Soome keelest tõlkinud JAN KAUS

Size: px
Start display at page:

Download "Soome keelest tõlkinud JAN KAUS"

Transcription

1 Soome keelest tõlkinud JAN KAUS 1

2 Tõlkija tänab abi eest Piret Salurit, Ivo Juurveed ja Jaakko Hallast Originaali tiitel: Sofi Oksanen Kun kyyhkyset katosivat 2012 Toimetanud Piret Pääsuke Copyright Sofi Oksanen 2012 Published by agreement with Salomonsson Agency Tõlge eesti keelde. Jan Kaus, 2012 ISBN Kirjastus Varrak Tallinn, Trükikoda OÜ Greif 2

3 PROLOOG 3

4 4

5 1948 Lääne-Eesti, Eesti NSV, Nõukogude Liit Läksime veel kord Rosalie hauale ja asetasime aasalilled kuupaistesele murukingule, olime hetke vaikselt, lilled meie vahel. Ma ei tahtnud, et Juudit ära läheks, ma ei tahtnud teda minema lasta ja seetõttu pidin valjusti välja ütlema selle, mida sellistes olukordades ei tohiks öelda: Me ei kohtu enam kunagi. Kuulsin, kuidas mu sõnades krigises kruus ja sellepärast olidki tema silmad kalkvel, tema silmavesi oli sageli mu jalad nõrgaks teinud ja muutnud mu mõistliku meele männikoorest laevukeseks, mille võis kergesti kõikuma lüüa. Nüüd hulpis see tema silmanurkadest tulvavates lainetes. Võib-olla tahtsin leevendada oma valu ja kasutasin sellepärast rohmakat keelt, võib-olla tahtsin lihtsalt olla julm, et ta võiks reisu peal mind ja mu tundetust needa, või äkki igatsesin veel viimast tõestust sellele, et ta ei tahtnud lahkuda ma polnud tema südame teedes ikka veel kindel, kuigi olime koos nii palju läbi elanud. Sul on kahju, et sa võtsid mu pärast seda kõike enda juurde, sosistas Juudit. Tema läbinägelikkus ehmatas mind, segaduses nühkisin oma kukalt. Ta oli jõudnud veel õhtul mu juukseid lõigata, karvu oli pudenenud kaeluse vahelt sisse ja need kõditasid. Pole midagi, ma saan aru, jätkas ta. Ei hakanud temaga vaidlema, kuigi oleksin võinud. Ma siiski ei 5

6 uskunud, et oleksin ilma Juuditita, üleliigse hoolealuseta, metsas midagi rohkemat korda saatnud. Mehed andsid mõista, et oleksin. Kui ma kuulsin, et ta põgenes venelaste lähenedes Tallinnast Armi tallu, ei jäänud mul ometi üle muud, kui tuua ta metsa varjule. Armi talu ei saanud me usaldada, mets oli parem. Juudit oli nagu vigastatud tiivaga lind pihus, kehvas seisukorras, närvipalavik oli kestnud nädalaid. Alles pärast seda, kui me velsker lahingus surma sai, olid mehed lubanud proua Vaigul meile appi tulla, meile ja Juuditile. Nii et mul õnnestus ta jälle ära päästa, aga pärast seda, kui ta astub meie ees terendavale teele, ei suuda ma teda enam kaitsta. Meestel oli ikkagi õigus: naiste ja laste koht on kodus, Juudit peab linna tagasi minema. Köis me ümber tõmbus koomale ja metsade kaitse kahanes. Jälgisin vargsi tema näoilmet: ta pilk oli pööratud teele, mis teda ees ootas, suu oli paokil, ta tõmbas kõigest jõust õhku kopsudesse ja temast välja paiskuv hingeõhk püüdis kõigutada mu otsust. Nii on kõige parem. Meile kõigile. Lähed tagasi sellesse ellu, kust sa tulid, ütlesin. See pole enam see sama. Mitte kunagi enam. 6

7 ESIMENE OSA 7

8 Seejärel tuli valvur Mark, viis nad ükshaaval oja kaldale ja hukkas nad oma revolvriga Tartus jaanuaril 1962 massimõrvarite Juhan Jüriste, Karl Linnase ja Ervin Viksi üle peetud kohtuprotsessi materjale. Koostanud Karl Lemmik ja Ervin Martinson. Eesti Riiklik Kirjastus,

9 1941 Põhja-Eesti. Eesti NSV, Nõukogude Liit Surin läks tugevamaks, ma teadsin, mis nende puude tagant tuleb. Vaatasin oma käsi, need ei värisenud. Hetke pärast jooksen läheneva autokolonni suunas ega mõtle Edgarile ega tema närvidele. Silmanurgast nägin, kuidas ta värisevate liigutustega oma kalifeesid näppis, näol võitluseks sobimatu jume. Alles äsja olime Soomes väljaõppel ja ma hoolitsesin seal Edgari nagu lapse eest, lahingus aga oli olukord teine. Meie ülesanne oli siin. Kohe. Nüüd. Hakkasin jooksma, granaadid peksid vastu reisi, tõmbasin saapasäärest ühe pihku ja mu sõrmed nägid juba, kuidas see läbi õhu keerles. Väljaõppesaarel selga aetud Soome armee särk tundus ikka veel nagu uus, see lisas jalgadesse jõudu. Varsti kannavad kõik minu maa mehed ainult Eesti sõjaväe varustust, mitte kellegi teise, mitte võõrvallutajate, mitte liitlaste, vaid enda oma. Meie sihiks oli võtta oma maa tagasi. Kuulsin, kuidas teised mulle järgnesid, kuidas maa meie jõust vappus, ja ma hakkasin veel kiiremini mootorite mürina suunas jooksma. Tundsin vaenlase higi oma ninas, suhu tekkis raevu ja raua maitse, saabastes hakkas jooksma keegi teine, see sama tundetu võitleja, kes oli äsjases lahingus hüpanud ojja ja loopinud hävituspataljoni meeste suunas granaate, splint, tõmme ja vise, splint, tõmme ja vise, see oli keegi teine, splint, tõmme ja vise, ning see keegi tormas surina suunas. Kõik meie kuulipildujad olid suunatud kolonnile. Neid oli rohkem, kui me olime arvanud, 9

10 neid oli lõputult, venelased ja hävituspataljonide mehed, kellel oli eestlaste rüht, ja neil oli lõputult autosid ja kuulipildujaid. Aga kartma me ei löönud, kartma lõid vaenlased, meis jooksis viha, ja jooksis sellise jõuga, et vastased jäid hetkeks seisma, Mootori bussi rehvid käisid hetkeks ühe koha peal ringi, viha naelutas nad hetkesse, ja sel hetkel anti tuld; ründasin koos teistega Mootori bussi ja me tapsime nad kõik. Mu käelihased värisesid teelesaadetud kuulidest, rannet rõhus heidetud granaatide raskus, kuid tasapisi sain aru, et lahing oli läbi. Kui jalad harjusid paigalseismisega ja padrunikestad ei pudenenud enam maha, märkasin, et vaikust polnud lahingu lõppemine kaasa toonud. See oli toonud müra, mullapõuest ahnelt kerkivate vaklade liikumise laipade poole, surma käsilaste usina krabina värske vere poole, ja see kõik haises, väljaheited ja maomahladest vinav okse lehkasid. Mu silme ees oli pimestavalt ere, püssirohusuits hakkas hajuma ja paistis, justkui oleks pilveserval üks ere kuldne vanker valmis korjama langenud endaga kaasa, meie omad, hävituspataljoni omad, venelased, eestlased, kõik ühte vankrisse. Kissitasin silmi. Kõrvad lõid pilli. Nägin, kuidas mehed lõõtsutasid, otsaesist pühkisid, puudena ühel kohal kõikusid. Püüdsin silmitseda taevast, sätendavat vankrit, kuid mul ei lastud pikalt Mootori mõlkis külje vastu toetuda. Kärmemad olid asunud juba tegutsema, nagu teeksid turul sisseoste: surnutelt oli vaja relvad ära võtta, ainult relvad, padrunivööd ja -taskud. Sumpasime kehaosade, tõmblevate jäsemete vahel. Just siis, kui olin võtnud vaenlase surnukehalt laskemoonavöö, haaras keegi tugevasti mu kannast. Haare oli üllatavalt kindel, tirides mind maapinnal koriseva suu pooole. Enne kui jõudsin sihtida, vedasid põlved mind alt ja ma vajusin sureva mehe kõrvale sama jõuetuna nagu ta ise, kindel selles, et mu tund on tulnud. Mehe pilk aga polnud suunatud mulle, vaevalised sõnad olid mõeldud kellelegi teisele, kellelegi armsale, ma ei saanud aru, 10

11 mida mees ütles, ta rääkis vene keeles, aga hääl oli selline, mis oli mõeldud ainult tema mõrsjale. Ma oleksin seda teadnud ka siis, kui ma poleks näinud fotot mehe määrdunud pihus ja valget kleidiserva fotol. See oli nüüd peigmehe verest punane, naise nägu jäi sõrme alla, tõmbasin järsu liigutusega oma jala lahti ning mehe silmist, kus olin äsja näinud ennast, kadus elu. Sundisin ennast tõusma, tuli edasi tegutseda. Kui relvad olid kokku korjatud, hakkas taamalt kostma jälle autode mürin ja seersant Allik andis taandumiskäsu. Arvasime, et hävituspataljon ootab abiväge, enne kui alustab uut rünnakut või asub laagrit otsima, meie kannule nad igatahes tulevad. Meie kuulipildurid olid juba jõudnud metsaservani, kui nägin tuttavat nägu ikka veel surnukehal hüppamas: Mart. Jalad olid jõudnud juba purustada kolju, aju segunes mullaga ja Mart lihtsalt lõi ja lõi ja lõi, lõi, nagu tahaks püssipära läbi laiba otse maasse lüüa. Jooksin tema juurde ja lajatasin sellise jõuga, et see lõdvendas ta haaret vintpüssi ümber. Mart perutas midagi nägemata, mind ära tundmata, karjus nähtamatu vaenlase peale ja vehkis kätega. Mul õnnestus pükstelt tõmmatud rihm ümber ta keha mässida ja juhtida ta sidumispunkti, kus mehed kiirustades kraami kokku korjasid. Sosistasin, et sellel mehel tuleb silma peal hoida. Koputasin oimukohale, velsker vaatas vilksamisi lõõtsutavat Marti ja tolle vahuseid suunurki ja noogutas. Seersant Allik kiirustas mehi takka, tõmbas kellegi käest plasku ja käratas, et eestlane ei võitle täis peaga nagu tibla. Hakkasin Edgarit otsima, kahtlustasin, et ta oli putku pannud, kuid tädipoeg kössitas kivil, käsi suu ees, nägu higist märg. Haarasin tal õlast, ja kui lahti lasin, hakkas ta oma kuube sealt, kust olin verest määrdunud sõrmedega kinni võtnud, räpase taskurätikuga nühkima. Ma ei suuda. Ära pahanda. Mu rinnast käis läbi äkiline vastumeelsus, meelde välgatas, kuidas ema oli peitnud kohvi ja keetnud seda salaja Edgarile, teistele 11

12 mitte. Raputasin pead. Praegu tuli keskenduda, kohv tuli praegu unustada, tuli unustada Mart ja see, kuidas ma olin samastunud tema segases näoilmes paistva mehega, samasuguse mehega, kes oli mu saabastes lahingusse jooksnud. Tuli unustada jala külge klammerdunud vaenlane, kelle pilgus olin ära tundnud iseenda, ja see, et ma polnud näinud ennast seersant Alliku näos. Ega velskri omas. Mitte üheski mehes, kellest võis aimata, et ta rabeleb siit välja. See oli olnud kolmas lahing pärast Soomest tagasitulekut, ja ma olin ikka veel elus, mu kätel oli vaenlase veri. Kust siis need äkilised kahtlused? Miks ma ei tundnud ennast ära nendes, kellest teadsin, et nad näevad oma silmaga rahuaega? Kas sa mõtled otsida teisi eesti poisse või jääd sa koos nendega võitlema? küsis Edgar. Pöörasin pea puude suunas. Meil oli ülesanne: pidime nõrgestama Eestimaad okupeerivat Punaarmeed ja edastama Soome liitlastele teateid edasiliikumiste kohta. Mul oli hästi meeles, kuidas olime rõõmustanud uusi Soome mundreid selga tõmmates ja õhtul rivis laulnud saa vabaks, Eesti meri, saa vabaks, Eesti pind. Kui olime Eestis tagasi, jõudis mu üksus ainult mõned telefoniliinid katki lõigata, seejärel lakkas raadio töötamast ja me otsustasime, et meist oleks rohkem kasu, kui liituksime teiste võitlejatega. Seersant Allik osutus julgeks meheks, metsavennad liikusid pöörase kiirusega edasi. Põgenikel võib varjupaika vaja minna, sosistas Edgar. Tal oli õigus. Metsa varjus liikuvat rühma saatis mitu head meest, kuigi edasiminek oleks aeglane, sest ainus tee piiramisrõngast välja viis läbi soo. Olime võidelnud nagu hullud, et võita neile aega, et hoida vaenlast tagasi, aga polnud kindel, kas sellest piisab edumaaks. Edgar aimas, kuidas mu heitlik mõte liikus. Ta lisas: Kes teab, kuidas koduski läheb. Rosaliest pole midagi kuulda olnud. Enne kui olin jõudnud asja üle järele mõelda, ma juba noogutasin ja läksin teatama, et liigume põgenike kaitseks nendega 12

13 kaasa, kuigi Edgar oli öelnud nii kindlasti sellepärast, et vältida uut rünnakut, et oma nahka päästa. Tädipoeg teadis mu nõrku kohti. Igaühel meist ootas kodus mõrsja, kihlatu või abikaasa, aga ainult mina põhjendasin võitluse hülgamist oma naisega. Püüdsin ennast siiski veenda, et mu valik oli täiesti auväärne, isegi mõistlik. Kapten pidas meie lahkumist heaks mõtteks. Sellegipoolest tundsin ennast teekonnal kummaliselt vabana. Võib-olla tuli see sellest, et vasakusse kõrva polnud veel kuulmine tagasi tulnud, või sellest, et peas kajasid ikka veel surnud vaenlase viimased sõnad oma pruudile. Oli selline tunne, justkui oleks kõik, mis juhtus, olnud kuidagi ebatõeline, justkui püsiks surma lehk ikka veel mu kätel, kuigi pesin neid kaua teele sattunud ojas. Käejooned elu-, südame- ja peajoon eraldusid ikka tumepruunilt, kuivanud veri vajus sügavamale lihasse ja ma jätkasin teekonda käsikäes surnutega. Aeg-ajalt tuli mulle meelde, kuidas mu jalad olid lahingusse jooksnud, kuidas käsi oli kõhklemata lasknud kergekuulipildujal laulda ja padrunite lõppedes püstolist haaranud ja pärast seda maast leitud kivi kasutanud ja lõpuks punasõduri pea vastu Mootori porilauda löönud. Kuid see polnud mina, see oli see teine. Mu kompass oli lahingus kaduma läinud ja me vantsisime võõras metsas. Kõndisin sellegipoolest edasi, justkui teaksin, kuhu me läheme, ja kui ma jälle linnulaulu kuulsin, muutis see mind pisut erksamaks. Edgar märkas üsna pea, et ma ei läinud kindlas suunas, aga vaevalt et ta kurtma oleks hakanud, oligi parem hoida eemale põgenikest, keda jälitas hävituspataljon. Seda polnud vaja valjusti välja öelda. Paar korda püüdis Edgar ette panna, et me peaksime jääma rahulikult sakslaste tulekut ootama, kõigel muul polnud mõtet ja praegusel hetkel polnud enam vaja riskida. Ma ei kuulanud teda, vaid läksin edasi: lähen Armi tallu Rosaliet ja tema peret kaitsma, uurin Simsonite talu olukorda ja juhul, kui lahingud jätkuvad, otsin mõne usaldusväärse metsavenna, kelle rühmaga liituda. Edgar järgnes mulle nagu kunagi Soome lahelgi, teel välja- 13

14 õppele. Jäälõhedest immitsev vesi oli siis muutnud tädipoja põsed kahvatuks ja ta oleks tahtnud tagasi pöörata. Kui suusad jäätusid, peksin ka Edgari omade küljest kamakaid lahti. Siis hakkasime jälle pärastikku suusatama, mina ees, Edgar järel, nii nagu praegugi. Nüüd tahtsin siiski hoida korralikku vahemaad, et tädipoja lõõtsutamine puude mühinasse kaoks. Kui ma enne tubakapuru välja võtsin, olid mu sõrmed värisenud, ma ei tahtnud, et Edgar seda näeks. Ikka ja jälle kerkis silme ette mu jalast haaranud mehe ilme, ma lisasin sammu, seljakott raskendas astumist, siiski lisasin sammu, tahtsin jätta seljataha mehe näo, mehe, kes suri arvatavasti minu kuuli läbi, mehe, kelle pruut ei saa kunagi teada, kuhu tema peigmees jäi ja et mehe viimane mõte oli olnud: ma armastan sind. Oli teisigi põhjusi, miks ma nii meelsasti lahkusin ja jätsin teised järgmist rünnakut ette valmistama. Fritsudest liitlased olid minus juba varemgi kahtlusi tekitanud. Nad olid saatnud meie väed Punaarmee tagalasse, kaasas mõni üksik granaat, püstol ja rikkis raadio, muud midagi. Meile ei antud isegi korralikku Eesti kaarti. Täiesti kindel, et meid saadeti kahurilihaks. Sellegipoolest olin täitnud käske ja hoidnud kahtlused endale. Justkui poleks midagi õpitud läinud aastasadadest, aegadest, kui balti parunid meilt mitu nahka koorisid. Enne Soome minekut olin kavatsenud liituda Rohelise Kapteni rühmaga, mõelnud suisa atentaadi korraldamisele. Mu kavatsused muutusid, kui mind kutsuti soomlaste organiseeritud väljaõppele ja meri lõpuks jäätus, mis tegi Soome mineku kergeks. Ma pidasin seda saatuse märgiks; metsavendade ridades kohtas sellist suurustlemist ja ettevaatamatust, millega ei võideta ühtegi sõda ega aeta vaenuväge minema, ei tooda kedagi Siberist koju ega võeta kodusid tagasi. Pidasin Rohelise Kapteni tegevust riskantseks ta kandis põuetaskus märkmikku, kuhu kirjutas kõikide oma leibkonda kuuluvate meeste andmed ja tegi paberil täpseid rünnakute ja käikude plaane. Mu kahtlusi kinnitas Mardi tütar. Ta rääkis mulle, 14

15 et hävituspataljon oli leidnud tema ema peetud toiduvihikud, kus oli lahtrite kaupa kohusetruult kirjas, kes ja millal nende juures söömas käis, sest Roheline Kapten oli lubanud, et hiljem hüvitatakse kogu vaev ja toit. Nüüd oli Mardi kodutalu suitsev ahervare, Mart ise mõistuse kaotanud ja tema tütar rändas kusagil meie ees teiste põgenike hulgas. Osa toiduvihikutes mainitud vendi oli juba hukatud. Mõistsin, et siis, kui Eesti on jälle vaba, tahetakse nendele aastatele vaadata puhta südametunnistusega: pidi olema tõendeid ja dokumenteeritud materjale selle kohta, et kordasaadetu oli seaduslik ja et peeti kinni headest tavadest. Ometi oli viisakas käitumine miski, mida me ei saanud endale lubada, juba bolševike teod olid näidanud, et meie maa ja kodud olid sattunud tsiviliseerimata olendite kätte. Valjusti ei hakanud ma kaptenit siiski arvustama, ta oli paljulugenud mees ja Vabadussõja kangelane, kes teadis sõdimisest rohkem kui mina ja tema tarkusest võis õppust võtta. Ta koolitas mehi, õpetas neile tulistamist ja morsekoodi ning kandis hoolt selle eest, et iga päev harjutataks kõige tähtsamat oskust metsas jooksmist. Kui Rohelisel Kaptenil poleks olnud kommet teha kohusetruult märkmeid, oleksin võinud jääda tema rühmaga Eestisse. Või kui tema meestel poleks olnud fotoaparaati. Olin juba mõnda aega nende seas olnud, kui ühel hommikul hakati korraga ühispildi tegemist korraldama. Üks mulle tundmatu mees lasi sealt vaikselt jalga ja ma järgisin tema eeskuju, öeldes, et mis nüüd mina, ma ju polegi õieti rühma liige. Poisid poseerisid õlg õla vastas punkri ees, käsigranaadid vööl, keegi vembumees lükkas oma pea kohvergrammofoni. Rühma jalge ette toodi seljakott, mis oli täis vallamaja kassakapist võetud kommunistide raha, sedasama, mida Roheline Kapten eelmisel päeval vallamaja töötajatele hunnikute kaupa jagas, sest niikuinii jääb ta asjas süüdi. Võtke aga korralikult, oli ta öelnud, need on Nõukogude Liidult rahvale konfiskeeritud rublad. 15

16 Kapten oli juba legend, mina poleks selleks kõlvanud, ma ei tahtnud kangelaseks saada. Oli see nõrkus? Olin ma Edgarist ülepea parem? Rosalie oleks nii väljaõppesaarel kui Rohelise Kapteni meestega tehtud ühisfotode üle uhkust tundnud. Ma ei kavatsenud siiski kapteni viga korrata ja sellepärast rebisin tükkideks ka Rosalie foto, vastumeelt sõrmedega. Rosalie pilk oli mind mitmel meeleheitehetkel lohutanud ja kui elu mu soontest maapinda voolaks, läheks mul tema pilti vaja, seda läks mul juba praegu vaja, ma vajasin tema pilku, kui kõndisime üle kivide ja sambla ning ma olin oma võitlevad vennad maha jätnud. Mu kannul löntsival Edgaril polnud kunagi kaasas ühtegi meenutust oma naisest. Kui ta ilmus sauna, kus ma Soome minekut ootasin, tegi ta selgeks, et tema kodukohta naasmisest ei tohi kellelegi iitsatada. Väejooksiku muret võis mõista, kõik teadsid ta ema nõrku närve. Aga ikkagi ei suutnud ma ette kujutada, et oleksin samamoodi talitanud, et ei oleks andnud endast Rosaliele mingit elumärki. Kuulsin, kuidas Edgar mu taga puhkis, ning ma ei saanud aru, miks ta tahtis, et ta naine usuks, et ta on ikka veel mobiliseeritud Punaarmee ridadesse. Mina tahtsin kibekähku Rosalie juurde, Edgar ei rääkinud naise nägemisest sõnagi. Jõudsin juba kahtlustada, et ta tahab oma naise juurest plehku panna, oli leidnud uue kallima, võib-olla Helsingist. Edgaril olid seal sageli oma asjatoimetused, ta saalis Klaus Kurki restorani vahet. Mu kahtluste vastu rääkis aga see, et ükski naine polnud ähmastanud ta pilku ja viin ei ahvatlenud teda sugugi sedasi kui kõiki meid teisi; seda tõendas alati tema hingeõhu värskus, kui ta meie ööbimiskohta tagasi tuli. Tädipoeg kandis ka meile jumala muidu antud spordirõivaid, kuigi oli kangast ja lõiget suu kõveras silmitsenud. Nendes riietes ei saanud muidugi daame jalutuskäigule viia, samuti ei teinud nende tuju lõbusaks selle 20 margaga, mis meile päevas anti, rääkimata tutvumisest Hel- 16

17 singi lõbumajadega. Rahast piisas vaevu tubaka, sokkide ja muu hädavajaliku jaoks. Teised vaatasid tädipoega imeliku pilguga, pidasid iseäralikuks, ja ma hakkasin juba pelgama, et ta saadetakse saarelt ülesandeks sobimatuna minema. Sellepärast asusin pärast seda, kui püssi tagasilöök tal kulmu lõhki lõi ja tulistamishirm püsivaks muutus, temaga tõsiselt tööd tegema. Samas panin imeks, kuidas ta Punaarmee ridades hakkama sai ja kust ta endale korraliku vöökoha hankis, vaevalt et Punaarmee teda puhta peki ja sepiku peal hoidis. Igatahes Staffani saarel kadus koorega silutud kõhuke ära, Soomes oli kõik kaardi peal. Tädipojale anti paljugi andeks, sest loomult oli ta lobamokk. Kui Soome kindralkond saatis meile mehi loenguid pidama, sai ta näidata, kui hästi tunneb ta Punaarmee paelu, ja esitleda oma soravaks lihvitud vene keelt; ta oli püüdnud koguni õpetada teistele langevarjuhüppeid, kuigi polnud ise kordagi hüpanud. Õhtud kulusid tal Eestisse naasmiseks vajalike võltspaberite meisterdamiseks, mulle sosistas ta, et mõtleb ideaalsele rühmale, mille alus rajataks siinsamal saarel. Lasin tädipojal lobiseda, erinevalt teistest olin harjunud oma lapsepõlvekaaslase fantaasialennuga. Teised aga kikitasid Edgari loba peale kõrvu meil oli küllaga vaba aega, selliseid hetki, kui poistel oli mahti jääda iga lottat jõllitama, just nagu oleks tegu esimese naisega maamunal. Mina mõtlesin vabal ajal Rosaliele ja kevadkülvile. Juunis jõudsid meieni jutud küüditamistest. Pärast seda, kui mu isa eelmisel aastal arreteeriti, polnud ma temast midagi kuulnud. Ema oli siis nutnud, et isa oleks pidanud oskama Internatsionaali laulda, oleks pidanud oskama selle ajaks mütsi peast võtta, oleks pidanud kartuliühistute asjus vähem suud pruukima ja olema nõus natsionaliseerimisega, aga mina teadsin, et seda poleks isa suutnud. Simsonid jäid ju ikkagi talust ilma, poeg läks metsa ja isa vangi. Temast taheti teha hoiatav eeskuju. Samal ajal rahustati inimesi, et maad ei võta keegi ära, kuid kes neid bolševikke ikka uskus. 17

18 Edgarit seevastu Simsonite olukord ei liigutanud, sugugi mitte, kuigi meie talu rahadega maksti kinni kõik tema kooliskäimised, need samad koolid, millest Edgar teistega pikalt-laialt rääkis, tudengipõlv Tartus, ja tudengeid oli meie hulgas omajagu, põllumehi aga vähem. Kui Edgar ja teised tudengid naersid selle üle, mida pidasid enda jaoks liiga lihtsaks, oli kuulda, kui ühekülgselt nad elu nägid. Harimatus oli neile sõimusõna ja nad hindasid inimest selle järgi, kas too oli käinud koolis kolme klassi jagu või rohkem. Vahetevahel kostis poiste jutuajamistest, et nad olid lugenud ülearu palju inglise spioonilugusid, mis tiivustas suuri kujutlusi sellest, kuidas Staffani saarelt tulevad sihukesed spioonid, et Punaarmeel pole enam mingit asu. Kamba eesotsas jutlustas seda evangeeliumit Edgar. Kuigi mõnedki neist olid seiklejatüüpi, siis argpükse seltskonnas siiski polnud ja see tekitas pisut usaldust, peletades mu kahtlusi, et mis sellest kambast üldse saab. Põhitõed olid samuti selged, kõik olid õppinud radistideks, olime harjutanud morset ja kuigi Edgar laadis püssi kohmakalt, sobis salakirjade saatmine ta siidinäppudele imehästi, need suutsid klõbistada suisa sada tähte minutis, minu sõrmed sobisid paremini adra taha. Meie seisukohtade kõige tähtsamates punktides ja inglise orientatsioonis olime siiski ühel nõul. Mul oli oma plaan: juba saarelt lahkudes kandsin Rosalie pildi asemel rinnataskus paberitükki, kus olid augud toimiku jaoks, kõikide andmete kaasaskandmine oli liiga hulljulge. Ma olin ostnud ka vahatatud kaantega vihiku, et päevikut pidada. Kavatsesin koguda tõendeid bolševike hävitustöö kohta. Kui saabub rahu, läheb neid vaja. Siis loovutan need paberid endast osavamatele suleseppadele, nendele, kes asuvad kirjutama meie vabadusvõitluse ajalugu. Teadmine selle ülesande tähtsusest andis meelekindlust, kui hakkasin kahtlema, et hoidsin suurtest ettevõtmistest kõrvale arguse või selle pärast, et olin valinud viisi, mille abil sõdimisest pääseda. Mul oli siiski ülesanne, mille üle mu isa oleks olnud uhke. 18

19 Ma ei kavatsenud kirjutada üles mitte midagi sellist, millest võiks sündida teistele kahju; mitte midagi sellist, mis paljastaks liigselt meie kontaktisikuid. Ma ei kasutaks nende nimesid, võib-olla ei mainiks ma isegi kohti. Hangiksin fotoaparaadi, aga mitte selleks, et meie vendadest ühispilti teha. Kõikjal vilkusid spioonide silmad. Nende sära oli täis kulda, meie, teiste silmad mulda. 19

Tallinna Ülikoolis õppivate vahetusüliõpilaste arvamused ja ootused ülikooli suhtes

Tallinna Ülikoolis õppivate vahetusüliõpilaste arvamused ja ootused ülikooli suhtes Tallinna Ülikoolis õppivate vahetusüliõpilaste arvamused ja ootused ülikooli suhtes 3.grupp: Barbara Kärtner, Erki Mändmets, Kerli Suder, Kristiina Tiitus, Mari-Liis Algma, Mihkel Künnapas Sissejuhatus

More information

Sound Art? kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition

Sound Art? kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition Sound Art? Part 1: Historical context with perspectives on sound Part 2: Sound Art at MoKS Part 3: Sound

More information

Seitse kirja seitsmele kogudusele Efesos

Seitse kirja seitsmele kogudusele Efesos Seitse kirja seitsmele kogudusele Efesos Johannese ilmutus 1:17 20 17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: "Ära karda! Mina olen Esimene

More information

Intervjuu. Hannes Sarvega. kriips Merlin Lõiv Rasmus Miller. Janis Kokk Urmas Nimetu Nirti

Intervjuu. Hannes Sarvega. kriips Merlin Lõiv Rasmus Miller. Janis Kokk Urmas Nimetu Nirti kirjandusajakiri nr. 9 / veebruar 2007 kriips Merlin Lõiv Rasmus Miller Janis Kokk Urmas Nimetu Nirti Intervjuu Hannes Sarvega Paavo Piik fs-st Karin Kiisk Miibist Brita Melts Carolina Pihelgast VÄRSKE

More information

M I N A O L I N S I I N 1

M I N A O L I N S I I N 1 MINA OLIN SIIN 1 SASS HENNO Mina olin siin 1 ESIMENE AREST Toimetaja: Andres Aule Keeletoimetaja: Maris Makko Illustratsioonid: Jüri Saks Kujundaja: Villu Koskaru Sass Henno ja Eesti Päevaleht ISBN 9985-9565-2-4

More information

Küüditamise lood: Siber 1941

Küüditamise lood: Siber 1941 Küüditamise lood: Siber 1941 Pille Kippar Teesid President Lennart Meri, ajaloolane ja kirjanik, kuulutas 2001. aasta kevadel, esimese suure nõukogude küüditamise 60. aastal, välja küüditamismälestuste

More information

Le juhtkiri. Toimkond

Le juhtkiri. Toimkond Le juhtkiri Värske tuulehoona keset kontrolltööde ja hinnete parandamise sumbunud lehka ilmub teie ette talvine koolileht. Sel aastal on lehes palju uut: peatoimetus on vahetunud (loodetevasti mitte samasuguste

More information

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid Ene-Silvia Sarv Kursus Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Steiner- e Waldorfkool

More information

suures testis uut telefoni! Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi uue Guitar Hero ja Rock Bandi 2! Imeväike Asus lauaarvutina Uus on parem

suures testis uut telefoni! Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi uue Guitar Hero ja Rock Bandi 2! Imeväike Asus lauaarvutina Uus on parem Tõsine asi Uputa Sonim või veeklaasi Karu ei maga Sven Začek ja uus Nikon D3x Odav!!! Imeväike Asus lauaarvutina Teine katse Uus on parem Creative i kõlarid saavad kiita Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi

More information

kes oli see mees, kes lapsepõlves meeleldi mängis oksüüdirohelise riistapuuga, ÖÖGA ÜKS Keel ja Kirjandus 5/2011 Nimevõtt

kes oli see mees, kes lapsepõlves meeleldi mängis oksüüdirohelise riistapuuga, ÖÖGA ÜKS Keel ja Kirjandus 5/2011 Nimevõtt Andres Ehin, avaartikkel_layout 1 29.04.11 13:45 Page 321 Keel ja Kirjandus 5/2011 LIV aastakäik EEstI teaduste akadeemia ja EEstI kirjanike LIIdu ajakiri ÖÖGA ÜKS andres EHIn Nimevõtt kes oli see mees,

More information

Halloo-halloo! [digi] otsis head telefoni kuni 3000 krooni eest. Asenda piraattarkvara tasuta programmidega 53 Picasa saladused ja nipid 60

Halloo-halloo! [digi] otsis head telefoni kuni 3000 krooni eest. Asenda piraattarkvara tasuta programmidega 53 Picasa saladused ja nipid 60 sisukord > oktoober 2005 Halloo-halloo! [digi] otsis head telefoni kuni 3000 krooni eest 48 VÄRSKE KRAAM Nintendo kontrollerpult 11 Sony uus kaameraseeria 12 Motorola muusikatelefon ROKR 14 Üks-null 17

More information

KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD

KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLICATIONS OF VÕRO INSTITUTE 27 KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD DIVERSITY AND VITALITY OF LANGUAGES

More information

KÄSIRAAMAT. KIRJUTAS Alari Rammo

KÄSIRAAMAT. KIRJUTAS Alari Rammo V A B A Ü H E N D U S T E L E KÄSIRAAMAT? KIRJUTAS Alari Rammo ? EMSL & PRAXIS 2011 Kirjutas: Alari Rammo Nõu andsid: Kristina Mänd, Urmo Kübar ja fookusgruppides osalenud Keel: Katrin Kern Kujundus:

More information

3. Specifying the week, month, or year Nädala, kuu või aasta täpsustamine

3. Specifying the week, month, or year Nädala, kuu või aasta täpsustamine 1. KELLAAJAD JA KUUPÄEVAD, KUUD, AASTAAJAD, ILMA TÄPSUSTAMINE (15-16 tund/ lessons) 1. Specifying the day Päeva täpsustamine the day before yesterday yesterday today tomorrow the day after tomorrow üleeile

More information

Meelis Friedenthal Estonia

Meelis Friedenthal Estonia 2013 Meelis Friedenthal Estonia Mesilased (2012) The Bees Gabriela Liivamägi Publishing House AS Varrak Biography The Estonian writer Meelis Friedenthal (b.1973) has written a doctoral thesis at Tartu

More information

Contemporary understanding of Gregorian chant conceptualisation and practice

Contemporary understanding of Gregorian chant conceptualisation and practice Contemporary understanding of Gregorian chant conceptualisation and practice Volume two of three: Appendices I Eerik Joks Submitted for the Degree of Doctor of Philosophy University of York Department

More information

TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT

TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC. Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT TELERI JA KODUKINO OSTJA ABC Lugemist neile, kes soovivad enamat kui telerit toanurgas EHK MIDA VÕIKS TEADA ENNE OSTMA MINEKUT 2 Eessõna Kõik sai alguse sellest, et erinevates foorumites küsivad inimesed

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25020:2015 TARKVARATEHNIKA Tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Mõõtmise etalonmudel ja juhend Software engineering Software product Quality Requirements

More information

LÄÄNEKAARE POSTIPOISS

LÄÄNEKAARE POSTIPOISS LÄÄNEKAARE POSTIPOISS Nr. 217 suvi 2009 VANCOUVERI EESTI SELTSI JUHATUS 2009.a. VES Executive Board Esimees/President Thomas Pajur 778 882-7109 Marie Kaul-Rahiman 604 946-4409 Abiesimees/ VP Marni Fraser

More information

VÄHIABI SISUKORD. Teavet ja praktilisi nõuandeid haigele ja tema lähedastele Marion Stroud. Tallinn 1999

VÄHIABI SISUKORD. Teavet ja praktilisi nõuandeid haigele ja tema lähedastele Marion Stroud. Tallinn 1999 SISUKORD Eessõna Esimene osa. Algjärk 1. Tavalised küsimused 2. Märgid ja põhjused 3. Kontroll, kontroll 4. Silmitsi diagnoosiga 5. Mured ja nende jagamine 6. Iseendast arusaamine 7. Patsiendid on inimesed

More information

Sugupuu uurijaid on väga

Sugupuu uurijaid on väga 30. jaanuar 2007 (1) Igal asjal on algus Sugupuu uurimisega alustasin rohkem kui veerand sajandit tagasi. Esimene tõsisem katse sugulasi kirja panna toimus kusagil kõrgkooli ajal, kui isapoolsed sugulased

More information

Remote Desktop Connection käsiraamat. Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane

Remote Desktop Connection käsiraamat. Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane Remote Desktop Connection käsiraamat Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane 2 Sisukord 1 Sissejuhatus 5 2 Kaugekraani puhvri (Remote Frame Buffer, RFB) protokoll 6 3 Remote Desktop Connection

More information

MINU ELU KUNSTIS TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Teatrikunsti õppekava. Karl Edgar Tammi. Praktiline lõputöö

MINU ELU KUNSTIS TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA. Etenduskunstide osakond. Teatrikunsti õppekava. Karl Edgar Tammi. Praktiline lõputöö TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti õppekava Karl Edgar Tammi MINU ELU KUNSTIS Praktiline lõputöö Juhendaja: Kalju Komissarov Viljandi 2015 Sisukord Sissejuhatus...

More information

Sharemind - the Oracle of secure computing systems. Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee

Sharemind - the Oracle of secure computing systems. Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee Sharemind - the Oracle of secure computing systems Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee About Sharemind Sharemind helps you analyse data you could not access before. Sharemind resolves

More information

MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION. Marit Hinnosaar Bank of Estonia

MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION. Marit Hinnosaar Bank of Estonia MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION Marit Hinnosaar Bank of Estonia Introduction In Estonia the minimum wage, which was set in the beginning of transition period at a similar proportion

More information

TALLINNA TÄHETORN TALLINN OBSERVATORY

TALLINNA TÄHETORN TALLINN OBSERVATORY Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut TALLINNA TÄHETORN TALLINN OBSERVATORY V Number 1 28 Tallinna Tähetorn Tallinn Observatory TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL FÜÜSIKAINSTITUUT TALLINNA TÄHETORN TALLINN

More information

Tallinn Visitor Survey

Tallinn Visitor Survey 1. Ankeedi number (täidetakse Emoris): Tallinn Visitor Survey 2011 2. Are you spending at least one night away from your normal place of residence? küs. 4 3. Which of the following statements best describes

More information

kauapüsiv elu. püsivad väärtushinnangud. prioriteedid, mis ei maksa midagi

kauapüsiv elu. püsivad väärtushinnangud. prioriteedid, mis ei maksa midagi kauapüsiv elu. püsivad väärtushinnangud. prioriteedid, mis ei maksa midagi ei midagi uut linnateatrist astus välja kohus. nende frivoolne joviaalsus tundus veelgi võikam ees kõmpiva aheldatud neegri taustal

More information

LAURI KETTUSE VIIS TULEMIST

LAURI KETTUSE VIIS TULEMIST Emakeele Seltsi aastaraamat 51 (2005), 288 303 LAURI KETTUSE VIIS TULEMIST JÜRI VALGE Annotatsioon. Lauri Kettunen, 20. sajandi suurimaid läänemeresoome keelte uurijaid, tuli esimest korda Eestisse 1908.

More information

EESTI EKSPRESS. Kerttu Rakke: www.ekspress.ee. Laulu- ja tantsupeo lapsed. Igapäevane naps annab energia ja töövõime!

EESTI EKSPRESS. Kerttu Rakke: www.ekspress.ee. Laulu- ja tantsupeo lapsed. Igapäevane naps annab energia ja töövõime! S Õ LT U M AT U NÄ D A L A L E H T Hind 1.30 20.34 kr Laulu- ja tantsupeo lapsed Kerttu Rakke: Igapäevane naps annab energia ja töövõime! Intervjuu Afganistanis haavata saanud Eesti sõduriga 50 Eesti majanduse

More information

Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor 9.-10. klass

Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor 9.-10. klass 1 Emakeeleolümpiaadi piirkonnavoor 9.-10. klass ÜLESANNE 1. Järgmised laused on tõlkinud Google Translate. Muuda laused eestipärasemaks, arvestades, et need on ühe teksti järjestikused seotud laused. Originaaltekst

More information

ENESEVÄLJENDUS, IDENTITEET JA GRUPITUNNE KÜBERRUUMIS

ENESEVÄLJENDUS, IDENTITEET JA GRUPITUNNE KÜBERRUUMIS Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond ENESEVÄLJENDUS, IDENTITEET JA GRUPITUNNE KÜBERRUUMIS Bakalaureusetöö Autor: Piret Reiljan Juhendajad: Pille Pruulmann-Vengerfeldt,

More information

Eessõna-anõsseE. Tehke järele ja tehke paremini! (Pigem siis juba paremini ) Toimetus: Mann Lintrop Kristina Treiman Neeme Näripä, vil.

Eessõna-anõsseE. Tehke järele ja tehke paremini! (Pigem siis juba paremini ) Toimetus: Mann Lintrop Kristina Treiman Neeme Näripä, vil. Eessõna-anõsseE "Tühisuste tühisus, ütles Koguja, tühisuste tühisus, kõik on tühine. Mis kasu on inimesel kõigest tema vaevast, millega ta vaeva näeb siin päikese all?" Koguja 1, 2-3 Kui 11. klassi alguses

More information

Viimsetest sõnadest meediaajastul

Viimsetest sõnadest meediaajastul Viimsetest sõnadest meediaajastul Karl Siegfried Guthke Teesid Meie ajal on viimsete sõnade institutsioon (Dennis Joseph Enrighti termin), mille kohaselt avaldavad inimese viimsed surmaeelsed sõnad kõige

More information

Roheline islam. Ramadaan Marokos. Peale ramadaani tuleb šawaal... Iga päev on Maa päev! Kus halba näed laita, seal tule ja aita...

Roheline islam. Ramadaan Marokos. Peale ramadaani tuleb šawaal... Iga päev on Maa päev! Kus halba näed laita, seal tule ja aita... EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 14. september 2010 / RAMADAAN-ŠAWAAL 1431 uued Rubriigid duaanurk arvamuskülg Kus halba näed laita, seal tule ja aita... Peale ramadaani tuleb šawaal... Ramadaan Marokos Iga

More information

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007 EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infotehnoloogiavõrkude turve Osa 2: Võrguturbe arhitektuur Information technology Security techniques IT network security Part 2: Network

More information

Keywords: language contact, linguistic attitudes, linguistic revitalization, matched-guise, Catalan, Valencian, Castilian

Keywords: language contact, linguistic attitudes, linguistic revitalization, matched-guise, Catalan, Valencian, Castilian ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 57 74 THE EFFECT OF PRESTIGE IN LANGUAGE MAINTENANCE: THE CASE OF CATALAN IN VALENCIA 1 Raquel Casesnoves Ferrer Universitat Pompeu Fabra Abstract. The fact of speaking a language

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava Heli Anni TÜ VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TEATRIKUNSTI 10. LENNU DIPLOMILAVASTUSE NERO VÄLJATOOMINE Loov-praktiline

More information

LÄÄNEKAARE POSTIPOISS

LÄÄNEKAARE POSTIPOISS LÄÄNEKAARE POSTIPOISS Nr 205 suvi 2006 VANCOUVERI EESTI SELTSI JUHATUS 2006.a. VES Executive Board Esimees/President Thomas Pajur 778 882-7109 Liikmed/Members-at-Large: Abiesimees/ VP Liisa Suurkask 604

More information

SEATTLE i EESTLASTE. Film Laulev Revolutsioon saab järje! ST. MARTIN S EVE MARKETPLACE. Saturday, October 27, 2012 AND STREET FAIR

SEATTLE i EESTLASTE. Film Laulev Revolutsioon saab järje! ST. MARTIN S EVE MARKETPLACE. Saturday, October 27, 2012 AND STREET FAIR SEATTLE i EESTLASTE No. 427 Oktoober-November 2012 Film Laulev Revolutsioon saab järje! Merit Oviir ST. MARTIN S EVE MARKETPLACE AND STREET FAIR Latvian Hall, 11710 3rd Ave NE, Seattle. Saturday, October

More information

Lisamaterjal kitarri hooldamisest Kristo Käo

Lisamaterjal kitarri hooldamisest Kristo Käo Lisamaterjal kitarri hooldamisest Kristo Käo Koolikitarr.ee 4. Peatükk. Kitarrikeeled Häälestamise osa viimases peatükis tuleb juttu häälestuse olulisest osast, nimelt kitarrikeeltest: nende valimisest

More information

Studioosus. TTÜ Tudengileht. Kiirete poiste kiire idee lk 11. Riias robotivõistlustel lk 7. Smiling for free lk 9. Intervjuu Peep Sürjega lk 18

Studioosus. TTÜ Tudengileht. Kiirete poiste kiire idee lk 11. Riias robotivõistlustel lk 7. Smiling for free lk 9. Intervjuu Peep Sürjega lk 18 TTÜ Tudengileht Studioosus mai 2008 TASUTA foto: Gerli Veermäe Riias robotivõistlustel lk 7 Smiling for free lk 9 Kiirete poiste kiire idee lk 11 Tipika lõunapaus lk 12 Vahetund kuulsust... lk 15 Intervjuu

More information

Comparison of allocation trackers in JVM

Comparison of allocation trackers in JVM University of Tartu Faculty of Mathematics and Computer Science Institute of Computer Science Viktor Karabut Comparison of allocation trackers in JVM Bachelor s thesis Supervisor: Vladimir Šor Author:..

More information

Corelli Music tänab oma head publikut, toetajaid, metseene ja koostööpartnereid! UUS HOOAEG 2009-2010. kontserdisari

Corelli Music tänab oma head publikut, toetajaid, metseene ja koostööpartnereid! UUS HOOAEG 2009-2010. kontserdisari TURUNDUSE TOP 16. september 2009 Corelli Music tänab oma head publikut, toetajaid, metseene ja koostööpartnereid! UUS HOOAEG 2009-2010 kontserdisari 10.-11.10.2009 Hooaja avakontserdid ROOSIKRANTS 28.11.-13.12.2009

More information

ILMUTUSRAAMAT. Jack Van Impe 1.PEATÜKK

ILMUTUSRAAMAT. Jack Van Impe 1.PEATÜKK ILMUTUSRAAMAT 1.PEATÜKK Ilmutuse 1:1-6 Ilmutuse Raamat on Piibli prohveteeringute kulminatsioon koht, kus kõik ajastute prohveteeringud lähenevad ja leiavad täitumise. Ilmutus avalikustab juutide, paganate

More information

VENE KODANIKU PASS, ELAMISLUBA EESTIS

VENE KODANIKU PASS, ELAMISLUBA EESTIS EGIPTUSE VIISAINFO OLULINE LISAINFO - Viisa maksumus Eesti, Vene ja halli passi omanikele 26,00 EUR (ostes viisa Novatoursi kaudu). - Tšarterlennuga Egiptusesse reisija peab naasma samamoodi sama vedaja

More information

EECL Tallinn/City Hall

EECL Tallinn/City Hall AD.EECL- 0 ~~~eaip-amdt~~~ver-date-0-0-t0---0 APR AD KOPTERIVÄLJAKUD AD HELIPORTS EECL Tallinn/City Hall Märkus : Järgnevad lõigud selles peatükis on tahtlikult tühjaks jäetud: Note: The following sections

More information

EECL Tallinn/City Hall

EECL Tallinn/City Hall EESTI AIP Estonia AD.EECL- NOV 0 AD KOPTERIVÄLJAKUD AD HELIPORTS EECL Tallinn/City Hall Märkus : Järgnevad lõigud selles peatükis on tahtlikult tühjaks jäetud: Note: The following sections in this chapter

More information

LIIGUTA ENNAST TERVEKS

LIIGUTA ENNAST TERVEKS VI OSA LIIGUTA ENNAST TERVEKS Ülemaailmse Tervishoiu Organisatsiooni määrangu järgi on TERVIS inimese psühholoogiline, sotsiaalne ja füüsiline heaolu. Seda võib saavutada vaid loodusseadusi austava harmoonilise

More information

Programme, 24th of October. The Art of Teaching

Programme, 24th of October. The Art of Teaching This time around, Eksperimenta! as an art education research platform will be focusing on one of the most complicated and contraversial topics in creative subjects namely, assessment. On what basis and

More information

JUHTIMINE PERSONAALSED LAHENDUSED KÕIKJAL MAAILMAS. mai 2010 juhtimisoskus turundus pere- ja töötajasõbralikkuse TOP. www.bdo.ee

JUHTIMINE PERSONAALSED LAHENDUSED KÕIKJAL MAAILMAS. mai 2010 juhtimisoskus turundus pere- ja töötajasõbralikkuse TOP. www.bdo.ee JUHTIMINE nr mai 2010 juhtimisoskus turundus pere- ja töötajasõbralikkuse TOP 4 (70) PERSONAALSED LAHENDUSED KÕIKJAL MAAILMAS Enam kui 45 000 töötajaga 110 riigis oleme maailmas suuruselt viies auditi-

More information

MestimisRuumi juhised. Sissejuhatus teie Mestimisruumi

MestimisRuumi juhised. Sissejuhatus teie Mestimisruumi MestimisRuumi juhised Sissejuhatus teie Mestimisruumi ENNE ALUSTAMIST... Error! Bookmark not defined. 1. TEHKE ALGUST: Lehitsege oma uut Mestimisruumi... 5 Koduleht... Error! Bookmark not defined. Teised

More information

ABIKS VALIKUTEL. Õppima? Tööle? Ettevõtjaks?

ABIKS VALIKUTEL. Õppima? Tööle? Ettevõtjaks? ABIKS VALIKUTEL Õppima? Tööle? Ettevõtjaks? SISUKORD I osa: ENESEANALÜÜS..................................... 2 1.1 Üldised küsimused................................ 2 1.2 Isiksuseomadused................................

More information

Toimetajalt. isa Sakarias Leppik. Mullust aastat jäävad õigeusumaailmas meenutama peamiselt rõõmsad uudised ja sündmused.

Toimetajalt. isa Sakarias Leppik. Mullust aastat jäävad õigeusumaailmas meenutama peamiselt rõõmsad uudised ja sündmused. 9 1 Sisukord 5 Toimetajalt preester Sakarias Leppik 7 Kristuse ülestõusmine, meie lootus! Tallinna ja kogu Eesti metropoliit Stefanus tõlkinud Margus Ott 17 Püha Johannes Kuldsuu tagandamine ja kirjad,

More information

EESTI STANDARD EVS-EN 27786:1999

EESTI STANDARD EVS-EN 27786:1999 EESTI STANDARD EVS-EN 27786:1999 Pöörlevad hambaraviinstrumendid. Laboris kasutatavad abrasiivinstrumendid Dental rotary instruments - Laboratory abrasive instruments EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti

More information

juhan smuuli jäine raamat (1959) on üks väheseid teoseid eesti kirjanduses,

juhan smuuli jäine raamat (1959) on üks väheseid teoseid eesti kirjanduses, Kadri Tüür, algus_layout 1 02.03.10 12:23 Page 161 Keel ja Kirjandus 3/2010 LIII AAsTAkäIk EEsTI TEAdusTE AkAdEEmIA ja EEsTI kirjanike LIIdu AjAkIrI JÄINE RAAMAT : 50 AASTAT HILJEM * kadri TÜÜr juhan smuuli

More information

http://arhiiv.err.ee/vaata/44057 14.07.2016 11:50

http://arhiiv.err.ee/vaata/44057 14.07.2016 11:50 http://arhiiv.err.ee/vaata/44057 14.07.2016 11:50 R2 Aastahitt 2011: 1 Mäluasutus ERR Videoarhiiv Peakategooria Alamkategooria Muusika levimuusika Üldinfo Sarja pealkiri R2 Aastahitt 2011 Osa nr. 1 Indeks

More information

Analüüs. Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus. Aprill 2015. Silva Kiili ISSN 2228-2076

Analüüs. Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus. Aprill 2015. Silva Kiili ISSN 2228-2076 Analüüs Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus Aprill 2015 Silva Kiili ISSN 2228-2076 Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus 2 Sissejuhatus Viimastel aastatel on vabatahtliku sektori

More information

Neljakümne viies pilt. Valimiskomisjon tembutab jälle. Lehmja küla Liiva tee katastriüksuse jagamise otsuse valguses.

Neljakümne viies pilt. Valimiskomisjon tembutab jälle. Lehmja küla Liiva tee katastriüksuse jagamise otsuse valguses. Neljakümne viies pilt. Valimiskomisjon tembutab jälle. Lehmja küla Liiva tee katastriüksuse jagamise otsuse valguses. Kolmekümne kaheksandas pildis on üks selline lõik: Millega siis tegu? Ja miks puudub

More information

Kirjandus häälekas alistumine?

Kirjandus häälekas alistumine? Pop kui isiklik ajalugu See raamat on MINU popajalugu. Selline, nagu pop MULLE paistab ning nagu ma olen seda läbi elanud ning jätkuvalt elan ning ma ei tee katsetki oma paratamatut subjektiivsust varjata.

More information

Vene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal. Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman)

Vene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal. Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman) : Vene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal : ( ) Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman) / Tallinn 2011 / Sisukord :... 1 Vene ombudsman Eestis:

More information

Evaluation of the ACR MRI phantom for quality assurance tests of 1.5 T MRI scanners in Estonian hospitals

Evaluation of the ACR MRI phantom for quality assurance tests of 1.5 T MRI scanners in Estonian hospitals 328 Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2014, 63, 3, 328 334 doi: 10.3176/proc.2014.3.06 Available online at www.eap.ee/proceedings Evaluation of the ACR MRI phantom for quality assurance

More information

LISA BLACKBERRY LAHENDUSE BLACKBERRY ÄRI PILVETEENUS MICROSOFT OFFICE 365 JAOKS LITSENTSILEPINGULE ( LISA )

LISA BLACKBERRY LAHENDUSE BLACKBERRY ÄRI PILVETEENUS MICROSOFT OFFICE 365 JAOKS LITSENTSILEPINGULE ( LISA ) LISA BLACKBERRY LAHENDUSE BLACKBERRY ÄRI PILVETEENUS MICROSOFT OFFICE 365 JAOKS LITSENTSILEPINGULE ( LISA ) OLULISED MÄRKUSED: Selleks, et ligi pääseda ja/või kasutada seda Pilveteenust (nagu allpool defineeritud),

More information

Pilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale*

Pilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale* Pilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale* Enn Ernits Võtame ette maakaardi ja reisime mõttes Lääne-Siberi lõunaossa Kemerovo oblastisse. Kuznetski Alatau mäestiku läänenõlvalt saab alguse 840

More information

ANSAMBLILE ARS APTA MUUSIKAVIDEO LOOMINE

ANSAMBLILE ARS APTA MUUSIKAVIDEO LOOMINE TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti visuaaltehnoloogia õppekava Etenduskunstide multimeedia spetsialisti eriala Maritta Anton ANSAMBLILE ARS APTA MUUSIKAVIDEO

More information

Jutlusta minu evangeeliumi

Jutlusta minu evangeeliumi 36617_124_Cover.qxd 04-09-2009 10:09 Page 1 Misjonitöö juhis Jutlusta minu evangeeliumi (vt ÕL 50:14) Parandage meelt, kõik te maailma ääred ja tulge minu juurde ja saage ristitud minu nimesse, et te võiksite

More information

Minu väitekiri käsitleb vastureformatsiooni

Minu väitekiri käsitleb vastureformatsiooni M Ä L E S T U S E D Pagulastudengist Taani arhivaariks VI Vello Helk Rooma vahemäng Minu väitekiri käsitleb vastureformatsiooni kuni 1622. aastani, mil suri selle juhtisik Laurentius Nicolai Norvegus,

More information

Wabalinn Paide festival KOLMKOLA

Wabalinn Paide festival KOLMKOLA august/september 2O11 Wabalinn Paide festival KOLMKOLA KAVA 9-11 septembril 2011 toimub Paides pisut vana ja pisut uus festival. Tegemist on muusikat, kujutavat kunsti, luulet, tegevuskunsti ja vabaühendusi

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 16601-10-01:2014 Space project management - Part 10-01: Organization and conduct of reviews EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 16601-10-01:2014 sisaldab

More information

Pre-school teacher education and research in Tallinn University. Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010

Pre-school teacher education and research in Tallinn University. Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010 Pre-school teacher education and research in Tallinn University Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010 Teacher education On 1 September 1967 Tallinn Pedagogical Institute opened the speciality

More information

Peeter Ulas Seepärast siis. 2004. Kuivnõel, mezzotinto, paber 110 x 78 cm. Erakogu (Eduard Wiiralti kunstiauhind 2004). Foto: Loit Jõekalda.

Peeter Ulas Seepärast siis. 2004. Kuivnõel, mezzotinto, paber 110 x 78 cm. Erakogu (Eduard Wiiralti kunstiauhind 2004). Foto: Loit Jõekalda. 7 Peeter Ulas Seepärast siis. 2004. Kuivnõel, mezzotinto, paber 110 x 78 cm. Erakogu (Eduard Wiiralti kunstiauhind 2004). Foto: Loit Jõekalda. Sisukord 5 Ida Ja Lääne kirik: rikkus erinevusest Metropoliit

More information

Implementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance co-browsing

Implementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance co-browsing UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of computer science Software engineering curriculum Madis Nõmme Implementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance

More information

SEATTLE i EESTLASTE. Taevas süttivad heledad tähed, Üha rohkem neid särama lööb. Tuhat unistust rändama läheb, Mööda kaugeid radu sel Jõuluööl..

SEATTLE i EESTLASTE. Taevas süttivad heledad tähed, Üha rohkem neid särama lööb. Tuhat unistust rändama läheb, Mööda kaugeid radu sel Jõuluööl.. SEATTLE i EESTLASTE No. 417 November-Detsember 2010 Taevas süttivad heledad tähed, Üha rohkem neid särama lööb. Tuhat unistust rändama läheb, Mööda kaugeid radu sel Jõuluööl.. Rahulikku Jõuluaega ja kordaminekuid

More information

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond MTÜ Eesti Folkloori Instituut Eesti Põllumajandusmuuseum MEDICA V ********************** TEESID

Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond MTÜ Eesti Folkloori Instituut Eesti Põllumajandusmuuseum MEDICA V ********************** TEESID LOOD HAIGUSTEST JA NENDE RAVIST Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakond MTÜ Eesti Folkloori Instituut Eesti Põllumajandusmuuseum MEDICA V LOOD HAIGUSTEST JA NENDE RAVIST ********************** TEESID

More information

RAAMATUID ILMAR TALVE ISIKLIK JA ÜLDINE EESTI. Ilmar Talve. Vanem ja noorem Eesti. Tartu: Ilmamaa, 2008. 296 lk.

RAAMATUID ILMAR TALVE ISIKLIK JA ÜLDINE EESTI. Ilmar Talve. Vanem ja noorem Eesti. Tartu: Ilmamaa, 2008. 296 lk. RAAMATUID 1/09 12/30/08 2:20 PM Page 65 RAAMATUID ILMAR TALVE ISIKLIK JA ÜLDINE EESTI Ilmar Talve. Vanem ja noorem Eesti. Tartu: Ilmamaa, 2008. 296 lk. Ilmar Talve (1919 2007) näol on tegu väga mitmekülgse

More information

EVELIN ILVES. Kingitud maitsed / Gifts of Taste. food photography by MARKSTEEN ADAMSON. tegi toidupilte

EVELIN ILVES. Kingitud maitsed / Gifts of Taste. food photography by MARKSTEEN ADAMSON. tegi toidupilte EVELIN ILVES Kingitud maitsed / Gifts of Taste food photography by MARKSTEEN ADAMSON tegi toidupilte Tekst ja retseptid: Kujundus: Toidufotod: Fotod: Kaanefoto: Keeletoimetaja: Evelin Ilves Dan Mikkin

More information

REIVIMISE, GENTRIFIKATSIOONI, SUURE RAHA JA VÕIMALIKE TULEVIKUALTERNATIIVIDE MIXTEIP

REIVIMISE, GENTRIFIKATSIOONI, SUURE RAHA JA VÕIMALIKE TULEVIKUALTERNATIIVIDE MIXTEIP REIVIMISE, GENTRIFIKATSIOONI, SUURE RAHA JA VÕIMALIKE TULEVIKUALTERNATIIVIDE MIXTEIP REGINA VILJASAAR, urbanist, Linnalabor, Tallinn JÖRN FRENZEL, strateegiline disainer/arhitekt, Vatnavinir, Berliin Selle

More information

Reproductions supplied by EDRS are the best that can be made from the original document.

Reproductions supplied by EDRS are the best that can be made from the original document. DOCUMENT RESUME ED 460 625 FL 025 597 AUTHOR Kaivapalu, Annekatrin TITLE Eesti Ja Vene Opilased Soome Kaandsona Mitmuse Vormide Moodustajatena: Testi Tulemuste Statistiline Ulevaade (Learning Finnish as

More information

PILISTVERE RAHVARÕIVAD

PILISTVERE RAHVARÕIVAD PILISTVERE RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi etnograafiakogu kuraator Endisaegne Pilistvere kihelkond asus Sakalamaa põhjaosas, kus tema naabruses asusid ida pool Põltsamaa kihelkond, kagus ja

More information

Villakäsitöö Läänemere saartel

Villakäsitöö Läänemere saartel Villakäsitöö Läänemere saartel Käsitööraamat ja DVD film Projekti KnowSheep väljaanne Tallinn 2013 MTÜ Hiiu Veis ja Lammas S K Ä R G Å R D S S T A D E N S A A R I S T O K A U P U N K I Projekti KnowSheep

More information

Tervise röövimine programmeerimise abil

Tervise röövimine programmeerimise abil Tervise röövimine programmeerimise abil Noor inimene teab, et ta teab tõde Keskealine hakkab selles kahtlema Vana inimene teab, et ta tõde ei tea Universumi seadus: Kus toit, seal elu. Toit = informatsioon,

More information

Tools for software project data collection and integration

Tools for software project data collection and integration UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Software Engineering Curriculum İlgün İlgün Tools for software project data collection and integration Master

More information

Kevade / Spring VANEMUISE BALLETT 70 VANEMUINE BALLET 70

Kevade / Spring VANEMUISE BALLETT 70 VANEMUINE BALLET 70 VANEMUISE BALLETT 70 Tantsuetendusega 4. märtsil 1939. aastal algas Vanemuise balleti ajalugu. Sel õhtul astus Vanemuise tantsurühm publiku ette esimese täismõõdulise balletietendusega Karnevalisüit Pjotr

More information

KAALI METEORIIDI VANUS JA MÕJU LOODUSKESKKONNALE SAAREMAA PIILA RABA TURBALÄBILÕIKE UURINGU PÕHJAL

KAALI METEORIIDI VANUS JA MÕJU LOODUSKESKKONNALE SAAREMAA PIILA RABA TURBALÄBILÕIKE UURINGU PÕHJAL Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2002, 6, 2, 91 108 KAALI METEORIIDI VANUS JA MÕJU LOODUSKESKKONNALE SAAREMAA PIILA RABA TURBALÄBILÕIKE UURINGU PÕHJAL Käesoleva uurimuse eesmärk oli hinnata Kaali kraatrite vanust

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti õppekava. Märt Koik MINU ELU KUNSTIS. Praktiline lõputöö

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti õppekava. Märt Koik MINU ELU KUNSTIS. Praktiline lõputöö TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Etenduskunstide osakond Teatrikunsti õppekava Märt Koik MINU ELU KUNSTIS Praktiline lõputöö Lõputöö juhendaja: TaagoTubin, MA Kaitsmisele lubatud... Viljandi 2015

More information

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR. Alushariduse osakond

TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR. Alushariduse osakond TALLINNA ÜLIKOOLI PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse osakond Liis Kommer EKRAANIMEEDIA ROLL 6-7AASTASTE LASTE PERESUHETELE Lõputöö Juhendaja: Elyna Nevski, MSc Tallinn 2014 ANNOTATSIOON Tallinna Ülikooli

More information

Puit on moodne Märt Riistop

Puit on moodne Märt Riistop 1/2007 PUUINFO Puit on moodne Märt Riistop Mõni aeg tagasi juhtusin neti otsingumootorisse toksima sõna puitarhitektuur. Minu suureks üllatuseks oli üks esimesi tulemusi ajakirja Stiil artikkel (autor

More information

IMIKU TOIT JA TOITUMINE. Juhised lapsevanematele

IMIKU TOIT JA TOITUMINE. Juhised lapsevanematele IMIKU TOIT JA TOITUMINE Juhised lapsevanematele Eesti Lastearstide Selts 2012 Autorid: Oivi Uibo 1,2, Heli Grünberg 1,2, Reet Raukas 3, Tiia Voor 1,2 1 Tartu Ülikooli lastekliinik, 2 SA Tartu Ülikooli

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 16031:2012 Adjustable telescopic aluminium props - Product specifications, design and assessment by calculation and tests EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard

More information

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Portlandis A N N O U N C E M E N T

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Portlandis A N N O U N C E M E N T Nr. 167 Veebruar, 2010 E E L S E I S V A I D Ü R I T U S I Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine Portlandis A N N O U N C E M E N T Teatame, et Eesti Vabariigi 92. aastapäeva tähistamine toimub laupäeval,

More information

A concept for performance measurement and evaluation in network industries

A concept for performance measurement and evaluation in network industries 536 Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2015, 64, 4S, 536 542 doi: 10.3176/proc.2015.4S.01 Available online at www.eap.ee/proceedings A concept for performance measurement and evaluation in

More information

Uus võimalus sünnieelseks loote kromosoomihaiguste sõeluuringuks loote rakuvaba DNA määramine ema verest

Uus võimalus sünnieelseks loote kromosoomihaiguste sõeluuringuks loote rakuvaba DNA määramine ema verest Uus võimalus sünnieelseks loote kromosoomihaiguste sõeluuringuks loote rakuvaba DNA määramine ema verest Eesti Arst 2015; 94(6):352 357 Saabunud toimetusse: 23.03.2015 Avaldamiseks vastu võetud: 20.04.2015

More information

Uued tuuled raamatupoodides Selle-aastane suvi oli ilma poolest

Uued tuuled raamatupoodides Selle-aastane suvi oli ilma poolest Söödav ja tervisele kasulik Mall Värva on oma taskuformaadis raamatusse Meie ravimtaimed. Teejuht 312 Eestis kasvava ravimtaime juurde kogunud 207 looduslikult ja 105 aias kasvavat taime. Lisaks praegu

More information

NAISED, NIŠID JA NULLID *

NAISED, NIŠID JA NULLID * Johanna Ross_Layout 1 01.03.11 16:14 Page 206 NAISED, NIŠID JA NULLID * Käesolev artikkel on katse visandada mõned senised jõujooned XXI sajandi eesti ilukirjanduslikus naisproosas. Käsitluse alt jäävad

More information

Eesti Statistika Kvartalikiri 2/2015. Kes ja miks Eestit külastavad? Noored tööturul Eesti ja säästev areng Andmeesitajate koormus väheneb

Eesti Statistika Kvartalikiri 2/2015. Kes ja miks Eestit külastavad? Noored tööturul Eesti ja säästev areng Andmeesitajate koormus väheneb Kes ja miks Eestit külastavad? Noored tööturul Eesti ja säästev areng Andmeesitajate koormus väheneb Eesti Statistika Kvartalikiri 2/2015 QUARTERLY BULLETIN OF STATISTICS ESTONIA EESTI STATISTIKA STATISTICS

More information

Prostitutsiooni varjatum pool: räägivad seksi ostjad. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 5/2007

Prostitutsiooni varjatum pool: räägivad seksi ostjad. Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 5/2007 Prostitutsiooni varjatum pool: räägivad seksi ostjad Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 5/2007 Sotsiaalministeeriumi toimetised nr 5/2007 Prostitutsiooni varjatum pool: räägivad seksi ostjad Katri Eespere

More information

EESTI REFORMIKOGEMUS TEEL EUROOPA LIITU

EESTI REFORMIKOGEMUS TEEL EUROOPA LIITU EESTI REFORMIKOGEMUS TEEL EUROOPA LIITU Välisministeerium 2009 EESTI REFORMIKOGEMUS TEEL EUROOPA LIITU VALIK ARTIKLEID Välisministeerium 2009 Pühendatud suursaadik Priit Kolbre mälestusele 1956 2006 Koostaja

More information

JUHTIMINE. Maga hästi pea. igas maailma nurgas

JUHTIMINE. Maga hästi pea. igas maailma nurgas JUHTIMINE märts 2008 nr 2 (51) nr 1 (51) Maga hästi pea igas maailma nurgas Eelistad professionaalset teenindust ja suurepärast teenust: Radisson SAS hotellide 100% külastaja rahulolu garantii tagab selle

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 22005:2008 Traceability in the feed and food chain - General principles and basic requirements for system design and implementation Traceability in the feed and food chain - General

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 40-3-3:2013 Lighting columns - Design and verification - Part 3-3: Verification by calculation EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 40-3-3:2013 sisaldab

More information