Riikliku turismiarengukava aastateks kinnitamine

Transcription

1 Väljaandja: Riigikogu Akti liik: otsus Teksti liik: algtekst Jõustumise kp: Avaldamismärge: RT I 2002, 91, 523 Riikliku turismiarengukava aastateks kinnitamine Vastu võetud Turismiseaduse(RT I 2000, 95, 607; 2002, 63, 387) 4 alusel Riigikogu otsustab: Kinnitada juurdelisatud riiklik turismiarengukava aastateks Riigikogu aseesimees Peeter KREITZBERG RIIKLIK TURISMIARENGUKAVA AASTATEKS SISSEJUHATUS Turismil on tähtis osa riigi kui terviku majanduse arengus. Sel on otsene mõju: sisemajanduse koguprodukti suurendamisele; riigi maksebilansi tasakaalustamisele; riigi ja kohalike omavalitsuste eelarvetulude suurendamisele; regionaalse arengu tõhustamisele ja tasakaalustamisele; tööhõive suurendamisele; väikese ja keskmise suurusega ettevõtjate tegevuse arendamisele; üldise elukeskkonna ja -kvaliteedi parandamisele. Tänu oma mitmekesisusele pakub turism uusi ja alternatiivseid võimalusi paljude eluvaldkondade ja piirkondade arenguks. Riigi ülesanne turismi edendamisel on suunata ja toetada turismi potentsiaali maksimaalset kasutamist riigi majanduslike ja sotsiaalsete eesmärkide saavutamisel, mis eeldab kõigi turismi arendamisega tegelevate osapoolte kooskõlastatud tegutsemist. Siit nähtub riikliku arengukava vajadus turismialase arendustegevuse korraldamiseks. Käesolev riiklik turismiarengukava aastateks põhineb varasemal säästva arengu seaduse alusel väljatöötatud ning aasta 12. septembril Vabariigi Valitsuse poolt heakskiidetud riiklikul turismiarengukaval aastateks Varasema arengukava koostamisel osalesid 80 eksperti, oma arvamust avaldasid Eesti Linnade Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit ning Eesti Turismifirmade Liit aasta 15. novembril võttis Riigikogu vastu turismiseaduse, mille kohaselt peab riikliku turismiarengukava kinnitama Riigikogu. Arengukava käesolev versioon on sündinud vajadusest s arengukavas sisaldunu Riigikogule esitamise eel üle vaadata ning ajakohastada. Riigikogus kinnitamise eeltingimus on riikliku turismiarengukava uue versiooni heakskiitmine Vabariigi Valitsuses. Riikliku turismiarengukava eesmärk on esitada turismi kui majandusharu tasakaalustatud arengu strateegia aastateks , mis on suunatud turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasvu kaudu majanduskasvu toetamisele. Turismi riiklik arendamine lähtub säästva arengu põhimõtetest, säilitamaks sotsiaalsete ja majanduslike mõjude tasakaalu, loodus- ja huviväärsuste kestvust. Arengukava on välja töötatud turismiseaduse (RT I 2000, 95, 607; 2002, 63, 387) 4 alusel. Turismi arengu alus on Eesti maine tõus ning turismitoodete valiku laiendamine ja kvaliteedi parandamine, muutes turismitooted rahvusvaheliselt konkurentsivõimelisteks. Turism on seotud mitme erineva majandusharuga. Riiklik turismiarengukava katab otseselt turismiga seotud valdkondi. Kaudselt toetavad turismi arengut veel mitmed riigi arengustrateegiad: Eesti riigi kultuuripoliitika põhialused; Eesti transpordi arengukava; Eesti väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arendamisele suunatud riiklik poliitika «Ettevõtlik Eesti»; Eesti ekspordipoliitika põhialused; Eesti regionaalarengustrateegia; Riikliku turismiarengukava aastateks kinnitamine Leht 1 / 13

2 Eesti keskkonnastrateegia; Eesti keskkonnategevuskava; Eesti metsapoliitika; bioloogilise mitmekesisuse strateegia ja tegevuskava. Turismi arendamine on kajastatud ka kõigis maakondlikes arengustrateegiates ja maakonnaplaneeringutes ning valdade arengukavades. Riiklikust turismiarengukavast juhindutakse kõigi selliste otsuste tegemisel ning seadusandluse väljatöötamisel ja rakendamisel, mis mõjutavad Eesti turismiettevõtlust ning turismisektori rahvusvahelist konkurentsivõimet. Turismisektorit hõlmava strateegilise planeerimise ühtsuse ja efektiivsuse tagamiseks on vajalik turismi allsektorite arengukavade kooskõla riikliku turismiarengukavaga. Käesolev arengukava viiakse ellu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Turismiagentuuri tegevuse kaudu koostöös teiste ministeeriumide, maavalitsuste, kohalike omavalitsuste, turismiinfokeskuste, turismiinfopunktide ja ettevõtlusorganisatsioonidega. Arengukava elluviimine toimub igal aastal täpsustatava tegevuskava alusel, mis määratleb täpsemalt lähima aasta prioriteedid ning esmased ülesanded turismi arendamisel. Tegevuskava rahastatakse turismi arendusprogrammidest, riigi toetuste ja investeeringute kaudu, erasektori, välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide investeeringutest, abi- ja koostööprogrammide kaudu. Elluviimise järelevalve põhineb nii arengukavas fikseeritud eesmärgikriteeriumide saavutamise kontrollil kui ka tegevuskavas sisalduvate individuaalsete projektide tulemuslikkuse hindamisel Turismi arengu põhinäitajad 1. EESTI TURISMI OLUKORRA ANALÜÜS Turismiteenuste ekspordimaht koos reisijateveo ekspordiga oli aastal 11,6 miljardit krooni, moodustades kaupade ja teenuste ekspordist 13,3%. Turismiteenuste eksport on aasta-aastalt kasvanud, kuid kasv on pidurdunud aastal oli kasv 4% aastaga. Eksporditulust ligi viiendik laekub rahvusvahelisele reisitranspordile, kolmandik majutus- ja toitlustusettevõtetele, veerand jaekaubandusele. Turismi osatähtsus sisemajanduse koguproduktis (SKP) ja tööhõives.praegusest turismistatistikast ei saa teada turismisektori osatähtsust Eesti majanduses aastal tehtud uuring 1 turismi majanduslike mõjude kohta Eestis hindas välisturismi osatähtsuseks SKP-s otseselt 10% ja kaudselt ligi 15%, sama suureks hinnati ka turismiga seotud tööhõive osa SKP-s. Tabel 1. Eesti turismi arengu põhinäitajad Saabumiste arv (tuh) Muutus 15,3 7,5 11,5 9,0 4,1 2,4 Ööbimisega külastajaid (tuh) Muutus 9,8 13,0 15,2 26,3 Ühepäevakülastajaid (tuh) Muutus 6,7 10,9 6,5 5,4 Neist kruiisireisijaid (tuh) Muutus 13,6 84,0 15,2 2,8 21,1 Turismiteenuste eksport kokku (mln kr) Leht 2 / 13 Riikliku turismiarengukava aastateks kinnitamine

3 Muutus Väliskülastajate kulutused Eestis (mln kr) Muutus Reisijateveo eksport (mln kr) Muutus 32,1 22,5 12,6 10,3 7,3 4, ,3 13,2 14,7 6,9 6,0 3, ,8 77,4 4,5 24,3 12,2 6,6 Allikas: EAS Turismiagentuur, Statistikaamet, Piirivalveamet, Eesti Pank Väliskülastuste arvu suurenemine.eestisse saabuvate väliskülastajate arv on kasvanud 2,4 miljonilt aastal 3,2 miljoni inimeseni aastal. Peamiselt kasutati Eestisse jõudmiseks meretransporti. 62% väliskülastajatest saabusid Eestisse liinilaevaga, 4% kruiisilaevaga, maanteetranspordiga saabus 28%, lennukiga 5% ning rongiga 1% väliskülastajatest. Sarnaselt turismiteenuste ekspordinäitajate muutumisele on ka külastuste arvu kasv pidurdunud, aastal oli külastusi 2% vähem kui eelneval aastal. See on küll tingitud peamiselt ühepäevakülastajate arvu muutustest, sest ööbimisega külastajate arv on jõudsalt suurenenud (2000. aastal 26% rohkem aastaga, aastal 10% rohkem aastaga) aastal saabus Eestisse 2,1 miljonit ühepäevakülastajat. Ööbimisega külastajaid oli 1,2 miljonit, mis moodustas 36% kõigist väliskülastajatest. Ööbimisega külastajate arvu kasvuga kaasneb ka väliskülastajate kulutuste suurenemine Eestis ning see mõjub hästi Eesti ekspordile, samuti täituvad majutuskohad paremini ning seda isegi suurenenud majutuskohtade arvu tingimustes. Keskmiselt viibis külaline majutusettevõttes aastal 1,6 ööd aastal toimunud väliskülastajate motivatsiooni- ja kulutuste uuringu andmetel kulutas ühepäevakülastaja Eestis keskmiselt 1014 krooni, Eestis ööbinud külastaja 3424 krooni. Eesti majutusettevõtetes ööbivate väliskülastajate arv kasvas aastal aastaga 10% ja ulatus külastajani (ehk 3/4 Eestisse saabunud turistidest). Eesti külastajatest umbes 40% kasutasid Eesti reisifirmade teenuseid. Peamised sihtturud.eesti suurimad sihtturud on Soome, Läti, Venemaa ja Rootsi, teistest riikidest jääb külastuste arv alla Soomlaste osakaal Eestisse saabunud külastajate seas on pidevalt vähenenud, seda just teistest riikidest saabunud külastajate arvu suurema kasvu tõttu. Kaugematest kohtadest (näiteks USA-st ja Kanadast) pärit turist kulutab külastaja kohta Eestis mitu korda enam kui lähiriikidest pärit külastaja. Samas on neid suhteliselt vähe ja eksporditulu põhiosa tuleb siiski naaberriikidest, kus külastaja kulutab küll vähem, aga külastajaid on rohkem. Tabel 2. Suuremad sihtturud (2000. aasta andmed) Soome Rootsi Venemaa Saksamaa Suurbritannia Läti Kokku, keskmine Väliskülastajate osakaal (%) 57,8 4,8 10,0 1,7 1,3 12,7 88,4 Osakaal reisikulutustes Eestis (%) Kulutused turisti kohta (kr) Kulutused ühepäevakülastaja kohta (kr) Riikliku turismiarengukava aastateks kinnitamine Leht 3 / 13

4 Riikide osakaal kõigist väliskülastajate reisikulutustest Eestis on hinnangulised ja ligilähedased. Reisikulutused ei sisalda rahvusvahelise transpordi ja raviteenuste maksumust, nende riikide üliõpilaste kulutusi Eestis ja neilt laekunud komisjonitasusid Eesti reisifirmadele. Turistide ja ühepäevakülastajate keskmised kulutused kajastavad aasta suvel läbi viidud Eesti väliskülastajate uuringu tulemusi. Allikas: Piirivalveamet, Eesti Pank, EAS Turismiagentuur, Statistikaamet Siseturism aastal käisid Eesti elanikud hinnanguliselt 1,8 miljonil ööbimisega sisereisil ja keskmiselt kulutati reisile 510 krooni. Veidi üle pooltel ööbimisega sisereisidest külastatakse sugulasi või tuttavaid, puhkereisid moodustasid ligi neljandiku ja tööreisid umbes viiendiku kõigist sisereisidest. Reisi eesmärgist tulenevalt ööbis ligi kolmveerand külastajatest tasuta eraviisiliselt, majutusettevõtete osatähtsus oli alla 20%. Statistikaameti andmetel kasutas majutusettevõtete teenuseid aastal siseturisti, see on 9% rohkem kui aastal Turismiettevõtlus Eesti turismiettevõtete struktuur on näidatud järgmises tabelis: Tabel 3. Turismiettevõtlus Eestis (seisuga ) Turismiettevõtte liik Ettevõtete arv Hotellid ja motellid 100 Külalistemajad, hostelid ja puhkemajad 252 Puhkekülad ja -laagrid 30 Kodumajutus (B&B) 158 Taastusravikeskused 13 Reisikorraldajad ja -bürood* 273 Lennu- ja laevandusfirmad 17 * Reisikorraldajate ja -büroode arv on aasta seisuga. Allikas: EAS Turismiagentuur, Statistikaamet Turistide teenindamine on ka osa muuseumide, rahvusparkide külastuskeskuste, teenindusettevõtete ja kaupluste personali ning rahvaürituste korraldajate tegevusest. Majutusettevõtted Eestis on viimastel aastatel asunud tegutsema üha rohkem majutusettevõtteid. Tabel 4. Majutusettevõtete areng Kasv Majutusettevõtete arv* % Voodikohtade arv % * k.a taastusravikeskused Allikas: Statistikaamet Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Turismiagentuuri majutusettevõtete andmebaasis oli aasta 1. jaanuari seisuga 540 atesteeritud majutusettevõtet. Eesti hotelliturule on tulnud mitu rahvusvahelist hotelliketti (Scandic, Consul International Hotels, Radisson SAS, Domina Hotels jt). Suuremaid hotelle ja restorane ühendab Eesti Hotellide ja Restoranide Liit. Korrastatud on mitmeid külaliste- ja puhkemaju, kuid väliskülaliste nõudlusele vastamiseks on nendesse vaja teha täiendavaid investeeringuid, eriti väljaspool Tallinna. Puhkelaagreid ja haagissuvilate vastuvõtuvõimalusi on suhteliselt vähe. Majutusteenuseid pakuvad ka taastusravikeskused. Eestis oli aastal 13 taastusravikeskust, kus ravi eesmärgita majutatute osa moodustas ligi veerandi kõigist majutatutest. Enamuses Eesti taastusravikeskustest on kaasajastatud nii hooned kui ka sisseseade, kuid uusehitisi on veel vähe. Lisaks taastusravikeskustele pakuvad erinevas ulatuses ravi- ja terviseteenuseid järjest rohkem ka hotellid. Taastusravikeskusi ühendab Eesti Kuurort- ja Taastusraviliit. Turism on meil väga hooajaline ja see mõjutab ka majutusettevõtete tegevust aastal moodustas juuni-, juuli- ja augustikuu ööbimiste arv 40% kogu aasta majutusettevõtetes ööbimiste arvust, talvel on ööbimisi 2,5 korda vähem kui suvel. Nii on ka majutuskohtade täituvus suvel üle 60%, talvel aga kaks korda väiksem. Eesti turismi Tallinna-kesksus tähendab, et 60% majutusettevõtetes ööbimistest on Tallinnas, välismaalastest ööbib Tallinnas isegi 70%. Kuigi ligi pooled voodikohad on Tallinnas ja teistes suuremates linnades, on umbes 2/3 majutusettevõtetest maapiirkondade väikeettevõtted. Turismiteenuseid pakub Eestis ligi 200 turismitalu, enamik neist asub Kagu- ja Lääne-Eestis. Maapiirkondade majutusettevõtetes on kvaliteet ja teenindustase ebaühtlane, napib turundusoskusi ja müügikanaleid. Aastal 2000 tegevust alustanud mittetulundusühing Eesti Maaturism korraldab maamajutusettevõtjate koolitust, tootearendust ja turundustegevust. Leht 4 / 13 Riikliku turismiarengukava aastateks kinnitamine

5 Reisikorraldajad ja reisibürood aastal pakkus Statistikaameti andmetel turismiteenuseid 273 ettevõtet. Neist 239 tegeles sise- ja välisturismiga ning 34 vormistas ainult pileteid, viisasid või reisikindlustust. Vaid siseturistide teenindamisele oli keskendunud 14 ettevõtet aasta lõpuks oli 15 reisibürool IATA 2 litsents. Eesti reisibüroode ja - korraldajate väliskülastajatele ja -firmadele müüdud teenused moodustasid aastal 8% väliskülastajate kulutustest Eestis (s.o reisiteenuste ekspordist) aasta 1. mai seisuga oli Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris 273 reisikorraldajat ja -bürood. 10 aastat on tegutsenud 40 reisikorraldajat ja -bürood ühendav Eesti Turismifirmade Liit. Piirkondlikud turismiühendused Piirkondlikult on loodud Põhja-Eestis kolm, Lääne-Eestis kolm ja Lõuna-Eestis üheksa maakondlikku turismiorganisatsiooni. Lõuna-Eestis ühendab kuue maakonna maavalitsusi, kohalikke omavalitsusi ja ettevõtjaid sihtasutus Lõuna-Eesti Turism Turismialane koolitus ja kutseoskused Turismi- ja hotellierialasid õpetatakse Eestis ligi 15 (kutse)õppeasutuses. Turismialase kõrghariduse saab omandada kahe ülikooli kolledžis ja ühes erakõrgkoolis. Koolide suurimad probleemid on: õppekavaga sobiva ja eestikeelse õppematerjali vähesus; turismiettevõtluse taustaga ja pädevate koolitajate puudus; õpetatava mittevastavus tegelikule tööturu vajadusele, mille üks põhjus on tööandjate vähene motiveeritus osaleda õppetöö ja praktika läbiviimises. Samas on mitu kooli Euroopa Liidu abi- ja koostööprogrammide raames korraldanud õpilaste ja õpetajate vahetust teiste Euroopa turismikoolidega. Turismierialad on kaasatud kutsehariduse reformi, kehtestatud on kutsestandardid ning töötatakse välja riiklikke õppekavasid. Turismikoolituse veel lühikest traditsiooni ja tänaste ettevõtjate iseõppija-staatust arvestades tuleb edaspidi süsteemsemalt korraldada turismialast täiendõpet. Osaliselt korraldavad praegu suuremad reisifirmad ja hotellid ise oma töötajate täiendõpet, teisalt tehakse seda ka tööandjate- ja erialaliitude kaudu Eesti turismi konkurentsivõime ja arengu kriitilised tegurid Geograafilise asendi, looduslike ja ilmastikutingimuste, vaatamisväärsuste ning kultuuritraditsioonide poolest on Eesti kui reisisihi peamised konkurendid Soome, Läti, Leedu, Rootsi, Taani, Poola ja Iirimaa ning Suurbritannia maapiirkonnad. Need riigid ja reisisihid pakuvad turistidele sarnast turismitoodet, jäädes ühtemoodi eemale Euroopa kesksetest turismimarsruutidest. Eestis ja tema konkurentriikides pakuvad turismielamusi ajaloomälestised ja arhitektuuripärand, traditsioonidel põhinev maa- ja kultuurielu ning puhas ja liigirikas loodus. Ei ole maailmakuulsaid vaatamisväärsusi ning eeldusi teravatel kontrastidel põhinevateks reisielamusteks. Eesti konkurentsieelis on tema kui Euroopa Liitu pürgiva ja kiiresti areneva riigi maine. Samas ei ole Eestil väljaspool poliitilist konteksti selgesti eristuvat reisisihi mainet, Eestit tuntakse maailmas vähe ning eriti vähe reisisihina. Eesti konkurentsivõimet pärsivad eelarvamused endise nõukogude vabariigi suhtes, negatiivsete uudiste kaudu meedias leviv usaldamatus Eesti turvalisuse ja siinse turismitoote kvaliteedi suhtes ning laialt levinud väärarvamus Eesti looduse saastatuse kohta. Turismi kiire globaliseerumine, infotehnoloogia osatähtsuse kasv, rahvusvahelise reisitranspordi kiire areng ning ülemaailmne teenuste kvaliteedi ja hindade ühtlustumine teravdavad lähiaastatel tunduvalt riikidevahelist turismialast konkurentsi. Olukorras, kus igas maailma paigas saab reisihuviline ise valida, koostada ning osta teda huvitav reis mis tahes kontinendile ööpäevaringselt interneti vahendusel ning kus reisisihi valik tehakse järjest kiiremini ja sageli ilma reisifirma vahenduseta, muutub aina otsustavamaks konkurentsitingimuseks riigi kui reisisihi üldine maine ja tuntus maailmas, samuti info kättesaadavus ja reisi broneerimisvõimalus interneti kaudu. Eesti turismi arengu peamised kriitilised tegurid on järgmised: Eesti on Lääne-Euroopas ja kaugturgudel reisisihina tundmatu; puudub selgelt väljendatud reisisihi maine; halva maine võimendumine seoses kuritegevuse kasvuga; Eesti turismitoote ühekülgsus ja Tallinna-kesksus; suur lühikülastuste osatähtsus, valdavalt Tallinnas; suur sõltuvus Soome turust; turismiinfrastruktuuri investeeritakse vähe, eriti väljapoole Tallinna; ettevõtjate ja oskusteabe puudumine maapiirkondades. Riikliku turismiarengukava aastateks kinnitamine Leht 5 / 13

6 2.1. Riigi roll turismi arendamisel 2. TURISMIALASE ARENDUSTEGEVUSE RIIKLIK KORRALDUS Turismi majandusedukuse aluseks on vaba ettevõtlus ja konkurents ning tihe koostöö avaliku sektori, erasektori ja ettevõtlusorganisatsioonide, kõigi turismiga tegelevate ja turismist mõjutatud sektorite vahel. Riik peab toetama Eesti turismi konkurentsivõimet rahvusvahelisel turul. Riigi kui terviku harmoonilise arengu kindlustamiseks peab turismisektori arengut suunama säästva arengu printsiipe järgides ning arvestades ühiskonna regionaal-, sotsiaal-, kultuuri- ja keskkonnapoliitilisi eesmärke. Riik peab looma turismi arenguks soodsa keskkonna, mis hõlmab regulatiivset raamistikku, füüsilist infrastruktuuri ja inimkapitali. Õigusliku keskkonna väljakujundamisega ning standardimis- ja akrediteerimissüsteemi ellurakendamisega paneb riik aluse usaldusväärse turismiettevõtluse tekkele ning turismiteenuste kvaliteedi paranemisele. Riik peab hoidma korras baasinfrastruktuuri ja tagama selle arengu, sh juurdepääsuühenduste ja reisitranspordi väljaarendamise, ning korraldama turismialast õpet. Siiski ulatub riigi roll kaugemale vaid turismiettevõtlusele soodsa keskkonna tagamisest. Riik peab aitama kaasa ühtse ja algupärase Eestit tutvustava käsituse ning Eestiga seonduvate mõttemallide kujunemisele. Riigi maine kujundamisega saab luua ühtse arusaama turismi arendamisest erinevate institutsioonide vahel, see hõlbustab ressursside kontsentreeritud suunamist ühistele eesmärkidele ning suurendab arendustegevuste efektiivsust. Ühiste, riiklikus arengukavas sätestatud seisukohtade arvestamine turismi arendamisel üle kogu riigi on eeldus nii riiklike kui ka Euroopa Liidu vahendite kooskõlastatud kasutamise korraldamisele. Turismisektori konkurentsivõime suurendamisel on riigil oluline roll teabe leviku edendamisel ning Eesti kui reisisihi tutvustamisel. Tuleb koguda turismialast statistikat, tellida turismiuuringuid ning täiustada turismiinfovõrku, samuti osaleda rahvusvaheliste turismiorganisatsioonide töös Institutsionaalne ja õiguslik raamistik Vabariigi Valitsuse seaduse kohaselt korraldab turismialast tegevust ja töötab välja seda valdkonda reguleerivate õigusaktide eelnõud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kelle pädevuses on: turismipoliitika väljatöötamine ning selle elluviimise tagamine; riiklike vahendite taotlemine turismimajanduse arendamiseks ning Euroopa Liidu vahendite kaasamine turismiprojektide finantseerimiseks; turismialaste õigusaktide väljatöötamine ja järelevalve tagamine; suhtlemine rahvusvaheliste organisatsioonidega (World Tourism Organisation) ja nende töös osalemine. Turismialase ettevõtluse arengule aitab kaasa ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tegevus kogu ettevõtluskeskkonna arengu soodustamisel ettevõtluse tugisüsteemide väljaarendamine ning nende kaudu väikeettevõtluse toetamine. Ettevõtluse arendamiseks loodud institutsionaalse infrastruktuuri efektiivsuse suurendamiseks on moodustatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus 3, mille koosseisus on Välisinvesteeringute Agentuur, Ekspordiagentuur, Tehnoloogiaagentuur, Regionaalarengu Agentuur ja Turismiagentuur. Igal agentuuril on nõukoda, kes annab nõu agentuuri tegevusvaldkonnas ning sinna kuuluvad selle ala asjatundjad erasektorist ja ettevõtlusorganisatsioonidest. Sihtasutuse strateegiline juhtimine ja rahastamine baseerub riiklikel arengukavadel ja väljatöötatud poliitikate elluviimisel. Sihtasutuse eelarve koostatakse agentuuride kaupa riiklikes arengukavades väljatoodud prioriteetide kohaselt. Riigi turismipoliitikat ja arendustegevust viib ellu EAS Turismiagentuur. EAS Turismiagentuur täidab järgmisi ülesandeid: koordineerib ja korraldab turundustegevust: korraldab riigi turismialast turundustegevust rahvusvahelistel sihtturgudel (reklaam välisriikide meedias, turismimessid, Eesti turismitooteid tutvustavad trükised, videofilmid Eesti turismipiirkondadest, turismialased esitlused välisriikides, välisriikide ajakirjanike tutvumisreisid, pressikonverentsid välisriikides); koordineerib ja korraldab avaliku, era- ja kolmanda sektori koostööd turundusstrateegia elluviimisel; soodustab siseturismi arengut ja koordineerib siseturismi turundust; koordineerib ja korraldab turismitoote arendustegevust: valmistab ette turismialaseid projekte (sh välisabina finantseeritavaid) ning koordineerib ja korraldab nende teostamist; koordineerib turismialast täiendõpet ja kvaliteedikoolitust; koordineerib turismialaste turu-uuringute läbiviimist; nõustab ettevõtlust turismiuuringute, turismitoote arenduse ja turunduse valdkonnas; arendab ja haldab riiklikku turismiinfosüsteemi (kogub ja töötleb turismiinfot, koostab ja haldab vastavat andmekogu, koostab turismitoote mooduleid, vastab päringutele turismitoote moodulite kohta); osaleb rahvusvaheliste organisatsioonide töös. Turismialase ettevõtluse regulatsiooni Eestis sätestab turismiseadus, mis jõustus aasta 1. märtsil. Turismiseaduse eesmärk on tagada aus konkurents ja kaitsta tarbijate huve, määrates ära turismialase ettevõtlusega tegeleva ettevõtja õigusliku staatuse, turismialasele ettevõtlusele esitatavad nõuded, vastutuse seaduse rikkumise eest ja riikliku järelevalve teostamise korra. Leht 6 / 13 Riikliku turismiarengukava aastateks kinnitamine

7 Turismiseaduse kohaselt peavad reisikorraldajad ja -bürood end registreerima «Riiklikus erinõuetega tegevusaladel tegutsevate ettevõtjate registris» ning omama vajalikku tagatist. Tagatisena mõistetakse vahendeid, millega saab katta kulud reisija naasmiseks lähtepunkti ja tagastada ettemaks juhul, kui reisi müünud ettevõtja ei suuda täita oma lepingulisi kohustusi. Turismiseadusega on ette nähtud majutusettevõtete tunnustamine, mis tähendab majutusettevõtte kehtestatud nõuetele vastavuse hindamist. Turismiseaduse alusel on kehtestatud kohustuslikud nõuded majutusettevõtetele ja majutusettevõtte tunnustamise kord 4, samuti majutusettevõtetele järkude omistamise aluseks olevad nõuded ja järgu omistamise kord 5. Turismiseaduse alusel on kehtestatud kohustuslikud nõuded ka turismiinfokeskustele 6. Turismiseaduse nõuete täitmise üle teostavad järelevalvet vastavalt oma pädevusele linna- või vallavalitsused, Päästeamet, Tarbijakaitseamet ja Tervisekaitseinspektsioon Senine riiklik tegevus turismi arendamisel Aastatel teostas riiklikku turismipoliitikat Turismiamet (algul Kultuuriministeeriumi ja Kaubandusministeeriumi, aastast Majandusministeeriumi valitsemisalas), mille ülesandeks oli soodustada sise- ja välisturismi arengut, osaleda Eesti turismipoliitika väljatöötamises ja turismi arengu planeerimises, tutvustada välismaal Eesti turismivõimalusi, arendada riigi turismiinfosüsteemi ja analüüsida turismi arengut aastal kiitis valitsus heaks «Eesti Vabariigi turismi arengusuunad», turism tunnistati majanduse prioriteetseks ekspordivaldkonnaks. Koostöös Eesti Panga ja Statistikaametiga on püsivalt tehtud turismianalüüse aastal töötas Turismiamet välja ühtse turunduskontseptsiooni ja strateegilise plaani Eesti turismi tutvustamiseks välisturgudel aastateks , mida esitleti ettevõtjatele koos metoodikamaterjaliga. Selle põhjal turundatakse Eestit kui turismimaad välismaal nelja eriilmelise piirkonnana: keskaegne Tallinn, romantiline läänerannik, looduskaunis Lõuna-Eesti ja kultuurikontrastiderohke Põhja-Eesti. Aastatel töötas Helsingis Eesti turismiinfobüroo (1998. aastani Balti turismiinfokeskuse nime all), aastast töötab Balti turismiinfobüroo Saksamaal Münsteris aastal ühendati 18 Eestis tegutsevat turismiinfokeskust riiklikuks turismiinfovõrguks Turismiameti koosseisus. Nende kogutava regionaalse turismiinfo põhjal arendatakse välja internetipõhine turismiinfosüsteem (süsteemi esimese osana valmis aastal andmebaas kõigist Eesti atesteeritud majutusettevõtetest) aastast on Turismiamet ning aastast 2001 EAS Turismiagentuur Läänemeremaade Turismikomisjoni (Baltic Sea Tourism Commission)ja aastast Euroopa riikide turismiametite ühisturundust ja - uuringuid teostava Euroopa Turismikomisjoni (European Travel Commission)liige, aastast Maailma Turismiorganisatsiooni (World Tourism Organisation)kaasliige. EAS Turismiagentuuri kõrval tegelevad turismi arendamisega ka teised ministeeriumid oma allasutuste kaudu. Et turism on tihedalt seotud paljude Eesti eluvaldkondade arenguga, on turismialasesse arendustegevusse kaasatud Põllumajandusministeerium (maaturism ja maaelu areng), Keskkonnaministeerium (loodusturism, turismiettevõtlust võimaldavate keskkonnaobjektide korrashoid) ja Siseministeerium (regionaalne areng turismiettevõtluse edendamise kaudu). Suures osas on nende ministeeriumide tegevus turismi arendamisel seotud erinevate (välisabi)programmide ja -projektide koordineerimise ja elluviimisega, neist olulisemad on regionaalse arengu programmid, Phare CBC ja Phare Credo, SAPARD ja Phare projektid põllumajandussektoris. Eeltoodust nähtub, et turismi arendamisega seotud institutsioonide maastik on suhteliselt kirju ning arendusmeetmed ja -projektid killustatud erinevate ametkondade vahel. Selline olukord suurendab koordineerimatu tegevuse ohtu, mille tagajärjena on ressursiefektiivsus madal. Nii on turismi arendamisel edaspidi eriti tähtis kõigi osapoolte koostöö ning lähtumine ühistest eesmärkidest ja põhimõtetest Eesmärk 3. EESTI TURISMI ARENDAMISE EESMÄRK JA SELLE SAAVUTAMISE EELDUSED Käesoleva arengukava eesmärk on Eesti turismisektori rahvusvahelise konkurentsivõime kasv. Selle kriteeriumid on: turismiteenuste ekspordi ning siseturismi senise kasvutrendi jätkumine, kasvu küündimine vähemalt 7%-ni aastas; keskmise majutusettevõttes viibimise kestuse pikenemine 2,2 ööni aastaks 2005; ööbimisega külastuste osatähtsuse suurenemine 45%-ni külastustest aastaks 2005; ööbimisega külastaja poolt keskmiselt tehtavate kulutuste kasv 4500 kroonini aastaks Riikliku turismiarengukava aastateks kinnitamine Leht 7 / 13

8 Eesmärgikriteeriumid on püstitatud eeldustel, et viimasel ajal pingestunud väliskeskkonnatingimuste mõju Eesti turismisektorile jääb tagasihoidlikuks ning maailma turismi arengus kerkivad esile prognoositud trendid (vt punkt 3.2). Eesmärgi saavutamiseks on kaks peamist tegevussuunda: suurendada Eesti kui reisisihi tuntust ja parandada Eestit puudutava turismiteabe kättesaadavust nii Eestis kui ka välismaal; suurendada turismitoodete valikut, laiendades turismi geograafilist ja hooajalist jaotumist, ning tõsta turismitoodete kvaliteeti. Eesmärgi saavutamise eeldus on avaliku, era- ja kolmanda sektori tihe koostöö ning investeeringute kasv ülaltoodud tegevussuundadesse Turismi arengu eeldused Püstitatud eesmärgi saavutamine eeldab Eesti turismi oluliste ressursside ratsionaalset realiseerimist ning suutlikkust aktiivselt ja adekvaatselt reageerida maailma turismi arengu suundumustele, nõudluse ja kliendiprofiili muutustele. Eesti turismi arengule soodsalt mõjuvateks teguriteks on Eesti loodetav ühinemine Euroopa Liiduga, mis muudab riigi mainet välismaal ning aitab Eestit ja tema rahvast paremini ja laialdasemalt tutvustada, ning integreerumine Läänemere turismivõrkudega. Turismi areng maailmas Eeloleva 20 aasta jooksul kujunevad Maailma Turismiorganisatsiooni hinnangul mitmesuguste sotsiaaldemograafiliste, tehnoloogiliste, loodus-, majandus-, poliitiliste ja keskkonnategurite koosmõjul välja nii turistide eelistused kui turismitooted. Erinevates turuosades tekivad uued trendid, mille tagajärjel ennustatakse kasvu nii tavaturismile (linnaturism, ostuturism, bussi- ja autoturism, kruiisiturism, talvine- ja rannapuhkus, meelelahutus, ringreisid) kui ka erihuvidel põhinevale turismile (kultuuriturism, terviseturism, õppereisid, ökoturism, seiklusturism). Maailmamajanduse globaliseerumise tulemusel suureneb oluliselt ärija konverentsiturism. Maailma Turismiorganisatsioon prognoosib aastani 2020 rahvusvahelise turismi kasvuks keskmiselt üle 4% aastas, kusjuures TTI (Travel & Tourism Intelligence) prognooside kohaselt on Ida-Euroopa riikides oodata saabumiste arvu suuremat kasvu Lääne-Euroopa riikidega. Et reisimine ei ole inimeste esmaste vajaduste hulgas, siis mõjutavad turismi suhteliselt tugevasti mitmed (välis)sündmused ja maailmamajanduse jahenemine. Samas on ajalugu näidanud, et turisminõudlus on suhteliselt stabiilne ning kriisidel on olnud reisimisele väga lühiajaline ning küllaltki väike mõju. Kriiside ajal on aeglustunud turismi kasv, kuid sellele on järgnenud suurem tõus. Kriisikolletes on turism vähenenud, kuid selle arvelt on suurenenud teiste piirkondade külastus, tähelepanu pöördub kaugreisidelt lähiregioonidele ning siseturule. Kriisist vähem mõjutatud piirkonnad võivad oskuslike turunduskampaaniate abil muutunud olukorrast isegi kasu saada. Kliendiprofiili muutused Arvestatavalt muudavad rahvusvahelist turismi maailma demograafilise olukorra muutused, elulaadi ja väärtushinnangute ümberkujunemine ning tehnoloogia kiire areng. Klientide eelistuste ja ootuste ümberkujunemist mõjutavad kasvav haridustase ja rohkem reisikogemusi. Tulevikuturisti iseloomustavad: suuremad teadmised ja reisikogemused, suurem nõudlikkus turismitoote kvaliteedi suhtes; kõrgem vanus, ent samas suurem kehaline ja vaimne aktiivsus, vabam planeerimine, suurem nõudlus aktiivse puhkuse järele, suurem orienteeritus erihuvidele; enesekesksem hoiak pingelises elurütmis, soov veeta aega vähemrahvastatud piirkondades, reisiaja efektiivsem kasutamine; suurem nõudlus uuendusliku ja aktiivse vaba aja veetmise ning kliendi individuaalsetele vajadustele vastavate reisipakettide järele; enesearendamise ja -täiendamise suurem tähtsustamine vaba aja sisustamisel, reisimine pigem sisukama ajaveetmise eesmärgil kui lihtsalt lõõgastumine, süvenev huvi kohalike kultuuride ja eluviisi vastu; suurem huvi säästva turismi, keskkonnasõbraliku reisimise ja ökoturismi vastu; hinna ja kvaliteedi suhte määravus nii reisipakettide kui transpordivahendite valikul; parem informeeritus maailmaturu hindadest, elektrooniliste infokanalite ja interaktiivsete broneerimissüsteemide suurem kasutamine Eesti turismiressursid Eesti peamised turismiressursid on: ajaloopärand: keskaegsed linnakeskused, kindlused ja mõisahooned; kultuuripärand: muusika, laul ja tants, käsitöö, folkloorifestivalid; looduskeskkond: maastikud, veekogud, märgalad, kaitsealad. Eesti looduslikud ja kultuurilised varud rühmituvad geograafiliselt nelja piirkonda: Leht 8 / 13 Riikliku turismiarengukava aastateks kinnitamine

9 Pealinn Tallinn,hästisäilinud keskaegne vanalinn ja linnamüür; Põhja- ja Ida-Eesti omanäolise loodusega põhjarannik, Lahemaa Rahvuspark, Kõrvemaa ja Tuhala looduskaitsealad, mõisaarhitektuur ja linnused, värav Venemaale; Lääne-Eestikoos Saaremaa ja Hiiumaaga, Eesti looduslikest turismiressurssidest kõige suurema potentsiaaliga maalilised kadakatega ranna- ja külamaastikud, rannapuhkus ja sanatooriumid, Vilsandi Rahvuspark, suvituslinn Pärnu; Lõuna-Eesti vahelduva kuppelmaastiku, järvede ja elava kultuurieluga piirkond, võimalused loodusturismiks, taliharrastusteks, rohked suveüritused ning etniline ja kultuuriline mitmekesisus (setud, vanausulised), Soomaa Rahvuspark ja Karula Rahvuspark, teadus- ja kultuurikeskus Tartu Turunduse juhtimine 4. TEGEVUSSUUNAD Tulemusliku turunduse aluseks on sisulised turu-uuringud, sihtturgude prioritiseerimine, turu segmenteerimine, piisavalt suure mõjuhaardega turundustegevused, tulemuslikkuse hindamisel põhinev tegevuskavade pidev korrigeerimine ja kaasajastamine Eesti hea maine kujundamine Eesti hea maine ning tuntuse kujundamine kogu maailmas, eriti turismi sihtturgudel, aitab tõhusalt suurendada nõudlust kõigi Eesti toodete ja teenuste, sealhulgas turismitoodete järele. Mainekujunduseks tuleb luua Eesti kui reisisihi tunnusmärgid ja kujundus ning nendel põhinevad turunduskampaaniad. Avalikkusele tuleb suunata mainekampaaniaid, reklaami ning korraldada meediasuhteid, et teadvustada ning kinnistada olulistel sihtturgudel Eesti kui sobiliku reisisihi maine. Tähtsustama peab televisiooni ja mainekaid ajakirjandusväljaandeid, siduma Eesti kui reisisihi tutvustamise Eesti muude edusammude tutvustamisega. Suurema mõju saavutamiseks tuleb ajastada ja siduda reisisihi mainekampaaniad teiste tähtsündmustega nagu poliitikute välisvisiidid, Eesti kunstnike, muusikute, sportlaste esinemised välisriikides, rahvusvahelised messid, näitused, festivalid, äri- ja kaubandusmissioonid ja muud Eestit teadvustavad üritused Eesti turismitoodete otsese nõudluse suurendamine Laiemale avalikkusele suunatud mainekampaaniatega paralleelselt teostab EAS Turismiagentuur turismi valdkonna ettevõtjatele, kindlate huvidega võimalikele kliendirühmadele ja üksikklientidele suunatud konkreetsete turismitoote liikide aktiivturundust. Eesmärk on pikendada Eesti külastust, soodustada kaugematelt turgudelt esmakülastusi ja lähiturgudelt korduvkülastusi ning külastusi väljaspool kõrghooaega, laiendada kliendibaasi erinevatele vanuserühmadele ning nõudlikumale ja maksejõulisemale kliendigrupile. Turundustegevuse efektiivsuse suurendamiseks jaotatakse sihtturud kolme rühma: 1) prioriteetsed sihtturud 7 Soome, Rootsi, Venemaa, Saksamaa, Suurbritannia; 2) muu Läänemere regioon ja Lääne-Euroopa; 3) kaugturud (USA, Kanada, Jaapan). Nõudluse suurendamiseks prioriteetsetel sihtturgudel: korraldatakse korrapäraselt tutvumisreise reisiajakirjanikele ja reisifirmadele; esitletakse turismitooteid ja tutvustatakse pidevalt uuendusi; toimuvad suve- ja jõuluhooaja reklaamikampaaniad; korraldatakse Eesti turismitooteid tutvustav väljapanek iga riigi ühel rahvusvahelisel turismimessil ning sellega kaasnevatel üritustel; luuakse ja hallatakse Eestit kui turismi sihtmaad tutvustav internetivärav sihtturumaade keeltes ning korraldatakse interaktiivseid internetireklaami kampaaniaid; igal aastal valmistatakse ja uuendatakse Eesti turismitooteid tutvustavaid infokandjaid sihtturumaade keeltes; viiakse läbi turu-uuringuid; Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse esindajate võrgu abil avatakse turismiesindusi. Nõudluse suurendamiseks mujal Läänemere regioonis, Lääne-Euroopas ja kaugturgudel: korraldatakse valikuliselt tutvumisreise reisiajakirjanikele ja reisifirmadele; esitletakse valikuliselt turismitooteid; valmistatakse ja uuendatakse valikuliselt Eestit tutvustavaid trükiseid sihtturumaade keeltes või neis enimkõneldud võõrkeeltes; meedias toimuvad valikuliselt reklaamikampaaniad, reklaamitakse internetikanaleid; korraldatakse Eesti turismitoodete väljapanekuid spetsialiseeritud üritustel (konverentsiturism, maaelu, autoturism, mereturism, loodusturism, seiklusturism); teostatakse ühisturundust Läänemere regiooni ja Euroopa turundusorganisatsioonide ja turismiesinduste kaudu ning osaletakse nende turunduskampaaniates; tehakse kaastööd rahvusvahelistes turismiuuringutes ja vahetatakse uuringuandmeid. Riikliku turismiarengukava aastateks kinnitamine Leht 9 / 13

10 Siseturism Soodustamaks puhkuse veetmist kodumaal vastukaaluks välisreisile teostab EAS Turismiagentuur siseturismi turundust. Siseturismi edendamise eesmärgid on Eesti koduloo, looduse, kultuuri ja ajaloo tundmaõppimine vahetu kogemuse kaudu, linnaelanike aktiivne vaba aja veetmine maal ja looduses, maaelanike tutvumine naabermaakondade ja linnade sündmuste-üritustega, konverentside ja ärikohtumiste pidamine kaugemal igapäevasest töökeskkonnast, matkamine ning erihuvidel põhinevate rahvaürituste toimumine. Eestimaa ajaloolise ja kultuuriloolise arengu ning looduslike tingimuste seose esiletoomiseks on EAS Turismiagentuuri ja Eesti Ökoturismi Ühenduse koostöös valminud kontseptsioon «Avasta Eestimaa uutmoodi», kus Eesti on jagatud viieks eriilmeliseks reisipiirkonnaks loodusliku ja kultuurilis-ajaloolise eripära järgi. Reisipiirkonnad jaotavad Eesti mannermaaks ja meremaaks, mis omakorda jagunevad vastavalt mäemaaks, jõemaaks, metsamaaks, rannamaaks ja väinamaaks. Reisipiirkondade maine kujundamiseks valmib terviklik turundus- ja reklaamiprogramm, mille esimeses etapis luuakse reisipiirkondadele iseloomulikud kujundid ja kampaaniad ning seejärel seotakse reisipiirkondadele iseloomulikud vaatamisväärsused turismitoote arendusega. Praeguseks on kohaliku algatuse kaudu süsteemselt arenenud «Jõemaa» tutvustamine «Soomaa viie aastaaja», «Emajõe jõeriigi» ja teiste arendusprojektide kaudu Turismiuuringud ja -statistika Turismiuuringute ja -statistika riiklikku finantseerimist saab käsitleda toetusena turismiettevõtlusele, sest väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel ei ole tasuv iseseisvalt turu-uuringuid läbi viia ja tellida. Samas on rahvusvahelise konkurentsivõime saavutamiseks turu-uuringud hädavajalikud. Et statistilisest infost oleks turismialal õigete otsuste langetamisel abi, peab täiustama turismi statistikasüsteemi. Selleks koostatakse turismi satelliitkonto, mis käsitleb turismiteenuste nõudlust ja pakkumist ning turismiga seotud tööhõivet. Satelliitkonto metoodika on kinnitanud ÜRO Statistikakomisjon ja selle juurutamine on Eesti turismistatistika rahvusvahelise võrreldavuse ja usaldusväärsuse eelduseks. Turismiturgude kohta informatsiooni saamiseks jätkatakse perioodiliselt kulutuste ja motivatsiooni uuringuid väliskülastajate ja Eesti elanike reisimise kohta. Euroopa Liidu turismistatistika direktiivi täitmiseks peab suurendama majutusstatistika esitajate arvu, lähtudes tegelikust teenuse pakkujate arvust, täiustama majutusstatistika töötlemist ettevõtteliikide kaupa ja lisama sellele konverentsiturismi mahu uurimise. Eesti ühinemisel Euroopa Liiduga lõpeb piiriületuste kontroll ja piiristatistika kogumine Euroopa Liidu sisestel piiridel, seega väliskülastajate motivatsiooni- ja kulutuste uuringuid tuleb külastajate arvu selgitamiseks teostada sarnaselt teiste Euroopa Liidu riikidega praegusega kolmekordses mahus. Turismiuuringute alal on ette nähtud järgmised uued meetmed: turismi tegevusala rahvamajanduse arvepidamise süsteemi juurutamine (turismi satelliitkonto); nõudluse uuringud Soomes, Rootsis, Venemaal, Lätis, Saksamaal ja Suurbritannias; erihuvidel põhineva turismi uuring (ökoturism, seiklusturism, loodusturism jt); Eesti ökoturismi ressursside uuring; atraktsioonide/vaatamisväärsuste uuring; konverentsiturismi uuring; ettevõtlusele uuringute tulemuste ja sihtotstarbeliste ülevaadete koostamine ning edastamine elektrooniliste kanalite kaudu; teabe jagamine ja seminaride korraldamine turismimajanduse tulemuste, uuringute, strateegiate ja parimate ettevõtluskogemuste kohta turismiettevõtetele, avalikule sektorile ja üldsusele Turismitoote juhtimine Turismitoote arenduse põhialused Eesti turismitoote arendus peab täiustama turismitoodet, laiendama nende valikut ja kindlustama toote püsiva kvaliteedi. Eesmärgi kiiremaks saavutamiseks tuleb peatähelepanu koondada suurima potentsiaaliga tooteliikidele ning turismikeskustele, kus areng oleks intensiivsem, investeeringud tasuksid kiiremini ära ja mõjuksid teiste piirkondade arengule. Kompleksne lähenemine turismi arengule on edukam kui hajutatud tegevus. Siin saab arvesse võtta keskkonnakaitse aspekte ning reguleerida turistide voolu kriitilist massi, et tagada maksimaalne kasulikkus ja nõutav kvaliteet. Turismitoote juhtimise eeldus on riigi turismipoliitikat teostava institutsiooni koostöö ettevõtjate, valitsusasutuste, kohalike omavalitsuste ja kolmanda sektoriga. Turismitoote juhtimine põhineb toote- ja turuuuringutel ning eksperthinnangutel. Lähtudes nimetatud eeldusest ja alusest on turismitoote juhtimise ülesanded: turismitoote arenduse kavandamine perspektiivsemate valdkondade ja piirkondade eelisarendamiseks; koostöö korraldamine komplekssete turismitoodete pakkumiseks; turismitoote arenduse stimuleerimine investeeringute suunamise kaudu (regionaalsed projektid, pärast struktuurifondide avanemist otsetoetuste suunamine); turismitoodetesse tehtud investeeringute kontroll ja tulemuste hindamine. Turismitoote arenduse rahastamise allikatest on riigieelarveliste vahendite piiratuse tõttu väga olulisel kohal Euroopa Liidu investeeringud eelstruktuurifondidest. Eeldusel, et arengukavas kajastatava perioodi Leht 10 / 13 Riikliku turismiarengukava aastateks kinnitamine

11 jooksul liitub Eesti Euroopa Liiduga, võib turismitoote arenduse finantseerimisel edaspidi arvestada ka ettevõtlustoetustega Euroopa Liidu struktuurifondidest. Phare 2000+kaudu rahastatakse piirkondlikke turismiprojekte Ida-Virumaal ja Lõuna-Eestis. Phare 2001vahenditest taotleb Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium turismiinfrastruktuuri arendamise toetusskeemi tegevuse käivitamist ning pilootprojektide rakendamist. Turismiinfrastruktuuri toetusskeem peab tagama riiklike vahendite kontsentreerituse, abimeetmete efektiivsema elluviimise ja vältima seni rakendatud toetusmeetmete dubleerimist. Projektide valikul lähtutakse antud arengukava prioriteetidest ning keskendutakse «klastri» põhimõttele, mis seisneb turismialal tegutsevate omavahel seotud või üksteist täiendavate ettevõtete piirkondliku kontsentratsiooni soodustamises Eelisarendatavad turismitooted Edukate turismiriikide eeskujul keskendutakse tootearenduses «klastri» põhimõttele, toetades turismi tasakaalustatud regionaalse arengu seisukohast oluliste keskuste, peamiste vaatamisväärsuste ja tõmbekeskuste väljaarendamist, mis käivitavad ettevõtluse lisateenuste pakkumiseks ja suurendavad nõudlust olemasolevate teenuste järele. Lisaks Tallinnale, mida saab lugeda juba väljakujunenud turismikeskuseks, tuleb välja arendada nimetatud intensiivse arengu keskused järgmistes turismi arendamiseks enam ressursse omavates piirkondades: Lahemaa ja põhjarannik; Pärnu; Läänerannik, Hiiumaa ja Saaremaa; Lõuna-Eesti, sh Tartu ja Otepää. Loetletud turismitoodete arendamine ei lõpe arengukavas käsitletava perioodiga. «Klastri» põhimõttel arendatav tootekompleks võimaldab alustada vähesest ning täiustada seda teenuse pakkujate lisandumisel turistide teenindamist katkestamata. Kõikide loetletud keskuste arendamine loob eeldused ettevõtluse arengule lisateenuste väljaarendamise kaudu, motiveerib turistide liikumist Eestimaal ning soodustab külastusaja pikenemist. Investeeringute soodustamisel ja turismiinfrastruktuuri toetusmeetmete rakendamisel keskendutakse järgmistele prioriteetsetele tootesuundadele: Konverentsiturismitoote väljaarendamine Tallinnas, Tartus ja Pärnus. Konverentsiturismi arendamise esmane eesmärk on turisminõudluse hooajalisuse vähendamine. Nõudlikumat kliendigruppi hõlmava ning suurima tulumääraga turismitoote arendus nõuab konverentsivõimaluste pakkumist (info levitamist ja turundustegevust sihtturgudel) koordineeriva organisatsiooni (Convention Bureau)loomist ettevõtluse, riigi ning kohalike omavalitsuste koostöös, tööd teenuse ja teeninduskvaliteedi koolituse vallas (lisaks otsesele turismisektorile kogu piirkonna teenindussektoris) ning konverentsituristidele orienteeritud lisateenuste ja vaba aja sisustamise võimaluste väljaarendamist. Ajaloo- ja kultuuripärandil tuginev turismitoode. Säilitatakse terviklikult Eesti täiuslikumad ajaloo- ja kultuuripärandil, sh lähiajalool tuginevad kompleksid ning nende baasil arendatakse välja vaatamisväärsuste keskused, mis tutvustavad olulisi aegu Eesti ajaloost. Seal pakutavad teenused lubavad huvilistel osaleda kõige erinevamates ajastuomastes traditsioonilistes tegevustes. Arengukavas kirjeldatud «klastri» põhimõttest lähtudes omavad suurt potentsiaali järgmised projektid: lähiajaloo- ja tööstusekspositsioonid Virumaal, sh Kohtla kaevanduspark-muuseum; ajalooline mõisakultuur keskustega Palmses ja Olustveres. Loodus- ja harrastusturism rahvusparkide külastuskeskustest lähtuvalt. Eesmärk on pakkuda looduse liigirikkusel põhinevaid suurema tasuvusega kvaliteettooteid, kaitstes samas loodusharuldusi massiturismi eest. Loodusturismi konkurentsivõime suureneb temaatiliselt segmenteeritud turismitoodete kasutamisega, mille puhul infovahendid ning vahetud looduselamused moodustavad harrastusturismitoote. Aktiivne puhkus. Turismi intensiivse arengu keskustes laiendatakse harrastus- ja vaba aja veetmise võimalusi. Loodusressursside paremaks kasutamiseks töötatakse välja matkaradade skeemid (sealhulgas jalgrattateede skeemid) ning korraldatakse vastava info levitamist. Eesti asukoht Läänemere ääres võimaldab edukalt realiseerida mereturismi suurt potentsiaali, integreerides Eesti väikesadamad Läänemere mereturismi võrgustikku. Heade eelduste realiseerimiseks tuleb teha vastastikust koostööd erinevate mereturismi institutsioonide vahel Kvaliteedi juhtimine Riikliku turismiarengukava aastateks kinnitamine Leht 11 / 13

12 Eesti turismitoote rahvusvahelise konkurentsivõime otsustavaks teguriks muutub lähiaastatel kvaliteet. Täpsete ning kirjeldatavate kvaliteedikategooriate kehtestamine ning selle kvaliteeditaseme tagamine on Eesti turismitoote elektroonilisse turismiinfosüsteemi ning turundus- ja müügikanalitesse viimise eeldus. Kvaliteedijuhtimise oluline osa on kvaliteedimärgistusega tootegruppide väljaarendamine ja kvaliteediprojektides osalemine. Kvaliteedialase tegevuse põhisuunad on keskkonnasäästlikkuse kasv majutusettevõtetes, kaasaegsete kvaliteedijuhtimismeetodite juurutamine ning teenuste miinimumnõuete ja klassifikatsioonisüsteemi väljaarendamine. Säästva turismi põhimõtete rakendamisel töötatakse välja kriteeriumid ja vastav märgistus Eesti keskkonnasõbralikele majutusettevõtetele. Planeeritavate tegevustega aidatakse kaasa keskkonnateadlikkuse tõstmisele, Eesti majutusettevõtete keskkonnasäästlikumale majandamisele ning nende maine paranemisele. Majutusettevõtetes tutvustatakse ja testitakse rahvusvaheliselt tunnustatud kvaliteedisüsteemi juurutamist, mis on tugev argument konkurentsis konverentsiturismi valdkonnas Turismialane koolitus Turismiteenuste kvaliteedi tõstmise eeltingimus on erialane koolitus. Turismialane koolitus- ja täiendõppesüsteem on seotud üldise täiendõppe- ja kutseharidussüsteemiga Eestis, mis hetkel ei ole piisavalt paindlik ega reageeri tööturul toimuvatele muutustele. Tööjõu koolitamise ja arendamise planeerimiseks on vaja regulaarselt läbi viia sektoruuringuid, et saada ülevaade tööjõu- ja koolitusvajadusest nii arvuliselt kui kvalitatiivselt. Turismialane koolitus toimub mitmel tasandil (kutse- ja kõrgharidussüsteemis), samuti on olemas pidev vajadus täiend- ja ümberõppe järele seoses haridussüsteemi kohandamisega elukestva õppimise kontseptsiooniga. Need asjaolud nõuavad turismikoolituse koordineerimist ühe struktuuri kaudu. Turismikoolituse alal kavandatakse järgmisi meetmeid: turismivaldkonnas regulaarsete (2 3 aasta tagant) sektoruuringute läbiviimine, mis annab ülevaate tööjõuja koolitusvajadusest nii kvantiteedi kui kvaliteedi osas ja võimaldab riiklikul tasandil planeerida tööjõu koolitamist ja arendamist; turismiga tegelevatele inimestele pidevate täiend- ja ümberõppevõimaluste ning koolitusalase info liikumise tagamine Info juhtimine Turismiinfokeskuste võrk ja turismiinfosüsteem Turismiinfokeskused on piirkonna objektiivse ja avatud, kehtestatud kvaliteeditasemel info kogujad, töötlejad ja edastajad. Et keskused saaksid väljastada teavet nii oma piirkonna kui kogu Eesti kohta, peavad nad tegutsema ühtses võrgus. Turismiinfosüsteem on andmebaas, kuhu turismiteave laekub turismiinfokeskuste kaudu. Infosüsteemi eesmärk on luua toimiv reisisihi turunduse ja juhtimise võrk, mis võimaldab anda eri väljundeid professionaalide teenindamiseks ja kontaktvõrguks ning lõpptarbijale suunatud turunduseks, sidestatuna veebilehtede, partnerite, rahvusvaheliste turismiinfo- ja müügivõrkudega. Koostöös Euroopa riikide turismiorganisatsioonidega kujundatakse Eestit kaugturgudel turundavat turismiportaali Avaliku turismiinfosüsteemi väljaarendamine on tõhus toetus (väike)ettevõtjatele turismiteenuste ekspordi arendamisel ning rahvusvahelise konkurentsivõime parandamisel Broneerimissüsteem Turismiinfosüsteemi arendusena käivitatakse ühtne elektrooniline broneerimissüsteem, mille jaoks turismiinfokeskuste võrk ja turismiinfosüsteem moodustavad efektiivse keskkonna. Broneerimissüsteem käivitatakse tulu mitteteeniva üksusena ja tema toimimist toetab riiklik investeering. Broneerimissüsteemiga liitumine on ettevõtjatele avatud kindlate kategooriate järgi kehtestatud osamaksu tasumisel ning ettevõtja poolt pakutavate toodete ja teenuste kehtivatele kvaliteedistandarditele vastavuse alusel. Süsteemi mittetulunduslik iseloom hoiab ära broneerimissüsteemi kontrollimise ühe või mitme suurettevõtte poolt, tagab reisisihi tootevaliku kogu mitmekesisuse olemasolu turismiinfo- ja broneerimissüsteemis ning võimaldab reklaamida ja müüa ka väiksemaid turismitooteid. Tagasisides saab turismiinfo- ja broneerimissüsteemi kaudu koguda andmeid uuringuteks, turu- ja kliendianalüüsiks ning tootearenduseks Vajalikud tegevused teistes valdkondades Turismi arendamisel on olulised ka mitmed teiste ministeeriumide pädevusse kuuluvad tegevused, mida ei saa otseselt mõjutada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ega EAS Turismiagentuur. Vajalik on: rahvusvaheliste piiriületuskohtade ja turistide vastuvõtutingimuste väljaarendamine väljaspool Tallinna; viisa- ja piiriületuskorra lihtsustamine, piirivalveteenuste kiirendamine; Leht 12 / 13 Riikliku turismiarengukava aastateks kinnitamine

13 väikesadamate ja Eesti-siseste veetransporditeenuste täiustamine; suuremad investeeringud maanteede arengusse (sh viidad ja jalgrattateed) ja maanteeäärse teenindusvõrgu väljaehitamine; keskkonnakaitse; stabiilne maksupoliitika; turvalisuse tagamine. LISA MÕISTED JA SELGITUSED Turismon mitmetesse majandussektoritesse kuuluvate komponentide kombinatsioon: 1. majutus koos toitlustamisega; 2. reisitransport lennu-, mere-, maantee- ja raudteetransport; 3. looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad; 4. reisiteenuste korraldajad reisikorraldajad ja reisibürood; 5. reisisihi korraldajad avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Statistikas loetakse Maailma Turismiorganisatsiooni (World Tourism Organisation)määratluse järgi turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Ühepäevakülastajaon isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata. Turistehk ööbimisega külastaja on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas. Turism jaguneb väljaminevaks, sissetulevaks ja siseturismiks. Väljaminev turismon riigi residentide reisimine väljapoole riigi territooriumi. Sissetulev turismon riigi mitteresidentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse paikadesse. Siseturismon riigi residentide reisimine riigi territooriumil asuvatesse, kuid väljapoole nende igapäevast elukeskkonda jäävatesse paikadesse. Turismitoodetarbija seisukohast on paljudest komponentidest koosnev külastuselamus, mis algab reisi kavandamisest ja broneerimisest ning sisaldab majutust, toitlustust, transporti, reisiteenuseid, vaatamisväärsuste ja ürituste külastust, osalemist harrastustegevustes jms. Teenuse osutaja seisukohast on turismitooteks erinevatest komponentidest koosnevad reisipaketid. Turismi mõju üldisele majandusarenguleavaldub nõudluse suurendamises lisaks otseselt turismiga tegelevate ettevõtete toodetele ka teiste majandusharude toodete ja teenuste järele, mõjutades paljusid majandussektoreid. Turism loob töökohti ja sissetulekuid kolmel tasandil. Esimene tasandhõlmab otseselt külastajaid teenindavat sektorit, kes saavad oma põhitulu turismist: majutus- ja toitlustusettevõtted, transpordiettevõtted, reisikorraldajad ja reisibürood, muuseumid ning põhiliselt turistidele suunatud müügiartiklite (näiteks suveniiri-) kauplused. Teise tasandimoodustavad peamiselt esimest tasandit teenindavad ettevõtted ja ettevõtted, kes saavad osa oma tulust turistide kulutuste kaudu: majutus- ja toitlustusettevõtete tarnijad, kauplused, turismitrükiste ja kaartide väljaandjad, bensiinijaamad, taksod, pangad, ürituste korraldajad. Teise tasandi ettevõtete kaudu jõuab tulu turismist paljudesse majandussektoritesse (kolmas tasand): ehitus ja kinnisvara, põllumajandus, toiduainetööstus, rõivatööstus, trükitööstus, sidekanalid, koolitus, reklaam jms. Välismaalaste poolt Eestis tehtud kulutused (turismiteenuste eksport) avaldavad Eesti maksebilansile samasugust mõju kui kaupade eksport, tuues riigile täiendavat tulu ja tasakaalustades jooksevkonto saldot. Siseturism on majanduslikust seisukohast oluline regionaalse arengu hoob, turism loob töökohti ja suurendab sissetulekuid piirkondades, kus muudes sektorites töökohtade loomine on märgatavalt keerulisem ja kallim. 1 Economic Impact Assessment of International Tourism. CHL Consulting Group, International Air Transport Association 3 Riigi poolt asutatud sihtasutus, milles asutajaõigusi teostab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 4 Majandusministri 20. veebruari a. määrus nr 9 5 Majandusministri 2. märtsi a. määrus nr 11 6 Majandusministri 20. veebruari a. määrus nr 8 7 Prioriteetsete sihtturgude valiku aluseks on turismi olukorra analüüsist selgunud peamised sihtturud (vt tabel 2, lk. 6) Riikliku turismiarengukava aastateks kinnitamine Leht 13 / 13