärgina ära ei märgiud. 7 Masuamei esindajae inervjuul osales olm nendepoolse esindaja ja üs inervjuu viidi läbi irja eel. 9

10 2. Eevõluse asand Eelõige oodai muudausi eevõee asandil läbi inveseeringue suurenemise. Samui peei eaud määral olulises mõju eevõee apialisruuurile. Ühel pool loodei, e änu omaapiali suurenemisele väheneb laenuvajadus neil eevõjael, es laenu võa ei soovi. Teisel pool eeldai, e laienemispüüdlusega eevõeel avaneb võimalus aasaa võõrvahendeid suuremas mahus. Ooused väiese ja suure eevõee lõies ei erinenud. 3. Maromajandusli asand Majanduses erviuna nähi seos, e osesed välisinveseeringud võrduvad ööohade loomisega eeldai, e suurenev välisinveseeringue sissevool oob aasa a ööohade loomise asvu. Mõningas posiiivse mõju loodei läbi osese välisinveseeringue a ooliusele. Reformi maroasandi mõjusid süvisi ja vaniaiivsel ei analüüsiud ning selgeid mõõdeavaid eesmäre ei seaud. Arvesusliud analüüsid ehi vaid mõju osas riigieelarvele. Inervjueeriue hinnangul ooused reformi mõju suuruse osas varieerusid Reformieraond eeldas üllali suur mõju majandusele, samas ui eise ooused olid pigem agasihoidliud. uigi aruelu all oli a reformiga aasnev ööjõu suhelisel õrgem masusamine võrreldes apialiga ja selle mõju majandusele (n läbi madalama inveseerimise ööjõusse), ei peeud seda lõpus olulises aisuses reformi elluviimisel Hinnang reformi võimaliele negaiivseele ülgedele ja risidele Olulisi rise ja negaiivseid agajärgi uuel ulumasu reformil ei nähud. Teaud määral ardei siisi: eelarveulude alalaeumis, misõu õsei riigilõive ja asiise; Euroopa Liidu suhumis eh e Eesi haaase liigiama off-shore piironnas; probleeme raendamisel, una seadus võei vasu iirusades ja 999. aasa desembriuus. Mõned poliiiaujundajad pelgasid juba eelpool nimeaud negaiivse mõju läbi suhelisel õrgemae ööjõumasude..3. Tulumasuseaduse raendamine Olulisi probleeme seoses ulumasuseaduse raendamisega inervjueeriud välja ei oonud. Samas märgii, e seaduses on aasae joosul ehud ohral muudausi 8. Juba aasal viidi seadusesse sisse mimeid muudausi. See oli osal ingiud jõusamisega iirusamises, osal eenägemaues asjaoludes, mis paraamaul iga sedavõrd suure reformiga võivad aasneda. Hiljem on süseemi olulisel muudeud eelõige seoses Euroopa Liiduga liiumises ingiud nõueega ning mimed algsed põhimõed, nagu masu ogumine asumi riigis väljaviimisel, enam ei ehi. Suuremae muudausena märgii ära: a seadusmuudaused seoses Euroopa Liiduga liiumisega; a ja hiljem seaduse Euroopa Liidu ema-üre direiiviga oosõlla viimine; a omaapialiga seoud muudaused seaduses. 8 V lisas ülevaade oimunud muudauses. 0

11 Masudes õrvalehoidmise probleemi suuruse osas valises ebaindlus ja eriarvamused. Ühed hindasid probleemi suures, eised pigem üsiue sullerie pärusmaas. Ühne oli aga hinnang selles osas, e probleem on ajas muuunud. Esies on nii eevõjad ui a masuonsulandid saanud eadliumas seaduses olevaes auudes-võimaluses. Teises on ümnendi eisel poolel seoses soodsa majandussüli ja jaoamaa asumi umuleerumisega einud suurem huvi raha eevõees masuvabal või madalama masumääraga välja võa. Ühel meelel oldi selles, e suureevõee, eelõige suure rahvusvahelise eevõee, jaos on mas vabaahli s nad saavad suures osas ise oma masuoormus reguleerida..4. Hinnang uue ulumasuseaduse realiseerunud mõjudele Reformi mõjude ja nende suuruse osas inervjueeriuel selge nägemus puudus. uigi reformi ennas peei õnnesunus, nendii samas, e vana masusüseemiga jäamisel oles Eesi majanduse areng olnud änasega suhelisel sarnane. Samui leii, e väga eeruas on erisada nö Eesi ulumasu brändi ja süseemi enda mõjusid. indlasi muuus nende ahe mõjuanali vaheord aasae joosul, ui esialgne relaamiampaania ja süseemi uudsuse mõju aandus. Suurema efei eeldai jus uue süseemi algusaasael. Olulis mõju on avaldanud a eevõee ulumasumäärade alandamine mimee eise riiide pool päras aasa. a uue süseemi mõju suurus erviuna võrdluses vana süseemi jäumisega muuus inervjueeriue hinnangul ümne aasa joosul olulisel, sõludes nii seadusemuudauses, Eesi majanduse seisus ja eevõjae seaduse undmises. Ooamauid õrvalmõjusid ei osanud inervjueeriud välja uua. ouvõliul oodi välja järgnevad mõjud:. Masusüseemi asand Inervjueeriud leidsid, e juba esimesel paaril aasal päras reformi muuus eevõee raamaupidamine olulisel õepärasemas. See lihsusas hiljem eevõeel nii pangas laenu saamis ui a välisinvesoriel Eesi eevõee vääruse hindamis. 2. Eevõluse asand Väga suur mõju uus ulumasusüseem inervjueeriue hinnangul inveseeringuele ei avaldanud. Selge posiiivse rolli nähi reinveseeriud ulu asvus. Olulisemas arvai mõju oleva jus väieeevõee puhul, el on reeglina suurem apialinappus, una (rahvusvahelisel) suureevõeel on lihsamini võimali masuoormus oma soovidele ohandada ja vajadusel arengus arvilie võõrvahendeid aasaa. Süseemi mõju eevõee jäusuuliusele ei osanud inervjueeriud hinnaa. 3. Maromajandusli asand Osese välisinveseeringue riii meeliamisel peei ulumasusüseemi vaid ühes paljudes eguries. Selge posiiivse rolli nähi vaid reinveseeriud ulu asvus. Samas juhis üs inervjueeriues ähelepanu a sellele, e OECD uuringue ohasel on eevõe ulumasu roll inveseeringuoha valiul viimasel ümnendil olulisel suurenenud, misõu a ulumasusüseemi mõju Eesi majandusele võib olla muuunud. Süseemi mõju ööohade loomisele ja ooliusele ei osanud inervjueeriud hinnaa. Üs inervjueeriu õi siisi välja, e Eesi majanduse jäusuuliuse seisuohal ei saa sugugi indel olla, e änane masusüseem on inveseeringue jaous majandusharude lõies posiiivses suunas nihuanud. OECD (2009) pool Eesi ulumasusüseemi miinusena välja oodud loc-in-effec -is inervjueeriud probleemi ei näinud. Seda põhjendai ahe väiega:

12 Eesi ohaliud eevõjad ei rahasa oma egevus asiauru audu, misõu aisused eevões raha väljavõmisel ei oma neile suur mõju; välismaised eevõed ulevad Eesisse reeglina eesmärgiga eguseda ühes onreeses valdonnas ning seeõu ei avanda siin oma egevus olulisel laiendada, vaid võavad raha asumi eimisel dividendidena või muul moel eevões välja..5. Tuleviumõed una inervjueeriud esperdid änases süseemis suuremaid probleeme ei näinud, siis ei unneaud a vajadus selle muumises, ses viimases peas iagi olema indel eesmär. Samui näevad nad änas süseemi jäuval ugeva brändina, samas ui masuonsulanide foousgrupis 9 ani pigem vasupidine hinnang. Näies oodi seal miinusena välja, e paljud poensiaalsed välisinvesorid ei usu änase süseemi püsimis. Võimaliu agasipöördumis lassialisele süseemile peei amenionna hulgas väga allis ja eerulises. Esies on änases eevõee raamaupidajael vasav ogemus ja osus adunud. Teises eeldas see pia ülemineuperioodi, mil ulumasu laeus vähe, una eevõeel ei ole olnud ohusus säiliada vajaliu raamaupidamisdoumenasiooni. Samas nenisid ameniud, e mõnei muuus nende egevus sel juhul lihsamas, una urul aos seal äna liiuv suur ogus nö masuvaba raha. õlas a arvamus, e 2% võib änases rahvusvahelises masuesonnas õepooles liiga õrge masumäär olla. Lisas nendii, e eevõjae seas on oeus ulumasusüseemile änases ahanenud ning einud on grupp eevõjaid, es pooldasid lassialisele madalama masumääraga süseemile ülemineu eesä ingiuna ööjõu suhelisel õrgemas masusamises võrreldes apialiga. Avaliu seori esindajad leidsid, e eelõige võib reformivajadus lähiajal ilmneda seoses Euroopa Liidus oimuva masude harmoniseerimise prosessiga ja ühisele eevõee onsolideeriud masubaasile ülemineuga. Nendii a, e süseemi muumise ajendis võisid olla äesoleva uuringu ulemused, ui need inniasid suur masudes õrvale hoidmis ja asumi riigis välja viimis..6. ouvõe Reformi peamises ajendis oli Eesi apialivajadus, mida soovii leevendada ühel pool läbi inveseerimis- ja eevõlusesonna araiivsuse õsmise ja eisel pool läbi Eesi ui soodsa masuesonnaga riigi relaamimise välismaal. Mõju oodai eelõige eevõee asandil läbi inveseeringue suurenemise. Eeldai, e suurenev välisinveseeringue sissevool oob aasa a ööohade arvu asvu, uid laiem masureformi maromajandusli analüüs puudus ja selgeid mõõdeavaid eesmäre ei seaud. Lisas loodei a eevõee raamaupidamise orrasumis änu asumi varjamise vähenemisele masudes hoidumise eesmärgil. Olulisi rise või negaiivseid agajärgi reformiga aasneva ei nähud. Eelõige seoses Euroopa Liiduga liiumises ingiud nõueega on süseemi aasae joosul olulisel muudeud ning mimed algsed põhimõed, nagu masu ogumine asumi riigis väljaviimisel, enam ei ehi. Reformi mõjude osas inervjueeriuel selge nägemus puudus. uigi reformi ennas peei õnnesunus, leii samas, e vana masusüseemiga jäamisel oles Eesi majanduse areng olnud 9 Foousgrupp olme unnusaud masuonsulandiga viidi läbi eelõige eevõee veebiüsiluse üsimusiu arendamise huvides lähuval. 2

13 änasega suhelisel sarnane. Osese välisinveseeringue riii meeliamisel peei ulumasusüseemi vaid ühes paljudes eguries ning selge posiiivse rolli nähi ainul reinveseeriud ulu asvus. Olulisemas hinnai mõju väieeevõee puhul, el on reeglina suurem apialinappus, una (rahvusvahelisel) suureevõeel on võimali masuoormus lihsamini oma soovidele ohandada. Lisas leii, e väga eeruas on erisada nö Eesi ulumasu brändi ja süseemi enda mõjusid. indlasi muuus nende ahe mõjuanali vaheord aasae joosul, ui esialgne relaamiampaania ja süseemi uudsuse mõju aandus. a mõju erviuna muuus inervjueeriue hinnangul ümne aasa joosul olulisel, sõludes nii seadusmuudauses, Eesi majanduse seisus, eevõjae seaduse undmises ui a muudauses eise riiide masuesondades. Suuremas hinnai mõju jus uue süseemi algusaasael. Ebaindlus ja eriarvamused valisesid a masudes õrvalehiilimise probleemi suuruse osas. Eevõjae oeus, mis reformi äiviamisel oli suhelisel üsmeelne, on änases õiuma löönud ja mimed neis eelisasid madalama määraga lassialisele süseemile ülemineu. Enamiu inervjueeriue hinnangul selge vajadus süseemi muumises lähiajal siisi ei ole ja selle ajendis võivad esmajoones saada välisesonna arengud (n masubaasi ühlusamine ELis). 3

14 2. Eevõjae hinnangud ehiva eevõe ulumasusüseemi mõjudele Eesis Riso aarna, Anne Jürgenson, är Sein, Silja rali äesolevas peaüis on analüüsiud eevõjae pool veebiüsiluse ja inervjuude äigus anud hinnanguid sellele, uidas eevõed aasal oimunud ulumasusüseemi muumise mõju hindavad ning milliseid siimuleid muuunud masuesond eias. Peamised uurimisüsimused, millele vasuseid osii, olid järgmised: as ja ui oluline oli masuvabasus inveseerimisosuse ajendina? Mil määral on inveseeringue sruuuris oimunud muudause aga jus uuriav masuvabasus? ui suure osa ehud inveseeringues moodusavad nö uued inveseeringud? Milline on olnud masuvabasuse hinnanguline mõju majanduse resruureerimisele? uidas on süseem mõjuanud muude masuulude, sh füüsilise isiu ulumasu laeumis? as süseemi on ära asuaud eevõe ulumasus õrvalehoidmises ning as jaoaud asumi õrgem masumäär võrreldes eise uue EL liimesriiide nominaalsee asumimasu määradega moiveerib viima asumi jaoamises riigis välja? Samadele üsimusele osii vasuseid a eise analüüsimeeodiega, mida projei raames raendai, ning ervipil eibi vasavaid järeldusi õrvuades. Eevõjae hinnangud ja valiaiivne analüüs aiab seega õlgendada nii eoreeilise simulasioonide ui eelõige vaniaiivse andmeanalüüsi ulemusi. 2.. Meoodia ülevaade Veebiüsiluse üsimusiu väljaööamise äigus viidi läbi foousgrupp olme unud masuonsulandiga, e esida esialgseid ideid üsimusiu sisu osas ning lisada äiendavad eemad ja probleemid, mis foousgrupi äigus ilmnesid Andmed ja valimi meoodia Veebiüsimusiule vasajas oli eevõja, es oli Äriregisris märgiud eevõe onaina 0. Vasamis alusades pidi eevõja ennas lassifiseerima ui eevõe juh, omani, nii omani ui a juh või eevõe finansjuh. Veebiüsimusiu läbiviimise perioodis oli 200. aasa eine varal, referensperioodis ajavahemi aasael 2000 uni Enamus üsimuses olid vasajale ohususliud ning üsimused olid eemade aupa jaoaud uues osas: ) ausainfo; 2) asumi eenimine ning dividendide väljamasmine; 3) inveseeringud ning inveseerimisvajadus; 0 onaina on Äriregisris märgiud ilmsel erinevaid eevõe esindajaid, uid üsimusiu useesis palui üsimusi edasada as omaniule, juhile või finansjuhile. 4

15 4) isili ja eevõe ulu; 5) masude opimeerimine ning masudes õrvalehoidumine; 6) hinnangud süseemile. olmas osa sisaldas üsimusi nii inveseeringue ui a sääsmise oha ning sellele said vasaa vaid eevõjad, es eises osas vasasid jaaaval üsimusele asumi eenimise oha vähemal ühel aasal referensperioodi joosul. Neljandale osale said vasaa ainul need, es lassifiseerisid end nii eevõe juhis ui a omanius orraga. üsimusiu usees (e-irjades) oli ära märgiud a vasava eevõe regisriood. Igas üsimusiu osas oli üsimusi nii onreese eevõe puuduavae osuse ning hinnangue oha, ui a eevõja üldise ogemuse ja arvamuse oha. Eevõjae onaandmed saadi Regisrie ja Infosüseemide esuse (RI) Äriregisri andmebaasis. üsimusiu aluses oli sraifiseeriud juhuvalim (juhusli ihvalim). Moodusai as ihi, üs eevõe suuruse, eine eevõe egevusala järgi. Põhjuses asjaolu, e eevõe suuruses oleneb selle majandusliu lisandvääruse hul (a eevõe ulumasu masmise poensiaal) ning õi egevusalad ei ole võrdsel seoud eevõee ulumasuohususe suurusega. Suuruse järgi oli eevõee valimi jaous järgmine 2 : 0-9 ööaja (väieeevõed/miroeevõed) 0-49 ööaja (esmised eevõed) 50 ja rohem ööaja (suured eevõed). Suured eevõed olid aeud valimis õisel. Valimi oosamise aluses olid Äriregisrisse esiaud andmed ning ajaperioodis viimane võimali, aasa una õi eevõed polnud esianud andmeid oma ööajae arvu oha, on nende puhul asuaud viimas esiaud ööajae arvu aasael Neid, elle oha polnud esiaud ööajae arvu, on valimisse võeud juhusliul 500. una väiese eevõee osaaal on olulisel suurem ui esmise osaaal (umbes 7 väies esmise oha), siis selles, e valimisse ei saus liiga palju väieseid eevõeid, piirai väiese eevõee arv 2625-le. Eevõeid, elle oha oli ööajae arvus märgiud rohem ui 50 ööaja, oli 342. esmise suurusega eevõeid oli valimis 875. Seega esialgne valimi suurus oli 5342 eevõe. Tegevusala jaouse aluses võei EMTA2008 aheohaline egevusala ood. Tellija soovil olid valimis aeud õisel eevõed, mille oha oli märgiud egevusalas: Finans- ja indlususegevus (EMTA2008 aheohalised oodid 64, 65, 66). una mõnedel egevusaladel pole juriidilise isiu ulumasuohusus, siis olid valimis jäeud õrvale eevõed, mille oha oli märgiud egevusalas: Avali haldus ja riigiaise; ohususli sosiaalindlusus (EMTA2008 aheohaline ood 84). Eserrioriaalsee organisasioonide ja üsuse egevus (EMTA2008 aheohaline ood 99). Näies asvavael (uuel) egevusalad egusevad eevõjad võivad rohem reinveseerida ui sabiilseel (vanadel) egevusaladel egusevad eevõed, es pigem võivad omaniele ulu eenida. 2 Täpsususes, rapori erinevaes peaüides on asuaud erinevaid eevõee suuruse jaousi. 3 Veebiüsiluse läbiviimise ajal polnud aasa Äriregisri andmed äesaadavad. 5

16 odumajapidamise ui ööandjae egevus; odumajapidamise oma arbes mõeldud erisamaa aupade oomine ja eenuse osuamine (EMTA2008 aheohalised oodid 97, 98). Ülejäänud osas oli valim juhusli. Esimesele päringule vasamisel lisai RI-is ligi 0% onae, e asaaalusada vigase onaandmee hula (ou saadei seega ligi 6000 eevõe onai). Väljasaamisel selgus, e osa onaides on aegunud, ohale jõudnud usee hul jäi napil alla üsimusi esiai nii eesi-, vene- ui a ingliseelsena. üsimusiu usee väljasaamisele järgneval selgus, e vasamismäär on madal. a mimeordsed meeldeuleusused ning vigase onaide asendamine uuemaega ei andnud sooviud ulemusi. oosöös aubandus-töösusojaga (T) suurendai valimi T liimee võrra (ligi 3200 onai, neis 0% vigased). Lõpli ohale jõudnud üsiluse usee arv oli seega ligi 8000 (T valimis eemaldai need, es olid esialgses valimis). üsimusiule vasas ou 47 eevõja, mis moodusab 6% üsilusel osalemise use saanud eevõees. Ilmsel oli madala osalusmäära peamises põhjuses olemasolevae onaandmee (e-pos) madal valiee. Sageli oli ainsas onaaadressis eevõe üldine e-posi aadress, uhu saadeud iri ei pruuinud piisaval iiresi või üldse mie õige vasajani edasi jõuda. Lisas võib põhjusena välja uua üsiluse ebasobiva ajasus (väga paljud use saanud isiues olid puhusel), ning a eevõjae õenäolis üldis vähes huvi eevõee ulumasu eema vasu. Siisi on sellise vasajae hulga puhul võimali ulemusi üldisada üldogumile. 95%-se õenäosusega jäävad anud vasuse õiumised 4,5 prosendipuni piirimaile aalumine üsiluse ulemuse esindusliumas muumise eesmärgil on enamus ulemusi esiaud aaluuna vasaval sellele, millis hula eevõeid vasanud eevõjad esindavad. Nagu eelpool mainiud, ei olnud valim äiesi juhusli. aalumise aluses on võeud, nagu valimi ihide puhul, eevõe suurus ning egevusala. Suurusegrupid on äpsemad, ui esialgsel (v p 2..): 0 ööaja; -9 ööaja; 0-9 ööaja; ööaja; 50 ja rohem ööaja. Tegevusalade järgi aalumine oimus vasaval alljärgnevaele agregeeriud gruppidele (vasaval NACE rev. 2 lassifiasioonile (Eurosa 200a)): eadmisemahuas eenindusseor; eenindusseor; eadmisemahuas öösusseor; öösusseor; finans- ja indlususseor; 6

17 undmau 4. Vasaval suurusele ja egevusalale moodusai 30 alagruppi (v abel ), millele ani suhelised aalud vasaval sellele, ui palju Saisiaamei andmeel vasavaesse gruppidesse eevõeid uulub (2008. aasa alusel). una Saisiaame ei erisa ilma ööajaea eevõeid (8% eevõees), siis jäid need aalumaa, samui undmau egevusalaga eevõed (9,5% eevõees). Tabel. Eevõee arv valimis suurus- ja egevusala gruppide lõies, aalumaa (värviu) ja aaluud (värviud). Tegevusala grupp Tööajae arv eevões Üle 50 ou Teadmisemahuas eenindusseor 4,0 68,6 3,8 2,,3 79,8 Teenindusseor ,0 99, 3,7 7,6 4,0 248,4 Teadmisemahuas öösusseor 0,0 0,5 0,0 0,0 0,0 0,5 Töösusseor ,0 63, 9,0 6,9 4,4 92,4 Finans- ja indlususseor ,0 4,0 0,0,0 0,0 5,0 Tundmau ,0 9,0 9,0 2,0 3,0 45,0 ou ,0 354,3 35,5 9,6 22,6 47,0 una väisemaid eevõeid on arvulisel suhelisel rohem, siis on a nende aal valimis suurem. Samal ajal on suuremae eevõee esindaus valimis suurem, seega on suurem a vasuse äpsus. Eeruava märusena võib lisada, e aalumisel ei olnud enamiule ulemuses olulis mõju. Sellisel aaluuna on võimali ulemusi esiada ujul: Eesi eevõjad/eevõed arvasid.... Täpsusava märusena üsimusiu oha uleb lisada, e õi vasajad ei saanud vasaa õigile üsimusele. Näies ui eevõja vasas, e ema eevõe pole asumi üldse eeninud, siis ei näinud a a üsimusi selle oha, mida a selle asumiga egi. Seega on analüüsis iga üsimuse vasuse juurde välja oodud a vasanue arv (N) Inervjuude valim Inervjuude raames üsilei 20 Eesis eguseva eevõja, ellel palui selgiada, uidas eevõe ulumasusüseem on mõjuanud nende eevõe majandusosuseid ning milline on seeläbi olnud mõju Eesi majandusarengule. Inervjueeriavae valimi oosamisel võei eesmärgis, e inervjuud agas süvendaud eabe sellise spesiifilise eevõjae gruppide oha, mille oha ainuüsi vaniaiivsee meeodiega oguav informasioon võib osuuda ebapiisavas. Selles lähuval hõlmasid inervjuud järgmisi sihgruppe: 4 Eevõed, mille oha Äriregisris puudub egevusala EMTA-ood õigil aasael ajavahemiul

18 pangad; välisosalusega suuremad eevõed (välisosalus enam ui 50%); risiapialisid; väieeevõed, us omani ja eevõe juh on ühes isius. Panade inervjueerimisel võei ühe erisusena aluses usalduse aspe eh võrreldes avalise äriühinguga on panade puhul võimaliul suure asumi eenimise õrval vajali agada eevõe ugev finansseisund, sh piisav omaapial õiide ohususe äimises. Seega lähui panade üsilemisel nii apialiseeriuse ui liviidsuse agamise vajaduses. Välisosalusega eevõee deailsem analüüs oli oluline selles, e mõisa, as ja uidas on mõjuanud eevõee ulumasusüseem välisinveseeringue sissevoolu Eesisse, samui milline on jaoamaa asumi miemasusamise efe eevõee dividendide väljamasmise poliiiale. Eraldi uurii a masude opimeerimis. Risiapialiside analüüsi eesmär oli leida vasus üsimusele, as ulumasusüseem mõjuab risiapiali omanie ja as Eesis on eisesse eevõeesse inveseerijael hea eguseda. Väieeevõee, us juh ja omani on samas isius, esindajae inervjueerimisega soovii saada agasiside selle oha, uidas mõjuab ulumasusüseem praias dividendide ja ööasu masmis eevõe juh-omaniule, seeläbi erinevae masude laeumisele ning samui, as süseem soodusab võõrapiali aasamis väieeevões. Täiendaval oli valimi oosamisel soov agada võimaliul suur eevõee mimeesisus sihgrupis. Seeõu aasai uuringusse eevõeid erinevaes majandusseories, nii apiali- ui ööjõumahuaes valdondades. Samui ei isendaud eevõee egevuspiironda Eesis ega eevõe omanie päriolumaad valimisse uulusid nii Eesi apialil põhinevad ui välisomanduses olevad eevõed. Mõned inervjueeriavad eevõed omasid üareevõeid a eises riiides. Valim hõlmas erinevas suuruses ja vanuses eevõeid, s nii neid, mis olid egusenud enne aasa ulumasureformi ui a neid, mis asuai hiljem. See agas võimaluse võrrelda erinevas arengufaasis eevõee seisuohi. Eevõee erinevae äiumismusrie irjeldamises lüliai valimisse nii eevõeid, mis olid perioodil asumi jaoanud ui neid, es ei olnud seda einud. ou viidi perioodil 29. aprill uni 2. mai 200 läbi 20 inervjuud eevõee omanie, osese ja/või õrgema aseme juhidega. ui eevõe esindajal ei olnud võimali suulise inervjuud andmises ohuda, uid a oli nõus uuringus osalema, asuai inervjuu egemises a e-posi. ohumised oimusid 9 eevõjaga, e-irja eel inervjueerii eevõja. Tabel 2 iseloomusab eevõee valimi, näidaes sihgruppide lõies inervjueeriud eevõee arvu, äibe suurus, eevõee asuamise aega, asumi jaoamise praia, hõlmaud seoreid ning eevõe põhiegevuse regiooni. Tabel 2. Inervjuude valim. Sihgrupp Inervjueeriud eevõee arv äive aasal 2008, uh r Dividendide masmine perioodil Pangad Välisosalusega eevõed Eevõe asuamise aeg Hõlmaud seorid Eevõe põhiegevu se asuoh Eesis enne a 2 on masnud 2 Tallinn enne a 6; päras a 2 on masnud 3; ei ole masnud 5 eemiaöösus, oiduaineeöösus, eleroonia, Tallinn, Harjumaa, Tarumaa, Ida- 8

19 Sihgrupp Risiapialisid Väieeevõed, us omani ja eevõe juh on ühes isius Inervjueeriud eevõee arv OU 20 äive aasal 2008, uh r uni Eevõe asuamise aeg enne a 3; päras a 2 enne a 2; päras a 3 Dividendide masmine perioodil on masnud 3; ei ole masnud 2 on masnud 4; ei ole masnud Hõlmaud seorid arvaraarendus, veemajandus, paberiselluloosiöösus, eleommuniasioon, juriidiline nõusamine isiuaisevahendie müü, eleriööd, ommuniasioon, raamaupidamine, puhasusvahendie hulgimüü Eevõe põhiegevu se asuoh Eesis Virumaa, Lääne- Virumaa, Läänemaa Tallinn Tarumaa, Tallinn, Ida- Virumaa Inervjuude ulemusel saadi ülevaade eevõee äiumuslius praias inveseerimisel ja asumi jaoamisel ning selgiai, uidas hindavad eevõee juhid/omaniud ulumasusüseemi rolli olulisus inveseeringue egemise ja majanduse arengu moivaaorina. asuai eemainervjuusid, mille puhul oli eevõja eadli inervjuu alaeemades, uid üsimusi ei esiaud eelneval äpsel sõnasaul ja järjesaul Veebiüsiluse ulemused üsimusiule vasamise määr ning eevõjae ausainfo ou vasas veebiüsilusele 47 eevõja, elles 2 olid eevõe omaniud, 59 juhid, 82 juh-omaniud ja 8 finansjuhid. una Äriregisris ei olnud andmeid õiide üsiluses osalenud eevõee ööajae arvu oha, asuai äesolevas analüüsis üsimusiule vasusena anud ööajae arvu. Mie ühegi ööajaga eevõeid oli valimis 39, 207 eevõe märisid ööajae arvus -9, 60 juhul oli see 0-9, 6 juhul ning 04 eevõel oli ööajae arv 50 või rohem. Vasuse jaoumis eevõe ööajae arvu ja vasaja posisiooni lõies näiab abel 3. Rahvusvahelisse onserni uulus 64 eevõe, mis moodusab õigis üsileues 3,6%. 9

20 Tabel 3. () 5 as e olee... ja (3) ui suur on Teie eevõe ööajae arv? (N=47, aalumaa). Posisioon eevões Tööajae arv eevões Üle 50 ou Eevõe omani Eevõe juh Eevõe juh ja omani Eevõe finansjuh ou Võrdlemas analüüsi aluses oleva valimi õigi Eesis egusevae eevõeega, on joonisel 2 välja oodud eevõee jagunemine ööajae arvu järgi nii üldogumis ui a valimis. Valimis on selgel enam esindaud eevõed, mille ööajasond on suurem ui 0 isiu. Seega on nende eevõee esindajae pool anud vasused suhelisel äpsemini üldisaavad üldogumile. Joonis 2. Eevõee jagunemine ööajae arvu järgi üldogumis ja valimis aasal (allias: Saisiaame (200) ja auorie arvuused) asumi eenimine ning dividendide väljamasmine Aasael eenis vähemal ühel aasal asumi 89,% eevõees ja masis dividende 43,2% (8 vasanu 420-s). Oodaaval on suuremad eevõed asumliumad (üle 0 ööajaga eevõee grupid vasaval 94% (0-9 ööaja), 96% (20-49 ööaja) ning 98% (50 ja rohem ööaja)). Tegevusalagruppides on vähemasumliumad finans- ning indlususseor (60%) ning öösusseor (82%). Finans- ja indlususseori asumliuse ulemus on õenäolisel mõjuaud nende valimi väisuses. Huviava faina uleb märida seda, e undmau egevusalaga egevusgrupis olid õi eevõed asumliud. õige suurem oli dividende masnud 5 Sulgudes olev number üsimuse ees ähisab üsimuse järjeorranumbri üsimusius. 20

21 eevõee osaaal aasal esmise suurusega eevõee seas (0-49 ööaja, üle 60%) ning egevusalagruppides finans- ning indlususseoris ning undmau egevusalagrupiga eevõee. Nimeaud periood on jaoaud a neljas alamperioodis, jaouse aluses on neile perioodidele iseloomuliud maromajandusliud rendid: esimesed aasad uue eevõee ulumasusüseemiga; Euroopa Liiduga ühinemine ja sellele eelnev periood; iire majandusasvu periood; majanduslanguse periood. asumi eenii enim perioodidel (8%) ning (75%), (aaluud ulemused, 420 vasaja). Joonisel 3 on välja oodud aaluud ulemused dividendide väljavõmise peamise põhjuse oha eelpoolmainiud ajaperioodidel. Olulisi ajalisi rende dividendide väljavõmise põhjuses ei ole. Dividendide väljavõmise põhjus eraarbimises oli suhelisel olulisem esmisel ja suurel eevõeel ajavahemiul Seevasu perioodil erisused adusid ning erineva suurusega eevõed pidasid eraarbimis suhelisel võrdsel olulises ajendis. Joonis 3. (6) Mis eesmärgil võsie väljaoodud perioodidel dividendid välja?, Eevõjae arv (N=8, aaluud, üsiue perioodide N<8). üsimusele, as ulumasusüseem on mõjuanud eevõe osus asumi väljavõmise osas, vasasid vaid need eevõed, mis aasael olid dividende masnud. Nagu alloodud abelis 4 näha, on jah vasuse osaaal suhelisel väie ja selles ei esine olulisi erisusi vaadeldavae perioodide lõies. Veidi olulisemas muuus mõju aasael eh majandusriisi ingimuses, us süseemi mõju hindas väga olulises või olulises 46,6% vasanues, samas 44,9% arvas, e mõju erii või üldse ei ole. a foousgrupis osalenud masuonsulandid leidsid, e majandusriisi ajal äiumine muuub. Näies välisosalusega eevõee omaniud soovivad aiivsemal dividende välja võa ning süseemi eelised (n masumasmise aja vali) ei ole seeõu realiseeriavad. Mõju pidasid esmises vähem 2

22 olulisemas õige suuremad eevõed (üle 50 ööajaga) ning esmises olulisemas ilma ööajaea eevõed. Olulisi erinevusi egevusalagruppide võrdluses ei esinenud. Tabel 4. (7) as eevõe ulumasu süseem mõjuas osus asumi väljavõmise osas? (vasasid ainul dividende masnud eevõjad ainul nende perioodide oha, mil dividende masi, N=8, aaluud) Jah, väga olulisel 3,6%,% 3,2% 22,3% Jah, olulisel 7,6% 29,2% 28,% 24,3% Mie erii 35,7% 32,4% 35,% 25,7% Mie üldse 23,5% 20,7% 7,6% 9,2% Ei osa öelda 9,5% 6,5% 6,0% 8,5% N (aaluud) Reinveseerimine Üldisaval võib öelda, e asumi miemasusamine on mõjuanud vähemal poole eevõee osus asum reinveseerida (v abel 5). õiide üsiud ajavahemie lõies on süseemi olulis või väga olulis mõju reinveseerimisele märinud 59% vasajaes. Siisi asub märida, e oouse vasasel viiab suhelisel suur osaaal vasuses sellele, e mõju nähase vähe, ei näha üldse või ei osaa arvamus avaldada. Suurema mõju on nähud perioodidel (64,0%) ja (64,3%) eh suure majandusasvu ja -languse ajal. Eevõe suuruse järgi olulisi erisusi anud vasuses ei olnud, seevasu egevusala gruppides omisas süseemile õiidel perioodidel olulisel suurema ähsuse osuses asum reinveseerida eadmisemahuas eenindusseor. õrvuades vasuseid eelmisele üsimusele anud vasusega, võib näha, e üldisel nähase süseemi mõju suuremana ui vaid enda eevõe põhjal (vaaa abel 4). Tabel 5. (8) Mil määral Teie hinnangul reinveseeriava ulu miemasusamine on üldisel mõjuanud eevõjae osus asum reinveseerida või mie? (N=47) Jah, väga olulisel 30,4% 3,8% 34,4% 35,% Jah, olulisel 2,2% 24,6% 29,6% 29,3% Mie erii 0,7% 9,6%,6% 3,2% Mie üldse 6,3% 6,3% 5,4% 6,7% Ei osa öelda 3,4% 27,7% 9,0% 5,8% Eevõjaes, es jäsid asumi välja masmaa aasael , inveseerisid selle 39%, säässid selle 28% ning inveseerisid ning säässid võrdsel 33%. Alljärgneval on analüüsiud sääsmise põhjuseid ning inveseeringue sisu Sääsmine üsiluses osalenud eevõee sääsmise põhjuse jaous on esiaud alljärgnevas abelis 6. Tähsaimad põhjused on riside maandamine (82,3%) ning asumi väljavõmise uluus (7,4%). Riside maandamine on esmises vähem olulisem suurele eevõeele (üle 50 ööajaga). Inveseerimisideede puudumine on esmises olulisel olulisem ilma ööajaea eevõeele ning asumi väljavõmise uluus on pigem olulisem väisemaele eevõeele. Tegevusalagruppide võrdluses anud üsimusele anud vasuses võib välja uua as erisus. Esies, eenindusseori (mie eadmisemahua eenindusseori) esindajad pidasid eises olulisemas 22