EHITUS. 12. september 2007

Transcription

1 EHITUS 12. september 2007

2 Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel , reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme, tel REKLAAM KOHTUME TARTU EHITUSMESSIL OKTOOBRIL!

3 toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post Tahmanina käib ameti juurde Signe Sillasoo katsetas korstnapühkija elukutset september 2007 Äripäeva lisaväljaanne SISUKORD 3 Ehitusgarantiid tekitavad paksu verd Vaidlused, kes parandab uusehitistesse tekkinud vead ja kes on süüdi, toovad nii mõnelegi halle juukseid. 4 5 Rotermanni kvartalis passib vana ja uus imehästi kokku Tallinna uueks linnasüdameks pürgiv kvartali esimene etapp saab peagi valmis. 6 7 Ehitaja tegevusluba kontrolli registrist Kõige rohkem soovitakse end registreerida üldehituse valdkonnas. 8 Dresiiniga Lellest Pärnusse Sportlikul lõbusõidul kaardistasime raudteetrassil asuvad raudteejaamade hooned Nimeteaduse imetabane maailm Tänavanimede saamislugu on tulvil üllatusi Ekskavaatorit tasub rentida nädalavahetusel Rentimiseks pole autojuhiluba vajagi. 16 Suuremad ehituskaupluste ketid peavad laienemisplaane Ehituspoed meelitavad kliente läbimõeldud kaubavalikuga. Seto paik on pall o hüä! Pildireportaaž isikupärasest Eestimaast Väike tapeeditegu käsitööna Ainulaadset tapeeti saab osta, aga ka ise teha Pärnu maantee 31 uute hoonete ootel. Pärnu maantee puitmajade päästetöödel Tallinnas Pärnu maantee 31 krundil seisnud hooned pannakse taas püsti Kadrioru veerel Nukulinn Visby Gotlandi pealinn on tulvil idüllilist ilu Heimtali tallideringi uus elu Viieteistnurksesse karjahoovi kerkib tänapäevane koolimaja Ehitusmaterjalitootjate TOP Esikoha võitis Tartu Maja Betoonitooted AS laudad, tallid, ratsamaneežid, heinaküünid - puistekauba laod - lao- ja tootmishallid - lennukiangaarid Sampoter OÜ tel info@coverall.ee - garaažid ja kanalid - vundamendid

4 Äripäeva lisaväljaanne 12. september PROBLEEM toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post liivi.tamm@aripaev.ee Ehitusvead tekitavad paksu verd Nõrk ehituskultuur ning puudulik järelevalve Nõrk ehituskultuur ning puudulik järelevalve soodustavad omaniku ja ehitaja vastastikust poriloopimist ning pikki kohtuvaidluseid. Liivi Tamm liivi.tamm@aripaev.ee Õues ei toiminud vihmavee äravoolusüsteem, seina niiskustõke oli valesti paigaldatud ja niiskus tungiski läbi vundamendi. Advokaadibüroo Tehver ja Partnerid vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper nendib, et ehitusgarantiidega seonduv tekitab pidevaid vaidluseid. Tellija tahab ehitust, kus poleks ühtki viga, soovitavalt isegi mitte juhuslikku kriipsukest liistul, ehitaja jälle leiab, et mingite vigade olemasolu on loomulik, sedastab Tepper igivana konflikti. Üldiselt peaks aga ostja meeles pidama, et ehitusgarantii alla kuuluvad ikkagi ehituskvaliteedi probleemid, mitte pesemata põrand. Mõlemad pooled vassivad Ehitusekspert Teet Sepaste nendib, et sigatsetakse mõlemal pool. Mida täpsemalt ostja on laenusumma välja arvutanud, seda enam võib tekkida ka kiusatus ehitajalt pettusega puudujääva köögimööbli hind kätte saada. Võin oma praktikast tuua näiteid, kus värske omanik on kipsplaadi sisse ise pragusid lõiganud või kus kliendi arvates sobimatut tooni parkettpõranda alla on vett kallatud, et ehitaja põranda välja vahetaks, räägib Sepaste. Kui pärast kahte väga sooja talve ilmneb, et välissein külmade saabudes kipub seest poolt jäätuma, on ilmselgelt tegu ehituspraagiga, lausub Teet Sepaste. Ka pärast garantiiaega on võimalik nõudeid esitada. Kui ehitaja on oma kohustusi rikkunud, saab kohtusse nõude esitada viie aasta jooksul, kui ta on rikkunud kohustusi tahtlikult, siis 10 aasta jooksul. Pärast kahe aasta möödumist saab ehitaja kohtus apelleerida väitele, et kohustus tagada kvaliteet määratud ajaks ehk kaheks aastaks on aegunud. Kui korter aga pärast ehitaja antud garantiiaja lõppemist edasi müüakse, siis vastutab vigade eest ka müüja. Seejuures vastutab müüja vaid varjatud puuduste eest. Silmaga nähtavate puudustega nagu ebaühtlane värv või kõver sein peab ostja korterit ostes ja enne üle vaadates juba arvestama. Lepingus kavalad nõksud Vaidlusi sel teemal, kes praagi eest vastutab, põhjustavad ka ümberehitused. Kui pistikupesa on köögis teise kohta pandud, see satub naabriga omaga kohakuti ja heliisolatsioon kannatab, siis tekib küsimus, kes on süüdi, arutleb Sepaste. Mitmed puudused, näiteks teatud lokaalsed külmasillad on aga suisa lubatud, oluline piirde toimivuse seisukohast on hoopis see, et siseõhus sisalduv veeaur ei hakkaks konstruktsioonile või selle pinnale kondenseeruma. Viimasel ajal on lepinguis- SOKLIPANEELID JA SILLUSED, MÜÜK RENT HOOLDUS LISAVARUSTUS TELESKOOPLAADURID JCB varuosad hooldus remont lisavarustus sillad käigukastid, reduktorid ehitusmasinatele CASE, NEW HOLLAND, TEREX, VOLVO, KOMATSU Magasini Tallinn Tel Faks entra@entra.ee Alati abivalmis! ENTRA GRUPP

5 toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne PROBLEEM 5 Vajumispragu aasta eest valminud hoones. Fotod: Arno Mikkor, Julia-Maria Linna Ehitusbrigaad korrastas garantiitööde käigus seina ning jättis põranda katmata: segu söövitas sinna jäädavalt plekid. se hakatud sisse kirjutama ka klauslit, mille kohaselt antakse materjalidele garantii vastavalt tootjale ja töödele kaks aastat. Näiteks ventilatsiooniseadmete tootja garantii on tihti pool aastat, mitte kaks aastat, nendib Sepaste. Probleemide ilmnemisel osutab ehitaja nüüd lepingule. Osten Tori juhatuse esimees Tarmo Pankratov nendib, et uue hoonega kaasas käivatest ehitusprobleemidest pole nemadki priid. Näiteks probleemid läbisadudega, ventilatsiooni, samuti tuletõkkega. Eks see ole meie arvates osaliselt ka loomulik. Lõppude lõpuks on ju maja alles nii hiljuti valminud, sõnas Pankratov. Aga tegelikult on ka arendajad ja nende suhtumine seinast seina. Puutun ise kinnisvaraga tööalaselt kokku ja olen seetõttu asjaga rohkemgi tegelenud kui vaid meie maja juures. Paneksin meie arendaja suhtumist hinnates talle hindeks 3. Kristina Uuetoa-Tepper soovitab garantiiajal ilmnenud puudustest ehitajat võimalikult ruttu informeerida. On oluline, et saaks ka tõestada, et ehitajat on tõepoolest teavitatud. On juhtunud, et teine pool väidab, et polegi teadet vea kohta kätte saanud. Hot.ee või mail.ee aadressile saadetud kirjad pole seepärast kindel lahendus. Parem on ikka tähitud kiri saata, kuigi see võib esmapilgul tunduda tüütu, soovitab Tepper. Niisugune probleemide ignoreerimine on ilmnenud väikesemate arendajate puhul, suurfirmad on siin üldiselt siiski tähelepanelikumad. Tarmo Pankratov osutab ka tavalisele kõrvalepõiklemisele, kui parandamise aeg kätte jõuab. Päris tüüpiline on haldusfirma ja ehitaja omavaheline pingpongimäng. Üks proovib kerkinud kitsaskohtade lahenduste leidmist ikka teise kaela lükata, kirjeldab Pankratov vigade parandamise saagat. Ka Uuetoa-Tepper nõustub, et seaduse kohaselt tuleb vead parandada mõistliku aja jooksul, ent mõistlikust ajast saavad osapooled aga nii mõnigi kord erinevalt aru. Katkine veetoru on avariiolukord ja tundub normaalne, et mõistlik aeg on näiteks nädal. Seevastu olukorras, kus on vaja vahetada kõver katus, ei hakata novembri vihmasadudes maja tormi hooleks jätma. See töö on mõistlik ära teha pool aastat hiljem, kevadel. Tarmo Pankratov osutab, et see üldsõnaline määratlus kipub reaalses elus siiski nii mõnigi kord venitustaktikat õigustama. Probleemid praakmaterjaliga paari aasta vanune katus hakkas roostetama kaugelt enne ette nähtud aega. NUMBER 2002 hakkas Eestis kehtima ehitusseadus, mis sätestab ehitaja minimaalseks vastutusajaks ehitusajal ilmnenud probleemide eest kaks aastat. Pabermaju on harva Enne lõplikku ostuotsust tasub korter üle vaadata koos ehitusspetsialistiga iluvigadest erinevalt ei oska ostja tõsisemaid probleemkohti üleski leida. Tihti vaatab ostja korteri üle kas ise või koos lähedastega. Ehitusspetsialistide kaasamine pole Eestis veel kuigi levinud praktika. Tavaliselt fikseeritakse ka lepingus garantiitingimuste tõttu, et objekt on ilma eriteadmistega isikuta üle vaadanud, räägib vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper. Ehitusekspert Teet Sepaste soovitab võimalusel paberilehe alusel eluaset siiski mitte osta ja vaadata see üle koos spetsialistiga. Tema oskab ka esile tuua, milliseid probleeme võib tekkida sihipärase kasutamisega tekkida. Kui korteri müügist on möödunud enam kui pool aastat, muutub asjaajamine veelgi keerulisemaks. Niisugusel puhul peab ostja tõestama, et puudus oli tõepoolest olemas ostu ajal, tavaliselt tuleb tellida ka ekspertiis, sõnas Tepper. Suisa pabermaju meil üldiselt siiski ei püstitata. Ka riigikohus on rõhutanud, et hoone peab vastama heale ehitustavale, et oleks olemas tingimused, mis hoone puhul on iseenesestmõistetavad katus ja uksed peavad pidama vett, seinad peavad olema soojustatud.

6 Äripäeva lisaväljaanne 12. september ARENDUS toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post liivi.tamm@aripaev.ee Rotermanni kvartalis passib Kauaoodatud kinnisvaraarenduse esimene etapp lõpusirgel Kadri Tamm aripaev@aripaev.ee Tallinna vanalinna, sadama ja Viru väljaku vahele jääv Rotermanni kvartal on ajalooline tööstuspiirkond, mis kujunes välja 19. sajandil. Nüüd on sellest otse Tallinna südames asuvast alast kujunemas linnaruum, kus kõrvuti vanade tööstushoonetega annavad tooni uued ehitised. Sain kokku arhitektuuribüroo Kosmos arhitektide trioga Ott Kadarik, Villem Tomiste, Mihkel Tüür. Rääkisime tulevasest kvartalist ja sinna kerkinud neljast esimesest hoonest. Nii Rotermanni kvartali interaktiivne koduleht kui ka ala ühe peamise arendaja, Rotermann Eesti OÜ kontoris seisev makett annavad pildi tulevase kvartali mahtudest ja struktuurist. Vanade ajalooliste tehasehoonete kõrval asuvad uued, majade vahel jookseb teineteisega läbipõimunult tihe tänavatevõrk. Kvartali valmides peaksid teise funktsiooni leidnud vanad tööstushooned ja kaasaegne arhitektuur looma uue omanäolise linnaruumi. Vanade majade vahele uued Miljööväärtuslikule piirkonnale kohaselt on kerkivas kompleksis olulisel kohal vanad tööstushooned, mis kujundavad tervikuna kogu kvartali iseloomu, seades ettekirjutusi ka sinna kerkivate uute hoonete arhitektuurilistele lahendustele. Küsimus on selles, kuidas vanade kaitsealuste majade vahele teha midagi uut nii, et kvartalile omane vanalinlik sigri-migri alles jääks, selgitas Tomiste. Kaua aega elutult seisnud kvartalisse tahetakse tuua uus hingamine, luua uus keskkond, uus linnakeskus, kuhu inimestel oleks põhjust tulla. Ühelt poolt piirab ala vanalinn, teisalt Viru keskus ja uus city, kolmandalt poolt meri ja Esimesed hooned Rotermanni kvartalis on valmis: Arhitektuuribüroo Kosmos projekteeritud majad püüavad pilku. sadamad. Ala saab ühendusteeks vanalinna ja sadama vahel ning kujuneb tõenäoliselt linna uueks keskuseks, kust nii linnaelanikud kui ka külalised läbi hakkavad liikuma. Kvartalis saab olema nii elamis-, kaubandus- kui ka büroopindu, oma käega saab katsuda tõelist kultuurihõngu ja ajalugu, särtsu ning elu peaksid tooma sinna kavandatud meelelahutusasutused: klubid, restoranid, tänavakohvikud ja kino. Uus, sadamat ja vanalinna ühendav Rotermanni kvartal hakkab olema autovaba avalik ruum. Autod majade vahel vurama ei hakka, parkimise tarbeks ehitatakse välja maa-alused parklad, kus ruumi jätkub 300 autole. Jalakäijate maastik ongi Rotemanni kvartalis väga oluline edasiarendus. Sellest on saamas inimkeskne linnaruum, mis toob elu merele lähemale. Tallinna kui merelinna jaoks on see väga oluline, sõnas Villem Tomiste. Neli hoonet said valmis Arhitektuuribüroo Kosmos projekteeritud Rotermanni linnaelamud on valmis saamas. Ehitusplatsil käib veel kibe töö, et anda tööle veel viimane lihv Hooned avatakse ametlikult novembris. Esialgne detailplaneering nägi krundile ette ühte suuremahulist hoonet. Arhitektide Tüüri, Kadariku ja Tomiste juhtiv mõte oli aga lähtuda olemasolevate hoonete struktuurist. Alale iseloomulikku väiksemahulist, mitmekesist ja tihedalt paiknevate majade struktuuri taheti säilitada. Nii joonistatigi konkursitöö tarbeks paberile ühe suure massiivse hoone asemel neli väiksemat eriilmelist maja: üks 5korruseline ja kolm 7korruselist hoonet. Majade suurus on ühtepidi võrreldav vanade tööstushoonete mahtudega, teisalt projekteeriti kõik neli hoonet erineva välisilmega, mis jätkaks ka alale iseloomulikku hoonete arhitektuurilist mitmekesisust. Lisaks erinevale väliskujule on monotoonsuse vältimiseks vastvalmivate hoonete fassaadid nelja erinevat värvi. Sai otsustatud, et materjalina kasutame selle kvartaliga kokku sobivat telliskivi ning selle piires vaatasime, mida saab teha, selgitas Kadarik. Oranži ja musta maja reljeefse tekstuuriga täissavitellised on tellitud eritööna Aseri tellisetehasest. Valge ja pruun maja on kaetud ühtlaste fassaadiplaatidega. Kivi domineerib ka mujal. Puid ja põõsaid hoonetekompleksi juures peale keskplatsil oleva kastanipuu ei ole. Kunstlikult neid sinna sobitada ei olnud eesmärgiks, ütleb Tomiste. Esimesed juba uues kodus Hoonete vahel kulgevad tänavad, mis tõusevad teise korruse tasapinnale ja kulmineeruvad väikese linnaplatsiga, kus arhitektide visiooni järgi saab suviti olema välikohvik ning korraldatakse hooajalisi turgusid ja laadapäevi. Kui suurematel tänavatel on rohkem saginat, siis kesksest platsist peaks kujunema vaiksem avalik ruum. Foto: Arno Mikkor Majade kahel esimesel korrusel paiknevad kaubanduspinnad, üleval on korterid. Kokku on vastvalminud hoonetes äripinda ligi 5000 m 2. Nelja hoone vahele viivatelt kaldtänavatelt saab teisel korrusel asuvatesse kauplustesse sisse astuda ka otse tänavalt, osaliselt asub uus kaubamaja selle all. Kaubamaja esimesele korrusele pääseb päiksevalgus linnaplatsi keskel klaasiga kaetud avausest. Rotermanni kvartali ühel valminud killukesel on lootust kujuneda tiheda liiklusega linlikuks eluruumiks, kus üksteise sisse on sulanud selle erinevad vormid: kodud, bürood, kaubanduspinnad, kohvikud ja laadaplats. Esimesed elanikud on juba koha uutes majades sisse võtnud. agrovaru EHITUS- JA KOMMUNAALMASINAD MINIEKSKAVAATORID KOMPAKTLAADURID FRONTAALLAADURID info@agrovaru.ee Vana-Narva mnt 30/5 Maardu, tel ja faks Hooldus ja remont: Tartu tel , Viljandi tel

7 toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne ARENDUS 7 vana ja uus imehästi kokku Peagi kerkima hakkav laudsepatöökoda KOKO Arhitektide loodud nägemuses: siin leiavad ruumid käsitöökauplused ja galeriid. 3D mudel Hanno Grossschmidti kavadatud uues Jahulaos leiavad koha büroopinnad ja kauplused. 3D mudel Esimesed elanikud juba uues kodus Rotermanni kvartali ehituse esimeses etapis saab valmis ruutmeetrit elu-ja kaubanduspindu, ametlik avamine toimub juba selle aasta sügis-talvel. Meie huvi on siduda ajaloolised paekivihooned ja moodne arhitektuur. Kõik kvartalis asuvad miljööväärtuslikud hooned renoveeritakse ja mõned neist liidetakse moodsa arhitektuuriga hoonetega, selgitab Rotermann Eesti OÜ arendusjuht Marika Jäger. Kuigi ka Rotermanni kvartali arendust mõjutab Eesti ehitus- ja kinnisvaraturul toimuv temperatuurikõikumine, ollakse aga Jägeri sõnul projekti unikaalsust ja suurust arvestades rahul. Kvartal valmib lõplikult aastaks 2014, ent arendame ja avame seda etappide kaupa. Esimene etapp on valmis ja avatakse juba selle aasta sügis-talvel. Uute hoonegruppide valmides toimub kvartali avanemine järk-järgult edasi. Seega on esimese faasina Kosmose arhitektide projekteeritud hoonekompleksi valmimine alles n-ö esimene pääsuke. Lisaks hoonestiku all olevatele kaubanduspindadele avatakse esimeses etapis ka uus jalakäijatele mõeldud Rotermanni kaubandustänav, mis liigub Narva maanteelt läbi Rotermanni kvartali otse sadamasse Admiraliteedi arenduse juurde välja. Esimese etapi raames lõppeb ka ajaloolise kruubiveski renoveerimine, sinna tulevad kauplused ja büroopinnad. Lisaks valmivale kruubiveski hoonele (arhitekt Vahur Sova), valmib järgmisena vana jahuladu koos Hanno Grossschmidti kavandatud uue jahulaoga, milles leiavad koha büroopinnad ning kauplused. Töös on ka laudsepatöökoda ning tallinlastele tuntud elevaatorihoone (KOKO Arhitektid OÜ) Rotermanni tänaval, kuhu tulevad erinevad käsitöökauplused ja galeriid. Uue sisu ja hingamise saab ka ajalooline leivavabrik, mida projekteerides on arhitekt Andres Alver uues moodsas aatriumis jätnud külastajatele vabaks kaunid vaated ajaloolisele paekivihoonele. Leivavabriku kompleksi läbivaks teemaks on toitlustuskohtade lai valik, läbi nelja korruse ulatuvatel restoranipindadel on võimalik osa saada erinevate rahvusköökide maitsetest. Esimeses etapis valminud hoonetes on kaubandusele ja teenindusele planeeritud ca 5000 m 2 ning korteritele ca m 2. Kokku on Rotermanni kvartalisse planeeritud ca m 2 kaubandus- ja teeninduspinda, m 2 büroopinda ja m 2 elamispinda. Kogu investeeringuks on Rotermann Eesti OÜ planeeritud orienteeruvalt 1 1,2 miljardit Eesti krooni. Uude kvartalisse tulevad edevad esinduskauplused, ilusalongid, mitmesugused stuudiod ja galeriid, õdusad tänavakohvikud, restoranid ning lounge d. Uut linnakeskkonna võiksid arendajate sõnul iseloomustada järgmised märksõnad: suurepärane asukoht, ajaloohõnguline atmosfäär, kvaliteetne arhitektuur, mugavus, omanäolisus ja avatus. UUTE JA KASUTATUD EHITUSMASINATE MÜÜK, VARUOSADE TELLIMINE JA MÜÜK, HOOLDUS EHITUSMASINAD roomikekskavaatorid ratasekskavaatorid laadurekskavaatorid rataslaadurid tel , e-post runso@runso.ee Kopax pakub kompaktlaadurid teleskooplaadurid eriotstarbelised masinad teedeehitusmasinad roomikekskavaatorite rent planeerimis- ja lammutustööd kaevetööd maaparandustööd (kraavide süvendamine, drenaaziehitus) tel , e-post meelis@kopax.ee Muudame tiigid järvedeks ja künkad mägedeks!

8 Äripäeva lisaväljaanne 12. september SEADUS toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post liivi.tamm@aripaev.ee Register Tänavu viie kuuga registreeriti mullusest tunduvalt vähem ehitusfirmasid Ehitaja tegevusluba kontrolli registrist Tänavu septembri seisuga on Eesti majandustegevuse registris (MTR) registreeritud üle 5000 aktiivse ehitusala ettevõtja, valdav osa neist üldehituse valdkonnas. Selle aasta septembri seisuga on majandustegevuse registris (MTR) registreeritud üle 5000 aktiivse ehituse valdkonnas tegutseva ettevõtja, kellest valdav osa on end ehitamise tegevusalal registreerinud just üldehituse täpsustusega. Alates eelmise aasta oktoobrist on ka ehitusfirmad kohustatud registreerima tegevusala täpse liigituse. Liigituse määrab vastutava spetsialisti pädevus, st kõrgharidusega omandatud eriala või kutsetunnistusega saadud kvalifikatsioon. Ettevõtja jaoks tähendab see lisatööd, sest tuleb taotleda registreeringuandmete muutmist, tarbija jaoks suureneb samal ajal kindlustunne, et firmas tegutseb asjatundja. Näiteks, kui ventilatsioonitööde teenust pakkuval ettevõtjal on vastutav spetsialist ainult vee- ja kanalisatsioonitööde tegemiseks, siis firma venti latsioonitöid sisuliselt teha ei tohiks. Kõige rohkem uusi taotlusi ehituse valdkonnas tegutsemiseks esitatakse aprillist maini, siis algab ehituse kõrghooaeg, sõnab majandus- ja kommu nikatsiooniministeeriumi registritalituse juhataja Anne Raadla aastal on siiani registreeritud üle 800 uue ehitusettevõtja, samas kui aasta samal perioodil registreeriti üle 1300 firma. Kõik ettevõtjad peavad iga aasta 15. aprilliks oma andmeid registris kontrollima ja kinnitama, sellega on tagatud ka registri ajakohasus. Firmad, kes oma andmeid ei kontrolli, kustutakse registrist 1. novembril. Eelmisel aastal kustutati registrist 359 ehitusfirmat. Praegu on ligemale 600 ehitusettevõtja registreering veel kinnitamata, lausus Raadla. Tänavu viie kuuga, aprillist augustini, registreeriti 524 uut ehitusalal tegutsevat ettevõtjat, kusjuures sama näitaja oli eelmisel aastal 640. Aastate lõikes ehituse valdkonna ettevõtjate arv registris on kasvanud pidevalt, kuid käeoleva aasta statistika põhjal võib järeldada selle tendentsi vähenemist aasta 1. jaanuarini väljastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ehitusvaldkonna tegevuslubasid ehk litsentse, mis siis asendati elektroonilise registriga (RETTER), mis alates 15. aprillil 2004 nimetati ümber majandustegevuse registriks (MTR). MTRi üks eesmärke on tegutsevate ehitusfirmade üle avalikkusele kättesaadaval viisil arvestuse pidamine ja järelevalve kohta andmete avaldamine. MTR on avalik ja kõigile kättesaadav majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veebilehe. Lehekülje aadress on Ettevõtja registreerimise kohustus tuleneb 15. aprillil aastal jõustunud majandustegevuse registri seadusest ja esimesel jaanuaril aastal jõustunud ehitusseadusest. Samalt leheküljelt leiab valdkonniti registreerimistaotlused, juhised ning vajalikud kontaktandmed. Vormikohane registreerimistaotlus tuleb ehitusettevõttel esitada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Registri andmed on abiks töö tellijale kui ehitusfirmat registrist ei leia, pole seda sisuliselt olemas ning ei saa teda ka usaldada. Mai Kell Anne Raadla majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist teab täpselt, kui palju ja millist tüüpi firmad on tänavu registreeritud. Foto: Maris Ojasuu KOMMENTAAR MTR annab tellijale kindlustunde, et firma on registreeritud ja annab mõningase garantii lõpptulemuse osas. Ehitusvaldkonna probleemidest puudutab meid aga vastutavate spetsialistidega seonduv. Neid napib ja ka MTR ei soosi, et inimene töötaks korraga mitmekümnes firmas: spetsialistid soovivad töölt lahkuda, aga ei saavuta firmaga kokkulepet. Sel juhul teeme ettevõttele märgukirja ja lõpuks ettekirjutuse. Tiit Tamm, tehnilise järelevalve inspektsioon TSITAAT Kõige rohkem uusi taotlusi ehituse valdkonnas tegutsemiseks esitatakse aprillist maini, siis algab ehituse kõrgaeg. Anne Raadla, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium TASUB TEADA Registrisse kandmisel tehakse põhiliselt nelja tüüpi vigu Firmad võtavad fiktiivselt tööle erialaspetsialisti, kes esitatakse vastutavaks isikuks. Kui sama isik figureerib liigagi mitmes firmas korraga, võib see olla piisav põhjus firmale tegutsemisloa andmisest keeldumiseks. Vahendusfirmad müüvad nn riiulifirmasid koos vastutava spetsialistiga ning viimane ei ole omanike vahetusest ise teadlik. Probleeme võib tulla kõigil kolmel osapoolel. Ehitusfirma satub raskustesse ning lõpetab tegevuse. Samad omanikud koos vastutava spetsialistiga alustavad uue firmanimega. Registrisse jäävad alles ka varasemad andmed ning need võivad olla piisav põhjus registreerimisest keeldumiseks. Firma alustab tegevust ilma, et end MTRis registreeriks. Registreeringuta tegevuse eest on sanktsioon karistusseadustikus. Ilma registreeringuteta tegevus on kvalifitseeritud kuriteona ja kohtuväline menetleja on polit sei. Eduka äri uus kodu Lookivi ja Väljakivi kinnistud asuvad erakordselt soodsas kohas Tallinna külje all Tartu maantee ääres (10 km Tallinnst) Tallinna ringtee vahetus läheduses. Lennujaama - 10 min Muuga kaubasadamasse - 30 min Tallinna Reisisadamasse - 30 min Raudteejaamadesse - 30 min Kesklinna - 20 min Ringtee ühendab Tallinna suuremaid maanteid, mistõttu on tagatud hea ühendus nii Riia kui Peterburiga. Kinnistud on mõeldud ladustamise, äri ja tootmisega seotud hoonetele. Eriti sobilik logistiliste teenuste pakkujatele. Kinnistute suurus: m² Võimalik jagada kaheks, neljaks või vastavalt soovidele. Lisainfo: Tallinn 10 km Müügikontakt: Riho Kivimäe Tel mob riho.kivimae@ncc.ee

9 reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel , reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme, tel september 2007 Äripäeva lisaväljaanne REKLAAM 9 TARTU SALONG (Decora ) Tel salong@felistra.ee Riia mnt128, Tartu TALLINNA SALONG-ESINDUS Tel tallinn@felistra.ee Pärnu mnt 160E, Tallinn TARTU KONTOR Tel info@felistra.ee Tähe 114, Tartu 51013

10 Äripäeva lisaväljaanne 12. september JAAMAHOONED toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post Dresiiniga Lellest Pärnusse Ajaloolised jaamahooned sõltuvad inimeste heatahtlikkusest Liivi Tamm Äripäeva ja Edelaraudtee sportlikumalt meelestatud ajaloohuvilised pumpasid end dresiiniga Lellest Pärnusse, et kaardistada teele jäävad eelmise sajandi algusest pärinevad raudteejaamad. Esimene peatus: Lelle Kell kaheksa hommikul on meie uudishimulik, kuigi unine seltskond sõiduks valmis. Lelles ootavad meid rööbastele sätitud dresiin ning esimene ajalooline hoone aastast 1901, mille kõrval uhkeldab ainuke trassil säilinud kaubaveduri hüdrant. Hüdrandid ja veetornid olid vanasti jaamahoonete lahutamatuks kaaslaseks, muheleb Edelaraudtee kinnisvaratalituse juhataja Oleg Kuusik. Tänapäeval on need leidnud teistsuguse kasutuse. Lellel hoiame dresiini, Türil on käsitööait, Võhmas ja Viljandis aiakauplus. Juba uurib Edelaraudtee Halduse ASi juht Neddy Kramer, kas võib hakata järgmise peatuskoha poole vurama. Kas pööre on paigas? küsib ta naljaga pooleks. Muidu jõuame Viljandisse välja. Teine peatus: Koogiste Teel Koogistele saab meie dresiinivahetus esimesed ristsed. Naljatusi lendab, fotograaf Veiko on tegutsemislusti täis ja klõpsib innukalt kaamerasse pilte. Kohale jõudmise eel saan minagi sõiduki edasipumpamise meeleoluka tööga käe valgeks. Kui jaamahoone juba paistma hakkab, hingan siiski endamisi hingeldades kergendatult, et vahetuse üle saan anda. Koogiste pisut räämas jaama ümbritseb aed see hoone müüdi seitse aastat tagasi erakätesse. Ühe ettevõtte käest teise kätte käinuna pole ta sestsaadik õiget peremeest näinud. Üle aia piilub meid pisut pahura olemisega karvane peni, peagi kiirustab kohale ka peremees. Elame siin juba alates aastast, pajatab taat. Eluaeg oleme siin elanud, aga jõud ei taha enam igal pool üle käia. Kui hoone aga hoopis tühjaks jääks, pekstaks ilmselt aknad sisse. Ega praegu lihtne pole, elame siin vaat et nagu lindpriid, ebakindel tunne on. Elu Koogistel on vaikne, siit on ära kolinud nii pood kui apteek. Rong loksub siit mööda kaks korda päevas. Edasi! Eidapere ootab Eidapere on üks neid jaamu, mida muinsuskaitsegi on mõelnud kaitse alla võtta, räägib Kramer. Eks jaamahoonete korrastamisel on niikuinii püütud materjalivalikul ajalooga arvestada, ilmselt saame siis veelgi selgemad juhised. Eidapere jaamahoone enam raudteejaama traditsioonilist ülesannet ei täida. Nüüd askeldab ja hoolitseb lilledesse uppuva hoone eest Hansumäe perekond. Perenaine Viivi koduks on see maja aastakümneid olnud. Jaam ehitati aastal, räägib ta. Toona oli siin ju kitsarööpmeline raudtee. Mina tulin siia aastal tööle. Rahvas toodi siis bussidega kohale ning edasi sõideti rongiga. Tollal oli rong rongis kinni, nüüd möödub siit vaid hommikuti ja õhtuti kaks rongi. Neljas peatus: Kõnnu Kõnnu jaamahoone tunneb meie seltskond kiiresti ära: kõrge mansardkorrusega puidust jaamahoone on ilusti korda tehtud. Kui eraomanik on hoonest huvitatud, siis asi toimib, nendib Kramer. Seegi jaamahoone on erakätes. Nüüd juba kaheksa aastat. Lehvitame hoolega rootsipunaseks värvitud jaamahoonele, aeda kerkinud väliköögile ja pügatud murulapile. Ees ootavad Viluvere ja Tootsi. Viluvere ja Tootsi Viluvere jaamahoone meid kahjuks Kõnnult tuttava poolkelpkatusega ei tervita aastal kargas hoone turja punane kukk ja nüüd võib selle asukohta aimata vaid rohtu kasvanud muruplatsi järgi. Siin pole paraku palju vaadata. Nõnda sõtkume peagi edasi Tootsi, kus meid ootab täisvormis jaamakorraldaja Heljo. Võite tulla, annab ta meile märgiga viibates lahkelt märku. Tootsi jaamahoone ümbruse pinnas on soine, isegi majaesisel muruplatsil laiuks ilma inimtegevuse sekkumiseta ilmselt turbasoo. Omal ajal ehitati jaam turbatootmisega seoses, teab Heljo. Kõik selle trassi hooned olid omal ajal seotud mingi tööstusega. Praegugi on Tootsi tegevjaam. Esimesel korrusel on tööruumid, teine korrus on aga koduks raudteetööliste peredele. Tori ja Tammiste saagad Tori jaamahooned on erakätes, aga siin laguneb mis hirmus, tõdeb Kuusik veidi nukralt. Ja tõepoolest, kunagisest hiilgusest on õunapuu- ja põõsatihnikusse mattunult raske täit pilti saada. Kahest muidu äravahetamiseni sarnasest ehitisest reedab jaamahoone katuse all kummuv tuttav aken. Omal ajal olid jaamaülemad privilegeeritud klass, teab Kuusik. Neile ehitati jaamahoonega samas stiilis elumaja. Varsti kohtame Tori jaamahoonele sarnanevat insener Leon Johansoni kujundatud heimat-stiilis tüüpjaamahoonet Tammistel. Siingi on hoone erakätes. Pealtnäha vaikellu suikunud hoone ukseklaasi asendab võõbatud vineertahvel, ent Viasati taldrik annab lagunemise kiuste tunnistust, et siin on kellegi kodu. Reisi lõpp paistab: Pärnu Pärnu kaubajaama eel annavad lihased juba teada, et dresiinisõit on tore küll, aga oma kahel jalal edasi liikuda on loomulikum. Kaubajaamas ootavad rõõmsameelsed töötajad, kes meid pärast kiiret pruukosti kohe ekskursioonile kutsuvad. Siin on riiuleile on ladustatud releed, siin magavad öövahetuselt tulnud rongijuhid, siin on juhtimispult, mille kriitilisemad nupud suisa plommidega kindlustatud, antakse mulle kiirülevaade. Silma pilgutades lubab ekskursioonijuht nüüd midagi tõeliselt põnevat. Ja tõesti keldrikorruse pommivarjendi massiivne rauduks paneks oma tänapäevased suguvennad tõeliselt kahvatuma. Riiuleil meenutab möödunud aegu nostalgiline kola kummiülikondadest kanderaamideni. Rünnaku korral saab raudteejaama pommivarjendist välja salatunneli kaudu. Maa alt taas päevavalgusesse jõudnud, suundume oma reisi viimasesse punkti Pärnu reisijaama. Hoone pärineb seitsmekümnendatest, teab Oleg Kuusik. Praegu tegutseb siin kohvik. Oleme mõelnud, et sellised raudteejaamad võibki võõrandada klausliga, et hoonest ka elanikele tulu tõuseks, kas kohviku, pesumaja või muu asutuse näol. Kõnnu Eidapere Viluvere Tammiste Tootsi PÄRNU Tori

11 toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post LELLE 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne JAAMAHOONED 11 Tugevussorteeritud sarikad ja karkasspuit Koogiste saematerjal höövelmaterjal tugevussorteeritud puit voodrilaud terrassilaud distantsliistud immutatud puit AS Haret Paldiski mnt 35, Keila tel , faks Kindel katus soe sein SANDWICH-PANEELID, KATTEPROFIILID, KAND VAD PROFII LID, PVC- JA POLÜKARBONAAT- VAL GUSPLAA DID, KIN NI TUSVA HEN DID EUROO PAST. AS PÄRNU KALUR HOLDING J. W. Jannseni 33 Pärnu Tel , , Faks e-post sildkraanad konsoolkraanad kergkraanasüsteemid tõstetraaversid telfrid tootmine projekteerimine müük paigaldus hooldus Tootsi jaamakorraldaja Heljo otsustab kellel on eesõigus. Fotod: Veiko Tõkman AASTAST 1991 OÜ Eesti Kraanavabrik Tähetorni 21a, Tallinn Tel faks

12 Äripäeva lisaväljaanne 12. september PÄEV KORSTNA OTSAS toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post Tahmane Reis katusele võttis südame alt õõnsaks meistrimeestest tihemini käes Signe Sillasoo Vana Toomase, Karlssoni ja Hollywoodi kaskadööride eeskujul seadsin ühel kolmapäevasel varahommikul sammud restorani Elevant katusele, et lisada enda teadmistepagasisse korstnapühkimise oskuse. Kell kaheksa hommikul alustasin koos staažika meistri Juhan Räniga tööpäeva. Tõmbasin kiirelt selga ametivormi, mis paras meetri ja üheksakümne sentimeetri pikkusele meesterahvale, sidusin käised paeltega kinni, käärisin püksisääred üles ja sammusin kolleegi kõrval tööplatsile. Uudishimu ei lasknud mul jätta enne kaminate kallale asumist küsimata, kui tihti elevil linnakodanikud kuuest ja kuldsetest nööpidest kinni käivad haaramas. Oi, seda tuleb ikka väga tihti ette, lausus Räni naeratades. Tõsi ta on, et niiti ja nõela peavad selle ameti oskajad teistest hoidma. Sellest andis tunnistust ka kuuekandjate plejaadi nutikas lahendus, mis näputöövaeva mõnevõrra leevendama peaks nimelt õmblevad nad selle tarbeks teisele poole kuube võtmehoidjarõngaid, mis nööpe nii lihtsalt eest rebida ei lase. Alustuseks hinda tulekollet Kripeldavale küsimusele vastus saadud, viskasime kiire pilgu restorani kaminatele. Juhan Räni kogenud pilk tegi selgeks siibrite ja lõõri seisukorra. Makulatuurihunnikust kaasa haaratud ning põlema süüdatud vana Äripäeva abil kontrollisime hiljem ka kaminate tõmmet. Peale ülevaatust ja tulekollete olukorra hindamist pugesin musta värvi õnnetoovas vormis kogenud turnija Räni järel läbi väiksest katuseaknast ja alustasin teed korstnate poole. Ettevaatlike sammudega katuseharja poole tüürides kadus mu silmist viimnegi hommikune unisus, süda tegi oletatavasti paar ekstralööki ja lülitas käima kõrgendatud valvsuse, Loo autor esimest korda elus lõõride kallal. Väikese Muki tunne tuli tal nõndaviisi katustel turnides peale küll. Fotod: Andres Haabu

13 toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne PÄEV KORSTNA OTSAS 13 nina käib ameti juurde et vältida plekk-katusel libastumist ja kõnnitee poole lendamist, mida Räni sõnul paaril kolleegil ette on tulnud. Ka mu elukutselisest korstnapühkijast töökaaslane on libedal plekil enda sõnul korra külili käinud ja hoogsalt katuse ääre poole kimanud, ent õnneks suuremate traumadeta. Tormamine on välistatud Rutakad liigutused, rahmeldamine ja kiirustades tehtud töö olid mu uue ameti juures absoluutselt välistatud. Katuseharjal õhuakrobaatlikke samme sooritades leidsin, et peale kehva ilma, tasakaaluhoidmise ja ettevaatlikkuse on katustel turnivate meeste ning naiste töös minimaalselt stressi tekitavaid faktoreid. Seetõttu pole ime, et nende kuue nööbid ja naerul nägu kõrges hinnas on. Korstna otsas seistes alustasin professionaali juhendamisel lõõride puhastamist. Töö oli lihtne ja loogiline ühte nurka pidi terashari alla, teist nurka pidi üles, ja nii seni, kuni kõik korstna siseküljed harjatud. Peale kõigi vajalike lõõride ülevaatust heitsime kiirelt pilgu lähikondsetele majadele. Miskit head spetsialisti silm, mis Nõmme, Pelgulinna ja vanalinna majade tulekollete ning korstnate olukorda iga päev kaeb, ei tuvastanud. Paari naaberkorstna seisukorda hindas Räni kehvaks või koguni ohtlikuks. Minu kogenematu silm kõiki mainitud vigu ja aastakümneid räsida saanud korstnate varisemisohtu tuvastada ei suutnud, ent see-eest jõudsin ligikaudu kahekümne katusel veedetud minuti jooksul nautida miljoni dollari vaadet, mille sarnast ühteltki vaateplatvormilt näha ei saa. Kui töö katusel lõpetatud, suundusime veel korraks kaminate kallale. Kiire tuleproov tõestas, et mõlemad küttekolded toimivad perfektselt. Tööülesanded olid sellega lõppenud, ent peeglist enda peegelpilti vaadates pidin tõdema, et minu kui tahmanäo suurem töö seisab veel ees. TASUB TEADA Korstnapühkimiskoolituse läbinuid on Eestis kokku ligi 200. Keskmiselt tuleb ühel korstnapühkijal ronida päevas 4 kuni 5 maja katusel. Ilma julgestuseta katustel turnimise tagajärjel on sel aastal juhtunud korstnapühkijatega 5 tööõnnetust. Koos korstnapühkija Juhan Räniga restorani Elevant katusel. Varasele hommikutunnile vaatamata kadus viimne kui uneraas silmist, sest kõrgusest tingitud adrenaliinipahvak koos suurepärase vaate ja uue töökogemusega tegid oma töö. SAATE PÜHENDUDA OLULISELE Terviklahendused Wihurilt Tänapäeval vajab klient enamat, kui pelgalt suurepärast masinat. Väga oluliseks on saanud ostuotsuse tegemisel tehnika finantseerimisvõimalused, garantiitingimused ning tootetugi varuosade saadavus, hoolduse- ja remondivõimalused. Caterpillar tehnika ametlik maaletooja Wihuri AS pakub paindlikke lahendusi kõigis nimetatud valdkondades. Wihuri on valmis võtma kõik masinaga seonduva enda kanda, et klient saaks keskenduda täielikult oma põhitööle. Masinad Caterpillar masinad on kogu maailmas tuntud oma kõrge tootlikkuse, töökindluse ja kestvuse poolest. Need on masinad, millesse tasub investeerida. Tootetugi Wihuri pakub esmaklassilist tootetuge et masin oleks alati korras ja töövalmis ning kestaks kaua. Wihuri laos on igal ajahetkel saadaval laias valikus Cat originaalvaruosi ning varuosatarned on oma ala kiireimad. Kliendi soovil võtab Wihuri kogu vastutuse masina hoolduse ja remondi eest enda kanda. Garantii Wihuri ja Caterpillar pakuvad masina kasutajale tema soovidest lähtuvaid konkurentsivõimelisi garantiitingimusi ja erinevaid kindlustuspakette. Finantseerimislahendused Wihuri on valmis aitama masinaostu või -rendi finantseerimiseks lahenduse leidmisel, tehes koostööd nii Eesti liisingettevõtete kui ka Caterpillari tütarettevõttega Cat Financial Services, mis pakub paindlikke ja soodsaid rasketehnika finantseerimise võimalusi. Võtke meiega kontakti - üheskoos leiame Teie vajadustele ja soovidele vastava lahenduse! WIHURI AS Väljaotsa Saue Tel.: info.eesti@wihuri.com

14 Äripäeva lisaväljaanne 12. september TÄNAVANIMED toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post Nimeteaduse imetabane maailm Tänavanimede nuputamisel aitab otsust teha loogika Helen Sulg Mõned aastad tagasi kujunesid päevalehtedes omamoodi huumorirubriigiks uudised veidratest nimedest, mida suures vabadusetuhinas lastele pandi. Olukord tänavate ja elamurajoonide nimedega paistab rafineeritum ja esmapilgul parem. Tänavate nimetamise traditsioonid ja ka sellega lahutamatud vaidlused ulatuvad päris kaugele minevikku. Kui vaadata kohtade nimetamist riigipiiri-üleselt, siis võib kindlalt väita, et vallutaja viib riiki tavaliselt ka oma kohanimed. Nii näiteks on New Yorgi vanimad tänavad Broadway ja Amsterdam nime saanud linna vallutanud hollandlastelt. Eesti kontekstis ei saa mui- dugi üle ega ümber Vene aja kangelastest ja riigipühadest. Nende tänavanimede muutmine 1990ndate alguses toimus Tartu Ülikooli arhiivinduse professori Aadu Musta hinnangul õnnestunult: Üldiselt toimus nimevahetus loogiliselt, paljud nimed ennistati. Kui midagi negatiivsena ajaloolase seisukohast välja tuua, siis mõnede linnavõimude vähest ajaloo tundmist, mille käigus tekkisid näiteks Pootsmani või Tüürimehe tänav kohta, mille taust ei olnud üldse sellega seotud, lausub mees ja tõdeb, et just seetõttu oleme ise kohati käitunud omamoodi nimeokupantidena. Kui ikka juba viis põlve tagasi olid metsal, põllul ja isegi kivil oma nimed olemas, võiks neid ametlikul nimevalikul kasutada, mitte uut leiutada. Eesti tänavanimesid võib väga mitmel viisil tüüpideks jagada. Funktsioonile vihjab Pagari või Turu tänav sealt võis ajalooliselt leida ilmselt pagaritöökoja või teha sisseoste turul. Karja tänav sümboliseeris karjalaskevärava asukohta, kust kari linna lasti. Koha ajalugu on samuti oluline, Lõuna ja Ringi tänav sümboliseerib mitmes Eestimaa linnas kunagist linnusepiiri kulgemist, Kuninga või Rüütli tänav aga teed kuningalossi, rüütli residentsi. Huvitav ja paljudele üllatav viis tänavaid nimetada oli seostada nimi elanike sotsiaalse struktuuri järgi. Kas oskate vastata meid külastavale turistile, mida Tatari tänava nimi tähendab? Esimene assotsiatsioon on toiduaine. Tegelikult näitavad nimed nagu Vene ja Tatari tänav, et seal elasid vastavalt venelased või tatarlased. Kõige lihtsam ja levinum viis on iseloomustada tänavat või piirkonda mõne füüsilise omaduse abil Jõe, Lühike, Pikk, Uus tänav. Olukord läheb raskemaks, kui linn kasvab kiiresti, vallutades järjest Invaliidi Pardiloigu Neiuvaiba tee Hunditubaka tee Armatuuri Saarepiiga pst Lepatriinu TEFOND ÜLDANDMED TEFOND Kõrgsurvepolüetüleenist membraan poolsfäärikujuliste õõnsate 8 mm sügavuste õnarustega. Membraani servad ühendatakse mehaaniliselt ülekattega. Kõrgus 2,07 m, kaal 600 g/m², survetugevus >250 kn/m². TEFOND PLUS Kõrgsurvepolüetüleenist membraan poolsfäärikujuliste õõnsate 8 mm sügavuste õnarustega ja hermeetikuga liitekohtades. Membraani servad ühendatakse mehaaniliselt ülekattega. Kõrgus 2,07 m, kaal 670 g/m², survetugevus >300 kn/m². TEFOND PLASTER Kõrgsurvepolüetüleenist klaaskiust võrguga tugevdatud membraan poolsfäärikujuliste 8 mm sügavuste õnarustega. Membraani servad ühendatakse mehaaniliselt ülekattega. Kõrgus 2,07 m, kaal 720 g/m², survetugevus >250 kn/m². TEFOND on kõige kaasaegsem hüdroisolatsiooni süsteem. Selle omapärane pealispind on muutnud selle unikaalseks, kusjuures uus kinnitamissüsteem avardab selle kasutusvõimalusi ning tagab kiire ja täpse paigalduse. Uudne liitekohtadel kinnitamise süsteem võimaldab TEFOND-membraankile vertikaalset paigaldamist. TEFOND-membraankilet toodetakse standardsetes 2,07 20,0 m rullides ning seetõttu on ta ideaalne materjal seinte, vundamentide, põrandate ja erineva suurusega katusekatete kaitseks. Alanevad materjali kulutused liitekohtades, mille tulemusena võivad ladustamiskulud väheneda kuni 50% võrra. Spetsiaalne hermetiseeriv membraankile tagab toote niiskuskindluse. TEFOND DRAIN Kõrgsurvepolüetüleenist mittekootud polüestriga tugevdatud membraan poolsfäärikuju liste 8 mm sügavuste õnarustega. Membraani servad ühendatakse mehaaniliselt ülekattega. Kõrgus 2,07 m, kaal 740 g/m², survetugevus >250 kn/m². TEFOND DRAIN PLUS Kõrgsurvepolüetüleenist polüpropüleen kangaga tugevdatud membraan poolsfäärikujuliste õõnsate 8 mm sügavuste õnarustega ja hermeetikuga liitekohtades. Membraani servad ühendatakse mehaaniliselt ülekattega. Kõrgus 2,07 m, kaal 780 g/m², survetugevus >300 kn/m². TEFOND HP Kõrgsurvepolüetüleenist membraan poolsfäärikujuliste õõnsate 8,5 mm sügavuste õnarustega ja hermeetikuga liitekohtades. Membraani servad ühendatakse mehaaniliselt ülekattega. Kõrgus 2,07 m, laius 2,40 m (eurostandard), kaal 850 g/m², survetugevus >450 kn/m². TEFOND HP Hüdroisolatsioon ja koormustaluvuse suurendamine TEFOND HP on hermeetiliste liitekohtadega kõrgsurvepolüetüleenist membraan. TEFOND HP pakub ideaalseid lahendusi suurehituste tarbeks. TEED Tänu headele tehnilistele omadustele kasutatakse TEFOND HPd teekatte aluse stabiliseerimiseks, hüdroisolatsiooniks ja pinnase tugevdamiseks. Teede ehituses rakendatakse TEFOND HPd koormuste jagajana, alandades teekatte deformatsiooni, samuti vähendab TEFOND HP kasutamine teekatte paksust. TEFOND HP kasutamine võimaldab alandada teekatte kihtide paksust vähemalt 25% võrra. RAUDTEED TEFOND HP membraankile alandab raudtee alusele mõjuvat mehaanilist koormust, vältides selle deformatsiooni, samuti juhib vett drenaažikanalite suunas. Tänu selle universaalsusele võib TEFOND PLUSi edukalt kasutada vanade kanalite rekonstrueerimisel ja uute ehitamisel. KANALID TEFOND PLUSi omadused tagavad kanali põhja ja seinte usaldusväärse ja püsiva hüdroisolatsiooni tänu kahekordsele mehaanilisele ühendusele ja äärte kahekordsele tihendusele. Materjali on lihtne paigaldada, selle kasutamise kiirus ja suuremõõtmeliste seadmete ning tööriistade puudumine teevad membraanist TEFOND PLUS parima lahenduse kanalite hüdroisoleerimiseks. Esindus Eestis: Gauss Kaubanduse AS kontor: Ahtri 12, Tallinn Tel , faks , info@tegola.ee müük: Kadaka tee 70c, Tallinn Tel , GSM , (Key Ehituskaubad, 3. korrus)

15 toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post uusi kinnistuid ja piirkondi, ning mõistlikud omadussõnad hakkavad otsa saama. Esimene ja lihtsam variant on lisada olemasolevale tänavale ette sõna uus. Iseloomustava nime puhul on veidi suurem ka risk, et rahvas ei leia omadussõna sobivaima olevat. Tulbi tänavat Pärnus kutsuti aastaid hoopis Varblase tänavaks tänavat ääristab kuusehekk, kus varblased pesitseda armastasid. Sama lugu oli Side tänavaga: kuivõrd tänav oli lünklik ja kurviline, oli kasutusel Ussi tänav. Nimepanijad püüavad tavaliselt luua ka kooskõla mingi piirkonna tänavate vahel Tartu Supilinn koosneb ühe hea supi koostisosadest Kartuli, Herne, Oa tänav. Pärnus jällegi on marja- ja puuviljade piirkond (Pirni, Kirsi jne). Tallinnas on selle grupeerimise hea näide Tina ja Raua tänav, Tartus Füüsika Instituudi ümbruskonnas Räni ja Laseri tänav. Moskva pst NUMBER 126 Nõgikikka Tallinna tänavat on alates aastast saanud uue nime, paljud nõukogudeaegsed nimed on eestistatud. TAUST Teisepere Tänavanimede üle otsustab kohalik volikogu. Tihti saavad ka kohalikud elanikud ettepanekuid teha, sobiv nimi haakub kohaga ega kaota aja möödudes aktuaalsust. Kõrgepinge Mitmed Tallinna pika ajalooga tänavanimed sedastavad nendega seotud hoonete traditsioonilist asukohta. Foto: Andras Kralla TSITAAT Traditsiooniline ja haritud Euroopa on väga ettevaatlik nimede valikul, veel enam nimede muutmisel mingi isikuga seotult. Andras Metsa, OÜ BürooDisain tegevjuht Jõeoti 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne TÄNAVANIMED 15 Nimeotsingul toimub lausa avalik ajurünnak Nimeotsingutele kaasatakse ka kohalikke elanikke. Nimi pole peenraha, see peab ajahambale ning muutuvatele oludele vastu pidama. Viljandi linnapea Rein Triisa kogemusel toimub nime panek paralleelselt detailplaneeringuga või piirkonna ideelahenduse avalike aruteludega. Oleme kuulutanud ja küsinud ettepanekuid elanikelt kohaliku ajalehe kaudu linnavalitsus vaatab nimede ettepanekud läbi ja volikogu otsustab, sõnab mees. Tavaliselt haakub nimi kohaga ning mingeid erilisi üllatusi nime ettepanekuga tavaliselt ei laeku. Protsess ise kestab keskeltläbi 3 4 kuud. Kui otsiti järvel liikuvale lõbusõidulaevale nime, tuli seal küll üllatusi: enne Rannapiigani jõudmist pakuti katamaraani nimeks näiteks Metssiga, meenutab Triisa markantsemaid näiteid. Tänavate ja linnaosade nimede muutmise mõju tajuvad selgemalt näiteks taksojuhid: põhiline osa uusi tänavaid jääb Viimsi, Tiskre, Veskimöldre kanti. Paar tänavat Tallinnas on ka samanimelised Astri Meriväljal ja Männikul näiteks, kuid operaatori kogemust mööda teab siisklient seda ka tellimust esitades rõhutada. Kolmteist aasta Marabu takso operaatorina töötanud Mare üldistab igapäevase nimetarbijana: Ei ole suuri segadusi nimedega aitavad kaardid ja autojuhtide omavaheline meeskonnatöö raadioside abil, hädakorral ka klient kirjeldab. Naine tunnistab, et pigem on raskusi majade leidmisega, kui näiteks A ja G kuidagi viltu asetsevad. Seega ei saa nimede ebaloogilisuse üle kurta. Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must meenutab oma Tartu linnavolikogu päevade praktikat nimevalikutes üldiselt hea sõnaga. Murelaps on aeg ajalt ühiskonnas tekkiv ümbernimetamise tuhin. Traditsiooniline ja haritud Euroopa on väga ettevaatlik nimede valikul, veel enam nimede muutmisel mingi isikuga seotult, arvustab mees traagiliste surmade järel tekkivat survet tänavanimesid persooni mälestusega siduda. Kui suurkuju sureb, loetakse arenenud kultuuris mõistlikuks ajadistantsiks 10, 20 või ka 50 aastat, toob ta välja Eestiski aeg-ajalt tekkiva nimevahetuse palaviku nõrga koha: Nimi pole peenraha, vaid oma aja mentaliteedi kandja. Betooniraketiste ekspert Doka Kogemused 800 meetri kõrguselt Burj Dubai Tigutorn aastal asutas perekond Umdasch Austrias ettevõtte, millest on tänaseks kasvanud rahvusvahelise tähtsusega kontsern 66 riigis asuva esindusega. Tegutsetakse kahes valdkonnas: Umdash Shopfitting Group valmistab kaupluse sisustust ning Doka Formwork Technology tegeleb betoonraketiste tootmise ja rendiga, olles omal alal üks maailma juhtivaid firmasid. Üheks tõestuseks sellest on Dubaisse kerkiv maailma kõrgeim ärihoone, 800 meetri kõrgune Burj Dubai, mille jaoks valiti kolme raketiste valmistaja seast just Doka. Iga objekti jaoks on lahendus Eesti ehitusturul on Doka olnud esindatud kolm aastat, kuid selle aja jooksul on valminud sellised mahukad ning keerulised projektid nagu Kumu, Rävala büroomaja, Smuuli viadukt ning Tartus asuv Tigutorn. On hea meel, et oleme suutnud võita ehitusfirmade usalduse ning nad on selliste huvitavate projektidega meie poole pöördunud. Leiame, et lahendamatuid olukordi ei ole, ütleb Doka Eesti tegevdirektor Mait Ruut. Ta toob näiteks Tigutorni, mis on täiesti ebastandardne ehitis. Selle tarvis valmistati kõik detailid spetsiaalselt, samuti kasutati seal Eestis esimest korda automaatset roniraketist. Doka kataloogides on ligi komponenti, millest saab komplekteerida raketisi sildade, tunnelite, kõrghoonete ja muu ehituseks. Kui olemasolevate standardlahenduste seast sobivat ei leita, siis me projekteerime ja valmistame vajalikud detailid, selgitab Ruut. Tihtipeale on arhitektil visioon, kuid ta võib-olla kahtleb, kas Eestis leidub ehitajat, kes idee realiseeriks. Seega oleks mõistlik, et hoone üsna varajases projekteerimisetapis istuksid ühe laua taha nii tellija, arhitekt, ehitaja kui ka raketiste valmistaja. Just nii on võimalik üheskoos leida kõige paremad ja optimaalsemad lahendused, kuidas viia ellu arhitekti visiooni, samas arvestades tellija soovi hoida kulusid kontrolli all, soovitab Ruut. Traditsioonid, innovaatilisus, kvaliteet Doka ligi 140aastane kogemus lubab uskuda, et tegemist on väga kvaliteetse ning ohutu toodanguga. Väga suurt rõhku pannakse tootearendusele, mille jaoks on Dokas loodud eraldi osakond. Pea igal nädalal tehakse mitu tooteuuendust, mis sünnivad klientidelt saadud tagasiside põhjal. Eesmärgiks on detailide lihtne ja ohutu monteerimine ning kvaliteetse lõpptulemuse tagamine. Elu näitab, et ehituste tähtajad aina lühenevad, kvaliteedinormid kasvavad ning tellijad oskavad näha raketise hinna kõrval ka seda, kui palju saab tänu nende kvaliteedile ning paigaldamislihtsusele hoida kokku aega ja raha. Doka püüab ajaga kaasas käia ning jagada oma kogemusi ning innovaatilisi lahendusi Eesti ehitusturule, et kerkiksid objektid, mis meie linnaruumi rikastaksid, kinnitab Ruut.

16 Äripäeva lisaväljaanne 12. september MASIN toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post Ehitusmasin Rentimiseks pole juhiluba vajalik Ekskavaatorit tasub rentida nädalavahetusel Ekskavaatorit võib rentida ka täiesealine eraisik: pärast kiirkursust rendifirmas saab masina nädalavahetuseks koju tavapärasest soodsama hinnaga. Mitmeotstarbelised ekskavaatorid suudavad nii tõsta, kaevata kui ka koormat peale laadida, muutudes järjest populaarsemaks nii Eestis kui ka mujal maailmas, kus nende tarbenõudlus on mitmeid kordi suurem. Tööriistade rendifirma Ramirent rendipunkti juhataja Mati Vippi selgitusel on kasulik rentida masin nädalavahetuseks, sest äripäeval ja nädalavahetusel tehakse vahet. Kui inimene võtab masina reedel, siis jääb masin tema kätte ka nädalavahetuseks, ent pühapäeva eest eraldi tasu ei võeta laenutus on niikuinii suletud. Masina rentija võiks meeles pidada kolme tähtsat kriteeriumi. Isik, kes soovib miniekskavaatorit rentida, peab olema täisealine, kindlasti kaine ja mitte olema maksuvõlglane. Paljud rendifirmad võivad küsida ka tagatisraha, märgib Mati Vipp. Juhiloa olemasolu pole seejuures olulise tähtsusega, sest miniekskavaator pole mõeldud liiklemiseks maanteel. Samuti tehakse rentijale es- Miniekskavaator tõstab, kaevab ja laadib. Foto: Marina Tigasing HIND Rentimise umbkaudsed hinnad hinnad kroonides, ei sisalda käibemaksu tunnihind päevahind miniekskavaator miniekskavaator (hüdrohaamriga) treiler 365 NUMBER 1,7 tonni on miniekskavaatori täismass. TSITAAT Paljud rendi firmad võivad küsida ka tagatisraha. Mati Vipp, Ramirendi Kuressaare müügipunkti juhataja mane koolitus ja masina instruktsioon juba kohapeal selgeks. Et miniekskavaatorit mugavam transportida oleks, saab selle tarvis spetsiaalse järelhaagise rentida. Miniekskavaatori täismass on 1,7 tonni ja masina ohutuks transpordiks on vastava kandevõimega treiler, millega saab seda vedada. Samuti nõuame vedukautut, mis jõuab sellist masinat vedada, teavitab Mati Vipp. Juhti instrueeritakse ka sõidukiiruse kohta, millega tohib treileriga liikuda, ja kuidas miniekskavaator treilerile ohutult kinnitada. Kuna tihti juhtub, et renditud masin soisesse maapinda sisse kaevatakse, siis võiks kaevatavat pinnast uurida. ASi Cramo Estonia Kuressaare osakonna juhataja Jaak Tamm selgitab, et enne kui kopp maasse lüüakse, võiks pinnasega tutvuda. Alati on võimalik, et masin võib vesisesse pinnasesse sisse vajuda, kuid tänu sellele, et masinal on kopp ees, saab sellega hädapärast välja ukerdada. Kindlasti aga ei sobi see ekskavaator kivise ja paepinnase kaevamiseks selle jaoks on suuremad ja võimsamad masinad. Kergema pinnase kaevamisega miniekskavaator hätta ei jää. Kindlasti tuleks rendimasinasse ka heaperemehelikult suhtuda, selgitab Jaak Tamm. Meilt rendime seadme välja puhtana. Kui see tagastatakse, siis peab samuti puhas olema, mitte mudane ja porine. Tagastatud seade vaadatakse koos rentijaga pärast üleandmist uuesti üle. Rentija peab meeles pidama, et kui masin puruneb, tuleb sellest kohe rendifirmale teatada. Seadmele tehakse kõigepealt ekspertiis, mis selgitab, kas töövahend oli enne rikkis või purunes mittesihipärase kasutamise tagajärjel, räägib Jaak Tamm. Viimasel juhul peab rentija remondi ka kinni maksma. Vippi selgitusel tasub miniekskavaatori ja muude tööriistade ning masinate rentimine lühiajaliseks kasutamiseks ära. Kui miniekskavaatorit kasutatakse ainult kaks-kolm päeva, siis tuleb see tunduvalt odavam, kui masin ise osta. Marina Tigasing Vana väärikus uues kuues! EHITUSE PEATÖÖVÕTT PROJEKTEERIMINE JA PROJEKTIJUHTIMINE Kõik vanade majade renoveerimisest: lammutusest viimistluseni! tel AS Maru Ehitus Järvevana tee 5, TALLINN Tel Faks

17 toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post Suuremate ehituskaupluste juhatajate sõnul jälgitakse praegu pingsalt turul toimuvat. Uusi kliente loodetakse leida poode mugavamaks muutes. Ehitus Service OÜ tegevdirektori Mart Vau sõnul sai aastal 2004 Ehitus Service OÜ suuromanikuks Rootsi investeerimisfond Askembla Growth Fund. Ülejäänud ca 40 % kuulub Eesti omanikele. Vau ütleb, et konkurents turul suureneb pidevalt, kõik suuremad kohalikud ehitusmaterjalide jaekaupluste ketid plaanivad jõulisi laienemisi ning tõenäoliselt tuleb lähima paari aasta jooksul Eesti turule ka uusi rahvusvahelisi DIY kontseptsiooni esindajaid. Mis puudutab ühinemisi, siis oleme prognooside tegemistega tagasihoidlikud, lisab Vau. Kauplusekettide kontseptsioonid on erinevad ning neid üheks tervikuks liita ei ole kerge. Tulevikus kavatseb Ehitus Service Vau sõnul jätkata plaanipäraste laiendustega ning viimistleda pidevalt kaubandusketi kontseptsiooni. Kaupluseid on pidevalt klientide soovidekohase kaubaga täiendatud ning Tallinna kaupluse pind on meile seetõttu juba kitsaks jäänud, tõdeb Vau. Oktoobri lõpus või novembri alguses avame Tallinna kauplu- 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne ÄRIKESKKOND 17 Äri Ehituspoed püüavad kliente meelitada üha läbimõelduma kaubavalikuga Suuremad ehituskaupluste ketid peavad laienemisplaane se laienduse, mis annab meile juurde 5500 m 2 kaubanduspinda. Samuti vahetub talve saabudes kogu ettevõtte majandustarkvara, mille nähtavaim kasu klientidele on oluliselt kiirem kassa läbilaskevõime. ASi Espak juhatuse esimees Arvi Liivik seevastu ütleb, et üldiselt on ehituspoodide tulevikku üsna keeruline prognoosida. Eks see oleneb sellest, kuidas riigis asjad kujunevad tõenäoliselt müük kas väheneb või tõuseb mõõdukalt. Ta usub, et mingeid suuri juurdekasve tulemas ei ole. Uusehitisi tuleb ju üha vähem ning pangad suuri laenusid enam nii kergesti ei anna, põhjendab Liivik. Oodata on ühinemisi Ruutmeeter OÜ/ KR Kaubanduse ASi juhatuse liige Jana Põim ütleb, et KR Kaubanduse jaoks oli kõige olulisem omanikevahetus just nende endi omanike vahetus aasta veebruaris omandas KR Kaubanduse ASi aktsiad Ruutmeeter OÜ. Mõned konkurendid ja koostööpartnerid on seda üllatavaks pidanud, kuid Ruutmeetri jaoks oli see ettevõtte arengut silmas pidades loogiline samm, kinnitab Põim. Ruutmeeter oli oma kitsas nišis Eesti turul omandanud turuosa, mille kasvatamine poleks enam rentaabel olnud. Seega tuli laiendada kas turu piire või kaubavalikut. Põim lisab, et omanikud valisid kaubavaliku laiendamise, mis annab parema võimaluse ka tulevikus turgude laiendamiseks. Põim usub, et ilmselt tuleb veel ette väiksemaid ühinemisi või väiksemate ettevõtete ostmisi. Taolist infot on juba kuulda olnud, märgib ta. Firmad, kes seni on olnud väga suures osas orienteeritud üldehituskaupade müügile ja kelle põhiklientuuri moodustavad ehitusfirmad, tunnevad ilmselt ehitusturu aktiivsuse langust kiiremini ja tugevamalt. On oodata kauba ning klientuuri struktuuri muudatusi. Samuti usub Põim, et kindlasti on oluline Bauhausi otsus Eesti turule tuleku kohta kuuldavasti on neil plaanis kauplus Tallinnas avada juba järgmisel või siis ülejärgmisel aastal. Põimi sõnul tegutsevad KR Kaubanduse AS ja Ruutmeeter edaspidi koos ning ühiseks kaubamärgiks hakkab olema Ruutmeeter. Järgmise aasta lõpus on plaan avada uus Ruutmeetri Kodukeskus, ütleb ta. Nagu öeldud, saab kaubavaliku korrigeerimisega maandada riskid turul toimuvate muutuste suhtes. Selleks on juba algatatud mitmed firmasisesed protsessid. TSITAAT Kaubavaliku korrigeerimisega saab maandada riskid turul toimuvate muutuste suhtes. Jana Põim, Ruutmeeter OÜ juhatuse liige Märtsis avati Tallinnas Tondi K-rautakesko kauplus. Ka järgmisel aastal avab kett kolm uut poodi. Foto: Andras Kralla Ostukoht moodsamaks Rautakesko ASi tegevdirektor ja juhatuse esimees Alo Ivaski sõnul annab ettevõte Eestis tööd ligi 500 inimesele. Tallinnas tegutseb kolm kauplust, Tartus ja Pärnus aga kummaski üks. Suurima omataolise kaupluse Eestis, Tondi K-rautakesko, Tallinnas Tammsaare teel, avasime selle aasta märtsis, räägib Ivask. Ivaski sõnul avatakse järgmise aasta esimesel poolel Eestis kolm uut kauplust Rakveres, Võrus ja Kuressaares. Areng sellega ei piirdu, uute kaupluste avamise plaan on paigas kuni aastani, kinnitab Ivask. Ta lisab, et üldiselt on turul märgata seda, et kõik suuremad ketid teevad tööd selle nimel, et muuta oma ostukeskkonda tänapäevasemaks ja avada uusi kauplusi. Lõppkokkuvõttes tarbijad ainult võidavad, on ta veendunud. Ketlin Priilinn Korvtõstukid Teleskooptõstuk TR21, maksimaalne töökõrgus 21m Väikelaadurid - erinevad mudelid - lai valik lisaseadmeid Tule 20, Saue, tel , , sami@sami.ee KUMMIROOMIKUD Solideal Baltics AS Läike tee 10 Peetri küla, Rae vald 75301, Harjumaa tel faks e-post aivar@solideal.ee

18 Äripäeva lisaväljaanne 12. september SETOMAA toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post Seto poiss päätnitsapäeval kirikukelli helistamas. Seto: Seto paik om pall o hüä! Paar päeva Setomaal täidavad külalise vastakate tunnetega: selle Eestimaa idanurga tugevale isikupärale loovad kummastava kontrasti lagunevad tühjaks jäävad külad. Erki Meister aripaev@aripaev.ee Savi on Setomaal traditsiooniline ja armastatud ehitusmaterjal. Kuni katus vihma eest kaitseb, on hoone tugev, vesi lagundab taolised kõrvalhooned aga kiiresti. Foto: Meeli Küttim

19 toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne SETOMAA 19 Venemaale bensiini järele: piiri lähedus toob päevapoliitika grafitikunsti pärusmaale. Kuni tädike verandaaknaid vineeriga lappida jõuab ja katus peab, saab elu selles kodus jätkuda. Jumalaga kontakti otsimiseks ei ole setod alati suuri kirikuid ehitanud, piisab ka kaunistatud tillukesest tsässonist, milliseid on Seto külades mitmeid. Veel seisab püsti. Paraku tukub seesuguseid õige peremeheta taluhooneid Setomaal kümnete ja kümnete kaupa.

20 Äripäeva lisaväljaanne 12. september HUVITAV LEID toimetaja Liivi Tamm, tel , e-post Väike tapeeditegu käsitööna Lihtne ja käepärane viis originaalsuseks Liivi Tamm Liivalaia tänavamürast avaneb vaiksesse sisehoovi pealtnäha täitsa tavaline lükanduks, ent siseneja võtab vastu sootuks teistlaadne meeleolu: siin asub töökoda, kus Lilli Jefimova ja Sirje Tammsalu valmistavad käsitöötapeeti. Käsitöötapeet pole õigupoolest keeruliselt valmiv imeloom, nagu esmapilgul tunduda võib. Kasutame alusmaterjalina tavalist rullis müüdavad jõupaberit, mida saab osta ehituspoest, räägib kunstnik Sirje Tammsalu elurõõmsalt. Ja siis tuleb juba värvide, spaatli ja lapi või pintsliga fantaasiale vaba voli anda. Käsitöötapeedi säbrulised mustrid on tõepoolest ainulaadsed ja tihti tekib efekt niivõrd juhuslikult, et seda on raske korratagi. Nõuab juba pisut kogemust teadmaks, kuidas valminud muster suure paanina välja hakkab nägema, teab Lilli Jefimova. Tegelikult on pabertapeedid selleski töökojas valminud alles vähem kui poole aasta jagu. Alguse sai see mõte kunstnik Ingrid Kuke ideest, kes otsis kiireid ja omapäraseid seinakatmisvõimalusi, jutustab Sirje Tammsalu. Oleme katsetanud ja mänginud paberi mustritega otsekui lapsed. Fantaasiale tuleks anda vaba voli Nüüd haarab Sirje spaatli ja paberi ning näitab ka külalistele esmased töövõtted kätte: Alguse sai ka meie töö mänguliselt, tuleb lihtsalt vaadata, mis välja tuleb, lohutab ta neid, kes end alguses ehk pisut ebakindlalt tunnevad. Kärtsti, kärtsutatakse sile jõupaber pihku kokku ning selle kägara all veetakse veel üks kortsuvagu. Kiire silumine, paar tõmmet pintsliga ning pilgule avaneb kollaseks värvunud jõupaberist välja joonistunud paberlill. See on kõige lihtsam meetod, niiviisi meisterdavad ka lasteaialapsed, naerab Lilli Jefimova. Lihtsalt värvi tuleb sinna-tänna laduda, kunst sünnib mängu käigus. Mängimise mõte meeldib ka Sirje Tammsalule, kelle jaoks tundub pabertapeetidega askeldamine praegu ideaalse töökohana: talle meeldib lihtsalt tööle tulla, paberit kortsutada ja vaadata, mis välja tuleb. Paber on kerge materjal, temas polekski justkui mingit ballasti, ka looduslikkus veetleb mind, räägib ta. Lõpetasin paar aastat tagasi Kunstiakadeemia maaliosakonna. Juba õpingute ajal mässasin värvipigmentidega. Toona kasutasin neid segamini akrüülvärvidega, ka oma lõputöö tegin transparentakrüüli ja pigmentidega. Praegu aga tegutsen pigem loodusliku munaemulsiooniga. Ostja ettekujutus vormitakse seinale Sirje Tammsaare abiline Lilli Jefimova tunneb end loodusvärvide teemal kodus juba aastaid. Töötan pikemat aega Maja tohtri poes, eriharidust mul ei ole, siinne tegutsemine on lihtsalt hingelähedane. Isetehtud tapeedi omadustest rääkides oskavad mõlemad hakkajad tegutsejad ainult häid sõnu leida: näiteks peidab käsitöötapeet seina ebatasasused: kui tavalise mustriga tapeedi puhul jäävad muhud ja kühmukesed kohe silma torkama, siis loominguliselt kortsutatud paber peidab kõik aluspinna vead. Muidugi saab ka niisugust käistöötapeeti teha, mis seinas ise täiesti sile, räägib Sirje Tamm salu. Siin on nii palju võimalusi: kas on kasutatud ühte, kahte või koguni kolme värvi, kas on viimistletud spaatli või pintsliga või hoopis pritsitud värvi paberi pinnale. Tulemus on tõeliselt eriilmeline. Mõistagi, kui meilt tapeeti tellitakse, uurime ka seda, milline on tellija enda ettekujutus. Klient peakski oma fantaasiat rakendama ja niisuguse töö puhul saab tellija kujutlust alati arvestada. Praegu müüakse käsitöötapeete Majatohtri kaupluses Tallinnas, tegijad loodavad aga, et nende idee kasvab suuremaks. Lilli Jefimova (vasakul) ja Sirje Tammsalu askeldavad valmimisjärgus tapeedipoognaga. Käsitöötapeet võib olla tõeliselt eriilmeline: sile või kortsus, lilleline või säbruline, kirgas või tagasihoidlikes toonides. Fotod: Maris Ojasuu PECC Kraanaehitus OÜ Pärnu mnt. 238, Tallinn e-post: Tel Faks GSM , GSM Sild- ja konsoolkraanade müük ja paigaldus, hooldus ja remont Tööstuslikud vintsid Elektritelferid Montaaživalmis kraanapaketid Kraanade elektrivarustus Raadiojuhtimised Kraanade projektid Tõstetraaversid