Avaron Areneva Euroopa Fond AASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE

Transcription

1 2014. AASTA MAJANDUSAASTA ARUANNE

2 SISUKORD TEGEVUSARUANNE... 4 FONDIVALITSEJA JUHATUSE KINNITUS A AASTAARUANDE KOHTA... 5 BILANSS... 6 TULUDE JA KULUDE ARUANNE... 7 FONDI PUHASVÄÄRTUSE MUUTUMISE ARUANNE... 8 RAHAVOOGUDE ARUANNE... 9 RAAMATUPIDAMISE ARUANDE LISAD LISA 1. ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISE ALUSED LISA 2. RISKIJUHTIMINE LISA 3. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID LISA 4. FINANTSINSTRUMENTIDE JA KOHUSTISTE JAOTUS KATEGOORIATE JA TASEMETE ALUSEL LISA 5. NETO KASUM/KAHJUM FINANTSVARADELT ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI KASUMIARUANDE LISA 6. NÕUDED JA ETTEMAKSED LISA 7. TEHINGUD SEOTUD ISIKUTEGA LISA 8. TULETISINSTRUMENTIDE ARUANNE LISA 9. MUU TEAVE FONDI INVESTEERINGUTE ARUANNE TEHINGUTASUDE ARUANNE SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

3 FONDI FAKTID Avaron Areneva Euroopa Fond (edaspidi: Fond ) on Eesti Vabariigis registreeritud avatud avalik lepinguline investeerimisfond. Fond on eurofond ja vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2009/65/EÜ sätestatud nõuetele. Fondi nimi Fondivalitseja Fondivalitseja asukoht ja kontaktandmed Depositoorium Audiitorühing Järelevalvaja Fondijuhid Avaron Areneva Euroopa Fond AS Avaron Asset Management Aadress: Narva mnt 7D, Tallinn 10117, Eesti Telefon: Faks: E-post: info@avaron.ee AS Swedbank AS Deloitte Audit Eesti Finantsinspektsioon Fondi asutamine 3. aprill 2007 Fondi tegevuse algus 23. aprill 2007 Kristel Kivinurm-Priisalm, Valdur Jaht, Peter Priisalm Aruandeperiood 1. jaanuar detsember

4 TEGEVUSARUANNE Avaron Areneva Euroopa Fond (edaspidi Fond ) on aktiivselt juhitud aktsiafond, mille varad paigutatakse Kesk- ja Ida-Euroopa piirkonda. Fondi investeerimisuniversum hõlmab Euroopa Liidu uute liikmesriikide ning sinna alles pürgivate riikide börsiettevõtteid. Fond ei investeeri Venemaale ega SRÜ riikidesse. Fondi investeeringuid tehakse väärtuspõhise investeerimise põhimõtetest (value investing) lähtuvalt, rakendades ettevõtte-keskset analüüsi (bottom-up research). Fondi tegevus lähtub rahvusvahelistest vastutustundliku investeerimise põhimõtetest (UN PRI) aasta oli meie investoritele taaskord edukas. Fondi puhastootlus (+6,5% kuni +7,8% sõltuvalt osakust) ületas oluliselt võrdlusindeksi (MSCI EFM Central and Eastern Europe & CIS ex Russia Indeks) puhastootlust (-2,1%). Fondi viimase viie aasta tootlus oli +46,9% (võrdlusindeksil +3,7%) ning Fondi volatiilsus oli peaaegu kaks korda väiksem kui võrdlusindeksil, vastavalt 11,4% ja 19,5%. Fondi varade väärtus kasvas aastal 37,6% 28,5 miljonilt eurolt 39,2 miljoni euroni A osak 18,3% -18,0% 18,6% 16,1% 7,2% B osak 18,9% -17,6% 19,2% 16,7% 7,8% C osak 17,4% -18,3% 19,4% 15,7% 7,0% D osak -18,9% 18,3% 15,8% 6,9% E osak -17,3% 19,7% 14,6% 6,5% Indeks* 13,4% -24,3% 26,5% -2,4% -2,1% *MSCI EFM Central and Eastern Europe & CIS ex Russia Tabel 1. Fondiosakute netotootlus, eurodes Joonis 1. Fondi puhasväärtuse dünaamika ( ) Aasta 2014 oli areneva Euroopa piirkonna aktsiaturgudele erisuunaline. Regiooni indeks lõpetas aasta 2,1% miinuses. Kesk-Euroopa ja Baltikumi turud jäid aasta kokkuvõttes miinusesse, kuid Balkani turud üllatasid positiivselt. Suurimateks langejateks olid regioonis Ungari aktsiaturg (-15,9% eurodes) ja Austria (-15,2%) ja parimateks tõusjateks Türgi (+32,1% eurodes), Serbia (+12,8% eurodes), Sloveenia (+12,4%) ja Rumeenia (+8,5% eurodes). Regiooni valuutad (välja arvatud Türgi liir +4,5%) nõrgenesid euro suhtes (suurim nõrgeneja oli Ungari -6,1%-ga) aasta lõpu seisuga oli Fondi portfellis 29 väärtpaberit. Fondi portfelli ettevõtted kauplesid 0,9 korda raamatupidamisväärtus ja 10,9 korda aasta oodatav kasum. Portfelli ettevõtted on tugeva bilansiga ning pakuvad 3,7%-list dividenditootlust. Täpsem info on toodud tabelis 2. % fondi Hinna/kasumi suhe Kasumikasv EV/ EBITDA Dividendi tootlus P/NAV P/B*** varadest 12K K 12K Tsüklilised 29.7% % 31.0% % Mittetsüklilised 21.3% % -2.5% % Varadepõhised 18.1% % Aktsiad kokku 69.1% % 14.4% % CY* YTM** Võlakirjad 2.6% 4.2% 3.7% * CY - jooksev intressitootlus ** YTM - intressitootlus tähtajani *** P/B - Hinna ja raamatupidamisväärtuse suhe Tabel 2. Fondi hinnataseme suhtarvud Kristel Kivinurm-Priisalm Fondivalitseja juhatuse esimees ja fondijuht Fondivalitseja juhatuse esimees: 4

5 FONDIVALITSEJA JUHATUSE KINNITUS A AASTAARUANDE KOHTA Fondivalitseja juhatus on 14. aprillil 2015 koostanud Avaron Areneva Euroopa Fondi aastaaruande. Aastaaruande koostamisel on järgitud raamatupidamise seaduse, investeerimisfondide seaduse ning rahandusministri määruse nr 21 Nõuded avalikustamisele kuuluvate investeerimisfondi aruannetele nõudeid. See kajastab õigesti ja õiglaselt Avaron Areneva Euroopa Fondi vara, kohustisi, puhasväärtust ja majandustegevuse tulemust. Fondivalitseja juhatuse hinnangul on Avaron Areneva Euroopa Fond jätkuvalt tegutsev majandusüksus. Avaron Areneva Euroopa Fondi aastaaruanne on kinnitatud fondivalitseja juhatuse ja fondijuhi poolt. Nimi Kuupäev Allkiri Kristel Kivinurm-Priisalm fondivalitseja juhatuse esimees, fondijuht Valdur Jaht fondivalitseja juhatuse liige, fondijuht Peter Priisalm fondijuht

6 BILANSS Eurodes VARAD Lisa Raha ja raha ekvivalendid Finantsvara õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande: 4 Aktsiad ja osakud Võlakirjad Tuletisinstrumendid Nõuded ja ettemaksed 4; VARAD KOKKU KOHUSTISED Muud finantskohustised Võlgnevus fondivalitsejale 4; Võlgnevus depositooriumile Muud kohustised KOHUSTISED KOKKU (v.a osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtuses) OSAKUOMANIKELE KUULUV FONDI VARA PUHASVÄÄRTUSES Fondivalitseja juhatuse esimees: 6

7 TULUDE JA KULUDE ARUANNE Eurodes Lisa TULUD Intressitulu Võlakirjadelt Hoiustelt Dividenditulu Aktsiatelt ja osakutelt Neto kasum/kahjum finantsvaradelt õiglases väärtuses läbi kasumiaruande Aktsiatelt ja osakutelt Võlakirjadelt Tuletisinstrumentidelt Neto kasum/kahjum valuutakursi muutustest TULUD KOKKU TEGEVUSKULUD Valitsemistasud Edukustasud Depootasud Tehingutasud Muud tegevuskulud TEGEVUSKULUD KOKKU FONDI TULEM Fondivalitseja juhatuse esimees: 7

8 FONDI PUHASVÄÄRTUSE MUUTUMISE ARUANNE Eurodes FONDI PUHASVÄÄRTUS ARUANDEPERIOODI ALGUSES Laekumised väljalastud osakute eest Väljaminekud tagasivõetud osakute eest Fondi tulem FONDI PUHASVÄÄRTUS ARUANDEPERIOODI LÕPUS Ringluses olevate A-osakute arv: , ,963 Ringluses olevate B-osakute arv: , ,064 Ringluses olevate C-osakute arv: , ,804 Ringluses olevate D-osakute arv: , ,147 Ringluses olevate E-osakute arv: , ,954 A-osaku puhasväärtus: 4,0417 3,7686 B-osaku puhasväärtus: 4,2131 3,9088 C-osaku puhasväärtus: 14, ,6146 D-osaku puhasväärtus: 12, ,4948 E-osaku puhasväärtus: 12, ,4898 Fondivalitseja juhatuse esimees: 8

9 RAHAVOOGUDE ARUANNE Eurodes RAHAVOOD FONDI PÕHITEGEVUSEST Laekunud intressid Laekunud dividendid Netotulem valuutavahetustest Müüdud investeeringute eest laekunud raha Ostetud investeeringute eest tasutud raha Makstud tegevuskulud RAHAVOOD FONDI FINATSEERIMISTEGEVUSEST Fondiosakute eest laekunud raha Fondiosakute eest tasutud raha RAHAVOOD KOKKU RAHA JA RAHA EKVIVALENDID: perioodi alguses valuutakursi mõju välisvaluutale perioodi lõpus Fondivalitseja juhatuse esimees: 9

10 RAAMATUPIDAMISE ARUANDE LISAD LISA 1. ARVESTUSMEETODID JA HINDAMISE ALUSED Avaron Areneva Euroopa Fondi aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud lähtudes raamatupidamise seadusest, investeerimisfondide seadusest, mida täiendavad rahandusministri määrused. Vastavalt rahandusministri määrusele Nõuded avalikustamisele kuuluvate investeerimisfondi aruannetele, kasutatakse Fondi raamatupidamise aastaaruande koostamisel Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvahelistes finantsaruandluse standardites (edaspidi IFRS ) sätestatud arvestuspõhimõtteid ja informatsiooni esitlusviisi, võttes arvesse Fondi vara puhasväärtuse määramise korda ning määruses toodud erisusi. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, mis on ühtlasi Fondi arvestus- ja esitlusvaluuta. Peamised arvestuspõhimõtted, mida kasutati aastaaruande koostamisel, on toodud allpool. Standardid ja tõlgendused, mida rakendati käesoleval perioodil IASB poolt avalikustatud ja Euroopa Komisjoni (edaspidi EK ) poolt vastu võetud ja Euroopa Liidus (edaspidi EL ) kehtivate standardite muutused, mida rakendati käesoleval perioodil, on järgmised: IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded, EL-i poolt vastu võetud 11. detsembril 2012 (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2014 või pärast seda), IFRS 11 Ühised ettevõtmised, EL-i poolt vastu võetud 11. detsembril 2012 (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2014 või pärast seda), IFRS 12 Osaluste avalikustamine teistes majandusüksustes, EL-i poolt vastu võetud 11. detsembril 2012 (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2014 või pärast seda), IAS 27 (muudetud aastal) Konsolideerimata finantsaruanded, EL-i poolt vastu võetud 11. detsembril 2012 (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2014 või pärast seda), IAS 28 (muudetud aastal) Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse, EL-i poolt vastu võetud 11. detsembril 2012 (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2014 või pärast seda), IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded, IFRS 11 Ühised ettevõtmised ja IFRS 12 Osaluste avalikustamine teistes majandusüksustes muutmine ülemineku juhend, EL-i poolt vastu võetud 4. aprillil 2013 (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2014 või pärast seda), IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded, IFRS 12 Osaluste avalikustamine teistes majandusüksustes ja IAS 27 (muudetud 2011) Konsolideerimata finantsaruanded muutmine investeerimisühingud, EL-i poolt vastu võetud 20. novembril 2013 (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2014 või pärast seda), IAS 32 Finantsinstrumendid: avalikustamine ja esitamine muutmine finantsvara ja finantskohustuste tasaarveldamine, EL-i poolt vastu võetud 13. detsembril 2012 (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2014 või pärast seda), IAS 36 Varade väärtuse langus muutmine mittefinantsvara kaetava väärtuse avalikustamine, EL-i poolt vastu võetud 19. detsembril 2013 (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2014 või pärast seda), IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine muutmine tuletisinstrumentide uuendamine ja riskimaandamisarvestuse jätkamine, EL-i poolt vastu võetud 19. detsembril 2013 (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2014 või pärast seda). Nende muudatuste rakendamine kehtinud standarditele ei avalda mõju Fondi finantsaruannetele. Fondivalitseja juhatuse esimees: 10

11 IASB avaldatud standardid ja nende tõlgendused, mis on EL-is vastu võetud, kuid mida veel ei rakendata Finantsaruannete avalikustamise kuupäeva seisuga on EK vastu võtnud järgnevad standardid, parandused ja tõlgendused, mis ei ole veel rakendatavad või rakendamiseks kohustuslikud: Mitmesuguste standardite muudatused IFRS-ide täiendused ( ) on seotud IFRS-i (IFRS 2, IFRS 3, IFRS 8, IFRS 13, IAS 16, IAS 24 ja IAS 38) iga-aastase arendusprojektiga, mis on EL-i poolt vastu võetud 17. detsembril Muudatuste peamine eesmärk on kõrvaldada vastuolud ja täpsustada sõnastust (muudatusi rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. veebruaril 2015 või pärast seda), Mitmesuguste standardite muudatused IFRS-ide täiendused ( ) on seotud IFRS-i (IFRS 1, IFRS 3, IFRS 13 ja IAS 40) iga-aastase arendusprojektiga, mis on EL-i poolt vastu võetud 18. detsembril Muudatuste peamine eesmärk on kõrvaldada vastuolud ja täpsustada sõnastust (muudatusi rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2015 või pärast seda), IAS 19 Hüvitised töötajatele muudatused täpsustatud hüvitiste kava: Töötajate soodustused ( Employee Contributions ) EL-i poolt vastu võetud 17. detsembril 2014 (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. veebruaril 2015 või pärast seda), IFRIC 21 Maksud EL-i poolt vastu võetud 13. juunil 2014 (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 17. juunil 2014 või pärast seda). Fond ei ole rakendanud käesolevaid uusi standardeid või muudatusi ennetähtaegselt. Eelpool nimetatud uued standardid ja muudatused võivad avaldada mõju Fondi kehtivatele arvestuspõhimõtetele, kuid Fond ei ole veel hinnanud nende mõju oma finantsaruannetele. IASB avaldatud standardid ja nende tõlgendused, mis on EL-is vastu võtmata Hetkel EK poolt vastu võetud IFRS-id ei erine oluliselt regulatsioonidest, mis on vastu võetud Rahvusvahelise Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) poolt, välja arvatud järgnevate kehtivate standardite ja tõlgenduste muudatused, mida ei olnud heaks kiidetud (finantsaruannete avalikustamise kuupäevaga): IFRS 9 Finantsinstrumendid (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2018 või pärast seda), IFRS 14 Regulatory Deferral Accounts (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2016 või pärast seda), IFRS 15 Kliendilepingute müügitulu (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2017 või pärast seda), IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded ja IAS 28 Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse muudatused investori ja sidus- või ühisettevõtte vaheliste varade müük või varaline sissemakse ( Contribution Of Assets ) (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2016 või pärast seda), IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded ja IFRS 12 Osaluste avalikustamine teistes majandusüksustes ja IAS 28 Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse muudatused investeerimisettevõtted: konsolideerimise erandjuhtude rakendamine (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2016 või pärast seda), IFRS 11 Ühised ettevõtmised muutmine arvestuse alused osaluste omandamisel ühisettevõtetes (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2016 või pärast seda), IAS 1 Finantsaruannete avalikustamine ja esitamine muutmine avalikustamise algatus (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2016 või pärast seda), IAS 16 Materiaalsed põhivarad ja IAS 38 Immateriaalsed varad muudatused aktsepteeritud kulumi- ja amortisatsiooninormide täpsustamine (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2016 või pärast seda), Fondivalitseja juhatuse esimees: 11

12 IAS 16 Materiaalsed põhivarad ja IAS 41 Põllumajandus muudatused põllumajandus: Bearer Plants (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2016 või pärast seda), IAS 27 Konsolideerimata finantsaruanded kapitaliosaluse meetod konsolideerimata finantsaruannetes (rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2016 või pärast seda), Mitmesuguste standardite muudatused IFRS-ide täiendused ( ) on seotud IFRS-i (IFRS 5, IFRS 7, IAS 19 ja IAS 34) iga-aastase arendusprojektiga. Muudatuste peamine eesmärk on kõrvaldada vastuolud ja täpsustada sõnastust (muudatusi rakendatakse alates majandusaastatest, mis algavad 1. jaanuaril 2016 või pärast seda). Fond ei ole veel hinnanud nende uute standardite ja muudatuste mõju oma arvestuspõhimõtetele ja finantsaruannetele. Samal ajal on finantsvarade ja kohustiste portfelli riskimaandamise arvestuse printsiibid, mis on vastu võtmata EK poolt, siiani reguleerimata. Fondi hinnangul finantsvarade ja kohustiste portfelli riskimaandamise arvestuse rakendamine vastavalt IAS 39-le: Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine ei oma olulist mõju finantsaruannetele, kui see oleks rakendatud bilansipäeva seisuga. Juhtkonna hinnangud Raamatupidamise aastaaruande koostamine eeldab juhtkonnapoolsete eelduste kasutamist ja hinnangute andmist, mis mõjutavad kajastatavate varade ja kohustiste väärtuseid ning aruandeperioodi tulusid ja kulusid. Hinnanguid ja eelduseid on kasutatud juhtkonna parima teadmise kohaselt, toetudes varasemale kogemusele ja muudele teguritele, mida juhtkond peab antud olukorras mõistlikuks. Hinnangud ja eeldused vaadatakse järjepidevalt üle. Finantsinstrumendid kajastatakse bilansis õiglases väärtuses, lähtudes Fondivalitseja juhatuse poolt kinnitatud Investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korras sätestatust. Finantsinstrumentide õiglase väärtuse hindamisel kasutatakse peamiselt aktiivsetel turgudel noteeritud hindu. Kui aktiivsetel turgudel noteeritud hinnad ei ole kättesaadavad, kasutatakse selle asemel mitmesuguseid hindamismudeleid vastavalt nimetatud Investeerimisfondide vara puhas-väärtuse määramise korrale. Peamised riskid, millal hinnangud ja otsused võivad mõjutada fondi varade ja kohustiste väärtust, on seotud mittejälgitavatel turusisenditel põhinevate hindamismudelite alusel määratavate finantsinstrumentide väärtuse määramisega. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutatehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval depositooriumi poolt AS-i Avaron Asset Management poolt valitsetavatele fondidele kehtestatud valuuta ostukurss (edaspidi Depositooriumi ostukurss ). Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustised on ümber hinnatud eurodesse bilansi kuupäeval kehtinud depositooriumi ostukursside alusel. Kursimuutusest tekkinud kasumid ja kahjumid on kajastatud saldeerituna tulude ja kulude aruande real Neto kasum/(-kahjum) valuutakursi muutusest. Finantsinstrumendid Finantsinstrument on igasugune leping, millega tekib ühele (majandus)üksusele finantsvara ja teisele (majandus)üksusele finantskohustis või omakapitaliinstrument. Finantsvaradeks loetakse raha, lepingulist õigust saada teiselt osapoolelt raha või muid finantsvarasid (näiteks nõuded), teiste ettevõtete omakapitaliinstrumente ja lepingulisi õigusi vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kasulikel tingimustel. Finantskohustisteks loetakse lepingulisi kohustisi tasuda teisele osapoolele raha või muid finantsvarasid või vahetada teise osapoolega finantsvarasid potentsiaalselt kahjulikel tingimustel. Fondivalitseja juhatuse esimees: 12

13 Finantsvarad ja kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või kohustise eest makstava või saadava tasu õiglane väärtus. Edasisel kajastamisel klassifitseeritakse finantsinstrumendid lähtuvalt IAS-st 39 sõltuvalt nende omandamise eesmärgist nelja kategooriasse: 1. õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande; 2. lunastustähtajani hoitavad investeeringud; 3. laenud ja nõuded; 4. müügivalmis finantsvarad. Fondil lunastustähtajani hoitavaid investeeringuid ja müügivalmis finantsvara ei ole. Finantsinstrumendid õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande Klassifitseerimine Fond klassifitseerib oma investeeringuid võla-, omakapitali- ja tuletisinstrumentidesse kui finantsvara või kohustisi õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande. Sellel kategoorial on kaks alamkategooriat: kauplemiseesmärgil soetatud finantsvara ja kohustised ning finantsvara ja -kohustised, mis on määratud esmasel kajastamisel kui õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande. Fond kajastab kõiki oma investeeringuid teises alamkategoorias kui esmasel kajastamisel õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande kajastatavad finantsvarad või kohustised, mille tulemuslikkust hinnatakse õiglase väärtuse alusel vastavalt Fondi investeerimise strateegiale. Kajastamine Tavapärase majandustegevuse käigus aktsiatesse, osakutesse, võlakirjadesse, tuletisinstrumentidesse ja muudesse väärtpaberitesse tehtud investeeringute kajastamisel kasutatakse tehingupäeva meetodit päev, mil Fond võtab kohustuse osta või müüa investeering. Finantsvarad ja kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara eest makstud tasu õiglane väärtus. Õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatavate finantsinstrumentide algne soetusmaksumus sisaldab finantsvara või kohustisega otseselt seotud kulutusi (komisjonitasusid). Vastavalt IFRS 13-le tuleks nimetatud komisjonitasud kajastada otse tulude ja kulude aruandes. Soetusmaksumuses kajastatud komisjonitasude summad on väheolulised ning ei oma mõju Fondi varade väärtusele ega Fondi tulemile. Aruandes sisalduvad komisjonitasude summad tulude ja kulude aruandes real Neto kasum/kahjum finantsvaradelt õiglases väärtuses läbi kasumiaruande läbi ümberhindluse, otse kulusse kandes oleksid need kajastunud tegevuskulude all. Peale esmast kajastamist mõõdetakse kõiki finantsvarasid ja kohustisi kategoorias Õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande õiglases väärtuses. Kasumeid/kahjumeid õiglase väärtuse muutustest näidatakse saldeerituna tulude ja kulude aruandes real Neto kasum/kahjum finantsvaradelt õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande. Dividenditulu finantsvaralt õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatakse tulude ja kulude aruande real Dividenditulu hetkel, kui Fondil tekib õigus dividendile. Finantsinstrumentide õiglane väärtus Õiglane väärtus on hind, mis saadakse vara müügil või makstakse kohustise üleandmisel mõõtmiskuupäeval hetkel kehtivatel turutingimustel, tavapärases tehingus põhiturul (või soodsaimal turul) olenemata sellest, kas hind on otseselt jälgitav või määratakse kindlaks muud hindamistehnikat kasutades. Vastavalt IFRS-is 13 toodud õiglase väärtuse hierarhiale jaotatakse õiglases väärtuses kajastatavad finantsinstrumendid kolme tasemesse, sõltuvalt hindamisel jälgitavate sisendite kasutamise määrast: Fondivalitseja juhatuse esimees: 13

14 tase 1 identsete varade või kohustiste (korrigeerimata) noteeritud hinnad aktiivsetel turgudel; tase 2 muud sisendid kui 1. tasemele liigitatud noteeritud hinnad ja need on vara või kohustise puhul kas otseselt või kaudselt jälgitavad; tase 3 vara või kohustise puhul mittejälgitavad sisendid. Jälgitavateks sisenditeks loetakse selliseid sisendeid, mis töötatakse välja turuandmete (näiteks avalikult kättesaadav teave sündmuste või tehingute kohta) põhjal ja mis kajastavad eeldusi, mida turuosalised kasutaksid vara või kohustise hinna määramisel. Kui vara või kohustise õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavad sisendid liigitatakse erinevatele tasemetele, liigitatakse selle instrumendi õiglase väärtuse mõõtmine tervikuna samale õiglase väärtuse tasemele, millel on madalaima taseme sisend. Juhul, kui väärtpaber on kaubeldav mitmel reguleeritud turul, loetakse põhituruks professionaalsel hinnangul põhinevat esinduslikumat ning likviidsemat turgu. Finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramisel on aluseks Fondivalitseja juhatuse poolt kinnitatud Investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise kord, mille üldprintsiibid on toodud alljärgnevalt: - Reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldava aktsia turuväärtus määratakse bilansipäeva ametliku sulgemishinna alusel antud turul. Kui sulgemishind ei ole kättesaadav, kasutatakse ametlikku keskmist hinda. Kui ka keskmine hind pole kättesaadav, kasutatakse viimast ametlikku ostunoteeringut; - Avaroni hinnangul ei kajasta võlaväärtpaberite puhul turuhind, isegi kui see on kättesaadav, reeglina väärtpaberi õiglast väärtust. Seega määratakse reguleeritud väärtpaberiturul kaubeldava võlaväärtpaberi väärtus kasutuseloleva infotarnija poolt aktsepteeritud noteerijate ostu- ja müüginoteeringute (bid-ask) keskmise põhjal. Kui noteeringud puuduvad või need ei vasta fondivalitseja hinnangul võlakirja õiglasele väärtusele, leitakse võlakirja hind tulukõvera meetodil; - Börsil mittekaubeldavate optsioonide väärtus määratakse Black ja Scholes mudeli põhjal. Arvutuseks vajalikud sisendid määrab fondivalitseja peale optsiooni vastaspoolega konsulteerimist. Kajastamise lõpetamine Väärtpaberite kajastamine bilansis lõpetatakse, kui Fond on kaotanud kontrolli vastavate finantsvarade üle, kas selle müümise või tähtaja möödumise tulemusena. Väärtpaberitehingute müügikasumi/(-kahjumi) arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Tulude ja kulude aruande ridadel Müügikasum/(-kahjum) näidatakse vastava instrumendi müügisumma ja soetusmaksumuse vahe. Väärtpaberi eest saadud summa sisaldab müügitehinguga seotud komisjonitasusid. Tasaarveldamine Fond tasaarveldab ainult selliseid õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande kajastatavaid finantsvarasid ja kohustisi, mille kohta Fondil on juriidiline õigus kajastatud summasid tasaarveldada ja on tõenäoline, et Fond seda õigust kasutab. Raha ja raha ekvivalendid ning rahavood Raha ja raha ekvivalentidena kajastatakse Fondi arvelduskontol olevat raha ning üleöödeposiite, millel puudub oluline väärtuse muutuse risk. Rahavoogude aruandes on kajastatud põhitegevuse rahavood otsesel meetodil. Tähtajalised hoiused Tähtajaliste hoiuste all näidatakse krediidiasutustesse paigutatud kuni 12-kuulise tähtajaga hoiuseid. Deposiidid kajastatakse algselt soetusmaksumuses, edasi mõõdetakse korrigeeritud soetus-maksumuses kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Fondivalitseja juhatuse esimees: 14

15 Nõuded ja ettemaksed Nõuetena kajastatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid veel laekumata tulud, sh dividendinõuded ja muud viitlaekumised. Mitmesuguste nõuetena kajastatakse nõudeid väärtpaberite müügitehingutest, mille väärtuspäev on peale bilansipäeva. Nõuded ja ettemaksed võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses ja edasi kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuses kasutades efektiivse intressimäära meetodit, millest on maha arvatud võimalikud väärtuse langusest tulenevad kahjumid. Muud finantskohustised Muude finantskohustistena kajastatakse valitsemis- ja edukustasu võlgnevust fondivalitsejale ning fondide administreerimise, depoo- ja tehingutasude võlgnevust fondi depositooriumile. Samuti kajastatakse kohustistena tasumata summasid fondi osakuomanikele lunastatud fondiosakute eest. Mitmesuguste kohustiste all kajastatakse võlgnevust väärtpaberite ostutehingutest, mille väärtuspäev on peale bilansipäeva. Muud finantskohustised võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, millest on maha lahutatud tehingukulud. Edasi kajastatakse neid korrigeeritud soetusmaksumuses kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Fondi osakud Fondil on seitset liiki osakuid, mis on osakuomaniku soovil tagastatavad ja millele rakenduvad erinevad õigused. Kõiki osaku liike kajastatakse finantskohustistena. Osakuid lastakse välja, võetakse tagasi ja neid saab vahetada igal pangapäeval vastavalt Fondi tingimustele. Osaku tagasivõtmishind on tehingupäeva seisuga arvutatud vastavat liiki osaku puhasväärtus, millest võib olla maha arvatud tagasivõtmistasu ja tagasivõtmistrahv. Osaku puhasväärtus saadakse antud liigi osakute kogu puhasväärtuse jagamisel kõigi arvutuse hetkeks väljalastud ja tagasivõtmata antud liigi osakute arvuga, mida on korrigeeritud fondivalitsejale laekunud, kuid arveldamata väljalaske- ja tagasivõtmiskorraldustest tulenevate antud liiki osakute arvuga. Fondi tulu ei maksta osakuomanikele välja, vaid reinvesteeritakse. Osakuomanike kasum või kahjum kajastub osaku puhasväärtuse muutuses. Intressi- ja dividenditulu Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt efektiivse intressimäära meetodil. Siin on kajastatud intress rahalt ja raha ekvivalentidelt, tähtajalistelt hoiustelt ning õiglases väärtuses muutustega läbi tulude ja kulude aruande kajastatud võlainstrumentidelt. Dividenditulu kajastatakse tulude ja kulude aruande real Dividenditulu hetkel, kui määratakse Fondi õigus dividendile. Tegevuskulud Fondi tegevuskuludena kajastatakse valitsemistasu ja edukustasu fondivalitsejale, depootasu Fondi depositooriumile, fondi administreerimise ja osakute registri pidamise kulusid, auditeerimiskulusid, tehingukulusid ning muid Fondi tingimustes ette nähtud tegevuskulusid. Väärtpaberite soetamisega ja müügiga tekkinud tehingutasud kajastatakse tulude ja kulude aruandes real Tehingutasud. Väärtpaberite soetamisel tekkinud ja makstud selgesti mitteidentifitseeritavad komisjonitasud arvestatakse väärtpaberite soetusmaksumuse osana. Seotud osapooled Seotud osapooltena käsitletakse Fondivalitsejat AS-i Avaron Asset Management, teisi Fondivalitseja poolt valitsetavaid investeerimisfonde, kõiki OÜ Princo konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtjaid ning Fondivalitseja juhatuse esimees: 15

16 fondivalitseja juhatuse ja nendega seotud isikud. Vastavalt Fondi tingimustele maksab Fond igakuiselt valitsemistasu Fondivalitsejale. Tehingud grupi ettevõtjatega on tehtud turutingimustel. Fondivalitseja juhatuse esimees: 16

17 LISA 2. RISKIJUHTIMINE Lühiülevaade olulisematest investeerimise ja riskijuhtimise tehnikatest Fondivalitseja rakendab Avaron Areneva Euroopa Fondi juhtimisel aktiivset juhtimispoliitikat, mille põhirõhk on investeerimispiirkonna ettevõtete, sektorite ja makromajanduse analüüsil. Ettevõtteid analüüsitakse kolmel tasandil: kvantitatiivne analüüs, kvalitatiivne analüüs ja ettevõtete hindamine. Kvantitatiivse analüüsi käigus analüüsitakse ettevõtte aktsiate likviidsust ning teostatakse finantsaruannete lühianalüüs. Kui ettevõte vastab Avaroni kriteeriumitele, teostatakse ettevõtte kvalitatiivne analüüs. Ettevõtte juhtkonnaga toimuva intervjuu käigus uuritakse muuhulgas ettevõtte ärimudelit, strateegiat ja kasvuväljavaateid, juhtkonna kvaliteeti, ettevõtte läbipaistvust ja dividendipoliitikat ning vastavust ÜRO vastutustundliku investeerimise põhimõtetele. Kui ettevõte läbib kvalitatiivse analüüsi faasi, teeb Avaron ettevõttele finantsmudeli ja määrab sihthinna. Avaron investeerib Fondi varad ettevõtetesse, millel on kõige kõrgem tõusupotentsiaal sihthinnani, võttes lõpliku investeerimisotsuse tegemisel arvesse peale sihthinna ka ettevõtte likviidsust, läbipaistvust, tsüklilist iseloomu ning muid riskinäitajaid. Fondi peamised riskijuhtimise tehnikad on instrumentide likviidsusanalüüs ning portfelli hajutamine majandusharude, riikide, valuutade ja instrumentide lõikes. Lisaks võib Fondivalitseja vastavalt oma nägemusele valuutade liikumise kohta kasutada ka tuletisinstrumente kas valuutariski maandamiseks või riskide võtmiseks. Fondivalitseja jälgib aktiivselt üksikute instrumentide majandustulemusi ja teeb portfellis muudatusi vastavalt Fondivalitseja nägemusele makromajandusest ning aktsiate atraktiivsusest. Fondivalitseja on kehtestanud sisemised riskide juhtimise protseduurireeglid, mille eesmärgiks on võimaldada Fondivalitsejal tuvastada, jälgida ja mõõta Fondi vara investeerimisega seotud riske ja neid maandada. Fondivalitseja teostab regulaarset kontrolli investeerimispiirangute ja riskide hajutamise nõuete üle. Krediidirisk Krediidirisk on risk, et Fondi vara hulka kuuluva finantsinstrumendi emiteerija või Fondi vara arvel tehtava tehingu vastaspooleks olev isik ei täida võetud kohustusi õigeaegselt, täidab neid osaliselt või ei täida üldse (näiteks ettevõte ei suuda lunastada emiteeritud võlakirju, Fondi arvel tehtava tehingu vastaspool ei kanna arvelduse käigus üle ette nähtud rahasummat või Fondilt laenu saanud isik ei tagasta Fondile laenusummat), millest tulenevalt Fond saab kahju. Maksimaalne krediidiriski positsioon perioodi lõpu seisuga eurodes: Raha ja raha ekvivalendid Riiklikud võlakirjad Ettevõtete võlakirjad Nõuded ja ettemaksed KOKKU Fondivalitseja investeerib Fondi vara võlakirjadesse, mis on likviidsed ning vabalt võõrandatavad. Võlakirjadesse, mille reiting on kõrgem kui BBB-, investeerimisel analüüsitakse emitendi finantsandmeid ja võlakirja emissiooniprospekti. Madalama reitinguga või reitinguta võlakirjade puhul analüüsitakse ettevõtte finantsandmeid põhjalikumalt. Fondivalitseja juhatuse esimees: 17

18 Võlakirjade jaotus vastavalt võlakirjade Standard ja Poor s krediidireitingule eurodes: BB Reitinguta KOKKU Fondi kontol olevat raha ja raha ekvivalente hoitakse Fondi depoopangas AS-is Swedbank, mille krediidireiting oli a seisuga A+. Likviidsusrisk Likviidsusrisk on risk, et finantsinstrumendi vähese likviidsuse tõttu ei õnnestu selle müük soovitud ajal soovitud hinnaga või puudub turg (ostja) üldse. Likviidsusrisk on eriti aktuaalne väikeettevõtetesse ja reguleeritud väärtpaberiturul mittekaubeldavatesse väärtpaberitesse investeerimise puhul. Fondivalitseja analüüsib regulaarselt Fondi investeeringute likviidsust, hinnangulist positsioonide likvideerimise aega ning Fondi osalust instrumendi aktsiakapitalis ning börsil vabalt kaubeldavates aktsiates. Lühiajaliste likviidsusvajaduste täitmiseks on Fondile avatud arvelduskrediit summas eurot, mida pole bilansipäeva seisuga kasutatud. Finantskohustiste maksimaalne avatus likviidsusriskile tähtaegade lõikes perioodi lõpu seisuga eurodes: Kuni 3 päeva Kuni 1 kuu Üle 1 kuu Võlgnevus fondivalitsejale Võlgnevus depositooriumile Võlgnevus tagasivõetud osakute eest Muud kohustised Osakuomanikele kuuluv Fondi vara puhasväärtuses KOKKU Positsioonid, mille likvideerimine kuue kuu keskmise käibe alusel võib rohkem aega võtta kui seitse päeva. Seisuga Instrumendi nimi Riik Sektor puhasväärtusest AS TALLINNA VESI-A EQUITY Eesti Kommunaalteenused 2,47% PEGAS NONWOVENS SA Luksemburg Kestvustarbekaubad 1,99% TALLINK GROUP AS Eesti Kestvustarbekaubad 1,98% ADVANCE TERRAFUND - REIT Bulgaaria Kinnisvara 1,02% BULGARIAN REAL ESTATE FD INC Bulgaaria Kinnisvara 0,77% TELEKOM SRPSKE AD BANJA LUKA Bosnia ja Hertsegoviina Telekom 0,48% AIK BANKA AD Serbia Rahandus 0,43% KOMERCIJALNA BANKA AD SKOPJE Makedoonia Rahandus 0,27% KOKKU 9,41% Fondivalitseja juhatuse esimees: 18

19 Seisuga Instrumendi nimi Riik Sektor puhasväärtusest BULGARIA REAL ESTATE FUND Bulgaaria Kinnisvara 1,04% FIRST INVESTMENT BANK Bulgaaria Rahandus 1,66% PROSPECTIUNI SA BUCURESTI Rumeenia Energia 0,67% KOMERCIJALNA BANKA AD SKOPJE S Makedoonia Rahandus 0,34% TALLINNA VESI AS Eesti Kommunaalteenused 1,92% TELEKOM SPRSKE AD BANJA LUKA Bosnia ja Hertsegoviina Telekom 0,69% ROKISHKIO SHURIS Leedu Esmatarbekaubad 1,48% KOKKU 7,80% Tururisk Tururisk on risk saada kahju vastaval väärtpaberiturul või muu vara turul toimuvate üldiste ebasoodsate hinnaliikumise tõttu. Ebasoodsaid hinnaliikumisi võivad põhjustada vastava riigi või majandussektori halvad majandusnäitajad, ebastabiilne majanduskeskkond, ebastabiilne väärtpaberiturg, investorite käitumine ja psühholoogia ning muud faktorid. Peamised tururiski juhtimise tehnikad on Fondi portfelli hajutamine majandusharude, riikide, valuutade ja instrumentide lõikes. Valuutarisk Fond on avatud valuutariskile. Fondi varade jaotus välisvaluutade lõikes eurodes: puhasväärtusest puhasväärtusest EUR ,08% ,14% RON ,23% ,95% TRY ,04% ,63% PLN ,25% ,64% CZK ,15% ,25% HUF ,29% ,90% BGN ,79% ,07% BAM ,43% ,41% RSD ,48% ,69% MKD ,27% ,34% KOKKU ,00% ,00% Valuutariski sensitiivsusanalüüs Fondi puhasväärtust oleks mõjutanud välisvaluutade nõrgenemine euro suhtes 31. detsembril aastal. Sensitiivsusanalüüsis on kasutatud näitajatena valuutakursside nõrgenemist viimase seitsme aasta kõrgeimast valuutakursist nõrgeimasse valuutakurssi. Analüüsis on arvesse võetud, et kõik muud näitajad jäävad konstantseks. Samadel tingimustel on tehtud sensitiivsusanalüüs ka võrdlusperioodi 31. detsember a kohta. Fondivalitseja juhatuse esimees: 19

20 Mõju Fondi osakuomanikele kuuluvale Fondi puhasväärtusele ja tulemile: Valuuta Mõju EUR nõrgenemine TRY -48% RON -26% PLN -35% CZK -28% HUF -32% RSD -39% BGN -7% BAM -10% MKD -14% LTL -4% Väärtpaberi hinnarisk Väärtpaberi hinnarisk on lähedalt seotud tururiskiga, kuid puudutab eelkõige teatud kindlat väärtpaberit või investeeringut. Hinnarisk on risk, et Fond saab kahju seoses konkreetse väärtpaberi või muu vara hinna ebasoodsa liikumise tõttu. Ühe emitendi väärtpaberite hinda mõjutavad muuhulgas arengud ettevõtte majandustulemustes, ettevõtet puudutavad sündmused tegutsemiskeskkonnas, analüütikute prognoosid ja kommentaarid. Fondi investeeringute riskikontsentratsioon majandusharude lõikes aruandeperioodi lõpus eurodes: puhasväärtusest puhasväärtusest Rahandus ,52% ,56% Kinnisvara ,66% ,05% Kommunaalteenused ,57% ,70% Energia ,15% ,29% Tervishoid ,63% ,41% Kestvustarbekaubad ,97% ,41% Esmatarbekaubad ,76% ,42% Telekom ,48% ,73% Riiklik ,45% KOKKU ,74% ,03% Fondi investeeringute riskikontsentratsioon riikide lõikes aruandeperioodi lõpus eurodes: puhasväärtusest puhasväärtusest Austria ,73% ,57% Rumeenia ,04% ,63% Türgi ,23% ,95% Poola ,75% ,70% Eesti ,45% ,51% Tšehhi ,16% ,68% Sloveenia ,37% ,87% Portugal ,26% - - Luksemburg ,49% ,25% Fondivalitseja juhatuse esimees: 20

21 ,12,2013 puhasväärtusest puhasväärtusest Ungari ,29% ,90% Bulgaaria ,79% ,07% Bosnia ja Hertsegoviina ,48% ,69% Serbia ,43% ,41% Makedoonia ,27% ,34% Leedu ,48% KOKKU ,74% ,03% Hinnariski sensitiivsusanalüüs Sensitiivsusanalüüsis on arvestuse aluseks võetud Fondi standardhälve alates Fondi tegevuse algusest ning arvutatud Fondi riskiprofiil normaaljaotuse skaalal. Analüüsis on arvesse võetud, et kõik muud näitajad jäävad konstantseks. Samadel tingimustel on tehtud sensitiivsusanalüüs ka võrdlusperioodi 31. detsember a kohta. +/- fondi puhasväärtuse võimalik muutus aasta jooksul tõenäosus σ 68,27% 14,66% 15,35% 2σ 95,45% 29,33% 30,69% 3σ 99,73% 43,99% 46,04% LISA 3. RAHA JA RAHA EKVIVALENDID Hoiused pangas eurodes Hoiused pangas KOKKU Raha ja raha ekvivalendid valuutade lõikes puhasväärtusest, teisendatuna eurodesse puhasväärtusest, teisendatuna eurodesse HUF ,72% ,28% EUR ,13% 1 0,00% CZK ,82% - - PLN ,97% - - RON ,60% ,84% LTL ,02% - - TRY ,00% - - BGN ,41% KOKKU 29,26% 8,53% Fondivalitseja juhatuse esimees: 21

22 LISA 4. FINANTSINSTRUMENTIDE JA KOHUSTISTE JAOTUS KATEGOORIATE JA TASEMETE ALUSEL Eurodes Õiglases väärtuses kajastatud Laenud ja nõuded Muud finantskohustised Tase 1 Tase 2 Tase 3 Tase 1 Tase 2 Tase 3 Tase 1 Tase 2 Tase 3 VARAD Raha ja raha ekvivalendid Aktsiad ja osakud Võlakirjad Laekumata dividendid Laekumata tulumaks dividendidelt Laekumata summa märgitud osakute eest Toimumata väärtpaberitehingud KOHUSTISED Võlgnevus fondivalitsejale Võlgnevus depositooriumile Võlgnevus tagasivõetud osakute eest* Muud kohustised* Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtuses KOKKU * Nimetatud kohustused on kajastatud bilansis real Muud kohustised 22

23 Õiglases väärtuses kajastatud Laenud ja nõuded Muud finantskohustised Tase 1 Tase 2 Tase 3 Tase 1 Tase 2 Tase 3 Tase 1 Tase 2 Tase 3 VARAD Raha ja raha ekvivalendid Aktsiad ja osakud Võlakirjad Tuletisinstrumendid Laekumata tulumaks dividendidelt Laekumata summa märgitud osakute eest KOHUSTISED Võlgnevus fondivalitsejale Võlgnevus depositooriumile Muud kohustised Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtuses KOKKU Fondivalitseja hinnangul on finantsvarade Laenud ja nõuded ning muude finantskohustiste õiglane väärtus ligilähedane nende bilansilisele väärtusele. Aruandeperioodi lõpu seisuga ei ole tehtud õiglases väärtuses kajastatud finantsvarade kandeid ühest tasemest teise. Fondivalitseja juhatuse esimees: 23

24 LISA 5. NETO KASUM/KAHJUM FINANTSVARADELT ÕIGLASES VÄÄRTUSES LÄBI KASUMIARUANDE Eurodes Neto kasum/kahjum finantsvaradelt õiglases väärtuses läbi kasumiaruande Aktsiatelt ja osakutelt Müügikasum (-kahjum) Realiseerimata kasum (kahjum) Võlakirjadelt Müügikasum (-kahjum) Realiseerimata kasum (kahjum) Tuletisinstrumentidelt Müügikasum (-kahjum) Realiseerimata kasum (-kahjum) Neto kasum/kahjum kokku Müügikasumi või kahjumi ning realiseerimata kasumi või kahjumi summad sisaldavad väärtpaberite soetuse ning müügiga seotud maaklerite vahendustasusid. Vastavalt IAS 39 ja IFRS 13 printsiipidele tuleks vahendustasud kajastada tulude ja kulude aruandes tehingutasude real. Fondivalitseja hinnangul ei ole vahendustasude mõju finantsvarade neto kasumile või kahjumile oluline. LISA 6. NÕUDED JA ETTEMAKSED Eurodes Laekumata dividendid Laekumata tulumaks dividendidelt Toimumata väärtpaberitehingud 23 - Laekumata summa märgitud osakute eest KOKKU LISA 7. TEHINGUD SEOTUD ISIKUTEGA Fondi seotud isikutena arvestatakse lisaks Fondivalitsejale ka Fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid, teisi Fondivalitseja poolt valitsetavaid investeerimisfonde ning Fondivalitseja lõppomanikke. Seotud isikutega toimunud tehingud on kajastatud alljärgnevalt: Fondivalitseja Makstud valitsemis- ja edukustasud Teised Fondivalitseja poolt valitsetavad fondid Müüdud väärtpaberid KOKKU

25 Saldod seotud isikutega on kajastatud järgnevalt: Fondivalitseja Valitsemis- ja edukustasude võlgnevus Fondivalitseja lõppomanikele kuulus a seisuga Avaron Areneva Euroopa Fondi osakuid turuväärtuses eurot ( : eurot). Fondivalitseja juhatuse esimees: 25

26 LISA 8. TULETISINSTRUMENTIDE ARUANNE Eurodes Tuletisinstrumendid puudusid Instrumendi liik Instrumendi väljaandja Alusvara kogus Alusvara nimetus Tehingu täitmise aeg Instrumendi hind/preemia Täitmishind Turuväärtus Tuletisinstrumendi väljaandja ühikule kokku aeg kokku omakapital Forward Swedbank AS EUR EUR CZK ,0421 0, EUR Forward Swedbank AS EUR EUR CZK ,0397 0, EUR KOKKU

27 LISA 9. MUU TEAVE Fondi jooksvate tasude (valitsemis-, edukus-, depootasud ning muud kulud) (Total Expense Ratio) näitajad osakuliikide lõikes olid aruandeperioodil järgmised: Jooksvad tasud ilma edukustasuta Jooksvad tasud koos edukustasuga A osakud 2,03% 2,03% B osakud 1,53% 1,53% C osakud 1,53% 1,56% D osakud 2,28% 2,28% E osakud 1,13% 2,71% Jooksvad tasud on arvestatud aasta baasil. Fondi väärtpaberiportfelli kauplemisaktiivsus (Portfolio Turnover Ratio), mida mõõdetakse fondi ostuvõi müügitehingute (võetakse väiksem) väärtuse suhtega fondi keskmisesse kuu lõpu puhasväärtusesse oli aastal 47,9% (2013. aastal 53,2%). Fondi väärtpaberiportfelli kauplemisaktiivsus (Portfolio Turnover Ratio*), mida mõõdetakse fondi ostuja müügitehingute ning osakute ostu- ja müügitehingute väärtuse suhtega fondi keskmisesse puhasväärtusesse oli aastal 28,0% (2013. aastal 16,8%). * PTRi arvutamise aluseks on järgmine valem Portfelli käibekiirus% = Kusjuures (Kokku 1 eurodes kokku 2 eurodes) 100 Keskmine fondimaht eurodes Kokku 1 = portfelli ostud + portfelli müügid Kokku 2 = ostetud osakud + müüdud osakud 27

28 FONDI INVESTEERINGUTE ARUANNE Eurodes seisuga Nimetus ISIN-kood Riik Nimiväärtus Valuuta Kogus Keskmine soetusmaksumus ühikule Keskmine soetusmaksumus kokku Turuväärtus ühikule Turuväärtus kokku Osakaal fondi puhasväärtusest AKTSIAD VÄÄRTPABERIBÖRSIL NOTEERITUD VÄÄRTPABERID: SC FONDUL PROPRIETATEA SA ROFPTAACNOR5 RO 1,00 RON , , ,08% IMMOFINANZ AG AT AT 0,00 EUR , , ,79% PKO BANK POLSKI PLPKO PL 1,00 PLN , , ,72% TURKIYE HALK BANKASI TRETHAL00019 TR 1,00 TRY , , ,77% IS GAYRIMENKUL YATIRIM ORTAK TRAISGYO91Q3 TR 1,00 TRY , , ,48% OMV AG AT AT 0,00 EUR , , ,15% BRD Gr Societe Generale SA RON ROBRDBACNOR2 RO 1,00 RON , , ,11% KRKA SI SI 400,00 EUR , , ,37% JERONIMO MARTINS SGPS SA PTJMT0AE0001 PT 1,00 EUR , , ,26% ERSTE GROUP BANK AG AT AT 0,00 EUR , , ,19% TALLINNA VESI AS EE EE 0,60 EUR , , ,47% CESKE ENERGETICKE ZAVODY AS CZ CZ 100,00 CZK , , ,11% KOMERCNI BANKA CZ CZ 500,00 CZK , , ,05% PEGAS NONWOVENS CZK LU LU 1,24 CZK , , ,99% YAPI VE KREDI BANKASI SHARE TRAYKBNK91N6 TR 1,00 TRY , , ,98% TALLINK GRUPP EE EE 0,60 EUR , , ,98% SNT GAZE NATURALE TRANSGAZ SA ROTGNTACNOR8 RO 10,00 RON , , ,97% TRANSELECTRICA SA ROTSELACNOR9 RO 10,00 RON , , ,93% RICHTER GEDEON NYRT HU HU 100,00 HUF , , ,26% MOL MAGYAR OLAJ-ESGAZIDARI HU HU 1 000,00 HUF , , ,03% ENERGA SA PLENERG00022 PL 10,92 PLN , , ,03% NUCLEARELECTRICA SA ROSNNEACNOR8 RO 10,00 RON , , ,95% KERNEL HOLDING SA SHARE LU LU 0,00 PLN , , ,50% TELEKOM SPRSKE AD BANJA LUKA BA100TLKMRA2 BA 1,00 BAM , , ,48% AIK BANKA AD RSAIKBE79302 RS 1 900,00 RSD , , ,43% KOMERCIJALNA BANKA AD SKOPJE S MKKMBS MK 1 000,00 MKD , , ,27% AKTSIAD KOKKU ,35% 28

29 Investeeringute aruanne seisuga jätkub Nimetus ISIN-kood Riik Nimiväärtus Fondivalitseja Valuuta Kogus Keskmine soetusmaksumus ühikule Keskmine soetusmaksumus kokku Turuväärtus ühikule Turuväärtus kokku puhasväärtusest Kinnisvarafondid ADVANCE TERRAFUND SHARE BG BG 1,00 KAROLL FINANCE BGN , , ,02% BULGARIA REAL ESTATE FUND BG BG 1,00 BULGARIA REAL ESTATE FUND BGN , , ,77% Kinnisvarafondid kokku ,79% FONDIOSAKUD KOKKU ,79% Nimetus ISIN-kood Riik Nimiväärtus Tähtaeg Kupongi intressimäär Reiting Valuuta Kogus Keskmine soetusmaksumus ühikule Keskmine soetusmaksumus kokku Turuväärtus ühikule Turuväärtus kokku puhasväärtusest VÕLAKIRJAD* IMMOFIN CV EUR 4.25% XS AT ,250% - EUR , , ,60% VÕLAKIRJAD KOKKU ,60% Nimetus ISIN-kood Riik Alguskuupäev Tähtaeg Kupongi intressimäär Reiting Valuuta Kogus Keskmine soetusmaksumus ühikule Keskmine soetusmaksumus kokku Turuväärtus ühikule Turuväärtus kokku puhasväärtusest RAHA ARVELDUSKONTO EE ,26% INVESTEERINGUD KOKKU ,00% Muu vara LAEKUMATA DIVIDENDID ,03% LAEKUMATA TULUMAKS DIVIDENDITELT EUR ,01% TOIMUMATA VÄÄRTPABERITEHINGUD EUR 23 0,00% LAEKUMATA SUMMA MÄRGITUD OSAKUTE EEST EUR 16 0,00% Muu vara kokku ,04% FONDI VARA KOKKU ,04% KOHUSTISED ,04% FONDI PUHASVÄÄRTUS ,00% Fondivalitseja juhatuse esimees: 29