Varju hoidev Äripanga suurosanik tuleb turvaturule

Transcription

1 MAGUSTÖÖSTUS Kommitootja tuleb Kalevi mängumaale Põlvamaa firma Kõlleste Kommimeistrid tuleb mesindussaadustega rikastatud šokolaadinišist odavamasse klassi. 6 7 TEHING Aeroc eestlaste käes tagasi Aeroc Internationali juhi IVAR PAPLAVSKISE sõnul ei kuulu Balti riigid ja Skandinaavia uue strateegia järgi enam Venemaa päritolu LSR Groupi huviorviiti. 6 7 Esmaspäev, 25. aprill 211 nr 79 (4263) 2,24 eurot (35 kr) /USD 1,4584 USD/,6857 /SEK 8,885 NordPool 47,44 Euribor 1,655% Varju hoidev Äripanga suurosanik tuleb turvaturule FOTO: ERIK PROZES Andrei Žukov omandas enamuse turvafirmas Alfastar. Suurima portsu aktsiatest müüs kunagine Jüri Pihli alluv kapos. Žukov on ka Pihli praegune tööandja. 4 5 PUUDUSED Rahakraanid võidakse sügiseni kinni keerata Euroopa Kontrollikoja auditiga EASis leitud puuduste tõttu võivad Regionaalarengu fondi maksed kinni jääda kuni oktoobrini. Kuue kuu jooksul EAS toetuste maksmisega hätta ei jää. 1 RIIGIFIRMA Eesti Post uurib suhtumist erastamisse Teiste küsimuste vahel uurib riigifirma Eesti Post klientidelt, kuidas nad suhtuksid sellesse, kui riigifirma oleks erastatud. Majandusministri arvates tasub sel teemal arutleda küll. 9 KINNISVARA Majade müügile kulub rohkem aega Tallinna lähiümbruse majade hinnad kerkisid esimeses kvartalis pisut. Eramute müügiaeg on veninud aga kuni aasta pikkuseks, sest ostja võtab endale otsuse kaalumiseks aega. 11 KOLUMN Meie naabruskonnas pole ühtki riiki, kes oleks täielikult ravimitööstusest loobunud. Tallinna Farmaatsiatehase personalijuht Kadri Randveer loetleb hulga põhjusi, mille poolest kodumaine ravimitööstus kasulik on. 14

2 2 TOIMETUS TEGIJA Peter Vesterbacka Põhjanaabrite poeg maailma vägevaimate hulgas ÄRIPÄEV 25. aprill 211 toimetaja Villy Paimets, tel , epost Nokia otsimine hakkab Eesti kõnepruugist juba välja minema, ja õige ka, nutikamas klassis turuosa kaotava firma sarnaseks pole mõtet püüelda. Selle asemel võiks eeskujuks võtta mobiilimängu Angry Birdsi loonud firma juhi Peter Vesterbacka, kelle ajaleht Times valis maailma saja mõjukama inimese hulka. Tema naabrites nimekirjas on näiteks Twitteri looja Mark Zuckerberg, Saksa liidukantsler Angela Merkel, andmete lekitaja Julian Assange, aga ka poptäht Justin Bieber ja peatselt abielluvad prints William ja Kate Middleton. REPLIIK Valestiparkijad matkale Tallinna valestiparkijad saavad homsest lisakaristuse jalgsimatka tööstusmaastikul. Mupo teatas, et sõlmis uue parkimiskorda rikkunud sõidukite sundteisaldamise lepingu alates homsest viiakse teisaldatud sõidukid PõhjaTallinnas asuvasse Paljassaare põik 3 parklasse. Parkla asub pärapõrgus, lähimateks orientiirideks on Paljassaare sadam ja Tallinna Vee reoveepuhastusjaam. Pressiteate järgi saab Paljassaarde bussidega 26, 26a ja 59 (peatus Paljassaare) ja trammidega 1, 2 (Sitsi peatusesest jääb veel kilomeeter Paljasaare teed mööda astuda). Teisaldatud sõiduauto lunastamisekulu on 26 eurot, lisandub parklas hoidmise tasu 1,28 eurot tunnis (kuid mitte üle 2,56 eurot ööpäevas). Suure tõenäosusega lisandub nendele summadele ka taksoraha. SUNDTEISALDATUD sõiduki kättesaamiseks tuleb matk ette võtta Paljassaare põik 3 asub üsna kaugel. AJALOO ILU Väljakust saab keskus ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA 1 aastat tagasi. 25. aprillil 21. aastal kiitis Tallinna linnavalitsus heaks Viru väljaku müügi 65 miljoni krooni eest ainsana lõppvooru jäänud ASi SRV Kinnisvara ja ASi Merko Ehitus ühisfirmale Viru Väljaku Arenduse OÜle. Hetkeseis. Täna tunneme seda paika Viru Keskusena. HOMME Miks peaks kaubasaatja ELi transpordipoliitikasse oma etteanekud tegema? LOE ÄRIPÄEVAST 215/45R17 Goodyear Excellence 91W 15.9 rehvid24.ee alati parim hind Tel alfastar@alfastar.ee müüme parandame paigaldame tõenäoliselt parim hind Eestis! Broneeri rehvivahetus valmisf irma24.ee Valmisfirmad. Äri ja mittetulundusühingute muudatused (ka seoses eurole üleminekuga). Likvideerimisteenused. Tööõigus, võlaõigus. Kohtus esindamine. Täpsem info 24seven Consult OÜ, Rävala 8c 64, Tallinn Tel , kylli@valmisfirma24.ee Valve, tuletõrje ja videoseadmete müük Turvaprojektide koostamine ja projektijuhtimine Tehniline ja mehitatud valveteenus ning konsultatsioonid TEHNILISE VALVE ERIPAKKUMISED GARAAŽIÜHISTUTELE JUHTKIRI Eesti Post tuleb Tallinna Börsile? Ootame pikisilmi! Ä ripäeva teada on riik Eesti Posti osas põhimõttelist otsust langetamas. Kuid kas see tähendab osaluse müümist mõnele rahvusvahelisele suurkontsernile, näiteks Soome riigile kuuluvale Itellale, või hoopis aktsiaemissiooni ja Tallinna Börsile tulekut? Äripäev pooldaks Eesti Posti aktsiaemissiooni. Äripäev pooldaks Eesti Posti aktsiaemissiooni. See annaks kodumaisele tarbijale motivatsiooni eelistada partnerina kodumaist börsifirmat. See annaks kodumaisele investorile võimaluse oma raha taas mõnda rahvaettevõttesse kasvama panna. On ju selgemast selgem, et Tallinna Börs kui selline on viimaste aastatega üsna õblukeseks kuivanud. Börsilt lahkujaid on olnud enam kui uustulnukaid. Samuti on selgemast selgem, et Eesti Post vajab muudatusi. Sest praegune Eesti Post pole ju tegelikult kuigi lihtsalt lahterdatav ettevõte. On ta klassikaline kirjakandefirma või hoopis logistikaettevõte? Oma põhitegevuselt teenib Eesti Post kahjumit, mullu 4 eurot. Eelmisel aastal langes nii kirjade ja pakkide kui ka perioodika ja pensionide kojukande maht. Maailm me ümber on muutumas, pea see aegki käes pole, kui viimanegi paberkiri internetti kolib. Ja nii kurb kui see ka pole, pole paberajalehtedegi tulevik kuigi roosiline. Seega on Eesti Postist täiesti loogiline uusi turge, uusi tegevusharusid otsida. Logistikast teenis Eesti Post mullu juba tervelt viiendiku oma aastakäibest. Siin on arenguruumi ning börsiletulek annaks ehk investeeringuteks vajaliku lisaraha. Seni on nad ju laienenud kinnisvara müügist saadud rahast. Laienenud on Eesti Post aga uljalt, pea sama uljalt kui me kodumaine energeetikagigant Eesti Energia. Keda samuti pikisilmi Tallinna Börsile oodatakse. Eesti Post on kolmandikuga osaline Kasahstani Elektronpostis. Eesti Post teatas eelmisel suvel, et katavad kogu Baltimaad pakiautomaatide võrgustikuga. On ju, vähemalt esmapilgul, sama võõristama panevad sihtriigid ja sama suurejoonelised plaanid nagu Eesti Energial? Samas, kogu Euroopa, kaasa arvatud Läti Leedu postiturg avaneb juba 213. aastal. Selles valguses on Eesti Posti praegune laienemisiha ju igati tervitatav. Ning nende investeeringuvajadused samuti mõistetavad. Raha on aga siinsamas Eestis täitsa olemas, Äripäev usub küll, et Eesti Posti emissioon märgitaks täis. Seepärast arvabki Äripäev, et mõlema nimetatud riigifirma arengule tuleks börsiletulek kasuks. Piltlikult öeldes on neil mõlemal siin koduturul igav hakanud, seepärast trügivadki mujale. Kuna uusvana IRLiReformierakonna valitsuskoalitsioon lubas oma värskes valitsusliidu programmis kaaluda ka valitud riigiettevõtete noteerimist börsil, siis arvamegi, et nüüd võiks sõnadelt tegudele asuda. Või vähemalt kaaluma hakata. Pealegi, börsiletulekuga kaasneks ka läbipaistvus. Kui Eesti Energia käitub juba ammu sama avalikult kui börsiettevõte, kuna nende suured laenuandjad on seda nõudnud, siis Eesti Post paistab küll praegu silma pigem läbipaistmatusega. Konkurendid (nii kirjakande kui ka logistikaturult) spekuleerivad, et Eesti Posti hinnakujundus pole kuigi selge, nad vihjavad, et postifirma doteerib ühelt tegevusalalt teenitava rahaga teisi, kahjumlikke tegevusi. Ka nende kahtluseusside mahasurumiseks sobib börsiletulek kenasti. Seega Eesti Post Tallinna Börsile! Loe Äripäevast Parts toetab erastamisarutelu tänases lehes lk 3

3 ÜTLES Aivar Riisalu: Aidata ja toetada saab ikka seda, kes tahab, et teda toetatakse ja aidatakse. Riigikogu liikme arvates pole Gruusia eesti abist huvitatud, ja pole vaja jõuda ka timurlaste tasemeni, kes aitasid jõuga üle tee mutikese, kes üle tee minna ei tahtnud. LOE LÄHEMALT LK 9 LÜHIDALT aprill 211 ÄRIPÄEV toimetaja Meelis Mandel, tel , epost meelis.mandel@aripaev.ee Majandusminister toetab arutelu tekkimist erastamise ümber SILVIA KRUUSMAA silvia.kruusmaa@aripaev.ee Eesti Post küsib oma kaubamärgi telefoniuuringus muude küsimuste seas, kuidas inimesed suhtuksid sellesse, kui riigifirma oleks erastatud. Eesti Posti juhid kinnitavad, et erastamise plaan praegu aktuaalne pole, majandusminister Juhan Parts aga ütleb, et ühiskonnas võiks laiemalt arutada selle võimaluse üle. Uuriti tarbijate vajadusi. Eesti Posti äridivisjoni juht Rauno Stüff selgitas, et tegu on standardse uuringuga, mida perioodiliselt tehakse, et saada ülevaadet ettevõtte kuvandist. Stüfi sõnul oli 28. aasta küsimustikus, kui erastamise plaanide üle aktiivsemalt arutati, küsimus erastamise kohta samuti sees, seetõttu jäeti see sisse ka selle aasta uuringusse. Küsimuse mõte oli tollal saada tagasisidet võimaliku erastamise kohta ja kaardistada tarbijate hoiakuid. Mingit sisulist tähendust praegu plaanide seadmisel sellel küsimusel pole, kinnitas Stüff. 28. aastal ei pooldanud või pigem ei pooldanud 6% vastanutest postiettevõtte erastamist. Selle aasta küsitluse tulemusi veel teada pole. Eesti Posti juht Ahti Kallaste kinnitas, et praegu pole postiettevõtte müük päevakorras. Erastamisplaan pole aktuaalne. Majandusminister Juhan Parts leidis, et erastamise üle võib ühiskonnas arutada. Koalitsioonil pole konkreetset plaani. Viimati vaatasime riigile kuuluvate äriühingute kasvu EELMISELE küsitlusele vastanud Eesti Posti klentidest 6 protsendile erastamismõte ei meeldinud. FOTO: VEIKO TÕKMAN ja arenguplaane 28. aastal, siis markeerisime postiettevõtte puhul ühe teemana analüüsida, kas on mõtet otsida strateegilisi partnereid. Vaja on, et ettevõte suudaks rahvusvahelistuda, minna kaasa postiettevõtte paratamatu arenguga, keskenduda logistikale ja infologistikale, sest klassikaline kirjakanne väheneb, selgitas Parts. Olulised on kaks asja: et universaalteenus oleks tagatud ja et postiettevõte suudaks kaasas käia objektiivsete muutustega, areneda ja kasvada. Kuigi ette Oluline on, et universaalteenus oleks tagatud ja et postiettevõte suudaks kaasas käia objektiivsete muutustega, areneda ja kasvada. Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts võte teeb ka riigi omanduses läbi muudatusi, peab küsima, kas see on piisav pikaajaliselt. Praegu ühest selget vastust sellele pole, lisas Parts. Minister ütles, et tal endal pole ühest seisukohta, kas see on praegu hädavajalik. Riik Partsi sõnul praegu mingeid samme erastamise suunas astumas pole. Läbirääkimisi ei käi. Aga kolmenelja aasta jooksul võib see teema päevakorda kerkida, kui leitakse, et vaja rohkem kapitali või vaja kaasata strateegiline partner, sõnas ta. KKatte juht: julgeme tööd teha 45 peatöövõtjale Katuste ja fassaadide ehitusega tegeleva KKate Katusekattetööd OÜ müügijuht Riho Reispass rääkis, et ehitusfirmade üksteisele võlgu olemine on jätkuvalt üliterav teema. Minu hinnangul on Eesti turul 45 peatöövõtufirmat, kellele julgeb tööd teha ja pole paanilist hirmu, et raha kätte ei saa. Elu muudkui õpetab ja meie oleme oma panuse jätnud pea kõigile suurematele peatöövõtjatele, kes pankrotti läinud, ütles Reispass. Kahjuks leidub ikka veel tellijaid, tarnijaid ja alltöövõtjaid, kes FaciogaRägaga koostööd teevad. Show käib edasi, lisas ta. Eratellijaid on küll rohkem kui eelmisel aastal, ent firmade finantsolukord on tänavu tunduvalt kehvem kui mullu, peatöövõtja mõtleb ainult hinnale, kommenteeris Reispass. EHITUSUUDISED.EE Eesti reitingu väljavaade positiivne Reitinguagentuur Standard & Poor s (S&P) muutis möödunud nädala lõpul Eesti riigireitingu väljavaate stabiilsest positiivseks ning kinnitas reitingu tasemel A. Standard & Poor s märkis oma otsuses, et Eesti ekspordi ja Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskuses Korraldaja: Toetaja: Peasponsorid: Sponsorid: Koostööpartnerid: V Toiduainetööstuse Aastakonverents 211 Uue tõusu ootuses Registreerimine, hommikukohv Tervitus Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp Pöördumine Toiduliidu volikogu esimees Enn Kunila I session: II session: Moderaator: Sirje Potisepp AS Swedbank majandusanalüütik Annika Paabut Arengufondi juhataja Ott Pärna Lõuna Tseremoonial osaleb põllumajandusminister Moderaator: Katre Kõvask AS Emor ärisuuna juht Aivar Voog AS Kalev Chocolate Factory juhatuse liige Kaido Kaare Tervislik paus, toodete degusteerimine TOIDUAINETÖÖSTUS JA RIIK FAO (ÜRO Toidu ja põllumajandusorganisatsioon) hinnangud ja tulevikuprognoosid toiduainete tootmisel maailmas põllumajandusminister HelirValdor Seeder Tuleviku majandusarengud maailmas Eesti kasvuvisioon aastani 218 Eesti Parim Toiduaine 211 väljakuulutamine, võitjate autasustamine. Toiduliidu parimate eksportivate ettevõtete tunnustamine TOIDUAINETÖÖSTUSE TRENDID JA TULEVIKUSUUNAD Üldised tarbimistrendid Euroopas Turunduse roll ettevõtte strateegias Meedia mõju tarbijate meelsuse ja suhtumise kujundamisel AS Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik Diskussioonivoor: Meedia mõju avalikkusele AS A. Le Coq juhataja Tarmo Noop; AS Idea AD juhataja Evelin Mägioja; esindaja; AS Eesti Meedia juhatuse esimees Mart Kadastik Lõppsõna ja kokkuvõte moderaator 17. Vastuvõtt banketisaalis Aastakonverentsi hind 77 (kmga 92.4 ) Toiduliidu liikmetele 52 (kmga 62.4 ) Toiduliidu erialaliitude liikmetele 64 (kmga 76.8 ) Täpsem info ja registreerimine või telefonil majanduse taastumine on olnud muljetavaldav. See annab tunnistust paindlikkusest ja konkurentsivõimest. Eriti positiivne on, et kasvu ei tõuka tagant eelmisele kümnendile omane välise laenuraha sissevool. Agentuur eeldab, et valitsus jätkab konservatiivse eelarvepoliitikaga. Reitingu väljavaate muutmine positiivseks on selle tulemus, et Eesti on oma riigifinantside korrashoidmise nimel kõvasti pingutanud, kommenteeris Eesti Panga asepresident Märten Ross. ARIPAEV.EE Palava päikese eest kaitseb 3M päikesekile! Võtke ühendust saate murele lahenduse! Tootja esindus: 3M Eesti OÜ tel Müüjad: Prostokk OÜ, tel Proplastik OÜ, tel Paigaldajad: Kileprof OÜ, tel Ring Ajas OÜ, tel Viru Toonklaas OÜ, tel

4 4 KAANEL Kaupo Kuusik: Neil on hea tehniline kompetents. Taset näitab seegi, et viimane aasta turvatöötaja valiti just Alfastarist. ÄRIPÄEV 25. aprill 211 toimetaja Meelis Mandel, tel , epost Turvaettevõtete liidu tegevdirektor uue omaniku saanud turvafirmast. ÄRIPANGA suuromanik Andrei Žukov avalikkuse ees meeleldi ei figureeri. See pilt on temast eelmisest sajandist. FOTO: RAUL MEE LAIENEMINE Äripanga suurosanik sisenes turvaturule. Väljavalituks osutus Alfastar KOIT BRINKMANN Tallinna Äripanga juhatuse liige ning suurim omanik, Jüri Pihli tööandja Andrei Žukov ostis enamusosaluse turvafirmas Alfastar. Loodan, et uue omanikuga tulevad ka uued perspektiivid. Plaanid on seotud nii Eesti kui ka välismaaga, sõnas OÜ Turvateenistus Alfastar tegevdirektor ning vähemusosanik Kirill Samsonov. Ettevõtte tulevikuplaane detailsemalt ta veel avada ei soovinud. Vaatame rahulikult turgu, mis juhtuma hakkab, lisas Samsonov. Turu kokkutõmbumine sunnib muutustele. Hiljuti toimusid olulised muudatused ka kahe konkurendi juhtkonnas. Vahetus Urmas Sõõrumaale kuuluva K Grupi tegevdirektor, samuti on uus juhatuse liige ASis Securitas Eesti. Samsonovi sõnul on viimaste aegade vanger Tulemused Praegu tegemist veel väikse tegijaga OÜ Turvateenistus Alfastar majandustulemused, mln kroonides 4,23 käive 4,22 kasum ALLIKAS: MAJANDUSAASTA ARUANDED dused seotud turvateenuste turu langusega, kahe aastaga on see olnud kokku 6 miljonit krooni. Samas on konkurents väga tihe ning hinnasurve suur, kuid kõik vaatavad, kuidas turuosa suurendada. Eks nad ongi sama ambitsioonikad. Soovin, et neil hästi läheks, oleme omavahel normaalselt läbi saanud, iseloomustas Alfastari Margus Laasi, kes liikus hiljuti OÜ K Grupp Turvateenused juhatuse liikme kohalt ettevõtte nõukogusse. Ostupakkumisi varemgi. Alfastarile on varem tehtud mitmeid pakkumisi nii aktsiate müügiks kui ka koostööks. Viimase puhul võib küll kulusid kokku hoida, kuid turvateenuse tase võib seetõttu hoopis langeda ja seda pole Alfastari omanikud soovinud. Nüüd on aga Žukovi ettevõte AS Leonarda Invest ostnud 78 protsenti Alfastari osakutest. Väike osa sellest kuulus pankrotistunud viinatöösturile Igor Savenkovile ja tema äripartnerile Aleksandr Tokarevile. Suurima portsu müüs Alfastari juhatuse liige Grigori Levtšenko, kes töötas kunagi Jüri Pihli alluvuses kaitsepolitsei osakonnajuhina. Žukovi palgal on praegu ka Pihl, eelmise aasta lõpust on ta lennundusega tegeleva Panaviatic Holding ASi juhatuse liige. Samsonovi sõnul ei tulnud Žukov Alfastari omanikeringi Savenkovi pankrotiprotsessi kaudu, kus ka Žukovi osalusega firmal oli nõue, vaid üksteist tuntakse juba pikemat aega. Üle kümne aasta on Tallinna Äripank olnud Alfastari klient. Ka Samsonov müüs Žukovile osasid maha, 48 protsendi asemel kuulub talle nüüd 28 protsenti ettevõttest. Samsonov on endine kriminaalpolitsei mõrvaosakonna töötaja, kes enne Alfastari asutamist töötas kaks aastat turvafirma ESS sisekontrollis. Sünnist saadik kasumis aastal asutatud Alfastaril on 23 töötajat ning ettevõte on kõik aastad lõpetanud kasumiga ning toonud omanikele ka dividende. Peamine tegevuspiirkond on Tallinn koos lähiümbrusega. Kuni 26. aasta suveni olid turvafirma omanikeringis ka Paldiski Põhjasadama omanikud Aleksei Tšulets ning Aleksandr Nakonetšnõi. Žukov talle saadetud küsimustele ei vastanud. ALFASTARI tegevdirektor Kirill Samsonov: plaanid on nii Eesti kui ka välismaaga. FOTO: ERIK PROZES

5 48% Tallinna Äripangast kuulub Andrei Žukovile. Veel möödunud aasta alguses oli suur osa Äripanga aktsionäridest palmisaartele registreeritud. ALLIKAS: ÄRIPÄEV KAANEL aprill 211 ÄRIPÄEV toimetaja Meelis Mandel, tel , epost meelis.mandel@aripaev.ee Eks nad ongi sama ambitsioonikad. Soovin, et neil hästi läheks, oleme normaalselt läbi saanud. Margus Laasi, K Grupp Turvateenused nõukogu liige 6 miljonit krooni on viimase kahe aastaga Eesti turvateenuste turult kadunud. Üle poole Äripanga omanikest oli peidus Äripäev kirjutas eelmise aasta alguses Tallinna Äripanga aktsionäridest. Toona kuulus pangast Andrei Žukovi firmale Leonarda Invest 21,8 protsenti, lisaks kuulus talle ASi Grand Marketing kaudu veel 3,3 protsenti ning TBB Investi kaudu umbes 1,5 protsenti. Kuid üle poole Äripanga aktsiate omanikest peitis ennast sisuliselt varifirmade taha. Et veerand Tallinna Äripanga aktsiate omanikest koondus ühele aadressile ja juhtidena näidati samu firmasid, võis eeldada, et seal taga on üks ja sama isik või seltskond. Teine veerand panga aktsiatest kuulus erinevatele Küprosel, Briti Neitsisaartel ja USAs registreeritud firmadele. Mitte ühegi nn varifirmadele kuuluva ettevõtte osalus Tallinna Äripangas ei ületanud 1 protsendi piiri. Ka eraisikuna Äripanga aktsiaid omavale Venemaa kodanikule Joulia Belakhovale kuulus neid piinliku täpsusega 9,95 protsenti. Krediidiasutuste seaduse järgi tekib 1 protsendi piiri ületamisel aktsionäril pangas oluline osalus ning finantsinspektsioon peab hindama sellise aktsionäri laitmatut ärialast mainet. Ta ei tohi olla kriminaalse taustaga, tal peab olema piisavalt hea finantsseisund või võimekus finantse kaasata, ning hea renomee. Mullu oktoobris suurenes Leonarda Invest osalus Tallinna Äripangas 48,3 protsendini. Maxima Eesti OÜ otsib oma meeskonda töötervishoiu ja tööohutuse üksuse juhatajat Asukoht: Tallinn Töö kirjeldus: Igaaastaste strateegiate väljatöötamine töökeskkonna riskianalüüsi koostamiseks ja riskide vähendamiseks. Auditi läbiviimine töötingimuste nõuete täitmise kohta ettevõttes. Töötervishoiu ja tööohutusjuhendite ning muude dokumentide koostamine. Ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuskoolituse programmide koostamine ning koolituste läbiviimine personalile. Ohutegurite mõõtmiste korraldamine ettevõttes. Tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimine ning nendest hoidumise tagamine. Suhtlemine Tööinspektsiooniga. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse nõuete täitmine ja järgimine. Kommentaar Oodata on turvateenuste turu ümberjagamist KAUPO KUUSIK Eesti Turvaettevõtete Liidu tegevdirektor Alfastar on klassikaline tubli turvafirma. Ettevõte, mis toodab kasumit. Valveteenuse turul võistleb koos K Grupiga neljanda koha pärast. Kõige suurem on G4S, järgnevad Pristis ja Securitas Eesti. Tallinna ja pealinna lähiümbruse mastaabis on Alfastar väga arvestatav tegija. Neil on hea tehniline kompetents ning nad on ka turvatehnika edasimüüjad. Taset näitab seegi, et viimane aasta turvatöötaja valiti just Alfastarist. Kindlasti käib praegu turvateenuste turu ümberjagamine. Turg on küll väike, aga huvitav. Lähiajaloost meenutame Skorpioni ülevõtmist Pristise poolt, kindlasti on ka K Grupil Sõõrumaa omanduses palju suuremad ambitsioonid. Turuosa suurendamise võimalused on investeerida teenuste arendamisse ning regionaalse leviku suurendamisse, konkurendi ülesostmine või temaga koostöö tegemine. Kandidaatidele esitatavad tingimused: tehniline kõrgharidus (insener) töökogemus selles valdkonnas juhtimise aluste ja seaduste tundmine oskus töötada andmebaasiga analüütiline mõtlemisvõime arvuti kasutamise oskus valmisolek töölähetusteks vastutustundlikkus hea eesti ja vene keele oskus, inglise keele oskus algtasemel Ootame sinu CVd! Kristina Jürgenson personali arendamis ja värbamisüksuse juhataja kristina.jurgenson@maxima.ee tel ; Inglismaa (UK) BeNeLux Saksamaa Prantsusmaa Taani Täis ja osakoormate importeksport megahaagistega AS Olbtar olbtar@olbtar.ee

6 6 UUDIS toimetaja 25. aprill 211 ÄRIPÄEV Meelis Mandel, tel , epost TÖÖSTUS Aeroc taas eestlaste käes. Venemaa börsifirma loobus Balti ja Skandinaavia poolest ANNE OJA, ALYONA STADNIK, KADRIN KARNER Suurema kärata ostsid eestlased tagasi Eesti ühe suurema poorbetoontoodete tootja Aeroc Vene suurelt ehitusmaterjalitööstuselt. Vene ehitusmaterjalide gigandi, börsil noteeritud LSR Groupi ning Jazeps Paplavskisele kuuluva Yaiko 4,3 miljoni eurone tehing mahtus mullu Balti riikide kahekümne suurema ülevõtutehingu sekka. Sellele, kas tegu oli pikaajalise plaani teostumise või pigem sunnitud käiguga, otsest vastust saada ei õnnestunud. LSRi uuenenud strateegia kohaselt ei kuulu Baltimaad ning Skandinaavia riigid LSRi sihtturgude hulka. Samas meile on see piirkond ajalooliselt olnud koduturuks, selgitas Jazeps Paplavskise poeg ja Aeroc Internationali juht Ivar Paplavskis ülevõtutehingu tagamaid. Finantsiliselt oli tegemist omavaheliste nõuete tasaarveldamisega, lisas ta. Sõbralik lahutus. Möödunud aasta lõpuks leppisid LSR Group ja Yaiko kokku, et LSR kasutab Aeroci kaubamärki Venemaal ja Ukrainas, jätkates kahe tehasega Ukrainas ja tehasega Peterburis. Paplavskistele jäid poorbetoontoodete tehased IdaVirumaal Kunda lähedal ja Riia külje all Saulkalnes. Oma toodangu müüvad nad seejuures Balti riikides ja Skandinaavias. Nüüd plaanib Aeroc International taastada kriisieelseid tootmis ja müügimahte. Järgmise viie aasta eesmärk on saavutada kaks kolmandikku kriisieelsest mahust Balti riikides ja Skandinaavias, ütles Paplavskis. Ettevõtte jagunemise tõttu ei ole Aeroc Internationali 29. ja 21. aasta konsolideeritud tulemused võrreldavad. Meie praeguste põhiturgude ehk Balti ja Skandinaavia regiooni käive moodus Ma arvan, et neil on nüüd raske viia oma kaupa Venemaale, kuna seal on olemas Venemaa suuruselt teise ehitusmaterjalidetootja LSRi tehas. Vjatšeslav Šlõk, Silbeti tegevdirektor tas 29. aastal 4,9 miljonit eurot, vastav number 21. aastal oli 5,8 miljonit eurot aastaks planeerime selles regioonis 7,3 miljoni eurost käivet ning positiivset rahavoogu, täpsustas Paplavskis aasta esimese kvartali tulemused kinnitavad seda prognoosi. Suurem osa kahjust tuli Ukrainast. Paplavskis lisas, et Aeroc Internationali kontserni 28. ja 29. aasta tulemustele avaldas olulist mõju ülemaailmne finantskriis ja sellest tulenenud ehitusmahtude vähenemine. Suur osa Aeroc Internationali kahjumist oli seejuures tingitud Ukraina tehaste ehituse ning omandamise kuludest, sealhulgas Ukraina grivna devalveerimisest, rääkis Paplavskis. Omanikevahetuse ning ettevõtte jagunemisega seotud tehingute tulemusel vastab Aeroc International ASi omakapital eelmise aasta lõpu seisuga seaduse nõuetele. Ettevõtte juht näeb võimalusi. Paplavskise sõnul on ehitussektori märkimisväärsest taastumisest tervikuna veel vara rääkida. Samas on meil kõigis piirkonna riikides oluline arengupotentsiaal ka praeguses turusituatsioonis, lisas ta. Eramute ehitamisel laialt kasutatavate poorbetoonblokkide tootja kasum ja müüginumbrid kerkisid ehitusbuumi ajal taevasse, kuid langesid seejärel järsult. Igatahes kirjutasid audiitorid 28. aasta majandusaruandesse, et kontserni lühiajalised kohustused ületasid aasta lõpuks käibevara ligi neli korda. Aeroc Internationali on võimalik käsitleda jätkuvalt tegutsevana, kui võlakirjade lunastamise ja laenulepingute tähtaegasid on võimalik pikendada või leida alternatiivseid finantseerimise allikaid, märkisid audiitorid. Aasta hiljem juhtisid audiitorid tähelepanu sellele, et kontserni omakapital oli muutunud negatiivseks. Oleme arvamusel, et ettevõtet on võimalik käsitleda jätkuvalt tegutseva äriühinguna ainult siis, kui omanikud taastavad ettevõtte omakapitali, märkisid nad. Oluline on, et meil üldse tööstust oleks Ehitusmaterjalide tootjate liidu tegevdirektori Enno Rebase sõnul on oluline, et meil oleks tööstust, samas pole väga oluline, kes on omanikud. Muidugi on alati meeldiv, kui on ka eestimaist kapitali tööstuses, sest minule tundub, et tööstus väga kerges olukorras ei ole, ütles Rebane, kelle sõnul leitakse pidevalt, et tööstus mõjutab halvasti meie keskkonda ja inimesi. Samas on tema sõnul tööstus ju see, mis annab võimaluse ka teistel teenusealadel tegutseda. Seega on tähtis, et just Eestis oleks tööstust. Kas see on laias laastus meie oma või võõras, on nö vormiline küsimus, ütles ta. Rebase sõnul on nii suurel kui ka väiksel firmal oma head ja vead. Suuremal äril on eeliseks, et nad saavad oma asjad odavamaks ajada, ja väiksema äri eeliseks on paindlikkus ning võimalus suhteliselt kiiresti ümber orienteeruda. Kas see, et Aeroc loodab jõuda masueelsete majandustulemusteni, on ehitusmaterjalitootjatel praegu üldse võimalik? Rebase arvates pole see iseenesest võimatu tahtmine. Paljud meie ettevõtetest, kui nüüd ka Aerocist rääkida, sõltuvad ekspordist ja ekspordivõimalused on suhteliselt avarad, nentis ta. Meie liidus oleme praegu arvamusel, et kui majandus alles hakkas tõusma, siis ehitustööstus ei pruugi nii ruttu tõusma hakata. Tänavu väga positiivseid tulemusi Eestis oodata ei julge, aga eksport läks ehitusmaterjalitööstuses väga hästi ka juba eelmisel aastal. Kui arvestada, et Skandinaavias on ehitusarengud juba väga positiivsed, võib ekspordivõimalusi juba leida, rääkis Rebane. Ehitusmaterjalide tootjate liit loodab, et avalik sektor või Euroopa rahaga ehitatavad objektid ning soojustuse ja energiasäästu küsimused aitavad kaasa, et ehitus tõuseks. Ootaks Eesti sees väikest tõusu, aga väga optimistlikud me ei ole, lisas ta. Rebase sõnul on olukord nigel neil, kes tegutsevad killustiku, liiva või betoonisegude valdkonnas. Näiteks killustikule hakati masu ajal poliitiliste otsustega 25% kaupa makse juurde panema, samas teedeehituses kodumaist materjali kasutada ei taheta. Ettevõtted on pihtide vahele jäänud ja sealt ei oska kohe kuidagi midagi positiivset näha, tõdes Rebane. Kes ekspordivad, nemad saavad optimistlikumad olla, lisas ta.

7 ÄRIPÄEV 25. aprill 211 toimetaja Meelis Mandel, tel , epost UUDIS 7 Tulemused Kiire tõusu vilju maitsta ei jõutudki Aeroc Internationali majandustulemused mln kroonides 8 6 käive 579 Miljonivõlgnik Viiol on edukas eraettevõtja Kõik rehvid kohe laos AEROC Internationali juht Ivar Paplavskisel on omandatud tehastega selge plaan: saavutada kaks kolmandikku kriisieelsest mahust Balti riikides ja Skandinaavias. FOTO: RAUL MEE Mis on mis Aeroc International REGISTREERITUD ENDISED NIMED Kiviõli AS, Yaico Grupp AS, Aeroc Grupp AS ENDISED OMANIKUD Yaico kõrval: Santora Trade OÜ, LSR Group, Open Joint Stock Company LSR Group (viimane omas aastavahetuseni 9% aktsiatest) Askembla Growth Fund oli Aeroc Internationali tütarfirma Aeroc ASi omanikeringis aastatel AEROCI asutas 199ndate lõpus endine Silikaatbetooni Instituudi uurimisjuht Jazeps Paplavskis. Instituut uuris nõukogude ajal poorbetooni tehnoloogiat. AS YAICO on Paplavskiste perefirma. AEROC INTERNATIONAL AS on valdusfirma, kuhu kuuluvad tehased Eestis ja Lätis ning müügiesindus Leedus. Skandinaavias ning Kaliningradis tegutsetakse volitatud edasimüüjate vahendusel. 4 2 ALLIKAS: AEROC INTER NATIONAL AS kasum 212 Kommentaar Venemaata Aeroci käive kukub VJATŠESLAV ŠLÕK, seinaplokke ja muid ehitusmaterjale tootva Silbeti tegevdirektor Aeroci enam kui miljardikroonine käive tuli tänu Venemaa ettevõtetele. Venemaata ei saavuta seda käivet, kuna neil on alles tehas Eestis ja Lätis. Tean nii palju, et Läti tehas ei töötanud eelmisel aastal ega tööta ka sel aastal. Eesti jaoks ei muuda see midagi, et Aerocil on nüüd taas Eesti omanikud. Ma arvan, et neil on nüüd raske viia oma kaupa Venemaale, kuna seal on olemas Venemaa suuruselt teise ehitusmaterjalidetootja LSRi tehas. LSR tegeleb väga palju riigi projektidega. Ma töötan selles sektoris 33 aastat ja võin öelda, et loomulikult on kergem töötada ja majandada, kui ettevõte teeb koostööd suure ettevõttega ehk kuulub kontserni. See on sama hea, kui elada väikese riigi asemel impeeriumis. Seega on majanduslikus mõttes parem töötada kontsernis, kui aga rääkida vabadusest, on parem pigem olla üksinda. Meie eesmärk on raske aasta üle elada, muid plaane ei ole. Aasta tulemused tulevad heal juhul samasugused kui mullu. Mingit suur kasvu ei ole ehitusplokkide tootjatel oodata. Masueelse taseme saavutamiseks läheb umbes kolm aastat, maksimum viis aastat. Silbetil läks esimene kvartal väga halvasti, müüsime isegi vähem kui eelmisel aastal samal ajal. 21 läks paremini kui 29, aga mitte kõige paremini. Teenisime umbes 25% sellest mis kriisiajal. Ehitus taastub pärast kriisi kõige viimasena. See juhtub siis, kui on näha tõelist ehitustegevust, mitte ainult Euroopa raha eest tehtaval teedeehitusel. Alles siis on võimalik rääkida majanduse tõusust. Endine kasiinosõltlane Avo Viiol tegutseb IdaVirumaal juba aastaid eduka eraettevõtjana, ehkki viimati maksis ta omal ajal Kultuurkapitalilt riisutud ning mänguautomaatidesse lastud 8,5 miljonist kroonist riigile tagasi 28. aasta lõpus, kui talt laekus 347 krooni ja 25 senti, kirjutas Põhjarannik. Pikaajalised töösuhted. Jõhvi vallavalitsus on Viioli firmalt Viru Äriteenindus aastaid konsultatsiooniteenust ostnud, peamiselt suuremahuliste hangete läbiviimisel. Püsilepingut meil pole, ostame talt teenust keerulisemate hangete puhul, et mitte oma töötajaid liigselt üle koormata, selgitas Jõhvi vallavanem Tauno Võhmar. Võhmar ütles, et Viioli teenuse maksumuse suurusjärk ühe hanke kohta on keskmiselt 1 eurot, mõnikord vähem, mõnikord rohkem. Oleksandr Filatovile kuuluv OÜ Tehnonord rajab Muuga sadama tööstusparki väetise granuleerimistehase, mis läheb maksma 26 miljonit eurot. Tallinna Sadama teatel sõlmisid nad teisipäeval OÜga Tehnonord koostöölepingu Muuga sadama tööstusparki väetise granuleerimistehase rajamiseks. Tehase esimese etapi ehitus peaks algama 212. aastal ning tehas valmima 214. aastaks. Tehase kogutoodang on 14 tonni väetist aastas. Tehase rajamine läheb operaatorile maksma ligi 18 miljonit USA dollarit (12 miljonit eurot). Just IdaVirumaa klientidele suunatud ning Jõhvis Kruusa tänavas juriidilist aadressi omav Viru Äriteenindus on Viioli käes alates 25. aasta oktoobrist, enne seda tegutses firma teise omaniku ja nime all. Viimane majandusaasta aruanne, mis on äriregistrist kättesaadav, on tehtud 28. aasta kohta ning selle aasta lõpuks oli Viioli firma jaotamata kasum 258 krooni ja 95 senti. Viiol väldib võlateemat. Viiol ise on oma tegemistest rääkides tõrges, põhjendades seda asjaoluga, et temast kiputakse ajakirjanduses vaid halba kirjutama. Korduvale küsimusele, mis põhjusel ta pole oma võlast pikka aega sentigi tagasi maksnud, ehkki tema firma kasumit teenib, Viiol ei vastanud. See on ebameeldiv teema ja kui te midagi muud ei küsi, siis ärge seda ka küsige, sõnas ta. Muugale kerkib 12 miljoni eurone väetisetehas ARIPAEV.EE 26 miljonit eurot läheb maksma Muuga sadama tööstusparki rajatav väetise granuleerimistehas. Nõudlus väetise järele suur. ASi Tallinna Sadam juhatuse esimehe Ain Kaljuranna sõnul on LääneEuroopas praegu väetise järele väga suur nõudlus. Tehnonordi tehase peamine potentsiaalne klientuur asubki ennekõike Saksamaal, Iirimaal ja Hollandi, ütles Kaljurand. Tooraine tehase toodangu jaoks tuleb Venemaalt, tehase sisseseade kavatsetakse osta USAst ning tehast hakkab käitama kohalik tööjõud. Tehnonord OÜ juhataja Oleksandr Filatov sõnas, et otsuse rajada tehas just Muuga sadamasse tingis ennekõike sadama hea asukoht ja looduslikud tingimused ning Eestis üldiselt valitsev soodne ärikliima. Tehnonord OÜ loodi 25. aastal ning ettevõtte omanik on Oleksandr Filatov, kellel on 15aastane kogemus väetiseäris ning kes tegutseb nii Venemaal, Ukrainas kui ka Inglismaal. Tehnonordi partner selles projektis on Inglise firma Amsprill Fertilizers & Technologies Ltd, kes aitab Tehnonordil projekti finantseerida ning turustada tehase tooteid sihtturgudel. LOGISTIKAUUDISED.EE Advokaadibüroo Hansa Law Offices müüb kirjalikul enampakkumisel järgmised kaubamärgid: Y2K (reg. nr ; M2622 ja M2425) OLD THOMAS (reg. nr 34198) Alghind 32 eurot. Omand loovutatakse pakutud summa tasumisel. Pakkumised esitada 16. maiks 211 kell 15. aadressil Gonsiori 7, Tallinn või epostiga aadressil tallinn@hansalaw.com. Enampakkumise korraldaja jätab endale õiguse tagasi lükata kõik pakkumused. Telli: või tule: SuurSõjamäe 42a, Tallinn Palmtek Kaubandus OÜ avatud E R 1 18 tel epost palmtek@palmtek.ee Lisainfo telefonil Uusim staartahvel ipad 2 nüüd müügil! rehvid24.ee alati parim hind VÕLAD Portugali võlad on arvatust suuremad Portugal korrigeeris 21. aasta eelarvedefitsiiti poole protsendi võrra ülespoole, kirjutas Handelsblatt. Portugali statistikaamet teatas, et ametlikel andmetel oli eelarvedefitsiit 21. aastal 9,1 ja mitte 8,6 protsenti, nagu varem teatatud. Uued andmed edastati Lissabonist ELi statistikaametile Eurostat. Portugali valitsuse jaoks tähendab see teade tagasilööki läbirääkimistel ELi päästeplaani üle, mis peaks päästma riigi pankrotist. SANEERIMISTAOTLUS Koger & Partnerite pankrotioht püsib Kohus lükkas tagasi ehitusfirma Koger & Partnerid saneerimistaotluse, mis tähendab, et pankrotioht püsib ning Andres Kogeril tuleb jätkata võitlust oma firma ja hea nime päästmiseks, kirjutas Eesti Ekspress. Firma teatel on võlausaladajad saneerimismenetlusega nõus. Hinnad alates 579 TEHNIKA LIIKUVALE INIMESELE!

8 8 UUDIS toimetaja 25. aprill 211 ÄRIPÄEV Meelis Mandel, tel , epost Mis on mis OÜ Kõlleste Kommimeistrid MEEKOMMIDE RETSEPTIDE AUTOR IMRE SOKK pakkus oma toodangut esimest korda avalikkusele 26. aastal Põlvas ökomessil Endised metsaärimehed Imre Sokk ja Heinar Väljak asutasid OÜ Kõlleste Kommimeistrid Kõlleste Kommimeistrid alustas meesaaduseid sisaldavate kommide tootmisega Põlvamaal Kõlleste vallas Veski külas. MÄRTS 29 tootmine koliti Võru linna Sokust sai firma ainuomanik Kõlleste Kommimeistrid alustab taas tootmist Kõlleste vallas Veski külas. ETTEVÕTTE KÄIVE oli 21. aastal 1,7 miljonit krooni ning kahjum oli,2 miljonit krooni. Aasta varem teenis firma 2,8 miljoni kroonise käibe juures,2 miljonit krooni kasumit. ÜLE SAJA KOMMISORDI ja üle 2 erineva šokolaadi on Imre Sokk välja mõelnud. TARUVAIGU JA ÕIETOLMU KA SUTAMISE ŠOKOLAADI SEES on Sokk kaitsnud kasuliku mudeliga. TÄNASEST tegutsevad Kõlleste Kommimeistrid taas Veski külas. FOTO: VÄINU ROZENTAL TOIDUAINETÖÖSTUS Põlvamaa kommitootja tahab Kaleviga rinda pista. Nüüd tehakse ka masumaiust VÄINU ROZENTAL vainu.rozental@aripaev.ee Mesindussaadusi sisaldavate ja kallihinnaliste šokolaadikommidega tuntust kogunud Põlvamaa firma OÜ Kõlleste Kommimeistrid panustab ühe enam odavamale toodangule ehk tavalistele šokolaadtahvlitele. Kommentaar Väiketootjaid vaja RUTH ROHT ASi Kalev Chocolate Factory kommunikatsioonijuht On igati tervitatav, kui lisandub kodumaiseid kondiitritööstusi. Praegu me siiski otsest konkurentsi ei tunneta ja nende turuosa on marginaalne. Kalevi peamised konkurendid on välismaised suurtootjad. Eelmisel nädalal kolis Kõlleste Kommimistrid tootmise Võru linnast ära ja tänasest valmistab ettevõte taas magusatoodangut Põlvamaal Kõlleste vallas Veski külas. Märtsi lõpust on ettevõtte ainuomanikuks Imre Sokk. Eliitmaiuse kõrvale asub nn rahvašokolaad. Meie selge suund on odavuse poole ja püüame end kõvasti suruda sellesse hinnaklassi, kus on Kalev, Laima ja teised magusatootjad, ei varjanud Kõlleste Kommimeistrite juht ja ainuomanik Sokk oma ambitsioone. Tõsi, päris nende hinnataset me ei saavuta, meie šokolaadi hinnad jäävad umbes viiendiku võrra kallimaks. Ajaloo suurima käibe saavutamine kohekohe tulemas. Soku sõnul hakkasid nad mullu juunis odavamat tahvelšokolaadi tootma masu tõttu. Vahepeal tekkis lausa ukse kinnipanemise tunne, tunnistas Sokk. Aga me tegime odavtoodete sarja ja see tõstis meie käibe normaalsesse seisu. Praegu oleme taas lähenemas oma ajaloo suurima käibeni umbes 13 eurot ehk üle 2 krooni kuus. Kui praegu on Kõlleste Kommimeistrite tooteportfellis kolm odavšokolaadi (maapähklitega, kohviga ja musta pipraga), siis õige pea lisandub odavseeriasse veel kolm šokolaadtahvlit. Aprilli algul saime odavtoodetega Lukoil Eesti ketti sisse ja läbirääkimised käivad Olerexi ning Statoiliga, täpsustas Sokk. Just tanklad on kohad, kus on võimalik müüa sellist kaupa nagu šokolaad. Suurde poodi minnakse ostma eelkõige toidukraami, mitte niivõrd magusat. Soku sõnul ei kasuta nad odavtoodetes kalleid mesindussaadusi. Samuti teeb toote odavamaks see, et kui me keskendume teatud tööpäevadel vaid ühele konkreetsele tootele, vähenevad tööjõu, elektri ja muud kulud, rääkis Sokk. Kõlleste Kommimeistrite ainulaadsed šokolaadikommid, mis sisaldavad mesindussaadusi, valmivad käsitööna. Ainuomanikuna saan otsuseid kiiremini vastu võtta. Kõlleste Kommimeistrite omanik Imre Sokk Kommimeistrid jõudsid ringiga koju tagasi. Kulude kokkuhoiu eesmärgil kolis Kõlleste Kommimeistrid oma tootmise Võru linnast taas sinna, kus 27. aasta suvel tootmist alustati ehk Kõlleste valda Veski külasse. Endine tootmishoone seisis vahepeal üle aasta tühjana. Ei ole mõtet tootmisruumide eest kallist renti maksta, kui on olemas oma tootmispind, samuti oli Võru tootmisruumis niiskusega tõsiseid probleeme, põhjendas Sokk ümberkolimist. Sellel nädalal sain ka veterinaarametist loa, mis lubab Veski tootmisruumes taas alates esmaspäevast tootmise käivitada. Sokk lisas, et peamiselt Põlvast pärit töötajatega probleeme ei teki, sest nii Veski külla kui ka Võrru on Põlvast sama maa. Äri Venemaaga lõppes seekord fiaskoga. Kõlleste Kommimeistrid rentis üle aasta tagasi Võru endises pagaritöökojas viis korda suurema tootmispinna lootuses suurendada tootmismahtu mitu korda. Silme ees terendus tookord ka pääs suurele Venemaa turule, mis paraku liiva jooksis. Meie koostööpartner jäi meile võlgu ja seepärast kadus usaldus tema vastu, lausus Sokk. Aga me ei ole mõtet minna Venemaale maha matnud. Tuleb leida ausam partner ja kaaluda varianti hakata komme tootma kohapeal või müüa frantsiisi. Kauba üle Venemaa piiri toimetamise protseduurid tõstavad ühiku hinda liiga palju. Meie tooted on ju isegi kallid ja sellele veel kümmekond protsenti juurde lisada pole mõttekas. Möödunud kuul sai Sokust Kommimeistrite ainuomanik. Kui seni oli Kõlleste Kommimeistrite omanikuks lisaks Sokule ka Heinar Väljak, siis märtsi lõpust on Sokk ettevõtte ainuomanik. Ainuomanikuna saan otsuseid kiiremini vastu võtta, põhjendas Sokk, miks ta kompanjonilt osaluse ostis. Varem pidin teise osanikuga kõik läbi arutama ja seetõttu võisid otsused venida mitu nädalat või kauemgi.

9 ÄRIPÄEV 25. aprill 211 toimetaja Meelis Mandel, tel , epost UUDIS 9 Riisalu: Gruusia pole ise muutuda tahtnud MAANTEEKARIKASARI 211 Filter Maanteekarikasari alustab! Keskerakondlase ja Eesti Gruusia parlamendirühma liikme Aivar Riisalu sõnul on EestiGruusia suhted jahenenud sellepärast, et Gruusia ei ole ise tahtnud muutuda. See vaimustus, mis meil oli Gruusia vastu kolmneli aastat tagasi, on ära vajanud eelkõige Gruusia enda süül. Nad ei ole suutnud pöörata oma nägu euroopaliku süsteemi poole, kommenteeris Riisalu. Ärimehed mures Eesti riigi jaheda suhtumise pärast. Neljapäevane Äripäev kirjutas sellest, et heade poliitiliste suhete tuules Gruusiasse läinud Eesti ärimeeste lootused on osaliselt purunenud. Ettevõtjad kurdavad, et ka Eesti riigi huvi Gruusia vastu on kahanenud ning Gruusiasse suhtutakse kui projekti ja see projekt on lõppemas. Kuna Gruusia ei ole ise suutnud piisavalt kiiresti muutuda, siis et saa Riisalu sõnul Eesti talle ka abiks olla. Aidata ja toetada saab ikka seda, kes tahab, et teda toetatakse ja aidatakse. Muidu tekib selline situatsioon, nagu timurlastega oli, et mutike seisab tee ääres, timurlased tulevad ja aitavad mutikese üle tee ja mutike karjub. Tuleb välja, et ta ei tahtnudki üle tee minna. Gruusiaga on sama asi, sõnas Riisalu. Välisminister Urmas Paeti hinnangul on EestiGruusia suhted pigem head ja tihedad, ELi ja Gruusia suhete kontekstis on aga oluline samm jõuda vabakaubandusleppeni. Meie jaoks on oluline see, et Gruusias jätkuksid reformid ning muutuksid Gruusia suhted Euroopa Liidu ja NATOga, ütles Paet. Paeti sõnul on oluline jõuda Aidata ja toetada saab ikka seda, kes tahab, et teda toetatakse ja aidatakse. Aivar Riisalu, riigikogulane, Keskerakond vabakaubandusleppeni Euroopa Liidu ja Gruusia vahel, mis aitaks ka ettevõtete äritegevust, märkis Paet. Samuti on oluline viisade lihtsustamislepe Gruusia ja Euroopa Liidu vahel, lisas minister. Tõenäosus, et vabakaubanduslepe kunagi sõlmitakse, on ministri hinnangul suur, aga kõnelused on keerulised. Me huvi on, et kokkulepe oleks võimalikult liberaalne, sõnas Paet. ARIPAEV.EE Filter Maanteekarikasari I etapp / Püha Loomaaia 11. Rattaralli 12. Põhidistants: 79,4 km Lühike distants: 53,6 km Matkadistants: 27,8 km (tegemist ei ole võistlusega) SARJA PEASPONSOR REKLAAMTEKST Töötajaga töösuhte lõpetamisel katseajal arvesta rangete reeglitega Kuigi võib esineda arusaam, et katseajal on võimalik töötaja mittesobivuse korral antud ametikohale töölepingut üles öelda ilma komplikatsioonideta, siis paraku tööandja seisukohalt vaadatuna see nii lihtne ei ole. Katseajal on oluline veenduda ja hinnata, kas töötaja sobib ametikohale ning vajadusel õigesti lõpetada töösuhe. Vastasel korral võib töölepingu ülesütlemine olla tühine ning tööandjal tekkida kohustus maksta töötajale saamata jäänud töötasu või kuni kolme kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitist, kui töölepingu lõpetab töövaidlusorgan poole taotlusel. Alljärgnevalt anname juhiseid selle kohta, mida peab arvestama katseajal töösuhte lõpetamisel hilisemate pooltevaheliste arusaamatuste vältimiseks. Määratlege katseaja eesmärk ja tingimused Töölepingu seaduse kohaselt on katseaja eesmärgiks hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Töötaja sobivuse hindamisel on abiks töölepingu juurde kuuluv põhjalik ametijuhend koos kirjalike tööülesannete kirjeldusega, kus on kirjas ka katseaja konkreetsed eesmärgid. Katseaeg ei tohi kesta kauem kui neli kuud. Katseaega kestusega neli kuud eeldatakse. Seega, kui pooled on otsustanud, et katseaega ei kohaldata või kohaldatakse lühemana kui neli kuud, tuleb kokkulepe sõlmida kirjalikult. Tähtajaliste lepingute puhul, kui leping on sõlmitud lühemaks ajaks kui kaheksa kuud, ei või katseaeg ületada poolt lepingu kestusest. Katseaja hulka arvutatakse üksnes tegelik töötamise aeg. Katseaeg pikeneb ajal, mil töötajal oli õigus keelduda töö tegemisest (puhkuse, haiguse jms ajal). Katseaega saab kehtestada ainult töötaja tööle asumisel, mitte aga hilisemal töölepingu muutmisel. Seega ei saa täiendavat katseaega kohaldada ka siis, kui töötaja viiakse samas üle teisele tööle. Hinnake objektiivselt katseaja eesmärgi täitmist ja dokumenteerige tulemused Tööandja ei või töölepingut üles öelda põhjusel, mis on vastuolus katseaja eesmärgiga. Kui töötaja ei pea ülesütlemist katseajal põhjendama, siis tööandja ei või lõpetada töölepingut põhjusi selgitamata. Töölepingu ülesütlemisel katseaja eesmärgi mittetäitmise tõttu saab põhjuseks olla vaid töötaja tervise, teadmiste, oskuste, võimete ja isikuomaduste mittevastavus nõutavale tasemele. See aga ei tähenda, et tööandja ei võiks lõpetada töölepingut katseajal üldistel alustel, näiteks töötajapoolsel töökohustuste rikkumisel või kahju tekitamisel tööandja varale. Tööandjal on lihtne hinnata töötaja sobilikkust ametikohale subjektiivselt, kuid on tähtis, et vaidluse korral suudaks tööandja töötaja ebarahuldavaid tulemusi, s.o katseaja eesmärgi mittetäitmist, võimalikult konkreetsete objektiivsete näitajate abil tõestada. Tõendite olemasolu ja veenev põhjendamine võib ära hoida töötaja soovi alustada töövaidlust, seega kaitsta seeläbi tööandja huve. Tööandjal on kergem tugineda töötaja poolt katseaja eesmärgi mittetäitmisele juhul, kui ta ei esita pretensioone viimasel hetkel, vaid annab töötajale katseaja jooksul tagasisidet ning sellest tulenevalt töötajale võimaluse ennast tööandja nõudmistele kohandada. Tagasiside võiks vaidluste vältimiseks olla dokumenteeritud, et seda oleks hiljem võimalik vajadusel kasutada tõendusmaterjalina töövaidlusorganis. Mõnedes ettevõtetes peetakse katseaja jooksul päevikut ja täidetakse katseaja lõppedes ankeet, milles töötaja oskusi hindab nii töötaja kui tööandja. Töölepingu ülesütlemiseks on vajalik ülesütlemisavalduse esitamine töötajale Lepingupooled saavad katseajal töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt 15kalendripäevase etteteatamistähtajaga. Töölepingu võib üles öelda katseaja jooksul, s.t õiguslikul alusel tehtud ülesütlemisavaldus on kehtiv ka siis, kui see on jõudnud vastaspooleni katseaja viimasel päeval, kusjuures sellisel juhul lõpeb töösuhe pärast katseaja möödumist. Töölepingu ülesütlemisavalduse edastamist töötajale ei ole mõistlik jätta viimasele hetkele, kuna sellisel juhul ei pruugi ülesütlemisavaldust õnnestuda õigel ajal töötajale kätte toimetada. Kui tööleping lõpetatakse katseaja kestel õigesti, siis ei saa töötaja lahkumisel hüvitist talle makstakse välja vaid lõpparve koos saamata jäänud puhkuse kompensatsiooniga. Töötaja võib töölepingu ülesütlemisega mittenõustumisel ülesütlemise vaidlustada töövaidlusorganis kolmekümne kalendripäeva jooksul alates ülesütlemisteate kättesaamisest. Vaidlust töövaidlusorganis ei pea kartma, kui ülesütlemine on tehtud õiguslikul alusel ja nõuetekohase ülesütlemiseavaldusega töötajale. Lühikokkuvõte Eeltoodust tulenevalt on oluline määratleda täpselt töötaja katseaja konkreetsed eesmärgid, järgida ja hinnata töötaja poolt eesmärkide täitmist ning see dokumenteerida, et katseaja eesmärkide mittetäitmise korral saaks töölepingu lõpetada ja vajadusel töövaidlusorganis oma seisukohti tõendada. Tähtis on järgida töölepingu ülesütlemise protseduurilist külge, sealhulgas töölepingu ülesütlemisavalduse nõuetekohast koostamist ja töötajale õigeaegset üleandmist, et vältida kulukaid vaidlusi töövaidlusorganis. Julia Saun, advokaat Artikli autor on advokaadibüroo Sirel & Partnerid kohtuvaidlustega tegelev advokaat.

10 1 UUDIS toimetaja 25. aprill 211 ÄRIPÄEV Meelis Mandel, tel , epost Hiina seab oma turul tõkkeid Euroopa firmad kaebavad, et Hiina on nad ebaausalt välja tõrjunud oma hiiglaslikult riigihangete turult, mille mahtu hinnatakse ligi triljonile dollarile, selgub Euroopa Liidu Hiina kaubanduskoja uuringust. Uuring märgib, et riigihangetel osalemist reguleerivad õigusaktid on killustatud, vasturääkivad ning neid rakendatakse erinevalt, kirjutas Wall Street Journal. Eelmisel aastal ütles Euroopa Liidu kaubandusvolinik, et kaalub sel aastal seaduseelnõu esitamist, mis sunniks Hiinat Euroopa firmadele riigihangetel osalemiseks paremat juurdepääsu kindlustama. Hiina on maailmas üks suuremaid riigihangete turge. ELi kaubanduskoja ülevaate järgi kulutas Hiina valitsus 29. aastal majanduse ergutamise kava raames põhivara investeeringutele summa, mis vastas 68 protsendile SKPst. Enamik sellest läks projektidele teede ja raudteede ehitamiseks, kus oli palju tegemist ka riigihangetega. Hiinal uus kava. Kriitika tuleb ajal, mil Hiina valmistab ette uut kava, et liituda umbes 4 riigist koosneva grupiga WTOs, kes on sõlminud kokkuleppe, mille järgi võimaldatakse üksteise firmadel võrdsetel alustel riigihangetel osaleda. Saabi saaga venib ARIPAEV.EE Rootsi riigivõla amet teatas neljapäeval, et pole suutnud ühele poole saada Vene ärimehe Vladimir Antonovi tausta uurimisega, et veenduda tema sobivuses Saabi omanikeringi. Samas teatas amet, et juba möödunud teisipäeval otsustati anda roheline tuli hädas autotootja rahamurede leevenduseks välja pakutud lahendusele, mille järgi Saab müüb oma hooned Antonovile ning hakkab ise kinnisvara rentima. Vabanevast rahast saaks Saab tasuda võlad ja tehase uuesti käivitada. Lahenduse peab veel heaks kiitma ka Saabile laenu andnud Euroopa Investeerimispank (EIB). Täiendavalt uurib Antonovi tausta ka General Motors. ARIPAEV.EE EASi nõukogu esimees kinnitab, et rahadega susserdamist ei olnud. Euroopa Komisjoni maksed EASile võivad peatuda kuni sügiseni SILVIA KRUUSMAA silvia.kruusmaa@aripaev.ee EASi nõukogu esimees Mart Einasto sõnul on võimalik, et Euroopa Komisjoni Regionaalarengu fondi maksed avatakse juba juuliks, kuid võimalik on, et rahakraanid jäävad kinni kuni oktoobrikuuni. Neljapäeval kuulas EASi nõukogu ära juhatuse selgitused Euroopa Komisjoni auditi kohta. Nõukogu esimehe Mart Einasto sõnul annab EAS mais Euroopa Komisjonile selgitused aspektide kohta, millest on valesti aru saadud, ning seal, kus on olnud möödalaskmisi, esitatakse meetmed, kuidas parandada olukorda tulevikus. Einasto sõnul on kaks võimalikku stsenaariumi. EAS saadab ära omapoolsed selgitused. Kui need on Euroopa Komisjoni jaoks piisavad, siis taastatakse maksed enne juulit. Kui aga selgitustest kontrollimeetmete kohta ei piisa, võivad maksed taastuda alles sügisel, umbes oktoobris ning siis tuleb veel selgitusi esitada. Ma pigem kalduks olema optimist, aga kindel ei või olla, vastas Einasto küsimusele, kumb variant tõenäolisem on. Võimalik pikem maksete peatamine Einasto sõnul projektide rahastamist esimese kuue kuu jooksul häirima ei hakka seega võetakse taotlusi vastu ja antakse ka raha tavapärasel viisil. Kui mingil põhjusel peaks maksete peatamine venima kauemaks, on olukord keerulisem ning midagi tuleb edasi lükata EASI juhatuse esimehel Ülari Alametsal on aega kaks kuud Euroopa Komisjonile auditile vastata. FOTO: ANDRES HAABU Audit ka kohapeal. Einasto sõnul teeb ka EASi enda auditiüksus kogu aeg auditeid, samuti teevad seda ministeeriumid ja riigikontroll ning midagi leitakse nende käigus alati. See on paratamatu. Ma ei ütleks, et just puudusi, aga auditireeglid ei olnud sellise detailsusega täpsustad kui vaja, kommenteeris Einasto Euroopa Komisjoni auditi käigus leitud puudusi. Euroopa Komisjonile jäid silma kahe aasta tagused projektid. Einasto sõnul on tegu igati heade ja mõistlikke projektidega ning tegu tuntud ja soliidsete institutsioonidega. Mingit rahaga susserdamist seal ei olnud. Kulud olid õigustatud, ainult detailides eksiti. Osa küsimusi oli puhtalt tehnilist laadi. Midagi kuritahtlikult valesti ei tehtud, rääkis Einasto. Vigu tegid eestlased näiteks tööaja tabelite täitmises, dokumentide tähtaegade ja hankedetailide puhul. Nende kolme projekti summad olid Einasto sõnul tagasihoidlikud. Raha on neile projektidele juba ära antud. Üks hankeprojekt on pikemaajalisem, mille puhul võib kõne alla tulla ka tasaarveldamise võimalus, aga see sõltub lõplikust hinnangust. Einasto sõnul pole selline maksete peatamine haruldane. See on levinud meede Euroopas. Kui on signaal, et midagi valesti, siis peatatakse maksed. Seda rakendatakse kõigis liikmesriikides, see pole suunatud uuemate liikmete vastu. Auditit ei saa üle tähtsustada, aga muidugi on see murekoht. Kahju, et nii läks, rääkis Einasto. Täpsustati reegleid. Nõukogu kiitis neljapäeval heaks EASi juhatuse ettepanekud juhtimisja kontrollisüsteemi parendustegevuste osas. Eeskätt täpsustatakse auditi kontrollireegleid. Einasto sõnul praegu ükski EASi inimene leitud vigade pärast tööd ei kaota. Me ei otsi süüdlasi, ütles ta. EASi juhatuse esimees Ülari Alamets kinnitas, et maksed Euroopa Regionaalarengu Fondist katkestati ajutiselt ning muudele allikatele otsus ei laiene, kuna auditeeriti ERFi vahendite kasutust. Eestile on antud kaks kuud omapoolse vastuse saatmiseks Euroopa Komisjonile EASi juhtimis ja kontrollisüsteemide kohta. Kulude lõplik abi või 7 auditit tehti eelmisel aastal EASi tegevuse kohta. Kommentaar Hinnang auditile TON VAN LIEROP Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika voliniku Johannes Hahni esindaja Iga audit on spetsiifiline ning seetõttu ei saa me anda sellele hinnangut teiste Euroopa riikide taustal. Euroopa Komisjon uurib praegu koos Eesti võimudega, mis tüüpi vigu tehti ja milline mõju neil on ning miks EAS enne auditit neid vigu tavapäraste kontrollide käigus ei leidnud. Ainult pärast uurimise lõppu on meil võimalik kommenteerida leitud vigade tagajärge. Kuni uurimine kestab, ei tee Euroopa Komisjon makseid EASi vastutuse all olevatele projektidele, ning maksed taastuvad, kui kõik kontrollsüsteemi nõrkused on üles leitud. mitteabikõlblikkus selgub alles auditi lõpparuande kinnitamise järel, lisas Alamets. Euroopa Kontrollikoda tegi mullu novembris auditi, mille raames auditeeriti 8 EASi rakendatavat Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatud projekti. Auditi aruande projektis sisalduvad tähelepanekud kolme projekti kohta, mis puudutavad osade kulude võimalikku mitteabikõlblikkust ning EASi protseduuride ja töömeetodite toimimise tõhusust. 21. aastal rakendas EAS tegevusi kogumahus 2 miljonit eurot. Rahastust leidis üle 33 projekti. Eelmisel aastal tehti EASi tegevuse kohta 7 auditit, mitteabikõlblike kulude osakaal oli,3%. EASi tegevusmaht 211. aastal on 21,5 mln eurot, väljamakseid on plaanis teha 24,5 mln euro ulatuses. Kreeka kirjutab restruktureerimisest Kreeka valitsus kaalub võlgade restruktureerimist, kirjutas Financial Times Deutschland viitega Kreeka ajalehtedele. Euroopa Keskpank hoiatas laupäeval illusiooni eest, nagu aitaks võlgade restruktureerimine riigil probleemidest vabaneda. Ajaleht Ta Nea kirjutas allikatele viitamata, et valitsus plaanib saavutada erakreeditoridega vabatahtliku kokkuleppe pikendamaks tagasimaksmise tähtaegu. See peaks toimuma enne 212. aastat, aga mitte enne selle aasta oktoobri lõppu, kui ametist lahkub võlgade restruktureerimise veendunud vastane EKP president JeanClaude Trichet. Ajaleht Isotimia kirjutas, et Kreeka võlakirjade tagasimaksmise tähtaega tuleks pikendada viie aasta võrra. Kreeka valitsus on sarnased teated mitmekordselt tagasi lükanud ja kinnitanud, et võlausaldajad võivad arvestada võlgade tähtajalise tagasimaksega. EKP peaökonomist Jürgen Stark hoiatas Saksa telekanalis ZDF illusiooni eest, nagu saaks eelarvekriisi lahendada lihtsa võlgade kustutamisega. Starki arvates jääks valitsus määramata ajaks eemale finantsturgudest ja sõltuvusse välisest finantsabist. Samuti viiks see pangandussüsteemi pankroti äärele. Pankade stabiliseerimiseks peaks riik taas suures koguses laenama. Ainus võimalus oleks Starki arvates reformiprogrammide järjekindel rakendamine ja kõigi võlgade täielik tagasimaksmine. Ei ole olemas valutut teed, ütles Stark. Ka Kreeka pealäbirääkija üleminekul eurole Yannis Stournaras hoiatas ajalehes Süddeutsche Zeitung restruktureerimise tagajärgede eest. ARIPAEV.EE

11 ÄRIPÄEV 25. aprill 211 toimetaja Lemmi Kann, tel , epost KINNISVARA 11 TEHINGUD Eramud on taas hinnas. Uusarendused löövad laineid LEMMI KANN Viimase seitsme kvartali jooksul on selgelt märgata Tallinna ja selle lähiümbruse korteriturul hindade stabiliseerumist. Selle taustal tundub hoonestatud elamumaa kruntide hindade stabiliseerumine ja oodatav tõus ootuspärane ja põhjendatud. Euroga liitumise järgne kinnisvaraturg on pärast esimest kvartalit võrreldes möödunud aasta sama perioodiga väikeses languses, kuid kvartali viimane kuu näitas kasvutrendi jätku. Kogu Eesti kinnisvara ostumüügitehingute arv on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga tõusnud 3% ning tehingute koguväärtus kasvanud 52%, iseloomustas Uus Maa Kinnisvarabüroo elamispindade tegevjuht Elari Tamm seisu kinnisvaraturul. Hoonestatud elamumaa kruntidega tehtud tehingu hinnad olid Arco Kinnisvarabüroo ASi juhata Mart Saa sõnul nii Tallinnas kui ka Harjumaal esimeses kvartalis tõusutrendis. Tehingute arv langes umbes 2%, mille põhjuseks oli Saa hinnangul ilmselgelt euroga harjumine. HInnad tõusnud 26. aasta tasemele. Tamme sõnul on kõige rohkem eramuid müüdud Tallinna lähiümbruses ning valdavalt jäävad tehinguid 1 kuni 18 euro vahele. Müüdud on aga ka keskmisest tunduvalt kallimaid eramuid. Arco Varale teadaolevalt oli 211. aasta I kvartalis müüdud kalleima eramu hind Tallinnas Pirital 85 eurot ja Harjumaa kaugeimas vallas läks ligi 39 euro eest kaubaks eksklusiivne mere lähedal asuv palkelamu. Kokkuvõtvalt võib tõdeda, et Harjumaa ja Tallinna hoonestatud elamumaa hinnad on praeguseks tõusnud 26. aasta tasemele, rääkis Saa aasta esimestel kuudel toimunust. Kõrgemat hinda on ostjad nõus maksma vaid Uusarenduste müügitempo oli esimeses kvartalis lausa rekordiline ning jättis mulje, et ostjail kulus euroga kohanemiseks kõigest üks kuu. Arco Kinnisvarabüroo ASi juhata Mart Saa hea ehituskvaliteedi ja planeeringu ning korraliku viimistluse eest. Keskpärases seisukorras või mittekvaliteetse viimistlusega, samuti kasutuses olevate elamute müümine on keeruline. Reaalne tehing sünnib neil puhkudel tavaliselt renoveerimist vajavate objektide hinnatasemel. Huvi puudub ka pooleliolevate ehitiste vastu, kuna turul on piisavalt valmis elamuid. Nn põlluarendused ei paku ostjaile enam mingit huvi, välja arvatud ehk ülisoodsad pakkumised, kuid selliseid on aruharva, ütles Saa. Müügiperiood on veninud eelnevate aastatega võrreldes pikemaks. Ostja võtab endale otsuse langetamiseks ja kaalumiseks aega. Eramute müügiperioodid pikenesid 28. ja 29. aastal, 21. aastal jäi korterite keskmine müügiperiood 6 9 kuu ja elamute puhul 8 12 kuu juurde. Uute korterite m 2 hinnavahemikud on vastavalt nende asukohale eurot ning eurot. Arco Vara enda uusarenduste müügitempo oli esimeses kvartalis lausa rekordiline ning jättis mulje, et ostjail kulus euroga kohanemiseks kõigest üks kuu, märkis Saa, kelle sõnul peitub üks põhjustest kindlasti ka uute korterite pakkumise olulises vähenemises. Alanud aasta toob siin aga suuri muutusi, kui valmivad mitmed suured arendused Kodukoldes elamurajoonis, Soo ja Vabriku tänaval, Mäepealse ja Sipelga projektid Mustamäel, Pärnaõue projekt Haaberstis, UusTatari, Kreutzwaldi, Villardi, Ravi, Kaupmehe ja Tatari tänava ning Tartu maantee arendus. Tamme hinnangul saab 211. aasta kinnisvaraturgu iseloomustama aktiivne kauplemine ning hindade mõõdukas tõus. Hinnad tõusevad Tallinnas ja Harjumaal kuni 1% ning keskmine hinnatõus terves Eestis jääb 7% juurde. Nagu öeldud, elavneb uusarenduste ehitus ning samuti kasvab nõudlus detailplaneeringuga arendusprojektide järele, prognoosis Tamm. Kinnisvaraturu aktiviseerumist toetab Tamme sõnul nii uute välisinvesteeringute saabumine kui ka pankade leebuv laenupoliitika. Hind Esimene kvartal kinnisvaraturul TALLINN Keskmine ruutmeetri hind ületas 83 piiri, tehingute arv oli üle 11. Keskmine hindade kasv mulluse I kvartaliga võrreldes 2%. Kõige rohkem on müügis 2 ja 3toalisi, valdavalt keskmises seisukorras, kuid sanitaarremonti vajavaid kortereid. Nõudlus on eelkõige odavamate ja väiksemate elamispindade järele. VILJANDI Lisandub aktiivselt uusi pakkumisi. Vanemate eramute hinnatase keskmiselt 5, uuematel 112. Keskmine müügiperiood 6 12 kuud. Enim otsitakse optimaalse suurusega (ca 13 m2) ja hinnaklassis 5 7 heas korras elamuid. PÄRNU Turg on stabiilne, tehingute arv kasvamas. Suurim huvi on majakarpide vastu hinnaga kuni 2. Aktiivseim on praegu üüriturg, mis seotud suvepealinna tiitliga. SAAREMAA Tehingute arv on küll mullusega võrreldes langenud kuni 8%, tehingute väärtus aga 2% kasvanud. Enim nõutud on 2 3toalised heas korras korterid Kuressaare keskuses. Samuti otsitakse suure kinnistuga maju hinnaga kuni 95. RAKVERE Turg tagasihoidlik. Uusarendused on läbi ALLIKAS: UUS MAA müüdud ning nende järele on nõudlus kindlasti olemas. Müügis olevate korterite hind väga suurt ostuhuvi ei tekita, järgmises kvartalis on pigem ette näha hindade alanemist. JÕHVI Tehingute arv on tõusnud 37%, väärtus kasvanud koguni 91%. Suurim nõudlus on korterite järele hinnaga /m2. Vanemate eramute hinnad jäävad vahemikku 3 4. TARTUMAA Tehingute arv on mulluse I kvartaliga võrreldes 4% langenud, koguväärtus on püsinud samal tasemel. Eramuid soovitakse kõige rohkem hinnaga kuni Vanemate eramute, ridaelamute ja paarismajade hinnad jäävad vahemikku , uuemate majade hinnad Elamumaa hinnatase on linna ääres , Tartu linnas Üüriturul ületab nõudlus pakkumise. Peamiselt on nõutud renoveeritud või uued 3 või 4toalised korterid kesklinna piirkonnas. LÄÄNEMAA Tehingute arv võrreldes möödunud aastaga 28% kasvanud, tehingute väärtuse kasv 47%. Sarnaste korterite hinnad aga varieeruvad kuni 4%, seega hinnatase on jätkuvalt paika loksumas. ARCO Vara juhatuse liikme Mart Saa (paremal) sõnul on eelmisel nädalal 265 euroga müüki võetud maja Tallinnas Laagris tüüpnäide nõutavaimast hinnaklassist kõrghaljastusega piirkonnas. Vasakul maja senine omanik Hannes Unt. FOTO: ERIK PROZES Üürile anda büroopinnad Tallinna Citys suurusega alates 15 m² kuni 9 m² hind alates 3,2 /m² Rävala pst 8 Tel: epost: rent@r8.ee Suurtootmiseks anda rendile kinnistu LääneVirumaal Tel Vaata City24 ID: MAAKOLLEKTORITE PAIGALDUS 2.5, 5 ja 8 t kummiroomikutega ekskavaatorid 13 ja 21 t metallroomikutega ekskavaatorid Bobcat ja laadurekskavaatorid pakume ka erinevaid lisaseadmeid: hüdrovasarad, kihvad, haarats planeerimiskopad Kaeve ja planeerimistööd Teeehitustööd Vee ja kanalisatsioonitrassi tööd Kogemused aastast 21 Astrum Ehitus OÜ Vaida, Hoidla tee 9 tel astrumehitus@gmail.com Uued kvaliteetsed korterid Maarjamäel aadressil Tohu 5 ja 7 Colonna Kinnisvara Маrtin, tel , martin@colonna.ee Relika, tel relika@colonna.ee

12 12 KINNISVARA Tehingud hoonestamata kinnistutega koguvad tuure. Võrdlus Tehinguid veebruariga võrreldes rohkem, hind aga madalam kinnisvaratehingute arv ja kinnisvaramulli indeks, 1= tehingut , Laiapõhjaline kinnisvaramulli indeks näitab Eesti kinnisvara väärtuse muutust. Arvutatakse igakuiselt maaameti ja portaali KV.EE andmete põhjal, aluseks võetakse andmed nii elamis ja äripindade kui ka maa kohta. Indeksi väärtus oli 1 punkti tasemel veebruaris 27, mil kinnisvara väärtus oli kõrgeimal tasemel. ALLIKAS: SEVEN REAL ESTATE ADVISORS Märts viis hindadest eurovaimustuse URMAS LAUR Seven Real Estate Advisorsi partner Seven Real Estate Advisorsi koostatav kinnisvaramulli indeks võrdleb kinnivara praegust väärtust buumi tipuga 27. aastal. Pärast aasta alguse põgusat tõusu indeks märtsis langes. Märtsikuine kinnisvaraturg oli jaanuaristveebruarist märksa aktiivsem. Aasta alguses eurovaimustuses pisut tõusnud hinnasoovid langesid kevade hakul tagasi mõistlikule tasemele. See aktiveeris tehingute arvu, kuid teisalt viis kinnisvara väärtust kajastava indeksi põgusasse langusesse. Kinnisvaramulli indeksit tõususuunas mõjutavad tegurid jäid märtsis nõrgaks. In ÄRIPÄEV 25. aprill 211 toimetaja Lemmi Kann, tel , epost lemmi.kann@aripaev.ee deksi langus on peamiselt põhjustatud ärimaa ja äripindade tehingu ja pakkumishindade langusest. Vähene tehingute hulk ärikinnisvaraga pole võimaldanud turul markeerida mullijärgset uut hinnataset. Ettevõtete bilanssides on kinnisvara valdavalt ülehinnatud ning hinnakorrektsioon toimumata. Seega võib lähiperspektiivis ärikinnisvara tehinguarvu kasv kaasa tuua keskmise hinna languse turul. Muude varaliikide hinnatasemed olid märtsis stabiilsed. Kinnisvaramulli indeksi tipp oli kinnisvaraturu väärtuse tipus veebruaris 27, turu põhi aga oli juunis 21, mil indeks näitas 49,8 punkti. Siis oli elamispindade turg pealinnas küll taastuma asunud, kuid äripindade ja maa turg kompis alles põhja. Praeguse seisuga on indeks tipust 46,7 punkti allpool ja põhjast 6,8% kõrgemal. Indeksi langus on peamiselt põhjustatud ärimaa ja äripindade tehingu ja pakkumishindade langusest. Kevad meelitab krundiotsijad välja LEMMI KANN lemmi.kann@aripaev.ee Hoonestamata kinnistute müük on pärast krahhi taas hoogu kogumas, lume sulamine ja europohmellist toibumine meelitab eramu jaoks sobiva krundi otsijad välja maad kuulama. Kevad on krundiotsijatele väga hea aeg, sest maa ei ole veel rohelise rohuvaibaga kaetud ning on selgelt aru saada, kas läheduses olev metsaviir peab kinni maanteemüra või varjab tihedat liiklust. Praegune aeg annab suurepärase ülevaate sellest, milline näeb krunt välja hilissügisel, lumeta talvel ning varakevadel, mis Eesti kliimavöötmes tähendab aastast tervelt kuut kuud. Hiliskevadel, suvel ja varasügisel on kõik krundid niikuinii kaunid silmale vaadata, rääkis Uus Maa Kinnisvarabüroo maakler Hardi Alliksaar elavnenud huvi põhjustest. Et hoonestamata kinnistud on taas ostjate huviorbiiti tõusnud, on Alliksaare sõnul ka arusaadav, kuna vahepealsel ajal algatati uusi planeeringuid väga vähe, rääkimata kinnistuste arendustegevusest. Aastataguse ajaga võrreldes siiski veel väike langus. Esimeses kvartalis tehti Harjumaal ja Tallinnas 112 hoonestamata elamumaa tehingut, aasta varem toimus sama ajaga 124 tehingut. Sel aastal müüdi küll mahuliselt vähem, kuid tehingute kogusumma on möödunud aasta 36 miljonilt eurolt kasvanud 13 miljoni euroni. Summa on üles viinud mõned suuremahulised tehingud, tehti mitmed arendusprojektideks mõeldud kinnistuste võõrandamisi, selgitas Allikmaa. MAAKLER Hardi Alliksaar Uus Maa Kinnisvarabüroost soovitab krundiga tutvuma minnes vettpida vad ja kõrge säärega jalavarjud kaasa võtta. FOTO: ERIK PROZES 112 hoonestamata elamukrunti müüdi tänavu esimeses kvartalis Tallinnas ja Harjumaal. Vaadates pakkumises olevate elamumaade arvu, mis City24 andmetel on 22 kinnistut, on praegune müügitempo Allikmaa hinnangul siiski veel tagasihoidlik. Praegu müüakse Harjumaal ühes kuus 37 hoonestamata elamumaa krunti. Hinnatase on hoonestamata elamumaadel pigem langenud ning pakkumine ületab jätkuvalt nõudlust. Samas on ka piirkondi, kus mõistliku hinna juures on nõudlus suurem kui pakkumine seda võimaldaks, seda eriti arendustegevust silmas pidades, tõi Allikmaa välja piirkondade erinevuse. Harjumaal on kõige atraktiivsemad ja rohkemate tehingute arvuga Tallinna linn ning selle lähivallad, kus on toimunud ligi 2/3 käesoleva aasta tehingute koguarvust. Teistes valdades toimuvad tehingud vaid üksiku Anda üürile endine Veho ärimaja ÜÜRILE ANDA Kadaka tee 72a, 1598 m² Hind: 8336 /kuus Kai Lind Anda üürile bürood Tulika 15/17 Suurused alates 24 m2 Kristiine keskuse lähedal! Olemas invaparkimiskohad, lift ning tualett Üürihind: 4 /m2 kuus Kai Lind Anda üürile endised Club Angeli ruumid Sauna tn 1, 323 m2 Esimesel korrusel baariosa, soklikorrusel klubiruumid Hind: 35 /kuus Kai Lind Esimene kuu TASUTA! MAINEKAS RÜÜTLI ÄRIKESKUSES 2 (Rüütli 14) Pärnu kesklinnas erineva suurusega äripinnad (alates 25m ) Lisainfo: tel , ryytli@hot.ee Otsime kliendile üürivooga ärihooneid Tallinna linnas Vaatame üle kõik pakkumised Eero Ving Palju teisi häid pakkumisi te objektidega ja suurt erinevust varasemate aastatega ei ole. Ka Harjumaa äärevaldades toimub stabiilselt tehinguid, kuid hinnamuutused jõuavad sinna mõningase viitega. Sageli on maapiirkondades tehingute osapoolteks kohalikud inimesed, kes sõlmivad tehinguid nn kokkuleppehindadega, selgitas Allikmaa. Oodata on nõudluse kasvu. Maakleri sõnul võib oodata, et kinnistute järgi kasvab nõudlus ennekõike teises kvartalis. Lumi on siis sulanud ning teed kinnistuteni puhtad ja kuivad. Praegu peab aga veel arvestama sellega, et kuigi teed on kuivad, siis maa on ikkagi veel märg ja et saaks krundile kuiva jalga tiiru peale teha, on mõistlik kaasa võtta vettpidavad kõrge säärega jalanõud.

13 ÄRIPÄEV 25. aprill 211 toimetaja Lemmi Kann, tel , epost KINNISVARA 13 8 soovitust suvekodu ostjale Suvi läheneb ja just nüüd on parim aeg alustada maakodu otsingutega. Mida aga tuleks maakodu otsides lisaks asukohale ja hinnale silmas pidada? 1. ENNE OSTU TUTVU VALLA ÜLD PLANEERINGUGA. Nii saad täpselt teada, kas piirkonda on planeeritud ehitada tuuleparke või jõusöödatehaseid. 2. VALI AINULT NENDE HOONES TAMATA KINNISTUTE VAHEL, KUS ON KEHTESTATUD DETAILPLANEE RING. Ilma detaiplaneeringuta kinnistute ostmine jäta julgetele ja põnevust otsivatele ostjatele. 3. UURI, KUI PALJU LÄHEB MAKS MA LIITUMINE ELEKTRIVÕRGUGA. Teatud juhtudel võib see maksta rohkem kui kinnistu ise. 4. KÜSI, KUI PALJU MAKSAB KAE VU RAJAMINE. Võib selguda, et salvkaevu vesi ei kõlba juua ja puurkaevu rajamiseks ei saa luba. 5. KONTROLLI, KAS KINNISTULE ON JUURDEPÄÄS AVALIKULT KA SUTATAVALT TEELT. Või veel parem, kas on seatud vastav servituut. 6. KONTROLLI, KAS HOONE ON ARVEL EHITISREGISTRIS ning vastab registri andmetele seaduspärastamine võib olla võimatu või maksta tuhandeid. 7. VEENDU, ET TEGU ON ELAMU MAAGA, kui on plaanis osta ainult tühi krunt ja soov hakata ehitama. Teiste sihtotstarvete puhul võib tulla probleeme. 8. SUURTE KULUTUSTEGA EI TASU ENNE 2 KUU MÖÖDUMIST ALUS TADA. Teatud alade puhul peab lihtsalt teadma, et seadusest tulenevalt võib riigil olla kinnisasja suhtes ostueesõigus mitte et suurt midagi selles osas ette võtta saab. INGMAR SAKSING LVM kinnisvarabüroo juhatuse liige Müüa Saaremaal Nasva Jahtklubi sadam Hoone üp 234,9 m², kinnistu suurus m², piirneb kahelt poolt merega. Hind 1,5 mln euroṫ Vaata infot: tel Üürile anda kontoripinnad Eesti kõige prestiižseimas büroohoones! Suurused 81 m 2 Lisaks virtuaalkontorid ja koosolekuruumide rent Kliendipäevad 3. aprillil kl ja 4. mail kl Täpsem info: Petrasol Ville Ryynänen, tel , ville.ryynanen@petrasol.ee

14 14 ARVAMUS ÄRIPÄEV 25. aprill 211 toimetaja Villy Paimets, tel , epost ÄRILAUSE JeanClaude Juncker: Euroala rahandusja majanduspoliitikat tuleks ajada salaja, et vältida ohtlikke arenguid finantsturgudel. Euroala rahandusministrite kohtumise juhi arvates on rahanduspoliitika niivõrd tõsine asi, et seda peaksime arutatama salaja. ÜKS KÜSIMUS aprillini ei saa pühade tõttu teha pankadevahelisi arveldusi. Kas maksete peatumine segab teie ettevõtte tööd? MARKO RAID, Tallinna Sadama finantsjuht Pikad pangapühad pole midagi katastroofilist ning ei tekita maile muret. Elame selle üle, ilma probleemideta. Pankadevaheliste maksete mõnepäevane hilinemine ei mõjuta meie äritegevust. Enamasti, kui maksetähtaeg jääb nädalavahetusele, siis me maksame pärast nädalavahetust. LUGEJA ARVAB Imelik, et portugallastel puudub igasugune enesekriitikavõime. Soomlased andsid valimistega sõnumi oma seisukohast. Seda ei ole kohane kritiseerida. Kommentaar artiklile Portugali poliitik: tänast Soomet juhivad kääbused. LOE ELEN ANNUK, ALSO Eesti ASi finantsdirektor Meie teeme oma maksed ette ära, veendumaks, et summad maksetähtajaks kohale jõuavad. See on meie ettevõtte poliitika pühade ja ülekannete puhul. PAAVO SIIMANN, ASi Eesti Statoil finantsjuht Arvestasime rahakäivete planeerimisel, et peame ise mõned ülekanded varem tegema ning saame mõned maksed järgmisel päeval. Arvestame, et meie klientide ülekanded võivad ühe päeva võrra kauem aega võtta. VALDUR LAID, Elioni juhatuse esimees Valmistusime pangapühadeks ette. Planeerisime oma tegevused selliselt, et see ei mõjutaks ei meie kliente ega ka hankijaid see on meie jaoks põhiline. KOLUMN Eesti farmaatsiatööstus pole vaid helesinine unelm E uroopa farmaatsiatööstuse käive ulatub 215 miljardi euroni, moodustades 2% Euroopa SKTst. Rääkimata globaalsetest võimalustest, on ainuüksi Euroopa ravimimajanduse maht selline, et sunnib vägisi küsima kas see, et Eesti ei näi tahtvat endale kübetki sellest väärtusahelast, on õigustatud? On selge, et Eestisuurune riik impordib arvestatavalt ravimeid. Ravimi importöörid on lõviosa maailma võimsamatest majandustest. Siiski ei ole põhjendatud ja loogiline, et Eestis, kus on olemas ajalooline farmaatsiatööstuse traditsioon, üldse ravimeid ei toodetaks. Kui vaatame ringi oma lähiümbruses, näeme, et me naabruskonnas pole praktiliselt ühtki riiki, kes oleks täielikult ravimitööstusest loobunud. Soomlastel on Orion, lätlastel Grindeks, Leedus Sanitas. Praegu on eestimaise ravimitööstuse seis habras, kuid kuuldused tema surmast on siiski tugevasti liialdatud. Tõsi, pikka aega selle tööstusharu lipulaevaks olnud Tallinna Farmaatsiatehase ASi omanik PJSC Grindeks on osade kaupa tootmist Eestist Lätisse kolinud. Balti riikide ravimitööstuse kese ongi praegu Lätis, kus ravimitööstust käsitletakse prioriteetse tööstusharuna. Lisaks Farmaatsiatehasele saame Eestis tootmisele orienteeritud ettevõtetena käsitleda veel AS Keveltit, VitaleXD Ltd ja OÜ Vipist. AS Kevelt on Tallinnas asuv ja aseptilistes tingimustes valmistatavatele toodetele keskendunud ravimitootja. OÜ Vipise looduslikud õlid ja tinktuurid peaksid olema tuttavad päris laiale hulgale Eesti apteegikülastajatest. Vitale XD Ltd on eestimaine tabletitootja, kes on praegu uuendamas ja arvestatavalt laiendamas oma tootmist. Üheks huvitavaks juhtumiks ja näiteks ravimivaldkonnas äriajamise potentsiaalist on TTÜst startup ettevõttena väljakasvanud Prosyntest, kelle omandas kahe aasta eest globaalse haardega farmaatsiaalase arendusega tegelev kontsern Cambrex Corp. ProSyntest on hea tõestus Eestis olevast farmaatsia kompetentsist, sest firma töötab välja ravimi ja peenkeemia tootmistehnoloogiat muu hulgas sellistele maailma farmaatsia suurnimedele nagu Pfizer ja AstraZeneca. Eestimaise ravimitööstuse arendamisest täielikult loobuda poleks mõistlik mitmel põhjusel. Esiteks on ravimitööstus jätkusuutlik ja kasum KADRI RANDVEER Tallinna Farmaatsiatehase personalijuht Farmaatsiatööstus on arenenud riikides oluline osa teadmistepõhisest majandusest. REPLIIK Elekter peaks olema tasuta? lik. Ravimitööstuse ajalugu räägib arvukatest ülevõtmistest, kuid mitte pankrottidest. Teiseks on farmaatsiatööstusega kaasneva innovatsiooni potentsiaal ja selle võimalikud siirded teistesse majandusharudesse hindamatu väärtusega. Kaalukaim aspekt on aga üha tugevnev surve ravimite hinna alandamiseks. Üha vananeva rahvastiku tingimustes ei ole võimalik praeguse hinnatasemega ravimeid turustada ja maksumaksja rahaga kompenseerida. Kui tahta säilitada ka ravimiinnovatsiooni ning võimekust toota uusi ravimeid, on selge, et üha ulatuslikumalt tungivad peale geneerilised ehk koopiaravimid. On aga üldine trend, et geneeriliste ravimite tootjad on oma struktuurilt palju väiksemad üksused kui arendustegevusega tegelevad originaaltootjad ning nad ongi Euroopa kontekstis reeglina keskendunud regionaalsele või ühe riigi mastaabiga turule. Palju sõltub ka sellest, mil määral kohalik seadusandlik keskkond kohalikke tootjaid soosib. Kui ettevõte toodab vaid siseturu tarbeks, võiks teha kindlasti erandeid ja alandada nende tarbeks turu sisenemisbarjääre. Farmaatsiatööstus on arenenud riikides oluline osa teadmistepõhisest majandusest. Ses valdkonnas loodav lisandväärtus viitab, et tegemist on ka ühe tootlikuima tööstussektoriga. Võrreldes teiste sektoritega on farmaatsia liider ka toote ja tootmisinnovatsioonis. Kuivõrd farmaatsiatööstus teenindab seda tüüpi nõudlust, mis oluliselt ei vähene ka majandusseisaku ajal, on see ka ääretult stabiilne. Kuigi farmaatsiatööstus on teadmistemahukas ja nõuab investeeringuid, ei ole see ainult väga suurte riikide lõbu. Euroopas on farmaatsia arendamiseks ja toetamiseks kõvasti panustanud riigid nagu Austria, Belgia, Iirimaa ja Šveits ning igas neist on farmaatsiatööstus kujunenud arvestatavaks osaks kogu rahvamajandusest. Kodumaise ravimitööstuse arendamise kasuks räägib ka fiskaalne argument. Ravimitele kulub Eestis ca 2 miljonit eurot aastas, millest jämedalt pool tuleb inimeste taskust ja poole doteerib riik. On terve hulk toimeaineid, mida oleks võimalik asendada kohapeal toodetud geneeriliste ravimitega. Paraneks väliskaubandusbilanss, Eestisse jääks töökohad ja tarbijad saaksid madalama hinnaga ravimeid. Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 15, 1994 Tallinn telefon: (372) , (372) , faks: (372) , (372) Trükk AS Kroonpress Toimetus: epost: aripaev@aripaev.ee tel: (372) , faks: (372) Korrespondent Tartus Väinu Rozental, vainu.rozental@aripaev.ee Reklaamiosakond: epost: reklaam@aripaev.ee tel: (372) , faks: (372) Seminarid ja käsiraamatud: tel: (372) , faks: (372) Raamatuklubi ja infolehtede toimetus: tel: (372) , faks: (372) Tellimine ja levi: epost: register@aripaev.ee tel: (372) , faks: (372) Tellimine internetis: Äripäev veebis: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) VILLY PAIMETS arvamustoimetaja Tõepoolest, seda pole ju palju iga maksumaksja kohta vaid ca 3 eurot aastas, 25 eurot kuus. Sattusin lugema ajalehte Kesknädal. Pean tunnistama, et mul on sellele raisatud ajast kohutavalt kahju. Samuti on mul kahju sellest, et Eestis on olemas hulk inimesi, kes seda ajalehte loevad ja selles esitatut ka ainsama tõe pähe võtavad. Võtame näiteks viimsest numbris avaldatud ajalehe seisukoha: elekter peaks olema tasuta! Kesknädal meenutab omalt poolt, et varem on mõnigi julgem ja avarama ilmavaatega teadlane välja pakkunud, et Eesti on nii väike ja töökas riik, et väärib hoopis tasuta elektrit. Või vähemasti peaks tasu tema eest olema pigem sümboolne. See paneks käima tööstuse ja põllumajanduse, elavdaks suuresti väikeettevõtlust ning ka inimeste õhuke rahakott saaks täiendust. Kust raha asemele võtta neid ettepanekuid on poliitikud teinud ja teevad veelgi, mida siin tegelikult maksustada tuleks ja kes peaks kuhu rohkem makse maksma, kirjutatakse ses artiklis. Olgu, oletagem hetkeks, et elekter olekski tasuta. Eesti Energia müüs esialgseil andmeil mullu Eesti suletud turu kodu ja äriklientidele ning võrguettevõtjatele elektrit ca 185 miljoni euro eest. Korjame selle raha lihtsalt elektrimaksuna kokku. Tõepoolest, seda pole ju palju iga maksumaksja kohta vaid ca 3 eurot aastas ehk 25 eurot kuus. Oot, aga mis sunniks mind siis sellisel juhul elektrit säästma? Miks ma ei võiks siis talvel igaks juhuks ka oma tiiki kütta no äkki tuleb mõnel ilusal talvepäeval ujumise tuju? Vaevalt, et ma ainus ekstsentrik oleks. Kas teie, keskvaatelised, tahaksite me lõbu kinni maksta?

15 ARVAMUS 15 LUGEJA LEMMIKUD MÕRANENUD LOOTUSED. Heade poliitiliste suhete tuules Gruusiasse läinud Eesti ärimeeste lootused on osaliselt purunenud. ELEKTRI HIND TÕUSEB TARBIJAILE JA VÄIKEETTEVÕTTEILE ÜLE 4% aastal tõuseb elektri hind kodutarbijaile ja väikeettevõtteile rohkem kui 4%, selgub Keskerakonna fraktsiooni arupärimisest majandusministrile. PORTUGALI POLIITIK: TÄNAST SOOMET JUHIVAD KÄÄBUSED. Suur toetus Põlissoom lastele, kes nimetasid Soome valimisi rahvahääletuseks euroala abipakettide üle, on leidnud valulist vastukaja Portugalis, mis riskib Soome heakskiiduta ELi rahaabist ilma jääda. FOTOD: REIS THBILISISSE VIIB 9NDATE TALLINNASSE MAINE Äriteenused Mis teeb Eesti tuntuks ja mainekaks? Tallinna Lennujaama juhatuse liige, turundusdirektor Erik Sakkov rääkis hiljuti Äripäevas Eesti tuntusest ja mainest: kas Eestit teatakse, mida meist teatakse ja kas see on hea või halb. Neid arutlejaid on teisigi olnud. Siinkohal oleks paslik peeglisse vaadata. Väidan, et meie riigi tuntus ja maine on täpselt sellised, milliseks me neid ise kujundame mida ja kuidas räägimenäitame välisturistile, kuidas ajame äri, milline on me elukeskkond ja milles väljendub me armastus oma maa vastu. Ühe väikeriigi tuntus on sõltuvuses nii tema juhtide valitsemisoskusest kui ka rahva soovist või tahtest olla uhked oma riigi üle ning seda vastavalt tutvustada. Kui me ise ei usu maasse, kus elame, ei usu välismaalane sellesse ammugi. Eesti riikliku turundamise eest seisab hea EAS, kes teeb selleks koostööd erinevate organisatsioonide ja ettevõtetega. Lähtume oma tegevustes ühtsest turunduskontseptsioonist, mis on antud kõigile vabakasutusse. Eesti turunduskontseptsiooni ja vajalikud materjalid leiab aadressil tutvustaeestit.eas.ee. MARGE KARI EASi brändijuht Vaadakem peeglisse ja tutvustagem Eestit positiivses võtmes ja teadlikult. Veebilehelt saab tasuta alla laadida video ja pildimaterjali, Eesti brändi kujunduselemente, mida kasutada näiteks ettevõtte kodulehel või kaupluse vaateaknal, samuti uuringuid, fakte jm kasulikku infot Eesti kohta. Samuti on sinna kogutud soovitused, kuidas tutvustada Eestit turistile ja kuidas investorile. Lisaks aitab see meil, eestlastel, mõista oma olemust ja seda, mille poolest erilised oleme. Riigi tutvustamiseks turismisihtkohana viib EASi turismiarenduskeskus igal aastal ca 4,4 miljoni euro eest läbi erinevaid turundustegevusi, millest enamik läheb välisturundusele. EAS teeb igaaastaselt lõpptarbijale suunatud turismikampaaniaid oma põhilistes sihtriikides Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Saksamaal, Suurbritannias ja Venemaal. Aitame tutvustada ka Eesti ärisektorit, et suurendada Eesti toodete ja teenuste eksporti ning kujundada riigi mainet erinevatel ärimessidel osalemisega. Lisaks tegelevad Eesti turundamisega EASi välisesindajad, et tõsta välisinvestorite huvi meie vastu. Ainuüksi möödunud aastal oli EAS 82 rahvusvahelise haardega teadus või majandusürituse pea või kaaskorraldajaks, mille raames oli ühtlasi võimalus tutvustada Eestit kui atraktiivset ja soodsa majanduskliimaga investeerimissihtkohta. Niisiis, kõik see saab teoks üksnes siis, kui me ise endasse usume ja oma võimalusi teadlikult kasutame. Seega vaadakem peeglisse ja tutvustagem Eestit positiivses võtmes ja teadlikult. Loe veebist ONLINE INTERVJUU Internetiühendus on aluseks kõikidele teenustele Kui kindel on Eesti sidevõrk? Kommunikatsioon on strateegiliselt ülioluline, kas selles võiks olla riigi julgeolekule oht, et Elionil on välismaised omanikud... võrdluseks võib vist tuua olukorra, kus riigi rahakoti hoidmine (pangandus) on antud võõraste kätte...? Jätkates paralleeliga pangandusest riik ei pea strateegiliste valdkondade edukaks toimimiseks olema omaniku rollis. Sideteenuste valdkond on Euroopa Liidus ja Eestis väga selgelt reguleeritud ning see ei sõltu omanikest. Elion ei ole ka ainus sidevõrgu omanik Eestis. Hiljuti toodi välja tõik, et Eesti ettevõtete ITlahendused pole väga arenenud, lisaks ei jagu häid ITmehi. Kas me ITvõimekus on tõesti madal? Põhiliseks mureks on pigem see, et IKT kasutamisest saadav tootlikkuse kasv on väike, et IKT võimalusi ei suudeta piisavalt enda kasuks rakendada, ei nähta võimalusi, mida IKT asjakohane kasutamine võiks ettevõt 25. aprill 211 ÄRIPÄEV toimetaja Villy Paimets, tel , epost VALDUR LAID Elioni juhatuse esimees Oluline samm, mis nõuab investeeringuid, on tulevikukindla internetivõrgu ehitamine. tele anda. Lahendusena näeme Elionis suurema rolli võtmist, et luua väikestele ja keskmistele ettevõtetele mitmeid nende äri jaoks kasulikke, lihtsaid ja mugavaid teenuseid. Milliseid lisateenuseid hakkab Elion Microlinkiga pakkuma? Hakkame tänu ühinemisele ühisele äriklientuurile pakkuma ühte vastutajat ja teenusepakkujat nö klaviatuurist serverini. Kliendil saab olema üks partner, kelle poole pöörduda kõikide IKT vajaduste ja probleemidega. Tulevikus näeme suurt potentsiaali ka ettevõtetele loodud teenustes, mis aitavad neil oma äri hõlpsamalt ajada. Eelkõige plaanime liikuda jõuliselt edasi riist ja tarkvara teenusepõhiste ärimudelitega. TEL , Cappucino 1 nupuvajutusega PEALINNA ÕIGUSBÜROO Äriõigusteenused: firmade asutamine, valmisfirmade müük, muudatused äriregistris, likvideerimine, ümberkujundamine, ühinemine ; Süda 18, Tallinn Valmisfirmade müük, äri ja mittetulundusühingute asutamine Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik Hagid, esindamine kohtus ja läbirääkimistel, lepingute koostamine ja analüüs, inkassoteenused MAJANDUSTARKVARA RAPID UUDNE JA SOODNE! TT Tarkvara OÜ telefon , rapid@tttarkvara.ee wasp project info@wasp.ee Tel Mob RAAMATUPIDAMISTEENUSED äriühingutele korteriühistutele mittetulundusühingutele sihtasutustele ja fiedele Tähe 127A, 5113 Tartu tel ; info@raamatupidamisbyroo.ee Autoklaasiteenuste lühinumber Aardwerk Tõlkebüroo OÜ Tel epost info@aardwerk.ee SoomeEesti 1 alus al 33 +km 2% tava ja eritemperatuuri kaubad Rahvusvahelised kaubaveod Skandinaavias ja Baltikumis tel: info@mltransport.ee Ostame kinnisvara Harju ja Tartumaal Tel , tehing@kaanon.ee KLAASPLASTMAHUTID VEDELIKE VEDAMISEKS TEL Müüa Hoolduskoristus Korteriühistu teenuspakett Suur ja süvapuhastused Kuna internetiklientide arvu osas enam väga palju saavutada pole, siis mis võiksid järgmised suured sammud/projektid olla internetiühenduse valdkonnas? Oluline samm, mis nõuab mahukaid investeeringuid, on nn tulevikukindla interneti ehk fiiberoptilise võrgu ehitamine. Seda just põhjusel, et kvaliteetne ja kiire internetiühendus on vundamendiks kõikidele tänapäevastele teenustele, mida mainisin põgusalt ka ühes eelmises vastuses. Loe veebist reklaam Hindamised (kõikidele pankadele, s.h. finantsaruandluseks) Endla 6, Tallinn 1149 Telefon: Riia 24, Tartu 511 Telefon: Registraatorid 3s 7s PÕLLUMAJANDUS ETTEVÕTE Pärnumaal Vändra vallas Põhitegevus: piimatootmine Maad kasutuses u 55 ha. Tel: Tiina Siimets Palju õnne! Võtame müüki kinnisvara, konsultatsioon tasuta 25. aprill (sünd 1951), ajakirja Pere ja Kodu vanemtoimetaja Eesti Ajalehtede Liit õnnitleb Meil leiad alati võimaluse säästa! Kasutatud büroomööbel ja kodumasinad. Tähetorni 21, Tallinn ER 117 Tel AUTENTE VALMIS OSAÜHINGUD RAAMATUPIDAMISTEENUSED MUUDATUSED ÄRIREGISTRIS Tallinnas Jõe 2, II korrus Tel Tartus Ülikooli 49 Tel info@autente.ee

16 16 INVESTOR TÕUSJA LANGEJA Tallinna börsil tegi suurima tõusu eile Baltika aktsia hind. Tallinna börsil tegi eile suurima languse Viisnurga aktsia hind. Baltika Viisnurk 1,119 +3,42% 2, 1,5 1,5 1, 1,,5,5, ÄRIPÄEV 25. aprill 211 1,45 2, 2,62%, toimetaja Raivo Sormunen, tel , epost raivo.sormunen@aripaev.ee PENSION Teine sammas võib jätta nälga. Kogutud summad eluaegseteks väljamakseteks liiga väikesed RAIVO SORMUNEN raivo.sormunen@aripaev.ee Tasub teada II samba pensionile õigus 16 5 inimesel Väljamaksesaajate arv SÕLMINUD FONDIPENSIONI LEPINGU Teisest sambast pensionimakseid saavate inimeste hulgas on vaid mõni protsent selliseid, kel on sõlmitud kindlustusleping, mis garanteerib neile elu lõpuni igakuiselt vähemalt 3eurose pensionilisa. Ehk summa, mis moodustab keskmisest brutopalgast kolmneli protsenti. Kuna pensionifondidesse kogunenud summad on veel väga väikesed, on turul vaid kolm kindlustusseltsi, mille kaudu on võimalik sõlmida pensioni väljamakseks eluaegne kindlustusleping. Eesti Väärtpaberikeskuse andmeil on Eestis juba umbes 16 5 inimest, kes on jõudnud vanuseni, mis lubab neil ühel või teisel moel võtta raha II pensionisambast välja. Neist peaaegu pooled ehk 85 on raha väljavõtmist edasi lükanud. Ülejäänud 844 inimesest on aga kõigest kolmesaja neljakümne ühel sõlmitud väljamakseteks pensionikindlustuse leping. See tähendab, et neil on pensionifondidesse kogutud vähemalt 5kordne rahvapensioni (6422,5 euro) suurune summa, mille korral on kindlustusseltsiga võimalik sõlmida elu lõpuni kestev pensioni väljamakseleping. Swedbank Life Insurance SE juhatuse liige Mihkel Mandre kinnitab, et praeguseks on teise samba kindlustuslepingud sõlmitud Eestis kokku paarisaja lepingu ümber ning arvab, et kindlustuspen 57 inimest väljamakseteks vajalik kogutud osakute väärtus: 1 5kordne rahvapensioni määr (1284,5 6422,5 ) VÕTNUD VÄLJA ÜHEKORDSE VÄLJAMAKSEGA kuni 1kordne rah vapensioni määra (1284,5 ) 329 inimest SÕLMINUD KINDLUSTUSLEPINGU 341 inimest väljamakseteks vajalik kogutud osakute väärtus: üle 5kordse rahvapensioni määra (üle 6422,5 ) LÜKANUD VÄLJAVÕTMISE EDASI 85 inimest sionid muutuvad peamiseks väljamakseviisiks väga pikas perspektiivis. Ka ERGO pensionitoodete müügitoejuht Taave Lips arvab, et läheb veel palju aastaid, enne kui fondipensioni asemel muutub domineerivaks kindlustuspension. Kindlustus eeldab keskmiselt 1 15 aasta rahakogumist. Keskmise brutopalgaga (8 eurot kuus) inimene peaks 64 euro suuruse summa pensionifondi koguma kümneviieteist aastaga. Millist pensionilisa selline summa annab? Pensionikeskuse kodulehel üles riputatud kalkulaatori kohaselt õnnestuks selle summa eest sõlmida kõige parem pensionileping Compensa Life iga, mis garanteerib elu lõpuni iga kuu 31,98 euro suuruse pensionilisa. Kui lisada lepingule ka 15 aasta pikkune garantiiperiood (mida on mõistlik võtta, kuna maksed jätkuvad ka kindlustatu surma korral), väheneb pensioni kuumakse 3,43 euroni. Rohkem erinevaid pensionide väljamaksete võimalusi turul pole. Pole ka suureneva väljamaksega pensionimakset, mis aitaks võidelda inflatsiooni vastu, sest paarikümmend aastat võib 3eurose pensionilisa ostujõudu korralikult nullida. Seadus lubab väljamaksetel kasutada veel kolme liiki eritingimusi. Lipsi sõnul on need maksete edasilükkamine, pensionimaksete suurenemine ja ühine pensionileping. Praegu ei paku me nende eritingimustega lepinguid ennekõike turu väiksuse tõttu. Inimeste soov on pigem võimalikult kiiresti raha kätte saada, mistõttu ei ole ka nõudlust maksete edasilükkamise või suurendamise järe Võrdlus Kolmest turuosalisest pakub parimat pensioni Compensa igakuine pension eurodes SAAJA: mees, sündinud , alustab väljamaksetega , kogutud summa 5kordne rahvapensioni määr (6422,5 ) ilma garanteeritud perioodita Compensa SEB ERGO garanteeritud 5 aastat 31,76 29,99 29,92 31,62 29,86 29,7 1 aastat 31,16 29,29 29,11 15 aastat 3,28 28,32 27,99 ALLIKAS: PENSIONIKESKUS, EESTI VÄÄRTPABERIKESKUS le, märgib Lips. Compensa Life müügi ja kliendihaldusjuht Merle Kollom lisab, et liialt väike turg ei mõju soodsalt tootearendusele, sest täiendavate võimaluste lisamine on üsna ressursimahukas ja eeldab päris suuri investeeringuid. Samas on Ergo, Compensa ja SEB Eesti turul siiski ainukesed, kelle juures on võimalik II samba pensionikindlustuse lepingut sõlmida. Mandre sõnul näeb Swedbank Life nii II kui ka

17 NUMBER,5 trijonit dollarit on USA investorid pannud 27. aastast võlakirjafondidesse. Envision Capital Managementi juht Marilyn Cohen hoiatas, et investorid näevad turukrahhi, kui intressid hakkavad tõusma. Üks küsimus Miks kindlustusleping, mitte fondipension? ELEKTER VALUUTA INTRESS Kevadised suurveed ja hüdroenergia pealetulek hakkavad hindu alla suruma. Euroopa Keskpanga baasintressimäärade tõstmine aitab eurol tugevneda. Turg ootab, et EKP tõstab sel aastal baasintressimäärasid vähemalt 1,75 protsendini. Nord Pool Eesti 47,44 1, ,47% +,48% 75 1,4 1,45 5 1,3 1,3 25 1,2 1,15 1, ,6 1, RAHA reklaam Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % keskmiselt kuu kuu jäägilt (1) püsijäägilt Sampo Pank,25,25** Swedbank***,1 (7) 2 kuud 3 kuud 6 kuud,75,9 1,1 1,5 1,7 1,9 2,2 2,45,9 1,2 1,5 1,8 1,9 1,9 19,8,9 1, 1,3 1,6 1,9 2, 2, 6 Swedbank tähtajaline hoius % 9 kuud 1 aasta 1 kuu 2 aastat 3 aastat min summa 65/3(4) Tallinna Äripank,5,7,8,95 1,75 1,9 2,15 2,55 2 Tallinna Äripank (3),5,9 1, 1,2 2, 2,2 2,45 2, Nordea Pank,1,7,8,95 1,25 1,45 1,6 Citadele Pank,1,15,8 1,3 2, 2,6 2,7 2,8 3, 1 Marfin Pank Eesti,25,3 1,6 2,1 2,6 2,9 3,1 3,55 3,6 35 DnB NORD Pank,25 (7) 1, 1,2 1,45 1,65 2, 2,2 2,2 UniCredit Bank,1 (9),53,64,76,98 1,12 1,26,15,35,45,6,9 1,5 1,25 1,45 1,5 1,8 2, 2,5 2,8 3, 3,5 SEB,1 LHV Pank,2 (1) 1,9 3 3/3 (9) 1,65 1* 5 Snoras,95,95,95 1,45 1,45 2, 2,7 2,7 1 Krediidipank,1,6,75,9 1,2 1,5 1,8 2,2 2,5 1/2(4),5,55,6 1,4 1,4 2,2 3,5 3,8 315 BIGBANK 1,4 1,4 2,2 3,5 3,8 153 BIGBANK 1,5 1,5 2,3 3,6 3,9 üle 3 BIGB ANK Pankade kontaktandmed tähtajaline hoius %, USD pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta Sampo Pank,3,3,35,5,65,85 min summa Swedbank,15,35,55,8 25 Swedbank,1,15,2,4,6,8 84 Tallinna Äripank,45,45,5,65,85 1, 2 Nordea Pank,2,2,2,35,5,7 3 Citadele Pank,5,7,9 1,5 1,5 1,6 1 Marfin Pank Eesti,6,7,8 1,1 1,2 1,3 5 3 DnB NORD Pank,25,35,6,9 1,25 UniCredit Bank,18,2,21,31,46,63 3/3(9) SEB,5,5,1,2,3,6 2 LHV Pank,5,5,6,7,8 1, 7 Snoras,95,95,95 1,45 1,45 2, 1 Krediidipank,15,2,3,55,7,9 1/2 (4) SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel SWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn, tel (24h) , epost: info@swedbank.ee TALLINNA ÄRIPANK VanaViru 7, Tallinn, tel , faks NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn, tel , faks epost: tallinn@nordea.com SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn, tel (24h) 68 8, epost: info@sampopank.ee, MARFIN PANK Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 68 25, faks CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 77, faks 77 1, epost: info@citadele.ee BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, faks , epost: bigbank@bigbank.ee, DNB NORD PANK Tartu mnt 1, Tallinn, tel , faks , epost: info@dnbnord.ee, AS UNICREDIT BANK EESTI FILIAAL Liivalaia 13, Tallinn, tel , epost: kliendiinfo@unicreditgroup.ee LHV PANK Tartu mnt.2, tel. 68 4, fax 68 42, epost: lhv@lhv.ee, AB BANKAS SNORAS EESTI FILIAAL Roosikrantsi 17, Tallinn 1119 tel EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn, tel , faks kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 1999 eurot ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuse internetipangas, on intressimäär kuni,1% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (1) LHV Pangal minimaalselt jäägilt Uus investeerimishoius Arenevad turud 3 Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid % päevasaldolt klient hõbeklient kuldklient NORDEA PANK II samba pension suurt pensionilisa lähitulevikus ei garanteeri 1,655% 1,6 INDREK HOLST Seaduse ja kogu sotsiaalkindlustuse mõte on riski katmine, milleks on pensioni maksmise tagamine iga pensionäri elu lõpuni. Ehk siis regulaarse sissetuleku tagamine elu lõpuni. Sellest lähtuvalt on vägagi mõistlik, kui tulevikus kõik pensionärid peavad võtma eluaegse annuiteedi (väljamakse). Siinkohal tuleb tähelepanu juhtida inimeste liiga kõrgetele ootustele II samba pensioni suuruse suhtes juba praegu. Kui sissemaksete periood on olnud 1 aastat, aga väljamaksed on keskmiselt umbes 2 aastat, siis kui suur saabki olla väljamakstav pension? Ilmselt ei saa see praegu olla palju suurem kui 3% inimese sissetulekust, mis tuleb lihtsast matemaatikast (pool sissemakse protsendist). Tulevikus on olukord oluliselt parem, aga seda alles mitmekümne aasta pärast. Eesti pensionäri kõige suurem häda on napp kapital, millest pensioni finantseerida. Süsteemi väärtus tuleb välja siis, kui raha on kogutud 4 aastat, mitte kümme. Euribor 6 kuud 1 pank SEB Elu ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees /USD 17 arvelduskonto, eraisikud,1,1,1 reservhoius, eraisikud,3,35,45 VALUUTA Euroopa Keskpank Kasuta võimalust saada soodsalt ja turvaliselt osa viie Aasia kiiresti areneva riigi majanduse kasvust. Hoiusumma 1% garanteeritud Tutvu teenuse tingimustega ja vajadusel konsulteeri spetsialistiga telefonil BÖRS FOTO: ANDRAS KRALLA III samba väljamaksete turul oma kohta koos väljamaksete mahtude suurenemisega, kuid ei soovi praegu siiski kommenteerida, millal nad pensioni väljamaksete turule tulevad. Praegu domineerib fondipension. Teise samba pensioni saajate hulgas on praegu ja lähitulevikus enim fondipensioni saajaid (kel kogunenud pensionifondidesse 1 5kordne rahvapensioni määr ehk 1284,5 6422,5 eurot). Fondipensionist väljamaksed toimuvad regulaarsete maksetena ning paika on pandud minimaalne väljamakseperiood. Nii näiteks peab 63aastane sõlmima vähemalt kümne aasta pikkuse väljamakselepingu. Kuna fondipensioni puhul jääb inimeste raha pensionifondi, ei saa kokku leppida pensioni suurust. Täpne summa leitakse vahetult enne igat väljamakset. Küll aga lepitakse kokku, kas väljamakseid tehakse kestuse järgi või osakute piirmäära järgi, täpsustas Lips. See tähendab, et osakuhinna kahekordistumisel võib ka pensionimakse kahekordistada. Samas on võimalik ka osaku langus ning tuleb arvestada, et kui raha fondiportfellist otsa saab, lõppevad ka pensionimaksed. On mõistetav, et riik soovib kindlustada oma kodanikele stabiilse ja turvalise pensionilisa seniks, kuni neile elupäevi on antud. Seetõttu on põhjendatud, et II samba väljamaksed on eluaegsed. Seltsis sõlmitud pensionileping garanteerib, et klient saab lepingu sõlmimisel kokku lepitud pensioni ka siis, kui ta elab 1 aastaseks või kauemgi, rõhutab Kollom pensionikindlustuse eelist fondipensioni väljamaksete ees. /SEK /RUB 8,885 4,7395 Tallinn aktsia 21.4 sulgemishind, muutus eelm, % käive, P/E ROE P/B divid. tootlus Arco Vara 5,15, ,9%,89,% Baltika 1,12 3, ,6% 1,56,%,% Austraalia dollar AUD 1,3562 Rumeenia leu RON 4,868 Ekspress Grupp 1,41,,4% 1,17 Bulgaaria leev BGN 1,9558 Rootsi kroon SEK 8,8885 Harju Elekter 3, 1, ,3 6,% 1,33 1,7% Hiina jüaan CNY 9,478 Singapuri dollar SGD 1,819 Järvevana,34, 352,1%,41,% Hongkongi dollar HKD 11,3313 Suurbritannia nael GBP,8813 Merko Ehitus 8,71, ,8 1,% 1,2 8,1% INR 64,76 Šveitsi frank CHF 1,2851 Nordecon 1,34, ,% 1,22,% Taani kroon DKK 7,4573 Olympic EG 1,53, ,2 1,4% 2,87,% Tai baat THB 43,621 Premia Foods,87 1, ,8 2,9%,77,% Tšehhi kroon CZK 24,18 Silvano FG 3,16, ,2 29,1% 2,98 1,6% Tallink Grupp,74, ,5 3,8%,75,% India ruupia Jaapani jeen JPY 119,52 Kanada dollar CAD 1,3826 Korea won KRW 1578,34 Leedu litt LTL 3,4528 Türgi liir TRY 2,212 Läti latt LVL,793 Ungari forint HUF 263,8 Norra kroon NOK 7,7842 USA dollar USD 1,4584 Poola zlott PLN 3,9493 Venemaa rubla RUB 4,7395 Tln Kaubamaja 6,35, ,6 15,% 2,34,7% Tallinna Vesi 8,83 1, ,8 22,4% 2,41 18,1% Trigon PD,44,,2%,51,% 1,45 2, ,1 13,9% 1,27,% Viisnurk P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal BÖRSIKAUBAD Kütused 2.4 USD/barrel nafta IPE nafta NYMEX Värvilised metallid 2.4 USD/t 123,85 111,45 Alumiinium LME Vask LME ,5 mootoribensiin 1119, 1125, Plii LME diislikütus 147,75 149,75 Nikkel LME kerge kütteõli 125,75 127,75 Tina LME , 629,5 Tsink LME Väärismetallid 2.4 masuut (3,5% väävel) Põllumajandus USD/unts, unts = 31,15 g nael = 453,59 g kohv NYBOT, USc/nael 294,4 Kuld COMEX 1498,5 valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 638,7 Plaatina NYMEX 182,8 kakao NYBOT, USD/t nisu NYSE LIFFE, USD/t Allikas:FT ,5 Pallaadium NYMEX 758,7 Hõbe COMEX 44,461

18 18 INVESTOR investeerimisfondid Dow Jones USA ,26 ÄRIPÄEV 25. aprill 211 toimetaja FredyEdwin Esse, tel , epost reklaamiosakond, tel , epost OMX Rootsi +,1% 1 141,13 OMXT Eesti 699,77 +,5% EPI II samba indeks,1% 143, ,7% FONDID 1 3 reklaam Avaron Asset Management Avaron Areneva Euroopa Fond A, Avaroni Privaatportfell B, 2.4 ost müük NAV riski % aasta aste algusest 12 kuud 3 aastat 3,55 3,67 3,6 7,89 12,79 25, ,55 12,55 12,55 3,37 8, müük NAV riski % aasta aste algusest 12 kuud 3 aastat 2.4 ost müük 1,25 2,6 8,5 4, 2, Võlakirjaportfell, 11,8 1,7 4,1 12 kuud 3 aastat ERGO Pensionifond 2P1,,85,86,86,1,54,86 4,3 3, ,96 ERGO Pensionifond 2P2, 1,8 1,1 1,1 1,86 1,44 4,3 2,24 2, ,24 ERGO Pensionifond 2P3,,65,65, ,79 ERGO Pensionifond 3P1,,82,83,82 1,77 2,66, ,6 ERGO Pensionifond 3P2,,87,89,88 2,18 3,42 2, ,68 ERGO Pensionifond 3P3,,91,92,92 2,93 5,84, , Danske Capital AS 2.4 Sampo Pension 25,,91,92 NAV,92 riski % aasta aste algusest 12 kuud 3 aastat 2,94 2, ,12,29 1,9 5 aastat Sampo Pension 5, 1,6 1,7 1,7 1,3 2,19,62 3,17 3, Sampo Pension Intress,,82,83,83,99,81 1,61 3,35 3, Vabatahtlik Pensionifond Sampo Pension 1 Pluss, 1,33 ost müük riskiaste % aasta algusest 1,36 1,34 8,54 1,1 6,36 5,93,71,73,72 2,52 1,18 1,56, 12 kuud 8,9 8,9 8,9 3,88,7 5,76 5, ,9 Evli European High Yield B, 192,39 192,39 192,39 5,62 1,27 11,87 7, ,94 Evli European Investment Grade B, 153,89 153,89 153,89 1,17 1,54 5,99 3, ,52 Evli Greater Russia B, 238,13 238,13 238,13 5,12 8,27 5,79 1, ,54 ost müük NAV 12 kuud 3 aastat aastat ,72 Evli Global B, NAV Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel Äripäeva Raamatuklubi KUU RAAMAT 3 aastat 5 aastat , Finter Fund CHF Bonds, CHF Vabatahtlik Pensionifond Sampo Pension Intress Pluss, Evli Funds Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga müük riski % aasta aste algusest 5 aastat Kasvuportfell, ost NAV 5 aastat Compensa Life ost ERGO Funds Dynamic Portfolio, riski % aasta aste algusest 5 aastat Bonds, Emerging Markets, USD Conservative Portfolio, CHF European Equities, US Equities, USD USD Bonds, USD Conservativ Portfolio, ost müük NAV riskiaste % aasta algusest 12 kuud Pensionifond L, 1,29 1,31 1,31 1,65,25 8,76 6,52 5,46 Pensionifond M, 1,1 1,2 1,2 1,46,7 4,6 8,15 6, Pensionifond S, 1,7 1,8 1,8 1,29,24 1,77 9,21 7, LHV Varahaldus aastat 5 aastat Pensionifond XL, 1,11 1,12 1,12 1,89,59 8,26 6,46 5,91 Pensionifond XS,,98,99,99 1,27,66 2,39 8,88 6, ,22 1,24 1,23 6,85,67 9,14 3,9 3, KÜSI, Tõusva Euroopa Alfa Fond A, 4,48 4,56 4,48,84 3,73 13,65 Tõusva Euroopa Alfa Fond B, 2,86 2,92 2,86,84 3, KUULA, Täiendav Pensionifond, LHV Pärsia Lahe Fond A, 7,59 7,82 7,67 2,42 9,81 9,22 LHV Pärsia Lahe Fond B, 4,9 4,9 4,9 2,43 9,81 9, LHV Maailma Aktsiad Fond A, 8,95 9,13 9,4,45 9,78,18 LHV Maailma Aktsiad Fond B, 5,72 5,84 5,78,45 9, ost müük riskiaste % aasta algusest 12 kuud,86,87,87 1,85 1,17 4, ,86 Nordea Pensionifond A Pluss,,71,72,72, 2,48 4, ,9 Nordea Pensionifond B,,81,82,82 1,24,25 2, ,74 Nordea Pensionifond C,,76,76,76,98,64, ,58 Nordea Pensionifond Aktsiad 1, 1,5 1,7 1,6 11,68 1,34 7, ,34 müük NAV % aasta algusest Nordea Pensions Estonia PEEGELDA: väärtuspõhise Nordea Pensionifond A, müügi väljakutsed Uut müügimudelit tutvustav raamat 2.4 NAV 3 aastat 5 aastat Koostaja: Signe Israel Hind Äripäeva Raamatuklubi liikmele 19,88 eurot, tavahind 25,96 eurot. Tellimine: klubi@aripaev.ee, tel Fondivalitsejad AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt 5 58, Tallinn 1117 tel , faks , info@avaron.ee, DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 1515 tel , faks , funds@sampopank.ee, ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, tel 61 65, faks , funds@ergo.ee, EVLI SECURITIES, VARAHALDUS (Evli Fund Managment) Tartu mnt 2, Tallinn 1145, tel , faks , fondid@evli.ee, FINTER FUND MANAGEMENT COMPANY S.A. 33, avenue J.F. Kennedy, P.O. Box 91, L21 Luxembourg, tel faks , funds@finter.ch, esindaja Eestis AS Eesti Krediidipank, AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11, Tallinn 1119 Tel , faks info@gafm.ee, AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 1119, tel , faks , info@gildrealestate.com LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2, Tallinn 1 145, tel 68 4, faks 68 42, vara@lhv.ee, MARFIN PANK EESTI AS Pärnu mnt 12, Tallinn, Roosikrantsi 11, Tallinn tel 61 3, faks info@compensalife.ee, LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 68 4, faks tel 68 25, faks SAMPO PANK Narva mnt 11, Tallinn, tel SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn, tel , faks ost 12 kuud 3 aastat 5 aastat Senior Generations Equity Fund USD 11,22 11,22 11,22 8,51 1,49 4, Central & Eastern European Equity Fund 12,4 12,4 12,4 8,87 8,8 2, Danish Bond Fund DKK 314,76 314,76 314,76,41 12,64 18, Danish Equity Fund DKK 221,6 221,6 221,6 4,4 5,86 1, Danish Kroner Reserve DKK 165,36 165,36 165,36,95 7,4 13, Danish Long Bond Fund DKK 215,5 215,5 215,5 1,22 18,32 23, Danish Mortgage Bond Fund DKK 185,92 185,92 185,92,8 14,1 21, Euro Bond Fund 9,11 9,11 9,11,44 18,1 19, Euro Reserve 14,26 14,26 14,26 1,93 1,11 1, NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia 45/47, Tallinn 1145 tel , faks eesti@nordea.com, NORDEA RAHASTOYHTIÖ Liivalaia 45/47, Tallinn 1145 tel TRIGON FUNDS Viru väljak 2, Metro Plaza 5. korrus, Tallinn 1 111, tel , faks , fond@trigon.ee, AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn 15 1, tel , faks , fondid@seb.ee, European Alpha Fund 8,31 8,31 8,31 7,78 6,73, European Corporate Bond Fund 35,67 35,67 35,67 1,8,, European Equity Fund 15,99 15,99 15,99 1,28 1,52 1, European Value Fund 36,9 36,9 36,9 7,47 12,5 6, Far Eastern Equity Fund USD 21,5 21,5 21,5 17,4 6,75 3, Global Bond Fund 12,78 12,78 12,78,31 24,93 19, Global Theme Select Fund 4,66 4,66 4,66 6,39,64 22, Global Stable Equity Fund 9,24 9,24 9,24 3,59 4,29, SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS Japanese Value JPY Liivalaia 8, Tallinn 1538, tel , faks , funds@swedbank.ee Nordic Equity Fund 58,46 58,46 58,46 Nordic Equity Small Cap Fund 11,73 11,73 11,73 North American Growth Fund USD 1,6 1,6 1,6 Maaklerifirmad COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE Nordea Investment Funds MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru väljak 2, Tallinn. tel , info@mandatumlife.ee, SWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn, tel , faks Global Stable Equity Fund Unhedged 9,39 9,39 9,39,64,, 7 33 Global Value Fund 1,76 1,76 1,76 1,41 6,75 19, ,41 25,52 55, ,1 6,47 9, ,43 37,68, ,47 8,16 8, North American Value Fund USD 34,38 34,38 34,38 17,18 1,24 15, Norwegian Bond Fund NOK 168,45 168,45 168,45 1,48 15,71 18, Norwegian Equity Fund NOK 143,55 143,55 143,55 1,26 2,37 8, Norwegian Kroner Reserve NOK 175,88 175,88 175,88 3,6 12,54 2, Stable Return Fund 11,68 11,68 11,68 1,13 1,71 14, Swedish Bond Fund SEK 236,1 236,1 236,1,17 13,38 15, Swedish Equity Fund SEK ,5 18,17 7, Swedish Kroner Reserve SEK 177,93 177,93 177,93 1,9 6,71 12, USDollar Reserve USD 14,49 14,49 14,49 4,42 2,69 2,

19 22,68 protsendile tõusis neljapäeval Kreeka valitsuse 1aastase võlakirja tootlus. See oli tootluse rekordtase. Tootlus kasvas, kuna võlausaldajad kardavad restruktureerimist. Luca Cazzulani: restruktureerimise kõlakad on peamine faktor, mis ajab võlatootlusi üles. Võla restruktureerimise idee on selgelt hirmutav. Seetõttu tahavad inimesed nendest lahti saada. See on praegu vaid spekulatsioon, kuid see ajab tootlusi üles. Ütles Unicrediti võlakirjastrateeg Bloombergile Kreeka ja Portugali valitsuse võlakirjade kohta. 19 FONDID reklaam Mandatum Life 2.4 ost müük NAV riskiaste % aasta algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Mandatum Life Konservatiivne, 19,9 11,18 19,9,31 3,57 Mandatum Life Tasakaalustatud, 123,3 124,87 123,3 1,34 6,24 Mandatum Life Agressiivne, 138,85 141,63 138,85 1,33 4,84 Mandatum Life Fixed Income, 127,29 127,93 127,29,9 4,8 Mandatum Life Global Food, 132,46 135,1 132,46,89 8,68 Mandatum Life Emerging Opportunities, 119,22 121,61 119,22 5,3 4,4 Mandatum Life Global Equity, 147,2 15,14 147,2,12 3,55 Mandatum Life Europe Equity, 155,69 158,81 155,69,13,89 Swedbank Investeerimisfondid AS 2.4 ost müük NAV riskiaste % aasta algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Pensionifond K1,,73,74,74 1,82,2,53,74, ,47 Pensionifond K2,,81,82,82 2,7,16 2,56 2,4, ,24 Pensionifond K3,,94,95,95 5,28,28 3,19 2,4, ,13 Pensionifond K4,,7,71,71, 1,52 2, ,54 Pensionifond V1, 1,6 1,8 1,7 3,87,12 1,14 3,9 1, ,56 Pensionifond V2,,83,85,84 6,94,46 2,73 5,23 2, ,95 Pensionifond V3,,99 1,1 1, 11,22 1,74 3,74 7,9 3, ,75 KeskAasia Aktsiafond, 5,31 5,44 5,36 26,2 8,48,34 15, ,32 IdaEuroopa Aktsiafond, 9,28 9,52 9,37 22,59 5,36 9,6 17,74 13, ,58 IdaEuroopa Kinnisvara Af, 4,7 4,18 4,11 22,25 3,27 6,3 28, ,36 Fondifond 1, 9,51 9,75 9,6 14,3 3,31 4,99 4,64 2, ,32 Fondifond 3, 1,1 1,36 1,2 5,76 1,68,15 1,26, ,66 Fondifond 6, 9,83 1,8 9,93 9,64 2,42 2,25 3,1 1, ,99 Venemaa Aktsiafond, 17,29 17,72 17,46 27,33,36 1,84 9,75 5, ,34 AS SEB Varahaldus 2.4 ost müük NAV riskiaste % aasta algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat mln eurot SEB Energiline Pf,,722,729,729, 3,31 1,4 4,19 SEB Konservatiivne Pf,,843,851,851,88,19,82 5, 3,64 39,36 SEB Optimaalne Pf,,785,793,793 1,49 1,1,35 6,79 SEB Progressiivne Pf,,922,931,931 1,57,72 1,8 3,49,79 235,95 SEB Aktiivne Pf,,895,913,94 14,2 2,79 3,32 4,93 1,15 14,22 SEB Tasakaalukas Pf, 1,77 1,99 1,88 5,65,94,48 2,61,21 9,34 SEB Aktiivne Fondifond A,,44,448,444 15,28 2,3 6,96 9,2 4,49 SEB Tasakaalukas Fondifond A,,625,638,631 6,71,52 2,43,8 1,11 SEB Dünaamiline Fondifond A,,674,688,681 12,11 1,76 5,34 6,8 3,45 6,75 SEB IdaEuroopa Võlakirjafond A,,951,951,951 6,53 1,62 2,12 4,61 3,9 54,71 SEB Geneerilise Farmaatsia Fond A,,81,817,89 14,1 4,75 2,76 3,15,82 3,84 SEB Kasvufond A,,54,514,59 24,5 9,8 14,41 4,31 1,38 23,44 SEB High Yield Bond Fund, 834, , ,853 19,74 2,38 19,32 2,8 Vahendatavad Fondid * SEB Choice Asia ex. Japan Fund, 6,215 17,93 3,92 11,7 6,24 3,72 158,78 SEB Choice Emerging Markets Fund, 2,177 18,16 2,93 6,83 3,52 4,91 139,4 SEB Choice Japan Chance/Risk Fund,,398 16,62 13,22 4,65 6,4 9,86 43,74 SEB Choice North America Chance/Risk Fund, 3,33 15,52 3,19 6,71 1,42 1,86 22,87 SEB Asset Selection Fund, 14,24 7,51,84,11 6,9 1272,35 SEB Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, 3,46 25,61 7,41 1,14 6,16 2,79 64,8 SEB Corporate Bond Fund, 1,332 5,11,83,96 4,22 2,65 275,28 SEB deluxe Multi Asset Balance 59,64 7,89 4,35 1,81 43,88 SEB deluxe Multi Asset Defensive Plus 57,48 3,58 2,76 1,52 63,97 SEB deluxe Multi Asset Defensive 54,39 N/A,64,37 186,19 SEB Eastern Europe Fund ex Russia, 3,256 24,2 6,82 1,66 2,19,21 23,74 SEB Eastern Europe Small Cap Fund, 3,524 29,82 4,21 2,23,76,74 221,23 SEB Ethical Europe Fund, 2,15 17,,8 2,33 6,16 5,3 18,15 SEB Europe Chance/Risk Fund, 114,3 17,33 1,21,96 7, ,34 SEB Europe Fund, 3,143 17,4,42 2,94 5,3 4,62 172,39 SEB Key Select, 1,168 N/A,28 4,54 SEB Global Chance/Risk Fund,,723 12,5 2,28 7,84 1,13 2,3 26,6 SEB Medical Fund, 2,566 1,21,67 2,78 5,56 1,19 2,83 SEB Nordic Fund, 7,114 2,61,41 7,23 2,1 1,55 89,77 SEB Russia Fund, 12,64 32,64 1,19 9,19 3,25 623,1 SEB Short Bond Fund 1,269,13,4,4,42 1,19 64,17 SEB Strategy Aggressive Fund 4,34 N/A 5,95 1,71 14,86 SEB Technology Fund, 1,92 18,5 6,14 2,65 6,23 1,33 15,83 SEB Guarantee Fund 8, 11,4 5,29,21 5,72,74 45,79 SEB Nordic Small Cap Fund, 18,88 N/A,33 17,6 43,27 SEB Listed Private Equity Fund, 172,412 N/A,49 11,48 369,93 SEB Concept Biotechnology, 31,96 18,35 1,78 6,78 36, SEB High Yield, 114,5 N/A 3,58 1, ,47 * Vahendatavate fondide tagasivõtmis ja väljalaskehindu saab vaadata Fondide mahud on seisuga Trigon Funds 2.4 ost müük NAV riskiaste % aasta algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Arenevate Turgude Agrisektori Fond, 9,2 9,29 9,2 28,14 8,73 6, Balkani Fond, 9,39 9,73 9,54 23,5 4,72 14,85 12,97 3, Arenevate Turgude Finantssektori Fond, 1,56 1,89 1,78 26,2 8,29 4,63 6, Uus Euroopa Väikeettevõtete F, 5,11 5,29 5,19 22,49 4,36 3,21 12,58 7, Uus Euroopa Väärtusfond, 11,77 12,19 11,95 19,3 6,78 13,96 6,93 5, Top 1 Fond, 8,59 8,89 8,72 23,14 3,45 13,3 4, Trigon Alternative Funds 2.4 ost müük NAV riskiaste % aasta algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Aktiivne Alfa Fond, 11,63 11,98 11,86 1,21 1,34 11,

20 Äripäev Nr 79 (4263) TEGIJA TURUL Lee King Fuei: USA firmade tulemused on abiks. Aasia majandused on fundamentaalselt tugevamad, kuid inflatsioon võib muutuda probleemiks. Kommenteeris Bloombergile Schrodersi fondijuht, kes töötab Singapuris. ÄP INDEKS 52 nädalat Arvutatud 1 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemishinna põhjal 1366, ,6% 2 4 perioodi kõrgeim 155,77 perioodi madalaim 1111,65 12 TÕUSJAD Rautaruukki 17,4 +4,95% Hakon Invest 15,9 SEK +3,82% SSAB 98, SEK +3,27% Old Mutual 13,95 SEK +2,95% Autoliv 488,4 SEK +2,63% Meda 64,85 SEK +2,13% Morgan Stanley kauplemistulu enam kui kahekordistus. Panga kasum ületas analüütikute ootuseid. KOMMENTAAR Nokia tulemus tuli üle ootuste tugev S oome kunagine lipulaev Nokia teatas neljapäeval analüütikute oodatust parematest kvartalitulemustest. Aktsia reageeris uudisele tõusuga, mis hiljem asendus langusega. Nokia esimese kvartali puhaskasum kasvas aastaga 32%, 231 miljonile eurole. Rahvusvahelisele raamatupidamisstandardile IFRS mittevastav kasum kahanes 1,4%, 344 miljonile eurole. Analüütikud ootasid Nokialt 177 miljoni euro suurust puhaskasumit. Ka Nokia käive tuli analüütikute ootustest suurem. Ettevõtte käive kasvas 9%, 1,4 miljardile eurole, vahendas Hugin. Analüütikud ootasid 6,5% käibe kasvu, 1,14 miljardile eurole. Ärikasumimarginaal jäi analüütikute oodatule kõvasti alla. Analüütikud ootasid, et ärikasumimarginaal väheneb 3,6 protsendipunkti võrra, 8,5%. Ärikasumimarginaaliks kujunes 6,8%. Esimeses kvartalis liikusime strateegia defineerimisest selle elluviimisele, kommenteeris tulemust Nokia juhatuse esimees Stephen Elop. Selles valguses olen rahul, et sõlmisime Microsoftiga lepingu ja meie disaini ja telefoniehituse tööd on juba käimas. Tugeva esimese kvartali järel ootame raskemat teist kvartalit. Apple ületab unistusi. Kolmapäeval USA aktsiaturu sulgemise järel avaldas tulemused ka Apple. Tulemus oli silmapaistev. Ikka ja jälle taban end esitamast küsimust kui kaua suudab Apple jätkata sellises tempos kasvu. Kasum kasvas 95% ja käive 83%. Ka seda on raske uskuda, et telefoni ja arvutitootja suudab teenida samasse suurusjärku kasumeid kui USA suuremad pangad või kütusekompaniid. Ega 6 miljardi dollarilist kasumit ilma lojaalsete kundede ja hea tootearenduseta naljalt ei teeni, kui jutuks on tehnoloogiakompanii. Nokia juht hävitab ettevõtte arendusüksust ja suundub madalama marginaaliga äridele. Apple aktsia on üllatavalt odavaks muutnud. Apple P/E oli 16,3 võrreldes Nokia 12,3ga. Nokia kasuks räägib 6,7% dividenditootlus, mille maksmiseks kulub 4 senti aktsia kohta võrreldes 5 sendise kasumiga aktsia kohta. Kui kasum kahaneks, siis millest makstaks dividende? ROMET KREEK romet.kreek@aripaev.ee Apple i aktsia on P/E suhte alusel võrreldes Nokiaga vaid veidi kallimalt hinnatud. FOOKUSES Apple duubeldas kvartalikasumi Apple peaaegu kahekordistas aastaga majandusaasta teise kvartali kasumi. Puhaskasum kasvas 3,7 miljardilt dollarilt 5,99 miljardile ehk 3,33 dollarilt aktsia kohta 6,4 dollarile. Käive kasvas 83 protsenti, 24,7 miljardile dollarile. Analüütikud ootasid Bloombergi andmetel 23,4 miljardi dollarilise käibe juures 5,39 dollarit aktsia kohta. iphone müüdi 18,7 miljonit tükki võrreldes analüütikute prognoositud 16,3 miljoniga. ipadide müük oli prognoositust väiksem. Analüütikud ootasid, et müüakse 6,1 miljonit ipadi, kuid müüdi vaid 4,69 miljonit. Käimasoleva kvartali Apple i prognoosid on väiksemad analüütikute ootustest. Ettevõte prognoosis 23 miljardi dollarilise käibe juures kasumiks 5,3 dollarit aktsia kohta. Analüütikud on prognoosinud kasumiks 5,25 dollarit aktsia kohta 23,8 miljardilise käibe juures. FOOKUSES Cramo pakkumine märgiti üle Soome ehitusvarustuse rendifirma Cramo tegi neljapäeval börsiteatega teatavaks seniste aktsionäride eelisostuõigustega aktsiamärkimise tulemused. Õiguste eest müüakse aktsiat ehk 97,2 protsenti pakutud aktsiatest. Ülejäänud aktsiat müüakse ilma õigusteta. Kokku oli pakkumine kaetud 175,6protsendiliselt. Järgmisel nädalal annab Cramo teada täpse aktsiate jaotuse ning tagastab õigusteta aktsiaid märkinutele raha. Emissiooni tulemusena kasvab Cramo aktsiate arv võrra, aktsiale. Aktsiapakkumisest saab ettevõte kokku umbes 97,2 miljonit eurot. LUGEJA ARVAB Hõbe tulbimaania mõõtmeid veel välja ei anna, aga ega see kaugel ka enam ole.. Kommentaar uudisele Hõbeda hind kaheksa kuuga 15%. LOE LANGEJAD Wärtsilä 26,21 2,16% Stora Enso 8,55 2,6% Atlas Copco 155,1 SEK 1,84% TeliaSonera 47,94 SEK 1,82% Millicom 639,5 SEK 1,54% Nokia 5,84 1,52% Kuigi Nokia tulemus ületas ootusi, asendus aktsia tõus langusega, kuna USA makronäitajad kaalusid ettevõtte tulemused üle. ÄRIPÄEVA KOOLITUSED aprill Inimsuhete keerukus ja lihtsus Koolitaja on MARE PORK Hind 59 eurot+km 3. mai Usalduse jõud Koolitaja on ERGO METSLA Soodushind 157 eurot+km 1. mai Kõnelemine see on imelihtne! Koolitaja on MARTIN VEINMANN Hind 228 eurot+km mai Enesejuhtimise psühholoogia Koolitajad on MARE PORK ja ALAR TAMMING Hind 483 eurot+km 24. mai Viis oskust, mis aitavad teil teised endaga kaasa tõmmata Koolitaja on AIVAR HUNDIMÄGI Hind 182 eurot+km 31. mai Müügioskuste töötuba Koolitaja on ELAR KILLUMETS Hind 228 eurot+km Lisainfo telefonil või aadressil koolituskeskus@aripaev.ee