Luige rahvaaktsia äraviskamise ohus

Transcription

1 USD 11,65 EEK SEK 1,70 EEK WORLD'S BEST-DESIGNED NEWSPAPER Euribor 4,228 MAAILMA PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT ÄP indeks -0,30% 2617,18 Ansip saab maksuasjas oma tahtmise Suure tõenäosusega jääb maksumuudatustest välja tööandja sõiduautode erisoodustusmaksu kahekordistamine, sest kaks koalitsioonierakonda kolmest on selle vastu. Seega kipub peale jääma peaminister Andrus Ansipi tahtmine, kes on algusest peale selle maksu tõstmise vastu olnud. 3 Neljapäev, 24. mai 2007 nr 100 (3351) 19 kr Luige rahvaaktsia äraviskamise ohus Kiire tõusuga alustanud Ekspress Grupi aktsia kukkus eile allapoole börsile tuleku hinda. 4 5, 22 ARVAMUS Valitsuskoalitsioon on jõudnud tõdemuseni, et õhukese riigiga ei ole võimalik teha kõike seda, mida koalitsioonileping rahvale lubab. Edgar Savisaar, Tallinna linnapea ja Keskerakonna esimees 23 BÖRS 14 mln krooni oli Olympicu optsiooniprogrammi kulu I kvartalis. Endised rahandusministrid soovivad erisoodustusmaksu kaotamist LISAKS TEHNIKA 16 Äriklassi mobiilidel on tähtis kiire andmeside. LISAKS Süüdi on valitsus, Venemaa provokatsioonid, Pronksiöö ning investorite hirm on resümee Hans H. Luige toodud põhjendustest. Foto: Veiko Tõkman Peterburi ärimehed ostsid Sillamäe tehase Tiit Vähi äripartneritena Eestis sadamaärisse ligi miljard krooni investeerinud Peterburi ärimehed omandasid enam kui 100 miljoni krooniga Sillamäel tegutseva Polyformi plastitehase. 7 Rootsis tegutsedes maksa Rootsi palka Rootsi ametiühing sai eile Euroopa Kohtus õiguse vaidluses Läti ehitusfirmaga. Kui nüüd ka mõni Eesti ehitusfirma tahab Rootsis ehitada, tuleb sel arvestada Rootsi palgatasemega. 8 Eestlased haaravad Läti jäätiseturgu Läti jäätiseturu killustatust on ära kasutanud Eesti ettevõtted. Sealse jäätisetootja ostnud Balbiino loodab turuosa Lätis kasvatada viiendikuni. Ka Tallinna Külmhoone laiendab Lätis haaret. 9 Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia. Eesti euro puhul hinnaalandust ei saa Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia toonitas, et euroga liitumisel kriteeriumite täitmisel Eestile hinnaalandust ei tehta. Almunia sõnul peaks Eesti teatama, mida kavatsetakse inflatsiooni kärpimiseks ette võtta. 3 aripaev.ee Vaata pilte Jaapani keisri ja keisrinna visiidist Eestisse. täna kell 16.00

2 Äripäev 24. mai MIN toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post meelis.mandel@aripaev.ee PÄEVA NÄGU Siim Kallas haistab kütuseturul kartellihõngu Eestit külastanud eurovolinik pillas eile kõneka seisukoha, kutsudes pressikonverentsil valitsust üles uurima võimalikku kartellilepet Eesti kütusefirmade seas. Seda teemat on nämmutatud aastaid, kuid millele konkurentsiamet ega ministrid pole kinnitust saanud. Huvitav, kas Kallasel on värskemaid andmeid? Näiteks Mažeikiai naftatehase kartellileppe uurimiselt Leedu konkurentsiametilt? KONVERENTSILT Kallas tõi Tallinki teistele eeskujuks Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas tõi Eesti Panga 15. aastapäeva konverentsil teistele ettevõtetele eeskujuks julgelt laienenud Tallinki. Mul on tõsiselt kahju, et Hansapank ei võtnud üle Swedbanki ega näidanud üles seda Eesti ettevõtetele omast positiivset agressiivsust, ütles Kallas. Tallinki omanikke ei mainita tihti hea sõnaga, kuid ometi on neil seda haaret, mida mina propageerin, märkis Kallas. MÜÜA PERSPEKTIIVNE HOONESTATUD KINNISTU Aadress: Peterburi tee 49b Tallinn Kinnistu suurus: m² Kaarhall 461 m² ja tootmishoone 3497 m² Üks üürnik Kinnistu juurdepääs ka Punaselt tänavalt Katastritunnus: 78403:315:0093 Info tel Margus Eek OÜ Selvaag Eesti KONVERENTSILT Kütuseturul tasub kartelli otsida Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas soovitas valitsusel uurida, ega Eesti kütuseturul ei eksisteeri varjatud kartellikokkuleppeid. Inflatsiooni vähendamiseks soovitas Kallas valitsusel kontrollida, kas turumajandus ikka toimib korralikult ja kas kõikides valdkondades on tugev konkurents, mis hoiab hinnad kontrolli all. Kallas ütles, et asju tuleks uurida kütusemüügi valdkonnas. Ta lisas, et Eestis on ka näiteks veini hind Euroopaga võrreldes uskumatult kõrge. VALIMISED Tallinn valiti intelligentsete hulka Nädalavahetusel New Yorgis toimunud konverentsil Building the Broadband Economy anti välja auhinnad seitsmele maailma intelligentsemale kogukonnale, kelle hulka valiti esimesena Ida-Euroopast ka Tallinn. Kõrgeima autasu pälvis ka mullu nominant olnud Kanada Waterloo linn. Tallinna puhul äratasid suuremat huvi meie e-kool, ühistranspordi ID-pilet ning mobiilne parkimine, teatas linnavalitsus. ÜKS KÜSIMUS rate.ee noor kasutajaskond on üles kergitanud eetikaküsimusi. Kuidas suhtute rate.ee-sse? Rein Kilk, lapsevanem No mis ma olen kokku puutunud, mulle ei meeldi raha väljavõtmine telefoniarvete kaudu. Ei kontrolli ju, kuhu laps helistab. Telefoniarved läksid väga suureks ja tuli välja, et oli rate.ee-s SMSe saadetud ja pilte üles pandud kellade ja viledega. Telefonile läks rohkem, kui lapsele taskuraha oleks andnud. Kui laps hoogu satub, võib tunni aja jooksul saata SMSe ka 100 krooni eest. Teine asi on rate.ee sisu, seda ma kommenteerida ei oska. Ivo Kasak, lapsevanem Suhtun negatiivselt. Liiga palju ma ei tea sellest, vaid nii palju, kui meedias on räägitud. Minu lastele on see õnneks läbitud etapp, mis möödus väikse ehmatusega telefoniarvete pärast. Kui suureks need arved paisuda võivad, seda ei tahaks ma legendide põhjal kommenteerida. Minu lastel olid nad kaugel maksimumist, kuid põhimõtteliselt muudab rate.ee telefoniarved kontrollimatuks. Kuldar Leis, lapsevanem Ma tean, et mu lapsed käivad seal. Ma pole neile piiranguid teinud. rate.ee on minu meelest ühiskonna peegel. Käskude ja keeldudega lapsi pidurdada ei saa. Kui sulgeksime rate. ee, siis leiaksid nad kohe midagi muud ja võib-olla veel hullemat. Neile poleks ka inglise keel suhtlemisel takistuseks. Kui mingil viisil saaks aga rate.ee-s ropendamise elimineerida, siis oleks see väga hea. Riigifirmad Tüliõunaks EASi ja Eesti Raudtee nõukogu Võimuliidu erakonnad sikutavad nõukogukohti enda poole Lähenev riigifirmade nõukogude liikmete määramise tähtaeg kerib võimuliidus pingeid üles, peamiseks vaidluspunktid on Eesti Raudtee ja EASi nõukogu esimehe ametipost. Reformierakondlane Meelis Atonen ütles eile, et pea kahe kuu pikkuseks veninud protsess ei pruugi ka sellel nädalal lõpplahendust saada, peasüüdlaseks Isamaa ja Res Publica Liit, kes ihaldab endale nii Eesti Raudtee kui ka Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) nõukogu esimehe kohta. Kui IRL mõtleb, et tänu sellele, et neil on kusagil tähtis minister Parts, peab seetõttu kõige rohkem kohti saama, siis ta eksib, ütles Atonen, lisades, et suure tõenäosusega on IRL andnud oma inimestele rohkem lubadusi, kui ta täita suudab. Majandusministeeriumi abiministri Siim-Valmar Kiisleri sõnul on mis tahes viited sellele, nagu oleks viivitus seotud mingite probleemidega IRLis, puhas laim. Majandusja kommunikatsiooniminister Juhan Partsilt ei õnnestunud kommentaari saada. Parts tahaks ustavad kaaslasi EASi ja raudteele Parts avaldas tõesti soovi panna EASi ja Eesti Raudtee etteotsa oma erakonnaga seotud inimesed, mida ta põhjendas väitega, et soovib lõpliku vastutajana töötada inimestega, keda ta saab täielikult usaldada. Kuna üks neist ühingu- Juba mõne kuu pärast saab välisriigi võrgus teha kõne maksimaalselt 49 eurosendi eest (alla 8 krooni)ja kõne vastu võtta kõige rohkem 24 eurosendi (alla 4 krooni) eest, vahendas Eesti Päevaleht Online europarlamendi otsust. Parlamendi istungil eile sõna võtnud sotsiaaldemokraat Andres Tarand toetas hinnapiiri seadmist, sest see päästab tarbijad ebaproportsionaalselt kõrgetest hindadest, Jaanus Rahumägi Reformierakonna kõigutamatu kandidaat EASi nõukokku. test on ilma konkreetset äriplaani omamata taasriigistatud ja viimasel ajal raskustega silmitsi seisev Eesti Raudtee, mille nõukogu esimehe töökoormus on seetõttu tavapärasest suurem, ei ole mõistlik sellele kohale nimetada parlamenditööga hõivatud Riigikogu liiget, selgitas Siim-Valmar Kiisler IRLi taotlust mõlemale kohale. Koalitsioonis tekkinud eriarvamused kahe nõukogu esimehe koha osas on Kiisleri sõnul tekkinud sellest, et Reformierakond on asunud neid meedia kaudu enda Riigikogu fraktsiooni liikmetele nõudma. Atonen eitas, et Reformierakond nendest kohtadest kümne küünega kinni hoiab, nimetades seda alusetuks kuulujutuks, mille taha IRL enda otsustamatust varjata püüab. Postimehe andmetel on aga vahendas Andres Tarandi büroo. Tänane määrus on hea näide sellest, mida positiivset Euroopa Liit oma kodanikele toob vähenev mobiiltelefoniarve on tuntav ja positiivne muutus, rääkis Tarand. Tarand rõhutas, et uutele hindadele tuleks üle minna võimalikult kiiresti, ootamata kolmekuulise üleminekuaja lõppu. Europarlamendi eilse otsuse peavad juunis heaks kiitma Euroopa Liidu liikmesriikide telekommunikatsiooniministrid. Äripäev TAUST Kandidaadid riigifirmade nõukogudesse Eesti Energia Jüri Käo (IRL), Meelis Virkebau (SDE) Eesti Post Meelis Atonen (R), Indrek Raudne (IRL), Reet Roos (IRL) Tallinna Sadam Neinar Seli (R), Indrek Raudne (IRL) Eesti Raudtee Tõnis Palts (IRL), Peep Aru, Urmas Sõõrumaa (R) EAS Jaanus Rahumägi, Ivi Eenmaa, Jaak Salumets (R), Üllar Jaaksoo, Mart Tooming, Tiit Riisalo (IRL) Reformierakonna peasekretär Kristen Michal andnud Partsile selgelt mõista, et nad ei astu sammugi tagasi soovist nimetada Rahumägi EASi nõukogu esimeheks, sest muidu tekitaks see fraktsioonis probleeme. Sotsid pakkusid lepituseks Gunnar Krafti Eile pakkusid sotsiaaldemokraadid kompromissina enda poolt Eesti Raudtee nõukogu esimeheks neutraalse ärimehena välja Gunnar Krafti kandidatuuri, keda pidas sellele kohale sobilikuks Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Atoneni sõnul ei ole uute nimede väljakäimine aga lahendus. Need on kõik toredad inimesed, aga kõigile ei jagu kohti. Meil oli jõudude jaotus juba varasemast paika pandud ja nendest kokkulepetest tuleb kinni pidada. Lemmi Kann Side Seaduses on kirjas kolmekuuline üleminekuaeg Euroliit seadis riigipiire ületavate kõnede hinnale piirid TSITAAT Tänane määrus on hea näide sellest, mida positiivset Euroopa Liit oma kodanikele toob. Andres Tarand, Eesti esindaja Euroopa Parlamendis

3 toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post NUMBER 5,3% on tööpuudus Eestis. Ainult. Samas on ettevõtjatel veel vähemalt teoreetiliselt kasutada inimest haiget või vigastanut, 8000 lootusetult heitunud ja laste või teiste pereliikmete eest hoolitsejat. MEEST SÕNAST LOE ÄRIPÄEVAST Lauri Viikna Tehnilise järelevalve inspektsioon lõpetas eile Tivoli tuuritamise. Selgus see, mida oligi arvata kuigi Lauri Viikna sõnul on tuuril kasutatav varustus läbinud Rootsi tehnojärelevalveameti SAQ kontrolli, polnud tal selle kohta mingeid pabereid näidata. 24. mai 2007 Äripäev 5 MINUTIT 3 Soomes ärikeelu all olevad poolsada Soome ärimeest ei saa peatselt enam Eesti kaudu äri edasi ajada. loe homsest lehest Maksud Elektriaktsiis tekitab seni veel lahkarvamusi Padar jäi autosoodustuse suurendamise sooviga üksi Suure tõenäosusega jääb maksumuudatustest välja algselt planeeritud tööandja sõiduautode erisoodustusmaksu kahekordistamine, sest kolmest valitsusliidu erakonnast kaks olid eile selle plaani vastu. Erisoodustusmaksu tõstmata jätmine tähendaks omakorda seda, et seni prognoositud 0,4 potsndipunkti suurune maksukoormuse kasv oleks aastal pea poole väiksem ehk 0,2 protsendipunkti kandis. Pikas perspektiivis on tervitatav, et ametiautode hulk väheneks, kuid praegune rahandusministeeriumi välja pakutud erisoodustusmaksu kahekordistamise idee ei tundu veenev lahendus, ütles Isamaa ja Res Publica Liidu kaasesimees Taavi Veskimägi. Ansip seisab jäigalt erisoodustusele vastu Algusest peale tööandjale kuuluvate sõiduautode erisoodustusmaksu kahekordistamisele vastu vaielnud Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip jäi endale kindlaks ja teatas eile, et kui üksmeelele ei jõuta, jääb see maks lihtsalt tõstmata. Kui ametiautot kasutatakse palgalisana, siis tuleb ka maksu maksta. Pealegi on see maks olnud juba aastast 2000 krooni peal, põhjendas rahandusminister Ivari Padar möödunud nädalal enda kindlat poolehoidu selle maksu kahekordistamisele. Eile rahandusministrilt kommentaari saada ei õnnestunud. Kokkuleppele polnud valitsuse liikmed eilse seisuga jõudnud ka elektriaktsiisi määras. Nii Ansip kui ka Veskimägi andsid küll mõista, et kavandatav aktsiis peab asendama senise CO 2 saastetasu, mis vähendaks elektri tootmise hinda ning seeläbi ka elektri hinda ja nii jääks tarbijale elekter kokkuvõttes sama kalliks. Ansip pooldas pigem 5sendist aktsiisimäära kilovatttunnilt, sest CO 2 saastetasu kasvab ja aastaks 2009 pidanuks see ulatuma 5 sendi piirimaile kilovatt-tunni kohta. Elektriaktsiisile lisaks püsib veel ka saastetasu Veskimägi aga märkis, et IRL pooldab pigem umbes 2sendise elektriaktsiisi kehtestamist kilovatt-tunni kohta, sest sel aastal on ka CO 2 saastetasu veel 2 sendi piirimail. Juba koalitsiooniläbirääkimistel paksu verd tekitanud metsaomanike täiendav maksuvabastus on praeguseks osapoolte üksmeelse toetuse saavutanud ning suure tõenäosusega võivad füüsilisest isikust metsaomanikud alates tulevast aastast metsa müügi puhul taotleda kroonist maksuvaba tulu aastas. Vahepeal kõne all olnud 5aastane arvestusperiood laideti maha liigse bürokraatia kaasnemise tõttu. Otsuseid loodetakse tänaselt istungilt Erakondade esindajad lootsid, et valitsus jõuab tänasel istungil lõplike otsusteni ja maksumuudatuste eelnõu saab allkirjastatud. Samas andis reformierakondlane Meelis Atonen mõista, et kui enne suve tahetakse asi paika saada, tuleb hiljemalt esmaspäevaks need asjad ära otsustada. Selline ajakava jätaks valitsuse liikmetele veel paar päeva vaidlemisaega. Piret Reiljan Rahandusminister Ivari Padari sõiduautode erisoodustusega maksustamise soov jäi toetuseta. Foto: Raul Mee VÕRDLUS Maksukoormus tõuseb 800 miljoni võrra eesseisvad maksumuudatused mln kroonides alkoholiaktsiis -159 elektriaktsiis -323 Allikas: rahandusministeerium sigarettide aktsiis -791 tulumaksumäära vähenemine +965 kütuseaktsiis -880 tulumaksu miinimumi suurenemine +357 kokku: -831 tulumaksumäära vähendamine ühe protsendipunkti võrra on ainsana eelmise valitsuse otsus REPLIIK Kasutamata võimalus Peaminister Andrus Ansipi meeskond, kes nädalapäevad on edastanud avalikkusele teavet maksukoormuse tõusust järgmisel aastal, pole millegipärast soovinud end näidata maksukoormuse alandajana. Kuigi maksuvaba tulu esimesest lapsest hakkab kehtima aastal, ei arvestata seda järgmise aasta maksukoormuse languse sisse. Põhjendus, et see Meelis Mandel kajastub aasta eelarves, sest raha saab inimene tagasi tuludeklaratsiooni esitamisel, on mu meelest nõrk. Näiteks FIEdel kajastub ka järgmise aasta tulumaksu alanemine või maksuvaba tulu tõus alles aastal. Tähtis on sisu. Miljard krooni aidanuks Ansipit 0,4% maksukoormuse tõusu asemel rääkida nüüd pea sama suurest langusest. Euro Hinnaalandust ei tule Eesti peab näitama selget eurotahet Euroopa Komisjoni rahandusvolinik Joaquin Almunia ja asepresident Siim Kallas andsid eile pressikonverentsi, kus põhiliselt räägiti Eesti eurovõimalustest. Almunia ja Kallas tõdesid, et Eesti, kelle rahandus on Euroopa üks tervemaid, takerdub jätkuvalt inflatsioonikriteeriumi taha. Almunia ei jätnud toonitamata, et kriteeriumi täitmisel Eestile hinnaalandust ei tehta. Ta võrdles Leedut ning äsja esimese eurosõela läbinud Maltat ja Küprost. Kuigi Leedu ületas inflatsioonikriteeriumi marginaalselt, oli inflatsiooni trend tõusev, mida kinnitas hilisem areng, ja seepärast Leedu rahaliitu ei pääsenud. Malta ületab riigivõla 60protsendilist kriteeriumi, kuid kuna trend on langev, siis loetakse kriteerium täidetuks. Eestil on suhteliselt vähe võimalusi inflatsiooni ohjata. Põhiline abinõu hoida eelarve tasakaalus on Eestil kuhjaga täidetud. Kallase sõnul oleks üks võimalusi kaaluda rahapakkumise piiramist, et ohjeldada tarbimisja eluasemelaene. Eesti valitsuse kavandatavate aktsiisitõstmiste kohta ütles rahandusvolinik, et Eestil on nende tõstmisega aega direktiivis ettenähtud tähtajani. Aga kui ta otsustab need rutem ära teha, on see valitsuse asi. Almunia väitel oleks Eesti peamine trump see, kui ta annaks turgudele selge poliitilise signaali, et on võetud konkreetne eesmärk saada rahaliidu liikmeks, ja antaks teada, mida kavatsetakse inflatsiooni kärpimiseks ette võtta. See lisaks kindlasti Eesti usaldusväärsust ja aitaks leida poliitilist toetust rahaliitu pürgimisel, ütles ta aastal liituvad rahaliiduga järjest Sloveenia, Malta, Küpros ning edasi Slovakkia jt riigid. See tekitab Kallase sõnul Eestile poliitilist ebamugavust ja peavoolust kõrvalejäämist. Tõnis Arnover Kõik SKANDINAAVIA hanked ühest kohast kõik avaliku sektori hanked eraettevõtete hanked informatsioon allhangete, turul tegutsevate ettevõtete ja turuhindade kohta M rcell the bright e in business ettevõtte hangete korraldamine ja juhtimine hankekeskkond ostjatele enam kui 9000 Skandinaavia firmaga klienditugi igas riigis Mercell Estonia OÜ Täpsem info tel , e-post: eesti@mercell.com, e e e e e e e

4 Äripäev 24. mai 2007 toimetaja Raimo Ülavere, tel , e-post 4 UUDIS Ekspressi aktsia Hans H. Luik lubab aktsiaid juurde osta Virge Lahe Tarvo Vaarmets Ekspress Grupi aktsia vajus eile päeva lõpuks tugevalt läbi esmaemissiooni hinna ning turu keskmisest nigelam esitus pani rääkima, kas omaniku Hans H. Luige poolt rahvaaktsiaks nimetatut tabab sama saatus kui eelmist rahvaaktsiat Tallinki. Tallinki aktsia on püsinud esmaemissiooni hinna juures või allpool seda pea kohe alates börsile tulekust. Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik vibutas eile aktsia hinda kommenteerides näppu valitsuse suunas. Eesti börsifirmad jagavad praegu kõik sama saatust, lausus Luik. Meie ärisse on sekkunud poliitika. Nimelt ei ole pärast Venemaa provokatsioone ja Eesti vastuseid meie kant enam mõnda aega rahvusvahelistele fondidele huvitav. Luik: rahainimesi innustavad ahnus ja hirm Luik lisas, et rahainimesi innustavad vaid ahnus ja hirm ning praegu on hirmu aeg. Juunis-juulis kohe kindlasti ärme looda siiakanti innukaid aktsiaostjaid, märkis Luik. Samas kinnitas Luik, et Ekspressi aktsia on olnud omanikele hea investeering. Tõime ju aktsionäridele, kes soovisid aktsiat kohe pärast märkimist kiirelt müüa, sisse üle 20 protsendi kasumit, selgitas Luik. Päris kena tükk pekki väikese kesiku pealt. Suuromanik lubab aktsiaid ostma hakata Luik lubas ka, et hakkab aktsiaid pärast inspektsioonilt loa saamist juurde ostma, suurendades oma osalust üle kahe kolmandiku. Firma areneb lopsakalt, kasum kasvab mullusega võrreldes kindlasti mida veel tahta? küsis Luik. Suuromanikuga sama meelt oli ettevõtte juht Priit Leito. Samuti tasuks Leito arvates reklaamituru kiire kasvu taustal Ekspress Grupi näidatud esimese kvartali 6protsendilise puhaskasumi kasvu taha vaadata. Võrreldavatel alustel kasvas esimese kvartali kasum siiski 41 protsenti, kinnitas ta. Emissiooni korraldaja näeb suve mõju Ekspress Grupi börsiletuleku Suprema-poolne korraldaja Aavo Koppel pani hinnalanguse suveks ettevalmistuse arvele. Koppel, kes on vahepeal Supremast lahkunud, ei näinud põhjust, miks peaks Ekspressile ennustama samasugust saatust nagu Tallinkile. Koppel põhjendas, et Tallinkil olid investorid, kes olid väga soodsalt kunagi aktsiaid soetanud ja seetõttu olid pärast IPOt valmis madalatelt hinnatasemetelt müüma. Ekspressil on aga kõik investorid peale varasema suuromaniku soetanud oma aktsiad IPO hinnatasemelt ja varasem omanik on aastase müügikeeluga seotud. Ka Tallinki esmaemisiooni korraldas Suprema. LHV analüütik Erki Kert nägi Ekspress Grupi aktsia languses aga lisaks varem nimetatutele veel üht põhjust, nimelt nõrku esimese kvartali majandus tulemusi. Vedlerit kursi lühiajalised kõikumised ei häiri Eesti Ekspressi peatoimetaja asetäitja ja Ekspress Grupi aktsionär Sulev Vedler aga kinnitas, et teda aktsia IPO hinnast läbivajumine ei kõiguta. Ta ei teadnudki, et see oli juhtunud. Mul on pikaajalisem plaan ja seetõttu saan lubada luksust mitte kurssidega kursis olla, tähendas Vedler. Hans H. Luige lubaduse kohta, et Ekspress Grupi aktsiast ei saa Tallinki aktsiaga sarnast, arvas Vedler, et see oli siiralt lubatud, kuid aktsia hind ei võta paraku alati lubadusi arvesse. 520 Ekspress Grupi aktsia omanik Riho Rõõmus plaanib ühendust võtta halduriga pangas, et arutada aktsia müüki. Foto: Meeli Küttim

5 toimetaja Raimo Ülavere, tel , e-post TSITAAT Seda küll ei uskunud, et alla IPO hinna kukub. Ju siis hind oli kelle jaoks valesti, kelle jaoks õigesti määratud. Urmas Leeman, Ekspress Grupi aktsionäri OÜ Lenne omanik KUUPÄEV oli Ekspress Grupi aktsia esimene kauplemispäev Tallinna börsil. Aktsia kerkis esimesel päeval kohe emissiooni hinnast viiendiku, tehes nii uue avapäeva rekordi. 24. mai 2007 Äripäev UUDIS 5 NUMBER 117,3 krooni oli Ekspress Grupi aktsia rekordhind aprilli alguses. Sellest ajast on aktsia hind kukkunud rohkem kui 23% võrra. Samal ajal on Tallinna börsi indeks langenud 2% võrra. Tallinki kiiluvees VÕRDLUS Ekspress Grupi ja Tallinki aktsiate käitumine emissioonile järgnenud ajal aktsiate hinnad kroonides 92, Ekspress Grupp emissioonihind 82, Ekspress vs Tallink Tallink ,34 krooni maksab Ekspress Grupi aktsia ,66 krooni maksab Tallinki aktsia TSITAAT Päris kena tükk pekki väikese kesiku pealt. Hans H. Luik, Ekspress Grupi suuromanik, aktsia tõusu kohta börsile tulekul TULEMUSED Ekspress Grupi I kvartali käive segmentide lõikes ja muutus võrreldes aasta varasema ajaga käive mln kroonides, muutus protsentides trükiteenus 90,8 muutus 15% kirjastamine 121,6 muutus 17% raamatud 41,7 muutus 7% infoteenus 17,6 muutus 41% muu 0,4 muutus 48% kontsernisisene käive -22,5 muutus -3% kokku % KOMMENTAAR Priit Hõbemägi, Eesti Ekspressi peatoimetaja Ekspress Grupi aktsionärina vaatan seda kui pikaajalist investeeringut ega tee fundamentaalseid järeldusi aktsia vähem kui poolteise kuu pikkuse ajaloo põhjal. Sellesse aega mahub kindlasti investorite üldist aktiivsust pärssinud Pronksiöö. Kõik haavad aga paranevad. Kuna töötan ise trükimeedias, siis olen hästi kursis meie trükimeedia turuga. Tean, et sellel turul on Eestis kõik hästi ja tulevik on helge. Kahtlejad vaadaku ajalehtede loetavuse ning reklaamituru kasvu andmeid. Eesti Ekspressi Kirjastusel läheb väga hästi. Meie positsioonid on tugevad nii lugejate hulgas kui ka reklaamiturul. Aprillis oli Eesti Ekspress suurima lugejate arvuga ajaleht Tallinnas. Eestis on meil reaalne saavutada lugejate arvult kolmanda lehe staatus. Käesolevaks reklaamituru tippajaks oleme pikalt ja põhjalikult valmistunud. Riho Rõõmus, Tallinna Laulu väljaku juhataja Ausalt öeldes tahtsin täna (eile toim.) personaal haldusega Ekspress Grupi aktsia müüki arutada, aga päev oli nii tihe, ilmselt teen seda homme (täna toim.). Aktsia langus teeb murelikuks küll, sest on ka tunduvalt lollikindlamaid asju. Ühtpidi on Luik väga nutikas ja temasse selles mõttes usku on, aga teistpidi ei tea ma õieti tema plaane. Näiteks Olympicu puhul on see kommunikatsioon väga avatud, tunnen Karu isiklikult ja usun temasse, kõik tema teod on hästi kindlad ja selged, aga Ekspressi arengust ei ole mul selget sotti. Vahest pole ma märganud neid teateid. Natuke nagu riskibisness. Riskida võib mujalgi, aga mujal toob see paremat protsenti, näiteks Venemaa aktsiatesse raha pannes. LOE ÄRIPÄEVAST Ekspressi aktsia praegu liiga hapu lk 22 tänane juhtkiri

6 Äripäev 24. mai REKLAAM reklaamitoimetaja Jana Kibal, tel , e-post reklaam@aripaev.ee

7 toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post 24. mai 2007 Äripäev UUDIS 7 Vähi partnerid Peterburist ostsid Sillamäe plastitehase Eelmine omanik: olen liiga vana Peeter Raidla peeter.raidla@aripaev.ee Eestis sadamaärisse ligi miljard krooni investeerinud Peterburi ärimehed Andrei Katkov ja Jevgeni Malov omandasid enam kui 100 miljoni krooni eest Sillamäel tegutseva Polyformi plastitehase. Polyformi juhatuse esimees Valeri Rõžkov kinnitas, et omanikuvahetus tehase arengus mingeid erilisi muudatusi kaasa ei too. Jätkame eelnevalt kavandatud arenguprogrammi täitmist, kinnitas Rõžkov. Müügitehingu üksikasjadest ega hinnast ei soovinud ta rääkida, tõdedes vaid, et paljuski oli müük tingitud Polyformi senise suuromaniku Anatoli Demenko soovist oma vanuse tõttu aktiivsest äritegevusest eemale tõmbuda. 16 aastat Demenko juhtida Septembris 69aastaseks saav Demenko oli tehase hing ja ideoloog aastast kuni eelmise aasta lõpuni, kui Polyform maha müüdi, misjärel Demenko juhatusest lahkus. Kui kogu aktsiapakk läinud aasta lõpus Katkovi ja Malovi firmale Sillamäe Plastic maha müüdi, kuulus Demenkole veidi üle 81 protsendi aktsiatest. Äripäeva arvestuste kohaselt võis Polyformi 100 protsendi aktsiate hind olla miljonit krooni või isegi üle selle. On ju ettevõtte äriseis igati hea ja ainuüksi jaotamata kasumi jääk ulatus müügi ajal üle 70 miljoni krooni. Seda enam, et Polyformi viimase viie aasta puhaskasum on jäänud 6 13 miljoni krooni vahele. Demenko kinnitust Äripäeva pakutud müügihinnale ei õnnestunud saada. Tiit Vähi kinnitab ostu Katkovi ja Malovi äripartner Tiit Vähi ei soovinud kompanjonide uutest plaanidest kõnelda. Ma ei ole nende infoesindaja, tõrkus Vähi. Saan vaid öelda, et olen tehinguga kursis, ja kinnitada, et nad mõni kuu tagasi Polyformi ostsid. Katkovi ja Malovi siinsete firmade juhatuse liige, Eclexi õigusbüroo juht Piret Sepp oli samuti napisõnaline. Küsimusele, kas Äripäeva arvutatud ostuhind miljonit krooni on tõelähedane, vastas Sepp: Peaaegu. Polyformi plastitehases toodetakse topsikuid, millest eestlane oma igapäevast salatit ja jogurtit sööb. Katkov ja Malov naftatehase taustaga Peterburi ärimehed Andrei Katkov ja Jevgeni Malov panid oma rikkusele aluse Kiriši naftatöötlemistehases, kus neil õnnestus aastate lõpus kogu naftasaaduste müük enda kätte haarata. Kiriši nafta- ja keemiatoodete ekspordifirmast, kus Katkov ja Malov olid koos kurikuulsa Gennadi Timšenkoga kolm asedirektorit, kasvas välja nüüd juba erafirma Kinex, mis vahendas suurt osa aastatel Eestit läbinud kütusetransiidist. Ligi pooled Muuga sadamasse jõudnud kütuserongid kuulusid samade meeste raudteefirmale Link Oil. Kui Kinexi ja Link Oili äri eri põhjustel soikus ning kolme mehe teed lahku läksid Timtšenko elab ja toimetab juba aastaid Šveitsis, pöörasid Katkov ja Malov oma pilgu Sillamäele. Paljuski just tänu nende investeeringutele on Sillamäe sadamast kujunenud lühikese ajaga elav transpordisõlm. Pool ASist Sillamäe Sadam kuulubki neile (ülejäänud 50% aktsiatest on endiselt Tiit Vähi juhitava Silmet Grupi käes). Katkovi ja Malovi valdusfirmade omandis on ka sealsamas tegutsevad Sillamäe Oil Terminali kütusemahutite kompleks ja Silbunkeri punkerterminal, lisaks veel pool üldterminalina tegutsevast SilStevest. Äripäeva arvutuste kohaselt on Katkov ja Malov Sillamäe sadamasse ja seal tegutsevatesse terminalidesse investeerinud juba ligi miljard krooni. Raha on tulnud meeste investeerimisfirmadest, mis on registreeritud Luksemburgis. Foto: Raul Mee Polyformi käive ja kasum teel üles tulemused, mln kroonides käive 140 auditeerimata TULEMUSED Allikas: Polyform TAUST kasum 8 auditeerimata 06 Polyform sai alguse NLi ja USA koostööst Polyformi plastitehase rajasid aastal koostööprojektina USA firma Polaroid ning NSV Liidu kergetööstusministeerium. Tehas rajati spetsiaalselt videokassetikarpide tootmiseks. NSVLi lagunedes jäi äsja valminud tehas saatuse hooleks ning aastal erastas selle töökollektiiv aastal viidi kogu tootmine üle robottehnoloogiale. Tehase põhitoodang on praegu DVD-hoidjad, toiduainetööstuses kasutavad plasttopsid (sealhulgas näiteks jogurti topsid ja salatikarbid) ning plastkile. Polyform annab praegu tööd enam kui 220 inimesele. Jõe 3, Tallinn, telefon , faks , e-post inkasso@julianus.ee Ülikooli 6a, Tartu, tel Jaama 14, Jõhvi, tel Isikud, kes ei täida kohustusi nõuetekohaselt Nimi Seotud isikud Nimi Seotud isikud AlfaBaltic OÜ Aarne Ferschel Amiotec OÜ Toomas Salm Armeles Puit OÜ Meelis Peetsmann, Monika Gorkin BalCon International OÜ Indrek Kraas Baltfish Grupp OÜ Marko Loim Bosse Kaubad OÜ Sille Reinmägi Cleaning Stars Group OÜ Meelis Maaniit Digifilm OÜ Ott Neeme, Olavi Roots, Heikki Roots, Taivo Tõruke Donwart OÜ Andres Ruusmann Ehituse ja mööbli OÜ Joel Kaljo Ekoplast OÜ Agris Kibars, Katrin Hendrikson EstFin Group OÜ Meelis Pärn ESTLAT Partners OÜ Aleksandrs Slepkovs Hansamentor OÜ Ago Alt Hanstanta OÜ Jaanika Hain Hartlen OÜ Marko Pukk Helmer OÜ Helmer Sõrra, Mati Kohler, Maigar Kuusik Helper OÜ Anu Rattiste J.Hunt Ehitus OÜ Janek Hunt Konversus OÜ Reigo Lee Marja Talu OÜ Sirje Luther Merdof Klaas OÜ Märt Sillaste Miroke OÜ Andres Kärvet Novest Grupp OÜ Kristjan Kuusk, Samuel Moses Longiotti Paloma K OÜ Kenneth Kutan, Tamara Kutan Panga.doc. OÜ Heiki Atso Pime Koer OÜ Toomas Õige Piret Rohtmets Sevos Talu OÜ Toomas Kuinberg Tammiste Profiil OÜ Andrus Kööp, Margus Timpson Teenuste Grupp OÜ Kristi Pruul, Vello Kink Transiitveod AS Aser Birk, Trygve Pederse, Marko Pihlas Tööriist & Tarvik OÜ Jan Innos Uus Kodu Kinnisvara OÜ Anna Prits Vladnikol OÜ Vladimir Degtjarev Koondame nõudeid Tammiste Profiil OÜ (reg. kood ) vastu

8 Äripäev 24. mai UUDIS INTERNETIÄRI Palts investeerib internetti 2 miljonit Tõnis Palts teatas oma kodulehel et on otsustanud sel aastal investeerida kahte Eesti internetiprojekti kokku 2 miljonit krooni. Loodan, et minu panus läbi internetireklaamiagentuuri Klikivabrik.ee aitab saada jalad alla ka paljudel keskmistel ja väikestel saitidel, blogipidajatel ja foorumitel, selgitas Palts investeerimisotsust. Investeerimisfirma Pambos Holdings kaudu on Palts osanik ka digitaalsete fotode haldamise teenust pakkuvas portaalis Album.ee. Osa kavandatavast investeeringust on Palts juba teinud, ülejäänu saab teoks selle aasta jooksul. HOTELLINDUS Tallink laiendab hotelliketti Tallink soovib avada hotelli Helsingis, Riias ja Stockholmis. Võime ise ehitada, võime osta, mõlemad variandid on võimalikud, ütleb firma kinnisvaraprojekte juhtiv Ain Hanschmidt plaani kohta. Eesmärk on avada hotell kõigis sihtkohtades, kuhu sõidavad Tallinki laevad. Esmajärjekorras vaatame siiski suuremaid linnu, täpsutas Hanschmidt. Praegu kuulub Tallinki hotelliketti kaks hotelli Tallinnas. Meedia Ostuhind on määrav Forbes teeb silma Postimehe omanikule USA meediakompanii Forbes võib olla huvitatud Norra suurima meediakontserni Schibsted ASA ülevõtmisest, teatas uudisteagentuur Bloomberg. Forbesi tegevjuht Steve Forbes vastas Norra ajalehele Aften pos ten küsimusele, kas Schibsted võiks olla ettevõttele ülevõtuobjekt, et ettevõte on huvitatud kõigest, mida võib saada hea hinnaga. Schibstedile kuulub muu 20. juunil avab Eurolines regulaarse bussiühenduse Narva ja Riia vahel. Liin hakkab opereerima iga päev, teatas ettevõte. Uue liini sõidugraafiku koostamisel on lähtutud eesmärgist, et Narva ja teiste Ida-Virumaa linnade elanikel oleks võimalik sõita Riiga võimalikult mugavalt ja ilma vajaduseta ööbida. Seni on Virumaa elanikel hulgas meediakontsern Eesti Meedia, kuhu kuuluvad Postimees, pool ajalehest SL Õhtuleht, pool ajakirjade kirjastajast Ajakirjade Kirjastus ning kohalikud lehed Pärnu Postimees, Sakala, Virumaa Teataja, Järva Teataja ja Valgamaalane, Kanal 2 ja Tartu Raadio aastal asutatud Forbes on tuntust kogunud samanimelise ajakirjaga, mis koostab maailma kõige rikkamate inimeste edetabeleid. aripaev.ee Transport Buss viib Riiga iga päev Eurolines avab Narva Riia bussiliini TAUST Narva Riia väljumine kell 4.00, saabumine kell Riia Narva väljumine kell 19.00, saabumine kell 2.00 Peatused ka Sillamäel, Jõhvis, Tartus ja Valgas. olnud võimalik Eurolinesi otseliinidega sõita vaid Peterburi. aripaev.ee Eile oli rõõmupäev Rootsi ehitusala ametiühingus Byggnads, mille survemeetmed Läti ehitusfirma Laval & Partner vastu Euroopa Kohtust toetust said. See tähendab, et kui näiteks Eesti ehitusfirma tahab Rootsis ehitada, siis tuleb arvestada mitte Eesti, vaid Rootsi palgatasemega. Niisamuti sai eile tuge Soome meremeeste ametiühing, mis sundis aastal Viking Line i streigi ähvardusel loobuma oma plaanist viia Tallinna Helsingi liinil sõitnud Rosella Eesti lipu alla ning palgata sinna madalama töötasuga personal Eestist. Mõlema juhtumi kohta avaldas Euroopa Kohtu kohtujurist eile eelotsuse, mille järgi Skandinaavias kehtiv kollektiivlepingute süsteem ning ametiühingute streigiõigus ei ole tingimata vastuolus ELi firmade õigusega ajada oma äri mis tahes ELi riigist. toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post meelis.mandel@aripaev.ee Kohtuasi Ametiühingutel voli vajadusel blokaad seada Kohus: Rootsis ei saa maksta Läti palka Rootsi ametiliidu õigusvahemees pani aasta novembris Läti ehitusfirma tööplatsile blokaaditeate. Foto: Scanpix Juba võrdväärsed Ehitusettevõtja Risto Algre ütles, et Rootsi ametühingute võit mingeid põhimõttelisi muutusi Eesti ehitajatele kaasa ei too. Soomes ja ka mujal on kogu aeg nõutud, vähemasti alates tööjõu vabast liikumisest, et ehitusel makstaks välismaalastele palka kohalikega Blokaad Läti firmale Üks kohtulugu puudutas Läti ehitusfirmat Laval & Partneri, millele Byggnads aasta novembris Vaxholmi koolihoone ehitusel blokaadi kuulutas, sest firma ei nõustunud oma lätlastest töölistega sõlmima Rootsi kollektiivlepingut. Firma väitis, et nõudmine on vastuolus tööjõu ja teenuste vaba liikumise printsiibiga, ning kaebas ametiühingu Rootsi töövaidluste kohtusse. Viimane pöördus hinnangu saamiseks Euroopa Kohtusse. Kohtujuristi hinnangul ei rikkunud lätlastele Rootsi palka nõudnud Byggnads ELi siseturu seadusi. Ka blokaad on lubatud, kui see eesmärgiga võrreldes proportsioonidest välja ei lähe. Ning teatud piirini võivad ametiühingud kollektiivse tegevusega takistada ka firma tegevuse üleviimist odavama kulutasemega riiki. Sotsiaalpoliitika ja põhiõigustega seotud avalik huvi võib teatavaid (tööjõu ja teenuste) liikumisvabaduse piiranguid õigustada, kui need ei lähe vajalikust kaugemale, leidis kohtujurist nn Viking Line i kohtuasjas. Lõplik otsus tuleb sügisel Kohtujuristi seisukoht pole siduv, kuid umbes 80% juhtudest on see lõpliku otsusega kokku langenud. Otsuse teeb Euroopa Kohus sügisel. Nüüdsest paneme veel rohkem rõhku kollektiivlepingutele, et kõiki ehitusfirmasid ja võrdsetel tingimustel, selgitas Algre. Selleks on Soomes kehtestatud palgaastmed. Alla 8,91 krooni ei tohi ühelegi ehitajale maksta. Samas tahavad Eestist Soome palgatud ehitajad saada vähemalt 10 krooni tunnist, rääkis Algre. See teema puudutab pigem Tallinki kui Eesti ehitajaid, lisas ta. Anne Oja ehitustöölisi koheldaks võrdselt, olgu nad rootslased või välismaalased, kommenteeris Bygg nadsi juht Hans Tilly päevalehele Svenska Dagbladet. Til ly sõnul on see löök Rootsi ehitusfirmadele ja tööandjate organisatsioonile Svenskt Näringsliv, mis seadsid Rootsi seadustest kõrgemaks ELi tööjõu ja teenuste vaba liikumise põhimõtet. Mõlemad kohtuasjad on Euroopas elavat huvi äratanud. Vanemad liikmesriigid on valdavalt toetanud ametiühingute streigiõigust, uued riigid ning vanadest ainsana Suurbritannia pigem ettevõtjat. Sirje Rank Ohutus Viikna esitas tõendi varasema tivoli kohta Inspektsioon pani Tivoli Tuurile veto kuni tehnoülevaatuse tõendamiseni Seoses Rakvere õnnetusega peatas tehnilise järelevalve inspektsioon eile õhtul Tivoli Tuuril seadmete kasutamise kuni tehnoülevaatuse tõendamiseni. Seega oleneb tuuri jätkumine sellest, kui kiiresti suudab OÜ Tivoli Tuur oma seadmete tehnilise kontrolli korraldada või tõendada tehnilise kontrolli läbimist Rootsis, teatas tehnojärelevalve. Tivoli Tuuri eest vastutav Lauri Viikna on varem kinnitanud, et tuuril kasutatav varustus on läbinud Rootsi tehnojärelevalveameti SAQ kontrolli. Seni pole kontrolliprotokolle suudetud meile esitada, edastas tehnojärelevalve. Tivoli Tuur esitas küll tõendi Poola inspekteerimisasutuse tehnilise kontrolli läbimisest, kuid need ei puudutanud praegu kasutatavaid atraktsioone aastal võttis Tivoli Tuur kasutusele teise, Rootsi päritolu pargi. Lisaks teatas tehnojärelevalve, et vähemalt ühe ettevõtja vastutus ei ole lõbustuspargi ohutuse tagamisel küllaldane. Seetõttu tehti majandusministeeriumile ettepanek kehtestada lõbustusparkide seadmete perioodilise tehnilise kontrolli läbiviimise kohustus. Viikna on varem öelnud, et ta ei pea oma äri kinni panema, sest õnnetus juhtus vaid ühe karusselliga ja teised atraktsioonid on kontrollitud. TAUST Päästeameti hinnangul põhjustas Rakveres eelmisel reedel toimunud paarikümnele inimesele põletushaavu tekitanud õnnetuse Tivoli Tuuri karusselli hüdraulikasüsteemist rõhu all väljapaiskunud õli põlemine. Õnnetusega kaasnenud kahjude korvamise kohustus on tuuri korraldajal OÜ-l Tivoli Tuur. Õnnetus juhtus ju ühel karussellil. Teised on terved ja kontrollitud. Kui üks buss sõidab kraavi, kas siis peatame kogu bussiliikluse? märkis Viikna. aripaev.ee

9 toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post 24. mai 2007 Äripäev UUDIS 9 Balbiinole kuuluva Läti jäätisetootja Margota juht Teet Anier plaanib kümnendikulise turuosa kasvatada viiendikuni. Foto: Harry Tuul Eesmärk: meilt iga kolmas saldejums Margota ostnud Balbiino sihib Lätis 2. kohta RIIA Harry Tuul harry.tuul@aripaev.ee Kui mai alguses sai Eestist Baltimaade suurim kohukesetootja, siis jõuliselt turgu võitvad jäätisetootjad ei taha alla jääda ja plaanivad aasta lõpuks toota juba iga kolmanda Läti jäätise ehk saldejums i. Vastupidiselt Eesti turule, millest enam kui 80 protsenti on omavahel ära jaotanud AS Balbiino ja Premia kaubamärgi all tegutsev AS Tallinna Külmhoone, on Läti jäätiseturg killustunud. Silma paistab vaid turuliider AS Rigas Piena Kombinats, kes müüs möödunud aastal hinnanguliselt 28 protsenti jäätistest. Ettevõtte juhi Henrijs Fogelsi sõnul jäävad kõik teised tegijad 10 protsendi juurde või alla selle. Seda killustatust on asunud varmalt ära kasutama eestlased. Nii ostis veebruaris Eesti kapitalil põhinevale ja Jüri Käo juhitavale NG-Investeerinutele kuuluv AS Balbiino Läti jäätisetootja Margota, millega Balbiino rihib Lätis teist kohta. Seni on 10 protsenti turust valitsenud Balbiino loodab turuosa kasvatada viiendikuni. Tahame rebida teiste hulgast välja ja jõuda teisele kohale, rääkis Margota juhiks määratud Teet Anier. See on Eestlased ründavad Läti jäätiseturgu prognoositavad jäätisemüügi turuosad aastal, protsentides Läti jäätiseturg teised 42 Premia 10 PROGNOOS Allikas: ettevõtted, Äripäev Rigas Piena Kombinats 28 Balbiino 20 NUMBER 10% oli Balbiino turuosa Läti jäätiseturul enne Margota ostu. küllaltki ambitsioonikas, aga täna me juba midagi oleme. Me ei ole null. Läti põhiliseks eeliseks on Eesti jäätiseturg teised 20 Balbiino 38 MIS ON MIS Premia 42 Margota Läti jäätisetootja. Omanik alates selle aasta veebruarist Jüri Käo juhitavale NG-Investeerinutele kuuluv AS Balbiino. Rihib Läti turul teist kohta. TSITAAT See on küllaltki ambitsioonikas, aga täna me juba midagi oleme. Me ei ole null. Teet Anier, Margota juht Eestist ligi kaks korda suurem ja jagamata turg ning kasvav ostujõud. Laienemine on Anieri sõnul osalt paratama- Kinnisvara Riik kaalub lossikompleksi renoveerimist RKAS võttis Keila-Joa lossi müügist maha Riigi Kinnisvara AS (RKAS) tühistas Keila-Joa lossi kinnistu avaliku kirjaliku enampakkumise, et säilitada kinnistu riigi vajadusteks. RKASi juhatuse liikme Elari Udami sõnul nõuab lossi taastamine ja korrashoid märkimisväärseid kulutusi, kuid seevastu on tulevikus huvi korda tehtud lossikompleksi vastu kindlasti suurem, kui see on praegu, kirjutas Eesti Päevaleht Online. Kaalume uuesti unikaalse ja väärika lossikompleksi renoveerimist, rõhutas Udam. tus, kuna suured jaekaubandusketid näevad Baltimaid ühe turuna ja arenevad vastavalt sellele. Samas on tiheda konkurentsi tõttu Lätis madalamad hinnad ning osa tootjaid maksab töötajatele ümbrikupalka. Meie seda teha ei saa, ütles Anier. Vähemalt praegu me mingeid muutusi jäätiseturul Balbiino tulekuga ei märka. Pealegi töötame me erinevates hinnasegmentides Rigas Piena Kombinats töötab kallimal hinnatasemel, Balbiino madalamas segmendis, rääkis Fogels, kes plaanib oma turuosa Lätis pidevalt kasvatada. Uudis, et Balbiino ostis Lätis Margota, tuli pigem meeldiva üllatusena, sest Balbiino on olnud hea ja tugev konkurent ja tema tugevam esindatus Lätis toob kokkuvõttes jäätisesõpradele laiema valiku ja huvitavamad maitsed, kiitis Tallinna Külmhoone juhatuse esimees Kuldar Leis konkurenti. Ta hindab Premia turuosa Lätis 9 10 protsendile. Oleme selle turuosaga Lätis neljandal kohal. Kokku toodab Tallinna Külmhoone Leisi sõnul Balti riikides iga neljanda jäätise. Lätis on Tallinna Külmhoonel lähiaastatel plaanis turuosa kindlasti suurendada, seda nii laiema sortimendi kui ka uute kaubamärkide abil, lisas Leis. Mullu oktoobris pani RKAS Keila-Joa lossi kinnistu enampakkumisele, mis aga nurjus kaks korda. Kinnistu praegune alghind oli 20 miljonit krooni. Äripäev Telfrid, sildkraanad, pukk-kraanad ja kraanade sõidurajad valmistab teile EUROÜLIKOOL Bakalaureuseõpe Rahvusvahelised suhted Ärijuhtimine Tõlk/tõlkija, filoloog Keskkonnakaitse Moekunstnik-disainer Sisekujunduskunstnikdisainer Lisaks pakume ka kraanade ning metallitööstuse seadmete hooldust Magistriõpe Regionaalsed rahvusvahelised uuringud Ärijuhtimine Tõlk/tõlkija, filoloog Keskkonnakaitse Kunstiteadus 10 akrediteeritud õppekava Avatud uste päev 28. mail kell Mustamäe tee 4 (saalis) Dokumentide vastuvõtt alates 1. juunist 2007 MUSTAMÄE TEE 4, TALLINN INFO ,

10 Äripäev 24. mai BÖRS toimetaja Peeter Teder, tel , e-post PÄEVA TEGIJA Cramo ,6% Optsioonid: maksustada või mitte? Optsioonide maksukoormus pärsib töötajate motiveerimist Virge Lahe Eestis on käima läinud debatt selle üle, kas praegune optsioonide erisoodustusmaks on õigustatud või mitte. Need, kes sellega praktikas kokku puutunud, ootavad maksu alandamist ja selle määratlemisel selgust. Aktsiaoptsiooni andjate maksustamisel võiks kaaluda maksukohustuse vähendamist, nägi maksu ameti kunagine juht ja endine rahvaliitlasest rahandus minister Aivar Sõerd asjale lahendust. Neid ei käsitletaks teatud tingimustel erisoodustusena ega maksustataks sotsiaalmaksuga. Audiitorfirma Ernst & Young Baltic partner Hanno Lindpere nägi kõige suuremat probleemi optsioonide maksustamise ebaselguses. Kõrged maksud pärsivad optsioonide pakkumist Sõerdi hinnangul ei toeta praegu kehtiv kõrge maksukoormus aktsiaoptsioonide pakkumist. Samas peaks riik toetama just investeerimist ja säästmist: maksustamisel tuleks aktsiaoptsioone käsitleda palgatuluga võrreldes soodsamalt. IRLi ridadesse kuuluv rahandusminister ja praegune Riigikogu liige Taavi Veskimägi oli Aivar Sõerdiga päri. Kuigi optsioonide maksustamise praktika erisoodustusega on kujunenud juba välja sõltuvalt optsioonide kaubeldavusest või mittekaubeldavusest, peaks senise praktika üle vaatama, lähtudes tegevuse eesmärgist, argumenteeris Veskimägi. Veskimägi toetas töövõtjate kaasamist firma omanikeringi, mis motiveeriks enam pingutama ja muudaks ühtlasi ettevõtted stabiilsemaks. Riik peaks seda kindlasti soodustama, leidis Veskimägi. Samuti usub ta, et majanduses omanikena osalevad inimesed on vähem hullutatavad igasugusest populismist ja demagoogiast ühiskonnas. ASi Baltika finantsdirektori Ülle Järve sõnul on topeltmaksustamine probleem. Maksu võetakse ka siis, kui töötaja otsustab väärtpaberid ära müüa, nentis Järve. Reformierakondlasest Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi oli nõus väitega, et töötajate sidumine ettevõttega optsioonide kaudu motiveerib neid enam panustama ja et kehtivad seadused pärsivad ettevõtte optsioonisüsteemide kasutamist. Audiitor: selgus annaks eelise Väga selgelt on finantsinstrumentide maksustamises eksisteeriv selgus oluline konkurentsieelis, toonitas Lindpere toonitas. Näiteks võib tuua Inglismaa, kes aktiivselt erakapitalifonde Londonisse meelitab. Lindpere meelest ei olegi nii oluline, kas teha seda muudatustega õigus aktides või maksuhalduri koostatava juhendi abil, sõltub seadusandjast. Ent praegu maksuõiguses mingeid muutusi tegema ei hakata. Selliseid plaane praegu pole, selgitas Ligi. On otsustatud, et uusi maksuerisusi ei looda, mis on kindlasti hea otsus. Eelistame madalaid, ent ühetaolisi makse. Ligi märgib veel, et optsioonide soosimine muudaks riigi tasandil palgasüsteemi ja tulude jaotuse läbipaistmatumaks ning suurendaks sissetulekute erinevusi. Ligi arvates on dividendide sotsiaalmaksustamata jätmine oluline rahvusvahelise konkurentsi võime pärast. Optsioonide puhul on see mõju analoogne töötasu maksustamisega ehk nõrgem. Padar: pole põhjust süsteemi muuta Tänane süsteem on mõistlik ja õiglane ning selle muutmiseks pole põhjust, oli rahandus minister Ivari Padari seisukoht oli sarnane Ligi omale. Padar põhjendab, et erisoodustuste maksustamise eesmärk on rahas ja muus vormis makstud palka ühtmoodi maksustada. Optsioon kui varaline õigus ei peaks olema teiste hüvistega võrreldes erandlik, ütles Padar. Esimese optsiooniprogrammide vähese leviku põhjusena Eestis nägi maksuõigusega kokku puutunud Lindpere piisavalt suurte ettevõtete puudumist. Võimalikke kodumaiseid optsioonipakkujaid takistab kindlasti ka ebaselgus maksustamises, arvas Lindpere. DILEMMA Erisoodustusmaksu kaotamine optsioonidelt POOLT Taavi Veskimägi, endine rahandusminister, Riigikogu liige, IRL Aivar Sõerd, endine rahandusminister, ERL VASTU Jürgen Ligi, Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, Reformierakond Ivari Padar, rahandusminister, SDE Isamaa ja Res Publica Liidu liikmest endine rahandus - minister ja praegune Riigikogu liige Taavi Veskimägi oli Aivar Sõerdiga päri: Kuigi optsioonide maksustamise praktika erisoodustusega on juba välja kujunenud, peaks süsteemi muutma. Foto: Julia-Maria Linna

11 toimetaja Peeter Teder, tel , e-post KUUPÄEV avaldab oma esimese kvartali majandustulemused arvutitootja Dell. Analüütikud ennustavad kasumiks aktsia kohta keskmiselt 0,27 dollarit. MIS ON MIS Optsioon Õigus osta (ostuoptsioon) või müüa (müügioptsioon) väärtpabereid või valuutat kokkulepitud ajal kokkulepitud hinnaga. Annab omanikule õiguse, samas ei pane kohustust osta või müüa mingit finantsvara varem kokkulepitud hinnaga. Tavapärase, kõigile turuosalistele mõeldud optsioon on varaline õigus, mis on rahaliselt hinnatav optsiooni väljaandja saab ostjalt tasu, see tähendab optsioonipreemiat. Kui optsioon võõrandatakse tasuta (ilma optsioonipreemiata) või soodushinnaga (tingimused erinevad tava päraste optsioonide tingimustest), on tegemist selle alla turuhinna võõrandamisega. Kui optsioon võõrandatakse tööandja initsiatiivil ja tema arvel temaga töösuhtes isikule, võib tegu olla tööandja erisoodustusega töötajale. Kas maksukohustus lasub tööandja või selle aktsionäride tasemel? Kas tööandja või selle aktsionäri maksukohustus tekib optsioonilepingu allkirjastamisel, teatud tingimuste täitumisel või hoopis aktsiate töötajale võõrandamisel? Kuidas arvutada antava hüve maksustatavat väärtust (mittenoteeritud ja noteeritud aktsiad)? Maksustamine Maksustamise seisukohast on optsioon erisoodustuse esemeks nii praegu kehtiva tulumaksuseaduse 48 kui ka varem kehtinud seaduse 33 tähenduses. Rahaliselt hinnatav optsioon Tööandjal tekib maksukohustus optsiooni andmise hetkel ning erisoodustuse väärtus on optsiooni väärtus. Rahaliselt mittehinnatav optsioon Maksustatakse optsiooni täitmisega toimuvat aktsia müüki töötajale ning tulu maksuga maksustatakse töötajale võimaldatud soodus hinna ja aktsia turuhinna vahe optsiooni täitmise ajal. Kui tööandja on oma töötajatele andnud optsioone tasuta või müünud soodushinnaga, tõlgendab maksuhaldur seda erisoodustusena ning tehing maksustatakse vastavalt seadusele. 40% optsiooniprogrammist kulus maksudele optsiooniprogrammi kulud Olympicu näitel aktsia kohta kokku kr mln kr märkimiskulu töötajatele 40,15 7,2 arvestades fondiemissiooni aktsia turuhind boonus töötajatele 45,85 8,2 maksud 32,33 5,8 kulu kokku 78,18 14 Allikas: Äripäev TSITAAT Optsiooni maksustamine ei lõpe erisoodustusmaksu tasumisega kui optsiooniaktsia omanik otsustab aktsiad ära müüa, siis praeguse seaduse järgi tasub ta ka veel tulumaksu. Ülle Järv, Baltika finantsdirektor MIS EDASI Selget lahendust vajavad küsimused Millal lasub optsioone saavatel töötajatel maksukohustus (kas optsioonide saamisel, teatud tingimuste täitumisel, aktsiate saamisel või aktsiate võõrandamisel)? Need küsimused on võimalik lahendada üldiste maksuõiguse põhimõtete ja rahvusvaheliste kogemuste põhjal, kuid õigusselguse seisukohalt vajaksid selget regulatsiooni Eesti maksuõiguses. Loomulikult sõltub probleemide ring ka optsiooniprogrammi ülesehitusest. Allikas: Hanno Lindpere, audiitorfirma Ernst & Young Baltic partner Äripäeva seminar 6. juuni Reval Hotel Olümpias Efektiivne IT-korraldus väikeettevõttes Elektrooniline hankeprotsess säästab aega ja raha MarkIT.ee partner Lauri Haav Markit.ee hankesüsteemi tutvustuse käigus näidatakse reaalajas, kuidas paarile lihtsale küsimusele vastates on võimalik teha kiiresti sobiv ja õige valik tuhandete kontoritehnika toodete seast ilma häkkerikraadi omamata. Kuidas IT-varasid efektiivselt kasutada? 3 Step IT müügijuht Indrek Rand - omamine vs kasutamine kas IT-vara on investeering? - kuidas viia ressursikulust ülevaate saamiseks kulutused miinimumini? - kuidas tagada põhitegevuse kuluefektiivsus läbi IT prisma? Igapäevatöö efektiivsemaks veebilahenduste abil OÜ HansaNet tegevjuht Marko Kesküla 24. mai 2007 Äripäev BÖRS 11 Kuidas osta strateegilist IT-juhtimist tükikaupa? Hansson, Leego & Partneri juhtivpartner Erkki Leego Hea IT-juht peab tundma infotehnoloogiat, mõistma äriprotsesse ja suutma suhelda mõlema maailma võtmeisikutega. Kui väikeettevõte ei suuda palgata vastava kompetentsi ja kogemusega inimest, siis on üks võimalik lahendus IT-juhi teenust sisse osta. Kuidas seda edukalt teha, kuuleb ettekandest. Toimiv ja taskukohane IT-hooldusteenus IT Grupi juhatuse esimees Madis Raidma Hea IT-hooldus ei ole ainult abi probleemi ilmnemisel, vaid läbimõeldud IT-lahendus ja protsessid, mis minimeerivad ootamatuid probleeme. Hea hooldus algab vajaduste selgitamisest, lahenduse projektist, protsesside kokkuleppimisest ja toetavatest tegevustest. Koduleheküljest on saanud kanal, mille kaudu suhelda oma koostööpartnerite, olemasolevate ning potentsiaalsete klientidega. Ettekanne annab ülevaate, kuidas parandada ja optimeerida info liikumist ettevõttes ning ettevõtte ja tema klientide vahel, kasutades erinevaid väikeettevõtetele mõeldud tarkvaralahendusi. On aeg hakata oma ITd juhtima, mitte pidevalt pisiasjadega tegeleda MicroLink Eesti arendusjuht Kristina Narusk Trendidest keskmiste ettevõtete turul MicroLinki kogemuse põhjal lihtsad lahendused, mida väike- ja keskmise suurusega ettevõttele pakkuda. Kuidas me teame, et teeme õigeid otsuseid? OÜ Mikare Baltic tegevdirektor Mikk Orglaan Mille alusel langetame me otsuse? Ikka toetudes hetke parimatele teadmistele. Valele teadmisele tuginedes teeme ilmselt vale otsuse. Kuidas on võimalik väikeettevõttes efektiivselt infot koguda, et teha õige otsus, kuuleb ettekandes. Registreerimine ja info telefonil või veebiaadressil Seminari hind kuni registreerumisel 2792 krooni (km-ga 3294,50 krooni). Hiljem registreerujatele 3490 krooni (km-ga 4118,20 krooni). Mitme osaleja registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus 10%.

12 Äripäev 24. mai BÖRS INVESTEERIMINE LOE VEEBIST Mis toimub Tallinna börsil? Jälgi Äripäeva Investori lehekülge. TOORAINE Alcan lükkab tagasi Alcoa ülevõtupakkumise Kanada alumiiniumitootja Alcan peab kõnelusi liidu moodustamiseks maailma suurima kaevanduskompanii BHP Billitoniga, olles tõrjunud tagasi maailma ühe suurima alumiiniumitootja Alcoa ülevõtmispakkumise. Alcan teatas Alcoa pakkumise tagasilükkamisest teisipäeval. Alcani teatel ei peegelda Alcoa 27,6 miljardit dollarit (321 miljardi krooni) õigesti Alcani varade väärtust, firma strateegilist potentsiaali ja kasvuväljavaateid. Alcani aktsia maksis teisipäeval veidi üle 81 dollari. See on kõrgemal kui Alcoa pakkumine, mille väärtus oli 75 dollarit aktsia kohta. Alcani aktsia on pakkumise toel tõusnud 30 protsenti. PÄEVA AKTSIA Harju Elekter ,20 krooni, aktsia hind 0,395 mln krooni, käive 72,5 68,5 64,5 60,5 56,5 52,5 06 toimetaja Raivo Sormunen, tel , e-post 08-4,23% ÜLEVÕTMISED LionOre i pärast käib äge heitlus Toorainetootjad Norilsk Nikkel ja Xstrata on pakkumisheitluses Kanada kaevandusfirma LionOre i pärast. Viimasena kergitas oma pakkumist Norilsk Nikkel, olles valmis ostma Kanada firma kokku 6,8 miljardi Kanada dollari eest. Ühe aktsia kohta teeb see 27,50 Kanada dollarit. Tallinna börs aktsia BÖRSID ost müük NAV riskiaste sulgemishind, kr muutus eelm, % ost müük tehinguid käive, kr P/E suhe div. akt. kohta PÕHINIMEKIRI Baltika 372,39 1,28 372,39 374, ,8 2,40 Ekspress Grupp 89,34-3,22 89,34 90, ,8 - Eesti Ehitus 201,84-1,07 201,84 203, ,5 3,00 Eesti Telekom 132,37-0,35 132,21 132, ,0 9,50 Harju Elekter 53,20-4,23 51,95 53, ,5 1,80 Kalev 18,15-1,69 17,99 18, Merko Ehitus 336,40 0,05 335,62 337, ,3 7,00 Norma 82,14 0,96 79,64 82, ,3 5,00 Olympic EG 82,61-1,31 82,14 82, ,1 2,00 PTA Grupp 73,38 0,43 72,91 73, ,6 - Saku Õlletehas 250,19-0,37 247,22 250, ,9 25,00 Starman 71,97-1,08 71,97 74, ,6 0,70* Tallink 20,81 0,00 20,81 20, ,8 - Tln Kaubamaja 131,43-0,59 130,96 132, ,8 1,00* Tallinna Vesi 237,36-0,33 236,89 237, ,1 9,80 Viisnurk 57,42 0,00 57,11 57, ,1 1,20 P/E suhe arvutatud viimase 4 kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal; dividendid aktsia kohta viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides); * -ettepanek. Riia börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max LASCO 1,10 0,00 0,84 1,31 12,6 Latvijas Gaze 10,00 0,00 9,30 11,25 21,3 SAF Tehnika 6,78-3,14 6,78 12,25 - Valmieras Fiberglass 2,15 0,47 2,03 2,49 71,4 Ventspils Nafta 2,68 1,13 1,73 2,78 - sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg Vilniuse börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Grigiškes 2,43 1,25 2,35 3,36 - Invalda 14,80-1,33 8,90 15,10 - Lithuanian Energy 3,50-1,13 2,00 4,29 241,8 Mažeikiu Nafta, 10,10 0,00 7,05 10,26 8,1 Snaige 10,56 0,00 7,34 12,71 17,8 Rokiškio Suris 60,21-1,30 43,50 64,99 12,5 TEO LT (Telekomas) 2,38 0,00 2,10 3,08 - Vilniaus Vingis 6,00 0,00 5,00 6,20 - sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg INDEKSID OMX Tallinn 905,93-0,49% ÄP tööstus 327,70-0,21% Pensioniindeks 151,72 0,07% Dow Jones 13599,44 0,44% Nasdaq 2597,36 0,36% OMX Helsingi ,44 0,56% OMX Stockholm 1276,82 1,70% RTS Moskva 1815,64-2,43% Helsingi börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Comptel 1,98-1,49 1,44 2,12 - Elisa Comm. 21,39 2,94 14,00 24,41 19,6 Elcoteq SE 6,18-0,32 6,15 16,90 - Elektrobit Group 1,69 0,60 1,51 2,48 3,3 Finnair 12,71-0,70 10,01 14,35 - Fortum 23,86 3,83 17,55 23,95 16,9 F-Secure 2,22 1,83 1,83 2,94 42,4 Kemira 16,30-0,55 11,07 19,20 16,8 Metso 40,82 1,29 23,51 43,50 14,0 Neste Oil 27,90 0,65 21,00 28,45 11,3 Nordea 12,60 0,88 8,47 12,95 - Nokia 19,68-0,15 14,43 20,22 18,7 Outokumpu 26,13 0,31 15,01 31,65 - Perlos 4,04-0,25 3,18 7,87 - PKC Group 10,42 0,39 9,17 13,70 13,3 Sampo 23,02 0,22 13,58 24,79 - Stockmann 35,26-0,93 28,11 38,44 23,8 Stonesoft 0,48 0,00 0,41 0,57 - Stora Enso 14,33 0,28 10,01 14,46 - Tietoenator 23,38 0,39 17,48 24,94 19,4 UPM Kymmene 18,94 0,32 15,36 20,59 - hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg TALLINNA BÖRSIL Ekspress Grupi aktsia alla 90 krooni Tõnis Oja, Äripäeva analüütik Ekspress Grupi aktsia hind langes eile kauplemispäeva lõpuks 3,22 protsenti, 89,34 kroonini, mis tähendab, et aktsia hind sulgus oma veidi vähem kui kahe kuu pikkuses börsiajaloos esimest korda allpool avaliku esmaemissiooni (IPO) hinda. Emissioonil aktsiaid märkinud ligi kuus tuhat investorit on tänaseks kaotanud pea kolm krooni aktsia kohta. Need, kes otsustasid börsilt aktsiaid juurde osta, on kaotanud veelgi enam. Aktsiaga kauplemine oli küllaltki intensiivne tehingute arvult (108) jäi aktsia alla vaid Olympic EG aktsiale, millega sooritati 159 tehingut. Hinnalanguse protsendi poolest vaid Harju Elektri aktsiale, mis odavnes 4,2 protsenti. Positiivse poole pealt oli suurimaks tegijaks Baltika aktsia, mille hind kerkis 1,3 protsenti 372,39 kroonini. Aktsia käive oli 1,5 miljonit krooni. Eile oli ka viimane päev, mil sai osta dividendiõigusega Eesti Ehituse ning Norma aktsiaid. Eesti Ehitus maksab omanikutulu kolm krooni aktsia eest, mis teeb aktsia dividenditootluseks 1,5 protsenti. Eesti Ehituse aktsia hind langes 1,1 protsenti, 201,84 kroonini. Kunagine tööstuse lipulaev, aga nüüdseks oma koha kaotanud autode turvaseadmete tootja Norma maksab juba viiendat järjestikust aastat dividende viis krooni aktsia kohta, mis teeb dividenditootluseks soliidsed 6 protsenti. Aktsia hind kerkis 0,96 protsenti, 82,14 kroonini. Eesti Ehituse 1200 eraisikust väikeaktsionäridele makstakse dividende kokku kaks miljonit ning 1300 Norma väikeinvestorit üks miljon krooni. Suurima dividenditootlusega aktsia Tallinna börsil on kümne protsendiga Saku Õlletehase aktsia, mis maksis eelmise aasta eest omanikutulu 25 krooni aktsia kohta. INVESTEERIMISFONDID AS Hansa Investeerimisfondid ost müük NAV riskiaste % aasta algusest tootlus (p.a) % 12 kuud 3 aastat 5 aastat fondi maht Pensionifond K1, EEK 11,43 11,72 11,55 0,81 0,70 3,59 2, Pensionifond K2, EEK 13,72 14,07 13,86 1,85 3,05 9,39 7, Pensionifond K3, EEK 16,64 17,06 16,81 1,83 4,60 14,90 13, Pensionifond V1, EEK 19,33 19,81 19,52 4,56 2,57 10,78 10,04 9, Pensionifond V2, EEK 16,58 17,00 16,75 7,60 4,82 18,96 17, Pensionifond V3, EEK 22,67 23,24 22,90 11,74 7,87 31,08 29, Balti Kasvufond, EEK 417,11 427,64 13,35-0,11 15,95 11,08 15, Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 10,95 11,23 11,06-7, Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 280,61 287,69 283,44 14,71 20,80 56,58 48, Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 16,18 16,59 16,34-35, Venemaa Aktsiafond, EEK 2125, , ,13 23,62-1,31 29,76 39,37 33, Fondifond 30, EEK 110,24 113,02 111,35-3,70 12, Fondifond 60, EEK 120,31 123,35 121,53-7,35 21, Fondifond 100, EEK 131,88 135,21 133,21-10,47 29, Ida-Euroopa Võlakirjafond, EUR 9,99 10,04 9,99-4,06 11, ost müük tootlus (p.a) % fondi maht 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Intressifond, EEK 145,95 145,95 145,95-0,01 0,19 0,70 2, Hansa Rahaturufond**, EEK 1000, , ,00 3,28 3,21 3,15 2, Evli FMC (Suprema) ost müük NAV riskiaste % aasta algusest tootlus (p.a) % 12 kuud 3 aastat 5 aastat fondi maht Global Multi Manager 75, EUR 137,99 137,99 137,99 8,92 7,61 16,05 18,55 8, Global Multi Manager 40, EUR 138,55 138,55 138,55 5,32 4,77 10,94 11,70 6, Baltic, EUR 283,34 283,34 283,34 20,29 1,06 25,94 29,68 0, Greater Russia, EUR 270,08 270,08 270,07 21,83 6,75 35,60 0,00 0, European Smaller Companies, EUR 46,33 46,33 46,33 11,23 12,42 29,21 31,32 17, Global, EUR 12,30 12,30 12,30 11,28 7,79 15,11 16,88 3, Select, EUR 27,03 27,03 27,03 13,37 20,47 41,67 33,93 20, New Republics, EUR 115,63 115,63 113,36 N/A 9,81 0,00 0,00 0, European High Yield, EUR 147,96 147,96 147,96 2,02 3,02 8,59 9,08 8, European Investment Grade, EUR 132,85 132,85 132,85 2,40 0,37 2,19 3,01 4, Ruble Debt, EUR 111,59 111,59 111,59 N/A 4,44 8,26 0,00 0, ost müük tootlus (p.a) % fondi maht 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Target Return, EUR 23,85 23,85 23,85 0,30 1,64 3,61 2,79 0, Nordea Investment Funds valuuta ost müük NAV fondi maht ISIN Absolute Return Fund EUR 11,13 11,13 11, LU Biotech Fund USD 11,43 11,43 11, LU Central & Eastern European Equity Fund EUR 13,29 13,29 13, LU Danish Bond Fund DKK 269,95 269,95 269, LU Danish Equity Fund DKK 245,42 245,42 245, LU Danish Kroner Reserve DKK 149,33 149,33 149, LU Danish Long Bond Fund DKK 177,55 177,55 177, LU Danish Mortgage Bond Fund DKK 158,21 158,21 158, LU Dollar Bond Fund USD 15,46 15,46 15, LU Emerging Markets Bond Fund USD 11,13 11,13 11, ,81 LU Euro Bond Fund EUR 7,64 7,64 7, LU Euro Reserve EUR 14,53 14,53 14, LU European Equity Fund EUR 18,51 18,51 18, LU European Value Fund EUR 45,16 45,16 45, LU Far Eastern Equity Fund EUR 10,39 10,39 10, ,82 LU Far Eastern Value Fund USD 20,09 20,09 20, LU Finnish Equity Fund EUR LU Global Bond Fund (DKK) DKK 231,22 231,22 231, LU Global Bond Fund (EUR) EUR 10,35 10,35 10, LU Global Core Equity Fund EUR 12,44 12,44 12, ,84 LU Global Equity Fund EUR 5,87 5,87 5, LU Global Value Fund EUR LU IT-Fund USD 38,74 38,74 38, LU Japanese Equity Fund JPY LU Japanese Value JPY LU Nordic Equity Fund EUR 67,81 67,81 67, LU North American Equity Fund USD 10,6 10,6 10, LU North American Value Fund USD 46,06 46,06 46, LU Norwegian Bond Fund NOK 141,02 141,02 141, LU Norwegian Equity Fund NOK 170,61 170,61 170, LU Norwegian Kroner Reserve NOK 150,63 150,63 150, LU Sterling Bond Fund GBP 30,78 30,78 30, LU Swedish Bond Fund SEK 203,86 203,86 203, LU Swedish Equity Fund SEK 222,96 222,96 222, LU Swedish Kroner Reserve SEK 161,83 161,83 161, LU US-Dollar Reserve USD 14,93 14,93 14, LU ERGO Varahaldus % aasta algusest tootlus (p.a) % 12 kuud 3 aastat 5 aastat fondi maht Tuleviku Pf, EEK 16,40 17,07 16,57 1,52 5,34 14,75 12, Rahulik Pf, EEK 11,34 11,79 11,45 0,54-0,35 0,62 2, * NAV tuhande osaku kohta ; ** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve

13 toimetaja Raivo Sormunen, tel , e-post 24. mai 2007 Äripäev INVESTEERIMINE 13 ÄP INDEKS B30 INDEKS 52 nädalat , mai -0,30% perioodi kõrgeim 3108,92 madalaim 1640, Äripäeva indeks on arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemishinna põhjal 52 nädalat , mai ,11% perioodi kõrgeim 270,35 madalaim 184,84 Balti 30 indeksisse kuulub 30 Eesti, Läti ja Leedu enimkaubeldud aktsiat Fondivalitsejad Avaron Asset Management, Narva mnt 5 58, Tallinn tel , faks , www. avaroncapital.com, info@avaron.ee East Capital Asset Management AB Pikk 67 1a, Tallinn tel , faks , com, tallinn@eastcapital.com ERGO Varahalduse AS Lauteri 5, Tallinn, tel , faks AS Hansa Investeerimisfondid Liivalaia 8, Tallinn , tel , faks , e-post fondid@hansa.ee LHV Varahaldus AS Tartu mnt 2, Tallinn , tel , faks , e-post vara@lhv.ee, Nordea Rahastoyhtiö Hobujaama 4, Tallinn , tel Sampo Baltic Asset Management Narva mnt 11, Tallinn, tel , faks , e-post funds@sampopank.ee, Trigon Funds Pärnu mnt 15, Tallinn , tel faks , e-post fond@trigon.ee, SEB Ühispanga Fondid Tornimäe 2, Tallinn , tel , faks , e-post fondid@seb.ee, Suprema Varahaldus (Evli Fund Mngt Co) Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel , faks , e-post fondid@suprema.ee, Maaklerifirmad Hansapank Liivalaia 8, Tallinn tel , faks LHV Tartu mnt 2, Tallinn tel , faks ; Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn tel SEB Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn tel , faks SBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn tel , faks Suprema Tartu mnt 2, Tallinn tel , faks BÖRSID USA börsid aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Adv. Micro Device 15,42-0,06 12,60 34,00 - AIG 71,94-0,07 57,52 72,97 11,8 Alcoa 38,95-0,10 26,39 39,90 12,8 Altria Group 71,68 1,17 52,05 71,86 14,1 Amazon.com 68,88 0,85 25,76 69,07 - Amgen 53,96-0,41 52,36 77,00 13,8 Apple 113,54 1,39 50,16 113,75 35,9 Boeing 96,48-0,43 72,13 97,74 22,28 Bristol Myers Squibb 30,22-0,30 20,08 30,50 26,5 Caterpillar 75,51 0,88 57,98 76,84 14,3 Chevron Corporation 82,18-0,78 55,41 83,56 10,3 Cisco Systems 26,37-0,11 17,10 28,99 22,1 Citigroup 55,08 0,44 46,22 57,00 12,8 Coca-Cola 51,48-0,83 42,27 53,65 21,1 DaimlerChrysler 87,85 0,75 45,98 88,28 - Dell 26,38 1,70 18,95 27,89 23,8 Du Pont 52,04-0,06 38,82 53,67 17,2 Eastman Kodak 25,06-0,04 18,93 27,57 50,1 ebay 33,06 1,22 22,83 35,41 33,1 Exxon Mobil 82,77-0,98 56,64 84,32 12,2 FedEx 104,49-1,26 97,79 121,42 15,9 Flextronics 11,35 0,09 9,62 13,26 15,1 Ford Motor 8,68-1,14 6,06 9,48 - General Electric 37,34 0,65 32,06 38,49 18,3 General Motors 31,36 0,26 24,11 37,24 - Google 475,86 1,12 363,36 513,00 44,8 Hewlett-Packard 45,58 0,80 29,00 45,76 17,9 Home Depot 38,53-0,26 32,85 42,01 14,3 IBM 106,70-0,32 72,73 108,05 - Frankfurdi börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Adidas-Salomon 45,4 0,53 34,50 47,19 19,8 Allianz 163,01 0,03 109,22 170,46 8,1 BASF 90,99-0,41 58,10 92,70 13,8 Bayer 52,67-1,27 30,22 54,16 - BMW 49,97 1,17 36,31 51,49 13,0 Commerzbank 36,90 0,38 24,66 37,70 16,6 DaimlerChrysler 67,48 3,20 36,18 67,95 14,2 Deutsche Bank 117,20 0,48 80,74 118,51 8,4 Deutsche Lufthansa 21,44 2,00 12,96 22,83 - Deutsche Post 23,94-0,50 18,46 26,33 14,9 Deutsche Telekom 13,37 3,08 10,64 14,83 23,1 Infineon 11,01 0,27 7,96 12,42 - Metro 59,24-0,59 41,13 60,05 21,6 Münich Re 136,08-0,42 97,15 137,25 8,9 Siemens 93,45 0,69 60,81 95,00 25,3 Volkswagen 115,88 4,30 50,40 119,18 19,1 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Intel 22,99 1,59 16,75 23,08 27,4 International Paper 38,81-0,03 30,69 39,20 22,7 JP Morgan Chase 52,29-0,51 39,33 53,25 12,7 JDS Uniphase 13,19 1,23 12,90 25,36 109,9 Johnson & Johnson 63,58 0,09 58,97 69,41 16,2 Juniper Networks 23,85 0,34 12,09 24,05 41,8 McDonalds 52,50 0,44 31,73 52,58 20,9 Merck 54,15 0,67 32,75 55,14 21,0 Merrill Lynch 94,01 0,19 64,58 98,68 11,3 Microsoft 30,69-1,16 21,46 31,48 21,6 3M 87,78 0,83 67,05 88,05 19,1 Morgan Stanley 85,63 0,02 54,52 87,44 11,0 Motorola 18,92 0,11 17,32 26,30 21,3 Novartis 55,50 0,05 51,72 61,60 - Oracle 19,37 0,26 13,07 19,75 21,1 PepsiCo 68,67-0,52 58,55 69,64 22,5 Pfizer 27,37-0,18 22,16 28,60 12,7 Procter & Gamble 63,00-0,43 52,75 66,30 - Prudential 102,72-0,44 71,28 103,27 15,5 Starbucks 29,01-0,92 28,03 40,01 36,7 Sun Microsystems 5,38-0,19 3,74 6,78 - Texas Instruments 35,49-0,17 26,77 37,23 22,0 Time Warner 21,60-0,69 15,70 23,15 25,1 Wal-Mart Stores 46,54-0,17 42,31 52,15 15,8 Walt Disney 36,27-0,47 27,95 36,76 20,2 Wells Fargo 36,00-0,85 32,57 36,99 14,1 Verizon Commun. 42,61 0,16 29,57 43,00 19,1 Yahoo 28,92-1,47 22,65 33,74 56,7 sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg Tokyo börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Bridgestone , ,7 Hitachi 866-0, Honda Motor , ,2 Matsushita , Mitsubishi Motors 184 0, NEC 621-1, ,6 Nissan Motor , ,3 Nomura Holdings , ,4 NTT , ,7 NTT DoCoMo , ,8 Sharp , ,0 Sony , ,4 TDK , ,5 Toyota Motor , ,1 Toshiba 911-0, ,5 Stockholmi börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max ABB 144,50 2,30 76,00 144,75 - Autoliv 402,50 2,81 378,50 438,00 - Assa Abloy 159,00 0,95 105,50 166,00 31,7 AstraZeneca 367,00 0,55 356,50 485,50 - Electrolux 178,00 3,19 76,81 190,00 22,0 Ericsson 26,30 1,15 20,90 29,90 15,2 FöreningsSparb. 253,00 1,61 167,50 285,00 11,4 Hennes & Mauritz 440,00 2,09 249,00 450,00 32,3 Holmen 315,00 5,88 259,00 345,00 18,4 Investor 176,00 2,62 114,50 183,50 6,6 Sandvik 126,75 2,63 68,87 133,83 19,4 Skanska 159,00 1,92 98,50 161,00 17,9 SKF 146,50 2,09 88,38 150,58 15,3 SEB 228,00 0,89 152,50 250,50 11,8 Securitas 100,00 1,01 80,29 113,75 86,1 Svenska Handelsb. 205,00 1,23 173,00 223,00 11,0 Tele2 116,25 0,65 65,75 121,00 - TeliaSonera 51,00 2,82 34,97 62,74 13,3 hinnad kella 18 seisuga, SEK, allikas Bloomberg Londoni börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Barclays 721,84 0,70 579,00 794,00 10,0 BHP Billiton 1214,00 0,66 839, ,00 11,8 British Airways 470,50 0,86 325,50 579,75 7,5 BP 574,50-1,20 504,50 653,00 10,8 BT 324,00 1,97 218,75 329,50 9,4 HSBC Holdings 933,00 0,27 872, ,50 13,2 Lloyds TSB 584,00 0,52 486,50 622,00 - Marks & Spencer 717,00 1,85 517,50 759,00 18,3 Reuters 633,50 0,52 345,25 659,00 28,0 Rio Tinto 3581,00 0, , ,00 12,8 Royal Bank of Scot. 644,00-0,62 552,33 725,00 10,2 Royal Dutch Shell 1921,00-0, , ,00 - Unilever 1557,00-1, , ,00 16,7 Vodafone 150,30 4,08 107,75 153,50 - hinnad kella 18 seisuga, GBp, allikas Bloomberg Moskva kauplemissüsteem aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Gazprom 9,30-1,59 8,12 11,90 10,5 Lukoil 75,15-3,03 61,90 92,60 7,7 Rostelekom 9,15-0,54 3,26 9,90 176,3 Surgutneftegaz 1,18-4,07 1,04 1,61 - UES 1,27-3,02 0,55 1,47 72,8 VÄLISBÖRSIDEL Ülesostmised popid Spekulatsioonid ülevõtmiste kohta kergitasid eile Euroopa aktsiaturud kuue ja poole aasta kõrgeimale tasemele ning ka USA aktsiaturud alustasid eilset kauplemispäeva positiivselt. Ringi liigub palju vaba raha ning investorid ootavad, et turud liiguksid kõrgemale, kommenteeris Bloombergile olukorda turgudel Londonis asuva investeerimisfirma Titanium Capital fondihaldur Philip Manduca. Ees ootab veel küllaga ühinemisi. Eilseks turuliigutajaks oli maailma suuruselt kolmas kaevanduskompanii Rio Maakonna arengukonverentsid Lääne maakond: 5. juuni 2007, Haapsalu kultuurikeskus Hiiu maakond: 6. juuni 2007, Käina kultuurikeskus Saare maakond: 7. juuni 2007, hotell Mardi, Kuressaare Registreerimine ja info telefonil või veebiaadressil Tinto, mis üldise arvamuse kohaselt on maailma suurima mäetööstuskontserni BHP Billitoni ülevõtmisobjekt. Rio Tinto aktsia rallis juba 9. mail 11 protsendi võrra tänu spekulatsioonidele, et BHP Billiton võib ettevõtte ära osta. Eile lisas spekulatsioonidele hoogu Billitoni tegevjuht Charles Goodyear, kelle sõnul tegeldakse ülevõtmiste kaalumisega. Rio Tinto aktsia kerkis 0,8 protsenti. Samas sai maailma suurim alumiiniumitootja Alcoa korvi Kanada firmalt Alcan, kes lähenevat ise BHP Billitonile, kirjutasid Kanada ajalehed. Tõnis Oja maakonnas 2007 hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg sulgemishinnad, jeen, allikas Bloomberg sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg INVESTEERIMISFONDID SEB Ühispanga Fondid ost müük NAV riskiaste % aasta algusest tootlus (p.a) % 12 kuud 3 aastat 5 aastat fondi maht Konservatiivne Pf, EEK 11,14 11,36 11,25 0,74 0,09 0,81 2, Progressiivne Pf, EEK 16,49 16,83 16,66 2,28 6,05 14,82 13, Tasakaalukas Pf, EEK 18,30 18,67 18,49 5,91 5,66 13,68 12,05 11, Aktiivne Pf, EEK 17,77 18,12 17,95 15,03 9,52 30, Kasvufond, EEK 8,99 9,18 9,09 17,56 8,15 38,60 35,66 29, Dünaamiline Fondifond EEK 14,14 14,43 14,29 N/A 7,50 17,70 0,00 0, Aktiivne Fondifond, EEK 10,24 10,45 10,34 N/A 0,00 0,00 0,00 0, Tasakaalukas Fondifond, EEK 10,04 10,25 10,14 N/A 0,00 0,00 0,00 0, Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 13,61 13,89 13,75 N/A 6,98 19,21 0,00 0, Võlakirjafond, EEK 13,20 13,20 13,20 1,42 1,59 2,88 3,26 4, ost müük tootlus (p.a) % fondi maht 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Likviidsusfond**, EEK 100,00 100,00 100,00 2,38 0,00 3,03 0,00 0, Sampo Baltic Asset Management, Sampo Rahastoyhtiö Oy ost müük NAV riskiaste % aasta tootlus (p.a) % fondi maht algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pension 25, EEK 13,23 13,49 13,36 1,21 3,01 8,88 6, Pension 50, EEK 15,49 15,81 15,65 2,14 4,61 14,99 10, Pension Intress, EEK 11,27 11,49 11,38 0,36 1,43 3,74 2, Pensionifond, EEK 18,37 18,74 18,55 8,62 6,18 19,22 13,22 10, Balti G*, EUR ,90 17,79 2,66 27,73 21,15 24, Compass 25 G*, EUR ,11 3,92 3,24 8,70 8,35 6, Compass 50 G*, EUR ,13 6,39 5,36 13,80 12,10 6, Compass 75 G*, EUR ,40 9,22 7,73 19,27 16,32 7, Compass Equity G*, EUR ,93 11,64 9,76 23,08 19,49 8, Compass Liquidity G*, EUR ,20 1,28 0,60 2,21 2,47 3, G*, EUR ,98 6,32 3,36 10,37 10,58 6, G*, EUR ,38 11,49 9,52 23,20 18,65 9, G*, EUR ,11 12,57 9,93 23,72 20,27 9, G*, EUR ,75 13,10 10,24 24,95 0,00 0, Uus Euroopa Fond, EEK 36,19 36,93 36, ,02 8,17 46, Globaalne Kasvufond, USD 16,55 16,89 16,72 N/A 15,31 37,73 0,00 0, Mandatum Russia G*, EUR ,28 25,18 4,99 26,05 39,51 0, ost müük NAV tootlus % fondi maht 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Likviidsusfond, EEK 1299,20 1,28 0,60 2,21 2,47 3, Trigon Funds ost müük NAV riskiaste % aasta algusest tootlus (p.a) % 12 kuud 3 aastat 5 aastat fondi maht Kesk- ja Ida-Euroopa Fond, EEK 287,57 297,78 291,94 13,20 9,35 24,44 27,68 24, Teise Laine Fond, EEK 259,24 268,45 263,18 9,98 24,12 49,21 0,00 0, Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 154,82 160,32 157,18 N/A 15,71 32,13 0,00 0, Uus Euroopa Top 10 Fond, EEK 136,14 140,97 138,21 N/A 20,76 37,52 0,00 0, Trigon Alternative Funds ost müük NAV riskiaste % aasta tootlus (p.a) % fondi maht algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Aktiivne Alfa Fond, EEK 158,46 163,31 161,63 N/A East Capital Asset Management AB ost müük NAV riskiaste LHV Varahaldus ost müük NAV riskiaste % aasta algusest % aasta algusest tootlus (p.a) % 12 kuud 3 aastat 5 aastat tootlus (p.a) % fondi maht East Capital Balkan Fund, EUR - - 3,42 19,43 31,03 59, East Capital Baltic Fund, EUR - - 8,19 15,26 0,49 27,97 26,35 32, East Capital Eastern European Fund, EUR - - 5,42 20,97 10,61 31,55 44,94 34, East Capital Russian Fund, EUR ,00 24,21 7,99 41,99 44,31 34, East Capital Turkish Fund, EUR - - 1,02 N/A 21,43 15, Fondide originaalvaluuta on SEK fondi maht 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pf Maailma aktsiad, EEK 17,38 17,74 17,56 1,83 5,47 14,85 16, Pf Dünaamilised Võlakirjad, EEK 12,57 12,83 12,70 0,47 1,11 4,35 4, Pf Uued Turud, EEK 14,36 14,80 14,51 2,14 6,53 16,17 12, Pf Tasakaalustatud Strateegia, EEK 12,69 13,08 12,82 1,11 3,30 9,48 7, Pf LHV Kvaliteetsed Võlakirjad, EEK 11,82 12,06 11,94 0,56 0,76 3,29 4, Täiendav Pensionifond, EEK 18,02 18,38 18,20 11,41 5,94 17,88 19, Tõusva Euroopa Alfa Fond 10,00 10,00 10,00 N/A Avaron Asset Management ost müük NAV riskiaste % aasta algusest tootlus (p.a) % fondi maht 12 kuud 3 aastat 5 aastat Balkani Fond, EEK 100,25 98,74 100, Areneva Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 100,00 98,50 100,

14 Äripäev 24. mai BÖRS RAHATURG/KAUBAD VALUUTA USD 11,65 kr SEK 1,70 kr INTRESS Euribor (6 kuud) 4,3 4,0 3,7 3,4 3,1 2, , mai toimetaja Raivo Sormunen, tel , e-post Meid ootab ees intressitõus Euro kurss hakkas eile, pärast langemist kuue nädala madalaimale tasemele, taas tõusma, sest investorid spekuleerivad, et Euroopa Keskpank võib tõsta baasintressi sel aastal veel kahel korral. Põhjuseks on Euroopa, eriti Saksamaa majanduslik konjunktuur. Täna avalikustatava Ifo instituudi poolt arvutatava eurotsooni suurima majanduse äriusaldusindeks kerkis analüütikute ootuse kohaselt mais 108,8 punktini, mis on kõrgeim alates Ida- ja Lääne-Saksamaa taasühinemisest aastal. Häid uudiseid tuli ka mujalt. Soomes langes näiteks tööpuudus 16 aasta madalaimale tasemele, 7,2 protsendini. Kiiresti kasvav majandus kiirendab inflatsiooni, mida saab aeglustada baasintressi tõstmisega. Pikaajaliste laenude baasintressiks kujunenud kuue kuu Euribor on märtsi algusega võrreldes kerkinud veerandi protsendipunkti võrra. Tõnis Oja Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Sampo Pank 0,25 0,25** 3,55 3,60 3,60 3,60 3,65 3,70 3,75 3, /5000(4) Krediidipank 0,30 3,60 3,60 3,65 3,70 3,85 4,10 4,50 4, /3000(4) SEB Eesti Ühispank 0,20 0,25 3,45 3,48 3,50 3,56 3,62 3,70 3,72 3, * Hansapank 0, ,35 3,45 3,50 3,60 3,65 3, Tallinna Äripank 0,20 3,50 3,55 3,60 3,70 3,75 3,80 3, Tallinna Äripank(3) 0,20 3,70 3,70 3,75 3,85 3,90 4,00 4, Nordea Pank(6) kuni 1,70 3,90 3,90 3,90 3,95 4,00 4, Parex Pank 2,00 3,80 3,85 3,90 4,10 4,20 4, SBM Pank 0,25 0,30 3,85 3,90 3,95 4,15 5,00 4,55 4, BIG(5) ,10-4,40 4,55 4, BIG(5) ,15-4,45 4,65 5, tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Sampo Pank 4,80 4,80 4,80 4,80 4,75 4,65 3,55 3,60 3,60 3,60 3,65 3,70 Krediidipank 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00 100/200 (4) USD 3,60 3,65 3,65 3,70 3,80 3,90 100/200 (4) EUR SEB Eesti Ühispank 4,70 4,68 4,72 4,72 4,60 4, USD 3,45 3,48 3,50 3,56 3,62 3, EUR Hansapank - - 4,60 4,55 4,45 4, USD - - 3,35 3,45 3,50 3, EUR Tallinna Äripank 4,90 4,95 4,95 4,95 4,90 4, USD 3,30 3,30 3,35 3,45 3,50 3,60 65 EUR Nordea Pank(6) 5,05 5,07 5,08 5,09 5,17 5, USD 3,65 3,70 3,75 3,80 3,85 3, EUR Parex Pank 5,00 5,10 5,20 5,30 5,40 5, USD 3,80 3,85 3,90 4,10 4,20 4, EUR SBM Pank 5,10 5,15 5,20 5,35 5,45 5, USD 3,85 3,90 3,95 4,15 4,30 4, EUR kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks EEKi ** juriidiline isik (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (5) intressimakse hoiustamisperioodi lõpus (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele Börsikaubad Kütused Rotterdami sadamates (CIF), USD/t Nafta* 69,74 Kerge kütteõli 602,75-604,75 Masuut Bensiin Diislikütus 622,75 624,75 *Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil Allikas: Bloomberg Värvilised metallid, USD/t 22. mai seisuga ost müük Alumiinium 2850,5 2851,0 Nikkel 53730, ,0 Plii 2155,0 2155,5 Tina 14075, ,0 Tsink 3815,0 3815,5 Vask 7555,0 7560,0 Väärismetallid, USD tr.oz Kuld 662,00 Hõbe 12,9600 Plaatina 1295,00 Pallaadium 374,50 1 tr.oz=31,105 g, Londoni fiksingud Kohv, 22. mai seisuga Arabica (USc)/lb 111,65 Robusta (USD/t) 1713,00 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE Suhkur valge suhkur(usd/t) 335,50 toorsuhkur (USc/lb) 8,80 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE Eesti Panga kursid valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK Bulgaaria lev BGN 8, Euro EUR 15, Leedu litt LTL 4, Läti latt LVL 22, Norra kroon NOK 1, Poola zlott PLN 4, Rootsi kroon SEK 1, Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid % päevasaldolt klient hõbeklient kuldklient Nordea Pank arvelduskonto, eraisikud kuni EEK 0,15 0,30 0, EEK 0,25 0,50 1,00 üle EEK 0,45 0,85 1,70 reservhoius, eraisikud kuni EEK/kuni 3196 EUR 3,2 3,5 3, EEK/ EUR 3,3 3,6 3,9 üle EEK/üle EUR 3,4 3,7 4,0 Pankade ülekandekursid Parex Pank RUB LTL LVL USD EUR SEK ost 0,4464 4, , , ,6466 1,6978 müük 0,4508 4, , , ,6466 1,7080 Pankade kontaktandmed SEB Eesti Ühispank Tornimäe 2, Tallinn, tel Hansapank Liivalaia 8, Tallinn, tel , faks Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn, tel , faks Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, tel , faks Nordea Pank Hobujaama 4, Tallinn, tel , faks e-post: tallinn@nordea.com, Suurbritannia nael GBP 23, Šveitsi frank CHF 9, Taani kroon DKK 2, Tšehhi kroon CZK 0, Ukraina grivna UAH 2, USA dollar USD 11, Venemaa rubla RUB 0, Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, tel (24h) , e-post: info@sampopank.ee, SBM Pank Pärnu mnt 12, Tallinn, tel , faks Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel , faks , e-post: parex@parex.ee Balti Investeeringute Grupi Pank Rüütli 23, Tartu, tel , faks , e-post: big@big.ee, ÄRIPÄEVA KOOLITUSKESKUS KORRALDAB juunil 2007 Tähetorni hotellis KOOLITUSE: JUHI OLULISED KÕNELUSED Kuidas juhina oskuslikult suhelda? Koolitus käsitleb juhtimisvestluste põhiprintsiipe ja liike; annab oskuse valida sobivaid ja efektiivseid käitumisviise ka keerulisematel kõnelustel; annab teadmised tüüpilistest juhtimiskõneluste käigus tehtavatest vigadest ning viisidest neid vältida; õpetab kavandama, kujundama ja juhtima olulisi juhtimisvestlusi; pakub võimaluse harjutada uusi, efektiivsemaid suhtlusmeetodeid; on suunatud juhtidele, kes tahavad arendada oma suhtlusoskusi juhina ja suurendada meeskonna rahulolu. Iga osaleja saab koolituse lõpus omal valikul kaasa raamatu Igapäevaoskused või Rasked kõnelused. Koolitajad on juhtimiskonsultandid Karin Hango ja Vahur Murutar koolitus- ja arendusfirmast Self II. Koolitaja Karin Hango Koolitaja Vahur Murutar Täpsemat kava vaata aadressil Kahepäevase koolituse hind on 9950 krooni (km-ga krooni). Juhul, kui korraga registreerub ühest maksjaettevõttest rohkem kui üks osaleja, on osalemise hind 10% soodsam, 8955 krooni (km-ga krooni). Info telefonil või elektronposti aadressil koolituskeskus@aripaev.ee. Registreerimine aadressil koolituskeskus@aripaev.ee, kodulehel või telefonil NB Kohtade arv on piiratud.

15 reklaamitoimetaja Jana Kibal, tel , e-post 24. mai 2007 Äripäev REKLAAM 15 Projektijuhtimine väljakutsed Merike Lees, Äripäeva Kirjastus, 160 lk ja võimalused K L U B MA I KUU I R A A M A T Projektijuhtimine ei ole imemeetod, mis paneb organisatsioonis asjad liikuma. See eeldab kindlaid oskusi projektis osalejatelt ning juhilt võimekust ja teadmisi, kuidas projekti juhtida. Merike Lees, autor Valik teemasid projektide suhe põhiorganisatsiooniga projektijuhtimise hetkeseis ja kitsaskohad kuidas tehakse projekte? projektijuhtimise protseduurid põhiorganisatsioonis kust leida abi projektijuhtimise korra sisseseadmiseks? kuidas juurutada ettevõttes projektijuhtimist? mida põhiorganisatsioonid kardavad? kuidas ennetada kõrvalekaldeid projektijuhtimises? Hind Äripäeva raamatuklubi liikmele või liitumisel klubiga 320 krooni. Tavahind 399 krooni. Lisainfo raamatuklubi kodulehelt telefonil või klubi@aripaev.ee Семинар на русском языке Ответственность членов правления: текущая практика и тенденции Семинар пройдет г. в конференц-центре Sokos Hotel Viru по адресу: Виру вяльяк 4, Таллинн Программа семинара: Гражданская ответственность членов правления. Адвокат Марина Толмачева, Адвокатское бюро Raidla & Partnerid Общие обязанности члена правления Ответственность перед компанией, акционерами и пайщиками Ответственность перед кредиторами компании Ответственность за воплощение решений вышестоящих органов Особенности ответственности членов совета Возможности для ограничения или исключения ответственности, практические рекомендации Обзор свежей судебной практики и тенденций по делам о личной ответственности членов правления Ответственность членов правления в связи с банкротством компании, а также за должностные преступления. Адвокат Антон Филяев, Адвокатское бюро Raidla & Partnerid Основные обязанности члена правления при обнаружении неплатёжеспособности. Кого предпочесть: акционеров или кредиторов? Имущественная ответственность в случае объявлении компании банкротом Управление риском личной ответственности в связи с банкротством компании Уголовная ответственность членов правления за должностные преступления ЦЕЛЕВАЯ ГРУППА предприниматели, руководители фирм, исполнительные директора, юристы, бухгалтеры ÄP seminar vene keeles Juhatuse liikmete vastutus Seminar toimub 13. juunil 2007 Tallinnas Sokos Hotel Virus. Advokaadibüroo Raidla & Partnerid advokaadid Marina Tolmatšova ja Anton Filjajev esinevad teemadega: juhatuse liikme vastutus sisesuhetes ja vastutus kolmandate isikute ees, vastutuse piiramine ja välistamine, solidaarne vastutus, nõukogu (osanike) otsuse alusel tegutsemine ja vastutus, ametialased süüteod, pankrotisüüteod, hooletusest tingitud ja kuritahtlik pankrot. Seminari päevakava Registreerudes hiljemalt 8. juunil, on seminaril osalemise hind 2090 krooni (km-ga 2466,2). Seminari täishind on 2610 krooni (km-ga 3079,8). Mitme osaleja korraga registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus 10%. Registreerimine ja info telefonil , УСЛОВИЯ РЕГИСТРАЦИИ Стоимость участия в семинаре для зарегистрировавшихся до включительно составляет 2090 крон (с НСО 2466,2 крон), а для зарегистрировавшихся позже крон (с НСО 3079,8 крон). В случае одновременной регистрации нескольких участников от одного плательщика, предоставляется скидка 10%. ДОПОЛНИТЕЛЬНАЯ ИНФОРМАЦИЯ и регистрация по тел или на сайте

16 Äripäev 24. mai TEHNIKA IT-lahendused seadmed nõuanded toimetaja Enn Heinsoo, tel , e-post TSITAAT Kui tahame muutuda innovaatilise majandusega riigiks ning saada enam tulu ajudega tehtud tööst, siis peame jäägitult austama vaimset omandit. Hannes Astok, Riigikogu majanduskomisjoni liige Pressiteade, Suveks vali võimekas mobiil Uute äriklassi mobiilide puhul on esmatähtis kiire andmeside Enn Heinsoo Suve hakul tasub osta telefon, mis võimaldab kiiret andmesidet ning on samas kerge ja taskukohane nii hinnalt kui ka suuruselt. EMT Esindused ASi tootejuht Tõnu Antoni arvates on uutest tehnoloogilistest lahendustest praegu ja lähitulevikus peamine GPSi paigaldamine mobiili. Samuti on Antoni sõnul oodata suuremat üle 3.0megapiksliste kaameratega telefonide turule tulekut. Samsung liigub aga üha õhemate telefonide valmistamise liinis, lisas ta. Kahjuks ei ole äritelefonidel olulisi sisu-uuendusi. Erandiks on ehk Nokia E90 ehk uue Communicatori turule jõudmine juuni teises pooles. Selles on GPS ja 3.2megapiksline kaamera ning HSDPA, rääkis ta. Ärikasutajate hitt-telefonideks on Antoni sõnul praegu Nokia E50, Nokia 6300, SonyEricsson K750i ning SonyEricsson K610i. Kiire andmeside oluline Üha enam on peale integreeritud GPS- ja HSDPA-funktsioonide oluline ka muusika kuulamise võimalus. Üha enam tuleb ka keskmisesse klassi telefone, millesse saab panna mälukaarti, selgitas Anton. Nokia müügijuhi Martti Korki arvates saavad uue hoo ka e-posti toetavad telefonid, mis võimaldavad liikvel olles kirjavahetusel silma peal hoida. Telefonidesse on tulemas üha enam ka HSDPA ehk 3.5G andmeside tehnoloogiat (kiirus kuni 3,6Mbit/s), mida kõik Eesti operaatorvõrgud juba toetavad, kuid turul on praegu veel vaid käputäis vastavaid telefone. Peagi telefonis WiMax Lähiaastail, tõenäoliselt 2008, tuleb telefonidesse ka Wimaxi toetus, lisas Kork. Äritelefonide peamisteks uuendusteks ennustab Kork aga tarkvaralisi täiustusi, mis võimaldavad töödokumente mobiili abil toimetada. Andmesidet on vaja kas või selleks, et oma e-posti kiigata või internetist uudiseid lugeda. Seega võiks kasvada suve lähenedes huvi kiiret andmesidet toetavate telefonide vastu. Samsungi turundusjuhi Ursel Velve arvates muutuvad suve saabudes populaarseks just värvilised ja huvitava disainiga telefonid, millega on võimalik ka muusikat kuulata ja pilte teha. Ärikasutajatele võib pakkuda huvi aga Samsungi kevadel turule toodud SmartPhone i600, mis on peale suure võimekuse ka Samsungile omaselt õhuke. Samsungi naistele mõeldud telefonil E570 on olemas ka pedomeeter, mis võimaldab jälgida oma sportlikku aktiivsust. Samsungi mudelivalikus on eriline naiste telefon E570, millel on ka sammuloendur. UTU Elektrotehnika AS Pärnu mnt 160i, Tallinn tel , faks aastat katkematut toidet UPS-seadmed Inverterid Konverterid Alaldid Akulaadijad Akud Pingestabilisaatorid Kompensaatorseadmed Hooldus Juunis tuleb müüki Nokia uus E90, millel on WiFi ja 3G tugi ning satelliitnavigatsiooni kasutusvõimalus. Fotod: Nokia, Samsung KOMMENTAAR Praegu on telefonide juures kõige uuema tehnoloogia sisseehitatud GPS. Elisa tootevalikus on selline telefon N95, millele on kohe lisandumas ka Nokia 6110 Navigator. Peaaegu kõik uued mudelid sisaldavad juba 3G-valmidust, mõned on ka HSDPA d. Just 3G telefonide kasutajate arv on viimase aastaga väga kiirelt tõusnud. Äritelefonide osas on uuenemas Symbian operatsioonisüsteem, uus versioon 9.2 on veelgi funktsionaalsem ja töökindlam. Ülipopulaarsed uued telefonid on Nokia N95, mida soovitakse enam, kui Nokia suudab pakkuda, ning tõusev hitt on Nokia 3110 Classic. Ärikliendid hindavad enam Nokia mudeleid E50 ja Nokia 6233, samuti on praegu vaatamata kõrgele hinnale väga populaarne Nokia E65-1. Regina Salmu, Elisa suhtekorraldusjuht Samsungi i600 on arvestatav konkurent Nokia E90 le ja on samuti 3.5G ja WiFi toega, kuid kasutab Windows Mobile 5 tarkvara. Äriklassi telefon tähendab mulle mugavat käsitsemist, ühilduvust teiste äris vaja minevate seadmetega, palju kasutamisvõimalusi ja funktsionaalsust. Kasutan mobiiltelefoni Nokia 9300 Communicatorit juba peaaegu kolm aastat. Nädalalõputelefonina kasutan Nokia 8800t, mis sisaldab kõike hädavajalikku ja on samas esinduslik ning ühilduv Communicatoriga. Kaalusin ka Qteki telefone ja teisi Nokia mudeleid, kuid valisin siiski oma äritelefoniks Communicatori. Tavafunktsioonidele lisaks on mulle olulised ka e-post, meelespead ja dokumentide majandus telefon on nagu sülearvuti väike mudel. Lisaks eelpool nimetatule on kindlasti oluline ka mugav täismõõdus klaviatuur ja arvutiga ühilduvus, mis teeb info siirdamise mugavaks. Raul Reemet, SushiHouse omanik GPS Satelliitnavigatsiooni süsteem, kus Maa orbiidil olevate seadmete abil on võimalik kogu planeedil määrata oma asukohta kuni mõne meetrise täpsusega. WiMax Andmeside teenus, mis töötab sagedusel 3,4 3,9 GHz ja vajab otsenähtavust mastiga. WiMax on mõeldud juhtmeta alternatiivina DSL-tüüpi kaabliga püsiühendustele. GPRS Mobiilside operaatorite pakutav väikese kiirusega mobiilne andmeside. Selle edasiarendused EDGE ja HSDPA võimaldavad suuremat kiirust, kuid pole veel nii levinud. WiBro Samsungi ja ETRi väljaarendatud standard, mis võimaldab liikuda ühendust kaotamata erinevate tugijaamade vahel, leviulatus 900 meetrit. Allikas: Äripäev MIS ON MIS

17 toimetaja Enn Heinsoo, tel , e-post MOBIIL Nokia mobiilid hakkavad välku ennustama NUMBER Õues liikujaile saab sellest kindlasti abi olema mobiiltelefon annab märku, kui äikesepilved on suundumas sinu poole. Nokia mobiilile lisatud hoiatussüsteem kasutab ära asjaolu, et välgunooled kiirgavad raadiolaineid vahemikus kümnest hertsist viie giga- 52% hertsini, sagedus sõltub otseselt sellest, kui kaugel äikesepilv asub, kirjutas New Scientist. Seejärel tarkvara tõlgendab vastuvõetud raadiosignaale, arvutab välja, kui kaugel on äikesepilv, ning annab teada, kui pikselöögid on jõudnud oli Eestis ebaseadusliku tarkvara osakaal uuringufirma IDC ohtlikult lähedale. avaldatud ülemaailmse tarkvarapiraatluse uuringu andmetel. 24. mai 2007 Äripäev TEHNIKA 17 KÜBERELU Tallinnas valmib Baltimaade esimene tark maja Tallinna kesklinna Juurdeveo tn 19 kerkib Baltimaade esimene Targa Kodu kontseptsiooniga korterelamu, kus elaniku jaoks moodustavad ühtse terviku nii korterite kütte-, jahutus-, valgustus- ja turvasüsteemid kui ka hoone üldised tehnosüsteemid. Iga Targa Kodu omanik saab oma koduga suhelda puutetundliku ekraani abil ja kodust eemal olles interneti teel. Projekti arendaja Landscape Investi projektijuhi Märt Mathiseni sõnul on tänapäeva moodsad majad täis arvuteid ja erinevaid süsteeme, mis pahatihti ei suuda omavahel koostööd teha. Tarkvara IBMi arvates on meelelahutusega segatud õppimine parim võimalus ärimehi harida IBM teeb arvutimängu ärimeestele IBM tutvustas esmaspäeval 3D arvutimängu, milles mängija eesmärk on muuta oma ettevõte efektiivsemaks. Mängu nimi on Innov8 ja sellega soovitakse parandada ettevõtjate arusaama firmasisestest protsessidest. Fookus on mängus IT- ja äripoole ühendamisel ning veebiteenustele orienteeritud IT-arhitektuuri (service oriented architecture SOA) kujundamisel. Tarkvara, mille abil on võimalik selliseid süsteeme modelleerida, kannab nime Business Process Management (BPM) äriprotsesside haldus. Innov8 kasvas välja Põhja- Carolina Duke i ülikoolis toimunud võistlusest, milles õpilastel oli ülesandeks luua efektiivne meetod, mille abil harida äri- ja IT-inimesi BPM ning SOA kontseptsioonide teemal, ütles IBMi SOA ja WebSphere turundusosakonna asepresident Sandy Carter uudisteportaalile Cnet. Et saada äri- ning IT-inimesi neid kontseptsioone mõistma, on vaja vaadata mängude poole. Sel viisil inimesed tänapäeval õpivad õppimine peab olema visuaalne ja õpilased tahavad lõbustust, selgitas Carter. Mängus saab juhtkangi abil ringi liikuda ning suhelda kolleegidega erinevatest osakondadest. Peale tegevjuhilt ülesande saamist ja probleemiga tegelemist tuleb raporteerida juhatusele, mille järel antakse mängijale hinnang, kui Mängus saab suhelda kõikide ilusate kolleegidega. hästi ta hakkama sai. Mängus on võimalik näha, kuidas SOA mõjutab organisatsiooni tööd. Koostöös saavad paljud kasutajad proovida erinevaid mis siis kui -stsenaariume ning tuvastada võimalikke Foto: IBM pudelikaelu enne päriselt SOA rakendamist. Mäng loodetakse valmis saada septembriks. Mängu saab kasutada ka internetis, et saaks võistelda ja tulemusi võrrelda. Enn Heinsoo MIS ON MIS SOA (service oriented architecture) Veebiteenuste kogum, kus iga teenus täidab kindlat rolli ning suhtleb vajadusel teiste teenustega. LOE VEEBIST www-03.ibm.com/press/ video/21550-v.wmv sellelt lingilt saab alla laadida mängututvustava video. www-03.ibm.com/press/ us/en/presskit/21550.wss sellelt lingilt leiab teavet IBM i mängu kohta. en.wikipedia.org/wiki/service-oriented_architecture sellelt lingilt leiab selgitust SOA kohta. SUHTLUS Skype ilt pakett väikeettevõtjale Internetisuhtlusfirma Skype teatas, et pakub tänasest stardipaketti väikeettevõtetele. Spetsiaalne äripakett sisaldab vajalikku, et ettevõttel oleks võimalikult lihtne Skype i kasutama hakata ja tasuta või soodsaid internetikõnesid teha. Paketis sisaldub Skype i äritarkvara (Skype for Business), SkypePro internetisuhtluspakett kümnele kasutajale viieks kuuks ning ligi 800 krooni väärtuses Skype i krediiti laua- ja mobiiltelefonidele helistamiseks üle maailma. Online kontrollpaneeli abil saab ettevõte jagada kasutajate vahel Skype i krediiti ja saada ülevaadet selle kasutamisest. Skype i krediiti saavad töötajad kasutada tava- ja mobiiltelefonidele helistamiseks, Skype ilt Skype ile on kõned tasuta. noom- ettevõtte majandustarkvara Kui hästi suudad sa ohjata oma ANDMETE KASVU? Külasta saiti ja uuri järgi General = Üldist Store = Salvesta Back Up = Tagavaraks Protect = Kaitse Archive = Arhiveeri Astronoomiliste Kassasüsteemide OÜ Raatuse 20, Tartu, telefon/faks , Laki 12, Tallinn, telefon/faks info@noom.ee How much do you control the growth of your Visit to find out

18 Äripäev 24. mai VILJANDI maakonna ettevõtete TOP ettevõtluse ülevaade toimetaja Jaana Pikalev, tel , e-post Viljandimaa töösturid otsivad inimkätele asendust Inimeste nappus paneb masinad mürisema Jaana Pikalev Praeguse üldise tööjõupuuduse käes vaevlevad Viljandi maa firmad ostavad heade töötulemuste säilitamiseks tehnoloogiat, mis tasub end äriliselt ära isegi kuni viis aastat. Uurides Viljandi maakonna ettevõtlust puudutavaid olulisi trende, arenguid ja probleeme, avastas kohaliku ajalehe Sakala majandusreporter Hans Väre asjaolu, et tööjõu probleem on mitmeid ettevõtteid sundinud investeerima rohkem seadmetesse. Suurendatakse mehhaniseerimist, täpsustab Väre. Fakti kinnitab mööblidetaile tootva firma Rootsi Mööbel ASi tegevjuht Andres Soosaar, kelle sõnul nägid nemad juba kaks aastat tagasi ette, et Eestis lähevad asjad karmiks ning palgad hakkavad tõusma. Kuna meil on üsna hea turupositsioon, siis võtsime sisse kallimad tooted, mis vajavad vähem käsitsi tegemist ja rohkem masinatööd, selgitab Soosaar. Möödunud aastal toimus toodangu struktuurides muutus, mida jätkatakse ka tänavu. Mullu osteti uue toote valmistamiseks liin, mis vajab mitme töötaja asemel vaid operaatori tähelepanu kvaliteedi kontrollimiseks. Sarnane mure on ka Viljandimaa suurimal lihatööstusel Orkar LT ASil kvalifitseeritud töökäsi ei ole enam nii vabalt võtta kui vanasti. Oleme investeerinud seadmetesse, et suurendada tööviljakust ja katta mahtusid, ütleb Oskari juht Aldo Parik ja lisab, et uue tehnika abil on võimalik töötajate arvu suurendamata tootmis- Rootsi Mööbel ASi tegevjuht Andres Soosaar (vasakul) koos operaatoriga eelmisel aastal soetatud tööpingi juures toote kvaliteeti kontrollimas. mahtu kasvatada. Oskar seadis hiljuti tootmises sisse viineriliini. Seadme tasuvust hindab Parik väga heaks. Tööviljakus on sõltuvalt tootest suurenenud viis kuni kuus korda. Ehituslike metallkonstruktsioonide tootmise ning monteerimisega tegelev Viljandi Metall AS ostis aga samal põhjusel profiilide tükeldamise liini sellel tehakse nüüd nelja inimese töö kahe mehega. Kui vanasti oli meil eraldi saag ja puur, siis nüüd on üks suur tootmisliin, kus üks operaator juhib kõiki vajalikke protsesse, räägib Viljandi Metall ASi tegevjuht Peep Must ja lisab, et uued tehnoloogiad tagavad ka väga suure täpsuse ning parandavad oluliselt toodete kvaliteeti. Must möönab, et seadmete tasuvuseks on nad arvestanud viis kuni seitse aastat. Ettevõtjad kinnitavad üksmeelselt, et seadmetesse investeerimine on nüüd pidev protsess. TSITAAT Kui vanasti oli meil eraldi saag ja puur, siis nüüd on üks suur tootmisliin, kus üks operaator juhib kõiki vajalikke protsesse. Peep Must, Viljandi Metall ASi tegevjuht NUMBER 3135 ettevõtjat on Viljandimaal. STATISTIKA Ettevõtja maksab töötajale keskmiselt. kaheksa tuhat krooni kuus Ettevõtjad äriregistris, mittetulundusühingud ja sihtasutused seisuga Osaühing Füüsilisest isikust ettevõtja Mittetulundusühing 750 Aktsiaselts 136 Usaldusühing 26 Tulundusühistu 26 Sihtasutus 25 Täisühing 5 Välismaa äriühingu filiaal 2 Kokku: 3135 Viljandimaa Meeste brutosissetulek kolmandiku võrra suurem kuu keskmine brutotulu, kr mehed Allikas: Viljandi maavalitsus, statistikaamet, Registrite ja Infosüsteemide Keskus naised Foto: Raul Mee Enim töökohti avalikus halduses Viljandimaa ettevõtted tegevusvaldkondade järgi valdkond ettevõtete töötajaid arv kokku avalik haldus kaubandus tervishoid tekstiilitööstus ja õmblus puidutööstus haridus kinnisvara põllumajandus ehitus metallitööstus mööblitööstus toiduainetetööstus metsandus hotellid transport energeetika muud kokku

19 toimetaja Jaana Pikalev, tel , e-post TSITAAT Oleme investeerinud seadmetesse, et suurendada tööviljakust. Aldo Parik, Oskar LT ASi juht 24. mai 2007 Äripäev VILJANDIMAA ÄRIPÄEV MAAKONNAS 19 Gasell MIS ON MIS ettevõte, mis on viimastel aastatel kiiresti arenenud ning kasvatanud kolme aastaga käivet ja kasumit enam kui poole võrra. Vaata ka 24. jaanuaril ilmunud Äripäeva Gaselli TOPi. Gasellid Viljandimaa kiiresti arenevate firmade TOP 5 Edukaim gasellfirma puudub kohalikust edetabelist Viljandimaa edukaim gasellfirma ei pääsenud kohalikku edetabelisse. EDETABEL Rame OÜ Meieri Transport AS Põlva Peekon OÜ Hanval Metall OÜ Vanausse OÜ maaparandustööd transport loomakasvatus filtrite detailide valmistamine ja turustamine põllumajandus Viljandimaal on gasellfirmadest kõige edukam maaparandustöid teostav Rame OÜ, kes on üle Eesti gasellide arvestuses 13. kohal. Viljandimaa on gasellfirmade poolest kesine. Enamik sealsetest firmadest on üldarvestuses tagasihoidlikel kohtadel. Esisaja sisse mahuvad vaid viis ettevõtet: Rame OÜ, transpordifirma Meieri Transport AS, loomakasvataja Põlva Peekon OÜ, filtrite detailide valmistaja ja turustaja Hanval Metall OÜ ning põllumajandusfirma Vanausse OÜ. Gasellide esisajast jääb välja ka mööbliosade tootja Rootsi Mööbel AS, kes tänavu võidutseb kohalikus edetabelis hõbedasel teisel kohal. Tooniandvateks valdkondadeks Viljandimaa gasellide hulgas on jaekaubandus, hulgikaubandus ja mööbliosade tootmine. Jaana Pikalev Telefonimüük Palneedi 4, Viljandi Tel METOODIKA Edetabelisse pääsemiseks peab ettevõtte registreerimisaadress või tootmine/tegevus asuma vastavas maakonnas. Samuti peab ettevõte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal aasta TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskusest aasta majandustulemuste põhjal maakonna 150 käibelt suurima ettevõtte andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks Maakondade ettevõtete TOPid ja paluti neid täiendada aasta majandusnäitajatega. Arvutustes osalesid kõik ettevõtted, kes saatsid TOPi koostamiseks vajalikud finantsnäitajad. Ettevõtted seatakse pingeritta kuue näitaja põhjal: müügitulu aastal, selle kasv võrreldes 2005, maksueelne kasum aastal, kasumi kasv võrreldes 2005, rentaablus aastal 2006 ja omakapitali tootlikkus aastal Ettevõtted reastatakse iga näitaja põhjal, iga koht järjestuses annab vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liidetakse. Võidab kõige vähem punkte kogunud ettevõte. Kui andmed jõuavad õigel ajal Äripäeva, ent ettevõtet TOPis ei ole: ettevõttel pole olnud aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal ( ); puudusid mõned edetabelisse pääsemise eelduseks olevad finantsnäitajad. EDETABEL Viljandimaa edukamad firmad aastal koht firma nimi tegevusvaldkond tegevjuht müügitulu kasum enne makse koht punkte 2006, tuh kr 2006, tuh kr aastal 1. Leviehitus OÜ* ehitus Indrek Saar Rootsi Mööbel AS mööblitootmine Andres Soosaar Delux Domotex OÜ tekstiilitootmine Leho Haldna Viiratsi Saeveski AS saematerjalitootmine Tõnu Ehrpais EKSEKO AS2 loomakasvatus Teet Soorm Viljandi Metall AS 2 * ehitusmaterjalitootmine Peep Must Electrum AS* ehitus Peeter Kuusk Pärlin AS ehitus Enno Pikkpõld Mivar-Viva AS tekstiilitootmine Toomas Värva Klavis OÜ* hulgikaubandus Guido Taliaru Metsamaahalduse AS* metsamajandus Juhan Kütt Puidukoda OÜ puidu töötlemine Enn Kinnas Viljandi Aken ja Uks AS ehitusmaterjalitootmine Rain Hüva Viljandi Tarbijate Ühistu TÜH 2 * jaekaubandus Priit Aule Silindia OÜ* ehitus Toomas Perve Viljandi Õhumeister OÜ* ehitus Ago Rehand Farm Plant Eesti AS tootmine Jyrki Mikael Virtanen Eesti Turbatooted AS tootmine Tarmo Rattasep ESRO AS soojuse tootmine Jaan Saar Anttila AS jaekaubandus Tauno Tuula Vilpak AS hulgikaubandus Veigo Paap Reaalprojekt OÜ projekteerimine Mikk Reier Liiwi Heliis AS toiduainetööstus Toomas Sumeri Nuia PMT AS metallitööstus Toivo Kõss Eesti Höövelliist OÜ* ehitusmaterjalitootmine Andrus Rooks LX Motors OÜ kaubandus Tanel Alliksaar Viljandi Elektrikaubandus OÜ kaubandus Larvo Klaos Mediserv OÜ meditsiin Ruslan Tšekun Ritter Tele OÜ** jaekaubandus Osvald Tikko Hanval Metall OÜ metallitööstus Meelis Hannus Epp AS* hulgikaubandus Pjotr Krjutškov Hetika AS trükitööstus Kalle Jents Akna- ja Uksekeskus OÜ teenused Anne Oberšneider Galvi-Linda AS tootmine Andres Rebane ET Mõisaküla AS masinaehitus Mairold Kõrvel Ramsi Turvas AS* tootmine Kaljo Rattasep Print Best Trükikoda OÜ trükitööstus Tanel Venderström Roger Puit AS metsatööstus Margus Meimer Vilmix AS kaubandus Marge Tirgo Viljandi Hambakliinik AS meditsiin Anna Adari Sakala Saeveski AS saematerjalitootmine Mati Reiland Pargi Autokeskus AS jaekaubandus Priit Vahtramäe Viljandi Veevärk AS kommunaalmajandus Kaido Pitkäärt Kõpu PM OÜ loomakasvatus Karel Tölp Ake 101 OÜ jaekaubandus Vello Kala Hansa Candle AS tootmine Andre Aav Rootsi Profiilide Esindus OÜ kaubandus Alari Rätsep Tarme AS mööblitootmine Tiit Rüütli Texor OÜ jaekaubandus Arli Okas Baltazar Trading AS** hulgikaubandus Sven Voites konsolideeritud andmed, *auditeerimata andmed, **Justiitsministeeriumi Registrikeskuse andmed. Arvestustes osales 63 ettevõtet. Andmed kogus: Hiie Köster, TOPi andmebaaside toimetaja, tel , hiie.koster@aripaev.ee

20 Äripäev 24. mai 2007 toimetaja Jaana Pikalev, tel , e-post 20 ÄRIPÄEV MAAKONNAS VILJANDIMAA A EDETABEL Mullu võidutses põllumajandustehnika müüja Viljandimaa ettevõtete eesotsas oli mulluses TOPis Kõo valla põllumajandustehnikat müüv Flint Kaubandus OÜ, kellele järgnes tänavune esikoha võitja Leviehitus OÜ, kolmanda koha omanik oli Hanval Metall OÜ. Mullune võitja TOPist kadunud Osa Viljandimaal põllumajandustehnikat müüva Flint Kaubandus OÜ käibest tuleb Kirovetsi traktorite müügist, kirjutab Äripäev. Flint Kaubandus OÜ juhataja Jaan Sihvi tähelepanekut mööda on viimastel aastatel põllumajandustehnika müük pidevalt kasvanud. Samas möönab ta, et oma osa on selles kahtlemata ELi toetusrahadel. Põllumajandustehnika müümisele lisaks tegeleb ettevõte põllutöömasinate remondi ning hooldusega. Peale Kirovetsi on Flint Kaubandus ka kombaini Don ametlik maaletooja Eestis. Lisaks eelpool mainitule müüb ettevõte varuosasid atradele ja kultivaatoritele, taimekaitsepritse külvikutele, niidukeid, kaarutajaid, rapsivikateid ning söödatootmise süsteeme. Paraku aga ei korda Flint Kaubandus sugugi toonast tulemust. Tänavu neid enam Viljandimaa 63 edukama ettevõtte seas ei olnud. Teise koha omanik tõusis esimeseks Leviehitus OÜ jätkas oma nišis tegutsemist. Viljandi firma püstitab hooneid kõikjal Eestis ning magusamad objektid on pealinna ümbruses aasta jooksul Leviehitus OÜ käe läbi valminud tuntum objekt on Kalev Spa. Kas firmal on ka mingi salaplaan, kuidas edukalt majandada, küsisime toona. Salaplaani ei ole, majandus kasvab, ehitussektor on saanud tiivad. Ainus erinevus meie jaoks sel aastal on võib-olla see, et lisaks ehitusele oleme hakanud rohkem arendustes osalema, seletas Saar aastal seljatati teine koht ja tõusti väärikalt esimeseks. Kolmanda koha omanik langes 27 kohta Mullusel kolmanda koha firmal Hanval Metall OÜ-l läks aasta kehvemini, neil tuli liikuda 27 kohta allapoole 30. kohale. Viljandis baseeruv metallifirma töönappuse üle mullu ei kurtnud, küll aga tunti puudust töökätest. Kui oleks piisavalt inimesi, kellele tööd pakkuda, areneks firma senisest veelgi kiiremini. LOE ÄRIPÄEVAST Viljandimaa TOPi edetabel aastast ilmus Äripäevas Edukad väikesed ehitajad TOPi võitja peab Viljandimaad kitsaks Jaana Pikalev jaana.pikalev@aripaev.ee Viljandi firma Leviehitus OÜ tegevjuht Indrek Saar peab konkurentsis teiste ehitajatega eeliseks, et ettevõte pole väga suur. Möödunud aastal Viljandimaa ettevõtete TOPis teiselt kohalt esimeseks tõusnud ehitusfirma püstitab hooneid kõikjal Eestis, ent olulisemad objektid asuvad siiski kodumaakonnast eemal. Viimase aasta jooksul valmisid Leviehitus OÜ suuremad projektid Pärnus, bürooja korterihoone Aida tänav 5, ning Jõhvis, suur Jewe ärikeskus. Viljandi linnas kerkis vaid üks hoone. Ettevõtte juhataja Indrek Saare meelest on Viljandi ehitusturg neile liiga väike. Me ei suudaks selliste mahtude juures ellu jääda, ütleb Saar. Saar tõdeb, et kuna kogu Eesti majandus liigub endiselt tõusujoones, eriti aga ehitussektor, aitab see neil firma kasumit ja käivet kasvatada. Samuti erines aasta eelnevatest selle poolest, et töös Rootsi Mööbel ASi juht Andres Soosaar I KOHT Leviehitus OÜ põhitegevusalad: üldehitus- ja remonditööd, projekteerimis-ehitustöövõtt, peatöövõtt asutatud: omanikud: Indrek Saar, Jüri Lunt, Kuldar Ilus, Peeter Kilk tegevjuht: Indrek Saar töötajaid: 77 asukoht: Viljandi Foto: Julia-Maria Linna Leviehitus OÜ juht Indrek Saar Tallinnas ehitusobjektil. ei olnud ühtegi halba objekti. Muidu tuleb ikka ette, et mõni objekt lõppeb kehvemini, kahjumiga näiteks, selgitab Saar menu. Büroohooneid ja korterelamuid ehitava firma mulluse õnnestumisena nimetab Saar ka head arendustööd. Kinnisvaraarendajad kaasasid meid juba projektide arendusse, nii oli lihtsam ehitada, räägib Saar. Tänavu on plaanis sarnane koostöö kahe partneriga. Sellisel juhul teenime nii arenduselt kui ka ehitamiselt, kiidab ta. Siiski ei pääse Leviehitus ka pingelisematest aegadest tööjõuprobleemid kimbutavad neidki. Samuti on sagedased mureallikad ehitustähtajad ning materjalipuudus. Kuigi suurem osa töid tehakse allhanke korras, on hetkel firmas töölisi umbes kuuekümne ringis. Viljandimaa TOP Teisel kohal AS Rootsi Mööbel Uute toodete mahud kasvavad kasumiga Mööblidetaile tootev firma Rootsi Mööbel AS kahekordistas oma kasumi, investeerides uutesse toodetesse. II KOHT Rootsi Mööbel AS põhitegevusala: mööbliosade tootmine asutatud: omanik: Träknaggen I Göteryd AB (Rootsi) tegevjuht: Andres Soosaar töötajaid: 44 asukoht: Viljandi maakond Välgita, Saarepeedi vald Kuna meil on üsna hea turupositsioon, võisime valida ning võtsime sisse kallimad tooted, mis vajavad vähem käsi- ja rohkem masinatööd, selgitab Soosaar. Möödunud aastal toimus muutus toodangu struktuuris Soosaare jutu järgi on tänavu ostjaid teavitatud, et juunis minnakse kollektiivpuhkusele ning mõne toote valmistamine peatatakse. Nüüd siis töötame väga tugevalt uute toodete kallal ja teeme investeeringuid uutesse seadmetesse, jutustab Soosaar. Soosaare sõnul on praegused tooted tõusufaasis. Nende toodete kasv, mida me oleme kogu aeg teinud, oli märkimisväärne, protsenti, möönab Soosaar ning prognoosib jätkuvat kasvu. Maailm on hulluks läinud. Inimesed ostavad mööblit järjest rohkem. Siit Saarepeedi külast ei saa aru, mis toimub, Foto: Maris Ojasuu Saar nendib, et praegu on tööliskaader püsiv. Soome läks buumi ajal viis kuni kümme inimest, räägib Saar. Kuid meie maine on niivõrd hea, et uusi noori tuleb juurde, lisab ta. Küsimusele, mismoodi Leviehitus inimesi motiveerib, vastab Saar naerdes: Diplomaatiliselt vastates meie palgad on konkurentsivõimelised. aga välja minevad tootmiskogused on meeletud, mõtiskleb ta. Rootsi Mööbel ASi toodang rändab eranditult piiri taha ning Eestimaal neile konkurente ei ole. Soosaare kinnitusel jõuavad Eestis toodetud mööbliosadega valmistooted lõpuks Ikeasse. Me töötame neile firmadele, kes valmistavad Ikea jaoks lõpptoote. Oleme spetsialireeunud detailide valmistamisele, nendib ta. Kindlasti ei tea kõik Eesti inimesed, et kodumaal valmistatakse välismaa mööblist mõnd väikest juppi. Eestis ei ole Ikea kauplust. Selleks on meil liiga väike maa, et siia omaette kauplust teha, räägib Soosaar. Jaana Pikalev