Moskva varjatud kapital

Äripäeva online-uudised: www.aripaev.ee 17.06.2003 ÄP indeks 686,02-0,60% 686,02 17.06.2003 HEX indeks 5660,26 +1,45% kolmapäev 18. juuni 2003 nr 116 (2421) hind 15 kr Eesti jääb Hollandist tuhandete kroonide taha Kaido Sirel Holland usub, et kiirteed ja odav lennuühendus on majandusarengu võti. Eesti sellega silma ei paista. Lennuühendust Eestisse peetakse Euroopas kalliks, ütleb Kaido Sirel, Tallinna esindaja Brüsselis. lk 7 Moskva varjatud kapital Seni varjul püsinud Moskva ärimehed on paigutanud jõudsalt oma kapitali Eestisse. Kohalikeks abimeesteks on olnud nii Eesti ärimehed kui ka mehed, kelle kohta öeldakse väidetav allilmategelane. lk 2 3 Moskva ärimeeste kontor Tallinnas Maakri maja 11. korrusel. Tekstiiliärimeeste üllatuslikult hea algus Erinevalt rõivatööstusest kogesid Eesti tekstiiliärimehed aasta alguses harvaesinevat müügiedu, mille jätkumist aasta lõpuni ettevõtjad ise siiski loota ei julge. lk 4 Suuremad tekstiilifirmad kõik kasumis Kasum I kv, miljonit krooni Wendre Kreenholmi Valduse AS Toom Tekstiil Mivar Viva Baltex 2000 Allikas: ettevõtted 1,2 1,8 0,4 0,8 2,8 2002 2003 4 5,5 9,4 10 15 Medicover haukab töötervishoiust suure tüki Üheksakümnendate keskel Rootsi kapitaliga Eestis tegevust alustanud Medicover jõuab tänavu kasumisse, omades magusaimat tükki suurest töötervishoiuturust. 45st litsentseeritud töötervishoiuarstist töötab Medicoveris iga neljas, ettevõte ootab lähiaastate käibe kasvuks 25 protsenti aastas. lk 5 Terendub uus IT-mull? USA tehnoloogiaaktsiate hinnad on aasta algusest kerkinud peaaegu 25%, samas nende kasumlikkus edasist hinnatõusu ei toeta. Hinnatasemed on näiteks arvutifirmade kasumitega võrreldes samal tasemel kui 1999. ja 2000. aasta kõrgajal. lk 16 virtuaalbüroo summary p 20 16.06.2003 1666,58 17.06.2003 686,022 Tallinna börsil pole suvist tagasilööki Ehkki jaanipäev on lähenemas, pole Tallinna börsil traditsioonilist korrektsiooni märgata. Hansapank läheneb 300 kroonile. Eesti Telekomi aktsia hind kerkis peaaegu 105 kroonini nii kõrge hinnaga kaubeldi aktsiaga viimati 2000. aasta septembris. lk 17 Rumm ei usu Savisaare eurovastasust Kuigi Edgar Savisaar müüks eurotemaatikat hästi, pole ajakirjanduse püüdes teda Euroopa Liidu vastasena näidata siiski alust, kirjutab riigikantselei ELi teabekeskuse juhataja Hannes Rumm. lk 22 Jürgenson pakub ühtset maamaksu üle riigi Arvestades ametnike haldussuutmatust maamaksu administreerimisel, oleks lihtsam loobuda maa hindamisest ja fikseerida maksustamise aluseks olev hind üleriigiliselt, Kalle Jürgenson VoIP lihtsustab telefonsidet... lk 8 äriruumi sisustus Päev läbi seismine kurnab... lk 9 ehitus USA IT-aktsiate tõus ületab Tallinna börsi oma Alumiiniumist ripplagi kõikjale... lk 11 ks leiab Isamaaliidu liige Kalle Jürgenson. lk 23

2 Äripäev 18. juuni 2003 o n l i n e Soome ettevõtjad nõuavad alkoholile suurt maksukärbet Soome alkoholitöösturid ja restoraniketid nõuavad valitsuselt ligi 11 miljardi kroonist alkoholi maksukärbet, et kaitsta end Eesti ELiga liitumise mõju vastu. Pöördumises, millele on teiste seas alla kirjutanud Soome hotellide ja restoranide liit ning alkoholitööstuse ühendus, nõutakse valitsuselt alkoholiaktsiiside langetamist määral, mis tooks kaasa jaehindade alanemise vähemalt 40% võrra, kirjutab Kauppalehti. Jaehindade 40%line langus Soomes eeldaks aktsiisi langetamist kange alkoholi puhul 70%, õlle puhul 50% ning veini puhul 30%. Soome ettevõtjate nõudmine tähendaks Soome riigile ligi 11 miljardi kroonist maksukärbet, mis moodustab poole praegusest maksulaekumisest alkoholi müügilt. Vastasel korral ähvardab soomlasi uus töötuse laine. Näiteks hotellides ja restoranides kaoks 5000 6000 töökohta. Tarbijakaitseamet avastas ohtlikke mänguasju Tarbijakaitseamet on müügilt avastanud kaks ohtlikku mänguasja: poksikomplekti USA ja vesi-yo-yo, teatas amet. Poksikomplekti maaletoojaks on Fenar OÜ ning kaup oli müügil Säästumarketi kauplustes. Poksikomplekt sisaldab nitrobenseeni, mis kuulub ohtlike ainete loetellu. Samuti on müügilt avastanud erineva tegumoega veega täidetud yo-yo d. Vesi-yo-yode maaletoojaks oli OÜ Kräss ja toode oli müügil Juku Lastekaupade kauplustes. Nimetatud toode on ohtlik, kuna alla 3aastane laps võib kumminööri silmuse tüki tõmmata hingetorusse. Mänguasi võib kaela ümber keerdudes põhjustada lämbumist. Poksikomplekti või vesi yo-yo ostnud tarbijatel on õigus kaup kauplusesse tagasi viia. Kauba maksumus tagastatakse ostutðeki alusel. Kauba maaletoojatele on koostatud ettekirjutused ja määratud rahatrahv. 100% OÜ Arriola Grupp Tallinnas Viru 11 tegutsev hotelli- ja restoranikompleks Vana Wiru ja Nunne 14 asuv hotell Imperial. Ettevõtte nõukogusse kuuluvad Moskva mehe Dmitri Chidlauskase kõrval ka Eesti väidetavad allilmategelased Hubert Hirv ja Pavel Gammer. 100% AS Bankorp Invest Tegevusalaks laenud, liising, valuutavahetus, rahaturud. Enne Cloverhilli kuulusid kõik aktsiad samuti USAs, kuid Delaware i osariigis registreeritud firmale Susan LCC, mida esindas Moskva elanik Bogdan Haritonenko. Cloverhill LCC USA, Wisconsin Dmitri Chidlauskas, Bogdan Haritonenko, Andrei Filatov 100% (?) OÜ Memfis Trade Ehkki siiani on formaalseks omanikuks tuntud firmade asutamisega tegelev AS Larssen Capital (juhtivtegelased Leonid Agejev ja Aleksei Saaremägi), ostsid uued omanikud Memfis Trade i spetsiaalselt Pärnu Rannahotelli erastamiseks. Erastamise üle puhkenud kohtuvaidlusest kumab otseselt läbi Bankorpi ehk siis Susan LCC või Cloverhill LCC osalus. 100% AS Bankorp Viru 11 Omanikuks küll Susan LCC, kelle esindamise täisvolitused on aga Foto: Raul Mee antud samuti Jelena Moskaljovale. Nõukogusse kuulub Moskva 80% tegelaste Bogdan Haritonenko ja Andrei Filatovi kõrval tuntud jurist AS Cemosk Leonid Jakerson. Üks olulisemaid tegevusalasid on tehingud Müüb Eestis, Venemaal ja Lätis toodetud tsementi, idavaluutadega (Ukraina, Valgevene, Kasahstan), aga ka muude 2002. aastal ulatus müügimaht ligi 40 000 tonnini ja valuutadega 2000. aastal ulatus tehingute maht üle 235 mln käive 30 mln krooni kanti. 20% aktsiatest kuulub Andrei krooni, 2001. aastal aga üle 93 mln krooni. Rahapuudust ei tunne, Kalatðovile, kes 90ndate alguses tegutses agaralt pangas ja kassas on pidevalt vähemalt 20 mln krooni. Teine põhiline investeeringute alal ja kaubanduses. tegevusala on finantsinvesteeringud. Partnerpangaks Dmitri Chidlauskase kõrval kuulub ettevõtte nõukogusse ka endine Lääne-Viru maavanem Lembit Kaljuvee, Allikas: Äripäev Eestis on Ühispank. kes alates 1999. aastast töötab Eesti Põlevkivi administratsioonidirektorina. Moskva kapital Metsavargad said tingimisi karistada Jõgeva maakohus mõists metsavarastele Kalle Kullile ja Ivar Kalmele seitse kuud tingimisi vabadusekaotust, teatas keskkonnainspektsioon. Mehed raiusid ja viisid ära Jõgevamaal Saare vallas Odivere külas riigile kuuluval maal 47,9 tm puitu. Kohus mõistis meestele tingimisi seitse kuud vabadusekaotust. Samuti mõistis kohus meestelt välja 2025 krooni keskkonnale tekitatud kahju ja 28 785 krooni riigile tekitatud kahju. Putin kangutas lahti Peterburi kuberneri Peterburi juubelipidustuste järel sai linna kuberner Vladimir Jakovlev uue töökoha Venemaa asepeaministriks. Uuel kohal peab ta hakkama tegelema lootusetu ettevõtmisega elamu- ja kommunaalmajanduse reformiga. Ajaleht Kommersant talle selles ametis pikka iga ei näe. 2003. aasta talveni külmusid üksikud Vene regioonid, möödunud talvel aga kümnete kaupa. Tuleval talvel võib asi veelgi halvem olla. Peterburi nüüd juba ekskuberneriga olid president Putinil klaarida vanad arved. 1996. aasta kevadel pani Peterburi tollal esimene aselinnapea Vladimir Jakovlev oma kandidatuuri välja kubernerivalimistel ning võitis Anatoli Sobtðakki. Sobtðak pidas seda löögiks selga, tema valimisstaabi juhina töötanud Vladimir Putin nimetas uut kuberneri aga juudaks. Venemaa vahetas oma kodanikud Turkmenistani gaasi vastu Vladimir Jakovlev Turkmenistanis on 150 000 inimest, kes peavad 22. juuniks valima kas kohaliku kodakondsuse või Vene passi. Selleks ajaks peavad nad valima neist ühe nii kõlab presidendi Saparmurat Nijazovi käsk. Neid, kes loobuvad Turkmenistani kodakondsusest, hakatakse kohtlema kui välismaalasi - neid ähvardab korteri konfiskeerimine, töökoha kaotus ja lõpuks väljasaatmine. Turkmenistani kodakondsuse valinud jäävad aga riigi autoritaarsete seaduste meelevalda, kaotavad võimaluse riigist lahkuda ning sugulasi külastada. Nijazov kauples sellise võimaluse välja aprillis toimunud Moskva visiidil. Siis kirjutati alla lepingule, millega andis Turkmenistan 25-ks aastaks õiguse suurema osa riigi maagaasi ekspordiks Venemaa gaasikontsernile Gazprom. "Venemaa vahetab oma kodanikud turkmeenia gaasi vastu", kirjutas sel puhul ajaleht Moscow Times. 90ndate lõpust alates on seni avalikkuse eest varjul püsinud Moskva ärimehed paigutanud jõudsalt oma kapitali Eestisse, erinevatesse valdkondadesse on investeeritud kümneid miljoneid kroone. Kohalikke abimehi on seejuures olnud alates tublidest Eesti ärimeestest kuni meesteni, kelle kohta öeldakse väidetav allilmategelane. Peeter Raidla peeter.raidla@aripaev.ee Turvalises Maakri tänava ärimajas, kus tegutsevad näiteks Postimees, kümmekond ajakirja, Kanal 2 ja SRV Kinnisvara, on ennast 11. korrusel sisse seadnud ka seltskond Moskva päritolu ärimehi. USAs registreeritud maksuvabu firmasid vahelülina kasutades on nad paigutanud miljoneid hotellide, restoranide, tsemendimüügi ja finantsteenuste arendamisse. Kui vaja, võivad nad silma pilgutamata välja anda 30 miljoni kroonini ulatuvaid laene. Valuutavahetuse maht on ulatunud koguni sadadesse miljonitesse. Meeste nimed Dmitri Chidlauskas, Bogdan Haritonenko ja Andrei Filatov ei ütle kohalikele äritegelastele valdavalt midagi. Vanust on meestel 30 ja 35 vahel. Kõige sagedasem külaline Eestis on neist esimesena mainitu. Meeste maaletoojaks võib ilmselt pidada Eduard Gorobetsi, kes tänu oma sidemetele andis moskvalastele ka Tallinnas õiged otsad kätte. Tsemendimüügiga tegeleva ASi Cemosk nõukogu liige, kunagine Lääne-Viru maavanem ja praegune Eesti Põlevkivi administratsioonidirektor Lembit Kaljuvee on mainitud kolmikust just Chidlauskast näinud. Mina sattusin Cemoskisse läbi Andrei Kalatðovi, kelle käes on praegugi 20 protsenti aktsiatest. See oli aeg, mil Kunda tsemenditehase viimaseid otsi erastati. Firmal läheb suhteliselt normaalselt. Cemoskil on nüüd ka tütarfirma Cemgrad, mis tegeleb tsemendi, sealhulgas Kunda tsemendi müügiga Peterburi suunal, kus ehitustegevus on viimasel ajal märgatavalt elavnenud. Moskva vendadest tean vaid Dmitrit, teisi pole näinud. Cloverhillist ja tema muudest äridest ei tea ma midagi, tõdeb Kaljuvee. Kaljuvee kinnitusel on Cemoski tsemendiäri läbinisti aus ning seda kinnitab ka nende kodulehekülg internetis. Kaljuvee lisab, et Moskva mehed said hiljuti kaubale ka Euroopa ühe suurema tsemendikontserniga Heidelberg Cement Group, kellelt osteti üles Narva-taguse Slantsõ tehase aktsiate kontrollpakk. Nii Cemoski kui ka muude Moskva meestega seotud Eestiäride formaalne omanik on peidetud kaugele Atlandi ookeani taha USAsse, kus on ostetud kaks maksuvabas piirkonnas registreeritud firmat Cloverhill LCC ja Susan LCC. Nende esindamiseks on täisvolitused Jelena Moskaljoval, kes on eeskätt tuntud kui Tallinna ühe suurema tööstusettevõtte Estel Pluss üks kaudseid omanikke. Küsimusele, kas Moskvas häid sidemeid omav Estel Nii palju kui mina tean, on Bankorpi nõukogusse kuuluvad Bogdan Haritonenko ja Andrei Filatov Venemaa finantstegelased. Leonid Jakerson, jurist Pluss on seotud ka Cloverhilliga, vastab Moskaljova kategooriliselt: Ei! Olen ühtaegu nii Esteli kui ka Bankorpi jurist, sõnab Moskaljova. Estelit ja tema aktsionäre ei seo Cloverhilliga midagi. Viidates juristi ametieetikale keeldub Moskaljova vastamast ka küsimusele, kas Cloverhilli taga on juba mainitud moskvalased: Ma ei saa teie küsimustele vastata ilma selleks kliendi käest luba küsimata. Bankorpi nõukogusse kuulub Moskaljova hea tuttav jurist Leonid Jakerson, kes on saanud eesti meedias tuntuks paari Esteli protsessiga. Tuntust lisas Jakersonile ka Moe piiritusetehase erastamine. Jakerson on nagu Moskaljovagi diskreetne: Nii palju kui mina tean, on Bankorpi nõukogusse kuuluvad Bogdan Haritonenko ja Andrei Filatov Venemaa finantstegelased. Küsimusele, kas nad on seotud mõne Moskva pangaga, vastab jurist: Võib ka nii öelda. Jakersoni sõnul ei ole Bankorpil kui ettevõttel midagi varjata, kuid tema nõukogu liikmed ei soovi lihtsalt end afiðeerida. Samas lükkab ta ümber väited, et Eduard Gorobetsi Bankorpist lahkumise põhjus olevat seotud Pärnu Rannahotelli ostmisega. Kui firma ei suuda inimesele enam pakkuda seda, mida ta on lootnud, sealhulgas võimalusi enda arendamiseks, siis on tema vaba voli otsustada, kas ta lahkub või mitte. Gorobets lahkus vastastikusel kokkuleppel ning mingit skandaali ei maksa sealt otsida, ütleb Jakerson. Pärnu Rannahotelli enampakkumise järel puhkenud kohtuvaidlused linnavalitsuse,

uudised Äripäev 18. juuni 2003 3 toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee Pärnu Rannahotelli erastamine näide Bankorpi taktikast esindaja Jelena Moskaljova Foto: Arno Saar, SL Õhtuleht 100% OÜ Bankorp Arendus Grupp 2000. aastal loodud äriühing suutis juba järgneval aastal teha käivet 21,3 mln krooni. Sellest 18,9 mln moodustas gaasikondensaadi eksport. Omab 100protsendilist tütarfirmat Key Kinnisvara OÜ, mis oli otseselt kaasatud Pärnu Rannahotelli erastamise skeemidesse. Bankorp Arendus Grupp koostas endaga seotud firmale Memfis Trade äriplaani Pärnu Rannahotelli erastamiseks hind koos konsultatsiooniga ligi 185 000 krooni. Bankorp Arendus Grupp aitas leida Memfise jaoks hotelli ostuks kavandatud 28 miljoni krooni rahastaja. Laenulepingu vahendustasu üle 990 000 krooni. Rahastajaks osutunud Bankorp laenas Memfisele 28 mln kr intressimääraga 15% aastas. Memfis tasus Bankorpile kuu aja intressid 61 000 krooni. Memfis Trade tunnistati enampakkumise võitjaks (ostuhind 21 mln kr), kuid et ostulepingu sõlmimine seiskus puhkenud kohtuvaidluse tõttu, ütles Memfis laenulepingu erakorraliselt üles, tagastas raha ja oli sunnitud selle eest tasuma leppetrahvi 1,05 mln kr. Rannahotelli erastamise konkursil osalemiseks oli Memfis võtnud lühiajalist laenu Bankorpi emafirma teiselt tütrelt, aktsiaseltsilt Cemoks 2,1 mln kr, mis maksti tagasi 4 päeva hiljem pärast Bankorpilt saadud laenu. Intresse tuli maksta ligi 4400 krooni. Kohe pärast enampakkumise võitmist sõlmis Memfis lepingu Rannahotelli edasimüümiseks 64,15 mln krooniga. Võimalikuks ostjaks osutus Bankorp Arenduse tütarfirma Key Kinnisvara. Saamata jäänud tulu seega 43,15 mln kr. Et hotell jäi ostmata ja sellest tingitult ka edasi müümata, pidi Memfis maksma Key Kinnisvarale leppetrahvi 4 mln kr. Järeldus: Memfisele tekitatud kahju on kokku 49,2 mln kr, millest otsene kahju moodustas 6,1 mln kr. Kahjusumma sissenõudmisest Pärnu linnalt ollakse nõus loobuma, kui Rannahotell 21 mln krooniga kohe Memfisele müüakse. Allikas: Memfis Trade i pretensioon Pärnu linnavalitsusele tekitatud kahju hüvitamiseks Memfis sai õiguse osta Pärnu linna ühe pärli Rannahotelli mullu sügisel, praegu on tehing takerdunud kohtuvaidlusesse. Foto: Meeli Küttim voolab vaikselt Eestisse Memfis Trade i ja Scandic Hotels Eesti vahel on umbes poole aasta jooksul andnud juba ligi 15 eri astme kohtu otsust või määrust. See ei tähenda, et asjas oleks juba piisavat selgust. Vaidlusele lisab vürtsi väidetava allilmategelase, end Memfise esindajana esitlenud Hubert Hirve sekkumine lahenduste leidmisse. Scandic Hotels Eesti kontorisse saabus ta halli Mercedesega kahe saatja vahel. Pärnu linnapea Väino Hallikmägi nendib, et Memfise esindajaid on tema juures käinud mitmeid ning kuna nad kõik pole end esitlenud, siis ei oska ta öelda, kas Hubert Hirv on nende hulgas figureerinud: Igal juhul pole mind keegi sellega seoses ähvardamas käinud. Kohtumised on olnud soliidsed. Hallikmägi lisab, et peale ühe Väidetavalt allilma sidemetega Hubert Hirv (vasakul) on osaline Moskva meeste ärides. Foto: Ingmar Muusikus, Eesti Ekspress kirja, milles linnavalitsusele mainiti Memfise võimalikku kahjunõuet linna vastu ligi 50 miljoni krooni ulatuses, pole sel teemal juttu olnud. Läheb Rannahotelli erastamisega kuidas läheb, aga üks on selge moskvalased on tulnud siia Eesti mõistes suurt raha pööritama. Eduard Gorobets siduv alglüli Kui kireva äriminevikuga Eduard Gorobets 1999. aastal ASi Bankorp asutas, ei osanud ta ette aimata, et needsamad Moskva ärimehed, kellel ta Tallinnas vajalikke kontakte aitab leida, talle 2003. aasta kevadel hundipassi annavad. Tänavu neljakümneseks saaval Gorobetsil oli selleks ajaks selja taga aukartustäratav ärimehetee. Ta oli jaganud koos legendaarse suurerastaja Ülo Pärnitsaga osalust tarkvarafirmas, kuulunud koos Leonid Apananskiga AB Kindlustuse Grupi infotehnoloogiafirma nõukogusse ning ajanud ühist äri ka Pjotr Sedini partneri, kunagise Marlekori nõukogu esimehe Dmitri Lamihhoviga. Gorobetsi osalusel tegutsenud arvuti- ja tarkvarafirmade klientideks on olnud suurem osa Eesti panku, lennu- ja kaabeltelevisioonifirmad jt. Et loetelu oleks täielik, tuleks siia lisada ka väidetavad sidemed Eesti allilmaga. Eesti Ekspress on tema kohta kasutanud koguni väljendit üheks kohaliku kuritegeliku seltskonna liidriks peetud Soome-Eesti ärimehe Hubert Hirve jooksupoiss. Pole välistatud, et just võimalik side Eesti allilmaga, kes on tavakohaselt olnud ühenduses Peterburi kolleegidega, ei meeldinud Moskva meestele. Ehkki samas on Hubert Hirv olnud otsene osaleja Bankorpi finantseeringutes Vana Wiru hotelli- ja restoranikompleksi ning ka Pärnu Rannahotelli ostmisel. Hirve on sel aastal nähtud sisse astumas nii Pärnu linnapea kabinetti kui ka Scandic Hotels Eesti ruumidesse, kus ta oli viisakas toonis soovitanud kohtuvaidlusest loobuda. ÄP

4 Äripäev 18. juuni 2003 uudised toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee HEA KVARTAL Suuremad tekstiiliettevõtted teenisid kopsakat kasumit Wendrel aitasid aasta alguse headele tulemustele kaasa tulusad tellimused Euroopast. Foto: Julia-Maria Linna RAAMATUPIDAMISTEENUSED KONSULTATSIOONID äriühingutele, korteriühistutele, mittetulundusühingutele, FIE-dele VESIIRI KONSULTATSIOONID Tel (0) 614 0820 Faks (0) 655 6007, e-post info@vesiir.ee, www.vesiir.ee Aasta algus avaldab muljet Suurim kasum Wendrel tekstiiliettevõtete I kv tulemused, mln kroonides KASUM 0,4-0,6-4,4 1,5 2,8 1,8 0,8 0,4 0,01 4 5,5 Wendre Kreenholmi Valduse AS Toom Tekstiil Mivar Viva Baltex 2000 Mistra Autex Qualitex KÄIVE 2002 2003 2002 2003 10 9,4 15 mln kr Tekstiilitööstureid üllatas edukas aasta algus Eesti suurimate tekstiilitööstusettevõtete esimese kvartali majandustulemused on ettevõtjatele endalegi üllatuseks võrreldes eelmise aastaga hüppeliselt paranenud. Silva Männik silva.mannik@aripaev.ee Tekstiilitööstusettevõtete aasta alguse tulemusi mullusega võrreldes jääb mõningase käibe kasvu kõrval eriti silma kasuminumbrite hüppeline paranemine. Samas suurusjärgus käibe juures oli näiteks Wendre kasum mulluse 2,8 miljoni krooni asemel 15 miljonit krooni. Mullu 47 miljoni krooniga kahjumisse jäänud Kreenholmi kasum oli esimeses kvartalis 10 miljonit krooni. Kahjumid on plussmärkidega asendunud ka Mistra Autexil ja Qualitexil. ASi Wendre tegevjuht Urvo Martins tunnistas, et kui tavaliselt on tekstiilitööstuses esimeses kvartalis käibega probleeme ja alati ei lähe aasta alguses tegevus nii kiiresti käima, kui sooviks, siis tänavu oli olukord vastupidine. Wendre puhul oli positiivsete numbrite taga aasta algusesse sattunud keskmisest kallimate tellimuste täitmine Euroopa partneritele. Martins tõi näiteks kvaliteetsest mikrokiust kangast tekid, mille hind küünib 300 1000 kroonini. Tänavuse aastaks prognoositakse Wendres 20 30protsendilist käibe kasvu. Kasumlikkusega ei ole aga võimalik eriti aktiivselt edasi minna, sest teisi teenindusüksusi on vaja veel järele aidata, rääkis Martins. Kokkuvõttes lõpetas Wendre 2002. aasta 60 miljoni kroonise kasumiga. Käive oli 377 miljonit krooni. Kuigi maailmamajanduse raskused mõjutavad ka Eestit, ei saa tekstiilitööstuse hetkeolukorra pärast Eestis nuriseda, nõustus Martins. Kokku on langenud Euroopa Liitu astumise periood ja tootmise ida suunas liikumise tendents, arutles Martins. Ka Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhi Maie Vaderi sõnul võib tekstiilitööstuse tulemustega rahule jääda. Peamisteks positiivseteks indikaatoriteks on tema sõnul eksport, mis, moodustades aasta alguses riigi koguekspordist 12 13 protsenti, näitab kasvu. Märtsis kasvas tekstiilitoodete eksport kümnendiku võrra ning võrreldes eelmise aastaga oli kasvuks 5 protsenti. Teine alus, Positiivselt mõjutavad ka varasemad investeeringud, mis nüüd tagasi tootma hakkavad. Maie Vader, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juht 19,4 20,8 19,6 34,3 56,8 57 64,4 43,8 25,5 mis tekstiilitööstuse tulemusi positiivselt mõjutab on Vaderi hinnangul varasemad investeeringud, mis nüüd tagasi tootma hakkavad. Näiteks eelmisel aastal oli rõiva- ja tekstiilitööstuses investeeringute maht käibe kohta 9,5 protsenti, samas kui Euroopa Liidus oli näitaja 3,2 protsenti. Kreenholmi Valduse ASi finantsjuht Mai Palginõmm on tagasihoidlik. Tema sõnul ei saa esimese kvartali tulemustest veel kaugelulatuvaid järeldusi teha. Esimese kvartali tulemused olid üllatavalt head, kuid poolaasta tulemus nii tugev ei tule, lausus ta. Tekstiiliettevõte on väga müügitundlik firma ja objektiivseid põhjuseid eksporditurgudel müügi tõusmiseks ei ole võimalik leida. Kõne vastuvõtt Lätis ja Leedus tasuta Nüüd on kõigi Eesti mobiilifirmade klientidel võimalus vastata Lätis ja Leedus olles mobiilikõnedele tasuta. Viimasena Eesti mobiilifirmadest võimaldab seda nüüd ka Radiolinja. Viktoria Korpan viktoria.korpan@aripaev.ee 1. juulist pakub Radiolinja koostöös Vodafone iga roamingteenust Eurocall, mis võimaldab helistada 32 Euroopa riigis. Teenusel on aga erinevalt EMTst ja Tele2st ka avamishind, 99 krooni. Kui meie klient helistab näiteks Soomes 28 minutit või Lätis 17 minutit, siis see teenus tasub ära, rääkis Radiolinja Eesti avalike suhete juht Helena Lõhmus. Leedus, Lätis ja Soomes saab 1. juulist kõnesid tasuta vastu võtta. Soomes saab kõnesid tasuta vastu võtta aga vaid selle aasta lõpuni. Soomest, Rootsist, Lätist ja Leedust Eurocalli vahendusel helistades on kõneminut 8,95 krooni, muudes Euroopa riikides 14,95 krooni. Maksustamine on 30 sekundi põhine, näiteks rääkides 10 sekundit, tuleb maksta 30 sekundi eest. 76,3 82,4 84,2 320 328 Allikas: Äripäev Margit Toovere Müügiga on ikka õudselt raske ja seda kindlasti veel ka edaspidi, märkis ta. Põhjuseks maailmamajanduse mitte kõige hiilgavamad ajad ning ka Eesti konkurentsivõime langus võrreldes Aasia odava tööjõuga, selgitas Palginõmm. Umbes sama käibe juures 4 miljonilt 10 miljonile kroonile kasvanud kasuminumber Palginõmme sõnul otsest Kreenholmi rentaabluse kasvu ei näita. Arvan, et puhas rentaablus on ikka sama, meie tulemusi mõjutavad kas või dollari kursi muutused, rääkis ta. Lõputuid pingutusi ei saa teha ka kulude kokkuhoiu valdkonnas, märkis Palginõmm. Selle aasta kokkuvõttes plaanib Kreenholm jõuda 10 15 miljoni kroonise kasumini. Tekstiilivabriku planeeritavad koondamiskulud lükkuvad suures osas tõenäoliselt järgmisesse aastasse, sest ligi 600 inimese koondamiseks on etteteatamise ajaks pool aastat. Praegu maksab kõneminut Lätis helistades sõltuvalt operaatorist 14,69 13,50 krooni. Soomes maksab praegu helistamine 9,30 12,41 krooni. Kliente, kes roaming-teenust kasutavad regulaarselt, on 15 20%. Neid, kes kasutavad teenust ehk kord aastas, on umbes pool meie kliendibaasist, rääkis Radiolinja juhatuse liige Andrus Hiiepuu. Eurocall ideena on hea, heaks teeb tema lihtne hinnastruktuur, ütles ASi Tele2 Eesti turundusdirektor Toomas Tiivel. Paraku lörtsib kogu ilusa idee ära võrdlemisi soolane teenuse tellimistasu. Tele2 kliendid, nii lepingulised kui ka kõnekaardi kasutajad, saavad kõnesid Lätis ja Leedus vastu võtta tasuta. EMT klientidele on kõnede vastuvõtt Lätis ja Leedus tasuta juba kaks aastat. ASi EMT avalike suhete juht Kaja Pino ütles, et analoogsed läbirääkimised käivad ka Soome ja Rootsi osas. Roaming-teenusel avamistasu ega kuumaksu ei ole ei EMTs ega Tele2s. Arvutikaupade hulgimüüja Tech Data Balti regiooni juht Kaur Lohk ütles, et EMT kõnede tasuta vastuvõtmine võimaldab kokku hoida kümneid tuhandeid krooni aastas. Arvan, et konkurents paneb asjad paika ja kolme aasta pärast saab Lätis ja Leedus olles mobiiliga helistada sama hinnaga mis Eestiski, ennustas Lohk. o n l i n e Veoautojuhid tahavad 20 krooni tunnis Transpordi Ametiühingu hinnangul peavad autojuhid minimaalselt saama tunnis palka 20 ja kuus 3200 krooni, teatas ametiühing. Paljud autojuhid saavad täna vaid riiklikku miinimumi ja kõik ülejäänu tuleb päevarahadest. Puhkuse, haiguse, töötuse ja hiljem ka pensioni korral läheb aga arvesse ainult ametlikult saadud palk, selgitas probleemi ametiühingu palgasekretär Kaja Toomsalu. Tema sõnul on ametiühingu nõue väga tagasihoidlik ja eeldab vaid minimaalseid ümberkorraldusi ettevõtete palgasüsteemides. Autojuhtidele oleks ka sellest abi ning kui esimene leping sõlmitud, saame hiljem tõsisemalt asja juurde tagasi tulla, ütles ametiühingu palgasekretär. Scania Eesti müük kasvas järsult ASi Scania Eesti I kvartali netokäive ulatus 92,9 mln kroonini, mis on 65% parem tulemus kui aasta tagasi. Ettevõte teenis käesoleva aasta esimeses kvartalis 2,3 mln krooni puhaskasumit (2002. aasta I kvartali kasum 0,05 mln krooni). Investeeringute mahuks oli 0,7 mln krooni. Scania veokeid ja busse esindav ettevõte müüs 2003. aasta esimeses kvartalis 75 sõidukit. Tallinna Vesi kasum samal tasemel AS Tallinna Vesi teenis 2002. aastal 169,5 mln krooni puhaskasumit, mis on 1% tõus võrreldes 2001. aastaga. Ettevõtte käive oli möödunud aastal 509,9 mln krooni (2001. aasta käive 423 mln krooni). ASi Tallinna Vesi aktsionärid International Water UU ja Tallinna linn otsustasid 2002. aasta eest maksta dividendidena välja 45 mln krooni. Ülejäänud kasum jääb investeeringute programmi finantseerimiseks. 2003. aasta investeeringute summaks on planeeritud kokku 178 mln krooni. Hansapank väljastab kõikides kontorites kiipkaarte Alates eilsest annab Hansapank kõigis oma kontorites nii VISA krediit- kui ka deebetkaarte välja kiipkaartidena, teatas pank. Hansapanga eraisikute panganduse tegevdirektori Andres Liinati sõnul valmistab pank automaatselt uut tüüpi kaardi kõigile klientidele, kel senise VISA pangakaardi kehtivusaeg läbi saab. Ta lisas, et Eurocard/Master- Cardi pangakaartide üleminekut kiibitehnoloogiale on oodata tuleval aastal.

uudised Äripäev 18. juuni 2003 5 toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee TÖÖTERVISHOID Medicoveri käes ligi pool kasvavast töötervishoiuturust Arstibusside firma asub tulu lõikama Üheksakümnendate keskel Rootsi kapitaliga Eestis tegevust alustanud Medicover jõuab tänavu kasumisse, omades magusaimat tükki kümnetesse miljonitesse kroonidesse kasvava käibega töötervishoiuturul. Medicover loodab esmakordselt kasumit majandustulemused KASUM 0,1 mln kr mln kr -9 KÄIVE mln kr 7,8-4,5 10,9-3,2 13,8 18 Anne Oja anne.oja@aripaev.ee püsiklientide arv 2369 2769 Tööinspektsioon kohustab ohtlikke töökohti omavaid ettevõtteid ostma töötervishoiuteenust, mida saab osutada vaid 45 litsentseeritud töötervishoiuarsti. Medicoveris töötab neist rohkem kui kümme. Medicover ei ole uudis, oleme juba seitse aastat tegutsenud, imestas Medicover Eesti AS tegevdirektor Tõnu Velt Äripäeva huvi. Me ei ole kuskil monopoolses seisundis ja me ei konkureeri haigekassasüsteemiga, vastas ta küsimustele suurimate konkurentide kohta. Kõik eelnevad aastad investeeris Rootsi töötervishoiuteenistuse Roslagshälsan AB omaniku Wage Forsbergi käe all alustanud ettevõte, mis toona kandis Rootsi- Eesti Tervisekeskuse nime, kasvu, pumbates sinna investeeringutena 24 mln krooni ja lootes vaikselt ettevõtete teadlikkuse tõusule ühest küljest ning teisalt oma tegevust kindlustavate seaduste rakendumist. Tööohutuse alal tegutseva Ten-Teami tegevdirektor Janek Pärk nimetas Medicoveri edu 286 Neil oli õigel ajal raha võtta ja neil on bussid, mis ringi liiguvad. Janek Pärk, Ten-Teami tegevdirektor 738 2000 2001 2002 2003 progn Allikas: Medicover Eesti AS pandiks õigel ajal tehtud investeeringuid. Neil oli õigel ajal raha võtta ja neil on bussid, mis ringi liiguvad, lausus Pärk eelise kohta, mis tööandja aega kokku hoiab. Ühe suurkliendi, Eesti Energia jaotusvõrgu töökeskkonna osakonna juhataja Vladislav Aunapuu tõi 1000 töötajale teenuste ostmise põhjusena välja, et Medicover tegutseb üle Eesti ning suudab olla paindlik. Tallinnas-Harjus ja mingis osas ka Tartus oleks võimalik teha koostööd samalaadsete teenusepakkujatega, aga kõiki meie üle-eestilisi vajadusi kokku liites oli mõistlik sõlmida leping just ühe teenusepakkujaga, lausus Aunapuu. Velt tunnistas, et Stockholmi börsil noteeritud Medicover Holding S.A on aktsiate pikaajaliseks tootluseks plaaninud 20% ja praegused sihid näevad ette 25% käibe kasvu aastas. Kui ettevõte tervikuna sihib liidripositsiooni ühineva Euroopa eratervishoius, siis Medicover Eesti keskendub püsikliendikaartide müügile. Töötervishoiuteenused moodustavad neli viiendikku Medicover Eesti käibest, kuid Medicover Holdingu haruettevõtetes Poolas, Ungaris, Tðehhis ja Rumeenias on teenuste käibe osas ülekaalus käive tavatervishoiust. Töötervishoiukaardi, mis maksab keskmiselt 150 krooni kuus, saab vahetada kolme laiendatud teenuste valikuga tervisekaardi vastu, kõik kaardid kehtivad kogu Medicoveri süsteemis. Roheliste töötervishoiukaartide, viie tervisekeskuse, kahe tervisekontrolli bussi ning rohkem kui 10 töötervishoiuarstiga valitseb Medicover Eesti hinnanguliselt 40 50% töötervishoiuturust. Samas on siinne Harjumaal Vaidas asuva saetööstuse masinist Vjatðeslav eile Medicoveri tervisebussis oma nägemist kontrollimas. Foto: Raul Mee töötervishoiuturg tervikuna veel lapsekingades: pessimistlikumal hinnangul kasutab töötervishoiuteenust vaid 25 30% ettevõtetest, kellest suurem jagu asus töötajate tervisesse panustama vabatahtlikult. Tööinspektsiooni andmetel pole 50% ettevõtetest veel töökeskkonda investeerima hakanud. Flora sihib viiendikku pesupulbriturust Flora plaanib uute 3kiloste Mayeri pesupulbri perepakkidega hõivata 20% pesupulbriturust, teatas ettevõte. Sellest nädalast on kõigil kodumaiseid tooteid hindavatel inimestel võimalus osta Mayeri pesupulbri 3kiloseid perepakke. Mayeri pesupulbrid on kompaktklassi kuuluvad kontsentreeritud pulbrid, mis lisavad ligikaudu 20% rohkem pesukordi. Kodukeemiaettevõte AS Flora kavatseb perepaki turuletoomisega kahekordistada oma turuosa pesupulbriturul. Perepaki turule toomiseks soetas AS Flora uued vertikaalpakkeseadmed, mis on tehniliselt unikaalsed kogu Põhja- Euroopas. Seadmetesse investeeriti 3 miljonit krooni. ASi Flora juhatuse liige Peeter Laurson märkis, et soetatud seadme tootlikus võimaldab rahuldada Mayeri pesupulbri kohaliku turu vajaduse ning annab eelduse ka edukaks sisenemiseks naaberriikide turgudele. Multifunktsionaalne tootmisliin, millega on võimalik pakendada pesupulbrit kuni 10kilostesse pakenditesse ja mille tootlikus on kuni 30 pakendit minutis, on USA päritolu ning toodetud Haysseni tehases. Moodne tootmisliin võimaldab pakendada kilesse ka vedelaid pesemisvahendeid. Eriti unikaalseks teeb seadme täiustus, mis võimaldab pakendamisel kasutada vees iseenesest lahustuvat looduslikku kilet, tunnistab Laurson ja lisas, et loodusliku kile tahab AS Flora kasutusele võtta veel sel aastal uudsete pesugeelipatjade valmistamisel. ÄP Online 60 000 inimest on saanud arvutikoolitust Vaata Maailma tasuta arvuti ja interneti algkursused on läbinud juba 60 000 inimest, teatas SA Vaata Maailma. Tasuta arvutikursused toimuvad kõikjal Eestis ka eeloleval suvel. Koolitatute absoluutarvult püsib endiselt esimesel kohal Harjumaa koos Tallinna linnaga, kus kursused on läbinud juba 17 813 inimest. Järgnevad Ida-Virumaa (9902) ja Pärnumaa (6544). 2002. aasta aprillis alustatud koolitusprojekti eesmärgiks on koolitada kahe aasta jooksul 100 000 inimest, kes seni ei ole arvuti ega internetiga kokku puutunud. Praegu töötab üle Eesti 240 õpetajat enam kui 200 klassis, millest 17 on loodud spetsiaalselt nende kursuste jaoks. ÄP Online

6 Äripäev 18. juuni 2003 uudised toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee MUNITSIPAALMAJAD Programmi 14 majast 11 on planeeritud riigi omandis olevale maale Savisaare algatatud suurejooneline elamuehitusprogramm toppab Edgar Savisaare juhitava Tallinna linnavalitsuse välja töötatud suurejooneline elamuehitusprogramm 5000 eluaset Tallinna on toppama jäänud, sest munitsipaalmajad on planeeritud riigi maale. Gea Velthut-Sokka gea.velthut-sokka@aripaev.ee 2002. aasta aprillis, pool aastat enne kohalike omavalitsuste valimisi valminud elamuehitusprogramm 5000 eluaset Tallinna näeb kuni 2007. aastani ette pealinna igal aastal 400 eluaseme ehitamist. Uued korterid on mõeldud peamiselt sundüürnikele, kes hiljem oma kodu ka erastada saaksid. Selleks aastaks on programmi jaoks linna eelarves 135 miljonit, järgmise aasta eelarvesse üritab elamumajandusosakond suruda 250- miljonilist eraldist. Senini on Tallinn küll renoveerinud vanu korterelamuid, kuid tervete kvartalite ehitamise ja jagamise uhked plaanid on seisma jäänud programmi sisse kirjutatud eelduse tõttu, et riik maa tõrgeteta munitsipaalomandisse annab. Nimelt on neljateistkümnest programmis kirjeldatud majast või elamukvartalist tervelt 11 planeeritud riigi omandis olevale maale. Maatükke haldavad maaamet ja keskkonnaministeerium aga ei ole sugugi nii varmad heades kohtades asuvaid ja turuhinnas kümneid miljoneid kroone maksvaid krunte niisama Tallinna omandisse andma. Nii näiteks on keskkonnaministeerium korduvalt eitavalt vastanud linnavalitsuse soovile anda munitsipaalomandisse Mustjõe kvartal, mis on 60 hektari suurune võsastunud maatükk Tallinna kesklinnas Paldis- Täna ei ole veel midagi selge, linn tehku neile maadele detailplaneeringud ära ja siis vaatame. Kalev Kangur, maa-ameti juht ki maantee ja Kopli lahe vahelisel alal. Kinnisvaraanalüütikud pakuvad seal ruutmeetri maa hinnaks isegi kuni 2000 krooni. Siiski kuulutas Tallinn välja ideekonkursi, praegu käib detailplaneeringu koostamine. Projektile on kulunud praeguseks ligi 2 miljonit krooni. Räägu-Vuti kvartalisse planeeritud ridaelamu asub samuti riigi maal, läbirääkimised ei ole seni tulemusi andnud. Riigihanke korras on aga juba valmis tehtud tulevaste hoonete projektid, pärast 2,5 miljoni kroonist kulutust on linnavalitsus projekti peatanud. Männiku teele kahe korterelamu ehitamiseks välja kuulutatud riigihanke võitjad selguvad sel nädalal, projekteerimiseks on kulunud üle 2 miljoni. Tallinna elamumajandusameti juhataja Margus Kruusmägi ütles, et maaküsimus seisab vaid vormistamise taga ning üks majadest peaks valmima juba aasta lõpuks. Läbirääkimised riigiga käivad, aga need ei ole suurt edasi liikunud, tunnistas Kruusmägi. Tema sõnul ei saa veel siiski rääkida programmi peatamisest praegu tegeldakse linnale kuuluvate hoonete sotsiaalmajadeks renoveerimisega. Samal ajal jätkab Tallinn maaküsimuse lahendamist. Täna ei ole veel midagi selge, linn tehku neile maadele detailplaneeringud ära ja siis vaatame, tahab maa-ameti peadirektor Kalev Kangur enne otsuste tegemist asja õunte Kivimurru 12 krundile planeeritud sotsiaalmaja tulevik on lahtine, sest see asub riigi maal. Tallinna riskimiljonid Tallinna kulutused munitsipaalmajadele riigilt maa saamise garantiita ettevalmistustööd, detailplaneering ja/või projekteerimine, mln kr Männiku tee 96 ja 98a... 1,7 Räägu-Vuti kvartal... 1,9 Mustjõe kvartal... 1,3 Iru elamurajoon... 0,1 kokku... 5,0 Allikas: linnavalitsus pealt vaadata. Ta toob näiteks Vuti-Räägu kvartali, kus kohalikud elanikud planeeringuga rahule ei jäänud. Kruusmägi peab maa-ameti nõuet, et maa üleandmist saab Erika 13 maja valmis sel aastal. otsustada alles pärast detailplaneeringu valmimist, ebaõiglaseks. Meie teeme kulutusi, kuid see ei anna veel garantiid, et maa saame, ütles ta. Võib välja kukkuda nii, et lihtsalt tuleme riigile appi ja ise ei saa midagi. Midagi mõistusevastast või kiuslikku ei peaks nägema ka selles, kui riik soovib oma vara võõrandada riigile võimalikult Fotod: Sven Arbet kasulikul moel, kommenteeris keskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare. Tallinn on riigilt tasuta maad saanud enam kui miljardi krooni eest maksustamishindades. Millist kahju ja kasu tekitab tööstress? OÜ Celestis koolituspsühholoogkonsultant Anneli Salk Kuidas leida kõrge stressitaluvusega töötaja? Ariko ReServi konsultant Tiina Liblik Stressi olemus ja äratundmine Seewaldi haigemaja psühhiaater, riiklikult tunnustatud kohtupsühhiaatria ekspert Jüri O.-M. Ennet Kuidas tööstressist välja puhata? TPÜ õppejõud, psühholoog Helle Niit Diskussioon: Kuidas juhtida stressi? Invicta nõukogu esimees Mihkel Pärjamäe, Kadaka Varahalduse nõukogu esimees Aivar Riisalu. Diskussioonil osalevad ka seminaril esinejad... et stress ei näriks kasumit! 19. juunil 2003 Hotellis Radisson SAS Äripäeva seminar Kuidas juhtida töötajate stressi? Hind 2800 kr (km-ga 3304 kr). Mitme osaleja korraga registreerimisel kehtib 10% soodustus. Registreerimine ja lisainfo www.aripaev.aripaev.ee/seminar.ee/seminar ja tel 667 0233 Merle Kumari Toetab:

vaatlus Äripäev 18. juuni 2003 7 toimetaja Meelis Mandel, tel 667 0128, e-post meelis.mandel@aripaev.ee Holland astub Et madalat maad mere eest kaitsta, ei pidanud hollandlased paljuks kulutada 9 miljardit krooni isesulguvate betoonist hiidkäppade ehitusse. Foto: Rijkswaterstaat hiigelsammudega ees 2002. aasta sügis. Torm on tõstnud Hollandi rannikul merepinda. Maailma suuremasse sadamasse Rotterdami viivas kanalis on veetase tõusnud 3,98 meetrit. 2 sentimeetrit veel ja kanali sulgemiseks hakkaksid liikuma Eiffeli torni pikkused hiidkäpad. Heidit Kaio heidit.kaio@aripaev.ee Holland matab igal kümnendil kümneid miljardeid kroone ulmelistesse projektidesse. Eestil on lootust, et lähiaastatel saab ehk teoks ajaloo ainus suur ettevõtmine, sild Saaremaale. Eestlased heidavad nalja venelaste püüdluste üle panna jõgesid teistpidi liikuma, hollandlastele on võitlus loodusega argipäev. Eesti ja Holland on pindalalt ühesuurused. Hollandis elab 16 miljonit inimest, Eestis 1,4. Hollandi rahvuslik koguprodukt on 6 triljonit krooni, Eestil 100 miljardit. Vahe elanike arvus on kümnekordne ja vahe rahvuslikus koguproduktis on 60kordne. Hollandi põllumajandus ja tööstus on äärmiselt intensiivsed. Jaapan suudaks ehk võistelda selles, kui palju ühest väikesest maalapist välja pumbatakse. Et saada juurde maad, mida kurnata, kuivendas Hollandi valitsus 1960ndatel sada ruutkilomeetrit merepõhja. Kui meie teeks sama, saaks kuiva jalga Tallinnast Helsingisse. Mere käest võidetud maal nimega Emmeloord on külad ja linnad. Viljaka põllumaa müüs riik talunikele. Hollandlastele on võitlus loodusega argipäev. Lääne-Euroopa usub liikumisse. Kiirteed, kiirrongiteed ja odav lennuühendus on Euroopa meelest majandusarengu, riikidevahelise kaubanduse ja turismi võti. Lennuühendust Eestisse peetakse Euroopas kalliks, ütleb Kaido Sirel, Tallinna esindaja Brüsselis. Ta toob võrdluseks, et 600 krooni eest saab Brüsseli lähedalt lennuväljalt Dublinisse. Odavad lennupiletid Eestisse maksavad 4000 5000 krooni. Hinnates Euroopa Liiduga ühinevates maades üles kerkivad siseriiklikke komistuskivisid, nähakse peamise probleemina vähest võimet infrastruktuuri panustada. Välismaised analüütikud arvavad, et investeeringud teedeehitusse võivad tulevikus veelgi väheneda. Maanteeameti teedeinsenerid vähenemisse ei usu, sest investeeringuid pärast 1990. aastat nimetamisväärselt pole olnudki. Hollandi suurima panga Rebopanga analüütik Menno Middeldorp: Poliitikutele ei meeldi tõsta suurenevate kulutuste katmiseks makse, lihtsam on investeeringute ja teedeehituse raha kärpida, ütles Middeldorp. Rebopanga analüütik kirjeldab Iirimaa probleeme välisinvesteeringute saamisel maapiirkondadesse, mis algavad sellest, et väljaspool Dublinit pole valgustatud kiirteed. Sama võiks Eestis karta. Hollandis on käimas kiirrongitee ehitus Amsterdamist Brüsselisse, sealt edasi toimib kiirrongiühendus Pariisi ja Londonisse. Paari tunniga on võimalik jõuda Euroopa pealinnade südamesse. Raudteeameti peadirektori Oleg Epneri ütlust mööda on Eestil kindlam lootus saada pidev rongiühendus lääne poole, Berliini 2015. või 2017. aastal. Selleks ajaks pannakse maha uued liiprid ja rongi kiiruseks saab 180 km/h. Tallinnast Varssavisse on kunagi rong käinud, selle ühenduse taasavamine on kaalumisel, kuid pole seotud väga kindlate lubadustega. Eesti maantee- ja rongiühendus lääne poole on nõrk. Kümme aastat pärast iseseisvumist on parim maantee Tallinnast Vene piiri äärde ja pidev rongiühendus Moskvaga. Transiidiärimehed kiidavad süstikronge, mis toovad Vene piiri äärest kauba kiiresti Tallinna sadamatesse. Eesti tugevus ongi jõudsalt arenevad sadamad. 7 8% rahvuslikust koguproduktist tuleb transiidilt. Eesti loodab olla lävekünnis Venemaale, Holland on värav Saksamaale. Rotterdam on saksa linn, ütlevad hollandlased. Kaubavahendus on valdkond, milles Eesti võib end Hollandiga võrrelda, kuigi viimane on selle ala maailmameis- Hollandi majandus Eesti kõrval ülisuur 2002. a andmed ter. 60 protsenti rahvuslikust koguproduktist on seotud impordi-ekspordiga. Kaitsmaks Hollandi rahakotti ja maailma suurimat sadamat, on mitmed hiidprojektid seotud Rotterdamiga. Et Saksamaale liikuvad kaubarongid ei takerduks, plaanivad hollandlased laiendada raudteed maa alla. Oht, et kaubarongidele ja koos sellega rahavoole pannakse pidur peale looduskaitsjate või rongimürast häiritud elanike protestide pärast, on tõenäolisem kui Paljassaares, kuhu naftatsisternid müttavad läbi Tallinna. Hiidsuured betoonkäpad, mis on võimelised tormi peatama, on ehitatud kanali kaitseks kus liiguvad kaubalaevad Rotterdami. Kõrge veetaseme korral tõuseksid käpad õhku, liiguksid kanali kohale ja vajuksid vette, et sulgeda tõusuveele tee. 2002. aasta sügisel veepind siiski nelja meetrit ei tõusnud ja 9 miljardit krooni maksnud ja 1997. aastal valminud ehitusimel ei tekkinud võimalust end tõestada.

8 Äripäev 18. juuni 2003 virtuaalbüroo toimetaja Liina Leiten tel 667 0109, e-post liina.leiten@aripaev.ee IT VoIP-tehnoloogia ehk arvutivõrgus liikuv telefonikõne võimaldab kodukontorisse tuua virtuaalse telefonijaama võimalused Telefonside virtuaalbüroos Virtuaalbüroos on üks keerukamaid küsimusi telefonsidele mõistliku lahenduse leidmine. Ekke Einberg IP Kõnekeskuste OÜ Väljahelistamisel on raske vahet teha, kas tegemist on töövõi erakõnega. Eriti halvasti on see arusaadav maksuametile piir kulu ja erisoodustuse vahel on ähmane. Sissehelistamine on hoopis keeruline: firmasse saabuvad kõned tuleb töötajale koju või mobiilile suunata, see on tülikas ja kulutab asjatult raha. Peaaegu võimatu on organiseerida kõnesalvestust ja teisi keerukamaid funktsioone. Lahenduse võib leida VoIPtehnoloogia kasutamises. VoIP (Voice over IP) tähendab lihtsustatult seda, et telefonikõne liigub telefonivõrgu asemel arvutivõrgus. Esimesed sellised lahendused töötati välja 1990. aastate keskpaigas ning võimaldasid lihtsat (ja tasuta) kõneedastust interneti kaudu, kahe või enama lõppseadme vahel. Nüüdseks on tehnoloogia arenenud, tootmises on suur Praegu veel vähe kasutatav interneti kaudu helistamine muutub prognooside järgi lähiaastatel ärisektoris valdavaks. Foto: Raul Mee hulk erinevaid seadmeid ja tarkvara ning ennustatakse, et lähiaastatel surevad ärisektoris traditsioonilised telefonilahendused välja. Isegi telekommunikatsioonigigandid, nagu Siemens või Nortel, on olnud sunnitud möönma, et tulevik on VoIPi päralt. Kui kõne on juba kord internetis, on suhteliselt lihtne sinna juurde mitmesuguseid lisavõimalusi programmeerida, seni keerulised ning väga kallid telefonijaamade võimalused on muutunud oluliselt kättesaadavamaks. Tegelikult on meist peaaegu igaühel arvutis mingi VoIPi-võimeline rakendus juba olemas, esimesena meenuvad MSN Messenger ja Netmeeting. VoIP tähendab lihtsustatult seda, et telefonikõne liigub telefonivõrgu asemel arvutivõrgus. Virtuaalse telefonisüsteemi olulisemad lisavõimalused 1. Integreerimine Integreerimine tähendab virtuaalbüroo kontekstis seda, et kasutaja saab hiireklikiga helistada mingist muust programmist kui virtuaaltelefon. Lihtsam näide on helistamine Outlooki aadressiraamatust ühe hiireklikiga. Põnevam variant on võimalus lisada telefonifunktsioone ettevõte intranetile või kliendihaldustarkvarale. Ning teistpidi, kui klient helistab, otsitakse tema kohta käiv info kliendiandmebaasist automaatselt. Tundub keeruline, kuid tegelikult on tegu lihtsamat sorti programmeerimisülesandega. Ei pea kaua nuputama taipamaks, millist lisaväärtust sellised võimalused ettevõttele annavad. 2. IVR IVR on lühend sõnadest Interactive Voice Responce ehk maakeeli automaatsekretär, mida saab helistaja juhtida toonvalimisega telefoni klaviatuurilt. Ka see on seni suhteliselt keeruliselt realiseeritav olnud. Tavaliselt on selleks vaja integreeritud telefonijaamale (PBX) lisada eraldi moodul või tarkvara ning rakenduse programmeerimine ei ole igaühele jõukohane. VoIPtehnoloogia puhul on asi tunduvalt lihtsam ja odavam, probleemi ei valmista ka ühendamine olemasolevate andmebaasidega. Näiteks mobiilse parkimise sarnane lahendus on teostatav mõne tunniga. Virtuaalbüroo jaoks tähendab VoIP eelkõige geograafilist sõltumatust. Pole tähtis, kus inimene tegelikult on, niikaua kuni tal on internetiühendus, võib firma telefoninumbrid temani venitada seega muutub töötaja ettevõtte virtuaalse telefonijaama osaks. Sellisel viisil saab kodukontorisse tuua ka kõik muud virtuaalse telefonijaama võimalused. Ühtlasi vabanetakse jaamatootjate lõa otsast enam pole vaja muretseda laienduskaartide ja seadmeuuenduste pärast ning elementaarse lisafunktsiooni hind ei põhjusta infarkti. Kuid peale tehniliste uuenduste on ka muid. Firma, kes otsustab oma senise telefonisüsteemi asendada virtuaalsega, peab arvestama küllaltki suure muutusega töökorralduses. Töökeskkond muutub oluliselt, juhtkonna võimalused näha ja kontrollida telefonisüsteemis toimuvat teevad tohutu hüppe. Neis firmades, kus telefonisuhtlus on äriliselt oluline, tõuseb kõnekeskuse efektiivsus märgatavalt. Sellise telefonisüsteemi lisavõimaluste loetelu on lausa mitukümmend lehekülge pikk. IT Kui maakodus olles GPRSi kiirus internetti ei rahulda ning ADSLi paigaldada pole võimalik, võib lahenduseks olla WiFi Eetriinternet võimaldab maakoduski tööd teha Kui tahate maakodus internetiga tööd teha, siis võib püsiühenduse saamiseks kasutada eetriinternetti. Veljo Haamer WiFi.ee toimetaja Maakodus või suvilas on interneti kasutamiseks järgmised võimalused: GPRS Kui inimene vajab tööks internetist vaid väheseid materjale, mille asukoht on täpselt teada, piisab GPRS-ühendusega mobiiltelefonist. Sobivaim on omandada kindla kuumaksuga pakett, mis muudab pikema kasutamise soodsaks. EMT-l ja Radiolinjal on saa- daval WiFi ja GPRSi ühispakett. EMT-l maksab see 495 krooni kuu; Radiolinjal 150 või 300 krooni kuu, sõltuvalt andmeside mahust. Teenuse hinnas sisaldub ligipääs firma WiFi (eetriinternet) levialadele. Püsiühendus Kui inimene peab aga oma tööks vajalikud materjalid internetist iseseisvalt leidma või vajaminevad illustratsioonid ja fotod arvutisse laadima, on GPRS oma aegluse tõttu kasutu. Sel juhul on vajalik püsiühendus. Kui hoones paikneb telefon, saab telefoninumbri järgi Eesti Telefoni kodulehelt www.atlas.et.ee kontrollida, kas ADSL-püsiühenduse paigaldamine selles asulas on võimalik. Kui ka sellest pole abi, tasub huvi tunda 278 külaraamatukogu internetiseerimise projekti arengu vastu. Nimelt on internetiseeritud raamatukogust 10 15 kilomeetri raadiuses võimalik paigaldada interneti püsiühendus eetri kaudu. Maja katusele asetatakse antenn, mis sildab internetiühenduse teie koduni, sarnaselt lähedal asuva raamatukoguga. Lingilt http://www.vemis.ee/ cms/est/raamatukogud on võimalik kontrollida, kas mõni nimetatud raamatukogudest paikneb teie vahetus naabruses. Samamoodi saab internetiühenduse luua ka siis, kui asute kuni 15 km kaugusel mobiilimastist. Niisuguse eetrivõrgu rajamiseks läheb vaja 10 000 15 000 krooni, kuid heade naabrite ühise investeeringuna tagab see rahulolu pikemaks ajaks. Puidust hoone korral katab internetiühendus kogu hoone ja ümbritseva aia. Traadita interneti levimine talu kaugus kuni 15 km internetiteenuse pakkuja ET, Uninet, Vemis jt EMT, R2 mobiilimast talu kaugus kuni 15 km külaraamatukogu Allikas: Veljo Haamer talu talu

Äripäev 18. juuni 2003 9 www.expo.ee essidisain äriruumi sisustus toimetaja Heli Lehtsaar tel 667 0188, e-post heli.lehtsaar@aripaev.ee TERVIS Seisva töö puhul peaks saama vähemalt 20% tööajast istuda Mida teha oma igapäevaelus ja -töös, et võimalikke ülekoormusest põhjustatud probleeme ennetada? Tagada jalgade asendite vaheldusrikkus: istuva töö puhul peaks saama vähemalt 10% tööajast seista ja liikuda; seisva töö puhul peaks saama vähemalt 20% tööajast istuda; asendit peaks saama vahetada vähemalt tunnis korra: istuva töö puhul võiksite igas tunnis umbes 6 minutit (st 10%) seistaliikuda, seisva töö puhul peaks igas tunnis olema võimalik umbes 12 minutit (st 20%) istuda; kui seisutööd ei ole võimalik istetööga vaheldada, siis peaks seisutöökoha juures olema kõrge, istumist ja jalgade toetamist võimaldav töötool. Kasutada tööks sobivaid, kuid mugavaid jalanõusid. Vältida pidevat raskuste tõstmist ja kandmist. Rasedatele peab tööandja tagama lamamisvõimalusega puhkeruumi kasutamise ja vajadusel muutma töökorraldust ning kergendama töötingimusi (töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks; vabariigi valitsuse määrus nr 50, 07.02.2001; RT I, 13.02.2001, 17, 81). Säilitada normaalne kehakaal. Need, kellel on pärilik kalduvus veenilaienditele ja liigesehaigustele, kes põevad suhkrutõbe, peaksid eriti suurt tähelepanu pöörama jalgade koormuse vähendamisele, kuid samas suurendama väikese koormusega dünaamilist lihastööd: sõitma rattaga, ujuma, tegema spetsiaalseid võimlemisharjutusi, vältima pikaajalist seismist ja raskuste kandmist, kuuma vanni, duðði ja sauna. Kindlasti tuleb igapäevaelus ja -töös kanda mugavaid, jalavõlve toetavaid jalanõusid. Kuigi juuksurid veedavad suurema osa tööajast püsti, on salongides neile tavaliselt muretsetud ka kõrged ratastel toolid. Pildil Intersaloni juuksurisalong. Foto: Raul Mee Teenindajatöö kurnab jalgu Pidevalt püstijalu töötades tekivad umbes 40. 45. eluaastast jalgade ülekoormust väljendavad haigusnähud. Et oma jalgade tervist hoida, tasub neile töö ajalgi vaheldusrikast liikumist võimaldada. Eva Maria Reimers ASi Medicover Eesti füsioterapeutergonoom Jalad ja nende tervis on inimesele elus toimetulemiseks väga olulised. Soovime ju kõik liikuda oma maise teekonna lõpuni iseseisvalt, valuta ja ilma kõrvalise abita. Klassikalised naistetööd on seotud teenindussfääri ja müügiga, õpetamise ning tervishoiuga. Peetakse loomulikuks, et pidevalt püstijalu seisev ja kliente teenindav naine suudab ka tööpäeva lõpus olla suurpärases vormis ja heas tujus. Kahjuks ilmutavad sellise inimese jalad õhtuks tugevaid väsimuse märke ning aastate jooksul võib kaunis jalakuju muutuda inetuks: sääred on kaetud muhklike sinatavate veenilaienditega, jala pöid on laienenud-lamenenud, suur varvas on end hakanud pöörama risti teiste varvaste suunda nii, et pöia sisekülge, suure varba liigestumiskohta on tekkinud teravalt valulik muna. Lisaks inetule jalakujule võivad igapäevatööd ja -elu hakata tugevalt segama valutavad põlve- ja puusaliigesed. Liikumine muutub vaevaliseks, aeglaseks ja kohmakaks. Kuigi tööealistel esineb va- lusid alajäsemete luu-lihaskonna piirkonnas tunduvalt vähem kui selja-, kaela-, õlavöötme- ja ülajäsemete piirkonnas, on väga tõenäoline, et pidevalt püstijalu töötajal ilmnevad alates 40. 45. eluaastast selged jalgade ülekoormust väljenduvad haigusnähud. Enamasti on need seotud artrootiliste protsesside algusega põlve- ja puusaliigeses. Tasub ära märkida, et seistes langeb ühele põlvele jõud, mis moodustab 40% kehakaalust; kõndimisel suureneb koormus ühele põlvele neljakordselt ja trepist üles minnes koguni kuuekordselt. Äriruumi Sisustuse rubriik kajastab tervisliku töökeskkonna temaatikat iga kuu kolmandal kolmapäeval. Paku oma jalgadele vaheldust: Jalgade koormust suurendavad asjaolud: ülekaalulisus pidev töö seistes (müüjad, juuksurid) pidev kõndimine-liikumine (koristustööd) pidev istumine (kontoritöötajad) pidev kükitamine-põlvitamine (aiatööd, ehitustööd, koristustööd) jalgade pikaajaline sundasend (töö iseloom ei võimalda vabalt jalgade asendit vahetada, tekib staatiline lihastöö: autojuhid, õmblejad) rasedus pidev raskuste tõstmine ja kandmine (postiljonid) ebasobivad jalanõud (pidev kõrgete kontsadega kingade kandmine, liiga kitsa liistuga kingade kandmine) liigne kuumus (üle 28 C, kuumad vannid)

10 Äripäev 18. juuni 2003 äriruumi sisustus toimetaja Heli Lehtsaar tel 667 0188, e-post heli.lehtsaar@aripaev.ee KASULIK INFO Ventilatsioon peab korras olema Umbse tööruumiga võitlemiseks leiab paar lihtsat nippi Mida kirkamalt päike taevas paistab, seda enam hakkavad kontoritöötajad kurtma umbsete tööruumide ja pärastlõunaks valutama hakkava pea üle. Heli Lehtsaar heli.lehtsaar@aripaev.ee Enamasti tekivad sellised mured ruumides, kus ventilatsioon on korrast ära või puudub hoopis, eriti hulluks teeb olukorra see, kui ka aknaid ei saa avada. Et ruumis oleks hea olla, peab kogu õhk vahetuma kahe tunni jooksul. Selle tagab hästi töötav ventilatsioonisüsteem. Vanemates majades, mis pole tänapäevaste materjalidega õhutihedaks ehitatud, toimib tavaliselt ka nn loomulik ventilatsioon. Kui tekib kahtlus, et ventilatsioon korralikult ei tööta, võiks selle alaga tegelevast firmast kohale kutsuda spetsialisti, kes vastava aparatuuri abil olukorra üle kontrollib ning vajadusel süsteemi reguleerib. Oluline on tähelepanu pöörata ka ruumis kasutatud viimistlusmaterjalidele, samuti sellele, millest on valmistatud mööbel. Liigne sünteetika nii põrandal kui ka seinas võib lõpuks tervisele mõjuma hakata. Ka ise saab enda heaolu parandamiseks üht-teist ära teha. Suvel, kui päike liiga teeb, on oluline akna ette muretseda Näpunäiteid hea ruumiõhu saavutamiseks: Paiguta koopiamasinad ja printerid ruumis töökohast võimalikult kaugele või eraldi ruumi. Väldi selle ruumi õhu sattumist teistesse ruumidesse. Suitsetamisruumile taga eraldi ventilatsioon. Taga hea ventilatsioon tööruumis kogu ruumi õhk peaks vahetuma 2 korda tunnis. Hoia ventilatsioonisüsteem puhtana. Et vältida tolmu kogunemist, kasuta võimalikult vähe lahtiseid riiuleid. Tee vähemalt kord nädalas ruumide märgpuhastust. Talvel kasuta keskküttega või elektriküttega ruumides õhuniisutajat. Eelista naturaalseid remondi- ja viimistlusmaterjale. korralikud katted ribikardin või ruloo hoiavad üsna hästi päikesesooja tagasi. Talvel, kui keskküttega ja eriti elektriküttega ruumides muutub õhk liiga kuivaks, tasub kasutada õhu- niisutajat. Optimaalne õhuniiskus tööruumides on 40 60%. Mingil juhul ei tasu tööruumides suitsetada, samuti võiks eraldi ruumis asuda printer ja koopiamasin. METALLRIIULID LATTU VÕI ARHIIVI TALLINNAS Tel (0) 605 3626 TARTUS Tel (07) 367 581 PÄRNUS Tel (044) 30 238 JÕHVIS Tel (033) 25 707 veebis jaanihinnaga ainult sel nädalal http://www.aripaev.ee/kasiraamat/ Korraldame konkursi kaupluse sisustuse disainile Auhinnaks SONY poolprofessionaalne digitaalne fotoaparaat DSC-F717 Täna keedame pakkekilet Kasutatavad materjalid Valmistame ja müüme vastavalt kliendi tellimusele LDPE kilepakendeid Kasutamine kilekotid kattekiled pakkekiled pakkesukad kiled igasugusteks katmisvajadusteks KILEKESKUSE KÖÖGINURK Serveerimine Võimalus valida erinevate kile paksuste, mõõtude ja värvide vahel Kiletoodete müük ja tootmine Klienditeenindus Kastani 1, 79514 Rapla Telefon (048) 92 103 Faks (048) 92 107 e-post kk@kilekeskus neti ee www kilekeskus ee Ootame pakkumisi kuni 15. juulini Lisainformatsiooni saab kohapeal Projektijuht Risto Eesaru 699 8215 info@sony-center-estonia.com

Armas Äripäeva tellija! Võta leht kaasa, kui puhkama lähed! Ümberadresseerimine: uusaadress@aripaev.ee faks 0 667 0300 tel 0 667 0099 ehitus toimetaja Heli Lehtsaar tel 667 0188, e-post heli.lehtsaar@aripaev.ee Äripäev 18. juuni 2003 11 EHITUSMATERJALID Metallist laepaneele saab pulbervärviga sobivasse tooni värvida Alumiiniumist ripplagi kestab kaua Valides ripplaematerjali, tuleb vältida neid, mis on tervisele kahjulikud, amortiseeruvad kiiresti ning millel on viletsad niiskusja tulepüsivusnäitajad. Sirli Kukk Favor AS Laekeskus Üks parimaid materjale, mille puhul pole karta ühtki eelnimetatud ohtu, on alumiinium. Alumiiniumist valmistatakse väga erinevaid laetüüpe, sh kassette, reste, profiile ja muid erilahendusi. Alumiiniumi üheks olulisemaks eeliseks on ilmastikukindlus, mis võimaldab seda kasutada nii sise- kui ka välistingimustes. Ühtlasi on tegemist pika kasutuseaga materjaliga, mis on tervisele täiesti kahjutu. Alumiiniumlagi on funktsionaalne Kui rääkida elu- ja olmehoonetest, siis niisketesse ruumidesse (köögid, vannitoad, tualettruumid) sobib just alumiiniumprofiil kõige paremini. Veeavariide korral pole sel juhul vaja karta lae riknemist. Lae määrdumise korral on seda aga lihtne puhastada tavaliselt piisab sooja veega pesemisest, veele võib lisada nõudepesuvahendit. Kui ventilatsiooniavad jäävad laepinna taha, siis saab lae muuta õhku läbilaskvaks, kasutades lahtiste vahedega U-profiili. Nii tagatakse õhu liikumine ja välditakse kondensaadi teket. Perforeeritud profiillael on parem helineelduvusvõime kui siledal lael. Perforeeritud profiilide seestpoolt akustilise kangaga katmine parandab neid omadusi veelgi ja ühtlasi ei lase laelampide valgusel paista läbi perforeeringu avade. Ka lagi on sisekujunduselement Ripplagi võimaldab vana amortiseerunud laematerjali kiiresti välja vahetada ja katta lae alla jäävad torud, juhtmed ja lae ebatasasused. Seejuures on ripplage hiljem võimalik avada, pääsemaks ligi lae taha jäävatele kommunikatsioonidele. Ühtlasi on see lihtne võimalus anda ruumile värske ja puhas ilme. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele võimaldab alumiiniumripplagi teostada ka kõige põnevamaid sisekujundusideid, kasutades selleks erinevaid profiilitüüpe, paigaldamisviisi või toone ja pinnakatteid. Lisaks sellele, kas profiili pind on perforeeritud või mitte, võib valida ka erineva laiusega profiile. Profiili tüüp tingib aga selle, kuidas profiil hiljem kandetaladele paigaldatakse. Kui K-profiil on kinnine vahedeta laetüüp, mis jätab ühtlase mulje, siis U-profiilide vahele jäävad vahed, mis tagavad, nagu eelpool mainitud, ka hea ventileeritavuse. UP-profiil on kinniste vahedega laetüüp, mis jätab reljeefse ja huvitava tulemuse. Alumiiniumprofiile võib paigaldada nii tavapäraselt horisontaalselt kui ka vertikaal- ja kaarjatele pindadele. Profiilide suund laes võib olla risti, põiki, diagonaalne või ühe ruumi ulatuses mitmesuunaline. Kuigi põhiliselt on alumiiniumlaed kas valged või naturaalse alumiiniumi tooni hallid, võib laepaneele pulbervärviga värvida kõikides vikerkaaretoonides. Elu- ja olmeruumidesse, koridoridesse, aga miks mitte ka vannitubadesse ruumile erilise sisekujundusliku nüansi andmiseks võib kasutada ka hõbedase või kuldse peegelpinnaga paneele. Alumiiniumprofiilripplaega sobivad erinevad valgustid (süvistatud, väljaulatuvad, rippuvad), ventilatsiooniavad jms. Valgustite jms jaoks alumiiniumist laeprofiilidesse avade lõikamine on üsna lihtne. Alumiiniumripplagi on terviklik süsteem Alumiiniumprofiillage on lihtne paigaldada ja näpunäiteid leiab vastavatest töövihikutest, mis igale küsijale poest kaasa antakse. Kuigi ripplagi ei ole Perforeeritud alumiiniumprofiillael on parem helineelduvusvõime kui siledal lael. keeruline toode, võib vajamineva materjali lasta välja arvutada laemüüjatel. Üldiselt toodetakse 6meetriseid paneele, millest lõigatakse tellijale vajaliku pikkusega profiilid. Lastes profiilid vajalikku mõõtu lõigata juba tehases, väldib tellija võimalikke lõikamiskadusid. Kuigi otse tootmisliinil lõikamine võtab veidi Alumiiniumprofiilist ripplage saab kasutada nii kuivades ruumides näiteks kohvikus kui ka märgades ruumides vannitoas ja saunas. Foto: Favor rohkem aega, on see rahas oluline kokkuhoid. Suurtes ruumides kasutatakse pikkade paneelide jätkamiseks spetsiaalseid ühendusdetaile, nii et kogu lae pind jääb visuaalselt ühtlaseks. Metallprofiillae saab vajadusel paigaldada ka otse vastu aluslage. Alumiiniumripplagi on hästi säiliv, niiskuskindel, puhastatav, avatav ja vajaduse korral ka vaid osaliselt uuendatav siseviimistlusmaterjal. Alumiinium on keskkonnasõbralik ehitusmaterjal: vananenud või kahjustatud alumiiniumi saab suunata ümbertöötlusse. Et alumiiniumprofiillagesid toodetakse Eestis, on tegemist kodumaiselt vääristatud materjaliga. www.assar.ee u Katlad u Radiaator- ja põrandaküte u Projekteerimine u Paigaldus www.ahjusoojus.ee Rootsi kaminahjud KARL See ahi* võib soojaks kütta 120 140 m 2 kahekorruselise elamu *ventilaatoriga siis kui põrand on põhiline Õlitatud või lakitud põrand? TOODAME JA MÜÜME glasuuritud ja glasuurimata ahjupotte, jahvatatud savi, aiavaase, aiaskulptuure Uuri lähemalt: AVM-TERM AS Tel/faks 043 49 580 e-post avm@matti.ee www.avmterm.ee LINT AS Lauliku 2b,Tallinn Tel 672 4802, 672 4830 www.multip.ee Tel/Faks 656 3296 OÜ SAVITON Laevastiku 3G, 10313 Tallinn Tel (0) 662 6350 Tel/ faks (0) 662 8790 www.saviton.ee

12 Äripäev 18. juuni 2003 ehitus reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, e-post margitr@aripaev.ee; reklaamimüügi projektijuht Piret Veski tel 667 0069, e-post piret.veski@aripaev.ee Ehituslikud saematerjalid Tislerpuit woodlife Välisvoodrilauad Sisevoodrilauad Põrandalauad Höövelpuit Liistud Katusekattematerjalid Katuseaknad Ehituskivid Männiku müügiesindus Männiku tee 123 11216 Tallinn Üldtelefonid: (0) 6559 232 (0) 6559 157 Faks: (0) 6559 138 Kauplus: (0) 6791 542 Mustamäe müügiesindus Forelli 10a 10621 Tallinn Üldtelefonid: (0) 6563 069 (0) 6562 789 Faks: (0) 6562 790 Kauplus: (0) 6509 835 Uksed Puidukaitsevahendid Immutatud puit Terrassilauad Tähetorni müügiesindus Tähetorni 102 11625 Tallinn Üldtelefon: (0) 6790 395 Faks: (0) 6790 393 www.puumarket.ee Ehitusplaadid - vineerid - puitlaastplaadid - puitkiudplaadid Ehituspaberid Ehitusmetall EIDELBERGCEMENTGroup Ehitussegud Soojustusmaterjalid Puumarket on Eesti puiduvääristamisprogrammi Puuinfo liige ja toetaja (www.puuinfo.ee). A S J A T U N D L I K P A R T N E R S I N U H U V I D E S

ehitus toimetaja Heli Lehtsaar tel 667 0188, e-post heli.lehtsaar@aripaev.ee Äripäev 18. juuni 2003 13 UUSEHITISED Kõrvalhoone ehitamine ja juurdeehituse kavandamine Paranenud elujärg sunnib elamist suurendama Aja jooksul peresse lisandunud auto jaoks on tarvis garaaþi, aiamööbli, ja nüüdisaegse haljastustehnika jaoks hoiuruumi, lisaks soovitakse grillikohta, varjualust terrassi jne. Harry Lindemann Epe OÜ arhitekt See tekitab eramuomanikus vajaduse juurdeehituste ja abihoonete järele. Siin põrkutakse paraku aga olemasoleva olukorraga: elamukrundi ehituslike piirangutega; tehnovõrkude olemasolu või nende puudumisega; olemasoleva piiratud ruumimahuga ja ruumide funktsionaalse planeeringuga; olemasoleva hoone arhitektuurse lahenduse ja välisviimistlusega. Need olulised probleemid on vaja lahendada, et saavutada perele soovitud mahuga ja majanduslikult vastuvõetav lahendus. Tavaliselt kaasneb juurdeehitussooviga ka tahe olemasolevat hoonet korrastada, soojustada, aknaid vahetada, rajada terrasse ja haljastust. Juurdeehituse projekti koostaja arvestab varem projekteeritud elamu või hoonestuse paiknemise, arhitektuurse liigendamise või ka liitmise ning tervikliku arhitektuurse lahenduse tekkimise eest. Projektita ise tehtav hoonestuse laienda- mine kättesattuvatest materjalidest ning suvaliste töövõtetega võib muuta ja ka rikkuda olemasoleva ehitise väärtust. Soovitatavalt on ehitusprojekti koostaja vastava eriharidusega ja registreeritud projekteerija. Erandkorral ka valdaja, kes omab piisavat oskust projekti teostamiseks. Kavandamisel on mõistlik arvestada ja väärtustada olemasolevat elamu sissepääsu, vältides tänavalt vaadet vaid suurtele garaaþiustele. Projekti koostamisel tuleb arvestada juurdepääsutee või Juurdeehitust kavandades tuleb arvestada ka olemasoleva hoone välimust. Foto: Raul Mee tänava ja ilmakaarte orientatsiooni. Varem rajatud haljastuse ning kindlasti ka olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise nõue on omal kohal ka juurdeehituse kavandamisel. Ehitusloa eest tuleb maksta riigilõivu Riigilõivud on järgmised: ehitusluba hoone püstitamiseks 2000 krooni, millele lisandub 5 krooni iga ehitatava ruutmeetri eest ehitusprojektis fikseeritud hoone suletud netopinnast arvestatuna ehitusluba rajatise püstitamiseks 2000 krooni ehitusluba hoone rekonstrueerimiseks 2000 krooni, millele lisandub 5 krooni iga ehitatava ruutmeetri eest ehitusprojektis fikseeritud hoone suletud netopinnast arvestatuna ehitusluba rajatise rekonstrueerimiseks 2000 krooni ehitusluba hoone laiendamiseks 2000 krooni, millele lisandub 5 krooni iga ehitatava ruutmeetri eest ehitusprojektis fikseeritud hoone suletud netopinnast arvestatuna ehitusluba rajatise laiendamiseks 2000 krooni ehitusluba üksikelamu, suvila, aiamaja või taluhoone püstitamiseks 1000 krooni ehitusluba üksikelamu, korteri, suvila, aiamaja või taluhoone rekonstrueerimiseks 500 krooni ehitusluba ehitise lammutamiseks 500 krooni Paberimajandus korda enne ehitusega alustamist Juurdeehituse-abihoone rajamist peab alustama ehitusseadusest ja linnaehituslikest (detailplaneeringuga ette nähtud) nõuetest tuleneva selgitamise ja vastavate dokumentide vormistamisega. Seega soov rajada abihoonet algab üldjuhul käiguga arhitekti ja/või valla ehitusnõuniku juurde. Juurdeehituse planeerimiseks taotletakse/väljastatakse kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimused, mis määravad konkreetse maavalduse hoonestamise ja rajamisega tulenevad kitsendused, ja vajalikud kooskõlastused. Samuti määratakse esitatava projekti maht. Tarvilik on mõõdistada majavalduse või ka selle osaline geodeetiline alusplaan, täpsustamaks maa-aluste tehnovõrkude ja krundil paiknevate hoonete asukohad ning võimaldamaks hilisema rajatiste sidumise koordinaatvõrgustikuga. Juurdeehituse kavandamisel peab arvestama tuletõrje, tervisekaitse ja keskkonna säästmise normdokumentidega, turvalisuse nõuetega ning tehnovõrkude valdajate seatud liitumistingimustega. misel tuleb arvestada, kas soovitakse olemasoleva hoonega seotud või eemal asuvat paigutust. Olemasoleva hoonega liitmisel tuleb jälgida varasemaid ar- Otsides hoonestusele sobivat arhitektuurikeelt, tuleb arvestada olemasoleva hoone paigutusega krundil, et mitte varjata eluruume päikesepoolsetest külgedest. Lahenduse kavandahitektuurseid jooni ja materjale, katuste kaldeid ning avatäidete jaotusi. Muutliku reljeefiga krunt loob põnevamaid ning ebatraditsioonilisemaid lahendusi, kuid arvestama peab sel juhul sadevete immutuse ja kanaliseerimise võimalusega, et vältida ebasoovitavaid tagajärgi. Varem projekteeritud keldrikorruse garaaþid ja abiruumid on oma proportsioonidelt jäänud kitsaks ning lühikeseks tänapäevastele sõiduvahenditele ning on kasutusel kuuride või panipaikadena. Ehitushindu kalkuleerides tagavad auto katusealune ning terrass tihti odavama lahenduse võrreldes lahmakate garaaþiuste ja talveaedadega. OÜ SPRAYTEC Uks, mida võib usaldada Standoor Eesti OÜ Aiandi tee 24, 74001 Viimsi, Harju maakond Tel 600 8930 Faks 609 1420 kolb- ja kruvipumbaga pahtlipritsid HEMO dekoratiivkrohvi pihustuspüstolid krohvipritsid ja kipskrohvi mikserpumbad kõrgsurve värvipritsid AIRLESSCO tapetseerimisseadmed Garaaþiuksed otse tootjalt: Erinevad mudelid Kiired tarnetähtajad Professionaalne teenindus info@standoor.ee www.standoor.ee MÜÜK RENT REMONT Suur-Kaar 53, 50404 Tartu tel (07) 380 594, faks (07) 384 184, GSM 050 18 519 e-post ou.spraytec@neti.ee, www.spraytec.ee Suures valikus otse maaletoojalt! Vineeri (veekindel, lamineeritud) Puitkiudplaate (sh värvitud) Puitlaastplaate (sh lamineeritud) OSB3 ehitusplaate MDF-plaate Seinapaneele Lauaplaate, Aknalaudu Mööblifassaade Laod Tallinnas Kadaka tee 3 tel 0 657 6757 Tartus Teguri 55 tel 07 371 781 www.probex.ee Kasutatud ehitus- ja põllumajandusmasinate müük TÄNA LAOS laadur-ekskavaatorid Case 580 SLE 1997, 425 000+18% Case 580 SLE 1998, 455 000+18% roomikekskavaator CAT 312 1994 ratastraktorid New Holland 110-90 1996, 290 000+18% Valmet 8400 1997, 390 000+18% SAABUMAS laadur-ekskavaator Fermec 965 1997 roomikekskavaator CAT 317 1995 Kasutatud ehitusmasinad ka tellimisel roomikekskavaatorid ratasekskavaatorid laadur-ekskavaatorid rataslaadurid Lao aadress Põllu 1, Võru kontakttelefon 056 460 533 e-post enn@runso.ee buldooserid kompaktlaadurid teedeehitusmasinad põllumajandusmasinad jne Lisainfot leiate www.runso.ee

14 Äripäev 18. juuni 2003 ehitus toimetaja Heli Lehtsaar tel 667 0188, e-post heli.lehtsaar@aripaev.ee EHITUSTEHNOLOOGIAD Kaks elamumessi Soomes, aiandusmess Saksamaal Suvel tasub lähivälismaa elamumessidelt ideid koguda Ümarpalkidest suvemaja Kuru messikülas koos lehtla ja puitterrassiga. Foto: internet Kuru suvilamess Soomes Esimene võimalus tutvuda uuemate ehitustehnoloogiate ja - materjalidega on põhjanaabrite soomlaste juures juba avanenud. Kurus, väikeses järveäärses asulas, mis Tamperest 50 km põhja pool asub, avati eelmisel nädalavahetusel suvilamess. Seal saab näha kõike, mis soomlaste suvitamistraditsioone puudutab paarikümne järve kaldale püstitatud hoone seas on esindatud nii väikesed suvemajakesed kui ka korralikud suvitushäärberid. Ning loomulikult saunad, mis eestlase arusaamise järgi tavapärasest saunast erinevad kas või oma suuruse poolest. Seda, et suvilamess on soomlaste seas väga populaarne, näitab kas või avamisnädalavahetusel püstitatud külastusrekord 8000 inimeseni pole eelmistel aastatel sama lühikese ajaga jõutud. Avatud: 13. 19. juunini ja 23. juunist 6. juulini Pilet: ca 170 krooni (11 eurot) Kahe päeva pilet: 300 krooni (I päev 11 eurot, II päev 8 eurot) Lisainfo: http:// messut.virtuaalitori.net Laukaa elamumess Soomes Tänavune Soome elamumess toimub Laukaa kirikukülas, kuhu on Jyväskyläst vaid 20 kilomeetrit. Kuna messiala asub järve kaldal, on tänavu põhiteemaks Kodu järve kaldal. Sellise kodu juurde kuuluvad lahutamatult saun ning paadi- AKNAD ETTE www.komplekt.ee Ventilatsioon ja maaküte M Ü Ü K J A P A I G A L D U S Suvel on paras aeg koguda majaehituseks või suuremaks remondiks ideid ning kus oleks seda parem teha kui elamumessidel, kus lõppviimistletud ning äragi sisustatud elamised kõigile huvilistele uudistamiseks avatud on. Kõige lähemal pakuvad kuhjaga huvitavat vaatamist elamumessid Soomes. Selle suve märksõnu on kaks: suvilamess Kurus, mis kestab 6. juulini, ning nädalake vahet ja siis avab väravad Laukaa elamumess, mis jääb avatuks 10. augustini. Kel aianduse vastu huvi, võib sõita natuke kaugemale Saksamaal Rostockis on juba aprilli lõpust avatud aiandusnäitus, mida saab külastada 12. oktoobrini. ÄP sild. Kokku ehitati messikülla 20 eramut, seitse ridaelamut ning kaheksa rannasauna. Majadevalik on mitmekesine: puitkarkasshooned, arhailise välimusega palkehitised ning betoonplokkidest või poorbetoonist elamud. Sisustamisel on kasutatud parimaid Soome materjale. Näha saab ka mitmeid nüüdisaegseid lahendusi näiteks Eestiski tutvustatud vihmaga isepuhastuvaid aknaklaase, termotöödeldud puidu kasutamist, soojuspumpasid jne. Avatud: 11. juuli 10. august Pilet: ca 205 krooni (13 eurot) Kahe päeva pilet: 360 krooni (I päev 13 eurot, II päev 10 eurot) Lisainfo: www.asuntomessut.fi Aiandusnäitus Rostockis KUUMTSINKIMINE EESTI SUURIM TSINGIVANN pikkus 6,5 m, sügavus 2,5 m ja laius 1 m 10 000 ruutmeetri suurune näitusepark asub Rostockis Warnowi jõe äärsel tasandikul. Näituspargi IGA 2003 territoorium on jagatud kolme ossa: ühel kolmandikul on tunda inimkäe sekkumist, teine kolmandik on jäetud looduse enda kujundada ning kolmandal leiab maastikukujunduse näiteid rohkem kui kahekümnest maailma riigist. Oma nn rahvusliku aiaga on väljas näiteks Soome, Läti, Pakistan, India, Jaapan, Slovakkia, Kreeka pilt on tõesti kirju. Ükski aiandusnäitus ei vääri oma nime, kui seal ei esitleta lillede kuningannat roosi. Rostockis saab nende kaunite lillede ilu imetleda roosiaias, pilkupüüdvad on ka jõel ujuvad haljastatud saarekesed. Omaette sektsioon tutvustab kalmistute kujundamist alates taimevalikust kuni hauakivideni. Avatud: 25. aprillist 12. oktoobrini Pilet: ca 220 krooni (14 eurot, üks päev) Lisainfo: www.iga2003.de Ainsana Eestis tehakse meil väikedetailide kuumtsinkimist tsentrifuugis ja kuumtsingitud toodete väliskeermete puhastamist suruõhuga. Kuumtsinkimisalane konsultatsioon. Roostevastane garantii aastateks. KÕIK TSINKIJAD ON TERETULNUD! Laki 14, 10621 Tallinn Telefon 655 0116 Faks 655 0117 www.kliimaseade.ee ENSTO ENSEK AS Paldiski mnt 21 76601 Keila Tel (0) 674 7575, 674 7476, 050 35 492 Faks (0) 674 7566 Erine massist vali looduskivi soodustus 10% # igikivi n kaljukivi n kvartsiit graniit n marmor n paekivi KASUTUSKOHAD elumajade, suvilate, saunade vundamendid ja soklid sise- ja välisseinad põrandad trepid katused terrassid aiateed sise- ja välisbasseinid väli- ja sisekaminad majade ja saunade pesuruumid aiakujunduselemendid aia- ja terrassilauad aiapostid dekoratiivsed müürid grillid eksklusiivsed ja kulumiskindlad põrandad ajaloolised ehitised looduskivi KALJUKIVI Hind alates 159 / IGIKIVI l/m Hind alates 397 2 +km l/m 2 +km www.mendali.ee Kotzebue 18d, Tallinn, tel 050 34 533, mendali@mendali.ee

ehitus Äripäev 18. juuni 2003 15 reklaamitoimetaja Margit Raias tel 667 0162, e-post margitr@aripaev.ee; reklaamimüügi projektijuht Piret Veski tel 667 0069, e-post piret.veski@aripaev.ee Tõste- ja koormakinnitusvahendid Peterburi tee 71, 11415 Tallinn tel 620 5136, faks 620 5146 e-post info@certex.ee www.certex.ee terastrossid, trosstroppide valmistamine ketid ja ketitarvikud, kett-troppide valmistamine tekstiiltroppide ja koormarihmade valmistamine tõstetalid, plokirattad, tõstehaaratsid seeklid, vandipingutid, tõstesilmad ja -pööritsad traaversid, tõstepoomid, tõsteabivahendid happekindlad trossid, ketid ja tarvikud Tallinn, Valdeku 101b Tel 050 25 295, 658 6348 MÜÜME PARANDAME HOOLDAME OSTAME AP Masinad trei- ja freespinke vertikaal- ja radiaalpuurpinke ekstsentrik- ja hüdropresse lihvimis- ja teritusmasinaid lehtmetalli painutuspresse ja valtsseadmeid giljotiinkääre Kasutatud giljotiinlõikurid, painutus- ja muud seadmed Saksamaalt Uued metallitöötlemisseadmed Taanist, Saksamaalt, Venemaalt ja Valgevenest V Õ R K K O T I D kaminapuu pakkimiseks erinevad värvid 40, 50, 60 ja 80 liitrit UV-kindlad OÜ ALVIRON Tel 051 31 044 Faks 043 35 606 e-post alviron@hot.ee PUIDUBÖRS IGAL KOLMAPÄEVAL RIDA 236 KROONI TEL 667 0069 kood materjal mõõdud (mm) kogus (tm) 1 tm hind (kr) kontaktandmed MÜÜK 025 tamme, saare, haava, kase, lehise, pärna, vahtra paksus 25 50 pidevalt kokkuleppel tel 052 76 943, 050 48 445, (07) 351 427 Puiduäri AS kuiv ja märg saematerjal www.puiduari.ee 112 männi, kase servatud ja servamata saemat (8 18%) erinevad, I V kvaliteet pidevalt kokkuleppel tel 679 1541, 051 17 689, auri@puumarket.ee, www.puumarket.ee 255 kuuse ja männi saematerjal erinevad ristlõiked tel (077) 65 216, 052 32 832, 050 26 468 471ehituslik saematerjal pidevalt kokkuleppel tel 050 32 609 Saha-Loo 538 ehituslik laud 1200 kr/tm tel/faks 621 3466, 051 942 980, 052 90 573 prussid 32 100; 38 100; 50 100/125/150/200; 75 200 al 1500 kr/tm pikkused 1,8 7,5 m 542 tisleri puit KD 8%, ehituspuit KD 8%, höövelpuit tel 056 560 089 OÜ Regor Puidugrupp, Paneeli 4a, Tallinn, priit@regor.ee OST 142 servatud kase saematerjal 25 75, 100, 125, 150 mm kokkuleppel kokkuleppel tel 050 10 652, 052 40 470 245 oksavaba saematerjal (haab, lepp, mänd) erinevad piiramata kuni 4500 kr tel (07) 301 810, (07) 301 811, 051 76 818, 052 50 545 Ha Serv OÜ 413 kuusepalk, männipalk Ø alates 18 cm piiramatu kokkuleppel tel 050 39 144, 052 13 128 Barrus AS 453 männi ja kuuse saematerjal 22 50/100/150, 50 100/115/125/150 piiramatu tel 056 200 032 47 75/100/125/150/175/200/225 472 kuusk (värske) 47 100/125/150/200/225, pikkus 2,4 6 m tel 674 7560, 674 7483, 050 92 168, faks 674 7553; 75 225, pikkus 4,2 6 m artur.ernits@haret.ee kuusk (kuiv 18%) 47 100/125/150/200/225, pikkus 2,4 6 m 509 kasesaematerjal 25/32 75, 100, 125, 150 1500 7000 kr/tm tel 050 37 798, faks 609 1323 520 männi, kuuse, kase, lehise saematerjal erinevad pidevalt kokkuleppel tel 050 35 621, 627 3333, ipt@online.ee 529 ehituslik saematerjal pidevalt kokkuleppel tel 052 44 600, (044) 37 847, k.kaup@mail.ee Rentem OÜ, Savi 37, Pärnu TEENUS 348 puidukuivatamise teenus: mänd, kuusk, lehis, 4 kambrit kogumahuga 360 m³ kokkuleppel al 200 kr/tm tel/faks 637 9086, 637 9325, Vana-Narva mnt 8a, Tallinn kask, lepp, haab jm, hööveldusteenus, saematerjali (Muuga sadama ja raudteeharu lähedal) sorteerimis- ja kappimisteenus 499 puiduimmutusteenus A ja B klass: kemikaal CCA 390 450 kr/tm + 18% tel 050 55 679, 637 9254, faks 637 9243 Kestvuspuit kroomivaba kemikaal Tanalith E 450 800 kr/tm + 18% Vana-Narva mnt 12, Maardu 535 puidukuivatamisteenus 2 100 m³ tel 056 200 032 541 puidusügavimmutus, A ja AB klass, kemikaal CCA 350 450 kr/tm + 18% tel 056 640 271, 056 640 228, faks (07) 418 185 OÜ Sakkose, Vana-Kuuste, Tartumaa 543 metsa ülestöötamise kompleksteenus Harvesteriga tel 052 05 430 (meister) 544 puidu sorteerimis- ja kuivatamisteenus 3 kambrit 210 m³ kokkuleppel al 200 kr/tm tel 056 637 001 Viljandi maakond MÜÜA PUIDUTÖÖSTUS Lõuna-Eestis, 40 km Tartust. Kinnistu 3 hektarit maad ja 4000 m 2 hallipinda koos seadmetega raamsaag LINCK U 71, kahekettaline saag WITTE, ühekettaline saag, seimrid PAUL, nelikanthöövel KUPFERMÜHLE, järkamisliin, kuivati, teritusseadmed VOLLMER, kahveltõstukid Hind 195 000 eurot Info tel 051 57 019 ANTIBLU SELECT tagab puidu väärtuste säilimise, pakkudes tõhusat kaitset pinnahallitust ja sinimädanikku põhjustavate seente vastu. Kaitse toimib 3-6 kuud puidu kuivatamise, ladustamise ja transportimise ajal. konkurent töötlemata...... ja puit talub niiskust Hansacom OÜ Tel 605 2344, 053 405 636 Faks 605 2345 Betooni 19, Tallinn 11415 www.hansa.hansawood.ee lisainfo www.ar.archtp chtp.com

16 Äripäev 18. juuni 2003 Ericsson 8,75 +1,74% Nokia 14,94 +1,63% Hansapank 287,59-1,66% Eesti Telekom 104,68 +1,36% börs toimetaja Kaja Koovit, tel 667 0096, e-post kaja.koovit@aripaev.ee 9 12 Börsiinfo reaalajas 3 www.aripaev.ee/bors/ 6 KASUMID Kasumite kasvuks vajalikku investeeringute kasvu ei ole näha USA tehnoloogiaaktsiate hinnad on tänavu kerkinud keskmiselt 25% võrra ning analüütikute sõnutsi ei pruugi tõusule olulist lisa tulla, sest ettevõtete kasumid hinnatõusu ei toeta. Kaja Koovit 17.02.2003 1310,17 Tehnoloogiaaktsiate hinnaralli on riskantne kaja.koovit@aripaev.ee USA tehnoloogiaaktsiate liikumist kajastav Nasdaqi indeks on aasta algusest kerkinud peaaegu 25 protsenti. Osa tehnoloogiafirmasid on aga pakkunud veelgi suuremat tootlust, näiteks arvutigraafika kiipide tootja Nvidia ja maailma teine suurem internetiseadmete tootja Juniper Networks. Nende aktsiate hinnad on kerkinud vastavalt 104% ja 89%. Bloomberg kirjutas, et arvu- titootmisega seotud ettevõtete aktsiate hinnatasemed on nende kasumitega võrreldes samal tasemel kui 1999. ja 2000. aasta tehnoloogiabuumi ajal. Aktsiad on kallid, kuskil ei ole näha tehnoloogiaettevõtete kasumi kasvu turgutavat firmade IT-investeeringute suurenemist, tõdes Merrill Lynchi tehnoloogiaettevõtete strateeg Steven Milunovich. Tehnoloogiafirmade klientide selleaastased investeeringute kavad kinnitavad, et tehnoloogiaaktsiate hinnad on tõusnud liiga kiiresti, ütles fondihaldusega tegeleva Wilmington Trusti tehnoloogiaanalüütik Andy Hopkins. Investeerimispanga Merrill Lynch analüütik on jaganud Standard & Poors 500 indeksisse kuuluvad ettevõtted kahte rühma: tehnoloogia- ja mittetehnoloogia ettevõteteks. Tehnoloogiafirmade aktsiad kauplesid Milunovichi sõnul oodatavate kasumite suhtes juba kuu aega tagasi 2,1 korda kõrgemal hinnatasemel kui mittetehnoloogia ettevõtete aktsiad. See on kõrgeim tase, Maakler Nick Gianopulos Chicago kaubabörsil Nasdaqi aktsiafutuuridega kauplemas. Foto: All Over Press mis neil ettevõtetel 1980ndatel ja 1990ndatel aastatel olnud on. Aktsiad olid kõrgemalt hinnatud vaid 1999. ja 2000. aasta tehnoloogiamulli ajal. Tehnoloogiaaktsiate praeguste hinnatasemete õigustamiseks peaksid ettevõtete kasumid osutuma seni oodatust palju suuremateks, märkis Milunovich investeerimispanga klientidele saadetud kirjas. See on ohtlik mäng ja lõpeb tõenäoliselt halvasti, lisas ta. Aktsiate hinnad on juba liiga kõrgel ja seda ei tohiks küll ignoreerida, teatas Lehman Brothersi analüütik Steven Levy enda klientidele ning langetas Põhja-Ameerika suurima telekommunikatsiooniseadmete tootja Inteli reitingut ja soovitab nüüd aktsiat investeerimisportfellis hoida indeksist väiksema osakaaluga. Suurt tootlust pakkunud Nvidia aktsia hind on kerkinud 60kordsele kasumiprognoosi Aktsiate hinnad on juba liiga kõrgel ja seda ei tohiks küll ignoreerida. Steven Levy, Lehman Brothersi analüütik 16.06.2003 1666,58 Nasdaq on nelja kuuga kerkinud 27% Allikas: Moneyline Telerate hinnatasemele. Eelmisel aastal raha kaotanud Juniperi aktsia hind on järgneva 12 kuu 159- kordsel kasumiprognoosi tasemel. Mõni aeg tagasi viis investeerimispank Goldman Sachs läbi küsitluse, mis näitas, et tehnoloogiakulutused võivad olla küll stabiliseerunud, kuid nende suurenemist on sel aastal ennatlik oodata. Investeerimispank küsitles firmade tehnoloogiakulutuste üle otsustavaid juhatuse liikmeid. Paljud juhid ootavad sellel aastal tehnoloogiakulutuste üheprotsendilist kasvu. Kuigi mistahes kasvu võib vaadelda positiivsena pärast viimaste aastate langust, jääb see alla 2 3- protsendisele tehnoloogiafirmade juhtide kasvuootusele. Ettevõtete infotehnoloogiajuhtide küsitlus näitas, et firmad on pigem valmis tõmbama tehnoloogiakulutuste rahakotiraudu koomale, kui neid vabamalt avama. HEX-indeks 5660,26 +1,45% 7000 6000 5000 4000 08 o n l i n e Ford hindas firma ümberkorralduse edukaks Ford Motori juhid kinnitasid esmaspäeval aktsionäridele, et ümberkorraldused firmas on edukad ja selle aasta kasumiprognoos suudetakse täita. Maailma teise suurema autotootja Fordi juht Bill Ford kinnitas aktsionäridele, et eelmise aasta alguses käivitatud restruktureerimisplaan töötab hästi ja selleks aastaks ette nähtud 500 mln dollari mahus kulude kärpimine on sellest isegi veidi ees, kirjutas SmartMoney.com. Ford kinnitas, et ettevõte on suuteline kulusid kärpima rohkem, kui majanduskeskkonna kehvade tingimuste, hinnasõja ning kõrgete tööjõukulude mõjude tasandamiseks vaja läheks. Ford ütles, et autofirma loodab turuosa USA turul sel aastal veidi suurendada. Ka kinnitas Bill Ford aktsionäridele, et analüütikute kahtlused ettevõtte tõsiste finantsmurede suhtes on alusetud. Ärge seda hetkekski uskuge. Ford on väga elujõuline ettevõte, vahendas CBSMarketwatch Fordi aktsionäridele öeldud sõnu. Vivendi Universali kahjum vähenes Prantsuse meediafirma Vivendi Universali I kv kahjum kahanes ja ettevõte kinnitas, et suudab selle aasta prognoosid täita. Eelmisel aastal Prantsuse ettevõtete ajaloo suurimasse, 23,3 mld euro ehk ligi 365 miljardi krooni suurusesse kahjumisse jäänud meediafirma kahjum kahanes 319 mln euroni (ligi 5 mld kr) eelmise aasta sama aja 815 miljoni euroga (12,8 mld kr) võrreldes. Ettevõtte teatel ületasid rahavood ootused ja ulatusid 928 mln euroni (14,5 mld krooni). Reuters kirjutas, et Vivendi võlakoorem oli märtsi lõpu seisuga 15,3 mld eurot (239,4 mld krooni). Vivendi käive kahanes 4%, 6,232 mld euroni (97,5 mld kr). Vivendi kinnitas, et selle aasta kokkuvõttes plaanitakse enne goodwill i ja erakorraliste kulude ja tulude mahaarvamist kasumisse jääda. Lisaks plaanitakse tänavu tugevat tegevuskasumi ja rahavoogude kasvu. Vivendi eesmärk on selle aasta lõpuks võlakoormat vähendada 11 mld euroni (172,2 mld krooni) ning müüa sellel aastal varasid 7 mld euro (109,5 mld krooni) mahus. Kmarti kahjum kahanes I kvartalis Mais pankrotikaitse alt vabanenud USA jaemüügifirma Kmart teatas, et I kvartali kahjum vähenes, kirjutas FT. Kmarti kahjum oli 862 mln dollarit (11,3 mld kr). Mullu samal ajal ulatus kahjum 1,44 mld dollarini (ligi 19 mld kr). Ettevõtte juht Julian Day kinnitas, et jaemüüja suutis suurendada kasumlikku müüki, lisaks on paika pandud plaan, kuidas edaspidi efektiivsust veelgi suurendada. Suure osa kahjumist andis poodide sulgemisega kaasnev kaupade odav väljamüük. Sellest sai firma kahjumit 542 miljonit dollarit (7,1 mld krooni). Ettevõtte müük 30. aprillil lõppenud kvartalis kahanes 14%, 6,18 mld dollarini (81,3 mld kr). Vähemalt aasta avatud kaupluste müük kahanes esimeses kvartalis 3,2%. 10 12 02 04 06

investeerimine Eestisse Äripäev 18. juuni 2003 17 toimetaja Peeter Stamberg 667 0189 e-post turud@aripaev.ee Tallinna börs 17.06. Talse 253,74-0,54% käive 18,98 mln kr ÄP tööstusindeks 82,58-0,83% Investori kalender K 18. juuni Hennes & Mauritz majandustulemused, koosolek Morgan Stanley majandustulemused N 19. juuni Tallinna Kaubamaja viimane kauplemispäev dividendiõiguslike aktsiatega, dividend 1 krooni aktsia kohta Eesti Telekom dividendide (6 krooni aktsia kohta) väljamakse R 20. juuni statistikaamet tööstustoodangu tootjahinnaindeks, ekspordi- ja impordihinnaindeks, mai 03; tööstustoodangu ja energia tootmine, mai 03 T 24. juuni FedEx majandustulemused K 25. juuni Goldman Sachs majandustulemused N 26. juuni Nike majandustulemused R 27. juuni Marconi majandustulemused Tallinna Kaubamaja dividendide (1 kroon aktsia kohta) väljamakse suurim tõusja Harju Elekter 2,22% Tõnis Oja tonis.oja@aripaev.ee Ehkki üleüldine meeleolu Tallinna börsil oli negatiivne, paistsid eile positiivselt silma Eesti Telekomi ja Harju Elektri aktsia. Eesti Telekomi aktsia hind kerkis 1,36 protsenti, 104,68 kroonini. Nii kõrge hinnaga kaubeldi Telekomi aktsiaga viimati 2000. aasta septembri alguses. Ka aktsia käive oli suhteliselt korralik 3,4 miljonit krooni. Lisaks Telekomi lihtaktsiale sooritati üks tehing märkimistõendiga. Üks Eesti Telekomi juhtivtöötajatest loobus oma märkimistõenditest. Harju Elektri aktsia kallines 2,22 protsenti, 71,97 kroonini. Aktsiaga sooritati kolm tehingut, mis andis käibeks 114 177 krooni. Suurim käive oli Hansapanga aktsial, mille hind langes 1,66 protsenti, 287,59 kroonini. Norma aktsia odavnes 0,41 protsenti, 76,20 kroonini. suurim langeja Baltika ää% -6,64% enim kaubeldud Hansapank 13,94 mln kr Telekom pea kolme aasta kalleim Eesti Telekomi aktsia viimasel kolmel aastal 115 100 85 70 55 40 Allikas: Tallinna börs 2001 Ehkki jaanipäev on lähenemas, pole Tallinna börsil suvist vaikelu ja traditsioonilist korrektsiooni veel märgata. Börsi käibed on olnud suhteliselt korralikud ning ka aktsiate hinnad lähenevad taas uutele rekordtasemetele. Äripäeva indeks kerkis esmaspäeval uuele viie aasta kõrgeimale tasemele, 690,19 punktini. Hansapank läheneb vaikselt, 2002 104,68 kr 17.06.03 2003 Eesti Telekomi aktsia hind kerkis eile 104,68 kroonini, mis on selle kõrgeim hind alates 2000. aasta septembrist. aga kindlalt 300 kroonile. Välishuvi juhtivaktsiate vastu jätkub, mida tõendab näiteks Soome Evli varahalduse uus Balti fond, mis alustab tööd 1. juulist. Välishuvi on paljuski tingitud Eesti peatsest liitumisest Euroopa Liiduga. Kui aga rahvas ütleb 14. septembri referendumil ei, võib see endaga kaasa tuua korraliku krahhi. ÄP indeks 52 nädalat 720 680 640 600 560 520 480 07 09 11 01 17. juuni -0,60% 52 nädala kõrgeim 690,19 madalaim 487,40 Äripäeva üldindeks on arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemishinna põhjal Tallinna Börs 17.06. sulgemis- muutus ost müük tehin- käive P/E div. akt. hind kr eelm (%) guid kr suhe* kohta** PÕHINIMEKIRI Baltika... 30,82.. -6,64... 30,20... 32,08... 4... 174 926... -... - Eesti Telekom... 104,68... 1,36... 104,21.. 104,68... 23... 3 429 705... 17,4... 6,00 Hansapank... 287,59.. -1,66... 287,59.. 287,90... 40.. 13 939 224... 11,3... 6,00 Harju Elekter... 71,97... 2,22... 69,63... 70,88... 3... 114 177... 7,0... 2,00 Merko Ehitus... 110,31.. -1,40... 110,00.. 112,66... 1... 55 154... 9,0... 2,25 Norma... 76,20.. -0,41... 76,04... 76,51... 16... 1 087 273... 5,8... 5,00 T. Kaubamaja... 57,27... 0,00... 56,80... 58,05... 0... 0... 11,1... 1,00 I-NIMEKIRI Estiko... 10,01... 0,00... 9,08... 10,01... 0... 0... 34,6... - Kalev... 33,17... 0,00... 32,23... 33,64... 0... 0... 6,2... - Klementi... 28,32.. -1,09... 28,32... 30,98... 1... 3 540... -... - Klementi****... 27,54... 0,00... 27,54... 30,51... 0... 0... -... - Rakvere LK... 14,71... 0,00... 14,08... 15,65... 0... 0... 8,1... - Saku Õlletehas... 63,37.. -2,64... 63,37... 64,93... 2... 3 992... 16,1... 5,00 T. Farmaatsiatehas 20,97... 0,00... 18,78... 21,28... 0... 0... 10,6... - Viisnurk... 34,42... 0,00... 34,58... 35,20... 0... 0... -... - VÕLAKIRJADE NIMEKIRI Tallinna Sadam 10 126,31... 0,00... 0,00... 0,00... 0... 0... 3,24%*** VABATURG EVP... 0,951-0,98... 0,951... 0,970... 2... 39 193... - * P/E suhe on arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande ((kui on olemas siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase)) konsolideeritud puhaskasumi põhjal ** viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides) *** tulusus viimase tehingu põhjal **** Klementi märkimistõend Aktsiate ostu-müüginoteeringud* 17.06. aktsia valuuta ostuhind müügihind noteerija Eesti Gaas... EEK... 52,00... -... Hansapank EVP... EEK... 0,950... 0,980... Hansapank... 0,925... 0,975... Ühispank MicroLink... EEK... 70,00... 150,00... Trigon * kursid on päeva jooksul korrigeeritavad 03 05 686,02 Täna on Nordea Tervisejooksu start Pirita kloostris. Investeerimisfondid 17.06. fond kuupäev ost müük NAV riski- aasta tootlus (p.a.)% fondi maht haldav ettevõte kr kr aste*** algusest % 12 kuud 3 aastat 5 aastat kr II PENSIONISAMBA FONDID Ergo Tuleviku Pensionifond 17.06... 10,5900... 11,0200... 10,7000... -... 4,90... -... -... -... 17 277 534... AS ERGO Varahaldus Ergo Rahulik Pensionifond 17.06... 10,3300... 10,7400... 10,4300... -... 2,36... -... -... -... 9 402 044... AS ERGO Varahaldus Hansa Pensionifond K1 17.06... 10,6800... 10,9500... 10,7900... -... 3,25... -... -... -... 27 205 117... Hansa Investeerimisfond Hansa Pensionifond K2 17.06... 10,5300... 10,8000... 10,6400... -... 5,14... -... -... -... 84 154 067... Hansa Investeerimisfond Hansa Pensionifond K3 17.06... 10,5400... 10,8100... 10,6500... -... 6,50... -... -... -... 122 680 892... Hansa Investeerimisfond LHV Aktsiapensionifond 17.06... 10,1100... 10,3100... 10,2100... -... 4,08... -... -... -... 17 353 116... LHV Varahaldus LHV Intressipensionifond 17.06... 10,8000... 11,0200... 10,9100... -... 5,41... -... -... -... 6 695 024... LHV Varahaldus Sampo Pension 25 17.06... 10,7217... 10,9383... 10,8300... -... 4,54... -... -... -... 11 712 669... Sampo Varahaldus Sampo Pension 50 17.06... 10,9197... 11,1403... 11,0300... -... 5,15... -... -... -... 47 285 788... Sampo Varahaldus Sampo Pension Intress 17.06... 10,5138... 10,7262... 10,6200... -... 3,91... -... -... -... 6 839 637... Sampo Varahaldus Seesami Kasvu Pensionifond 17.06... 9,7800... 10,0800... 9,8800... -... 2,07... -... -... -... 12 792 978... Seesam Varahalduse AS Seesami Optimaalne Pensionifond 17.06... 10,1400... 10,4400... 10,2400... -... 2,50... -... -... -... 13 050 568... Seesam Varahalduse AS Seesami Võlakirjade Pensionifond 17.06... 10,5900... 10,8100... 10,7000... -... 3,48... -... -... -... 11 835 762... Seesam Varahalduse AS Ühispanga Pensionifond Konservatiivne 17.06... 10,5200... 10,7900... 10,6300... -... 3,73... -... -... -... 29 916 660... Ühispanga Varahaldus Ühispanga Pensionifond Progressiivne 17.06... 10,6200... 10,8900... 10,7300... -... 5,33... -... -... -... 95 598 773... Ühispanga Varahaldus III PENSIONISAMBA FONDID Hansa Pensionifond V2 17.06... 13,3700... 13,6500... 13,5100... 0,00... 7,39... 11,03... 8,52... -... 30 495 040... Hansa Investeerimisfond LHV Täiendav Pensionifond 17.06... 9,4900... 9,6900... 9,5900... -... 5,85... -1,74... -... -... 3 940 494... LHV Varahaldus Sampo Pensionifond 17.06... 11,8800... 12,1200... 12,0000... -... 5,63... 9,02... -... -... 9 829 722... Sampo Varahaldus Ühispanga Pensionifond Täiendav 17.06... 12,1100... 12,3500... 12,2300... 2,93... 7,38... 12,58... -... -... 29 325 925... Ühispanga Varahaldus AVATUD INVESTEERIMISFONDID Balti Kasvufond 17.06. 244,6200... 249,5600. 247,0900... 7,51... 14,20... 20,42... 17,91... 9,02... 136 643 194... Hansa Investeerimisfond Hansa Läänemere Aktsiafond 17.06... 70,2000... 71,6200... 70,9100... -... 4,88... -19,19... -... -... 19 789 337... Hansa Investeerimisfond Hansa Vene Kasvufond 17.06. 467,9800... 477,4400. 472,7100. 25,84... 13,92... -0,46... 11,50... 3,06... 42 729 884... Hansa Investeerimisfond Nordea Euroland* 16.06... 1,6997... 1,7340... 1,7169.. 30,65... 4,85... -18,11... -18,20... -... 156 100 000... Nordea Rahastoyhtiö Nordea Optima.fi* 16.06... 0,2221... 0,2266... 0,2243.. 11,05... 1,94... -4,54... -9,40... -1,00... 506 800 000... Nordea Rahastoyhtiö Sampo Balti IF 17.06... 2,8311... 2,9177... 2,8888. 13,48... 16,91... 25,72... 22,39... -... 188 463 134... Sampo Rahastoyhtiö Sampo Kasvufond 17.06... 10,9791... 11,2009... 11,0900. 20,14... 5,42... 0,22... -... -... 21 453 266... Sampo Varahaldus Trigon Balti Aktsiafond 17.06. 170,5161... 174,8439. 173,1128.. 10,96... 28,73... 32,40... 23,03... -... 15 042 810... Trigon Funds Trigon Kesk-ja Ida-Euroopa Fond 17.06. 105,2283... 107,8991. 106,8308... -... 5,86... 9,38... -... -... 171 611 755... Trigon Funds Äripäeva Indeksi Fond 17.06... 6,2561... 6,3812... 6,2561.. 15,05... 11,02... 20,90... 20,43... 8,31... 3 499 999... Ühispanga Varahaldus Ühispanga Kasvufond 17.06... 2,8217... 2,8787... 2,8502.. 13,73... 14,24... 17,99... 19,58... -8,83... 53 625 685... Ühispanga Varahaldus VÕLAKIRJAFONDID Hansa Intressifond 17.06. 132,0400... 132,0400. 132,0400... 0,17... 1,39... 3,62... 4,56... -... 1 475 919 028... Hansa Investeerimisfond Kapitalikaitsefond 17.06 1 181,3186... 1 184,2793 1 184,2793... 0,24... 1,68... 3,85... 4,24... -... 34 237 515... Trigon Funds Nordea Euro Obligaatio* 16.06... 0,0546... 0,0552... 0,0549... 3,49... 5,46... 12,00... 7,60... 5,70... 223 300 000... Nordea Rahastoyhtiö Sampo USD Intressifond** 17.06... 56,5153... 56,5153... 56,5153... 0,96... 0,60... 1,23... -... -... 6 169 772... Sampo Varahaldus Ühispanga Võlakirjafond 17.06... 11,7659... 11,7659... 11,7659... 1,21... 4,00... 7,83... -... -... 295 416 517... Ühispanga Varahaldus tootlus (p.a.) fond kuupäev ost müük NAV 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud fondi maht haldav ettevõte RAHATURUFONDID Hansa Rahaturufond 17.06... -... -... 1 000,0000... 1,50... 2,45... 2,49... 2,81... 1 354 897 085... Hansa Investeerimisfond. Hansa USD Rahaturufond** 17.06... -... -... 59,1675... 0,77... 0,74... 0,79... 1,27... 14 441 637... Hansa Investeerimisfond. Sampo Rahaturufond 17.06... -... -... 1 147,9700... 1,27... 3,60... 3,10... 3,15... 289 799 172... Sampo Varahaldus Ühispanga Rahaturufond 17.06... -... -... 100,0000... 2,73... 2,57... 2,50... 2,91... 1 412 810 642... Ühispanga Varahaldus * noteeringud ja fondide mahud EUR`des; ** noteeringud ja fondide mahud USD`des; *** investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu standardhälve Pensioniindeksid 106 104 102 100 98 07 09 Eesti Väärtpaberikeskuse kogumispensionifondiide indeksid Maaklerifirmad Eesti Krediidipank... Narva mnt 4, Tallinn... tel 669 0941, faks 661 6038 Eesti Ühispank... Tornimäe 2, Tallinn... tel 665 6622, faks 665 6802 Hansapank... Liivalaia 8, Tallinn... tel 613 1659, faks 613 1545 LHV... Roosikrantsi 2, Tallinn... tel 611 0300, faks 611 0310 Sampo Pank... Narva mnt 11, Tallinn... tel 630 2104 Suprema... Pärnu mnt 10, Tallinn... tel 640 5784, faks 640 5701 Trigon Securities... Pärnu mnt 15, Tallinn... tel 667 9233, faks 667 9201 Fondivalitsejad 11 Ergo Varahalduse AS... Lauteri 5, Tallinn, tel 667 9200, faks 667 9201 Hansa Investeerimisfondide AS... Liivalaia 8, Tallinn 15 038, tel 631 0336, faks 626 0636 e-post: fondid@hansa.ee LHV Varahalduse AS... Roosikrantsi 2, Tallinn 10 119, tel 611 0308 faks 611 0310, e-post: tonno.vahk@lhv.ee Nordea Rahastoyhtiö... Hobujaama 4, Tallinn 10 151, tel 628 3344 Sampo Varahalduse AS... Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2295, faks 630 2275 e-post funds@sampopank.ee kodulehekulg: http://www.sampo.ee Trigon Funds... Pärnu mnt 15, Tallinn 10 141, tel 667 9208 faks 667 9221, e-post:fond@trigon.ee kodulehekulg: http://www.trigon.ee Ühispanga Varahalduse AS... Tornimäe 2, 15 010 Tallinn, tel 665 5611 faks 665 6201, e-post fondid@eyp.ee kodulehekülg: http://finance.eyp.ee 01 Seesam Varahalduse AS... Pärnu mnt.15, 10 141 Tallinn, tel 665 1727 faks 665 1729, e-post pension@seesam.ee kodulehekülg: http://www.pension.ee 02 17. juuni EPI 106,398 0,13% EPI 100 106,88 EPI 75 105,92 EPI 50 105,75

18 Äripäev 18. juuni 2003 investeerimine välismaale toimetaja Peeter Stamberg tel 667 0189, e-post turud@aripaev.ee 11000 10000 9000 8000 7000 08 10 12 USA börsid* 16.06. aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala hind % max min p/e * sulgemishinnad, USD, Moneyline Telerate i põhjal 16.06. 16.06. 17.06. 9318,96 1725 1666,58 700 541,58 +2,21% +2,46% +1,26% 02 04 06 1600 1475 1350 1225 1100 Adobe Sys Inc... TT 31,70 0,48 40,00 16,50 36,9 Advanced Micro Dev... ET 6,61 1,38 11,18 3,10 - Alcoa... MT 26,28 2,74 33,80 17,62 45,3 Altera Corp... ET 17,31 3,04 19,80 8,32 64,1 Altria Group Inc... MT 42,88 1,66 55,83 27,70 8,3 Amazon.com Inc... EK 35,84 5,01 36,68 12,26 - American Express Co... FV 44,59 2,67 44,62 26,55 21,4 Amgen Inc... FT 67,50 3,85 66,00 30,57 - AOL Time Warner Inc... TN 15,80 1,61 17,89 8,70 - Apple Computer Inc... AT 18,27 4,88 20,63 12,72 - Applied Materials Inc... ET 15,68 2,95 21,73 10,26 196,0 AT&T Corp... TE 21,06 0,96 28,88 13,45 - Bellsouth Corp... TE 26,88 1,36 32,75 18,32 17,6 Biogen Inc... FT 48,10 4,00 50,52 28,43 38,2 Boeing Co... MT 36,41 3,03 45,28 24,73 23,5 Bristol Myers Squibb... FT 28,08 3,62 28,29 19,49 26,7 Broadcom Corp... ET 26,14 6,04 28,23 9,52 - Brocade Comm Sys... ET 6,73 7,70 21,93 3,59 - Campbell Soup... TO 26,39 2,29 28,19 19,65 18,0 Caterpillar... MT 57,89 3,28 57,05 33,75 23,7 Check Point Soft Tech... TT 20,60 9,34 22,20 10,37 20,4 ChevronTexaco... EG 74,94-0,15 88,93 61,31 31,5 Chiron Corp... TT 49,00 4,81 48,76 26,38 35,8 Ciena Corp... ET 5,00-5,48 7,74 2,41 - Cisco Systems... ET 17,98 3,26 18,20 8,12 39,1 Citigroup Inc... FV 45,24 2,58 44,49 22,95 16,7 Colgate Palmolive... MT 60,88 1,50 60,15 44,05 26,8 Coca Cola... TO 48,20 1,80 57,50 37,01 28,2 Comcast Corp... TE 32,66 1,94 32,65 16,40 - DaimlerChrysler... AU 34,15 3,77 48,81 26,27 12,4 Delta Air Lines... TN 15,50 2,31 22,57 6,10 - Dell Computer... AT 32,25 3,13 32,78 21,90 37,5 Du Pont... MT 44,18 1,38 45,85 34,71 23,0 Eastman Kodak... MT 31,54 2,30 41,08 25,59 12,8 ebay Inc... EK 101,65 2,42 103,48 50,22 101,6 EchoStar Comm... TE 36,28 1,97 36,32 13,41 - Electronic Arts Inc... TT 76,50 5,47 74,64 47,51 35,7 EMC Corp... AT 10,51 0,86 11,45 3,67 - Exxon Mobil Corp... EG 38,31 1,00 41,10 29,75 16,3 FedEx Corp... TN 65,14 2,00 65,35 42,75 25,1 Flextronics Intl Ltd... ET 10,45 1,85 12,04 5,47 - Ford Motor Co... AU 11,23 2,37 17,05 6,58 20,4 General Electric... MT 31,34 2,25 32,98 21,30 21,2 General Motors... AT 37,11 2,51 57,49 29,75 6,8 Genzyme Corp... FT 48,11 3,91 49,71 15,64 50,1 Gillette Co... MT 33,28 1,06 35,90 27,57 28,2 GlaxoSmithKline... FT 42,32 2,72 43,87 31,35 - Hewlett-Packard... AT 21,38 1,86 22,80 10,75 - Honda Motor... AU 19,15-0,42 23,10 15,47 8,3 Home Depot... JK 34,46 2,68 38,90 20,10 21,7 Honeywell... MT 28,63 2,76 37,55 18,77 - IBM... AT 84,50 2,11 90,40 54,01 26,9 IDEC Pharm Corp... FT 41,45 3,26 47,67 20,76 45,1 Intel Corp... ET 21,87 2,39 22,99 12,95 46,5 International Paper... MP 38,65 2,06 44,26 31,35 67,8 Intuit Inc... TT 48,12 4,84 55,04 33,30 45,8 JP Morgan Chase... FV 35,95 3,60 35,69 15,26 - JDS Uniphase Corp... ET 3,87 1,04 4,71 1,58 - Johnson & Johnson... MT 53,70 2,17 61,30 41,40 23,2 Juniper Networks... ET 13,17 2,73 14,95 4,15 - Kraft Foods Inc... TO 33,61 0,39 43,91 26,35 16,4 Kroger Co... JK 15,98 3,10 20,75 11,00 9,7 Linear Tech Corp... ET 33,30 3,90 37,62 18,92 46,9 Lowes Companies... JK 45,17 2,31 48,00 32,50 23,2 Lucent Technologies... TE 2,12-0,93 3,00 0,55 - Maxim Intgr Products... ET 35,80 3,38 46,71 20,75 40,7 McDonald s... TN 22,20 3,45 30,28 12,12 28,1 MedImmune Inc... FT 39,73 5,36 42,09 20,37 79,5 Merck & Co... FT 60,80 2,65 60,48 38,50 19,1 Merrill Lynch & Co... FV 48,19 2,29 47,91 28,21 17,6 Microsoft Corp... TT 25,39 3,00 29,48 20,70 28,7 Millennium Pharm Inc... FT 17,20 2,26 18,36 6,24-3M Company... MT 130,48 2,10 136,75 108,20 25,5 Morgan Stanley... FV 49,57 2,74 49,99 28,80 18,0 Motorola Inc... TE 8,77 1,27 16,98 7,30 - Nextel Comm... TE 15,85 9,52 15,75 2,50 6,3 Novell Inc... TT 3,72 4,03 3,99 1,57 - Office Depot... JK 14,79 1,72 18,55 10,28 14,9 Oracle Corp... TT 13,65 1,26 14,00 7,30 31,7 Palm Inc... AT 16,25 2,78 36,40 9,00 - PanAmSat Corp... TE 19,72 4,84 24,38 12,60 30,8 Paychex Inc... TN 30,86 4,75 34,41 20,39 40,1 Pepsico Inc... TO 45,50 1,70 52,00 34,00 23,5 Pfizer Inc... FT 34,60 4,59 37,04 25,13 22,6 PMC Sierra Inc... ET 12,20 6,36 13,50 2,70 - Procter & Gamble... MT 92,40 1,35 94,75 74,08 25,3 Qualcomm Inc... ET 33,68 2,09 42,89 23,21 52,6 RealNetworks Inc... TT 6,51-1,96 9,29 2,68 - RF Micro Devices Inc... ET 5,02-1,18 13,50 4,55 - SBC Communications.. TE 25,85 2,09 33,40 18,85 10,2 Siebel Sys Inc... TT 11,18 3,04 15,95 5,33 - Sony Corp... ET 29,07 0,24 53,60 23,16 31,7 Sun Microsystems... AT 5,26-1,55 6,50 2,34 - Tellabs Inc... ET 7,43 3,34 10,11 4,00 - Texas Instruments... ET 18,44 2,44 27,60 13,10 - Toyota Motor... AU 52,30 0,81 55,37 41,17 - Wal-Mart Stores... JK 55,25 2,16 58,88 43,72 29,9 Walt Disney Co... MT 20,67 1,57 22,19 13,48 39,0 Wells Fargo & Co... FV 51,80 1,93 52,99 41,50 15,2 Verisign Inc... TT 14,93 6,19 16,20 3,92 - Veritas Software... TT 28,93 5,74 30,71 10,30 96,4 Verizon Comm... TE 39,85 1,01 44,31 26,01 17,5 Viacom Inc... TN 47,25 2,99 48,13 29,79 36,3 Xilinx Inc... ET 26,25 1,51 31,00 13,50 72,9 Yahoo! Inc... MT 30,66 6,75 30,72 8,94 127,8 08 10 12 02 04 06 Helsingi börs* 17.06. aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala hind % max min p/e * sulgemishinnad, EUR, Moneyline Telerate i põhjal Stockholmi börs* 17.06. aktsia sektor muut 52. nädala hind % max min p/e * kella 18.00 seisuga, SEK, Moneyline Telerate i alusel Londoni börs* 17.06. aktsia sektor muut 52. nädala hind % max min p/e * kella 18.00 seisuga, GBp, Moneyline Telerate i alusel Vilniuse börs* 17.06. aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala hind % max min p/e Lietuvos Telekomas... TE 1,24 0,81 1,24 0,75 - Ekranas... ET 4,90-2,00 6,75 4,70 - * sulgemishinnad, LTL, Vilniuse börsi põhjal Riia börs* 17.06. aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala hind % max min p/e Ventspils Nafta... EG 1,01 1,00 1,08 0,57 - * sulgemishinnad, LVL, Riia börsi põhjal Moskva kauplemissüsteem* 17.06. aktsia sektor sulgemis- muut 52. nädala hind % max min p/e * sulgemishinnad, USD, Moneyline Telerate i põhjal Sektorite tähised: AT - arvutitööstus ET - elektroonikatööstus TT - tarkvaratööstus TE - telekommunikatsioon TO - toiduainetööstus 640 580 520 460 400 Aldata Solution... TT 1,57 6,80 1,86 0,43 56,1 Comptel... TT 0,92 2,22 1,97 0,68 - Eimo... MT 0,93 1,09 1,38 0,78 17,9 Elisa Comm.... TE 7,44 4,49 8,37 4,46 - Elcoteq Network... ET 10,61 1,05 14,20 4,43 16,1 Elektrobit Group... ET 0,32 3,23 0,40 0,25 - F Secure... TT 0,70 2,94 1,16 0,44 - Nordea... FV 4,45 2,77 5,85 3,32 - Nokia... TE 14,94 1,63 20,50 10,52 20,9 Novo Group... TT 2,40 2,13 3,99 2,08 10,9 Outokumpu... MT 7,92 2,72 12,20 6,87 6,9 Pohjola Vakuutus... FV 22,99 0,00 22,99 22,26 8,8 Perlos... MT 4,75 5,56 8,43 2,96 - Sampo... FV 6,60 1,07 8,66 5,05 10,5 Stonesoft... TT 0,41 0,00 0,95 0,30 - Stora Enso... MP 9,92 2,80 14,80 8,30 - Teleste... TE 3,03 1,00 4,15 2,21 - TeliaSonera AB... TE 3,53 0,00 4,15 2,57 - Tietoenator... TT 15,87-0,06 25,17 10,25 20,6 TJ Group... TT 0,13-7,14 0,20 0,12 - UPM Kymmene... MP 13,12 4,13 21,50 11,05 6,2 ABB Ltd... MT 29,80 3,11 86,00 9,00 - Autoliv... MT 208,50 0,97 233,50 154,50 - Assa Abloy... MT 84,50 1,20 134,00 67,00 23,9 Atlas Copco... MT 197,00 1,03 226,00 137,50 - AstraZeneca... FT 347,00 1,46 413,50 245,00 - Electrolux... MT 157,00 1,29 188,00 119,50 9,3 Ericsson Tel Lm... TE 8,75 1,74 13,58 2,96 - ForeningsSparbanken.. FV 111,50 0,90 122,00 85,00 14,2 Hennes and Mauritz... MT 183,50-0,27 198,50 147,00 26,7 Holmen AB... MP 215,00 0,00 250,00 200,00 8,8 Icon Medialab Int... TT 1,60 0,00 2,46 0,70 - Investor... FV 60,00 2,56 83,50 39,30 28,6 Pharmacia Corp... FT 371,50 0,00 439,50 286,50 - Sandvik... FV 209,50 0,96 233,00 174,00 15,3 Skandia... FV 23,10 1,76 45,40 10,50 - Skanska... MT 45,20 0,67 64,00 38,10 - SKF... MT 235,50 2,17 261,50 191,50 10,9 SEB... FV 86,00 2,38 98,00 65,50 11,3 Securitas... TN 85,00 0,00 195,00 67,50 19,7 Svenska Cellulosa SCA MP 280,00 0,00 329,50 246,50 11,4 Svenska HandelsbankenFV 134,50 1,51 145,00 97,00 12,8 Tele2 AB... TE 284,50 1,43 297,00 126,00 188,4 TeliaSonera AB... TE 32,10-0,93 36,20 21,10 - Volvo... AU 174,00 0,58 194,00 124,00 52,7 WM Data... TT 12,20 0,83 18,80 5,50 - Barclays... FV 4,66 1,19 5,61 3,10 13,8 British Airways... TN 1,64 3,46 2,04 0,85 11,0 British Telecom... TE 2,07 3,38 2,65 1,40 - HSBC Holdings... FV 7,40 0,89 7,94 6,24 16,7 Lloyds TSB Group... FV 4,74 3,78 6,71 2,95 14,8 Marks and Spencer... JK 3,09 2,07 3,84 2,58 35,1 BP... EG 4,30-1,77 5,64 3,49 15,0 Shell Trans & Trading... EG 4,16-1,19 5,12 3,32 12,6 Unilever... TO 5,42-1,09 6,40 4,58 8,7 Vodafone Group... TE 1,22 0,20 1,35 0,78 - UES... EG 0,26 1,19 0,27 0,07 - Lukoil... EG 19,55 3,44 18,93 13,60 14,1 Rostelekom... TE 1,80 3,15 1,99 0,95 - Surgutneftgaz... EG 0,43 3,62 0,56 0,29-08 10 FT - farmaatsiatööstus EK - e-kaubandus JK - jaekaubandus AU - autotööstus FV - finantsvahendus 12 02 04 EG - energeetika MP - metsa- ja paberitööstus TN - teenindus MT - muu tööstus 06 FINANTSTURGUDEL Teisipäev Aktsiaturgudel algas nädal võimsa tõusuga Tõnis Oja tonis.oja@aripaev.ee USA aktsiaturgudel oli esmaspäeval tõeline hinnaralli, olulised indeksid hüppasid üle 2 protsendi, aastatagustele tasemetele. Dow Jonesi tööstuskeskmine kerkis üle 200 punkti ehk 2,21 protsenti, 9318,93 punktini, eelmise aasta juuli tasemeni. Kallinesid kõigi 30 Dow komponendi aktsiad, väikseim tõusja oli 0,96 protsendiga tehnoloogiagigant AT&T. Eile oli sama aktsia 5,5 protsendiga maailma enim jälgitava indeksi komponentidest suurim langeja. Laiemapõhjaline S&P 500 indeks kerkis 2,24%, 1010,74 punktini. Ülalpool 1000 punkti taset oli indeks viimati möödunud aasta juunis. Peamiselt tehnoloogiasektori aktsiate hinnaliikumist peegeldav Nasdaqi koonindeks kerkis aga 2,46 protsenti, 1666,58 punktini, mis on selle kõrgeim tase alates möödunud aasta 23. maist. The Wall Street Journali teatel on ralli taga paljuski professionaalsed fondid, kes olid märtsis alanud hinnaralli maha maganud. Kvartali lõpuni, mil on vaja esitada majandusaruanded, on jäänud vaid kaks nädalat ning paljud fondid said raha võlakirjade müügist, mille hinnad langesid järsult. Esmaspäeval oli AT&T aktsia Dow komponentidest väikseim tõusja, eile juba suurim langeja. Hinnaralli ajendiks olid positiivsed makromajandusnäitajad, mis viitavad asjaolule, et maailma suurim majandus võib olla tõusuteel. Kvartal hakkab lõppema, kuid kasumihoiatusi on tulnud võrreldes varasemate kvartalitega tunduvalt vähem. Seetõttu võib arvata, et kvartalitulemused tulevad suhteliselt korralikud. Kui USA Föderaalreserv langetab järgmisel nädalal baasintressi, nagu paljud analüütikud ootavad, tähendab see ettevõtete jaoks odavamat laenuraha ning tulemuste paranemist veelgi. Äripäeva käsiraamatud Maailma väärtpaberiturud* 17.06. Indeks viimane muutus aasta eelmisest % kõrgeim madalaim Ameerika Standard & Poors 500... 1 008,75... -0,20... 1 040,83... 768,63 Toronto S&P TSX... 7 104,86... 0,08... 7 385,77... 5 678,28 Lääne- Lõuna- ja Põhja-Euroopa Pariis CAC40... 3 195,41... 0,66... 4 048,79... 2 401,15 London FTSE... 4 169,30... 0,39... 4 775,10... 3 277,50 Oslo OSE All Share... 138,93... 0,67... 158,92... 105,22 Kopenhaagen KFX... 216,70... -0,32... 249,92... 166,75 Frankfurt DAX... 3 282,03... 0,54... 4 503,80... 2 188,75 Madrid General... 724,77... -0,12... 765,35... 561,20 Amsterdam AEX... 303,63... 0,03... 449,90... 217,80 Milano MIBTel... 26 085,00... 0,23... 28 790,00... 20 530,00 Kesk- ja Ida-Euroopa Varssav WIG... 15 707,64... 0,86... 15 626,57... 12 436,84 Budapest BUX... 8 020,92... 0,24... 8 541,43... 6 546,35 Praha PX50... 552,60... -0,49... 582,60... 404,40 Slovakkia SAX... 148,94... 0,89... 175,21... 105,97 Moskva RTS-Interfax... 495,50... 2,10... 485,33... 305,56 Vilnius LITIN-10... 1 765,66... -0,65... 1 777,29... 1 136,58 Riia RICI... 352,02... -0,73... 378,52... 179,81 Viin ATX... 1 299,61... 0,19... 1 328,65... 991,23 Aasia Hongkong Hang Seng... 10 030,37... 1,70... 10 983,72... 8 331,87 Tokio Nikkei 225 indeks... 9 033,00... 2,19... 11 050,69... 7 603,76 Soul KOSPI... 674,66... 2,56... 828,07... 512,30 * indeksid kella 18.00 seisuga, Moneyline Telerate i põhjal AT & T Corp USD veebis http://www aripaev ee/kasiraamat/ 26 22 18 14 10 08 10 12 19,91 17.06.03 02 04 06 o n l i n e NEC plaanib IPOst saada 1,2 mld NECi pooljuhitootjast tütarfirma, suuruselt maailma kuues pooljuhitootja NEC Electronics plaanib aktsiate esmaemissiooniga (IPO) kaasata 1,2 mld dollarit investorite raha, kirjutas FT. NEC Electronics plaanib noteerida aktsiad Tokyo börsil esimeses nimekirjas. Firma loodab kaasata 138,75 mld jeeni (15,52 mld krooni), möödudes 132 mld jeeni (14,77 mld krooni) suurusest Seiko Epsoni IPOst, mis oli alanud aastal Jaapani suurim esmaemissioon. NEC Electronics emiteerib IPOks 23,5 miljonit uut aktsiat. NEC müüb lisaks maksimaalselt 13,5 miljonit endale kuuluvat aktsiat. Pärast emissiooni jääb jääb NEC edasi kontrollima umbes 70% firmast. Avalikust aktsiaemissioonist saadava raha plaanib VEC Electronics investeerida tootmisse. Esmaspäeval määrati Seiko Epsoni IPO hinnaks 2600 jeeni aktsia kohta. See jäi hinnaootuste ülemisse äärde, näidates investorite isu kõrge profiiliga firmade järele. ebayst saab Hiina veebilehe omanik ebay saab Hiina veebilehe omanikuks, kirjutas uudisteagentuur Xinhua. USA internetis oksjonite korraldaja ebay ostab veel 150 mln dollari eest Hiina juhtiva oksjoniveebilehe eachnet.com-i aktsiaid. Tehing peaks teoks saama kolmandas kvartalis, teatas ebay. ebay alustas Shanghais asuva eachnet.com-i aktsiate ostu 2002. aasta märtsis, makstes 33% aktsiate eest 30 mln dollarit. ebay teatas, et ta omandab kõik allesjäänud Each- Net Inc.-i lihtaktsiad koos kohalike tütarfirmadega. Danone ostab Vene toiduhiiu Eile tunnistas Vene suurim mahla- ja piimatoodete tootja Wimm-Bill-Dann, et firma aktsionärid peavad läbirääkimisi Prantsuse Danonega. Wimm-Bill-Danni sissetulek oli mullu 824,7 mln dollarit, kulumieelne ärikasum (EBITDA) oli 83,3 miljonit ja puhaskasum 35,7 mln dollarit. Mullu veebruarist hakati firma aktsiatega kauplema New Yorgis NYSE börsil. Kohe ilmutas ettevõtte vastu huvi Euroopa suurim piimatoodete, küpsiste ja joogivee tootja Danone Group. 17. juuni 86,25 +0,25%

investeerimine toimetaja Tõnis Oja tel 667 0171 e-post turud@aripaev.ee Äripäev 18. juuni 2003 19 VÕLAKIRJAD Euroopa investorid janunevad Balti riikide võla järele Finantsturud ootavad jah-sõna Balti riikide võlakirjade riskipreemia võrrelds Saksa riigi võlakirjadega on langenud alla 0,5 protsendi, mis tähendab, et nende riikide jah euroreferendumil on intressidesse juba tugevasti sisse arvestatud. Mikko Ayub Nordea Marketsi direktor Kümme riiki, kes Kopenhaageni tippkohtumisel 2002. aasta detsembris kutsuti 2004. aasta maist ühinema Euroopa Liiduga, on praegu läbi viimas otsustavaid rahvahääletusi. Enamikult riikidelt oodatakse liikmestaatuse sujuvat aktsepteerimist. Finantsturud on juba reageerinud positiivselt ja pikaajaliste võlakirjade tulukus enamikus riikides on peaaegu saavutanud juba eurotsooni taseme. Euroopa Liiduga liitumist nähakse positiivselt, vähemasti kui vaadata selle mõju enamiku delegaatriikide majandusele. Liikmelisus toetab mitmeti potentsiaalsete liikmesriikide majanduskasvu ja parandab teatud määral välis- ja sisekaubandust. Lisaks sellele nähakse ELi liikme staatust kui väravat Intressierinevus Saksamaaga kahaneb Balti riikide võlakirjaintresside erinevus võrreldes Saksamaaga, protsentides 1,2 1,0 0,8 0,6 0,4 0,2 0,0 02.2002 Allikas: Nordea Markets Euroopa Liidu ja Euroopa rahaliidu tõenäolise liikmelisuse positiivne mõju on juba arvesse võetud Balti riikide eurovõlakirjade intresside vahe on võrreldes Euroopa rahaliidu riikidega peaaegu kadunud. Euroopa Majandus- ja Rahaliitu (EMU), mis on isegi olulisem muutus finantsturgude jaoks kui lihtne ELi liikmeks olek. Ungari, Leedu, Poola ja Tðehhi hääletajad on andnud oma jah-sõna ELiga liitumisele, teised on varsti järgnemas. Sügise jooksul oodatakse Balti riikidest nii Eestilt kui ka Lätilt samuti jaatavat vastust ja selle tulemusena ELiga liitumist 2004 mais. Finantsturud on selle juba vägagi arvesse võtnud. Näiteks, kui Leedu hääletas mai alguses ELiga liitumise poolt, siis Leedu ja Saksamaa võlakirjade intresside vahe vähenes vaevumärgatavalt. ELi ja EMU tõenäolise liikmelisuse positiivne mõju on juba arvesse võetud Balti riikide EUR-võla intresside vahe EMU riikidega võrreldes on peaaegu kadunud. Potentsiaalse ELi liikmelisuse positiivseid mõjusid saame ette kujutada, kui vaatame Balti riikide eurovõlakirjade ja Saksamaa valitsuse võlakirjade intresside vahe muutust. Nende vahe on viimase 10 kuu jooksul vähenenud märgatavalt, peegeldades üldist riskipreemiate vähenemist ja tõenäolise ELi ja EMU liikmelisuse positiivset mõju. Kuna Saksa riigi võlakirjade riskipreemiad on vähenenud juba üle 0,5 protsendipunkti, ca 0,5 protsendini, siis edasise vähenemise potentsiaal on piiratud. Nii kitsas intressitasemete vahe viitab sellele, et turud on juba arvestanud ELi positiivset mõju Balti riikides, eriti nende oodatava Leedu 07.2002 Eesti Läti 02.2003 06.2003 ELi/EMU liikmeks saamise kaudu. Kuidas seda olukorda finantsturgudel ära kasutada? Euroopa investorid janunevad Balti riikide europõhise võla järele, kuna see pakub juba niigi madala tulukusega maailmas väikest lisatulu. Näiteks hiljutine Läti 10aastaste võlakirjade oksjon oleks võinud olla tugevalt ülemärgitud, kui see oleks olnud eurodes. Kuna turud on hetkel juba arvesse võtnud positiivset ELi hääletust, siis potentsiaal Eesti ja EMU intressitasemete vahe vähenemiseks on piiratud. Kui liikmeks saamise protsessis peaks juhtuma midagi ootamatut, näiteks märgatav ei-hääletustulemuse võimaluse suurenemine, siis Eesti ja EMU intressitasemete vahe kasvab. Eestile tähendab see kõrgemaid intresse kui EMU Euroopas. See omakorda vähendab praeguste potentsiaalsete investorite huvi Eesti võlakirjade vastu, vähemalt lühiajaliselt, ja tekitab huvi rohkem spekulatiivsete kalduvustega investorite seas. Koostööpakkumised Täpsem info Eesti Kaubandus- Tööstuskojast ja Euroinfo Keskusest aadressil Toom-Kooli 17, 10130 Tallinn, tel (0) 644 8079, (07) 442 196 (Tartu), (044) 30 989 (Pärnu) ja (033) 74 950 (Jõhvi). * Teenus maksab 130 kr (kohaletulemisega) või 150 kr (faksi või e-kirja teel). Kaubandus-tööstuskoja liikmetele tasuta. Prantsuse ettevõte otsib kontakti Eesti mänguasjade (ka puidust), erinevate suveniiride ja kingituste (portselannukud, küünlad, dekoratiivkaubad, keraamika, puidu- ja klaastooted, kuivatatud lilled jms), samuti aia- ja matkamööbli, spordikaupade, täispuhutavate toodete, kellade, elektrikaupade, käte- ja taskurätikute, patjade, vannitoa- ja vooditekstiili tootjatega. Kood 2048a Austria lõikeseadmete (kasutusel metallitööstuses) tootja ja edasimüüja pakub oma toodangut edasimüügiks. Kood 2049 Soome ettevõte (naiste trikotaaþkaubad ja kudumid) otsib Eestis koostööpartnerit, et avada 2004. a valmivas Viru keskuses ettevõtte kaubamärki esindav kauplus. Otsitakse inimest, kellel oleks rõivaalane ettevõtluskogemus ning huvi koostöö vastu frantsiisi põhimõttel. Kood 2050 Itaalia veinitootja pakub oma toodangut. Kood 2051 Vene ettevõte (Krasnojarsk) pakub müügiks metsamaterjali (ümarpuit ja saematerjal). Kood 2052a Ukraina alkoholitootja (veinid, vahuveinid ja brändid) pakub oma toodangut. Kood 2053a Korea ettevõte pakub oma teenuseid Eesti ettevõtetele, kes on huvitatud Korea turule sisenemisest ning kohalike koostööpartnerite leidmisest. Kood 2054 Leedu elektroonikakomponentide tootja (teleritele jms) otsib koostööpartnereid. Kood 2055 AKTSIAGALOPP Kolmapäeviti 16.50-18.00 Esimene maailmas: ENNEOLEMATU KIIRE AKTSIAMÄNG Esimene mäng 2. juulil www.aripaev.ee/aktsiagalopp/ tulemused reaalajas oniline-kommentaarid ekspertidelt auhinad esimestele ja viimasele KÕIGILE TASUTA

20 Äripäev 18. juuni 2003 17,5 16,5 15,5 14,5 13,5 12,5 07 09 11 01 Eesti Pank 17.06. valuuta tähis EEK Austraalia dollar... AUD... 8,835806000 Bulgaaria levi... BGN... 8,037125000 Euro... EUR.. 15,646640000 Hiina juaan (renminbi) CNY... 1,594890000 Hongkongi dollar... HKD... 1,692631000 IMF arveldusühik... SDR.. 18,825700000 Jaapani jeen (yen)... JPY... 0,112178300 Kanada dollar... CAD... 9,846033000 Küprose nael... CYP.. 26,702130000 Leedu litt... LTL... 4,531580000 * kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Kontaktandmed 13,201 +0,35% Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn tel 665 5100 Hansapank Liivalaia 8, Tallinn tel 631 0311, faks 631 0410 Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn tel 669 0900, faks 661 6037 Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn tel 668 8088, faks 668 8089 Tavid Valuutavahetus Aia tn 5, Tallinn tel 627 9900, GSM 1771, www.tavid.ee Nordea Pank - Hobujaama 4, Tallinn 10151tel 628 3300, faks 628 3201 e-post: tallinn@nordea.com, www.nordea.ee Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn 15015 tel (24h) 680 0800, e-post: info@sampopank.ee, www.sampo.ee Eurex Valuutavahetus Pronksi 7, Tallinn tel 631 2100, GSM 05161332 e-post eurex@eurex.ee, www.eurex.ee Kommertspankade intressitooted 03 05 Läti latt... LVL.. 23,637850000 Malta liir... MTL.. 36,440870000 Norra kroon... NOK... 1,902293000 Poola zlott... PLN... 3,546350000 Rootsi kroon... SEK... 1,724056000 Rumeenia lei... ROL... 0,000408580 Shveitsi frank... CHF.. 10,147660000 Singapuri dollar... SGD... 7,646081000 Slovakkia kroon... SKK... 0,376965800 Sloveenia talaar... SIT... 0,066926510 Suurbritannia nael... GBP.. 22,217230000 Taani kroon... DKK... 2,107641000 Tshehhi kroon (koruna)czk... 0,498803700 Türgi liir... TRL... 0,000009322 Ukraina grivna... UAH... 2,475959000 Ungari forint... HUF... 0,059416760 USA dollar... USD.. 13,200580000 Uus-Meremaa dollar.. NZD... 7,702538000 Valgevene uus rubla.. BYR... 0,006414277 Venemaa rubla... RUB... 0,434515400 Kuld (EEK/oz)... XAU 4763,429000000 rahaturg/börsikaubad toimetaja Peeter Stamberg tel 667 0189, e-post turud@aripaev.ee Rahaturu intressid 17.06. tähtaeg Euribor Talibor Talibid 1 kuu... 2,1540 2,6300 2,1300 2 kuud... 2,1470 2,6600 2,1600 3 kuud... 2,1370 2,6900 2,1900 6 kuud... 2,0600 2,7600 2,2600 9 kuud... 2,0010 2,8100 2,3100 12 kuud... 1,9650 2,8100 2,3500 Börsikaubad Kütused Rotterdami sadamates 17.06.*... 61,55... 687,00 16.06.... 60,10... 684,00 13.06.... 60,50... 682,00 *1 LB 453,59 g, * kell 17 seisuga Londonis hakatakse kauplema terasega Tõnis Oja tonis.oja@aripaev.ee 125 aasta vanune Londoni metallibörs kavatseb hakata järgmisel aastal noteerima terase tulevikutehinguid (futuurtehinguid), et aidata klientidel hajutada riske kõikuvate hindade vastu. Analoogiliselt paljude teiste metallidega pole terasega kauplemisel seni riskide hajutamise võimalust eriti olnud. Terase muutumisele börsikaubaks sõdivad vastu ajalehe Financial Times sõnul terasetootjad, kes kaotavad sellega kuupäev ühik toornafta* kerge kütteõli masuut bensiin 95 diislikütus 16.06.... USD/t... 26,65... 229,75... 137,00... 289,00... 239,25 13.06.... USD/t... 26,39... 227,25... 137,50... 289,00... 236,50 12.06.... USD/t... 27,22... 238,00... 145,00... 289,00... 246,50 11.06.... USD/t... 27,87... 242,25... 143,00... 289,00... 254,00 *brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil (USD/barrel) Väärismetallid* kuupäev kuld hõbe plaatina 17.06.... 362,75... 4,6150... 664,00 16.06.... 358,30... 4,5900... 670,00 13.06.... 353,05... 4,5100... 661,00 *USD/oz tr, pärastlõunase seisuga (oz tr 31,103 g) Kohv kuup. Suhkur Arabica (USc)/LB* Robusta(USD/t) kuup. valge(usd/t) toor-(usc/lb) 17.06.*... 199,40... 6,58 16.06.... 199,50... 6,56 13.06.... 199,90... 6,52 * kell 17 seisuga Põhivaluutade kursid* 17.06. ÜLEKANNE USD USD EUR EUR SEK SEK ost müük ost müük ost müük Sampo Pank... 13,1244... 13,2700... 15,6020... 15,6935... 1,7136... 1,7318 Krediidipank... 13,1440... 13,2761... 15,6040... 15,6900... 1,7143... 1,7315 Ühispank... 13,1227... 13,2762... 15,6000... 15,6940... 1,7129... 1,7328 Tallinna Äripank... 13,1578... 13,2801... 15,6232... 15,6701... 1,7162... 1,7324 SULARAHA USD USD EUR EUR SEK SEK ost müük ost müük ost müük Sampo Pank... 13,0861... 13,3017... 15,5550... 15,7250... 1,6964... 1,7335 Krediidipank... 13,1040... 13,3290... -... -... 1,6990... 1,7320 Ühispank... 13,0743... 13,2973... 15,5700... 15,6995... 1,6982... 1,7353 Tallinna Äripank... 13,1000... 13,2917... 15,5903... 15,6811... 1,6855... 1,7338 3,4 3,0 2,6 2,2 1,8 07 09 11 01 17.06. 2,060 Muude valuutade kursid 17.06. UAH / EEK PLN / EEK HKD / EEK ost müük ost müük ost müük Ühispank... 2,2650... 2,4650... 3,5160... 3,5853... 1,6667... 1,7175 kursid on päeva jooksul korrigeeritavad 03 05 Värvilised metallid (17.06.) metall ühik ost müük alumiinium... USD/t... 1375,5... 1376,0 nikkel... USD/t... 8595,0... 8600,0 plii... USD/t... 468,0... 468,5 tina... USD/t... 4660,0... 4665,0 tsink... USD/t... 801,5... 802,0 vask... USD/t... 1696,0... 1696,5 Forward-tehingute kursid Eesti pankades 17.06. *kursid on päeva jooksul korrigeeritavad Nafta 26,32 London (IPE) USD/barrel Eesti Ühispank USD USD EUR EUR SEK SEK tähtaeg ost müük ost müük ost müük spot... 13,1772... 13,2117... 15,6450... 15,6470... 1,7194... 1,7274 1 nädal... 13... 38... -6... 14... -5... -1 1 kuu... 83... 194... -36... 66... -18... -5 3 kuud... 230... 580... -116... 206... -48... -11 Sampo Pank USD USD EUR EUR EUR/USD EUR/USD tähtaeg ost müük ost müük ost müük spot... 13,1244... 13,2700... 15,6020... 15,6935... 1,1756... 1,1962 1 nädal... 17... 32... -5... 9... -3... -1 2 nädalat... 35... 63... -10... 18... -6... -2 3 nädalat... 52... 95... -16... 27... -8... -4 1 kuu... 92... 156... -23... 40... -12... -8 2 kuud... 192... 323... -43... 86... -25... -15 3 kuud... 310... 509... -40... 151... -36... -25 Nordea Pank USD USD EUR EUR SEK SEK tähtaeg ost müük ost müük ost müük spot... 13,2386... 13,2486... 15,6455... 15,6475... 1,7143... 1,7151 1 nädal... 13,2414... 13,2430... 15,6461... 15,6502... 1,7139... 1,7149 1 kuu... 13,2510... 13,2580... 15,6480... 15,6486... 1,7129... 1,7146 3 kuud... 13,2811... 13,3001... 15,6465... 15,6813... 1,7109... 1,7138 6 kuud... 14,0386... 13,3586... 15,6621... 15,7137... 1,7082... 1,7136 9 kuud... 13,3536... 13,4136... 15,6705... 15,7462... 1,7080... 1,7157 12 kuud... 13,3836... 13,4636... 15,6749... 15,7746... 1,7055... 1,7152 Läti, Leedu ja Vene valuuta kursid 17.06. jooksev hoius % keskmiselt kuu min tähtajaline hoius % pank kuu jäägilt püsijäägilt püsijääk 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat min summa Sampo Pank... 0,25... 0,25 (4)... -... 1,75... 1,80... 1,85... 2,05... 2,35... 2,55... 2,60... 1000/5000 (6) Sampo Pank (5)... 0,30... -... 2,05... 2,05... 2,05... 2,20... 2,45... 2,70... 2,75... 1000/5000 (6) Krediidipank... 0,50... 1000**... 2,10... 2,20... 2,30... 2,60... 2,90... 3,20... 3,30... 1000 Ühispank... 0,20... 0,25... 1,70... 1,75... 1,80... 2,00... 2,30... 2,55... 2,55... 2000* Hansapank... 0,20... -... -... 1,75... 1,95... 2,25... 2,50... 2,50... 1000/100 000 (3) Tallinna Äripank... 1,00... 2,20... 2,25... 2,30... 2,70... 3,10... 3,50... 4,00... 1000 Nordea Pank... kuni 2,10 (vt tabel ülal)... 2,10... 2,11... 2,12... 2,15... 2,20... 2,25... 5000 EEK pank tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Sampo Pank... 1,00... 1,05... 1,10... 1,15... 1,25... 1,50... 2,05... 2,05... 2,05... 2,10... 2,15... 2,20... Krediidipank... 1,00... 1,10... 1,20... 1,40... 1,60... 1,80... 100 USD... 2,15... 2,15... 2,20... 2,35... 2,50... 2,70... 100 EUR Ühispank... 0,95... 1,00... 1,05... 1,10... 1,15... 1,90... 600 USD... 1,90... 1,90... 1,90... 1,90... 1,90... 1,90... 640 EUR Hansapank... -... -... 1,05... 1,10... 1,15... 1,40... 225 USD... -... -... 1,85... 1,85... 1,85... 1,85... 195 EUR Tallinna Äripank... 1,05... 1,10... 1,20... 1,25... 1,35... 1,60... 100 USD... 2,10... 2,10... 2,15... 2,20... 2,20... 2,75... 65 EUR Nordea Pank... 0,60... 0,60... 0,60... 0,60... 0,80... 0,60... 5000 EEK... 2,00... 2,00... 2,00... 2,00... 2,00... 2,00... 5000 EEK * maks 99 999 EEKi ** nii era- kui jur. isikutele (3) alla 3 kuu 30 000 kr, alates 3 kuud 3000 kr ja alla 1 kuu 100 000 kr (4) juriidiline isik (5) personaalpanganduse klientidele (6) kontoris 32 29 26 23 20 07 RUB RUB LTL LTL LVL LVL ost müük ost müük ost müük Sampo Pank (ülek)... 0,4298... 0,4368... 4,5135... 4,5500... 23,4545... 23,8382 Krediidipank (sular)... 0,4330... 0,4500... 4,4950... 4,5770... 23,4140... 23,8870 (ülek)... 0,4316... 0,4371... 4,5157... 4,5474... 23,4700... 23,8300 Ühispank (sular)... -... -... 4,4760... 4,5800... 23,2670... 23,8509 (ülek)... 0,4310... 0,4370... 4,5157... 4,5474... 23,4490... 23,8272 Tallinna Äripank (ülek)... 0,4307... 0,4396... 4,5071... 4,5567... 23,5221... 23,7858 (sular)... 0,4317... 0,4569 Arvelduskonto intressid Nordea Pank, EEK, EUR,% päevasaldolt mõnevõrra oma mõjuvõimust. Praegu on Euroopas terase hind 200 300 dollarit tonn. Metallibörsil hakatakse terasega kauplema nii dollarites kui ka eurodes. Kauplema hakatakse nii elektrooniliselt kui ka põrandal. Praegu kaubeldakse maailma suurimal metallibörsil alumiiniumi, alumiiniumisulami, nikli, plii, tina, tsingi, vase ja hõbeda tulevikutehingutega. Futuurid on standardiseeritud lepingud kohustusega osta või müüa vara kindlal kuupäeval kindla hinnaga. panga klient püsiklient võtmeklient kuni 50 000 kr... 0,4%... 1,0... 1,25 50 000 250 000 kr... 1,75... 1,75... 2,0 üle 250 000 kr... 2,1... 2,1... 2,1 09 11 01 03 05 Media is making Edgar Savisaar an Eurosceptic - Hannes Rumm Hannes Rumm, head of the government s European information center, writes in Äripäev about Savisaar s place in Eurodebate. Why has all the media been out in recent weeks making Savisaar an anti-eu activist? asks Rumm. Rumm writes in tomorrow s Äripäev that the media s interest in painting Savisaar an Eurosceptic is understandable since the lack of a prominent leader has made the Estonian EU debate very bor- Hannes Rumm. ing. The pro-eu camp has such prominent personalities as presidents Arnold Rüütel, Lennart Meri, Juhan Parts and Siim Kallas, Toomas Luman and Indrek Neivelt, Endel Lippmaa and Jüri Engelbrecht, Tõnu Kaljuste and Jaan Kross. In other word, most of Estonia s economic and cultural elite is pro-eu. The most prominent Eurosceptics are Tiit Toomsalu, the hapless leader of the Social Democratic Labour Party, Igor Gräzin and Ivar Raig, writes Rumm. There is a lack of funding and lack of strong leadership to take the Eurosceptic debate forward. BBN Tallinna Vesi ends 2002 with 169.5 million kroons in profit Tallinna Vesi, the main provider of water supply and wastewater services in Tallinn, has ended the year with a net profit of 169.5m kroons. This is an increase of 1 percent from the net profit earned in 2001. The company s turnover was 509.9 million kroons, an increased from 423 million kroons turned over in 2001. 50.4 percent of Tallinna Vesi is owned by International Water UU which privatized the company in early 2001. The remaining shares are owned by the City of Tallinn. Both shareholders will also received 45 million kroons in dividends. In 2003 the company plans to invest 178 million kroons. BBN Estonian Oil Service to invest 300 million kroons in 2003 Estonian Oil Service (EOS), one of Estonia s largest oil terminals, plans to invest 300 million kroons this year. In five months, EOS which transports fuel oil from Russia s oil refineries by rail to its oil terminal in Port of Muuga and then reloads it on oil tankers reloaded around 2.4 million tons of heavy fuel oil. In May alone, EOS reloaded 580,000 tons of heavy fuel oil and loaded it on two 159,000 DWT oil tankers Sonangol Luanda and Iran Semnan. Arnout Lugtmeijer. Arnout Lugtmeijer, chairman of EOS, said that while Russia has been increasing its oil export capacity significantly in recent years, the competition was also growing. The 50 percent annual increase in the goods in transit flow via Estonia has stabilized and in the nearest future cargo volumes could be temporarily falling. However, we believe that the volumes will keep increasing by 10 percent, said Lugtmeijer. BBN For more on these and other stories go to www.balticbusinessnews.com 678.01 11.06 680.08 678.71 12.06 13.06-0.60% 690.19 16.06 686.02 17.06 86.25 +0.25%

Äripäev 18. juuni 2003 21 arvamus toimetaja Aivar Hundimägi tel 667 0115, e-post arvamus@aripaev.ee JUHTKIRI TAUSTAINFO Internetikasutajate arvu kasv jätkub kasutanud internetti viimase 6 kuu jooksul protsent 15 74aastasest elanikkonnast 31 32 36 32 39 39 39 43 45% 12.2000 02.2001 03. 05. 2001 06. 08. 2001 Allikas: Emori e-seire uuring 09. 11.12.2001 03. 05. 2001 02.2002 2002 06. 08. 2002 09. 11. 2002 03. 05. 2003 Internetti ei kasuta sinikraed ja pensionärid Interneti mittekasutajatest iga teine leiab arvutil ja internetil ühe või mitu head omadust, samal ajal kui pooled ei oska interneti puhul ühtegi head omadust välja tuua. Isiklikust internetikasutusest rääkides ei leia 2/3 mittekasutajatest (65%) ühtegi valdkonda, mis neile isiklikult kasulik oleks, selgub möödunud aasta jaanuarist juulini ASi Emor ja Praxise poolt läbi viidud uuringust. Läbiviidud uuringute põhjal saab väita, et 1/3 interneti mittekasutajatest on need, kellel on tekkinud motivatsioon internetti kasutada ning nad jõuavad internetini juba käivitatud projektide toel. Ühelt poolt seetõttu, et neil on olemas motivatsioon, teiselt poolt seetõttu, et neil on avatum suhtumine uue omandamisse ning võime kasutusbarjääride tekkides neist üle saada. Riigi kulutuste suurendamine pole vajalik Eilse Äripäeva arvamusküljel ilmus Samsung Electronicsi Balti esinduse juhi Ahn Chang Gyu kommentaar, milles autor väitis, et Eestil on head eeldused tõusta maailma juhtivaks riigiks internetiteenuste osas. Gyu soovitas Eestis fikseerida sarnaselt kaitsekulutustega konkreetne protsent sisemajanduse koguproduktist, mille ulatuses tehakse iga aasta investeeringuid infotehnoloogia infrastruktuuri väljaarendamiseks. Ta tõi näiteks Lõuna-Korea, kus on valitsuse toel välja arendatud laiaulatuslik ADSLi võrk, mida kasutab ligi 23% riigi elanikkonnast. Korea valitsus on seadnud eesmärgiks viia aastaks 2005 igasse perekonda ADSLi internetiühendus. Äripäeva hinnangul ei ole Eestis internetikasutajate arvu kasvu takistajaks riigi tegevusetus ja seetõttu ei pea me õigeks, et riik suunaks senisest rohkem oma vahendeid infotehnoloogia infrastruktuuri arendamiseks. Eestis on internetikasutajate arvu kasv olnud rahuldav. Muidugi oleks hea, kui kõik pered saaksid koju interneti püsiühenduse, aga selle eest ei saa hoo- litseda riik maksumaksja rahaga. Internetiühendusest peab olema huvitatud ikkagi inimene ise. Võib küll öelda, et sarnaselt maanteede korrashoiuga peab riik hoolitsema ka infoteede korrashoiu ja rajamise eest. Mida suuremal hulgal inimestest on pääs võrku, seda väärtuslikumaks see võrk meile kõigile muutub. Alates sellest, et inimesed ei pea kulutama aega pangas ja riigiasutustes käimiseks, ning lõpetades võimalusega kodus töötada. Eesti infotehnoloogia arengu pudelikaelaks ei ole pääs võrku. Emori värske uuringu kohaselt on Eestis 576 000 internetikasutajat ehk inimest, kes on viimase kuue kuu jooksul kasutanud Äripäeva hinnangul ei ole vaja suurendada riiklikke kulutusi infotehnoloogia infrastruktuuri väljaarendamiseks. internetti. Kasutajate arvu kasvu taga on maapiirkondades elavad keskealised, madalama ja keskmise sissetulekuga inimesed. Veelgi kiiremat kasvu takistab see, et ainult umbes kolmandik peresid omab kodus arvutit. Tõenäoliselt on üheks põhjuseks eestlaste väike sissetulek võrreldes kuludega, mis arvuti soetamise ning internetiühendusega kaasnevad. Selle probleemi leevendamiseks on ka varem Eestis tehtud mitmeid ettepanekuid. On soovitatud alandada arvutite või internetiühenduse käibemaksu määra, maksta kinni inimeste arvutikoolitus või doteerida püsiühendust. Äripäev on soovitanud kinkida igale esimesse klassi minevale lapsele koos aabitsaga arvuti. Täna on aga selle idee elluviimisega jäetud hiljaks, sest juba pooltel lastega peredest on koduarvuti ning enamik neist on muretsenud internetiühenduse. Riiklikeks abiprogrammideks tuleb raha maksumaksjate taskust ja see räägib selliste programmide vastu. Ei ole õige inimese eest otsustada, kas talle on parem ja vajalikum interneti püsiühendus või hoopis midagi muud. Parem korjaku riik inimestelt maksudena väiksem osa sissetulekutest. Kui inimesel tekib vajadus internetiühenduse või arvuti järele, siis kindlasti ta end ka võrku ühendab. Uued projektid peaksid erilist tähelepanu pöörama neile 2/3 interneti mittekasutajatest (393 000 elanikku), kes ei seosta hetkel interneti kasutusvõimalusi oma isikliku eluga. Selles rühmas on selgelt eristatavad kaks gruppi: pensionärid ning töölised. Emor nimetab neid oma uuringus elupäevade veetjateks ja sinikraedeks. Elupäevade veetjad moodustavad 28% interneti mittekasutajatest. Umbes 60% selle rühma esindajatest on vanemad kui 50 aastat. Elupäevade veetjatel on suhteliselt väike huvi väljaspool nende isiklikku elu toimuva vastu. Suhe interneti või arvutiga on väga nõrk ning nad ei leia internetil olevat häid omadusi ega tunne vajadust internetti kasutada. Nad eelistavad olla traditsioonilise meedia kasutajad (isegi kui internet osutuks odavamaks ja mugavamaks), kuna huvipuuduse kõrval on takistuseks keeleprobleem arvuti kasutajaliidestega hakkamasaamiseks, suhteliselt väiksem võimekus õppida ja õpitut meelde jätta ning soovimatus oma harjumuspärast elu muuta. Sinikraed moodustavad interneti mittekasutajatest 27%. Tegemist on peamiselt liht- ja oskustöölistega ning seetõttu nad arvutit töö juures ei kasuta. Umbes pool sellesse gruppi kuuluvatest inimestest ei leia internetil olevat häid omadusi ning interneti vähese atraktiivsuse tõttu nad oma rutiinset elu hea meelega ei muuda. Atraktiivseks teeks interneti nende jaoks isiklik rahaline võit. Eksisteerivad sotsiaalsed ja psühholoogilised, oskuslikud ning majanduslikud barjäärid. Hinnanguliselt on Eestis 176 000 pensionäri, kes kuuluvad elupäevade veetjate rühma. Sinikraede hulka kuuluvaid töölisi (lihttööline, oskustööline) on 151 000 ning keskastmespetsialiste ja klienditeenindajaid 42 000. Mainitud rühmad ei ole siiani oma elu ja interneti vahel seost näinud, seetõttu on nende puhul olulisim motivatsiooni tekitamine vastavate sihtrühmade elurütmi sobiva internetiteenuse tutvustamine, vajadusel sobivate internetiteenuste väljaarendamine. Elupäevade veetjate ja sinikraede puhul on oluline silmas pidada interneti kasutusoskuse ja internetile juurdepääsuga seotud probleeme. Need rühmad vajavad senisest teistsugust lähenemisviisi. http://www.oef.org.ee/valjaanded/diglohe/

22 Äripäev 18. juuni 2003 arvamused toimetaja Mati Feldmann tel 667 0052, e-post arvamus@aripaev.ee firmad pangad fondid tööskeemid kaatrid EESTI FIRMAD KLOOSTRIMETSA PUUKOOL Sompa tee 8, Tallinn, tel 623 9912 (Botaanikaaia vastas) müüb juba üle kümne aasta kohapeal testitud külmakindlaid istikuid Klientidega suhtlevad ainult asjatundjad. E L 10.00 20.00 pühapäeval suletud Elektritööd 24 h 052 35 222 Torutööd tööpäeviti 9 17 052 38 555 Dispetšer tööpäeviti 9 17 655 5556 Müüa garaazh-laohoone Tallinnas Ristiku 89a. Kasulik pind 199,25 m², teenindamiseks vajalik maa 632,4 m². Pakkumised tuleb esitada kirjalikult 02.07.2003 kell 14 OÜ Vara ja Hooldus aadressil Kotka 1, 11315 Tallinn. OÜ Vara ja Hooldus nõukogu jätab endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumised. OÜ Vara ja Hooldus 651 8830, 050 35 799 Tiit Griffel, tiit@vjh.ee Oma Maja ilmub 1. augustil Omanäoline kodu Amatööri ABC: kuidas osta parketti Vana tarkus: 100 aastat vana õpetus Millal ja kus kasutada immutatud puitu Vannituba Keskkütteseadmed Projekt Veekogutaimed Reklaampinna broneerimine 11. juulini Piret Veski, reklaamimüügi projektijuht tel 667 0069, faks 667 0200, piret.veski@aripaev.ee 655 8128 655 6825 655 6100 050 54 760 www.sfi.ee SUNTIGER FIVE INTERNATIONAL AMEERIKA AUTODE VARUOSAD Powerflex puksid, Green filtrid, Wettec madaldussarjad Tallinnas Mäealuse 3A Telefon 655 0600, 056 250 352 Faks 655 0615 e-post usparts@online.ee www.usparts.ee MAJAVAMM, PUIDUKAHJURID, HALLITUSED, SAMMAL, OLMEKAHJURID A www pestchemical ee Pest-Chemical OÜ, Tallinn, Laulupeo 9, tel (0) 637 6513 Www.3xk.ee HELI Uued ja kasutatud tõstukid Käärapoisid OÜ mob: 050 66 417 ltius C onsult FIRMADE ASUTAMINE JA MÜÜK Tõnismägi 3a, tel 646 3760 info@altius.ee www.altius.ee Roostetõrjevahend kaitseb 10 50 aastat Kindel nagu kuumtsink, lihtne nagu tavaline värvimine see on lihtne ja kasulik! Esindaja Eestis: OÜ Glioon, Regati 1, Pirita hotell, Tallinn Tel/faks (0) 639 6772, GSM 055 663 186, 053 405 980, glion@hot.ee, www.zinga.be OÜ Dirolex müüb mööbli lakiliini ja peenpalgi saagimise liini (Vene oma, võib ka osadena) Info tel 051 06 883 KOMMENTAAR Keskerakonna esimehe euromeelsusele Miks trügitakse Savisaart? Hannes Rumm riigikantselei ELi teabekeskuse juhataja Viimaste päevade lehti lugedes tekib tunne, et meie ajakirjanikud on otsustanud trügida Edgar Savisaar vägisi Euroopa Liiduga ühinemise vastaste sekka. Kuigi alles esmaspäeval, Savisaare juhtimisel, pidas Tallinna linnavalitsus väljasõiduistungi Brüsselis ning pani kokku 30 projektist koosneva nimekirja, millele Euroopa Liidust hakatakse miljardeid kroone toetust taotlema. Meedia soov suurt ja mõjukat eurovastast leida on igati mõistetav, sest sellise isiku puudumise tõttu on meie eurodebatt aastaid olnud väga loid. Europooldajad on Arnold Rüütel ja Lennart Meri, Juhan Parts ja Siim Kallas, Toomas Luman ja Indrek Neivelt, Endel Lippmaa ja Jüri Engelbrecht, Tõnu Kaljuste ja Jaan Kross. Teisisõnu, valdav osa Eesti eliidist on europooldajad. Kui rahvas usaldas oma eliiti laulva revolutsiooni ajal, siis miks ei peaks nad eliiti usaldama ühinemisel Euroopa Liiduga? Tuntuimad eurovastased on Tiit Toomsalu, Igor Gräzin ja Ivar Raig. Ja ongi kõik. Savisaar müüks eurotemaatikat hästi Kuna jõud on ilmselgelt ebavõrdsed, siis puudub euroväitluses põnevus. Savisaar eurovastaste liidrina tekitaks sellise pinge päevapealt ja aitaks ajakirjandusel euroteemat palju paremini müüa. Ajakirjanduse õnnetuseks on Keskerakonna esimees hoidnud visalt juba aasta tagasi sisse võetud positsiooni: Keskerakond kujundab oma seisukoha liitumisse sel suvel toimuval üldkogul. Kuna Savisaar oma hoiakut enne 9. augusti üldkogu ei reeda, siis tasub meenutada, millised on olnud tema ja Keskerakonna varasemad seisukohad. Oma poliitilisi tõekspidamisi on Keskerakonna esimees selgelt väljendanud ja põhjalikult selgitanud 1999. a ilmunud raamatus Usun Eestisse. Tsiteerin sealt peatükki Eesti iseolemine ja Euroopa Liit : Nüüd on Eesti poliitiliste jõudude enamik võtnud kursi ühinemisele Euroopa Liiduga. Ka Keskerakond kuulub pigem ühinemise pooldajate kui vastaste hulka. Assotsiatsioonileping ELi vahel sõlmiti ning ka ratifitseeriti Riigikogu poolt 1995. a suvel, kui Keskerakond kuulus võimu teostavasse koalitsiooni. Oleme seisukohal, et Eesti integreerumine Euroopaga tuleneb meie ajaloost ja kohast geograafilises ruumis. Samas me ei arva, et Eesti peaks ühinema Euroopa organisatsioonidega ummisjalu ja ükskõik mis hinnaga. Järgnevalt teeb Savisaar Põhjamaade rahvahääletuste kogemusele tuginedes ühe ennustuse: Arvan, et kui Eesti jõuab kord oma referendumini, tekib siingi vastuseisu küllalt ja vaevalt jääb euroskeptitsism ainult poliitiliste autsaiderite mängumaaks. Tänase seisusuga on see ennustus olnud vale ning jääbki ekslikuks, kui just Savisaar tõesti ise eurovastaseid juhtima ei hakka. Nelja aasta eest viitas Savisaar Rootsi kogemusele: Näiteks Rootsis läksid mitmed erakonnad ELiga ühinemise küsimuses sisuliselt lõhki. Ei välista, et selline lõhenemine suuremates parteides võib tulevikus toimuda ka Eestis. Keskerakond Keskerakonna programm Eesti liitumisest Euroopa Liiduga väljavõte programmi ELi-osast 35. Eesti liitumisel Euroopa Liiduga on esmatähtsad majandus- ja julgeoleku-poliitilised kaalutlused. 36. Keskerakond peab vajalikuks intensiivistada tegevust, mis aitaks elanikel teadvustada Euroopa Liidus kasutusel olevaid õigusakte, standardeid, majanduse arendamise põhimõtteid, statistikasüsteeme, kaupade ja teenuste kvaliteedikontrolli jms. 37. Keskerakond leiab, et valitsus peab intensiivistama koostööd Euroopa Liidu organisatsioonidega, saavutamaks võimalikult hea lähtepositsiooni (sotsiaalsed tagatised, tootmiskvoodid, toetused maapiirkondade arenguks jms) ühinemiseks Euroopa Liiduga. Taotleme vajalike seaduste ning õigusaktide kiiret ettevalmistamist ja vastuvõtmist. Osalemisel Euroopa institutsioonide töös peab Eesti olema aktiivne pool ja lähtuma oma arengu huvidest. 38. Peame vajalikuks, et Eesti Vabariigi valitsus selgitaks rahvale kõiki Euroopa Liiduga ühinemise poliitilisi, majanduslikke ja riigi julgeolekut puudutavaid positiivseid ja negatiivseid tagajärgi. Euroopa Liitu astumine otsustatakse rahvaküsitlusega. Allikas: Keskerakonna programm aadressil http://www.keskerakond.ee/index.php3?action=programm on rõhutanud, et tema positsioone Euroopa Liidu küsimustes ei saa käsitleda kui midagi jäigalt määratletut ega doktriinset. Palju sõltub sellest, kuhu Euroopa Liit lähiaastatel areneb ning millega lõpevad Euroopa Liidu ja Eesti vahelised läbirääkimised. Keskerakond kaitses rahvuslikke huve Savisaare õnneks läks nii, et liitumisläbirääkimised lõpetas selline Eesti valitsus, kus töötas kaheksa Keskerakonna ministrit. Ke-Re valitsus lähtus mullu oma töös koalitsioonileppest, mille punkt Liitumine ELiga, rahvusliku julgeoleku kindlustamine ütles: 1) viib lõpule ettevalmistused ja läbirääkimised Eesti liitumiseks Euroopa Liiduga, pöörates seejuures erilist tähelepanu Eesti rahvuslike huvide kaitsele läbirääkimiste protsessis. Iga erakond lähtub oma tegevuses eelkõige programmist. Keskerakonna kahes viimases programmis on hoidutud selgelt europooldavat või -vastast seisukohta võtmast. Keskerakonna kehtivas programmis on euroliitumise kohta neli punkti, millest esimene peab liitumisel esmatähtsaks majandus- ja julgeolekupoliitilisi kaalutlusi. Hiljemalt 9. augustil saab selgeks, kas keskerakondlased eesotsas Edgar Savisaarega peavad liitumist Euroopa Liiduga Eesti majandusele ning julgeolekule kasulikuks või kahjulikuks. Keskerakonna noortekogu mõtles enda jaoks euroliitumise kasud ja kahjud läbi juba mullu, kirjutades oma programmi lause: Noortekogu toetab Eesti ühinemist Euroopa Liiduga. KOMMENTAAR Tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu Tehingud FIE ja temaga seotud isikute vahel Olavi Kärsna ettevõtluskonsultant Ilmselt hakkab palju probleeme tekitama rahandusministeeriumis valminud tulumaksuseaduse muutmise seaduse paragrahvi 14 planeeritavad uued lõiked 7 ja 8. (7) Kui füüsilisest isikust ettevõtja ja temaga seotud mitteresidendi või residendist füüsilise isiku vahel ettevõtluse käigus tehtud tehingu väärtus on erinev omavahel mitteseotud isikute vahel tehtavate sarnaste tehingute väärtusest, võib maksuhaldur tulumaksu määramisel kasutada tehingute väärtusi, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud. (8) Lõikes 7 nimetatud juhul maksustatakse tulumaksuga kas ettevõtlustulu, mida füüsilisest isikust ettevõtja oleks saanud, või ettevõtlusega seotud kulu, mis oleks maksumaksjal jäänud kandmata, kui seotud isikuga tehtud tehingu väärtus oleks olnud selline, mida rakendavad sarnastes tingimustes mitteseotud iseseisvad isikud. Tehingute väärtuse määramise meetodid kehtestatakse rahandusministri määrusega. FIEga seotud isikud: abikaasa ja sugulased Siinkohal tuleks ilmselt meelde tuletada, keda tulumaksuseadus loeb füüsilisest isikust ettevõtjaga seotud isikuteks. Need on tema abikaasa, otsejoones sugulased, õed või vennad, õdede või vendade alanejad sugulased, abikaasa otsejoones sugulased, abikaasa õed või vennad. Siiani oli nendega tehtud tehingute kohta seisukoht võetud ainult paragrahvis 34, kus oli öeldud, et ettevõtlustulust ei või maha arvata kahju, mis tekkis vara seotud isikule turuhinnast madalama hinnaga müümisest, ja ka kahju, mis tekkis seotud isikult turuhinnast kõrgema hinnaga ostetud vara edasimüümisel. Neid asju võis teha, kui kahjult oli makstud tulumaksu kui erisoodustuselt. Nüüd siis võib maksuametnik öelda, et tema arvates oleks ettevõtja pidanud sisse kasseerima rohkem raha, kui ta seda tegelikult sai. Eelnõu ütleb, et eesmärgiks on takistada nn siirdehindade kaudu füüsilise isiku maksustatava ettevõtlustulu vähendamist, mis on iseenesest ju loomulik. Tehingu tegeliku väärtuse määramine Tehingu tegeliku väärtuse määramine peaks toimuma rahandusministri 1999. a määruse nr 120 Tulumaksuseadusest tulenevate õigusaktide kinnitamine järgi. Selle kohaselt võib rakendada kolme meetodit: 1) võrreldava hinna meetod, kus aluseks võetakse sarnased tehingud sõltumatute isikute vahel; 2) edasimüügihinna meetod, mille kohaselt lahutatakse sõltumatule isikule võõrandatud kauba või teenuse hinnast maha vahendaja kulud ja mõistlik kasum ning sel viisil leitakse seotud isikult ostetud kauba või teenuse õiglane hind; 3) sõltumatult isikult ostetud kauba või teenuse hinnale lisatakse vahendaja kulud ning mõistlik kasum ning sel viisil leitakse seotud isikule müüdud kauba või teenuse õiglane hind. Praegust elu tundes tõusevad mul ihukarvad püsti, kui püüan ette kujutada meie kohalikke maksuameteid kindlaks tegemas sarnaseid tehinguid teiste, sõltumatute isikute vahel. Turumajanduses sõltub hind, mille eest midagi tegelikult müüa õnnestub, paljudest asjaoludest. Sarnaste, uute sätete rakendamist võimaldavate asjaolude väljaselgitamine on eriti FIEde puhul pehmelt öeldes äärmiselt keeruline. Rääkimata mõistliku kasumi ja õiglase hinna määramisest! Tuleb meelde, et maksuamet tühistas 2001. aastal kohalike maksuametite ettekirjutusi 57 mln krooni ulatuses ja 2002. aasta 9 kuuga 26 mln eest. Ja seda mitte kohtuotsuste sunnil.

arvamused Äripäev 18. juuni 2003 23 toimetaja Mati Feldmann tel 667 0052, e-post arvamus@aripaev.ee KOLUMN Maamaks on näide haldussuutmatusest Poliitilisest aspektist on maksude kaotamine-kärpimine teema, millega annab vägagi edukalt valijate südameid võita. Ka Äripäeva veergudel on ühe ja sama autori sulest ilmunud nii maamaksu õigustavaid kui ka selle kaotamist toetavaid kirjatükke. Samavõrd heitlik on ka tegelikkus maamaksu rakendamisel. Kui maamaks kohaliku maksuna sisse viidi, siis räägiti ka palju nn kinnisvaramaksust. Peale jäi seisukoht, et kinnisvaramaksust on veel vara rääkida, ootame, kuni meie bürokraatia areneb ja kinnisvaraturg välja kujuneb. Seni pidi kehtima nimetatud maksu lihtsustatud analoog maamaks. Maamaksul, nagu maksudel üldiselt, on kaks peamist funktsiooni: tagada eelarvetesse raha laekumine ja teisalt reguleerida mõnda ühiskondlikku valdkonda, tarbimist, käitumist. Maamaksu fiskaalne aspekt on suhteliselt tagasihoidlik kogu maksutulust umbes 1%. Kohalikes eelarvetes, kuhu maamaks laekub, on tema osakaal suurem, seda eelkõige linnades. Kuid siiski ei kujuta maamaks kohalike eelarvete kaugeltki peamist tuluallikat, jäädes laekumiselt üldjuhul kaugelt alla 10%. Sellest hoolimata on enamiku meie kohalike omavalitsuste jaoks iga laekuv sent oluline. Kohalike omavalitsuste rahaline seis on enam kui kehv ja ka maamaksu äralangemine võib oma väiksele osakaalule vaatamata tähendada suurele osale neist kadu. Maamaksu kaotamisel vajaksid kohalikud eelarved riigilt veelgi enam toetust. Olukorras, kus kohalikud eelarved on niigi kokkukukkumise äärel ja valitseva koalitsiooni poolt planeeritav tulumaksu tulevik vähendab kohalikke eelarveid veelgi, tähendab veel maamaksu äralangemine kohalikele omavalitsustele rahaliselt kindlat fiaskot. Ilma kohalike eelarvete kujunemise radikaalse reformita tähendavad tulumaksumuudatused enamiku omavalitsuste pankrotti. Kui hinnata valitseva koa- Kalle Jürgenson Kui kohalike eelarvete kujunemist ei reformita, siis maamaksu kaotamine on küsitav. Arvestades ametnike haldussuutmatust, oleks lihtsam loobuda maa hindamisest. litsiooni väljaütlemisi haldusreformist, siis ehk ongi see eesmärk. Omalaadse ressursimaksuna on maamaksu eesmärk kiirendada maa tsiviilkäivet, laskmata maal jõude seista. Suurte kasutamata maade hoidmine peaks selle maksu tõttu olema kui mitte muud, siis lihtsalt kulukas. Samas ei tohiks üldise õigluse printsiibist lähtudes maamaks aga kujuneda üle jõu käivaks neile, kes maad tootmiseks ei tarvita. Eelkõige saab siin silmas pidada enamikku elamumaast. Eksklusiivsetes kohtades paiknevate elamumaadega on olukord ehk pisut teine. Siit kasvabki välja vajadus maamaksu mingil moel diferentseerida, kas siis asukoha või kasutuse järgi. Valdav osa meie maakasutusest, eriti elamumaade puhul, on välja kujunenud maa- ja muude reformide tulemusel, valdavalt ajal, mil maamaksu kas ei olnud või oli ta väike, kujutamata endast kellelegi probleemi. Nii kujuneski meil välja maakasutus, mis maamaksu seadusejärgse kasvu puhul suure osa inimeste jaoks igasuguse õigluse minetas ning hakkas ka paljudele lihtsalt üle jõu käima. Maamaksu kasv tulenes aga nn maa hindamisest ja tsoneeringutest. Need kaks punkti hakkasidki tekitama segadust. Tehingute arv, millele tuginedes maa maksustamise hinda kujundama hakati, oli tihti väike. Igal juhul väike selleks, et tuletada vastava piirkonna tarvis adekvaatset nn turuhinda ja sellest omakorda tuletada maa maksustamishinda. Lisaks veel tsoneerimine, mis eriti linnades tekitas probleeme eelkõige ametnike küündimatuse tõttu. Kinnisvaramaksuga tuleks kindlasti veel oodata Kui kohalike eelarvete kujunemist oluliselt ei reformita, siis maamaksu kaotamine on küsitav. Arvestades meie ametnike haldussuutmatust maksu administreerimisel, oleks lihtsam loobuda maa hindamisest ja fikseerida maksustamise aluseks olev hind üleriigiliselt. Kaob ametnike suva maksutsoonide määramisel ja maa hindamisel. Mõttekas oleks maamaksust vabastada ka näiteks metsamaa. Maade sihtotstarve on meil piisavalt hästi teada ja metsamaalt võiks hakata maksu saama sisuliselt tulumaksuna siis, kui seda metsa tulunduslikult tarbitakse. Seni, kuni mets kasvab, pole metsamaalt maksu kogumisel mingit sisu. Kinnisvaramaksuga (sarnane keerulise ja diferentseeritud maamaksuga) tuleks kindlasti veel oodata. Kalle Jürgenson on endine Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Isamaaliidu liige Intelligentsi mõju peab oma aega ootama Ralf Dahrendorf Briti Lordide Koja liige, Londoni majanduskooli endine rektor John Maynard Keynes, kes on ilmselt 20. sajandi suurim majandusteoreetik, ütles kunagi, et pikas perspektiivis määravad ideed ja intelligents ajaloo käigu samavõrra kui poliitikud. Ta ei pidanud silmas erinõunikke või koheseks kasutamiseks mõeldud programmide loojaid ning presidentide ja peaministrite kõnede kirjutajaid. Samuti ei mõelnud ta ajalehe- ja televisioonikommentaatoreid. Ta mõtles tõeliselt põhjapanevate ideede autoreid, nagu tema enda tähelepanek, et aegajalt tuleb kapitalismi kaitsta riikliku sekkumise eest, et kogunõudlust säilitada. Keynes meenutas meile alati, et pikas perspektiivis oleme me kõik surnud. Ajal, mil tema enda mõju oli suurim, eelkõige 1960ndatel, Keynes ise oligi tegelikult surnud. Teised, keda inspireerisid (kui see on õige sõna) 20. sajandi totalitaarsed ähvardused, olid olnud pikka aega surnud ajaks, mil nende ideed teostusid. Seega on intelligentsi poliitiline mõju harva vahetu ning peab oma aega ootama. See on seotud suurte ideede teise iseloomuliku omadusega, nimelt asjaoluga, et need väljuvad valitsevate vaadete piiridest. Esimest korda esile tooduna ja avalikustatuna näivad need ideed peaaegu sobimatud ja ajastu vaimu suhtes igas mõttes häälest ära olevad. Hayeki ja Popperi triumf saabus 1989 See on kehtinud Friedrich von Hayeki teose Tee orjusesse ja Karl Popperi teose Avatud ühiskond ja selle vaenlased puhul, mis mõlemad kirjastati II maailmasõja lõpus. Nende tõeline triumf saabus 1989. a, kui kommunism kokku varises ja uued ühiskonnad vajasid keelt oma eesmärkide väljendamiseks. See polnud juhus, et need raamatud tõlgiti siis peaaegu kõikidesse Ida-Euroopa keeltesse. Samamoodi näis Milton Friedmani kapitalismi ülistamine olevat 1960ndate sotsiaaldemokraatia õitseajal veidralt kohatu. 1970ndate lõpus võttis aga võimust stagflatsioon: nõrga majanduskasvu ja inflatsiooni kombinatsioon. Reagan ja Thatcher viitasid Friedmanile Kui lühinägelikumad majandusteadlased, nagu Mancur Olson, oletasid, et üksnes revolutsioon või sõda võiks likvideerida senise olukorra jäikuse, tuletasid Ronald Reagan ja Margaret Thatcher Hayeki ja teiste kõrval meelde Friedmani maailmavaadet. Jälle oli küsimus sisu ja keele andmine ähmastele eesmärkidele, mis olid pisut ees populaarsest arvamusest. Ma ei uskunud kunagi, et kolmanda tee poliitikal, millel viimastel aastatel on mõju olnud, oleks samasugune tähendus. Õigluse ja kasvu ringi joonistamine oli vajalik idee, kuid mitte selline, mis võiks kunagi inspireerida ulatuslikumat entusiasmi ja rahva toetust. Isegi John Rawlsi Õigluse teooria jäi pigem väheste ajaviiteks kui paljude suuniseks. Kolmanda tee püsimise ajal võitis populaarsust aga teine ideede kogumik, mis algselt tundus olevat kõrvalise tähtsusega ja isegi absurdne. See toetub Friedmani ja Hayeki kontseptsioonile sotsiaaldemokraatliku heaoluriigi juurde tagasipöördumisest, kuid lisatud on idee riigist, mis on läbi imbunud sellest, mida Joseph Nye kutsus karmiks võimuks. Selline karm võim tähendab avalikku korda riigis ja sõjalist võimsust väljaspool seda. Sellistel arvamustel on pikk ajalugu. 20. sajandil viivad mõned selle tagasi saksa emigrandini Ameerikas Leo Straussini või isegi Hitleri-aegse õigusteadlase Carl Schmittini. Hiljem võtsid need ideed omaks USA ajakirja Commentary ümber koondunud autorid. Washingtoni mõttehiiglased aitasid neid muuta võimsaks intellektuaalseks arsenaliks neokonservatiivide jaoks, kes Bushi administratsioonis end mõnusalt tunnevad, kuigi president ise nende hulka ei kuulu. : Project Syndicate / Institute for Human Sciences VIIS AASTAT TAGASI Kriis kinnisvaraäris peatoimetaja: Igor Rõtov väljaandja: Äripäeva Kirjastuse AS Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn tel: (372) 667 0111 (372) 667 0222 faks: (372) 667 0265 (372) 667 0165 e-post: aripaev@aripaev.ee WWW: http://www.aripaev.ee 18. juuni 1998 Eluasemelaenude väljaandmise piiramine on vähendanud nõudlust kinnisvara järele ja võib sügiseks hindu langetada kuni 30 protsenti, prognoosivad kinnisvaramüüjad. Rahanappus on viinud mitmed kinnisvarabürood raskesse majanduslikku seisu ja sunnib osa kinnisvarafirmasid lähiajal ühinema. ASi Tõnisson Kinnisvara peamaakler Raul Reino lausus, et see aasta on kinnisvarafirmadele olnud väga raske, sest kinnisvaratehingute arv väheneb pidevalt ja pakkumine ületab nõudluse. Reino lisas, et kommertspankadest saavad praegu laenu ainult kindlad kliendid, kes valitakse välja väga hoolikalt. Hansapanga eralaenu arendusjuht Kersti Arro ei eita, et kinnisvarahindade alanemine on seotud raha vähesusega. Arro lisas, et lähema poole aasta jooksul ei muutu pankades olukord paremaks ja eluasemelaenu saajaid on endiselt vähe. Hetkeseis: viis aastat on hajutanud murepilved kinnisvarafirmade kohalt: intressid on langenud, pankade laenukraanid on keeratud maksimaalselt lahti. On ainult üksikuid hääli, mis hoiatavad: kaua see pillerkaar ei kesta. MAAKONNAKOMMENTAAR Suvi kuursaali vahustel õllelainetel Kuursaali muutmises Baltimaade suurimaks lokaaliks on nähtud ka pühaduserüvetamist. Kalev Vilgats Möödunud nädala tippsündmus Pärnus ei olnud sugugi Bulgaaria presidendi Georgi Parvanovi Eesti riigivisiidist suvepealinnale pühendatud neli tundi, vaid ajaloolise väljanägemise saanud kuursaali taasavamine. Ülemöödunud sajandi lõpul nurgakivi saanud Rannasalongi on tema ajaloos pidevalt ümber ehitatud. Eesti Vabariigi ajal oli Rannasalong Pärnu suve suurim tõmbenumber. Nõukogude perioodil alandati salong kuursaaliks ehk kuurordi klubiks, kuigi sel ajalgi käis seal vilgas kultuurielu. Taasiseseisvunud Eesti suvepealinnas pole kuursaal õiget hingamist kätte saanudki, sest erinevad rentnikud rajasid äriplaanid vaid suvisele kasumijahile. Suurärimees Rein Kilgi valdusesse läinuna, alustati kuursaalis töödega selle kevade hakul, eesmärgiga taastada maja siseilme kolmekümnendate aastate stiilis. Majas on 440, eesmisel terrassil 86 ja tagaterrassil 360 kohta. Oma 800 kohta oli asutuses ka eelmise sajandi algul. Möödunud neljapäeval toimunud suur avamine läks oodatult täismajale. Tartus pruulitud majaõlu Kuursaali Blond vahutas ojadena. Enne keskööd oli lokaali ukse taga isegi järjekorda nähtud. Kuursaali personalile seab suvi keerulise ülesande: ühelt poolt tahaks suvevõõrastelt võtta seitse nahka, kuid teiselt poolt tuleb mõelda muudele aastaaegadele ning mitte ära hirmutada kohalikku rahvast, kes võiksid kuursaali omaks võtta. Kuursaali muutmises Baltimaade suurimaks lokaaliks on nähtud ka pühaduserüvetamist. Sellegipoolest jääb vist peale pooldav suhtumine, sest pidu on selles majas pandud alati ja tänu Kilgi investeeringule on kuursaal päästetud lõplikust hävingust. Kalev Vilgats on Pärnu Postimehe arvamustoimetaja Toimetus e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) 667 0111 faks: (372) 667 0265 Reklaamiosakond e-post: reklaam@aripaev.ee tel: (372) 667 0105 faks: (372) 667 0200 Tellimine ja levi e-post: register@aripaev.ee tel: (372) 667 0099 faks: (372) 667 0300 Tellimishind 12 kuuks 1900 kr Tellimine internetis http://pood.aripaev.ee trükk: AS Kroonpress Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma Äripäeva Kirjastuse ASi kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363

Äripäev kolmapäev 18. juuni 2003 Saksa väikelinn kirik, kõrts ja Kairi Vildersoni pood Ühes väikeses linnas, kahekorruselises punases tellisest majas Jaama ja Põllu tänava nurgal asuva poe aknal on moekunstnik Kairi Vildersoni nimi ja riidepuul ripuvad tema disainitud rõivaid. Polekski nagu midagi erilist, kuid müüjanäitsik räägib saksa keeles. Andres Kärssin andres.karssin@aripaev.ee Ja linnakeseks on 13 000 elanikuga Hagenow Põhja-Saksamaal, mitte kaugel Tallinna kunagisest sõpruslinnast Schwerinist SDV päevilt. Piirkondade vana suhe on taas hõõguma puhutud alates selle aasta aprilli algusest saab Bahnhofstraße ja Feldstraße nurgalt osta Eestis tehtud naisterõivaid. See pood on Vildersoni keti esimene katsetus Lääne- Euroopas, Eestis ja Lätis on märk maas. Vildersoni poest ei tea midagi üks kohalik suurärimees, küll aga oskab hästi teed juhatada tema sekretär. Viimane pakub küll Vildersoni moe päritolumaaks Leedut. See pole veel kõige hullem, sest osa sakslasi liigitab hiljutise kogemuse põhjal Eesti silma pilgutamata SRÜ riigiks, kui nad meie riiki üldse teavad. Pärastlõunaselt tühjas suvekuumas linnas rõõmustavad kaugeid külalisi nähes Vildersoni poe juht Christel Vogel ja Lidia Ullmann, kes kunagi Tallinnas töötanuna tunneb Tallinna Moemaja moekunstnikku viis aastat ning saab pidada end ka Vildersoni moe maaletoojaks. Elavalt seletades näitavad daamid tänavu 23. veebruaril Berliinis toimunud moeetenduse plakatit. Üritusel osales ka Kairi Vilderson ning sealt sai Saksamaa-asi alguse. Ulmanni sõnul ei piirdu plaanid ainult väikse Hagenow ga, sihikul on Berliin ja Hamburg: Esimene asukoht on oluline. Kaupa müües ütleme alati, et see on Eestist ning disaineriks Kairi Vilderson Tallinna Moemajast, lisab Vogel. Ostja saab kauba kätte Eestist toodud originaalkotis, mis kannab moekunstniku nime. Daamide sõnul läheb äri hästi, kuid nad möönavad samas, et ega Saksamaa praegune majandusseisak pole disainmoe müümiseks just parim aeg. Teiseks mureks on see, et suurim suurus 44 jääb mõnikord väikseks vähe korpulentsematele ostjatele: Riideid passitakse selga, ollakse huvitatud, kuid number ei sobi. Tuttav lugu hiljuti teatas Euroopa juhtiv naisterõivaste tootja Zara, et hakkab tegema senisest maksimaalsest ühe numbri võrra suuremaid tooteid. Põhjuseks muutused demograafilises seisus, kus klient on keskmisest vanem ja paksem kui 20 aastat tagasi. Tallinna Moemaja juhi Kairi Vildersoni sõnul on Hagenow kaupluse puhul tegemist prooviga, katsega kombata uut turgu. Meie jaoks on see hetkel ka natuke eksperimendi moodi. Konkurents Saksamaal on meie jaoks võõras, igal maal oma eripära, kuid kusagilt peab alustama, tõdeb ta, lisades, et ettevõtte jaoks pole tegemist suure finantseeringu ega riskiga. Lihtsalt pakuti välja säärane võimalus. Vilderson lausub, et järgmistena on vaatevälja võetud suurlinnad Berliin ja Hamburg. Neid poode oleks hea koos majandada, nad asuks kõik logistiliselt ühes piirkonnas. Samas pole moepoe avamine ja pidamine metropolis võrreldav väikelinna vaikeluga, loeb kõik õige asukoht, suurus, hind. Praegu on ülemaailmne surutis. See ikka mõjutab, ega uusi märke nii hurraaga vastu ei võeta, tõdeb disainer, viidates seejuures ühtlasi ka raskete aegade soodsale mõjule võimalik on leida mõnes heas kohas vabanev müügipind. Kaks särtsakat daami Hagenow st aga mõtlevad juba, kuidas tutvustada Vildersoni talvekollektsiooni. Kevadel poe avades toimus moedemonstratsioon ning moekunstnik käis endast rääkimas. Põhja-Saksa väikelinnas Hagenow s peavad Kairi Vildersoni disainrõivaste kauplust Lidia Ullmann (ülal) ja poe juht Christel Vogel (all vasakul). Fotod: Julia-Maria Linna VALUUTAKURSID ÄRILAUSE Ametiühingute Keskliidu õigussekretär Margarita Tuch Ühelt poolt võib tööandja käituda peremehena, kuid teiselt poolt peab töötaja peremehena tegutsema ehk mitte ainult täitma tööandja korraldusi, vaid ka hindama, kas see korraldus on tööandjale kasulik. Äripäev 17.06.2003 17.06.2002 USD 13,20 EEK SEK 1,72 EEK LVL 23,64 EEK EUR 1,18 USD 2239 kr/kuu * JURA IMPRESSA S9 täisautomaatne espressomasin integreeritud veski kaks küttekeha automatiseeritud piimavahustamine cappuccino de jaoks sobilik kuni 20 töötajaga kontorisse * kasutusrendi tingimused toodud näites periood 12 k esimesele kuumaksele lisandub lepingutasu jääkväärtus 370 kr pakkumine ainult juriidilistele isikutele Šveitsi kõrgtehnoloogilised kohvimasinad JURA www.infomelton.juraworld.com OÜ Infomelton Pärnu mnt 102, Tallinn tel 651 8850 caffe@caffe.ee www.caffe.ee