E E S T I METEORIIDIKRAATRID

Size: px
Start display at page:

Download "E E S T I METEORIIDIKRAATRID"

Transcription

1 E E S T I METEORIIDIKRAATRID

2

3 Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut Turu Ülikooli geoloogiaosakond EESTI METEORIIDIKRAATRID Tallinn 2006

4 Eesti meteoriidikraatrid. MTÜ GEOGuide Baltoscandia, Tallinn. ISBN-10: Koostajad: Täname: Toimetaja: Reet Tiirmaa Väino Puura Alvar Soesoo Sten Suuroja Enn Pirrus Kalle Suuroja OÜ Eesti Geoloogiakeskus MTÜ GEOGuide Baltoscandia Kujundus: Andres Abe Joonised: Heikki Bauert Fotod: Heikki Bauert Esikaas: Tagakaas: Kaali peakraater Meteoriidiplahvatuste jäljed Fennoskandias ja Baltimaades MTÜ GEOGuide Baltoscandia, 2006 Raamatu väljaandmist kaasfinantseerisid: Euroopa Regionaalarengu Fond, Eesti Vabariigi Siseministeerium ja TTÜ Geoloogia Instituut INTERREG IIIA Lõuna-Soome ja Eesti programmi raames.

5 EESTI METEORIIDIKRAATRID Eestis on leitud erakordselt palju meteoriidikraatreid. Siin on head geoloogilised eeldused teatud vanusega kraatrite säilimiseks. Kuid kindlasti on siinmail olnud väga suur huvi kraatrite otsingute ja uuringute vastu. Kaali järve kui oletusliku meteoriidikraatri uurimine algas juba 1920-ndate aastate alguses, esimesena Euroopas. Ehkki meteoriidikraatrid katavad kogu Kuu, Merkuuri ja asteroidide pinda ning on sagedased ka Marsil ja paljudel teistel tahketel taevakehadel, on nad suureks harulduseks Maal. Taevakehade langemisest põhjustatud plahvatused muudavad planeedi pinnamoodi ja pinnakihtide struktuuri, purustavad ja sulatavad kivimeid, tekitavad maavärinaid ja hiidlaineid veekogudes, jätavad maha moondemärke kivimitesse ning taevase aine jälgi kivimite ja setete koostisse, hävitavad ja kahjustavad elu ja elukeskkonda seal, kus seda on. Ookeanid ja mered varjutavad ning siin kulgevad geoloogilised ja bioloogilised protsessid hävitavad siia langenud meteoriite ja tekkinud kraatreid. Meteoriitide ja meteoriidikraatrite uuringud pakuvad jätkuvat huvi maailmaruumist lähtuvate ohtude mõistmiseks, nende võimaliku mõju ennustamiseks ja ennetamiseks. Muu maailmaga võrreldes ülisuur hulk leitud ja uuritud noori, jääajajärgseid väikekraatreid väljendab eestlaste kraatriuuringute edukust. Jätkuvad ka teadlaste diskussioonid ja ajuti isegi ägedad vaidlused kraatrite vanuse, langenud meteoriitide koostise ja keskkonnale avaldatud mõju üle. Meteoriidikraatrite uurimine jätkub ja tõotab uusi avastusi nii mujal maailmas kui ka Eestis. METEOROIDID ja METEORIIDID, KOSMILISED KATASTROOFID ja METEORIIDIKRAATRID Päikesesüsteemi planeetide varane ajalugu oli täis põrkumiskatastroofe. Kuid väiksemate taevakehade nagu asteroidide, komeetide, meteoroidide ja kosmilise tolmu langemine kuulub ka planeetide edasise, 4,5-miljardi-aastase ajaloo tavasündmuste hulka. Tõhusa atmosfäärita ja hüdrosfäärita ja geoloogiliselt ammu jäigastunud taevakehade nagu Kuu ja Merkuuri pinnamoes valdavad kausitaolised kraatrid ja laiad ümarad purustatud kivimite väljad - basseinid, kusjuures paljude iga ulatub 3-4 miljardi aastani. Marsil esineb nii meteoriidi- kui ka vulkaanikraatreid. Ka Maale kosmilise kiirusega langevate meteoriitide plahvatustest jäävad tugevad armid meteoriidikraatrid, aga suurte kehade puhul - purustatud kivimite basseinid. Kuid nähtavaid arme on Maal tunduvalt vähem kui naaberplaneetidel. Siin on vulkaanikraatreid palju rohkem kui meteoriidikraatreid. Ookeanide valitsemine ning Maale omased geoloogilised ja bioloogilised protsessid varjutavad ning ajapikku hävitavad ja moonutavad kraatrite struktuure. Vaid äsja tekkinud kraatrid on lihtsalt äratuntavad. Suur osa praegu EESTI METEORIIDIKRAATRID 3

6 vähem kui 200-st teadaolevast meteoriidikraatrist on varjatud vee või settekihtide alla, või siis sügavalt kulutatud. Selliste päritolu tõestamiseks kulub teinekord kümneid aastaid. Meteoriidid osutusid esimeseks uurimisteks kättesaadavaks maaväliseks aineks. XIX sajandil sündinud meteoriitika kui teadus meteoriitidest hakkas kasutama paljude teiste teadusalade petrograafia ja mineraloogia, keemia ja füüsika, astrofüüsika ja geokeemia jne. uurimisvõtteid. Teadusasutustesse ja loodusmuuseumidesse on kogutud suured kogud erinevaid kivi- ja raudmeteoriite. Uurides meteoriite saab tundma õppida tahke kosmilise aine ehitust ja koosseisu, selle tekketingimusi, aga samuti Päikesesüsteemi teket ja arengut. On leitud, et maakera ja kõigi kiviplaneetide süvakesta - vahevöö - koostis on peaaegu sama kui kivimeteoriitidel, ning oletatavasti on Maa ja teiste planeetide tuum sarnane raudmeteoriitide koostisega. Võrreldes planeetide pinna- ja süvakihtide koostist meteoriitidega saame uurida nii planeetide sisemuses kui pinnal kulgevaid kivimaine arenguid, olgu siis tegu magmaliste, porsumis- või settimisprotsessidega. Asteroid 951 Gaspra. Mõõtmed umbes 19x12x11 km. Pildistatud ca 5300 km kauguselt kosmoselaevalt Galileo (29. oktoober, 1991) Gravüür Leoniidide sajust 13. nov Planeetide pinnamoe ja siseehituse, aga ka atmosfääri ja hüdrosfääri võrdlev uurimine toimub uue teadusharu planetoloogia piires. Planetoloogia ühendab klassikalise meteoriitika, teistel planeetidel sageli nähtavate meteoriitide plahvatusjälgede, Maal haruldaste, kuid ka siin üha uute avastuste toel areneva meteoriidikraatrite geoloogia ja geoloogia tervikuna - Maal üliintensiivsete, kuid ka teistel planeetidel avalduvate tek- 4

7 Eesti suurim kivimeteoriidipala on ligi 11 kg raskune Pilistvere-Aukamäe meteoriit, mis langes 08. augustil 1863 (G. Baranovi foto) tooniliste, magmaliste (sh ka vulkaaniliste) ja setteliste protsesside teooria ja uurimismeetodid. Kosmoselaevad on avanud uued võimalused kosmiliste kehade pinnamoe ja koostise uurimiseks. Kuigi haruldased ja ajaliselt ettearvamatud, kuuluvad meteoriidiplahvatused Maa geoloogilise arengu selliste põhiprotsesside hulka, mis on mõjutanud ja saavad ka tulevikus mõjutama Maa pinnamoe, keskkonnatingimuste ja elu arenguid. Asteroidide, komeetide ja boliidide liikumise jälgimisega lähikosmoses täidab nüüdisastronoomia taevast tulevate ohtude avastaja ja hoiataja rolli. Suurte meteoriitide plahvatustel tekivad suured kraatrid. Maal on leitud km läbimõõduga struktuure, kus purustu sed kivimites ulatuvad kilomeetrite ja isegi esimeste kümnete kilomeetrite sügavuseni. Ülivõimsate plahvatustega kaasnevad ka keskkonnakatastroofid äkilised muutused atmosfääris ja/või hüdrosfääris, ja seda kogu planeedi ulatuses. Vähemalt osa Maa biosfääri arengu murdemomentidest on seotud ülisuurte meteoriidiplahvatustega. Hästi uuritud näide on 65 miljonit aastat tagasi praeguse Yucatani poolsaare ja Mehhiko lahe maapõue tekkinud Chicxulubi hiidkraatri tekke mõju. See plahvatus reostas atmosfääri sellisel määral, et põhjustas ülemaailmseid kliimamuutusi. Kaasnes katastroof, milles suur osa elusorganisme hukkus ning üle poole liikidest suri EESTI METEORIIDIKRAATRID 5

8 välja. Kivistisi uurivad paleontoloogid leidsid elustiku järsu muutuse taseme, millele paigutasid Kesk- ja Uusaegkonna piiri, juba XIX sajandi esimesel poolel. Avastus, et sellist muutust põhjustas Chicxulubi plahvatus, tehti alles XX sajandi lõpul. Planeetidevahelises ruumis tiirleb tohutu hulk meteoroide üliharuldasi sadade ja kümnete kilomeetrite, tavalisi paljude meetrite suurusi, väiksemaid ja massiliselt imepisikesi tahke aine osiseid. Atmosfääri tunginud meteoroidid on nähtavad meteoori dena ehk tähesajuna ja boliididena. Kosmilise kiirusega liikuvad meteoroidid põlevad atmosfääris: suuremad kaotavad pinnakihte, üliväikesed hävivad kogunisti. Eestiski on tehtud sellesuunalisi uurimisi. Tõravere observatooriumi astronoomid kogusid teateid haruldaste atmosfäärinähtuste kohta arhiivi Boliid, jälgisid meteoriitse tolmu hajumist kosmoses seoses helkivate ööpilvedega jne. nende koostise ja struktuuri uuring. Leitav materjal kogutakse teaduslikesse muuseumikogudesse. Eestisse langenud kosmosekehade registreerimise ajalugu algab aastast, mil Põhja-Tartumaa Kaiavere külla langes inimpeasuurune kivimeteoriit. Sellest ajast on fikseeritud lisaks veel seitse langemist, neist on leitud ja kollektsioonidesse kogutud viis. Tänu leidude sattumisele haritud Balti mõisnike või vaimulike kätte oli meteoriitide edasine teekond teaduskogusse väga õnnelik. Enamikku langemistest on küllaltki üksikasjalikult talletatud omaaegses kirjasõnas. Maapinnale jõudnud meteoroide tunneme meteoriitidena. Ainult väiksemad meteoorkehad võivad säilida tahkete paladena, suuremad kehad plahvatavad Maaga põrkudes ja hajuvad ümbriskivimites ja setetes, või kanduvad tolmu- ja gaasipilvedega kaugele. Maapinnal leitakse suhteliselt väikesi meteoriite, mis on sageli atmosfääri sattudes aeglustunud ja purunenud suuremate kehade killud. Muuseas, Eesti astronoom Ernst Öpik kuulus teadlaste hulka, kes tõestas arvutustega, et Maa pinnale kosmilise kiirusega langev taevakeha aurustub põrkel vabaneva energia toimel. Meteoriitika traditsiooniline ülesanne on Maale langenud meteoriitide otsing ja 6

9 EESTI METEORIIDIKRAATRID Meteoriidiplahvatuste jäljed Eestis: varjatud struktuurid maapõues (Kärdla) ja mere all (Neugrund), maastikus nähtavad kraatrigrupid (Kaali ja Ilumetsa) ning maastikus nähtavad üksikkraatrid (Tsõõrikmäe ja Simuna) Eesti pinnamoodi ja maapõue on uurinud tähelepanelikud vaatlejad. Tänu sellele on avastatud otseseid ja kaudseid, algselt lihtsalt ebatavalisi nähteid geoloogias ja pinnamoes, mille täpsem uurimine viis meteoriidikraatrite avastamiseni. Neid on avastatud väga erinevate tunnuste põhjal. Maapinnal nähtavad Kaali meteoriidikraatrid moodustusid Saaremaa dolomiitides ning Ilumetsa, Tsõõrikmäe ja Simuna väikesed löögikraatrid pehmetes pinnastes. Suuruselt on need valdavalt väikevormid alates 8,5 m (Simuna) kuni 110 m (Kaali peakraater) läbimõõduga. Kärdla kraater Hiiumaal (läbimõõt 4 km) tekkis Ordoviitsiumi ning Neugrundi ringstruktuur Osmussaare lähedal (läbimõõt kuni 9 km) omaaegse Kambriumi madalmere põhja. Praegu on need mõlemad nooremate settekivimikihtide alla maetud. Siiski, Neugrundi struktuuri katvad kihid on valliharjadelt kulutatud ning valliharjad ise avatud veealusteks vaatlusteks. Üleilmses nimekirjas kuuluvad Kärdla ja Neugrundi struktuur väiksemate ja keskmiste struktuuride hulka. Eesti meteoriidikraatrid on aastate jooksul põhjalikult andnud laialdast uurimisainet paljudele geoloogidele ja teadusõppe üliõpilastele. Uurimistulemused on kokku võetud arvukates publikatsioonides. EESTI METEORIIDIKRAATRID 7

10 KAALI KRAATRID Saaremaa Kaalijärvest algas meteoriidikraatrite avastamislugu Eestis ja Euroopas. Kaali meteoriidikraatrid on hästi ligipääsetavad ja vaadeldavad ning populaarne turismiobjekt. Tavaliselt külastajad vaatlevad ainult peakraatrit - suurimat ja mõjukamat pinnavormi, kuid vähem teatakse, et 1 km2 alal esineb veel kaheksa väikest kõrvalkraatrit. Kaali kraatriväli tekkis meteoriidisajust. Kaalijärve kui ebatavalise loodusnähtuse teadusliku mõtestamise algperioodil (1827. a. alates) esitati selle tekke kohta erinevaid arvamusi: - vulkaaniline plahvatuslehter või vee, auru, gaasi ja muda äkiline purskumine; - lubjakivilõhedest tingitud karstilangatus või soolakupli sissevarisemine; - muistne linnus, kus kaevu ülesandeid täitnud looduslikku järve ümbritses inimeste poolt kuhjatud vall; - ja lõpuks - meteoriidi langemisarm. Siinse huvitava pinnavormi meteoriitset päritolu pidas esimesena tõenäoliseks Julius Kalkun-Kaljuvee ( ) aastal. Uurimistöid, sealhulgas puurimistöid kasutades, alustas geoloog Ivan Reinwald Meteoriidikraatrid Kaali kraatriväljal: peakraater ja kaasnevad väikekraatrid 1-8 8

11 Kraater 4 geoloogiline ehitus ja meteoriitse aine paigutus selles (R. Tiirmaa, 1994 järgi) ( ) Eesti Valitsuselt saadud toetusel a. Meteoriidikraatreid pidas tõenäoliseks ka paikkonda a. külastanud mandrite triivi hüpoteesi looja Alfred Wegener ( ). I. Reinwald tõestas Kaali kraatrite meteoriitse tekke aastal, leides väikekraatritest 2 ja 5 kolmkümmend meteoriitraua kildu. Kaali meteoriit esindab kõige levinumat raudmeteoriidi tüüpi jämedastruktuurilist oktaedriiti, milles on Fe 91,5 ja Ni 8,3%, lisandina veel koobaltit, germaaniumi ja iriidiumi. Meteoriidi lihvitud lõikepinnal on nähtav tüüpiline Widmanstätteni struktuur ja ta sisaldab raudmeteoriitidele omaseid mineraale nagu šreibersiiti, kamasiiti ja taeniiti. Kaali ümbrus kujutab endast merest uhutud moreentasandikku, kus savika põhimoreeni paksus on ligikaudu 1 meeter. Selle all lamavad Ülem-Siluri Paadla lademe paksukihilised dolomiidid. Aastail teostatud uurimistöödega näitas Ago Aaloe ( ), et dolomiitides kujunenud kraatrid on säilitanud oma ilmeka kuju aastatuhandete vältel. Kraatripõhju katab iseloomulik segu plahvatusel purustatud dolomiidi tükkidest, moreenist ja mullast. Uuringuandmed Kaali kraatrite tekkeaja kohta on siiani intrigeerivalt vastuolulised. On ainult selge, et kraatrid tekkisid peale mere taganemist Saaremaa antud piirkonnast: neis ei ole meresetteid. Väikekraatrite põhjasetetest leitud maismaatigude subfossiilid viitavad ümbruskonnale kui võsastunud merelähedasele piirkonnale. Kaali järve põhjasetetes leitud taimede õietolm pärined aegadest ligikaudu 3700 aastat tagasi. Radiosüsiniku meetod näitab kraatri põhjasetetest leitud puidusöe tükkide vanuseks vähemalt 4000 aastat. Oletatava EESTI METEORIIDIKRAATRID 9

12 silikaatse plahvatusmaterjali leiud ümbritsevate soode turbakihis lubavad oletada, et kraatrid on kuni aastat vanad. Iriidiumiga rikastunud kiht lähedases turbasoos on tekkinud a. enne Kristust, mida samuti peetakse Kaali plahvatuste võimalikuks vanuseks. Diskussioonid vanuse kohta jätkuvad tänapäevalgi. Kaali peakraater, mille põhjas asub Kaali järv, on põhiplaanilt peaaegu ümmargune, tema läbimõõt valliharjalt on m. Kraatri sügavus valli harjalt kuni dolomiidist põhjani 6-meetrise järvesetete all on 22 m. Vall on 4-7 m kõrgune. Seda kutsutakse Järvemäeks. Valli kõrgus oli ehk juba algselt ebaühtlane, kuid seda on mõjutanud ka sajanditepikkune inimtegevus. Valliks paisatud paekivipangaste ja -plokkide välispind on murenenud ja omandanud konarliku ilme. Valli sisekülje väikeselt tehisterrassilt avaneb vaade järvikule. Olenevalt veehulgast on selle läbimõõt m ja sügavus 1-6 m. Põuasel suvel ja kuival sügisel kuivab järvik peaaegu ära ja siis paljandub keskne kivihunnik, millele omaaegne Kaali mõisnik tahtis rajada lehtlaga väikesaart. Järvik toitub põhjaveest ja sademetest. Kaali peakraater on ilmekas plahvatuskraater. Meteoriit pihustus silmapilkselt ja hajus tõusvas kiviprügi-, tolmu- ja gaasisambas. Kaali kõrvalkraatrid: kaheksa enamasti kuiva kõrvalkraatri läbimõõt on m ja nende sügavus kõigub 1-4 m vahel. Kraater 1 asub põllul ja on ümbritsetud ümara puudesaluga. Kraatri läbimõõt on 39 m ja sügavus 4 m. Vallile ja kraatrisse on kuhjatud põldudelt koristatud suuri rändkive. Kraatrid 2 ja 8 moodustavad keeruka kontuuriga kaksikvormi. Põhjapoolsema kraatri (2) läbimõõt on 27 m ja sügavus 2 m ning lõunapoolsema (8) mõõtmed on vastavalt 36 m ja 3,5 m. I. Reinwald leidis just selles kaksikkraatris aastal oma esimesed 28 meteoriidikildu kogumassiga 102,4 grammi. Kaevetöödega on kraatrite algne ilme tugevasti moonutatud. Kevadine veerikas Kaalijärv (R. Tiirmaa foto) 10

13 Kaali väikekraater 1 Kraater 3 on kõige paremini säilinud ja nähtav kõrvalkraater. Pervel kasvab sarapuupõõsaid. Kraatri läbimõõt on 33 m ja sügavus 3,5 m. Kevadel koguneb kraatri põhja vett. Kraater 4 on geoloogiliste kaevetöödega moonutatud. Algselt oli ta kausjas, ovaalse põhiplaaniga, läbimõõduga m. Kraatripõhja rikutud aluspõhjakihtide pinnal avastas I. Reinwald lehtritaolise meteoriidi löögijälje, mis andis väärtuslikku teavet meteoriidi langemisparameetritest. Ka löögijälg on hilisemate kaevete toimel moondunud. Kõige rohkem meteoriidikilde leiti vahetult kraatri põhjalt, 3-4 m kaugusel meteoriidi löögijäljest. Kaevetöödega moonutatud Kaali väikekraater 4 EESTI METEORIIDIKRAATRID 11

14 Kraater 5 on kaevetööde tõttu samuti muudetud ja võssa kasvanud. Algselt oli kraater lameda kausi kujuline süvend läbimõõduga kuni 13 m. Kohati on säilinud ringvalli katkeid. Sellegi kraatri põhjas esineb meteoriidi löögijälg. Siit leitud, seni suurima Kaali meteoriidikillu mass roostekihist puhastamata kujul oli 38,4 g. Kraater 6 avastati Masa - Putla maantee ääres, peakraatrist 450 m loode pool, esimese kraatri läheduses. Kraatri läbimõõt on 26 m ja sügavus 0,6 m. Kraater on jäänud teetrassi äärde ja seetõttu moondunud. Kraatrist on leitud meteoriidikilde. Kraater 7 paikneb peakraatrist veidi lõuna pool ja kujutab endast korrapäratu rööp- Kaali meteoriidikillud (G. Baranovi foto) küliku kujulist lohku. Vanemad inimesed teadsid rääkida, et selles olnud mõisa virtsahoidla. Kraatrit on seejärel tublisti kaevatud ja sellestki on leitud meteoriidikilde. Meteoriidikilde leiti kaevetöödega väiksemate kraatrite põhjakihtidest. Peakraatri veealuseid põhjakihte ei ole saadud piisavalt detailselt uurida. Kõik Kaali kraatri välja kraatrid on liiga suured oletamaks teket plahvatuseta, st puhtalt löögi toimel. Väikekraatrite põhjast leitud meteoriidikillud võivad pärineda plahvatanud kehadest, aga ka atmosfääris pidurdunud väiksemate kildude langemisest. A. Aaloe oletas, et tegu on löögi-plahvatuskraatritega. Meteoriidikilde võiks leida veel mujaltki, kuid parimad tingimused nende säilimiseks on ikka olnud kraatrite põhjakihtides. Kaali meteoriidikillud on väikesed, tavaliselt läbimõõdus 1-5 mm ja massiga 0,5-2 g. Killud on konarliku pealispinna ja teravate murdeservadega. Kildude pind on aja jooksul oksüdeerunud ja kaetud roosteühenditest kattega. Kildude edasised otsingud on rangelt piiratud eeskirjadega, kuivõrd senised kaevetööd, aga ka majandustegevus on juba häirivalt palju kahjustanud mitmeid kraatreid. Edasiste kahjustuste vältimiseks on kehtestatud Kaali meteoriidikraatritele looduskaitserežiim aastal loodi Kaali riiklik geoloogiline kaitseala a. laiendati kaitseala 50 hektarini. Alates aastast on Kaali kraatritevälja uurinud ka arheoloogid. Vello Lõugase ( ) kaevamised peakraatri idavalli välisnõlval kirdeosas ei leidnud oodatut: rauaaega kuuluvaid esemeid. Leiti hõbe asju, 12

15 mis oli sinna sattunud peitvara või ohvriannina. Tähelepanu köitsid ka kraatri lääneserva piiranud kiviaia jäänused, mis võis kaitsta siin paiknenud linnust ja Kaalijärve kui tähtsat kultusepaika. Võimalusi, kuidas Kaali katastroof on kajastunud inimkonna mälus, analüüsis kaasakiskuvalt Lennart Meri ( ) oma raamatutes Hõbevalge (1976) ja Hõbevalgem (1983). Ta sõlmis nii varasemad andmed kui ka oma mõttearendused paeluvaks tervikuks. Viimastel aastatel on Kaali kraatriteväljal tehtud palju ehitus- ja korrastustöid a. suvel avati Kaali külastuskeskus, kus on meteoriitika- ja kivimuuseum, konverentsisaal ja suveniiride müügipunkt. EESTI METEORIIDIKRAATRID 13

16 ILUMETSA KRAATRID Ilumetsa meteoriidikraatrite rühm asub Põlvamaal raudteejaamast umbes kilomeetri kaugusel kagus, kus kaunis männimetsas on vähemasti kaks meteoriidikraatrit: Põrguhaud ja Sügavhaud. Neid võib siin olla rohkemgi Kuradihaua, Tondihaua ja Inglihaua meteoriitne teke ei ole siiani otseselt tõestatud. Kraatrilaadseid lohke Ilumetsas märkas geoloog Artur Luha ( ) geoloogilise kaardistamise käigus aastal, kes alustas ka nende teaduslikku uurimist. Ago Aaloe jätkas sõja tõttu katkenud uurimist aastal. Ehkki meteoriitset ainet leidmata, tõestas ta Kaali kogemustele ja geoloogilistele andmetele tuginedes nende lohkvormide meteoriitse päritolu. Suurima, Põrguhaua läbimõõt valli harjalt on 80 m, sügavus 12,5 m. Kraatri põhjas lasub kuni 2,5 m paksune turbakiht. Valli kõrgus ulatub 1-4,5 meetrini. Kujult samalaadse Sügavhaua läbimõõt on 50 m ja sügavus kuni 4,5 m. Vall on siin katkendlik, kõrgusega kuni 1,5 m. Need valliga ümbritsetud kraatrid on tunduvalt suuremad kui Kaali kõrvalkraatrid. Ilumetsa meteoriidikraatrid paiknevad pudedate Devoni liivakivide avamusalal. Meteoriidiplahvatus pihustas kogu pinnase moodustamata iseloomulikke kergitatud panku vallituumas. Siin ei saanud tekkida ka lõhesüsteeme, mida geofüüsikaliste meetoditega uurides võiks saada väärtuslikke kaudseid andmeid aasta algul 14

17 Ilumetsa Põrguhaua läbimõõt valliharjalt on 80 m ja sügavus turbakihi põhjani 12.5 m. 0m Põrguhaua kraatri läbilõige turvas Devoni liivakivi m jääaja setted plahvatuse käigus ümberpaisatud jääaja moreensette ja Devoni liivakivi segu Ilumetsa Põrguhaua kraatri geoloogiline läbilõige (R. Tiirmaa, 2002 järgi) määrati Põrguhaua vanus radiosüsiniku ja palünoloogilise meetodi abil. Leiti, et orgaanilise päritoluga setted Põrguhauas hakkasid ladestuma ligikaudu 6000 aastat tagasi aastal leiti Meenikunno raba setetest meteoriidiplahvatuse hajusainet mikroimpaktiite, mida esines 6600 aasta vanuses kihis. See näib kinnitavat varemmääratud kraatrite vanust. EESTI METEORIIDIKRAATRID 15

18 TSÕÕRIKMÄE KRAATER Tsõõrikmäe üksikkraater paikneb umbes 15 km Ilumetsa kraatrist ida pool, üsna Räpina alevi edelaserval ja see kujutab endast vaevumärgatava ringvalliga ümbritsetud ümarat lohku. A. Aaloe sai teateid selle kohta kohalikelt elanikelt. Kogu lohk on siin täitunud turbaga, valli sisejalamil on märke hiljutisest järvikust - vetikaterohke vaba vee rõngas. Ringvalli läbimõõt on meetrit, selle hari on lai, enamasti 5-10 m ja väljapoole aeglaselt madalduv. Kraatrit uuriti käsipuurimiste, kaevamiste ja geofüüsikaliste meetoditega. Kraatri põhjas leiti (ülalt alla) huumusekiht, liivakiht, pruuni põhimoreeni meenutavat setet ja veelgi sügavamal Devoni pudedatest liivakividest koosnev aluspõhi. Kraatrit täitva turbalasundi vanus on kuni 9500 aastat. Seega langes süvendi kujunemine ajalõiku, mil Lõuna-Eesti oli just-just vabanenud viimase jäätumise püsivast kattest. Tekkis kõhklusi, kas pole mitte tegemist jäämassist lahtirebitud jääpanga sulamisest tekkinud lohkvormi sölliga. Kuid kõik geoloogilised tunnused struktuuri kuju, ümberpaisatud masside arvutused, kivimmaterjali näitajad, deformatsioonid valli ehituses räägivad meteoriidikraatri kasuks. Tsõõrikmäe vanuse määrang sundis kõrvale jätma veel teisegi oletuse tema mõeldava 16

19 Tsõõrikmäe kraater on ligi 40 m läbimõõdus ja oli algselt 6-8 m sügav m 12 Tsõõrikmäe kraatri läbilõige vallipuiste 10 8 turvas 6 moreen põhjapuiste 4 2 Devoni liivakivi m Tsõõrikmäe kraatri geoloogiline läbilõige (R. Tiirmaa, 2002 järgi) kuulumise Ilumetsa meteoriidi saju rühma, millest ta linnulennuliselt ju kuigi kaugel ei asu. Kuid suurema vanuse tõttu on Tsõõrikmäe omaette meteoriidikraater. Tsõõrikmäe kraater on vormilt sarnane Ilumetsa meteoriidikraatritega. Siiski, Tsõõrikmäe kraatrisüvendi looduslikku ilmet on muutnud kunagine linaleotamine. EESTI METEORIIDIKRAATRID 17

20 SIMUNA KRAATER 1. juunil a. olid Kirde-Eesti elanikud omapärase loodusnähtuse ereda boliidi lennu tunnistajaks. Haaravalt on selle kirja pannud A. Kipper ( ), kes noore astronoomina selle boliidiga seonduvat uurima suunati. Ligemale viiskümmend aastat hiljem saabus teade koduloouurija Heino Rossilt, et Simunast veidi põhja pool, Orguse küla taguses metsas on väike kraater. Ala on rikas karstivormidest, mis tekitas kahtlusi, et nähtav lehter on karstiõõne langatus. Kohale saabunud karstispetsialist Ülo Heinsalu ( ) kinnitas, et see pole karstilehter a. tehtud kaevetööd kinnitasid, et tegemist on plahvatuse jäljega. Kindlaks tunnuseks oli valli alla mattunud huumusekiht ja osakeste paigutus sellele langenud materjalis. Lehtri läbimõõt on valliharjalt 8,5 m, sügavus 1,9 m. Vall süvendi ümber on vaevumärgatav ja madal, kuid selgelt ringikujuline ning pidev. Lehter tekkis kahekihilisse pinnasesse, mis koosnes 1,1 m pudedast liivast ja selle alusest kivirikkast savikast moreenist. Vallis on plahvatusele tüüpiline materjali järjestus: mattunud mullakihi peal lebavad suuremad kivid ja veerised ning valli ülaosa moodustab peen liiv. Olmeprahi, põhiliselt vanametalli tõttu jäid tulemuseta meteoriitse aine otsingud miiniotsija abil. Simuna kraater võiks teadaolevalt olla üks vähestest meie inimpõlve jooksul moodustunud meteoriidikraatritest Maal. KÄRDLA KRAATER Hiiumaa pealinna kagupiiril asub hoopis võimsam tähearm, mis on peidetud sügavamale maapõue. Pinnamoes võime märgata tunnusmärke Kärdla kraatri põhijoontest vaid siis, kui me juba teame tema maa-alust ehitust. Selle avastamislugu algas kaevupuurimisega Palukülas aastal. Üllatuseks oli kristalsete aluskorrakivimite esinemine vaid paarikümne meetri sügavuses oodatava 240 m asemel. Üllatusele järgnesid asjakohased tegevused. Alustati Eesti noorima, usutavasti a. tekkinud Simuna meteoriidikraatri läbimõõt on 8.5 m ja sügavus 1.9 m 18

21 laialdasi geoloogilise kaardistamise ja maavarade otsingute geofüüsikalisi uuringuid ning puurimistöid. Eelmise sajandi seitsmekümnendatel aastatel teati Eestis suurtest meteoriidikraatritest üsna vähe. Algul oletati, et Paluküla ja Tubala vahelise Soovälja madaliku alal on tegemist tektooniliste kergete ja vagumustega aastal selgus, et raskusjõu- ja magnetväljades joonistub välja kaunis anomaalia maa alla maetud kraatrikujulise struktuuri peegel dus. Mõned arvasid, et Kärdla kraater võis tekkida vulkaanilisel teel aastal oli selge, et kraatri sügavuses levivates purustatud kivimites meteoriidikraatritele tüüpilistes bretšades esineb ainult meteoriidiplahvatustel tekkivaid moondeid mineraalides, eelkõige nn. planaarse deformatsiooni elemente kvartsiterades. Üle 30-aastase kaardistamistöö käigus on rajatud 160 puurauku. Saadud materjalide läbitöötamise tulemusi on kajastatud kümnetes käsikirjades ja trükistes. Hea säilivusega Kärdla struktuur Kärdla meteoriidikraatri asend Kirde- Hiiumaal, Kärdla linnast kagus (K. ja S. Suuroja järgi) on saanud maailmas üheks paremini puuritud ja uuritud meteoriidikraatri näiteks. Kärdla meteoriidikraater tekkis Ordoviitsiumi ajastul, ligi 455 miljonit aastat tagasi, tolleaegsesse madalmerre langenud hiidmeteoriidi plahvatusel. Veidi nurgelise, kuid siiski üsna korrapärase kujuga kraatri läbimõõt on ringvalli harjal ligi 4 km. Ringvall on maetud plahvatusjärgsete Ordoviitsiumi lubjakivide ja need omakorda õhukese Kvaternaarisetete kihi alla. Üle Paluküla-Lõpe kulgev vallitaoline meetri kõrgune seljandik ja väiksemad aluspõhjakõviku kühmikud märgivad umbes m sügavusel nende all kulgevat kraatri ringvalli. Põllumaaks kuivendatud soine tasandik Tubala ja Paluküla vahel asub kraatrisüviku kohal. Kraater joonistub selgesti välja kristalsete aluskorra kivimite reljeefis: kohati kuni 250 m kõrgune ja 1 km laiune lainja harjaga ringvall ümbritseb 3,5 kilomeetrise läbimõõduga ning m sügavust lame- Kvartsiterad Kärdla kraatrisüviku impaktbretšas: selgesti on nähtavad kaks lamellide süsteemi, mis tekkinud löögimoondel. Suurendus ca 100 korda (foto S. Suuroja). EESTI METEORIIDIKRAATRID 19

22 Kraatri elemendid maapõues: maetud ringvall ja kraatrisüvik kajastuvad kristalse aluskorra pinnamoes. Praegu on need vormid peidus Kambriumi kuni Ülem-Ordoviitsiumi settekivimite all (3D kujutis: S. Suuroja) Kraatri elemendid maapõues: ringvall (A), keskne süvik (B) ning keskkõrgendik (C) viimase keskel kajastavad plahvatusel tekkinud merepõhja pinnavorme ca milj. aastat tagasi. Praegu on need elemendid peidus plahvatusjärgsete Ülem-Ordoviitsiumi settekihtide all (3D kujutis: S. Suuroja) 20

23 Kärdla meteoriidikraatri läbilõige (K. ja S. Suuroja järgi) Kärdla meteoriidikraatri teke (K. Suuroja järgi) davõitu kraatrisüvikut. Puuraugu puurimisel aastal avastati meteoriidikraatritele omane keskkerge. Kärdla meteoriidikraatri uurimiseks puuriti aastatel Eesti sügavaim puurauk Soovälja K-1, mille sügavus on 815,2 m. Kraatri süvakihtidest saadi isegi Kärdla nime kandnud mineraalvett. Kraatrit ümbritseb veel km läbimõõduga omapärane ringmurrang, mille kulgu võib jälgida isegi kosmosefotodelt. EESTI METEORIIDIKRAATRID 21

24 NEUGRUNDI KRAATER Eesti suurima, ja senistest varjatuima Neugrundi mitmeringilise struktuuri avastamis- ja uurimisloos kajastub geoloogide eriline usk, huvi ja püüdlus kraatrite avastamise suunas. Juba eelmise sajandi algusaegadest olid Osmussaarelt jm geoloogidele teada iseäralikud gneissbretšad. Tõsi, need erilised kivimpangased olid teada ka kohalikele elanikele. Kärdla kraatripõhja bretšade uurimisel saadud kogemused aitasid kaasa mõistatuse lahendamisele. Lahendus leiti morfoloogiliselt kraatristruktuure meenutava merepõhja vormide uurimisega Soome lahe suudme lähedal asuval Neugrundil (Nygrund, Uusmadalik). Kraatrivalli gneissbretšad toodi välja allveetöödega. Jällegi leiti tõestuseks vajalikke moondelamelle kvartsiterades. Soome lahe suudmes Osmussaarest idas asuval Neugrundi madalal võeti ette laialdased geofüüsikalised ja allveegeoloogilised tööd a. suvel Eesti-Rootsi ühisekspeditsiooni käigus uurimislaeval Strombus uuriti seda vormi ja selle ümbrust seismoakustilise sondeerimisega. Uue pilguga vaadati üle Osmussaarel ja Loode-Eestis rajatud puuraukude südamikud, rajati uusi. Selgus, et Neugrundi struktuur on Kärdla kraatrist tunduvalt vanem, umbes 535 miljoni aasta vanune. Struktuur on mitmeringine: keskse süviku ümber esineb vähemalt kolm aluskorrakivimitest rõngasvalli. See oli sadu miljoneid aastaid settekivimikihtide 22

25 Neugrund-bretša irdrahn Toomanina rannal Neugrund-bretša rahn Soomest pärit rändrahnude keskel Ristna neeme rannal EESTI METEORIIDIKRAATRID 23

26 Neugrundi madala läbilõige sonari profiilil (S. Suuroja järgi) Neugrundi keskplatoo läbilõige (S. Suuroja järgi) 24

27 Merepõhja reljeefi 3D-mudelid Neugrundi madala ümbruses (S. Suuroja järgi) EESTI METEORIIDIKRAATRID 25

28 Neugrundi struktuuri läbilõige (K. ja S. Suuroja järgi) alla maetud. Kuid jäävoolud purustasid kattekihid ja seejärel sai liustik vallide harjadelt lahti rebida ja laiali kanda gneissbretša pangaseid. Viimaseid on leitud Osmussaarelt, mujalt Loode-Eestist ja isegi Saaremaalt. Vallidest seesmine on kõrgeim ja terviklikum ning paremini kättesaadav allveevaatlusteks ja uuringuteks. Struktuuri kesksüviku põhjas on tõenäolisest säilinud bretšakihid ja võimalik et ka plahvatusmagmast tekkinud kivimid. Neid katab plahvatuse järgselt sinna settinud kork - jäänuk kraatrit täitvast ja katvast settekivimite lasundist. Neugrundi keskmadala moodustavad just need plahvatusjärgsed, Vara- ja Kesk-Ordoviitsiumi merest settinud lubjakivid. Kraatri vallirõngaste välisläbimõõt on 9 km, kuid kogu struktuuri läbimõõt on piiritletud koguni 21 km-se läbimõõduga ringmurranguga. Selle keskse madaliku (vee sügavus kõigub 2-20 m vahel) ja teda ümbritseva ringvalli vahele on jääaja erosiooni käigus moodustunud kuni 70 m sügavune ja m laiune ringkanjon. Kanjon on vähemasti lõunaosas täidetud Kvaternaari setetega. Purustatud kristalse aluskorra kivimitest koosnevad kraatri ringvallid on liustiku poolt tugevasti kulutatud. Kõik see kinnitab jääaja-aegsete kulutusprotsesside erilist tähtsust Neugrundi struktuuri ülemise osa avamisel ning tänapäevase liigestatud reljeefi kujundamisel. 26

KAALI METEORIIDI VANUS JA MÕJU LOODUSKESKKONNALE SAAREMAA PIILA RABA TURBALÄBILÕIKE UURINGU PÕHJAL

KAALI METEORIIDI VANUS JA MÕJU LOODUSKESKKONNALE SAAREMAA PIILA RABA TURBALÄBILÕIKE UURINGU PÕHJAL Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2002, 6, 2, 91 108 KAALI METEORIIDI VANUS JA MÕJU LOODUSKESKKONNALE SAAREMAA PIILA RABA TURBALÄBILÕIKE UURINGU PÕHJAL Käesoleva uurimuse eesmärk oli hinnata Kaali kraatrite vanust

More information

Pilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale*

Pilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale* Pilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale* Enn Ernits Võtame ette maakaardi ja reisime mõttes Lääne-Siberi lõunaossa Kemerovo oblastisse. Kuznetski Alatau mäestiku läänenõlvalt saab alguse 840

More information

Sound Art? kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition

Sound Art? kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition Sound Art? Part 1: Historical context with perspectives on sound Part 2: Sound Art at MoKS Part 3: Sound

More information

ARCHAEOLOGICAL FIELDWORK IN ESTONIA ARHEOLOOGILISED VÄLITÖÖD EESTIS EDITORS / TOIMETAJAD: ESTER ORAS, ERKI RUSSOW MUINSUSKAITSEAMET TALLINN 2009

ARCHAEOLOGICAL FIELDWORK IN ESTONIA ARHEOLOOGILISED VÄLITÖÖD EESTIS EDITORS / TOIMETAJAD: ESTER ORAS, ERKI RUSSOW MUINSUSKAITSEAMET TALLINN 2009 ARCHAEOLOGICAL FIELDWORK IN ESTONIA 2008 ARHEOLOOGILISED VÄLITÖÖD EESTIS EDITORS / TOIMETAJAD: ESTER ORAS, ERKI RUSSOW MUINSUSKAITSEAMET TALLINN 2009 ARCHAEOLOGICAL FIELDWORK IN ESTONIA 2008 RESCUE EXCAVATIONS

More information

Programme, 24th of October. The Art of Teaching

Programme, 24th of October. The Art of Teaching This time around, Eksperimenta! as an art education research platform will be focusing on one of the most complicated and contraversial topics in creative subjects namely, assessment. On what basis and

More information

Sharemind - the Oracle of secure computing systems. Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee

Sharemind - the Oracle of secure computing systems. Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee Sharemind - the Oracle of secure computing systems Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee About Sharemind Sharemind helps you analyse data you could not access before. Sharemind resolves

More information

HARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma Tartu University

HARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma Tartu University HARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK 1. Introduction Toomas Haldma Tartu University In July 2002 the European Commission has decided to oblige all EU companies listed

More information

Keywords: language contact, linguistic attitudes, linguistic revitalization, matched-guise, Catalan, Valencian, Castilian

Keywords: language contact, linguistic attitudes, linguistic revitalization, matched-guise, Catalan, Valencian, Castilian ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 57 74 THE EFFECT OF PRESTIGE IN LANGUAGE MAINTENANCE: THE CASE OF CATALAN IN VALENCIA 1 Raquel Casesnoves Ferrer Universitat Pompeu Fabra Abstract. The fact of speaking a language

More information

MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION. Marit Hinnosaar Bank of Estonia

MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION. Marit Hinnosaar Bank of Estonia MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION Marit Hinnosaar Bank of Estonia Introduction In Estonia the minimum wage, which was set in the beginning of transition period at a similar proportion

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25020:2015 TARKVARATEHNIKA Tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Mõõtmise etalonmudel ja juhend Software engineering Software product Quality Requirements

More information

suures testis uut telefoni! Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi uue Guitar Hero ja Rock Bandi 2! Imeväike Asus lauaarvutina Uus on parem

suures testis uut telefoni! Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi uue Guitar Hero ja Rock Bandi 2! Imeväike Asus lauaarvutina Uus on parem Tõsine asi Uputa Sonim või veeklaasi Karu ei maga Sven Začek ja uus Nikon D3x Odav!!! Imeväike Asus lauaarvutina Teine katse Uus on parem Creative i kõlarid saavad kiita Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi

More information

The Physical and Social Effects of the Kaali Meteorite Impact a Review

The Physical and Social Effects of the Kaali Meteorite Impact a Review Chapter 15 The Physical and Social Effects of the Kaali Meteorite Impact a Review Siim Veski Atko Heinsalu Anneli Poska Leili Saarse Jüri Vassiljev 15.1 Introduction There is a concern that the world we

More information

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007 EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infotehnoloogiavõrkude turve Osa 2: Võrguturbe arhitektuur Information technology Security techniques IT network security Part 2: Network

More information

Genetic Algorithms in Test Pattern Generation

Genetic Algorithms in Test Pattern Generation Genetic Algorithms in Test Pattern Generation A Master Thesis Submitted to the Computer Engineering Department In fulfilment of the requirements for the Degree of Master of Science of Computer engineering

More information

EESTI EKSPRESS. Kerttu Rakke: www.ekspress.ee. Laulu- ja tantsupeo lapsed. Igapäevane naps annab energia ja töövõime!

EESTI EKSPRESS. Kerttu Rakke: www.ekspress.ee. Laulu- ja tantsupeo lapsed. Igapäevane naps annab energia ja töövõime! S Õ LT U M AT U NÄ D A L A L E H T Hind 1.30 20.34 kr Laulu- ja tantsupeo lapsed Kerttu Rakke: Igapäevane naps annab energia ja töövõime! Intervjuu Afganistanis haavata saanud Eesti sõduriga 50 Eesti majanduse

More information

E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH

E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH Olga Luštšik Tartu 2003 ISSN 1406 5967 ISBN 9985 4 0359 2 Tartu University

More information

KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD

KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLICATIONS OF VÕRO INSTITUTE 27 KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD DIVERSITY AND VITALITY OF LANGUAGES

More information

EECL Tallinn/City Hall

EECL Tallinn/City Hall EESTI AIP Estonia AD.EECL- NOV 0 AD KOPTERIVÄLJAKUD AD HELIPORTS EECL Tallinn/City Hall Märkus : Järgnevad lõigud selles peatükis on tahtlikult tühjaks jäetud: Note: The following sections in this chapter

More information

Remote Desktop Connection käsiraamat. Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane

Remote Desktop Connection käsiraamat. Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane Remote Desktop Connection käsiraamat Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane 2 Sisukord 1 Sissejuhatus 5 2 Kaugekraani puhvri (Remote Frame Buffer, RFB) protokoll 6 3 Remote Desktop Connection

More information

Upconing of saline water from the crystalline basement into the Cambrian Vendian aquifer system on the Kopli Peninsula, northern Estonia

Upconing of saline water from the crystalline basement into the Cambrian Vendian aquifer system on the Kopli Peninsula, northern Estonia Estonian Journal of Earth Sciences, 2010, 59, 4, 277 287 doi: 10.3176/earth.2010.4.04 Upconing of saline water from the crystalline basement into the Cambrian Vendian aquifer system on the Kopli Peninsula,

More information

EECL Tallinn/City Hall

EECL Tallinn/City Hall AD.EECL- 0 ~~~eaip-amdt~~~ver-date-0-0-t0---0 APR AD KOPTERIVÄLJAKUD AD HELIPORTS EECL Tallinn/City Hall Märkus : Järgnevad lõigud selles peatükis on tahtlikult tühjaks jäetud: Note: The following sections

More information

Seventh Framework Programme Research for the benefit of SMEs

Seventh Framework Programme Research for the benefit of SMEs Seventh Framework Programme Research for the benefit of SMEs SAFEMETAL Increasing EU citizen security by utilising innovative intelligent signal processing systems for euro-coin validation and metal quality

More information

PILISTVERE RAHVARÕIVAD

PILISTVERE RAHVARÕIVAD PILISTVERE RAHVARÕIVAD Tiina Jürgen, Viljandi Muuseumi etnograafiakogu kuraator Endisaegne Pilistvere kihelkond asus Sakalamaa põhjaosas, kus tema naabruses asusid ida pool Põltsamaa kihelkond, kagus ja

More information

Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule

Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule Eevõee jaoamaa asumi miemasusamise mõju inveseeringuele ja majandusarengule Lõpprapor Teosajad: Taru Üliool Sosiaaleaduslie raendusuuringue esus RAE Lossi 3, Taru ec.u.ee/rae Poliiiauuringue esus Praxis

More information

Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors

Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Taavi Ilmjärv Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors Bachelor Thesis (12 EAP) Supervisors:

More information

Cost optimal and nearly zero energy performance requirements for buildings in Estonia

Cost optimal and nearly zero energy performance requirements for buildings in Estonia Estonian Journal of Engineering, 2013, 19, 3, 183 202 doi: 10.3176/eng.2013.3.02 Cost optimal and nearly zero energy performance requirements for buildings in Estonia Jarek Kurnitski a, Arto Saari b, Targo

More information

Tools and Techniques for Event Log Analysis. Risto Vaarandi

Tools and Techniques for Event Log Analysis. Risto Vaarandi Tools and Techniques for Event Log Analysis Risto Vaarandi Faculty of Information Technology Department of Computer Engineering Chair of System Programming TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY A thesis submitted

More information

CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1. Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu

CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1. Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1 1. Introduction Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu By the end of the last century the initiatives

More information

Pre-school teacher education and research in Tallinn University. Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010

Pre-school teacher education and research in Tallinn University. Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010 Pre-school teacher education and research in Tallinn University Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010 Teacher education On 1 September 1967 Tallinn Pedagogical Institute opened the speciality

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 13718-2:2008 Meditsiinis kasutatavad liiklusvahendid ja nende varustus. Kiirabilennukid/helikopterid. Osa 2: Kiirabilennukite/helikopterite tootmis- ja tehnilised nõuded Medical vehicles

More information

EESTI STANDARD EVS-EN 27786:1999

EESTI STANDARD EVS-EN 27786:1999 EESTI STANDARD EVS-EN 27786:1999 Pöörlevad hambaraviinstrumendid. Laboris kasutatavad abrasiivinstrumendid Dental rotary instruments - Laboratory abrasive instruments EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti

More information

Establishing Peer-to-Peer Distributed File Sharing System With Mobile Host

Establishing Peer-to-Peer Distributed File Sharing System With Mobile Host UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Computer Science Pätris Halapuu Establishing Peer-to-Peer Distributed File Sharing System With Mobile Host

More information

TÜRGI 85 - EESTI 90 SÕPRUS LÄBI AEGADE TURKEY 85 - ESTONIA 90 FRIENDSHIP THROUGH TIME

TÜRGI 85 - EESTI 90 SÕPRUS LÄBI AEGADE TURKEY 85 - ESTONIA 90 FRIENDSHIP THROUGH TIME TÜRGI 85 - EESTI 90 SÕPRUS LÄBI AEGADE TURKEY 85 - ESTONIA 90 FRIENDSHIP THROUGH TIME SISUKORD CONTENTS Türgi Vabariigi suursaadiku eessõna 3 Introduction by Ambassador of Turkey Kronoloogia 5 Timeline

More information

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid Ene-Silvia Sarv Kursus Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Steiner- e Waldorfkool

More information

Tartu University Press www.tyk.ut.ee Order No. 411

Tartu University Press www.tyk.ut.ee Order No. 411 8QLYHUVLW\RI7DUWX )DFXOW\RI(FRQRPLFVDQG%XVLQHVV $GPLQLVWUDWLRQ $02'(/ 2)&86720(525,(17(' &20081,&$7,21$1',76,03/(0(17$7,21,17+(75$16,7,21 (&2120,(6 0DDMD9DGL 0DLYH6XXURMD 7DUWX ISSN 1406 5967 ISBN 9985

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 1047-2:2009+A1:2013 Secure storage units - Classification and methods of test for resistance to fire - Part 2: Data rooms and data container EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD

More information

TESTING OF VOLTAGE CONVERTERS FOR THE ELECTRICAL POWER SYSTEM OF ESTCUBE-2

TESTING OF VOLTAGE CONVERTERS FOR THE ELECTRICAL POWER SYSTEM OF ESTCUBE-2 UNIVERSITY OF TARTU Faculty of Science and Technology Institute of Technology Karl-Indrek Raudheiding TESTING OF VOLTAGE CONVERTERS FOR THE ELECTRICAL POWER SYSTEM OF ESTCUBE-2 Bachelor s Thesis (12 ECTS)

More information

EESTI STANDARD EVS-EN 13606-4:2007. Health informatics - Electronic health record communication - Part 4: Security

EESTI STANDARD EVS-EN 13606-4:2007. Health informatics - Electronic health record communication - Part 4: Security EESTI STANDARD EVS-EN 13606-4:2007 Health informatics - Electronic health record communication - Part 4: Security EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN 13606-4:2007 sisaldab Euroopa standardi

More information

Online Business Process Model Simulator

Online Business Process Model Simulator UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Viljar Kärgenberg Online Business Process Model Simulator Bachelor's thesis (6 ECTS) Supervisors: prof. Marlon

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 1172:2000 Klaastekstiiliga sarrusplastid. Eelimpregneeritud materjalid, presskompaundid ja laminaadid. Klaastekstiili ja mineraaltäiteaine sisalduse määramine. Kuumutamismeetodid

More information

Vene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal. Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman)

Vene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal. Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman) : Vene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal : ( ) Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman) / Tallinn 2011 / Sisukord :... 1 Vene ombudsman Eestis:

More information

Theoretical and Practical Problems Related to the Audit, Control and Supervision System of Local Governments. (Based on the Case of the Estonia)

Theoretical and Practical Problems Related to the Audit, Control and Supervision System of Local Governments. (Based on the Case of the Estonia) Raivo Linnas, Theoretical and Practical Problems..., Kunnallistieteellinen aikakauskirja 3/07 Theoretical and Practical Problems Related to the Audit, Control and Supervision System of Local Governments.

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 22005:2008 Traceability in the feed and food chain - General principles and basic requirements for system design and implementation Traceability in the feed and food chain - General

More information

Energia põllumajanduses

Energia põllumajanduses Energia põllumajanduses Energia põllumajanduses toimetaja Jukka Ahokas Tartu 2012 Esikaas: viljapõld Tartumaal (foto: Väino Poikalainen) Tagakaas: Helsingi Ülikooli Viikki katselaudas (foto: Väino Poikalainen)

More information

Test Time Minimization for Hybrid BIST of Systems-on-Chip

Test Time Minimization for Hybrid BIST of Systems-on-Chip TALLINN TECHNICAL UNIVERSITY Faculty of Information Technology Department of Computer Engineering Chair of Computer Engineering and Diagnostics Bachelor Thesis IAF34LT Test Time Minimization for Hybrid

More information

EESTI STANDARD EVS-EN 50525-2-72:2011

EESTI STANDARD EVS-EN 50525-2-72:2011 EESTI STANDARD EVS-EN 50525-2-72:2011 Kaablid ja juhtmed. Madalpingelised tugevvoolujuhtmed nimipingega kuni 450/750 V (U0/U). Osa 2-72: Üldtarbejuhtmed. Termoplastilise polüvinüülkloriidisolatsiooniga

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 140-3:1999 Akustika. Heliisolatsiooni mõõtmine hoonetes ja hooneosadel. Osa 3: Hooneosade õhuheli isolatsiooni laborimõõtmised Acoustics - Measurement of sound insulation in buildings

More information

INNOVATIVE USER INTERFACE DESIGN SOLUTION FOR ONLINE STORE CONTENT MANAGEMENT SYSTEM

INNOVATIVE USER INTERFACE DESIGN SOLUTION FOR ONLINE STORE CONTENT MANAGEMENT SYSTEM TALLINN UNIVERSITY Haapsalu College Department of Information Technology INNOVATIVE USER INTERFACE DESIGN SOLUTION FOR ONLINE STORE CONTENT MANAGEMENT SYSTEM Diploma thesis Academical advisor: Ville Tinnilä

More information

A&A Lingua. A&A Lingua is devoted to providing high-quality translation and editing services.

A&A Lingua. A&A Lingua is devoted to providing high-quality translation and editing services. n n/2 Et logo erinevates kontekstides võimalikult hästi esile tuleks, peab tema ümber jääma piisavalt tühja ruumi. Logo kaitstud ala mõttelise kontuuri kaugus tema servadest on minimaalselt 1/2 sümboli

More information

Laamtektoonika teooria areng ja selle kujunemine paradigmaks

Laamtektoonika teooria areng ja selle kujunemine paradigmaks Laamtektoonika teooria areng ja selle kujunemine paradigmaks Ülo Sõstra Esimesed oletused võimalikust mandrite triivist Pärast Ameerika avastamist Christopher Kolumbuse poolt hakati Euroopas kiiresti koostama

More information

Reproductions supplied by EDRS are the best that can be made from the original document.

Reproductions supplied by EDRS are the best that can be made from the original document. DOCUMENT RESUME ED 460 625 FL 025 597 AUTHOR Kaivapalu, Annekatrin TITLE Eesti Ja Vene Opilased Soome Kaandsona Mitmuse Vormide Moodustajatena: Testi Tulemuste Statistiline Ulevaade (Learning Finnish as

More information

EESTI STANDARD EVS-EN 62507-1:2011

EESTI STANDARD EVS-EN 62507-1:2011 EESTI STANDARD EVS-EN 62507-1:2011 Identification systems enabling unambiguous information interchange - Requirements - Part 1: Principles and methods EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN

More information

Project TALSINKIFIX. Pre-Feasibility study of Helsinki-Tallinn fixed link project. Part-financed by European Union

Project TALSINKIFIX. Pre-Feasibility study of Helsinki-Tallinn fixed link project. Part-financed by European Union Project TALSINKIFIX Pre-Feasibility study of Helsinki-Tallinn fixed link project Figures 7,57 M trips in 2013 between Helsinki and Tallinn (Port of Tallinn) 2,1 million inhabitants in facing capital regions

More information

Kalevi Wiiki teose "Eurooplaste juured" poolt esile kutsutud poleemika analüüs

Kalevi Wiiki teose Eurooplaste juured poolt esile kutsutud poleemika analüüs Tanel Saimre (2008) Kalevi Wiiki teose "Eurooplaste juured" poolt esile kutsutud poleemika analüüs Sissejuhatus Suur osa diskussioonist arheoloogias kujutab endast vaidlust difusiooni- ja migratsiooniteooriate

More information

ECHOES OF THE DAGGER PERIOD IN LITHUANIA, 2350 1500 CAL BC

ECHOES OF THE DAGGER PERIOD IN LITHUANIA, 2350 1500 CAL BC Estonian Journal of Archaeology, 2010, 14, 1, 3 21 doi: 10.3176/arch.2010.1.01 ECHOES OF THE DAGGER PERIOD IN LITHUANIA, 2350 1500 CAL BC This paper deals with large bifacial flint points, i.e. daggers

More information

Tools for software project data collection and integration

Tools for software project data collection and integration UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Software Engineering Curriculum İlgün İlgün Tools for software project data collection and integration Master

More information

Estonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology

Estonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology Estonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology 2015 This paper is an extraction from the Feasibility study for the development of business cooperation, management organisation and

More information

Volunteers and Cyber Security: Options for Georgia

Volunteers and Cyber Security: Options for Georgia TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology Department of Computer Science Chair of Network Software ITI70LT Volunteers and Cyber Security: Options for Georgia Master Thesis Student:

More information

EESTI VAHEKEELE KORPUSE TÖÖRÜHMA IV SÜGISSEMINAR TEESID

EESTI VAHEKEELE KORPUSE TÖÖRÜHMA IV SÜGISSEMINAR TEESID EESTI VAHEKEELE KORPUSE TÖÖRÜHMA IV SÜGISSEMINAR TEESID On the meaning of disability - related words in newspaper texts and in the attitudes of language users Heidi Martimo University of Oulu heidimartimo@gmail.com

More information

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 877-3:2011

EESTI STANDARD EVS-EN ISO 877-3:2011 EESTI STANDARD EVS-EN ISO 877-3:2011 Plastics - Methods of exposure to solar radiation - Part 3: Intensified weathering using concentrated solar radiation (ISO 877-3:2009) EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 14052:2012 Suure vastupidavusega tööstuslikud kiivrid High performance industrial helmets EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 14052:2012 sisaldab Euroopa

More information

HIGHER EDUCATION IN ESTONIA

HIGHER EDUCATION IN ESTONIA HIGHER EDUCATION IN ESTONIA HIGHER EDUCATION IN ESTONIA ARCHIMEDES FOUNDATION Estonian Academic Recognition Information Centre HIGHER EDUCATION IN ESTONIA Fourth Edition TALLINN 2010 Compiled and edited

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 15603:2008 Energy performance of buildings - Overall energy use and definition of energy ratings Energy performance of buildings - Overall energy use and definition of energy ratings

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 16601-10-01:2014 Space project management - Part 10-01: Organization and conduct of reviews EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 16601-10-01:2014 sisaldab

More information

Problems and solutions in mobile application testing

Problems and solutions in mobile application testing UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Software Engineering Curriculum Triin Samuel Problems and solutions in mobile application testing Master s Thesis (30 ECTS) Supervisor: Dietmar Alfred

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 61010-2-040:2015 Safety requirements for electrical equipment for measurement, control, and laboratory use - Part 2-040 Particular requirements for sterilizers and washer-disinfectors

More information

Comparison of allocation trackers in JVM

Comparison of allocation trackers in JVM University of Tartu Faculty of Mathematics and Computer Science Institute of Computer Science Viktor Karabut Comparison of allocation trackers in JVM Bachelor s thesis Supervisor: Vladimir Šor Author:..

More information

SUBJECT AREA TEACHERS PROFESSIONAL COMPETENCE DEVELOPMENT NEEDS DURING THE TRANSITION TO TEACHING IN A SECOND LANGUAGE

SUBJECT AREA TEACHERS PROFESSIONAL COMPETENCE DEVELOPMENT NEEDS DURING THE TRANSITION TO TEACHING IN A SECOND LANGUAGE SUBJECT AREA TEACHERS PROFESSIONAL COMPETENCE DEVELOPMENT NEEDS DURING THE TRANSITION TO TEACHING IN A SECOND LANGUAGE 111 Katri Raik, Igor Kostyukevich, Jelena Rootamm-Valter Narva College of Tartu University,

More information

This document is a preview generated by EVS. Helmets for pedal cyclists and for users of skateboards and roller skates

This document is a preview generated by EVS. Helmets for pedal cyclists and for users of skateboards and roller skates EESTI STANDARD EVS-EN 1078:2012+A1:2013 Helmets for pedal cyclists and for users of skateboards and roller skates EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 1078:2012+A1:2013 sisaldab

More information

Analysis of Node.js platform web application security

Analysis of Node.js platform web application security TALLINN UNIVERSITY O F TECHONO LGY Faculty of Information Technology Department of Computer Science Analysis of Node.js platform web application security Master s thesis Student: Student code: Supervisor:

More information

Implementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance co-browsing

Implementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance co-browsing UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of computer science Software engineering curriculum Madis Nõmme Implementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance

More information

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava

TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava Heli Anni TÜ VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TEATRIKUNSTI 10. LENNU DIPLOMILAVASTUSE NERO VÄLJATOOMINE Loov-praktiline

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 50363-10-2:2005 Madalpingeliste jõukaablite isoleer-, mantli- ja kattematerjalid. Osa 10-2: Mitmesugused mantlikompaundid. Termoplastiline polüuretaan Insulating, sheathing and covering

More information

A concept for performance measurement and evaluation in network industries

A concept for performance measurement and evaluation in network industries 536 Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2015, 64, 4S, 536 542 doi: 10.3176/proc.2015.4S.01 Available online at www.eap.ee/proceedings A concept for performance measurement and evaluation in

More information

Contemporary understanding of Gregorian chant conceptualisation and practice

Contemporary understanding of Gregorian chant conceptualisation and practice Contemporary understanding of Gregorian chant conceptualisation and practice Volume two of three: Appendices I Eerik Joks Submitted for the Degree of Doctor of Philosophy University of York Department

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 40-3-3:2013 Lighting columns - Design and verification - Part 3-3: Verification by calculation EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 40-3-3:2013 sisaldab

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 13201-5:2015 Road lighting - Energy performance indicators EVS-EN 13201-5:2015 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 13201-5:2015 sisaldab Euroopa standardi

More information

Project TALSINKIFIX. Pre-Feasibility study of Helsinki-Tallinn fixed link project. Part-financed by European Union

Project TALSINKIFIX. Pre-Feasibility study of Helsinki-Tallinn fixed link project. Part-financed by European Union Project TALSINKIFIX Pre-Feasibility study of Helsinki-Tallinn fixed link project Where are we - periphery or centre? Spiekermann, K., Wegener, M. (1994) EUROPE Time-Space Spiekermann, K., Wegener, M. (1994)

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 16031:2012 Adjustable telescopic aluminium props - Product specifications, design and assessment by calculation and tests EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard

More information

TÕENÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILINE STATISTIKA

TÕENÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILINE STATISTIKA YMR0070, 010/011 kevad 1/8 TÕEÄOSUSTEOORIA JA MATEMAATILIE STATISTIKA Objekt (element, indiviid) katse käigus mõõdetav ühik. Üldkogum kõikide objektide hulk, mille omaduste vastu tuntakse huvi. Objektide

More information

How To Protect Data Privacy On A Web Based Application

How To Protect Data Privacy On A Web Based Application U N I V E R S I T Y OF T A R T U Faculty of Mathematics and Computer Science Institute of Computer Science Riivo Talviste Web-based data entry in privacy-preserving applications Bachelor s Thesis (4 CP)

More information

DIPLOMA THESIS TOPIC TITLE

DIPLOMA THESIS TOPIC TITLE TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology Department of Computer Control John Doe DIPLOMA THESIS TOPIC TITLE Bachelor s Thesis Supervisor(s): Prof., Dr. Tallinn 2014 Declaration:

More information

REFERENCES. doi: 10.3176/arch.2012.supv1.13

REFERENCES. doi: 10.3176/arch.2012.supv1.13 doi: 10.3176/arch.2012.supv1.13 REFERENCES Aleksandrov, A. 2009. Vana tee Pihkvast Irboskasse. Setomaa 2. Vanem ajalugu muinasajast kuni 1920. aastani. Eds H. Valk, A. Selart & A. Lillak. Eesti Rahva Muuseum,

More information

Supilinna hoonestuse ja linnaruumi kujunemisest (18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni)

Supilinna hoonestuse ja linnaruumi kujunemisest (18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni) 37 Supilinna hoonestuse ja linnaruumi kujunemisest (18. sajandi lõpust 20. sajandi alguseni) Mart Siilivask Järgnev artikkel püüab heita valgust Supilinna ruumilisele kujunemisele kahe sajandi vältel,

More information

PÕHIFAKTE SOOME KOHTA

PÕHIFAKTE SOOME KOHTA PÕHIFAKTE SOOME KOHTA 1. TERE TULEMAST SOOME EESSÕNA 5 KUIDAS ALUSTADA? 6 1. Eluase 6 2. Magistraat 6 3. Telefon 6 4. Pangakonto 6 5. Selgitage välja õigus sotsiaalkindlustusele 6 6. Maksukaart 6 7. Tööotsimine

More information

MICROSOFT LYNC LITSENTSIMINE

MICROSOFT LYNC LITSENTSIMINE MICROSOFT LYNC LITSENTSIMINE Katrin Pink, MCTS Volume Licensing, Large Organisations ATEA hommikuseminar - 04.02.2014 Lync Server Enterprise Lync Server Standard Lync Server Ent / Std / Plus ECs (3 SKUs)

More information

EESTI STANDARD EVS-EN 62300:2005. Consumer audio/video equipment digital interface with plastic optical fibre

EESTI STANDARD EVS-EN 62300:2005. Consumer audio/video equipment digital interface with plastic optical fibre EESTI STANDARD EVS-EN 62300:2005 Consumer audio/video equipment digital interface with plastic optical fibre EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti standard EVS-EN 62300:2005 sisaldab Euroopa standardi

More information

Juveniilne idiopaatiline artriit Eesti lastel Chris Pruunsild 1, Karin Uibo 2, Hille Liivamägi 3, Sirje Tarraste 2, Tiina Talvik 3

Juveniilne idiopaatiline artriit Eesti lastel Chris Pruunsild 1, Karin Uibo 2, Hille Liivamägi 3, Sirje Tarraste 2, Tiina Talvik 3 Juveniilne idiopaatiline artriit Eesti lastel Chris Pruunsild 1, Karin Uibo 2, Hille Liivamägi 3, Sirje Tarraste 2, Tiina Talvik 3 1 TÜ lastekliinik, 2 Tallinna Lastehaigla, 3 TÜ Kliinikumi lastekliinik

More information

CHALLENGES OF HUNGARIAN HIGHER EDUCATION IN UKRAINE

CHALLENGES OF HUNGARIAN HIGHER EDUCATION IN UKRAINE ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 141 155 CHALLENGES OF HUNGARIAN HIGHER EDUCATION IN UKRAINE Viktória Ferenc University of Pécs Abstract. Hungarians in Ukraine have a well organized educational system that covers

More information

JUHISEID PILLIROOÄRIGA ALUSTAMISEKS

JUHISEID PILLIROOÄRIGA ALUSTAMISEKS S JUHISEID PILLIROOÄRIGA ALUSTAMISEKS 3 JUHISEID PILLIROOÄRIGA ALUSTAMISEKS Publikatsioon on ilmunud Euroopa Regionaalse Arengu Fondi ja Euroopa Liidu rahalisel toel Projekti partnerid, peakoordinaatorid

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 14348:2005 Keemilised desinfektsioonivahendid ja antiseptikumid. Kvantitatiivne suspensioonikatse meditsiini valdkonnas, meditsiinilised instrumendid kaasa arvatud, kasutatava keemiliste

More information

ALGAL BIOMASS FROM Fucus vesiculosus (Phaeophyta): INVESTIGATION OF THE MINERAL AND ALGINATE COMPONENTS

ALGAL BIOMASS FROM Fucus vesiculosus (Phaeophyta): INVESTIGATION OF THE MINERAL AND ALGINATE COMPONENTS Proc. Estonian Acad. Sci. Chem., 2001, 50, 2, 95 103 ALGAL BIMASS FRM Fucus vesiculosus (Phaeophyta): INVESTIGATIN F THE MINERAL AND ALGINATE CMPNENTS Kalle TRUUS a,c, Merike VAHER a, and Imants TAURE

More information

John Maynard Smith s typology of animal signals: A view from semiotics

John Maynard Smith s typology of animal signals: A view from semiotics Sign Systems Studies 37(3/4), 2009 John Maynard Smith s typology of animal signals: A view from semiotics Department of Semiotics, Institute of Philosophy and Semiotics, University of Tartu Tiigi 78, Tartu

More information

Sonication effects on ester hydrolysis in alcohol water mixtures

Sonication effects on ester hydrolysis in alcohol water mixtures Proc. Estonian Acad. Sci. Chem., 2007, 56, 4, 199 206 Sonication effects on ester hydrolysis in alcohol water mixtures Sander Piiskop, Hannes Hagu, Jaak Järv, Siim Salmar, and Ants Tuulmets * Institute

More information

Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Harjumaal

Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Harjumaal 54 Biogaasi tootmise ja kasutamise pilootuuring Harjumaal Tiit Kallaste, Anton Laur, Anne Menert, Sirje Pädam Ülo Kask, Janita Andrijevskaja, Livia Kask, Priit Heinla www.mtt.fi/julkaisut MTT Raportti

More information

It was named Narva the most important city in the area

It was named Narva the most important city in the area Years passed, industrial revolution reached Russia and Narva found a new role one of the most important industrial centers in Russian Empire with Krenholm textile factory being the largest and leading

More information

Viimsetest sõnadest meediaajastul

Viimsetest sõnadest meediaajastul Viimsetest sõnadest meediaajastul Karl Siegfried Guthke Teesid Meie ajal on viimsete sõnade institutsioon (Dennis Joseph Enrighti termin), mille kohaselt avaldavad inimese viimsed surmaeelsed sõnad kõige

More information

TOOMAS TAMM ITK UROLOOG EUS president

TOOMAS TAMM ITK UROLOOG EUS president TOOMAS TAMM ITK UROLOOG EUS president Kirchen et al., Presented at 2002 EAU meeting, Birmingham Intrinsic sphincter deficiency (Kennedy 1937) Changes in the posterior urethrovesical angle (Jeffcoate &

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 10263-3:2001 Steel rod, bars and wire for cold heading and cold extrusion - Part 3: Technical delivery conditions for case hardening steels Steel rod, bars and wire for cold heading

More information