Perioodi struktuuritoetuse meetme 2.5 tegevuse Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine investeeringute kava taotluste hindamise juhend

Transcription

1 KINNITATUD sotsiaalkaitseministri käskkirjaga nr Perioodi struktuuritoetuse meetme 2.5 tegevuse Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine investeeringute kava taotluste hindamise juhend Üldsätted Juhend reguleerib Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava (edaspidi rakenduskava) prioriteetse suuna 2 Sotsiaalse kaasatuse suurendamine meetme 2.5 Hoolekande taristu arendamine, keskkonna kohandamine puuetega inimeste vajadustele vastavaks tegevuse Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (edaspidi meetme tegevus) toetuse taotluste hindamist. Selle tulemusel koostatakse vastavalt meetme tegevuse raames toetatavatele tegevustele kaks projektide nimekirja, mis on aluseks investeeringute kava koostamisel. Juhend põhineb sotsiaalkaitseministri 14. septembri a määruse nr 42 Erihoolekandeasutuste reorganiseerimine (edaspidi TAT toetuse andmise tingimused) 13 lõikes 2 esitatud valikukriteeriumidel ja TAT Lisas 2 toodud hindamislehel, mis on aluseks projekti koondhinde moodustumisel. Vastavushindamine Vastavushindamise käigus täidetakse iga projekti kohta kontroll-leht (käesoleva juhendi lisa). Esmasena hinnatakse projekti vastavust järgmistele TAT 11 lõikes 1 nimetatud vastavuskriteeriumitele: 1) projekt panustab käesoleva määruse 2 lõikes 3 ja rakenduskavas kirjeldatud meetme tegevuse väljundinäitaja täitmisse; 2) projektiga ei looda täiendavaid ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohti; 3) projekti tegevused on kooskõlas käesoleva määruse -s 6 nimetatud toetatavate tegevustega; 4) projekt on kavandatud ellu viia käesoleva määruse -s 5 nimetatud abikõlblikkuse perioodil; 5) projekti kogumaksumus on vähemalt eurot; 6) projektis planeeritud keskmine ühe teenuskoha maksumus Euroopa Regionaalarengu Fondi vahenditest on kuni eurot. Vastavushindamise läbiviimisel peab esitatud projektide juures arvestama järgmist: 1) projekt peab panustama väljundinäitaja täitmisse vähemalt ühe teenuskoha osas. Vastav info peab sisalduma taotluses tabelis (Projekti panus meetme tulemus- ja väljundindikaatori saavutamisse). 2) projektis ei või luua täiendavaid ööpäevaringse erihooldusteenuse kohti. Kui reorganiseeritakse olemasolevat asutust, ei või projekti järgselt ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade arv olla suurem kui oli asutuses enne ümberkorraldusi 1

2 Sotsiaalkindlustusametiga sõlmitud lepingu järgi riigieelarvest rahastatud. Uute teenuseüksuste loomisel ei ole lubatud ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade rajamine. Vastav info peab sisalduma taotluses tabelis (Projekti panus meetme tulemus- ja väljundindikaatori saavutamisse). 3) Projekti tegevused peavad olema kooskõlas TAT -s 6 nimetatud toetatavate tegevustega ja toetama TAT eesmärkide elluviimist. Projekti raames peab: a) reorganiseerima teenuseüksuse, kus vähemalt ühes hoones on enam kui 30 ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohta; b) ehitama, rekonstrueerima, ostma või renoveerima uute kogukonnapõhiste erihoolekande teenuskohtade taristu. Vastav info peab kajastuma taotluse punktides 2.4, 2.5 ning ) Projekti tegevused ja kulud on abikõlblikud, kui need tehakse abikõlblikkuse perioodil (TAT 5 järgi 1. jaanuar august 2023). Sellest tulenevalt ei saa meetme tegevuse raames toetada projekte, mille elluviimine on planeeritud väljaspool abikõlblikkuse perioodi või ei ole selle rakendamine abikõlblikkuse perioodil võimalik. Vastav info peab kajastuma taotluses tabelis ) Hinnatakse projekti kogumaksumuse vastavust TAT 11 lõike 1 punkti 5 tingimusele. Projekti kogumaksumus peab olema vähemalt eurot. Ülevaate projekti kogukuludest annab taotluse tabel 3.1, mis peab olema kooskõlas tabeliga ) Vastavustingimuse kohaselt ei või projektis ühe teenuskoha rajamise kulu ERF vahenditest olla enam kui eurot. Vastavushindamisel võetakse aluseks taotluses esitatud projekti eelarve abikõlblikud kulud ERF vahenditest tabelis 3.1 ning saadud tulemus jagatakse projekti raames loodud kvaliteetsete erihoolekande teenuskohtade arvuga (meetme tegevuse väljundindikaator) tabelis Seejuures liidetakse rajatavate teenuseüksuste teenuskohad sõltumata teenuse liigist. Ümardamisel kasutatakse ümardamist täisarvuni arvestusega, et esimesel komakohal olev number 0-4 täisarvu ei suurenda ning number 5-9 suurendab täisarvu ühe võrra (programmi MS Excel funktsioon ROUND(A1;0), kus A1 on vastava teenuskoha maksumus). Lisaks hinnatakse vastavushindamisel projekti faktilisi asjaolusid, mille täitmata jätmisel ei ole võimalik projekti abikõlblikke kulusid teha. Kontrollitakse TAT 7 lõike 6 tingimuste täitmist projektis: 1) loodavad teenuseüksused on planeeritud kuni 30-kohalised; 2) kui projektiga luuakse: a. üks teenuseüksus, on see planeeritud asulasse, kus alaliste elanike arv (Rahvastikuregistri andmetel seisuga ) on vähemalt 300 ning kõigi erihoolekande teenuskohtade osakaal moodustab kuni 10% alaliste elanike arvust; b. ühte asulasse rohkem kui üks kuni 30-kohaline teenuseüksus, on see planeeritud asulasse, kus alaliste elanike arv (Rahvastikuregistri andmetel seisuga ) on vähemalt 1000 ning kõigi erihoolekande teenuskohtade osakaal moodustab kuni 10% alaliste elanike arvust. Vastav info peab sisalduma projekti taotluses punktides 2.4 ja/või 2.6. Juhul kui ümberkorraldatavate asutuste (toetatav tegevus TAT 6 punkti 1 järgi) loodavad asukohad ei ole taotluse esitamisel lõplikult selgunud, hinnatakse taotluses kirjeldatud teenuseüksuseid ja 2

3 nimetatud asukohti ning nende sobivusel ehk mitteabikõlblike teenuseüksuste puudumisel antakse vastavushindamisel tulemuseks JAH. Vajadusel lisatakse vastav selgitus. TAT 7 lõike 6 tingimuste hindamisel arvestatakse TAT 7 lõike 8 erisust ning nende projektide puhul vastavaid punkte eraldi ei hinnata, vaid lisatakse vastav selgitus. Kui projekt ei vasta vähemalt ühele määruse 11 lõikes 1 nimetatud kriteeriumile (projekti vastavuse hindamise kontroll-lehel on üks valikutest märgitud EI ), siis projektile hindepunkte ei anta ning projekti taotluse osas koostatakse investeeringute kavasse arvamata jätmise otsus. Üld- ja põhikriteeriumid ning hindamise kord Vastavalt TAT 13 lõikele 1 hinnatakse projekte nelja üldkriteeriumi raames 11 põhikriteeriumi alusel hindepunktidega. Üldkriteeriumid ja nendele vastavad põhikriteeriumid on: 1. projekti mõju meetme eesmärkide saavutamisele (30% koondhindest); 1.1. Projekti mõju väljundindikaatori täitmisse 1.2. Projekti mõju tulemusindikaatori täitmisse 1.3. Projekti mõju rakenduskava väljundindikaatori vahetaseme saavutamisse 2. projekti põhjendatus (30% koondhindest); 2.1. Projekti mõju inimeste kogukonda integreerimisele ning hõive arendamisele 2.2. Projekti eesmärgipüstituse põhjendatus, muudatuste vastavus vajadustele ning lahenduste sobivus 2.3. Projekti mõju erihoolekandeteenuste osutamise töökorraldusele 3. projekti kuluefektiivsus (25% koondhindest); 3.1. Projekti tulemuste saavutamise kuluefektiivsus ning eelarve realistlikkus ja mõistlikkus 3.2. Projekti finantsanalüüsi kvaliteet ja jätkusuutlikkus 4. toetuse taotleja suutlikkus projekti edukalt ellu viia (15% koondhindest); 4.1. Toetuse taotleja kogemus ja projekti riskianalüüsi kvaliteet 4.2. Projekti ajakava realistlikkus 4.3. Projekti tulemuste kestlikkus pärast projekti lõppu Punktide skaalad on olenevalt kriteeriumist Valemipõhiste kriteeriumide korral (põhikriteeriumid 1.1, 1.2, 1.3 ning põhikriteeriumi 3.1 teine osa) leitakse hinne vastavalt valemile (ümardatakse tavapõhimõttel kahe kohani pärast koma) ning teiste kriteeriumide juures antakse hindajate poolt hindepunkte vastavalt etteantud skaalale täisarvudena. Tulenevalt TAT -st 11 esitatakse taotlused eraldi TAT 6 punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste osas ning vastavalt TAT 13 lõikele 3 moodustab valikukomisjon projektide koondhinnete alusel kaks projektide nimekirja. Seega on kasutusel eraldi hindamine meetme tegevuse kahte tüüpi projektide osas: 1) TAT 6 punktis 1 nimetatud seniste suurte (enam kui 30-kohaliste) erihoolekande asutuste reorganiseerimised, kus projekti põhjendatus tuleneb otseselt meetme tegevuse põhjendusest ja selle vajadusest. Kuna senised asutused ei taga võimalusi inimese individuaalseid vajadusi arvestavaks ja kogukonnaga seotud elukorralduseks, on vajalik teenuskohtade ümber paigutamine hajali kuni 30-kohaliste 3

4 teenuseüksustena. Reorganiseeritavate erihoolekande asutuste nimekiri on toodud TAT seletuskirjas vastavas tabelis ja vastab TAT 10 lõike 7 tingimusele. Kui reorganiseeritav asutus on toodud seletuskirja tabelis, on tema toetamine meetme tegevuse raames põhjendatud. 2) TAT 6 punktis 2 nimetatud kogukonnas elamise ja toetatud elamise uute teenuskohtade loomiseks esitatavad taotlused. Nende projektide puhul peab olema täpselt teada, kuidas teenuse osutamine loodava teenuseüksuse asukohas saab olema kogukonnaga seotud ning olulised on projekti põhjendatuse kriteeriumid üldkriteeriumi 2 all. 1) Hindamisskaalad ja hindamisküsimused TAT 6 punkti 1 projektidel Hindepunkte annavad valikukomisjoni liikmed põhikriteeriumide lõikes üldkriteeriumide 2, 3 (osaliselt) ja 4 osas. Hindepunktide andmisel saavad hindajad kriteeriumide hindamisel anda projektidele vaid neid hindeid, mis vastava kriteeriumi raames on kirjeldatud (näiteks kui kriteeriumi juures on kirjeldatud maksimumhinne 10 ja vahetasemed 8, 6, 4, siis hindaja saab kasutada vaid neid hindeid). Oluline on, et kui teenuseüksused rajatakse ühe projekti raames mitmes asustusüksuses, siis, juhul kui hindamine on teenuseüksuste põhine, leitakse projektidele antav hinne erinevate teenuseüksuste punktide kaalutud keskmisena (kaaludena kasutatakse teenuseüksustes loodud teenuskohtasid). Üldkriteeriumi 1 osas on hindamine valemipõhine või konkreetsetest arvulistest suurustest tulenev ja komisjoni liikmed seda täiendavalt ei hinda. 1.1 Projekti mõju väljundindikaatori täitmisse Meetme tegevuse tulemusena luuakse vähemalt 1400 kvaliteetset erihoolekande teenuskohta, mis on meetme tegevuse väljundindikaatoriks rakenduskavas. Rakenduskavas seatud väljundindikaatori täitmine on meetme tegevuse rahastamisel olulise tähtsusega. Seetõttu soosib antud põhikriteerium projekte, mis panustavad sihttaseme saavutamisse suuremal määral. Teisalt hindab põhikriteerium ka, kuidas projekt väljundindikaatorisse panustab, sest rajatav hoonestus on otseselt seotud sellega, kuidas uues elukeskkonnas on võimalik iseseisvam olla. Vastav info peab ühelt poolt sisalduma taotluse tabelis (Projekti panus meetme tulemus- ja väljundindikaatori saavutamisse) ning täiendavad selgitused loodava hoonestuse osas on taotluse punktides 2.3 ja Loodavate teenuskohtade jaotus rajatavas hoonestuses Esimeses osas on hindamine alltoodud valemi põhine. Selle osas on võimalik saada kuni 8 punkti, mis omistatakse projektidele, mis panustavad väljundindikaatori täitmisse vähemalt 280 teenuskoha osas (vähemalt 20% väljundindikaatori lõpptasemest) ning nende puhul valemipõhist arvutust ei kohaldata. Vaid ühe teenuskohaga panustav projekt saab 4 punkti. Vahemikus teenuskohta panustavate projektide hindepunkt tuleneb järgmisest valemist: X = 4 + [(A-1)/279]*4, 4

5 kus X projektile omistatav hindepunkt; A projektiga loodavate väljundindikaatorisse panustavate teenuskohtade arv Loodavate teenuskohtade jaotus rajatavas hoonestuses Teise punktina hinnatakse väljundindikaatorisse panustamise viisi ehk kuidas on planeeritud füüsilise paiknemise mõttes teenuskohtade taristu luua (taotluse punktides 2.3 ja 2.4). Projekte hinnatakse kuni 7 punktiga. 7 punkti Teenuskohad luuakse eraldi hoonetesse kuni 10-inimeseliste gruppidena või eraldi pesemise ja söögitegemise võimalusega korteritesse. 6 punkti Teenuskohad luuakse eraldi hoonetesse kuni 20-inimeseliste gruppidena. 5 punkti Teenuskohad luuakse hoonetesse kuni 30-inimeseliste gruppidena. Iga projekt peab panustama väljundindikaatori täitmisse vähemalt ühe teenuskoha osas. Projektid, mis väljundindikaatorisse ei panusta, hindamisele ei kuulu ning nende osas tehakse peale vastavushindamist investeeringute kavasse arvamata jätmise otsus. 1.2 Projekti mõju tulemusindikaatori täitmisse Meetme tegevus panustab rakenduskava kohaselt investeerimisprioriteedile vastavasse Euroopa Liidu vahendite kasutamise eesmärki, mille järgi kvaliteetsem ja integreeritum teenuste struktuur toetab psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist. Selle poole liikumist näitab nii rakenduskavas kui ka Erihoolekande arengukavas aastateks kavandatud tulemusindikaator, milleks on iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringsete institutsionaalsete hooldusteenuste kohtade suhtarv erihoolekandes. Hindamisel on aluseks asutuse teenuskohtade struktuuri muutumine. Kriteeriumi raames saavad kõrgemad punktid projektid, kus on suurem liikumine ööpäevaringselt erihooldusteenuselt kogukonnas elamise ja toetatud elamise teenustele ning mis seeläbi panustavad enam tulemusindikaatorisse. Hinnatava muutuse tulemus on ühtlasi meetme tegevuse tulemusindikaatoriks rakenduskavas. Kuivõrd rakenduskavas seatud indikaatori täitmine on kogu meetme tegevuse rahastamise seisukohast määrava tähtsusega, soosib antud põhikriteerium projekte, mis panustavad selle saavutamisse suuremal määral. See on otseselt seotud rakenduskava meetme eesmärgiga toetada psüühilise erivajadusega inimeste kogukonnas elamist läbi kvaliteetsema ja integreerituma teenuste struktuuri. Põhikriteeriumi maksimaalne hindepunkt on 10. See antakse projektidele, mis vähendavad ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade arvu vähemalt 25% ja vähendatud kohtade võrra viivad psüühilise erivajadusega inimesi üle kogukonnas elamise või toetatud elamise teenustele. Kui projekt ei too kaasa ööpäevaringse erihooldusteenuse teenuskohtade vähenemist ja olemasolevate kohtade struktuur selles osas ei muutu, omistatakse projektile 5 punkti. Projektid, mis suurendavad ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade arvu, hindamisele ei kuulu, sest nende osas tehakse vastavushindamise järgselt investeeringute 1 editors/eesmargid_ja_tegevused/sotsiaalhoolekanne/puudega_inimetele/erihoolekande_arengukava_ pdf, vt lk 11. 5

6 kavasse arvamata jätmise otsus. Kui ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade arv väheneb vähemalt ühe koha võrra, kuid jääb alla 25% tuleneb hindepunkt järgmisest valemist: X = 5 + [B/(0,25*A)]*5, kus X projektile omistatav hindepunkt; A projektiga reorganiseeritavate ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade arv; B projektiga vähendatavate ööpäevaringse erihooldusteenuse kohtade arv (mille asemel suunatakse inimesed kogukonnas elamise ja toetatud elamise teenustele). 1.3 Projekti mõju rakenduskava vahetaseme saavutamisse Meetme tegevuse tulemusena luuakse vähemalt 1400 kvaliteetset erihoolekande teenuskohta. See on ühtlasi meetme tegevuse väljundindikaatoriks rakenduskavas. Rakenduskavas on seatud ka aasta sihttase (880 kohta), mille täitmisel või mittetäitmisel võib olla oluline mõju meetme tegevuse rahastamisele. Sellest tulenevalt toetab antud põhikriteerium projekte, mis panustavad vahetaseme saavutamisse suuremal määral. Antud kriteeriumi juures antakse hindepunkte 5, 3 või 1. 5 punkti Projekt viiakse tervikuna ellu aasta 2018 lõpuks ning projekt panustab rakenduskava aasta sihttaseme saavutamisse. 3 punkti Projektis valmivatest teenuskohtadest osad saavad kasutusloa ja antakse kasutusse aasta lõpuks. 1 punkt Projekt ei valmi aasta 2018 lõpuks kasutusse antavaid teenuskohti ning seda ei viida tervikuna ellu aasta lõpuks. Üldkriteeriumi 2 osas hinnatakse projekti põhjendatust. Hinnatakse, kuidas projektis kirjeldatud tegevused toetavad erihoolekande arengusuundade elluviimist ning on kooskõlas Erihoolekande arengukava aastateks eesmärkidega järgides Puuetega inimeste õiguste konventsiooni 2 ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid Projekti mõju inimeste kogukonda integreerimisele ning hõive arendamisele Hinnatakse reorganiseeritava asutuse asemel loodavate teenuseüksuste asukohtasid teenuste kättesaadavuse osas, hõive arendamise ning muid vaba aja sisustamise ja aktiveerumise võimalusi. Vastav info on esitatud taotluse punktides ja lisaks ka 6.1 (kokkulepete osas). Kui projektiga ei kaasne inimeste vajalikku integreerimist, on projektile antav hindepunkt ka vastavalt madalam Teenuseüksuse asukohas pakutavad teenused Esimese punktina hinnatakse, kuidas on kättesaadavad erinevad avalikud teenused. Eelistatud on olukord, kus need on kättesaadavad teenusel olevatele inimestele iseseisvalt või minimaalsete täiendavate takistustega. Arvestatakse järgmiste teenuste kättesaadavust: kauplus, apteek, ühistransport, raamatukogu, rahvamaja, spordikeskus, pangateenus (sh 2 Puuetega inimeste õiguste konventsioon. 3 European Expert Group on the Transition from Institutional to Community-based Care (2012). Common European Guidelines on the Transition from Institutional to Community-based Care. 6

7 näiteks pangaautomaat), postiteenus (sh näiteks pakiautomaat). Projekte hinnatakse kuni 4 punktiga. 4 punkti Kõik kriteeriumis hinnatavad teenused on kättesaadavad teenusesaajatele iseseisvalt. 3 punkti Kõik kriteeriumis hinnatavad teenused on kättesaadavad ühistranspordi või eraldi korraldatud transpordi kaasabil ning neist vähemalt pooled teenusesaajatele iseseisvalt. 2 punkti Hinnatavatest teenustest vähemalt pooled on teenusesaajatele kättesaadavad iseseisvalt, ühistranspordi või eraldi korraldatud transpordi kaasabil. 0 punkti Hinnatavatest teenustest vähem kui pooled on teenusesaajatele kättesaadavad iseseisvalt, ühistranspordi või eraldi korraldatud transpordi kaasabil Teenuseüksuse asukoha võimalused teenusel osalevate inimeste hõive arendamiseks Teise punktina hinnatakse, mil määral on teenuseüksuse planeeritud asukohas võimalusi psüühilise erivajadusega inimeste hõive arendamiseks. Hinnatakse tööandjate kaardistatust ning tööturuteenuste kättesaadavust. Projekte hinnatakse kuni 3 punktiga. 3 punkti Asukohas on olemas tööandjad, kellega on koostöö osas fikseeritud plaanid ning on võimalused tööturuteenuste kasutamiseks. 2 punkti Asukohas või selle lähikonnas on olemas tööandjad, kuid täpsem võimalik koostöö on fikseerimata. Olemas on võimalused tööturuteenuste kasutamiseks. 0 punkti Asukohas või selle lähikonnas puuduvad võimalikud tööandjad või ei ole neid kaardistatud Teenuseüksuse asukohas pakutavad muud aktiveerivad teenused Kolmanda punktina hinnatakse, mil määral on teenusel olevatel inimestel ligipääs aktiveerivateks tegevusteks. Siinkohal on mõeldud näiteks kaitstud töö või päevakeskuseid, mis ei panusta otseselt hõive kasvu, kuid aitavad tagada psüühilise erivajadusega inimeste igapäevase aktiivsuse ja oma oskuste maksimaalse ärakasutamise. See aitab tagada, et ka inimesed, kes ei ole suutelised panustama aktiivsesse tööhõivesse, leiavad omale igapäevast tegevust. Projekte hinnatakse kuni 3 punktiga. 3 punkti Psüühilise erivajadusega inimesele pakutakse võimalusi tegeleda neile jõukohaste tegevustega väljaspool teenuseüksust ning on olemas kokkulepped nende kasutamiseks. 2 punkti Teenuseüksuse asukohas või selle lähikonnas on olemas ligipääs aktiveerivatele tegevustele, kuid ei ole selged nende kasutamise võimalused või on nende loomine planeeritud koos projektiga. 0 punkti Teenuseüksuse asukohas või selle lähikonnas puuduvad võimalused aktiveerivateks tegevusteks või ei ole neid projektis kirjeldatud. Kui projekt saab põhikriteeriumi 2.1 hindepunktide summas 0 punkti, ei saa seda meetme tegevuse raames toetada, sest ei toeta vastavaid eesmärke. Projekti raames planeeritud teenuskohad ei toeta piisaval määral inimeste kaasamist kogukonda ega ole mõeldud nende suunamiseks tööturule. Projekti valikukomisjon edasi ei hinda Projekti eesmärgipüstituse põhjendatus, muudatuste vajalikkus ning lahenduste sobivus Nagu on toodud ka TAT 2 lõikes 2 antakse meetme tegevuse raames toetust kooskõlas Erihoolekande arengukava aastateks eesmärkidega järgides Puuetega inimeste 7

8 õiguste konventsiooni ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid (vt viited allikatele põhikriteeriumi 1.2 ja üldkriteeriumi 2 juures). Loodav taristu peab toetama põhikriteeriumis 2.1 nimetatud tegevuste (inimeste kogukonda integreerimine ja hõive arendamine) elluviimist ning inimestega individuaalsemat tegelemist ja nende kaasamist. Hinnatakse projektis planeeritud tegevusi vastavalt toodud põhjendustele, selle elluviimise vajalikkuse selgitusele ja valitud lahenduste sobivusele vastavalt taotluse punktides ja esitatule. Projektid võivad antud põhikriteeriumis kokku saada kuni 15 punkti. Negatiivseks tulemuseks on 0 punkti, mida hinnatakse iga alakriteeriumi osas Projekti eesmärgipüstituse põhjendatus Esimese punktina hinnatakse, miks on oluline projekti elluviimine ning miks seda projekti ellu viiakse. Projekte hinnatakse kuni 5 punktiga. 5 punkti Läbivalt on arvestatud deinstitutsionaliseerimise põhimõtetega ning erihoolekande arengukava ja Heaolu arengukava eesmärkidega. Põhjendustes on vastavalt vajadusele kasutatud uuringuid, analüüse, teiste riikide praktikat vms, mis kirjeldab teenuseosutaja parimat nägemust kvaliteetse teenuse osutamiseks püühilise erivajadusega inimestele ning need toetavad projekti teostamise loogikat. 3 punkti Kirjeldatud on kogu projekti eesmärk ning vajalikud tegevused koos osaliste põhjendustega. Arvestatud on osaliselt deinstitutsionaliseerimise põhimõtetega ja erihoolekande arengukava ning Heaolu arengukava eesmärkide saavutamisega, kuid esineb mõningaid puudusi projekti elluviimise kirjelduses või selle teostamise loogikas. 0 punkti Projekt ei toeta deinstitutsionaliseerimise elluviimist ja erihoolekande arengukava eesmärkide saavutamist. Puuduvad selgitused, mis toetavad projekti teostamise loogikat, eesmärk on ebaselge ning kavandatud tegevused ei ole põhjendatud Projekti muudatuste vajalikkus Teise punktina hinnatakse, elluviidava muudatuse vajalikkust ehk hinnatakse tulevaste teenuse saajatele avaldatavat mõju või senise takistuse ületamist. Projekte hinnatakse kuni 5 punktiga. 5 punkti Taotluses on selgitatud vastavale sihtgrupile planeeritud lahendused ja põhjendatud nende vajalikkus (mh valitud asukohas). 3 punkti Taotluses vastavale sihtgrupile planeeritud lahendused ja nende vajalikkuse põhjendused on lahti kirjutatud vaid üldsõnaliselt või osaliselt 0 punkti Projekti teostamine ei ole loogiline ning pole piisavalt kirjeldatud ega põhjendatud. Näiteks on planeeritud uus hoonestus senise sobiva teenuseüksuse kõrvale asukohas, kus selle vajalikkus ei ole tõendatud Projekti lahenduste sobivus Kolmanda punktina hinnatakse taotluses tehtud valikute sobivust vastavalt kaalutud alternatiividele (taotluse punktid 2.3 ja 2.4). Projekte hinnatakse kuni 5 punktiga. 5 punkti Taotluses on kirjeldatud, milliseid vajalikke tegevusi tehakse selleks, et teenust saavad isikud saaksid just selliselt loodud teenuseüksustes olla maksimaalselt ühiskonda kaasatud. Selgitatud on erinevaid valikuid (teenuseüksuse suurus, majanduslik efektiivsus, asukoht, lahenduste sobivus teenusekasutaja vajadustest lähtuvalt) ja võimalike alternatiivide vahel valiku tegemine on põhjendatud. 8

9 3 punkti Taotluses esitatud lahenduste sobivus on lõpuni selgitamata ning seetõttu ei ole üheselt selge, miks on valitud just selline lahendus. 0 punkti Projekti taotluses puuduvad asjakohased selgitused valitud lahenduste sobivuse kohta või ei ole valitud lahendus elluviimiseks meetme tegevusest sobiv. Näiteks on planeeritud institutsionaalse hoolduse põhimõtetele vastavad teenuseüksused, kus puuduvad võimalused teenuse saajatele individuaalseks lähenemiseks või pole planeeritud TAT 7 lõike 7 kohast üksuse liigendatust peresarnasteks ja vajadusepõhisteks gruppideks. Kui projekt saab 0 punkti vähemalt ühes alapunktis, ei saa seda meetme tegevuse raames toetada, sest ei projekt ei toeta vastavaid eesmärke. Projekti valikukomisjon edasi ei hinda, kuna projekti eesmärgipüstitus pole põhjendatud, projektist ei selgu muudatuste vajalikkus või pakutud lahenduste sobivus Projekti mõju erihoolekandeteenuste osutamise töökorraldusele Hinnatakse positiivsete algatuste olemasolu projektis, mis mõjutavad positiivselt nt asutuse personali tööd või omakorda selle mõju asutuse toimimisele (sh klientidele). Projekt panustab teenuse optimaalse ja efektiivse pakkumise parandamisse ning projektis pakutav probleemi lahendusidee on eristatav originaalsuse poolest ja pakub kitsaskoha likvideerimiseks uuendusliku lahenduse. Antud kriteeriumi hinnatakse Eesti kontekstis ning positiivne on uudsete lahenduste lahendamiseks rakendatavate meetmete ülekandmine ja kohandamine. Projekt võib panustada tegevustesse, mida on varem Eestis ellu viidud, kuid mitte vastavale sihtgrupile või on varasemaga võrreldes mingi oluline lisandväärtus või on teenust seni vähe arendatud. Vastav info sisaldub taotluse punktides ja Hindamisel saab antud põhikriteeriumi osas anda projektile kuni 5 punkti. 5 punkti Projekti raames viiakse ellu uuendusi, mis on Eestis esmakordsed, ainulaadsed ja mõjuvad väga positiivselt erihoolekande teenuse pakkumise edasisele arendamisele. Projekti raames pakutakse inimestele uusi loodud lahendusi teenusete osutamisel. Projektis on lähenetud probleemidele loovalt ja uudsel viisil ning põhjendus on hindajatele üheselt arusaadav. 3 punkti Projekti tegevused on Eestis erihoolekande valdkonnas osaliselt uuenduslikud. Tegevused, mida on Eestis varemgi ellu viidud, laiendatakse näiteks mõnele uuele sihtgrupile või on leitud varasemaga võrreldes täiendav lisandväärtus või panustab projekt tugevalt vastava teenuse edasiarendamisse. Näiteks lisaks klassikalisele teenuseosutamisele võetakse mingi olemasolev abinõu uudsena juurde. 0 punkti Projekt on senises raamistikus klassikaline ega paku lahendusi, mida seni ei ole Eestis laialdaselt rakendatud. Üldkriteeriumi 3 hindamine peab tagama, et projekt teostatakse efektiivselt vahendeid optimaalselt kasutades, tuginedes aja- ja asjakohastele eeldustele ning projekti eelarve on koostatud kvaliteetse analüüsi tulemusel. 3.1 Projekti tulemuste saavutamise kuluefektiivsus ning eelarve realistlikkus ja mõistlikkus Meetme tegevuse eelarve efektiivsemaks kasutamiseks toetab kriteerium projekte, mille raames on ühe teenuskoha rajamise kulud väiksemad. Valikukomisjon hindab planeeritud 9

10 tegevusi ja võrdleb nende maksumust sarnaste tegevustega piirkonnas (nt kulude planeerimisel korterite ostmiseks on taotleja kulusid üle hinnanud ega ole vajalikul määral oma valikuid põhjendanud). Kuluefektiivsuse hindamisel lähtutakse ERF-ist planeeritud kuludest. Täiendavaid kulusid taotleja täiendavaks omafinantseeringuks (minimaalne omafinantseeringu määr on meetmes 15%) antud hindamiskriteeriumi juures (näiteks positiivse asjaoluna) ei arvestata. Ehitamisel, maa ostmisel ning ruumide ostmisel ja renoveerimisel hinnatakse kulusid lähtudes taotleja antud selgitustest. Eelarve peab andma selguse, et projekt on rahaliselt teostatav ning projekti eelarves planeeritud kulud on realistlikud, optimaalsed ja põhjendatud, selles planeeritud kulud ei ole alaplaneeritud ega ülepaisutatud. Kriteeriumi maksimaalne hindepunkt kokku on 15. Punkte antakse kahes osas: eelarve realistlikkus ja mõistlikkus ning teenuskoha loomise maksumus Eelarve realistlikkus ja mõistlikkus Esimese punktina hinnatakse kulude, sh projekteerimis- ja ehitusmaksumuse arvestamise metoodika olemasolu ja põhjendatust ning arvestuse aluste ja arvestuste üksikasjalikkust ja põhjendatust (vastav info taotluse punktides 3.2 ja 3.3 ja finantsanalüüsis). Samuti hinnatakse planeeritud kulude optimaalsust ja piisavust projekti teostamiseks. Projekte hinnatakse kuni 5 punktiga, kusjuures positiivsed on 3-5 punkti. Negatiivseks tulemuseks on 0 punkti. 5 punkti Planeeritud kulud on kõik vajalikud projekti teostamiseks. Selgitused eelarve juures on asjakohased ja piisavad ning kõik kulud on lahti kirjutatud ja põhjendatud. 4 punkti Planeeritud kulud on valdavalt planeeritud selgelt ja arusaadavalt ja optimaalses mahus. Selgitused eelarve juures on valdavalt asjakohased ja piisavad, aga kõik kulud ei ole lahti kirjutatud ja põhjendatud 3 punkti Planeeritud kuludes on mitmed küsitavused. Eelarve on üldiselt lahti kirjutatud ning tegevused ja nendega seotud summad mõneti põhjendatud, kuid kulud on põhjalikuma selgituseta ja ei ole üheselt aru saada, millistest alustest kulude planeerimisel on lähtutud. 0 punkti Tulenevalt projekti sisust ja piirkondlikust paiknemisest on projektis planeeritud kulud suuremad (või ebamõistlikult madalamad), kui on vajalik projekti teostamiseks. Eelarve on üle paisutatud ja selle juures antud selgitustest ei ole võimalik saada selgust (või need puuduvad), et selliselt planeeritud eelarve on põhjendatud. Kulude planeerimises ja arvestuses esinevad olulised puudused või sihilikud vead. Kui projekt saab 0 punkti, ei saa seda meetme tegevuse raames toetada, sest projekt pole planeeritud piisavas kvaliteedis ja planeeritud tegevused pole planeeritud piisavalt efektiivselt, eelarve ei ole mõistlik ning kuluefektiivne. Projekti valikukomisjon edasi ei hinda Teenuskoha loomise maksumus Hindepunktid kujunevad valemi alusel arvestades projekti raames ühe teenuskoha loomise keskmist maksumust ehk hindamise aluseks on projekti planeeritud abikõlblike kulude ERF osa (planeeritud välistoetuse summa) suhe projekti panusesse rakenduskava väljundindikaatorisse (loodud kvaliteetsete erihoolekande teenuskohtade arv). See näitab väljundindikaatori täitmise efektiivsust projektis. Aluseks võetakse taotluses esitatud projekti eelarve abikõlblikud kulud ERF vahenditest tabelis 3.1 ning jagatakse saadud tulemus projekti raames loodud kvaliteetsete erihoolekande teenuskohtade arvuga (meetme tegevuse väljundindikaator) tabelis Seejuures liidetakse rajatavate teenuseüksuste teenuskohad sõltumata teenuse liigist. 10

11 Hindepunktid kujunevad vahemikus 1-10 selliselt, et projektidele, mille teenuskoha maksumus (ERF vahenditest) on eurot, antakse 1 punkt. Teenuskoha maksumus eurot annab 5 punkti ning teenuskoha maksumus eurot ja vähem maksimaalsed 10 punkti. Kui teenuskoha loomise keskmine maksumus jääb vahemikku kuni eurot, leitakse hindepunktid järgmise valemiga: X = 5 + ( A)/10 000*5, kus X projektile omistatav hindepunkt; A projektiga loodavate väljundindikaatorisse panustavate teenuskohtade arv. Projektid, milles ühe teenuskoha loomise keskmine maksumus ERF vahenditest ületab eurot, hindamisele ei kuulu ning nende osas tehakse peale vastavushindamist investeeringute kavasse arvamata jätmise otsus. 3.2 Projekti finantsanalüüsi kvaliteet ja jätkusuutlikkus Kriteeriumi alusel hinnatakse projekti finantsanalüüsi kvaliteeti, selle sisu ja toetuse vajalikkust. Hinnatakse, kas finantsanalüüsis kasutatud eeldused ja esitatud majanduslikud põhjendused ja selgitused on asjakohased ning on rakendatud juhendikohast metoodikat. Finantsanalüüsi hindamine toetab jätkusuutlikke ja toetust vajavaid projekte, milles eelarve koostamisel on lähtutud õigetest eeldustest ja kulud-tulud on nõutud määral kirjeldatud. Hindamise aluseks on Sotsiaalministeeriumi poolt tellitud eksperthinnang taotlusele lisatud finantsanalüüsi osas, kuid lõplik hindepunkt antakse valikukomisjoni poolt. Hindepunktid tuletatakse finantsanalüüsi hinnanud eksperdi tulemustele tuginedes. Finantsanalüüsi eksperdipoolne kontroll toimub eraldi menetluses, kusjuures taotlusega esitatud analüüs peab võimaldama piisava ülevaate. Positiivseks tulemuseks on kuni 10 punkti. Negatiivseks tulemuseks on 0 punkti. 10 punkti Finantsanalüüsis planeeritud kulud on põhjendatud, kulude planeerimise arvestusalused ja metoodika on põhjendatud, esitatud põhjendused ja selgitused on ammendavad ja asjakohased ning loovad head eeldused teenuse jätkusuutlikkusele. 8 punkti Finantsanalüüsis kasutatud eeldustes ja esitatud majanduslikes põhjendustes ja selgitustes on puudused. Analüüsis on rakendatud juhendikohast metoodikat. Projekti eelarves ja kulude planeerimises esinevad puudused ning selgitustes ja arvutustes ebatäpsused ei mõjuta projekti üldist hindamist. 5 punkti Finantsanalüüsis kasutatud eeldustes ja esitatud majanduslikes põhjendustes ja selgitustes on olulisi puudusi, kuid on rakendatud juhendikohast metoodikat. Projekti eelarves kulude planeerimises on mõõdukad puudused ning selgitustes ja arvutustes ebatäpsused. 0 punkti Finantsanalüüsis kasutatud eeldused ja esitatud majanduslikud põhjendused ja selgitused ei ole asjakohased; ei ole rakendatud juhendikohast metoodikat. Finantsanalüüsi põhjal ei ole võimalik projekti toetada (ülemäärane tulu teenimine, projekt pole jätkusuutlik jm). Kui projekt saab 0 punkti, ei saa seda meetme tegevuse raames toetada, sest projekti finantsanalüüs peab olema koostatud piisavas kvaliteedis ja selles esitatud andmete alusel ka jätkusuutlik. Kui projekt saab 0 punkti, pole selge, millistel alustel on koostatud finantsanalüüs. Projekti komisjon edasi ei hinda. 11

12 Üldkriteerium 4 Toetuse taotleja/saaja suutlikkus projekti ellu viia (15%) 4.1 Toetuse taotleja kogemus ja projekti riskianalüüsi kvaliteet Riskianalüüsi ja taotleja kogemuse hindamine aitab kaasa sellele, et projekt saaks edukalt ellu viidud. Läbimõeldud riskid ning nende maandamiseks ette nähtud tegevused aitavad ühtlasi kaasa kvaliteetsema projekti koostamisele tervikuna. Kriteeriumi maksimaalne hindepunkt on 7 ja projekti hinnatakse kahes osas: taotleja kogemus ja riskianalüüsi kvaliteet Toetuse taotleja kogemus Taotleja varasem kogemus annab suurema kindluse, et projekt saab ettenähtud kujul, ajaraamis ja tingimustel ellu viidud ning ta tunneb teenuseosutamise spetsiifikat. Edukas rakendamine on aluseks, et projektid panustavad lubatud ulatuses ja õigeaegselt meetme tegevuse eesmärkide täitmisse. Antud kriteeriumi alusel on võimalik saada kuni 4 punkti ning seda kahes osas: projektide elluviimise kogemuse ja teenuseosutamise kogemuse osas Taotleja kogemus projektide elluviimisel Hindepunkte antakse skaalal 0-2 punkti (info taotluse punktis 7.2). 2 punkti Taotlejal on kogemus ERF või analoogsetest fondidest sarnase mahuga projektide elluviimisel varasematel perioodidel. 1 punkt Taotlejal on kogemus ja seeläbi tõestatud kvalifikatsioon projektide elluviimisest. 0 punkti Toetuse taotlejal puuduvad varasemad kogemused projektide elluviimisel Taotleja kogemus erihoolekande- ning muude sotsiaalteenuste osutamisel Hindepunkte antakse skaalal 0-2 punkti (info taotluse punktis 7.1). 2 punkti Taotlejal on kogemus ööpäevaringse erihooldusteenuse, kogukonnas elamise teenuse või toetatud elamise teenuse osutamisel. 1 punkt Taotleja projektimeeskonnal on kogemus ja seeläbi tõestatud kvalifikatsioon muude (eelmises jaotuses nimetamata) sotsiaalteenuste osutamisel. 0 punkti Toetuse taotlejal puuduvad varasemad kogemused sotsiaalteenuste osutamisel Projekti riskianalüüsi kvaliteet Riskide hindamine on kvaliteetse taotluse ja hea projekti eeltöö näitajaks. Taotluse koostamisel on soovitav metoodiliselt hinnata võimalikke riske, leida neile võimalikud maandamismeetmed ning leida alternatiivseid lahendusi projektis ettenähtud tulemuste saavutamiseks. Vastav info on koondatud taotluse punktis 5. Muuhulgas peaks olema hinnatud majanduslikud ja finantsriskid, tehnilised riskid, juriidilised riskid, personali risk ning planeerimise ja juhtimisriskid. Hindepunkte antakse skaalal 0-3 punkti. 3 punkti Projekti taotluses on nii välised kui ka sisemised riskid hinnatud. Määratletud riskid on asjakohased ning hõlmavad kõiki projekti rakendamise erinevaid aspekte. Igale riskile on planeeritud asjakohased maandavad meetmed. 12

13 2 punkti Projekti taotluses on nii välised kui ka sisemised riskid kirjeldatud. Esinevad puudujäägid riskide mõju hindamisel või kõikidele riskidele ei ole planeeritud asjakohaseid maandustegevusi. 0 punkti Riskihinnangus ei ole välja toodud projekti rakendamise seisukohast olulisi riske ning puuduvad maandustegevused. 4.2 Projekti ajakava realistlikkus Kriteeriumi alusel hinnatakse, kuidas on planeeritud projekti rakendamine. Oluline on seejuures kaks tähtaega: ja Esimene on seotud meetme tegevuse väljundindikaatori vahetasemesse panustamisega ning teine meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõppemisega (TAT 5). Vahetasemesse panustav projekt on täiendavalt hinnatav põhikriteeriumi 1.3 osas ning selle tagamiseks on oluline, et ajakava oleks realistlikult planeeritud. Meetme tegevuse abikõlblikkuse perioodi lõpuks peavad olema projektid lõpetatud ning toetuse saaja poolt ka kõik summad välja makstud (maksetaotluste menetlemine võib toimuda ka peale ). Vastav info peab kajastuma taotluses tabelis 6.3 ning seda täiendavad selgitused punktides 2.6, 6.1 ja 6.2. Antud kriteeriumi alusel on võimalik saada kuni 3 punkti. 3 punkti Projekti tegevuskava on detailne ja üheselt mõistetav. Tegevuste järgnevus ja ajaline kestus on realistlikult planeeritud ning on väga tõenäoline, et projekti raames planeeritud tegevused saavad tähtaegselt tehtud. Projekti sisutegevusi ettevalmistavad tegevused ja sisutegevustele järgnevad tegevused on planeeritud optimaalses kestuses. 2 punkti Projekti ajakava on realistlik, kuid mõned tähtajad tegevuste elluviimiseks tuleb projekti rakendamisel ümber hinnata. Eeldatav lõpptähtaeg jääb tõenäoliselt kehtima ja projekt suudetakse planeeritud ajal ellu viia. 1 punkt Projekti puhul puudub oluline risk, et see ei valmi abikõlblikkuse perioodil, kuid planeeritud ajakava vajab põhjalikku ülevaatamist ja parandamist hilisemal rakendamisel. NB! Sellise hinnanguga peab vajadusel kaasnema ka põhikriteeriumi 1.3 hinde ülevaatamine, sest tulenevalt puudulikust ajakavast on võimalus, et projekt rakenduskava vahetasemesse ei panusta. Projektid, mida ei saa ellu viia abikõlblikkuse perioodil, hindamisele ei kuulu ning nende osas tehakse peale vastavushindamist investeeringute kavasse arvamata jätmise otsus. 4.3 Projekti tulemuste kestlikkus pärast projekti lõppu Kriteeriumi eesmärgiks on tagada, et erihoolekande taristusse tehtavad investeeringud panustaksid valdkonna arengusse pikaajaliselt ja seda ei kasutataks peale kohustusliku ja kontrollitava kestlikkuse perioodi lõppu, muul otstarbel. TAT 6 punkti 2 tegevuste puhul hinnatakse projekti kestlikkust arvestades taotlejat, loodava teenuseüksuse asukohta ning asukohaks oleva kohaliku omavalitsuse üksuse pakutavate sotsiaalteenuste arvu. Vastavalt antakse projektidele hindepunkte kolmes osas ning vastavad punktid liidetakse. Maksimaalselt on võimalik saada 5 punkti Projekti tulemuste kestlikkus Selle kriteeriumi osas antakse projektile kuni 1 punkt kui selles on aktiivselt osalev kohalik omavalitsus, sest üldises hoolekande struktuuris on kohalikel omavalitsustel üha kasvav roll ja nende kaasamine erihoolekandeteenuste arendamisse seega oluline. 13

14 1 punkt Projektis on taotlejaks kohaliku omavalitsuse valitseva mõjuga (otsustusõigus enam kui 50%) teenuseosutaja või on kohalik omavalitsus projektis kaasfinantseerija. 0 punkti Eelmisest jaotisest erinevad teenuseosutajad, kelle eesmärk on osutada kestlikkuse perioodi jooksul järjepidevalt erihoolekandeteenuseid Teenuseüksuse asukoht Teenuste osutamist võib pidada seda jätkusuutlikumaks, mida olulisemad funktsioonid on asulal, millesse vastav teenuseüksus või teenuskohad rajatakse. Maakonnakeskuses on teenuseüksuse kestlikkus paremini tagatud tänu teatavale tõmbekeskuse rollile ning sarnaselt võib eeldada, et omavalitsuse keskuses on teenuseüksuse jätkusuutlikkus paremini tagatud. Vastav info on taotluse punktides 2.3 ja 2.4. Hindepunkte antakse skaalal 0-2 punkti järgmiselt: 2 punkti Teenuseüksus on planeeritud maakonna keskusesse või vähemalt 5000 elanikuga linna (sh vallasisene linn). 1 punkt Teenuseüksus on planeeritud kohaliku omavalitsuse üksuse keskusesse. 0 punkti Asula, kuhu teenuseüksus luuakse, ei ole ei maakonna ega omavalitsuse keskuseks Sotsiaalteenuste osutamine teenuseüksuse asukohas Sotsiaalteenuste osutamine kohaliku omavalitsuse poolt aitab pikemas perspektiivis kaasa psüühilise erivajadusega inimeste kogukonda kaasamisele, sest lisaks erihoolekandeteenustele on vajalikud ka kohaliku omavalitsuse poolt pakutavad tugiteenused nagu näiteks sotsiaaltransporditeenus ja sotsiaaleluasemeteenus. Arvestuse aluseks on Sotsiaalministeeriumi analüüsi ja statistika osakonna koondatud info aastat kohta koduteenuse, eluasemeteenuse, pakutava hoolduse, perekonnas hooldamise, tugiisikuteenuse, isikliku abistaja teenuse ja lapsehoiuteenuse pakkumise osas (maksimaalselt pakutud 7 teenust) kohalike omavalitsuste üksuses ning üksuse asukoha info taotluse punktides 2.3 ja 2.4. Hindepunkte antakse kuni 2 punkti järgmiselt: 2 punkt Kohaliku omavalitsuse üksuses osutatakse vähemalt 5 teenust toodud loetelust. 0 punkti Kohaliku omavalitsuse üksuses pakutakse vähem kui 5 teenust toodud loetelust. 2) Hindamisskaalad ja hindamisküsimused TAT 6 punkti 2 projektidel Sarnaselt TAT 6 punkti 1 projektidele annavad valikukomisjoni liikmed hindepunkte põhikriteeriumide lõikes üldkriteeriumide 2, 3 (osaliselt) ja 4 osas. Hindepunktide andmisel saavad hindajad kriteeriumide hindamisel anda projektidele vaid neid hindeid, mis vastava kriteeriumi raames on kirjeldatud (näiteks kui kriteeriumi juures on kirjeldatud maksimumhinne 10 ja vahetasemed 8, 6, 4, siis hindaja saab kasutada vaid neid hindeid). Üldkriteeriumi 1 osas on hindamine valemipõhine või konkreetsetest arvulistest suurustest tulenev ja komisjoni liikmed seda täiendavalt ei hinda. 1.1 Projekti mõju väljundindikaatori täitmisse 14

15 Rakenduskavas seatud väljundindikaatori täitmine on meetme tegevuse rahastamisel olulise tähtsusega. Põhikriteerium soosib projekte, mis panustavad sihttaseme saavutamisse suuremal määral. Vastav info peab sisalduma taotluse tabelis (Projekti panus meetme tulemus- ja väljundindikaatori saavutamisse). Täiendavad selgitused loodava hoonestuse osas on taotluse punktides 2.3 ja 2.4. Projekti maksimaalne panus väljundindikaatorisse saab olla maksimaalselt 30 kohta, sest tulenevalt TAT 7 lõikest 7 on teenuseüksus iseseisev ja eraldi majapidamisega ühes või mitmes hoones tegutsev teenuskohtade kogum. Hinnatakse kõiki loodavaid teenuseüksuseid eraldi ning hindamisel on aluseks otsene panus väljundindikaatorisse ja sellesse panustamise kvaliteet Loodavate teenuskohtade arv Esimese punktina hinnatakse otsene panus väljundindikaatorisse (taotluse tabelis 4.1.1) Projekte hinnatakse kuni 8 punktiga. 8 punkti Projekt panustab väljundindikaatorisse vähemalt 10 koha võrra (10-30 teenuskohta). 6 punkti Projektid, mille raames luuakse kuni 9 teenuskohta Loodavate teenuskohtade jaotus rajatavas hoonestuses Teise punktina hinnatakse väljundindikaatorisse panustamise viisi ehk kuidas on planeeritud füüsilise paiknemise mõttes teenuskohtade taristu luua (taotluse punktides 2.3 ja 2.4). Projekte hinnatakse kuni 7 punktiga. 7 punkti Teenuskohad luuakse eraldi hoonetesse kuni 5-inimeseliste gruppidena või eraldi pesemise ja söögitegemise võimalusega korteritesse mitmes hoones. 6 punkti Teenuskohad luuakse eraldi hoonetesse kuni 10-inimeseliste gruppidena või eraldi pesemise ja söögitegemise võimalusega korteritesse ühes hoones. 5 punkti Teenuskohad luuakse eraldi hoonetesse kuni 15-inimeseliste gruppidena. 4 punkti Teenuskohad luuakse eraldi hoonetesse kuni 20-inimeseliste gruppidena. 3 punkti Teenuskohad luuakse hoonesse või hoonetesse kuni 30-inimeseliste gruppidena. Iga projekt peab panustama väljundindikaatori täitmisse vähemalt ühe teenuskoha osas. Projektid, mis väljundindikaatorisse ei panusta, hindamisele ei kuulu ning nende osas tehakse peale vastavushindamist investeeringute kavasse arvamata jätmise otsus. 1.2 Projekti mõju tulemusindikaatori täitmisse Meetme tegevuse tulemusindikaatoriks on iseseisvat toimetulekut toetavate teenuste ja ööpäevaringsete institutsionaalsete hooldusteenuste kohtade suhtarv erihoolekandes. TAT 6 punkti 1 tegevuse raames esitatud projektid panustavad vaid kogukondlike teenuste loomisse ehk kogu projekti tulemus on suunatud kogukondlike ja ööpäevaringsete teenuste suhte paranemisse. Sellest tulenevalt saavad kõik selle tegevuse projektid 10 punkti. 1.3 Projekti mõju rakenduskava vahetaseme saavutamisse Rakenduskavas on seatud aasta sihttasemeks 880 teenuskohta, mille täitmisel või mittetäitmisel võib olla oluline mõju meetme tegevuse rahastamisele. Sellest tulenevalt toetab antud põhikriteerium projekte, mis panustavad vahetaseme saavutamisse suuremal määral. 15

16 Antud kriteeriumi juures antakse hindepunkte 5, 3 või 1. 5 punkti Projekt viiakse tervikuna ellu aasta 2018 lõpuks ning seega panustab projekt rakenduskava aasta sihttaseme saavutamisse. 3 punkti Projektis valmivatest teenuskohtadest osad saavad kasutusloa ja antakse kasutusse aasta lõpuks. 1 punkt Projekt sihttaseme saavutamisse ei panusta ning seda ei viida tervikuna ellu aasta 2018 lõpuks. Üldkriteeriumi 2 osas hinnatakse projekti põhjendatust. Hinnatakse, kuidas projektis kirjeldatud tegevused toetavad erihoolekande arengusuundade elluviimist ning on kooskõlas Erihoolekande arengukava aastateks eesmärkidega järgides Puuetega inimeste õiguste konventsiooni 4 ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid Projekti mõju inimeste kogukonda integreerimisele ning hõive arendamisele Kriteeriumi juures hinnatakse, kas hinnatavateks tegevusteks on sõlmitud näiteks eelkokkuleppeid (taotluse punkt 6.1) või uuritud asukohast tulenevaid võimalusi ja piiranguid (taotluse punktid ). Loodavad teenuskohad peavad olema kogukondades selliselt, et seal elavatel inimestel on vastavalt võimekusele võimalus osaleda iseseivalt oma elu korraldamises ja muudes igapäevastes tegevustes, sh osaleda tööturul. Muuhulgas hinnatakse, kuidas on kättesaadavad avalikud teenused, mh kauplused, apteegid, ühistransport, arstiabi; aga ka töiste tegevuste või muude vaba aega sisustavate ja aktiveerivate tegevuste võimalused. Kui projektiga ei kaasne inimeste vajalikku integreerimist, on projektile antav hindepunkt ka vastavalt madalam Teenuseüksuse asukohas pakutavad teenused Esimese punktina hinnatakse, kuidas on kättesaadavad erinevad avalikud teenused. Eelistatud on olukord, kus need on kättesaadavad teenusel olevatele inimestele iseseisvalt või minimaalsete täiendavate takistustega. Arvestatud teenusteks on kaupluste, apteegi, ühistranspordi, raamatukogu, rahvamaja, spordikeskuse, pangateenuste (sh näiteks pangaautomaat), postiteenuste (sh näiteks pakiautomaat) kättesaadavus. Projekte hinnatakse kuni 4 punktiga. 4 punkti Kõik kriteeriumis hinnatavad teenused on kättesaadavad teenusesaajatele iseseisvalt. 3 punkti Kõik kriteeriumis hinnatavad teenused on kättesaadavad ühistranspordi või eraldi korraldatud transpordi kaasabil ning neist vähemalt pooled teenusesaajatele iseseisvalt. 2 punkti Hinnatavatest teenustest vähemalt pooled on teenusesaajatele kättesaadavad iseseisvalt, ühistranspordi või eraldi korraldatud transpordi kaasabil. 0 punkti Hinnatavatest teenustest vähem kui pooled on teenusesaajatele kättesaadavad iseseisvalt, ühistranspordi või eraldi korraldatud transpordi kaasabil Teenuseüksuse asukoha võimalused teenusel osalevate inimeste hõive arendamiseks 4 Puuetega inimeste õiguste konventsioon. 5 European Expert Group on the Transition from Institutional to Community-based Care (2012). Common European Guidelines on the Transition from Institutional to Community-based Care. 16

17 Teise punktina hinnatakse, mil määral on teenuseüksuse planeeritud asukohas võimalusi psüühilise erivajadusega inimeste hõive arendamiseks. Hinnatakse tööandjate kaardistatust ning tööturuteenuste kättesaadavust. Projekte hinnatakse kuni 3 punktiga. 3 punkti Asukohas on olemas tööandjad, kellega on koostöö osas fikseeritud plaanid ning on võimalused tööturuteenuste kasutamiseks. 2 punkti Asukohas või selle lähikonnas on olemas tööandjad, kuid täpsem võimalik koostöö on fikseerimata. Olemas on võimalused tööturuteenuste kasutamiseks. 0 punkti Asukohas või selle lähikonnas puuduvad võimalikud tööandjad või ei ole neid kaardistatud Teenuseüksuse asukohas pakutavad muud aktiveerivad teenused Kolmanda punktina hinnatakse, mil määral on teenusel olevatel inimestel ligipääs aktiveerivateks tegevusteks. Siinkohal on mõeldud näiteks kaitstud töö või päevakeskuseid, mis ei panusta otseselt hõive kasvu, kuid aitavad tagada psüühilise erivajadusega inimeste igapäevase aktiivsuse ja oma oskuste maksimaalse ärakasutamise. See aitab tagada, et ka inimesed, kes ei ole suutelised panustama aktiivsesse tööhõivesse, leiavad omale igapäevast tegevust. Projekte hinnatakse kuni 3 punktiga. 3 punkti Psüühilise erivajadusega inimesele pakutakse võimalusi tegeleda neile jõukohaste tegevustega väljaspool teenuseüksust ning on olemas kokkulepped nende kasutamiseks. 2 punkti Teenuseüksuse asukohas või selle lähikonnas on olemas ligipääs aktiveerivatele tegevustele, kuid ei ole selged nende kasutamise võimalused või on nende loomine planeeritud koos projektiga. 0 punkti Teenuseüksuse asukohas või selle lähikonnas puuduvad võimalused aktiveerivateks tegevusteks või ei ole neid projektis kirjeldatud. Kui projekt saab põhikriteeriumi 2.1 hindepunktide summas 0 punkti, ei saa seda meetme tegevuse raames toetada, sest ei toeta vastavaid eesmärke. Projekti raames planeeritud teenuskohad ei toeta piisaval määral inimeste kaasamist kogukonda ega ole mõeldud nende suunamiseks tööturule. Projekti valikukomisjon edasi ei hinda Projekti eesmärgipüstituse põhjendatus, muudatuste vajalikkus ning lahenduste sobivus Nagu on toodud ka TAT 2 lõikes 2 antakse meetme tegevuse raames toetust kooskõlas Erihoolekande arengukava aastateks eesmärkidega järgides Puuetega inimeste õiguste konventsiooni ning deinstitutsionaliseerimise põhimõtteid (vt viited allikatele põhikriteeriumi 1.2 ja üldkriteeriumi 2 juures). Loodav taristu peab toetama põhikriteeriumis 2.1 nimetatud tegevuste (inimeste kogukonda integreerimine ja hõive arendamine) elluviimist ning inimestega individuaalsemat tegelemist ja nende kaasamist. Põhikriteeriumi hinnatakse TAT -s 6 kirjeldatud tegevuste lõikes erinevalt: Hinnatakse projekti eesmärki, põhjendatust, vajalikkust ja sobivust vastavalt taotluse punktides ja esitatule. Projektid võivad antud põhikriteeriumis kokku saada kuni 15 punkti. Negatiivseks tulemuseks on 0 punkti, mida hinnatakse iga alakriteeriumi osas Projekti eesmärgipüstituse põhjendatus Esimese punktina hinnatakse, miks on oluline projekti elluviimine ning miks seda projekti ellu viiakse. Projekte hinnatakse kuni 5 punktiga. 17