Tallinkit ootab säästurežiim

Transcription

1 USD 9,86 EEK SEK 1,65 EEK Euribor 5,138 ÄP indeks 1235,80 1,06% Kalm loodab tõhusamat tulevikku PARIMA KUJUNDUSEGA AJALEHT 2007 Kuigi Eesti Telekomi käive ja kasum teises kvartalis vähenesid veidi võrreldes mullusega, kinnitas ettevõtte juhatuse esimees Valdo Kalm koos teiste juhtidega, et ettevõte on tänu personali kahanemisele ebaefektiivsematest valdkondadest tõhusamaks muutunud. 6 Esmaspäev, 21. juuli 2008 nr 132 (3618) 22 kr Tallinkit ootab säästurežiim Kahjumis Tallink vaatab üle liinid ja laevad. 4 5 ARVAMUS Euroopa ei tohi minna populismi ja protektsionismi teed, sest see tooks vältimatult kaasa taandarengu: meie peamised eksporditurud sulguksid. Peter Mandelson, Euroopa Komisjoni kaubandusvolinik 23 INVESTOR 80% on Baltika aktsia aastaga oma väärtusest kaotanud. Ka lähiajal ei paista Baltikal head loota: neljapäeval avaldatakse II kvartali tulemused ja kahjum on üsnagi kindel Viimastel aastatel on Tallink ostnud mitu uut suurt laeva. Vaade Tallinki verivärske reisilaeva Superstar kaptenisillalt. Foto: Andras Kralla LISAKS KINNISVARA 18 Paljudel korteritel on parkimiskoht ja panipaik juba hinna sees. LOGISTIKA 20 Enda logistikakeskus tasub ära suurte kaubakoguste juures. SEB hapude laenude juht lahkus töölt SEB krediidijärelevalve osakonna juht Guido Gritsenko lahkus poolte kokkuleppel pangast juuni algul. Võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga on SEB laenukahjud Eestis kasvanud 1088% võrra. 2 Omanikud võtavad massiliselt raha välja SAS Radissoni hotelli omanikud võtavad firmast välja 161 miljonit krooni, Viru Keskuse omanikud 106 miljonit krooni. Aktsiakapitali vähendamine on läinud moodi uue tulumaksuseaduse jõustumise eel. 9 Nafta hinnatõus võttis aastaga üle 9 miljardi Kütuse hinnatõus on Eesti majandusele aastaga maksnud 9,32 miljardit krooni, inimese kohta 6900 krooni. Raha on juurde vaja, ütles Tallinna Autobussikoondise finantsjuht Jüri Nõmmsalu Siseminister Jüri Pihl seisab sisejulgeoleku kärbete vastu. Pihl: kärbe tähendab vähem patrulle Eelarvekärbe 8% tähendab elukvaliteedi halvenemist 10%, ütles siseminister Jüri Pihl. Vähem patrulle, vähem merereostuse seiret ja väiksemat päästjate reageerimiskiirust, tõi ta näiteid, miks ta nii suurele kärpele vastu on. 3 aripaev.ee Kuidas reageerib Tallinki aktsia kehvadele majandustulemustele? loe täna kell 10

2 Äripäev 21. juuli MIN toimetaja Ülo Toomsalu, tel , e-post ulo.toomsalu@aripaev.ee PÄEVA NÄGU Kaido Simmermann ajab läbi väiksema töötajate arvuga Eesti Raudtee juht koondab umbes paarsada töötajat, tuues põhjuseks nii töö automatiseerimise kui ka selle, et kaubavedude maht on vähenenud. Raudteelaste ametiühinguliider kardab, et koondamise tõttu väheneb raudteel ohutus. Loodetavasti ei hakka rongid nüüd järjepanu rööbastelt maha sõitma. Majandusministeerium arutab aga taas Eesti Raudtee erastamist. Kas tagasiostmine kalli raha eest oli ikka mõistlik otsus? IMPORT Peugeot sid hakkab importima K.W. Bruun Prantsuse autotootja Peugeot teatas, et asus nende autode Eestisse maaletoomise õiguste üle eksklusiivselt läbirääkimisi pidama Taani firmaga K.W. Bruun Import. Prantsuse ettevõte on mures Eesti klientide heaolu ja brändi käekäigu parast ja seetõttu eelistati lõplikesse läbirääkimistesse impordilepingu üle asuda juba Rootsi ja Taani Peugeot sid müüva firmaga, teatas autotootja. Impordileping loodetakse allkirjastada paari nädala jooksul. OST Belgacom ostis m-parkimisfirma Belgia telekomihiid Belgacom ostis möödunud nädalal kaheksas Belgia linnas mobiilset parkimist korraldava firma Mobile-for, millest 28 protsenti kuulus eestlastele, täpsemalt m-parkimise lahendusi arendavale Eesti firmale NOW! Innovations, mis omakorda kuulub Jaan Pillesaarele ning firma võtmetöötajatele eesotsas juhatuse esimehe Arho Anttilaga. Mobile-fori käivitasid eestlased Belgias koos kohaliku parkimisoperaatori Apcoaga aastal ja selle kaudu suudeti Eestis välja töötatud m-parkimise teenus Belgias edukalt juurutada, kirjutas Toivo Tänavsuu oma ajaveebis. Eesti Raudtee on võtnud kursi, et aasta lõpuks vähendada töötajate arvu ligi 1850 töötajani. Praegu töötab Eesti Raudteel 2043 inimest. Töötajate arvu kärpimise põhjuseks on tööoperatsioonide automatiseerimine ja töö ümberkorraldamine, samuti kaubaveomahtude jätkuv vähesus. Näiteks läheb Tartu Orava lõigul juulis augustis liikluskorraldus jaamades üle tsentraliseeritud kaugjuhtimisele, teatas ettevõte. Aasta lõpul peaks Eesti UURING Eesti, Läti ja Leedu on õnnetud riigid USA valitsuse tellitud sotsioloogilisest uuringust selgus, et taanlased on maailma õnnelikum rahvus. Baltimaades elavad inimesed kuuluvad aga maailma kõige õnnetumate hulka. Teiseks ja kolmandaks jäid Ladina-Ameerika riigid Puerto Rico ja Colombia. Kümne kõige õnnelikuma maa hulka kuuluvad Island, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Šveits, Madalmaad, Kanada ja Austraalia, vahendas LETA. Kõige õnnetumate riikide seast leiame Zimbabwe, Armeenia, Moldova, Albaania, Valgevene ja Ukraina. Eesti, Läti ja Leedu on õnnelike edetabelis päris tagaotsas. 97 uuritust riigist asuvad Baltimaad vastavalt 84., 85. ja 86. kohal. KOHTUASI Mattel võitis kohtus kopeerijat Mattel, kes toodab maailma kõikide tüdrukute ihaldatuimat nukku Barbie, võitis kohtuasja aastal ilmavalgust näinud Bratz nukkude tootja MGA Entertainmenti üle. Barbie de tootja Mattel kaebas kohtusse Bratz nukkude valmistaja MGA Entertainmenti süüdistades viimast nukkude kopeerimises, vahendas BBC. Töö Aasta lõpuks read hõrenenud Raudtee koondab ligi 200 töötajat Raudteel eeldatavasti töötama umbes 1850 inimest, mis on praegusest pea 200 võrra vähem. Juuli seisuga töötab Eesti Raudteel 2043 inimest, mullu 31. detsembri seisuga 2095 inimest. Poole aastaga on Eesti Raudteelt lahkunud 52 inimest. Kollektiivselt koondab ettevõte 8. augustist 6. septembrini 54 töötajat. Enne seda on üksikult koondamisteate saanud 18 töötajat. Vastavalt seadusele saab koondamist jätkata pärast antud kollektiivse koondamise lõppu ehk septembris. aripaev.ee ÜKS KÜSIMUS Aastaga on kütuse hindade tõus Eesti tarbija ja ettevõtete rahakotist neelanud ligi 10 miljardit krooni. Kuidas on kütuse hind Teie ettevõtet mõjutanud? Janek Kalvi, Liviko juhatuse esimees Meie toodete omahinda on mõjutanud energia kallinemine. Kasutame üsna palju autotransporti ja pudelite hind sõltub gaasi hinnast, sest pudelite sulatusahjud töötavad gaasil. Oluline on teada, et loodusressursside kallinemine mõjutab kõiki turul tegutsejaid. Võlusõnadena võiksin ära märkida just kokkuhoidlikkuse ja säästlikkuse. Rene Alpius, GoBusi tegevdirektor Jah, on mõjutanud. Loomulikult. Rauno Kais, Silberauto PR-spetsialist Kellel on raha osta suurt ja kallist autot, sellel on ka võimalus sellele kütust osta. Inimesed valivad ikka autot oma rahakoti järgi, kuid suuremat rallit ökoautode suunas ei ole. Riho Seppar, Elektriraudtee juhatuse liige Positiivne on see, et inimesed eelistavad soodsama hinna tõttu sõita auto asemel rongiga ning elektrirongi piletihind ei ole muutunud. Meie opereerime elektrirongidega ning elektri hind ei ole muutunud, piletihinda mõjutavad meil muud tegurid. Töö Gritsenko: rootslased tahavad ise protsesse juhtida SEB vahetas välja laenuosakonna juhi Hapude laenudega tegelenud SEB krediidijärelevalve osakonna juht lahkus poolte kokkuleppel töölt juuni algul, väidetavalt on SEB vahetanud välja veel teisigi keskastmejuhte. Pangas toimus tavapärane kaadrivoolavus, väitis SEB juht Ahti Asmann. aripaev.ee-le saabus vihje, et seoses SEB Panga mitte just parima käekäiguga olid SEBst sunnitud lahkuma krediidijärelevalve osakonna juhataja Guido Gritsenko ja veel teisigi keskastmejuhte. SEB kinnitas, et Gritsenko ettevõttes tõesti enam ei tööta. Sel nädalal avaldatud SEB majandustulemused paljastasid laenukahjude hüppelise suurenemise viimase aasta jooksul. Nimelt on laenukahjud võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga kasvanud 12 korda. Töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel Gritsenko töötas enda sõnul SEBs 14 pikka aastat ning kinnitas enda lahkumist SEBst. Töösuhe lõpetati poolte kokkuleppel juuni alguses, ütles ta. Küsimusele, kas tema lahkumist võis survestada emapank seoses keeruliste aegadega panganduses, vastas mees, et majanduslikust olukorrast tingitud probleemsete laenude osakaal on kasvanud, kuid otseselt tema lahkumist rootslaste kaela ajada ei maksaks. Tõsi on aga see, et rootslastele on mõnevõrra tähtis ise protsesse juhtida ja töökorralduses muudatusi teha, lausus ta vaid veidi kahtlustustelt katet kergitades. SEB Gritsenko lahkumist ei kommenteeri Gritsenko teiste juhtide lahkumise väidet otseselt ümber ei lükanud. On küll inimesi ära läinud, aga võib-olla on nad saanud parema pakkumise. Võib-olla on olnud rahulikumaid aegu, kus lahkus vähem inimesi, ütles ta. Nõudes SEB-lt aru, miks lahkus ametist seal 14 aastat töötanud mees, vastas SEB Panga juhatuse esimees Ahti Asmann poliitiliselt korrektselt. Me ei saa kommenteerida töötaja ja panga vahelise töösuhtega seonduvaid asjaolusid, ütles ta. Krediidijärelevalve osakonna juht Guido Gritsenko lahkus SEBst juuni alguses. Foto: Erik Prozes TULEMUS Üleeile avaldatud SEB majandustulemustest selgus, et ettevõtte kasum oli aasta II kvartalis 5,6 miljardit krooni, mida on võrreldes I kvartaliga 46% rohkem aasta II kvartaliga võrreldes on kasum langenud 23%. Panga laenukahjud Eestis olid aasta II kvartalis 323 miljonit krooni, võrreldes eelmise aasta sama ajaga on laenukahjud kasvanud 1088%. Uurides vihjet mitmete keskastme juhtide lahkumise asjus, on Asmanni sõnul personalivoolavus tavapärane. Pangas pole vahetanud töökohta ei rohkem ega vähem keskastmejuhte kui seda eelnevatel aegadel, ütles Asmann. TAUST SEB juhtimine läks eelmise aasta alguses üle maatrikssüsteemile. Maatrikssüsteem erineb suuresti tavapärasest hierarhilisest süsteemist, kus igal inimesel on üks konkreetne ülemus. Maatrikssüsteem suurendab otsuste tegemisel emapanga rolli. Uut süsteemi nimetas eelmise aasta suvel üheks oma lahkumise põhjuseks panga tollane juht Mart Altvee. Pangajuht eitab emapanga kontrolli laenude üle Pangajuhi sõnul ei vasta absoluutselt tõele väide, nagu oleks emapanga juhtkond suuremate kui euroste laenude väljastamise otsustamise enda kanda võtnud. Meie mandaati pole kordagi vähendatud ning see ei ole ka kaalumisel olnud, lisas Asmann. Gritsenko täpset piiri nimetada ei tea, kust maalt läheb otsustusõigus laenu andmise üle emapangale, küll aga kinnitas ta fakti, et mingi piiri ületamisel süsteem nii toimib. Kadrin Karner

3 toimetaja Ülo Toomsalu, tel , e-post NUMBER 1,17 naist elab Eestis iga mehe kohta. Ka eestlaste seas on naisi meestest rohkem, kuid naiste ülekaal on väiksem kui kogu Eesti elanikkonnas. MÕÕT TÄIS LOE ÄRIPÄEVAST Jaak Aaviksoo Kaitseminister peab plaani alustada kohtulahingut Tallinna vastu, sest see esitab ebaseaduslikke lisatingimusi Vabadussõja võidusamba rajamisele. Abilinnapea Taavi Aas tulistab aga vastu materdavate pressiteadetega. Ehk kulukski üks puhastav kohtuprotsess ära? 21. juuli 2008 Äripäev 5 MINUTIT 3 Mida näitavad kõrgete riigiametnike tänavused majanduslike huvide deklaratsioonid? loe kolmapäevasest Äripäevast Eelarve Pihl: 8protsendine kärbe halvendaks elukvaliteeti Ministeeriumid on jäänud jänni kulutuste kärpimisega Küsitletud ministeeriumid ütlesid aripaev.ee-le otsekui ühest suust, et nad ei tea, kust rahandusminister Ivari Padari kästud summasid kokku hoida. Aus vastus on, et ei ole selge. Rahandusministeeriumile numbrite esitamise tähtaeg on 4. august, seega on valikute tegemiseks veel tiba aega, ütles justiitsministeeriumi kantsler Margus Sarapuu. Sama kinnitasid majandusja kommunikatsiooniministeerium, kaitseministeerium, sotsiaalministeerium, välisministeerium, kultuuriministeerium ja siseministeerium. Isegi rahandusministeerium ei osanud veel öelda, kust nad tuleval aastal kokku hoiavad. Kindel on vaid see, et struktuurifondide rahast kokku hoida ei saa ning halduskulusid tuleks kärpida 8 protsenti. Julmad eelarvenumbrid lüüakse lukku pärast sügisest majandusprognoosi. Siseminister Jüri Pihl seisab hea selle eest, et kärped patrulle, merereostuse seiret ja päästjate reageerimiskiirust ei puudutaks. Foto: Andres Haabu KUUPÄEV on kuupäev, milleks ootab rahandusministeerium teistelt ministeeriumitelt kava, mille arvel kavatsetakse tuleval aastal eelarvet kärpida. Määrus kooskõlastamata Siseminister Jüri Pihl ütles, et tema teada jätsid kõik ministrid rahandusministri piireelarve määruse kooskõlastamata. Minu teada ei kooskõlastanud seda mitte keegi, vastas Pihl küsimusele, kas tema kooskõlastas rahandusminister Ivari Padari määruse. aripaev.ee andmetel jätsid määruse kooskõlastamata ka majandusminister Juhan Parts ning kaitseminister Jaak Aaviksoo. Majandusministeerium kavatseb 4. augustil esitada vastavalt ministeeriumi haldusala vajadustele koostatud eelarve kava, st rahandusministri ettekirjutustest mööda minna. Majandusministeeriumi kinnitusel pole neile ette kirjutatud kärbet kuskilt teha. Pihl kaitseb päästjaid Pihl lubas küll reedel, et ministeerium püüab ettekirjutust täita, kuid kinnitas samas: Ma seisan selle eest, et (siseministeeriumi haldusala ametite toim) kärpeid poleks 8 protsenti, see tähendab vähem patrulle, vähem merereostuse seiret ja väiksemat päästjate reageerimiskiirust. Pihl selgitas, et 8protsendiline eelarvekärbe tähendab vähemalt 10protsendilist elukvaliteedi halvenemist, kuna puuduvale rahale lisandub inflatsioon. Keskkonnaministeeriumi rahandusosakonna juhataja Kalju Kuke sõnul on ministeeriumil on vaja vähendada oma kulusid üle 330 miljoni krooni. Teatud ülesannete täitmisega tekib eeldatavasti raskusi, seda näiteks jätkamist või lõpetamist vajavate investeeringute osas, rääkis Kukk. Välisministeeriumi asekantsler Marten Kokk tunnistas, et väga täpseid plaane nad enne eelarveläbirääkimiste lõppu ei tee. Kui eelarvenumbrid on lõplikult paigas, otsustame, mida edasi lükata, milliseid teenuseid sisse osta või kas on midagi, millest on võimalik üldse loobuda, rääkis ta. Anne Oja VÕLAKIRJAD BIG laenab 70 mln kr intressiga 11,75% Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) emiteeris möödunud nädalal suunatud emissioonina kokku 90 võlakirja nominaalväärtusega eurot, kogusummas 4,5 miljonit eurot (70,4 miljonit krooni), teatas ettevõte. Võlakirjade intressimäär on 11,75% aastas ja lunastamistähtaeg 3. juuli KAITSE Leedu tahab osa USA raketikilbist Leedu on vajaduse korral valmis koos liitlastega osalema USA raketitõrjesüsteemi paigutamises Ida-Euroopasse, ütles Leedu president Valdas Adamkus. Argentinas ametlikul visiidil viibiv Adamkus rääkis ajalehele Nacion antud eksklusiivintervjuus, et Leedus peetakse raketitõrjesüsteemi Euroopa ja rahvusvahelise julgeoleku tähtsaks elemendiks, vahendas ERR. Seetõttu oleme vajadusel valmis koos liitlastega osalema selle paigutamises, ütles Leedu president. EURORAHA EL tahab Bulgaaria jätta 10 miljardita Bulgaariat ähvardab ilmajäämine Euroopa Liidu toetusrahadest. Euroopa Komisjon arutab võimalust jätta Bulgaaria ilma pea 10 miljardi Eesti krooni suurusest toetusest. Seda seetõttu, et riik ei ole teinud edusamme võitluses korruptsiooni ja organiseeritud kuritegevusega, vahendas BBC. Hiina Toidu hinnad veidi langenud Hiina majanduskasv 3 aasta aeglaseim Hiina majandus kasvas teises kvartalis aeglaseimas tempos aastast alates, mis omakorda tõstatas spekulatsioonid, et valitsus alandab jüaani kurssi. REPLIIK Rohkem merd, vähem betooni! Sõidan Tallinnas pidevalt tööle mööda Pirita teed, nautides kena merevaadet, kuni selle katavad kaks sammalduvat betoonist jurakat. Hiljuti tuli uudis, et Maarjamäe memoriaal on räämas, ent selle kordategemiseks pole raha, samas on see üks paremaid ja terviklikumaid nõukogudeaegseid mälestusmärke. Kordategemise mõte on õige, sest praegu on kunagine NUMBER 10,1 protsenti kasvas teises kvartalis Hiina sisemajanduse koguprodukt võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Võrreldes eelmise aastaga kasvas SKP 10,1 protsenti. Esimesel kvartalil oli see 10,6 protsenti, tarbijahinnad tõusid 7,1 protsenti juunis võrreldes 7,7 protsendiga mais, vahendas Hiina statistikaametit Bloomberg. Hiina majanduse kasv on ikkagi maailma 20 suurima majanduse seas kiireim ja aitab maailmamajandust hoida kasvukursil, samal ajal kui Ühendriikides on majanduslangus. Kuna jüaani kurss on dollari suhtes tugevnenud, siis mõjub see eriti halvasti Hiina tekstiilitööstusele, mis sõltub suurel määral tööjõu hinnast, seega ka jüaani kursist. Inflatsioon on alanenud viimase 12 aasta kõrgeimast tasemest seoses toiduainete hinna vähese langusega. Aasta inflatsiooniks ennustatakse 6,5%. aripaev.ee Ülo Toomsalu Nõukogude Eestit tutvustavates albumites aukohal olnud paik täis soditud ning sodiga kaetud. Kuid äkki teisaldaks need kaks merd varjavat betoonist monstrumit? Ma saan aru, et need betoonitükid peaks kogu ansambliga kokku mängima ja nende püstitamisel oli ka mingi idee, aga ma ei kujuta küll ette, millise koha peal peaks hõljuma, et seda terviklikkust ja ilu tajuda. Merel on mõnus! SuperSeaCat kiirlaevad viivad Sind Helsingisse kõigest 100 minutiga. Kõige mugavamates ja parima teenindusega kiirlaevades mööduvad nii reis kui aeg lausa lennates. Tule ja naudi tõeliselt kiiret ja mugavat merereisi! Ühe suuna reisid SeaCat klassis alates 410 kroonist. Ühe suuna reisid First klassis alates 675 kroonist. Päevakruiis 590 krooni. Edasi-tagasi reis SeaCat klassis alates 750 kroonist. Edasi-tagasi reis First klassis alates 1350 kroonist. Edasi-tagasi reis SeaCat klassis väikerühmale alates 590 kroonist. Helsingi hotellipakett alates 1170 kroonist ühe reisija kohta. Nüüd piletid ka meie koduleheküljelt! Vaata ja broneeri alati soodsaima hinnaga! Info ja broneerimine parimatest reisibüroodest üle Eesti või SuperSeaCat i klienditeeninduskeskusest Tallinna Kaubamaja B-maja galeriis, tel , booking.tallinn@superseacat.com

4 Äripäev 21. juuli 2008 toimetaja Kristi Malmberg, tel , e-post 4 UUDIS Tallink tõmbab Kallinev kütus kukutas Tallinki kahjumisse Kadri Bank Silvia Kruusmaa Eelmisel nädalal kasumihoiatuse andnud Tallink Grupp lubab kokku hoida, kust vähegi võimalik. Tallinki aktsiat soovitavad osa analüütikuid endiselt osta. Eelmisel nädalal teatas Tallink Grupp, et sai kolmandas kvartalis 34,2 miljonit krooni kahjumit. Aasta varem oli ettevõttel 38,8 miljoni krooni suurune kasum. Tallink Grupi juhatus avaldas, et kärbib varasemat kasumiprognoosi, kuna käimasoleva majandusaasta esimese üheksa kuuga on ettevõtte kütusekulud tõusnud umbes 470 miljonit krooni võrreldes mullu sama ajaga. Lisaks kütuse hinnale mõjus kaubavedude langus Alates mullu septembrist on laevakütuse hind tõusnud ligi 115 protsenti. Keskmine kütuse hind majandusaasta kolmandas kvartalis oli 93 protsenti kõrgem kui möödunud aastal. Tallinki finantsdirektor Janek Stalmeister ütles, et kasumihoiatuses on kõik põhjused loetletud laeva valmimine jäi hiljaks, Saksa liini kaubaveod langesid jne. On olnud kuid ja liine, kus on reisijate arvud paremad ja kus halvemad. Näiteks Soome ja Rootsi vahel on reisijate arv olnud mullusest madalam. Ühelt poolt tuleb kulusid kokku hoida ja teiselt poolt müügitööd efektiivsemaks teha, lausus Stalmeister. Kui oleks sellised lihtsad alternatiivid, et kuskilt odavamalt kütust osta, siis eks neid oleks ka kasutatud, lisas Stalmeister. Loomulikult me vaatame igalt poolt, kus on võimalik kokku hoida, kas on võimalik graafikuid muuta, et tarbiksime vähem. Praegu me veel seda kindlalt ei tea, aga ei välista, et mõned laevad võivad liine vahetada. Nagu autodki, on ka laevad erineva tarbimisiseloomuga, ütles ta. Milline mõju on Tallinki töötajate palgaläbirääkimistel? Niikaua, kuni me pole kokkuleppele jõudnud, oleme püüdnud palgaläbirääkimiste teemat mitte kommenteerida, ütles Stalmeister. Kahjuks küll teine pool on seda tegema hakanud. Te ise ju ka mõistate, et igasugusel kulul on mõju, aga niikaua, kui me pole kokkuleppele jõudnud, ei hakkaks ma avalikult numbreid lahkama. Kütuse hinnatõus pole puutumata jätnud ka Tallinki konkurente. Viking Line Eesti tegevjuhi Inno Borodenko sõnul näitab Tallinki kasumihoiatus, et samas piirkonnad sarnastel tingimustel tegutsevad Tallink ja Viking Line kannavad praegu isegi hea töö peale kahjumit. Viking Line i kontsern sai ajal mullu 1. novembrist tänavu 30. aprillini 19 miljonit krooni kahjumit. Borodenko kinnitusel pole turiste vähemaks jäänud. Tallinna sadama statistika järgi oli juuni Tallinna sadamas jälle üks rekordkuu ja Vikingil samuti uue laeva Viking XPRSiga rekordkuu, ütles ta. Päästerõngaks reisijate arvu suurendamine Kütus on väga suur mõjutaja. Esimesel poolaastal suurenes meil kütusekulu 57 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga, lausus Borodenko. Tema sõnul on esimene päästenöör kindlasti rohkem reisijaid üle vedada. See on ju meie põhiäri ja kõik sellega seonduv ka lisateenused nagu restoranid ja kauplused peaks meid ära toitma, selgitas Borodenko. Teine suur sissetulekuallikas on veokite vedu. Mida rohkem neid veetakse, seda suuremad on tulud. Ja eks peab lootma ka sellele, et kütuse hind langeb. Tallink Grupi juhatuse liige Andres Hunt ja finantsdirektor Janek Stalmeister. Foto: Andras Kralla

5 toimetaja Kristi Malmberg, tel , e-post TSITAAT Kütus on väga suur mõjutaja. Esimesel poolaastal suurenes meil kütusekulu 57 protsenti võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Inno Borodenko, Viking Line Eesti tegevjuht NUMBER 34,2 miljonit krooni teenis Tallink Grupp kahjumit kolmandas kvartalis. Aasta varem oli ettevõttel vahearuande kohaselt 38,8 miljoni krooni suurune kasum. 21. juuli 2008 Äripäev UUDIS 5 MIS ON MIS AS Tallink Grupp on reisilaevade operaatorfirma, mis esindab kaubamärki Tallink. Ettevõte pakub reisijate- ja kaubavedu liinidel Tallinn Helsingi, Tallinn Stockholm, Paldiski Kapellskär, Helsingi Rostock, Helsingi Stockholm, Turu Stockholm/ Kapellskär ja Riia Stockholm. Tallink Grupi juhatuse esimees on Enn Pant, kes on ka üks Tallinki suuromanikke koos Ain Hanschmidtiga. kulud kokku Tallink: üritame tõsta reisijate arvu Tallink võib sulgeda mõne liini ja üritab samas suurendada reisijate arvu. Tallinki teatel on jätkuvalt tihenev konkurents ajanud kaubaveomahud alla. See on hävitavalt mõjunud Soome Saksa liini tulemustele. Rootsi ja Soome kaldaorganisatsiooni integreerimise järel ja osaliselt ka uue broneerimissüsteemi käivitamise tõttu pole müügitöö piisavas tempos edenenud. Seetõttu kujunesid Soome Rootsi liinide reisijateveo mahud oodatust madalamaks. Uus kruiisilaev Baltic Princess valmis kavandatust hiljem. Ahelreaktsioonina hilines planeeritud laevade vahetus Turu Stockholmi ja Riia Stockholmi liinil. Juhatuse andmetel kujuneb Tallinki 31. augustil lõppeva 2007/2008. majandusaasta käibeks 12,2 miljardit krooni. Kasum enne amortisatsiooni ja finantskulusid langeb hinnanguliselt kuni 15% eelmise aasta tasemest ning kontserni puhaskasum jääb alla 470 miljoni krooni. Edaspidi võib uue kruiisilaeva Baltic Princess liiniletulekust ning laevade vahetusest Turu Stockholmi ja Riia Stockholmi liinidel siiski loota nii reisijate arvu, müügitulu kui ka kasumi kasvu. Et tõsta Saksa liinil sõitvate Super fast-laevade tootlikkust, otsustas Tallink ühe kolmest laevast välja prahtida. Prahtimise tulemusena tõuseb laeva kasumlikkus ja samas vähenevad liini kulud kolmandiku võrra. Tallink turgutab kontserni müügitööd, et tõsta reisijate arvu. Otsitakse täiendavaid kokkuhoiuvõimalusi, pole välistatud mitte ainult vanemate, vaid ka uuemate laevade müük, prahtimine ja vahetused liinidel. Nõrgemad üksused ja liinid võidakse sulgeda. KOMMENTAAR Tallinki tulemused väga suuri üllatusi ei toonud. Välja tasub tuua vast kõrged finantskulud, mis ületasid meie ootuseid veerandi võrra. Muus osas erilisi üllatusi ei olnud: ootasime 30miljonilist kahjumit, kuid tegelik kahjum tuli 4 miljoni võrra suurem. Heitlikud reisijatenumbrid ning langenud kaubavedude mahud ei andnud põhjust erilist käibe kasvu oodata. Esimese kvartali aruandes põhjendati nõrku reisijatenumbreid uue broneerimissüsteemi kasutuselevõtuga ja vihjati, et uus süsteem peaks teisel poolaastal juba täiel võimsusel töötama ning aitama käivet kiiremini kasvatada. Kolmanda kvartali aruandest tuleb välja, et endiselt ei ole uut süsteemi mõistlikult tööle saadud. Nagu ka Tallink ise ütles, on kahjumi taga mitmed asjaolud: suure osa on andnud kütusehindade järsk tõus, kuid oma Tulemused vaadatakse põhjalikumalt üle osa on ka umbes 1 miljardi eurose laenukohustuse tõusvatel intressidel ning heitlikel reisijatenumbritel. Laevade võimalik müük ja prahtimine iseenesest tundub esmapilgul pigem mõistlik otsus, kuid lõpliku hinnangu saab anda olenevalt sellest, milliseid laevu täpselt müüa plaanitakse. LHV soovitus on praegu neutraalne, kuid vaatame tulemused põhjalikumalt üle, korrigeerime vastavalt oma prognoose ja sellest lähtuvalt otsustame, kas on vaja ka soovitust muuta. Sten Pisang, LHV analüütik Tallinki kolmanda kvartali tulemused olid kütuse hinnatõusu tõttu oodatult nõrgad, kuid üldiselt võib seda pidada neutraalseks tulemuseks. Tallinki olukorda hindame praegu raskeks. Uus kiirliin Tallinna ja Helsingi vahel on edukas ja hoiab üleval ettevõtte kasumlikkust. Negatiivse külje pealt olid (hoolimata reisijate arvu kasvust) Soome Saksamaa ja Läti Rootsi tulemused üllatavalt nõrgad. Ettevõttel on hea kaubavedude potentsiaal Läti ja Rootsi vahel, kuid nad on tõsistes konkurentsiraskustes Soome Rootsi marsruudil. Kaubavedude maht langes kokku 10,8 protsenti. Reisijate arv kasvas kokku 4,2 protsenti. Lisaks kütuse hinnale mõjub Tallinkile ka intresside tõus, Euribor on aastaga usinasti kasvanud. Viimasel kvartalil kasvasid Tallinki võlakohustuste intressid 5,6 protsendilt 6,7 protsendile. Ettevõtte lähituleviku väljavaade on nigel ja alandame aktsia hinnasihti. Kuid Tallinkiga kaubeldakse praegu 40 protsenti madalamalt likvideerimisväärtusest ja turg tundub olevat üleliia dramaatiline, seetõttu jääme Tallinki aktsia ostusoovituse juurde. Hansabank Markets Tallinki kasum vähenes puhaskasum mln kroonides STATISTIKA Allikas: Tallink Grupp Reisijate arv kasvab reisijate arv miljonites 6, Bavaria Yacths on üks maailma suurematest purje jahtide tootjatest. Igal aastal valmistatakse ligikaudu 3500 jahti pikkusega 27 kuni 50 jalga. Baltic Boat Center OÜ Regati pst 1, Tallinn Tel , info@bbc.ee; Kõigil on nüüd võimalus tutvuda erinevate Bavaria Yachtsi mudelitega BALTIC BOAT CENTERi kliendipäevadel Pirital TOPi jahisadamas juulil kell

6 Äripäev 21. juuli UUDIS toimetaja Ülo Toomsalu, tel , e-post ulo.toomsalu@aripaev.ee Elioni DigiTV lahendused on avaldanud positiivset mõju ettevõtte käibe- ja kasuminumbritele. Foto: Andras Kralla Eesti Telekomi juhid usuvad firma efektiivsusesse Kehvemad tulemused panevad kokku hoidma Mariliis Pinn mariliis.pinn@aripaev.ee Kuigi nii Eesti Telekomi käive kui ka kasum teises kvartalis vähenesid võrreldes eelmise aasta sama ajaga, ütlesid firma juhid, et ettevõte on tänu personali kahandamisele efektiivsemaks muutunud. Eesti Telekomi ja EMT juhatuse esimees Valdo Kalm, Eesti Telekomi ja EMT finantsdirektor Leho Tamm ja Elion Ettevõtted ASi juhatuse esimees Valdur Laid ütlesid reedesel online-briifingul, et grupis kasutatakse tegevuskulude vähendamiseks efektiivsuskava- sid. Ka personal on kahanenud, teatasid mehed. Erilist koondamisprogrammi ei ole, vähendame personali vähemefektiivsetest valdkondadest, lisasid nad. Telekomi juhid tunnistasid, et majanduse jahenemine mõjutab ka nende ettevõtet. Eelkõige on see näha nii EMT kui ka Elioni kaubamüügis, selgitasid nad. Eelmise aasta neljandas kvartalis alandati kõikide mobiilsideoperaatorite sidumistasusid, mis on vähendanud kõigi mobiiloperaatorite tulusid. Teise asjaoluna võib välja tuua kauba müügi vähenemise. Traditsiooniliselt me tulevikuprognoose ei avalda, kom- menteerisid juhid napisõnaliselt tulemusi, jäädes tuleviku suhtes salapäraseks. Eesti Telekomi teise kvartali puhaskasum oli 101 miljonit krooni, mis on möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 6,4 protsenti väiksem aasta teises kvartalis teenis Eesti Telekom 1,567 miljardit krooni müügitulu, mis on mullusega võrreldes 1 protsendi võrra väiksem tulemus, teatas firma börsile. Tulude kahanemise taga oli ettevõtte teatel sidumishindade langusest tingitud sidumistulude vähenemine. Ettevõtte juhatuse kommentaari kohaselt olid tulemused ootuspärased. Positiivne on, et antud majanduslikus situatsioonis ärikasum enne põhivara kulumit jätkuvalt kasvas. Käivet mõjutas mobiiloperaatorite vahelise sidumistasude langus võrreldes sama perioodiga eelmisel aastal. TULEMUSED Eesti Telekomi tulemused kahanesid II kvartali tulemused, mln kr käive Allikas: Eesti Telekom kasum NUMBER 101 miljonit krooni oli Eesti Telekomi II kvartali puhaskasum. TULEMUS Elioni DigiTV klientide arv kasvas aasta I poolaastal ligi 16%. Ettevõte investeeris möödunud poolaastal 161,5 miljonit krooni võrgu arendusse ja teenuste kvaliteedi tõstmisesse. Elioni lahendusteenused on avaldanud positiivset mõju ka ettevõtte poolaasta käibe- ja kasuminumbritele, teatas ettevõte. DigiTVd, Interneti- ja telefoniühendust sisaldavate Elioni kolmiklahenduste käive moodustas I poolaasta kogukäibest 8%. Elioni grupi konsolideeritud käive oli I poolaasta lõpus 1,575 miljardit Eesti krooni, kasvades võrreldes möödunud aasta sama perioodiga 10%. Ettevõtte sama aja ärikasum (EBITDA) oli 492,6 miljonit krooni, olles 14% kõrgem mullusest. Elionil jääb kasv kinni Starmani kommunikatsioonijuht Timo Hartikainen ütles Eesti Telekomi poolaasta tulemusi kommenteerides, et Elioni internetiklientide arvu kasv on pidurdunud. Aastaga kasvas Elioni internetiklientide hulk vähem kui 11 protsenti, Starmanil aga rohkem kui 21 protsenti, ulatudes selle aasta märtsi lõpuks kliendini. Kuna Elioni telefoniklientide arv kasvas viimase 12 kuuga vähem kui 1 protsent, on prognoositav, et ettevõtte telefonikasutajate hulk hakkab peagi taas vähenema. Starmani telefoniklientide arv aga kasvab, ütles Hartikainen.

7 toimetaja Ülo Toomsalu, tel , e-post Kaubandus USA ja Euroopa Liit tahavad lõpetada igasugused järeleandmised WTO kõnelused on noateral Täna Genfis otsustavasse etappi jõudnud Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) vabakaubanduse kõnelused on proovikivi uuele ilmakorrale, kus kokkuleppeks ei piisa enam üksi Euroopa Liidu ja USA üksmeelest. Järjest enam räägivad kaasa arenevad riigid eesotsas Brasiilia, Hiina ja Indiaga. Kui me läbi kukume, on see halb enne meie võimele kollektiivselt lahendusi otsida, hoiatas läinud nädalal ELi kaubandusvolinik Peter Mandelson. Ühist lahendust vajab maailm aga kaubanduse kõrval nii kliima soojenemise ja energiajulgeoleku probleemidele kui ka toiduvajaduse rahuldamisele. Kaubandusteema jääb peagi tagaplaanile Genfis tulevad täna kokku 35 riigi kaubandusministrid, et nädala jooksul teha veel viimane katse otsustavaks läbimurdeks aastal Katari pealinnas Dohas alanud vabakaubanduskõnelustel. USA presidendivalimiste tsükkel ning Euroopa Parlamendi valimised ja Euroopa Komisjoni liikmete vahetus aastal riskivad kaubandusteema pikemaks ajaks kalevi alla lükata. Kõnelused võidakse ka hoopis pooleli jätta, sest rikkad tööstusriigid on vabakaubanduse suhtes järjest skeptilisemad. Samas oleks kaubanduskokkulepe üks väheseid häid uudiseid praeguses finantskriisis ning aeglustuva kasvuga maadlevas maailmamajanduses, ütles Peter Mandelson. WTO hinnangul ergutaks kokkulepe ülemaailmset kau- Euroopa Liidu kaubandusvolinik Peter Mandelson. bandust aastas vähemalt miljardi dollariga. USA ja Euroopa Liit plaanivad toetusi kärpida Laual on leping, mille järgi USA ja Euroopa Liit vähendavad põllumeeste toetamist ning kaotavad eksporditoetused, et saada vastu vabam pääs arenevate maade tööstuskaupade ja teenuste turule. Euroopa Liit on lubanud põllumajandustariife kärpida kuni 54 protsenti ja USA vähendada põllumajandustoetusi enam kui 20 miljardilt dollarilt aastas. Pall on praegu arenevate riikide väravas, kes tahavad kaitsta oma tärkavat tööstust lääneriikide ja Hiina konkurentsi eest. Brasiilia näiteks on NUMBER 4,5% Foto: Scanpix prognoosib WTO ülemaailmse kaubanduse kasvutempoks aastal hoolimata maailma majanduskasvu aeglustumisest aastal oli sama number 5,5% ja aastal 8,5%. autoosade impordile kehtestanud 35protsendilise tariifi. Euroopa tööstusliidrid manitsesid reedel, et EL ei lepiks liiga tagasihoidlike järeleandmistega. Paistab, et Euroopa Komisjon on valmis Doha kokkuleppe nimel Euroopa autotootjate ning muude oluliste tööstussektorite huvid ohvriks tooma, ütles Euroopa autotööstuse kaubandusassotsiatsiooni ACEA peasekretär Ivan Hodac. Prantsusmaa ja Iirimaa välistasid täiendavad järeleandmised põllumajanduses. Me oleme oma manööverdamisruumi ammendanud, ütles reedel Prantsusmaa kaubandusminister Anne-Marie Idrac. Põllumajanduse osas on Mandelson juba liiga kaugele läinud, sekundeeris talle Iiri kolleeg John McGuinness. Just järeleandmised WTO kõnelustel oli väidetavalt üks põhjusi, miks iirlased ELi reformileppe juunis tagasi lükkasid. Sirje Rank Tulemused Juht: Ettevõtte brändid ja äri põhialused on endiselt tugevad Coca-Cola Company kasum langes pea veerandi The Coca-Cola Company aasta teise kvartali kasum aktsia kohta oli 0,61 dollarit ehk 24 protsenti vähem kui mullu samal ajal. Teise kvartali puhastulu kasvas võrreldes eelmise aasta sama ajaga 17 protsenti ja tegevustulu 18 protsenti. Üleilmselt suurendas ettevõtte oma turuosa müügimahus ja rahas, seda nii mittealkoholsete pakendatud jookide turul tervikuna kui ka karboniseeritud jookide ja olulisemate karboniseerimata jookide kategoorites. Ettevõte teatas, et üleilmne müügimaht suurenes 3 protsenti. The Coca-Cola Company president ja tegevjuht Muhtar Kent ütles, et kuigi ettevõte tegutseb hetkel selgelt keerulises majanduslikus keskkonnas, on nii äri põhialused kui ka brändid endiselt tugevad. aripaev.ee 21. juuli 2008 Äripäev UUDIS 7 Makro Riskid ei mõjuta kasvuootusi Leedu majandusele prognoositakse kasvu Leedu kasvanud riskid ei ole majanduskasvu ootusi muutnud ning loodetakse 6protsendilist kasvu, Läti majandus kasvab sel ja järgmisel aastal umbes 1,3 protsenti, kirjutas Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri Baltimaade majandusülevaates. Hansabank Markets ei ole muutnud Leedu majanduskasvu ootusi, kuigi riskid on kasvanud ning kaalutakse võimalust, et investeeringud ja majapidamiste tarbimine nõrgeneb rohkem, kui praegu arvatakse. Hinnatõus, kasvav ebakindlus, aeglasem laenukasv ning kehvem väliskeskkond osutavad sellele, et nõrgeneb nii sisenõudluse kui ka ekspordi kasv. Senini suhteliselt väiksemad tasakaalustamatused (võrreldes Eesti ja Läti halvemate aegadega) ning oktoobrikuised seimi valimised, mis on toonud kaasa tarbimist ergutava majanduspoliitika, peaksid tagama Leedu majanduse suhteliselt tugeva kasvu. TSITAAT Majapidamiste tarbimine väheneb nii sel kui ka järgmisel aastal, kuna tööpuuduse kasv ja reaaltulude vähenemine ei võimalda majapidamistel kulutusi suurendada. Maris Lauri, Hansabank Marketsi makroanalüütik NUMBER 6% kasvab Hansabank Marketsi prognoosi kohaselt tänavu Leedu majandus, tulevaks aastaks ennustab pank kasvu 5,5%. Sisenõudlus nõrgeneb Seetõttu prognoosib Lauri selleks aastaks umbes 6 protsenti ja tulevaks aastaks 5,5 protsenti majanduskasvu aasta peaks tooma taas mõnevõrra tugevama kasvu. Prognoosis pole arvestatud Ignalina tuumajaama sulgemisega aastal, mis võib tuua kaasa oluliselt madalama SKP kasvu ning suurema hinnatõusu. Kuna sisenõudlus nõrgeneb, siis väheneb ka impordi kasv ning jooksevkonto puudujääk hakkab vähenema. Nõrgenev sisenõudlus on juba vähendanud importi Eestis ja Lätis ning peagi ilmneb see mõju ka Leedus. Läti majandus kasvab nii sel kui ka järgmisel aastal umbes 1,3 protsenti, kuid aastal ootab Hansabank Markets juba 4protsendilist kasvu. Majapidamiste tarbimine väheneb nii sel kui ka järgmisel aastal, kuna tööpuuduse kasv ja reaaltulude vähenemine ei võimalda majapidamistel oma kulutusi suurendada, märkis Lauri. Investeeringud vähenevad Vähenemas on ka investeeringud, sest ettevõtete ootused püsivad negatiivsed, avaliku sektori investeeringud siiski kasvavad. Ekspordist toetatud kasvu taastumine ilmneb aasta teisel poolel. Läti jooksev- ja kapitalikonto puudujääk väheneb enim: 22,9 protsendilt SKP suhtes aastal 7,5 protsendini aastal. Leedus on paranemine väiksem, eriti sel aastal, kuna sisenõudlusel tuginev majanduskasv jääb suhteliselt tugevaks. Puudujääk peaks vähenema aasta 11,9 protsendilt 8,6 protsendile SKP suhtes aastal. aripaev.ee Lema Clon Pikkus: 6,65 m Laius: 2,50 m Väljalaske aasta: 2008 Hind bensiinimootoriga Volvo Penta 135 hj: kr Hind diiselmootoriga Volvo Penta 130 hj: kr Shiren 23 Fisher Pikkus: 6,88 m Laius: 2,50 m Väljalaske aasta: 2008 Hind ilma mootorita: kr Hind mootoriga Evinrude 90 hj: kr Hind diiselmootoriga FNM 163 hj: kr Tulge proovisõidule! Kontaktinfo: tel , , info@bestboats.ee Lema Expression Pikkus: 5,55 m Laius: 2,30 m Väljalaske aasta: 2008 Hind mootoriga Evinrude 60 hj: kr BESTBOATS

8 Äripäev 21. juuli UUDIS KOONDAMINE Sony Ericsson koondab 2000 Mobiiltelefonide tootja Sony Ericsson reageerib kvartalikahjumile kulude kokkuhoiu programmiga ning vähendab üleilmselt töökohtade arvu 2000 võrra. Teises kvartalis sai Sony Ericsson 2 miljonit eurot (31 miljonit krooni) kahjumit, eelmisel aastal samal ajal teenis firma 315 miljonit eurot (4,9 miljardit krooni) kasumit, vahendas Postimees. ee. Ettevõte on nüüd teinud panuse arenevatele turgudele ning suhteliselt odavamatele telefonidele. Kulude kokkuhoiu programm jätkub ilmselt ka järgnevatel aastatel. Sony Ericssoni juhi sõnul on nende eesmärk vähendada igal aastal kulusid 300 miljoni euro (4,6 miljardi krooni) võrra. TRANSPORT Hispaania rongid ohuks lennuliinidele Madridi Barcelona lennuliin on viimase kuue kuuga kaotanud 14,2% reisijatest võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Málaga Madridi liin on kaotanud 17,6% reisijatest, kirjutas El Mundo. Osaliselt põhjendatakse seda kiirongide populaarsuse kasvuga. Peatamaks kahjumi suurenemist otsustati asendada 200kohalised Boeing kohaliste Airbus 319ga. Ehitus Norra ja Taani turul läheb majatehasel hästi Kodumaja kontsern peab langusele vastu ASi Kodumaja juhi Lembit Lumbi sõnul läheb ettevõttel vaatamata suurele langusele elamuehitusturul igati hästi. Eriti hästi aga Norras ja Taanis. aripaev.ee-le saabus anonüümne vihje, et elamute tootmise ja ehitamisega tegelev ettevõte AS Kodumaja vireleb tööta ning on sunnitud saatma töötajad sündpuhkusele. Koos suvepuhkusele Uurides Kodumaja juhilt Lembit Lumbilt, kas vihjel on tõepõhja, selgitas mees, et tõepoolest on neil praegu tööd vähem kui mullu samal ajal. Seetõttu avanes neil esimest korda üle pika aja võimalus anda oma töötajatele kollektiivpuhkust. Meile ei tundu kummaline, et asjaga seotud osapooli (sh tööinspektsiooni) hoitakse kursis võimalike tulevikustsenaariumidega. Meie arvates on see aus ja korrektne, rääkis Lump. Arvestades üldist olukorda nii Eesti, Euroopa kui ka maailma majanduses ei ole praegu ükski võimalus õhkõrn, sealhulgas tööseisaku võimalus. Alati on targem karta kui ka- ASi Kodumaja juht Lembit Lump jääb edust hoolimata ettevaatlikuks. Foto: Julia-Maria Linna NUMBER 453 mln krooni oli Kodumaja käive mullu, sama suurt käivet prognoosib firma ka tänavu. hetseda, arvas mees, lisades, et olles pigem konservatiivse lähenemise pooldajad. Lump rääkis, et kõige paremini läheb ettevõttel Norra ja Taani turgudel. Taani turule sisenesime eelmisel aastal. Norra on meie jaoks olnud stabiilne ja hea turg juba pea kümme aastat, rääkis Lump. Lump: käive jääb samaks Rääkides käesoleva aasta käibest, märkis Lump, et nende hinnangul ei tohiks aasta käive võrreldes eelmise aastaga langeda. Äripäevale laekunud vihje, et tehas seisab tööta, ei leidnud kinnitust. Hille Tressum toimetaja Ülo Toomsalu, tel , e-post ulo.toomsalu@aripaev.ee Energia Nafta hinna terav mõju Brittidele võib energia hind aastaks 2010 kerkida 60% võrra Inglismaa suurim energiamüüja Centrica andmeil võivad tarbijate energiaarved aastaks 2010 tõusta 60% võrra. Ainuüksi gaas võib tõusta praeguselt 600 naelalt aastas üle tuhande naela aastas. Gaasi ja võimaliku elektri hinnatõusu taga on kiiresti kasvavad naftahinnad. Centrica juht Jake Ulrich on hoiatanud tarbijaid gaasihinnatõusu eest. Lisades, et hinnatõus ei tule järsk, vaid järk- järguline. Mehe sõnul mõjutab hinnatõus inimesi teravalt, vahendas BBC. Ma usun, et paljud inimesed muudavad oma energia tarbimise harjumusi, sõnas Ulrich. Mehe sõnul ei puuduta energia hindade tõus vaid Suurbritanniat, vaid ka Lääne-Euroopat ning Põhja- Ameerikat. Ma arvan, et energia kallineb tulevikus veel märkimisväärselt, arvas Ulrich. aripaev.ee Tööhõive Lennufirma kärbib tiibu Qantas koondab 1500 töötajat Austraalia suurim lennufirma Qantas Airways teatas reedel, et vähendab oma tööjõudu 1500 inimese võrra üle maailma ja loobub uute töötajate palkamisest. Qantase peadirektor Geoff Dixon ütles, et koondamised hõlmavad ligikaudu 4% firma tööjõust. Umbes 1300 töökohta kaotatakse Austraalias ja ülejäänud mujal maailmas. Samuti võetakse kasutusest maha 22 vanemat lennukit, kirjutas CNN. Qantase odavalendudega tegelev tütarfirma aga loobub uute töötajate palkamisest ning lennutöötajate baasist Adelaide is. aripaev.ee Järgmine leht ilmub alles ülehomme? Värskemaid äriuudiseid iga kell aripaev.ee Ka suvel. Nii ongi.

9 toimetaja Ülo Toomsalu, tel , e-post 21. juuli 2008 Äripäev UUDIS 9 Suurärimees Guido Kundla oleks oma firma Redmont Invest aktsiakapitali kahjumi katmiseks vähendanud vargsi, kui oleks võimalusest teadnud. Foto: Erik Prozes Omanikud kärbivad aktsiakapitali Raha saab välja võtta võlausaldaja selja taga Anne Oja anne.oja@aripaev.ee Uue tulumaksuseaduse jõustumise künnisel vähendavad firmad massiliselt aktsiakapitali. Suurima summa, üle 161 miljoni krooni, võtab ettevõttest Radissoni hotelli omanik. Advokaadibüroo Sorainen advokaat Karin Madisson ütles aripaev.ee-le, et teda häirib kõige rohkem see, et kahjumis firmad saavad kapitali vähendada võlausaldajaid teavitamata. Madissoni sõnul on aktsiakapitali vähendamisel kaks peamist põhjust, millest üks on tulumaksuseaduse muudatused ja teine praegune majanduse nigel seis. Ma usun, et enamasti on siiski tegemist maksuküsimusega, kommenteeris Madisson tänavusi miljonitesse kroonidesse küündivaid kapitali vähendamisi ja arvukaid ettevõtete likvideerimisi. Tuleb kiirustada Kuni aasta lõpuni saab aktsiakapitali võtta välja nii, et tulumaksu ei maksa, lisas Madisson. Omakapital ei tohi langeda madalamale kui pool aktsiakapitalist. See tähendab, et 5 miljoni kroonise aktsiakapitaliga firma peab hoidma netovara 2,5 miljoni krooni tasemel. Oluline märk on netovara suurus. Kui kapital on n-ö ära söödud, teenib firma kahjumit. Omakapital ja netovara on sünonüümid, selgitas Madisson. Mis minu jaoks on äriseadustiku puudus see, et kui omanik tahab lihtsalt raha välja võtta, siis peab ta avaldama aktsiakapitali vähendamise teate ametlikes teadetes ja võlausaldajaid kirjalikult teavitama. Kui ta tahab aga aktsiakapitali vähendada kahjumi katteks, siis ta võlausaldajaid teavitama ei pea, rääkis ta. Võlausaldajad üllatuvad Nii võivad paljud võlausaldajad üleöö avastada, et võlgnikud on kapitali vähendanud nende seljataga ja kunagine miljonitesse küündiv aktsiakapital vastab nüüd vaid osaühingu miinimumnõudele kroonile. Teiste seas vähendavad aktsiakapitali ka metalli kokkuostja AS Kuusakoski, Viru Keskuse omanik AS Viru Center, hulgikaubandusfirma AS Prike, SEB Pangale kuuluv kinnisvara- ja infotehnoloogiafirma AS Bangalo ning Hillar Tederi osalusega AS Reval Auto. AS Tallinna Börs vähendab aktsiakapitali rohkem kui 16 miljoni krooni võrra, selgub Ametlikest teadaannetest. NASDAQ OMXi kommunikatsiooni- ja turundusjuht Tex Vertmann selgitas aripaev.eele, et börsi aktsionärid otsustasid aktsiakapitali vähendamise kasuks, kuna NASDAQ OMX börsigrupiga liitumisel tekkinud sünergia vähendas planeeritud kulutusi. Aktsiakapitali vähendamine ei too kaasa muudatusi. Tulumaksuseadus ning muud seadused mõjutavad Tallinna börsi nagu kõiki teisigi ettevõtteid, ütles Vertmann. TAUST Aktsiakapitali vähendajaid ootab aastavahetusel samasugune maksumuudatus kui ettevõtte likvideerijaid. Alates 1. jaanuarist maksustatakse nii likvideerimisjaotis kui ka firmast välja võetud kapital, nagu dividendid. Kes enne langeva tõkkepuu alt läbi lipsata jõuab, pääseb tulumaksuta. TASUB TEADA Advokaadibüroo Hansa Law Offices õpetab oma kodulehel, kuidas vähendada firma kapitali kiiresti ja kärata: tee seda nagu aktsiaselts Puls Brewery aastal. Aktsiakapitali lihtsustatud vähendamiseks on vaja esitada vaid kahjumit tõendav aruanne. Võlausaldajaile pole vaja aktsiakapitali vähendamisest teatada. VÄLJAVÕTJAD SAS Radissoni omanik RDS Hotelli AS vähendab aktsiakapitali 161,1 miljoni krooni võrra. Uueks aktsiakapitali suuruseks on 1 miljon krooni. AS Viru Center vähendab aktsiakapitali 106 miljonit krooni. Uueks aktsiakapitali suuruseks on samuti 1 miljon krooni. Juunis otsustas SEB, et võtab Bangalost välja 42 miljonit krooni. Uueks aktsiakapitali suuruseks jääb ligi 5,8 miljonit. AS Reval Auto vähendab kapitali 10,9 miljoni krooni jagu. Aktsiakapitali suuruseks jääb 5 miljonit krooni. Kõrgema hinnaklassi alkohoolsete jookide, kohvi, tubaka ja British American Tobacco toodete hulgimüüja AS Prike tühistab aktsiaid 7,6 miljoni krooni eest. Uus aktsiakapitali suurus on krooni. Kapitali saab vähendada käratult Suurärimees Guido Kundla aktsiaselts Redmont Invest vähendab mulluse kahjumi katmiseks kapitali 1 miljoni kroonini. Krediidiinfo näitab firmal ka kerget maksuvõlga. Redmont Invest, millele varem kuulusid krundid hotelli Olümpia vastas, vähendab aktsiakapitali tavapärasel moel, kuulutades sellest Ametlikes Teadaannetes. Äriregistrile esitatud aasta majandusaruandes on kirjas, et aktsiakapitali vähendatakse kahjumi katmiseks. Oleks teadnud sellisest võimalusest, oleks seda kindlasti kasutanud, ütles Kundla. Tegime aga nii, nagu raamatupidaja soovitas. Redmont Invest osales enampakkumisel ülejäänud Olümpia hotelli vastaskruntidele, kuid kaotas Viktor Levada kinnisvarafirmale. MÜÜA TÖÖTAV PUIDUTSEHH LÄÄNE-VIRUMAAL logistiliselt hea asukoht tootmispinda ca 2000 m 2 puidukuivatid mahuga ca 150 m 3 hakkepuiduga katlamaja uuendatud seadmed-tööpingid kinnistu 1,2 ha Lisainfo tel Nelja Energia OÜ on arenev taastuvenergiaettevõte, kellele kuuluvate projektide arv on Baltimaade suurim. Ettevõtte peamine tegevusala on tuuleparkide ja muude taastuvenergia jõujaamade ehitus, arendus ja opereerimine. Nelja Energia OÜ opereerib suurimaid tuuleparke Eestis, milleks on Pakri tuulepark, Viru-Nigula tuulepark ja Rohelise Ringi tuulepargid. Lisaks on arendusprojekte ka Lätis ja Leedus. Nelja Energia põhineb Norra ja Eesti kapitalil. Seoses ettevõtte arenguga vajatakse ANALÜÜTIKUT Tööülesanded taastuvenergia projektide tasuvus- ja finantsanalüüs raportite ja memorandumite koostamine olemasolevate investeeringute jooksev aruandlus ja finantsaruannete kontroll maailma taastuvenergiaturust ülevaate koostamine Nõudmised kandidaadile majandusalane haridus (võib olla omandamisel) hea eesti ja inglise keele oskus (kõnes ja kirjas), vene keele oskus suhtlustasandil arvutikasutusoskus (Excel, Word jm tabelarvutus) hea suuline ja kirjalik väljendusoskus analüütiline ja äriline mõtlemine innovaatilisus, paindlikkus ja valmisolek meeskonnatööks Kasuks tuleb: varasem töökogemus analüütikuna Omalt poolt pakume: võimalust töötada paindliku tööajaga mitmekülgset ja vastutusrikast tööd head ja toetavat rahvusvahelist meeskonda CV ja motivatsioonikirja palume saata hiljemalt 27. juuliks e-posti aadressil ene.kohtla@manpower.ee. Lisainformatsioon tel Kõik remondiseadmed ja abivahendid Teie töökotta Täisteenus firma asutamiseks LÄTI VABARIIGIS - kõigi asutamisdokumentide ettevalmistamine - juriidilise keha registreerimine - käibemaksu kohuslaseks registreerimine - kaubamärkide ja patentide registreerimine - muud juriidilised teenused AS ANAKOPIA: jaanus@apertoinvest.eu;

10 Äripäev 21. juuli EKSTRA toimetaja Kristi Malmberg, tel , e-post Nafta hind neelas Kütuse hinnatõusust ei jää puutumata miski Kadri Bank Sel suvel tuleb paratamatult tõdeda, et mullusel heinakuul oli rohi rohelisem ja taevas sinisem, sest aastaga toimunud kütusehindade tõus on Eesti tarbijate ja ettevõtete rahakotist neelanud ligi 10 miljardit krooni. Lähtudes eelmise aasta tarbimismahtudest, on viimase 12 kuu peamiste kütuseliikide hinnatõus kasvatanud Eesti majanduse kulusid 9,32 miljardi krooni võrra. See on ühe Eesti inimese kohta veidi üle 6900 krooni. Arvatavasti on see näitaja veelgi suurem, sest arvestusest jäid välja vähem tarbitavad kütuseliigid. Toorainebörsidel üle 146 dollari kerkinud naftabarreli hind annab end kõige selgemini tunda autokütuse hindades. Kui eelmisel suvel sai 95E bensiiniliitri kätte 14,40 krooni eest, siis nüüd juuli alguses tuli automaattanklas maksta 18,25 krooni. Bensiini hinna rohkem kui 4kroonist tõusu edestab aga kolmandiku kallinenud diislikütus. Kütuse hind mõjutab kõiki transpordiettevõtted Sama suurusjärgu võrra on tõusnud lennukikütuse hind. Laevakütuseks kasutatav masuut kergitas tooraineturul aastaga hinda aga pea poole võrra. Liiter kerget kütteõli maksis aasta tagasi 8 krooni, nüüd 14,20 krooni. Tallinna Autobussikoondise (TAK) finantsjuhi Jüri Nõmmsalu hääletoonist võib aimata, et diislikütuse hinna karm tõus on ettevõttele kõike muud kui meeldiv. TAKi 360 bussi joovad aastas 11 miljonit liitrit diislikütust. Kui kütus mitukümmend protsenti kallim on, siis on ju selge, mismoodi see meid mõjutab raha on juurde vaja, ütleb Nõmmsalu ja lisab, et kui kütusehind ei lange, vajab TAK selleks järgmisel aastal 20 miljonit lisakrooni. Estonian Air, kelle eelmise aasta kahjum oli 52 miljonit, peab samuti majandusraskuste üheks peamiseks põhjuseks kütusehinna ootamatut kasvu. Firma presidendi Andrus Aljase sõnul on kütusehind suurim kulusisend ja seetõttu kogu lennunduses kuum teema. Selle tõusu püütakse kompenseerida piletihindade tõstmise või kütuse lisatasu piletihinna eraldi osana kehtestamisega, samuti vähendatakse lende madala tulukusega liinidel. Firma nõukogu esimees Olev Schults on majandustulemusi kommenteerides Äripäevale öelnud, et tugev konkurents ei luba piletihindasid kütusehinna kompenseerimiseks kiirelt tõsta ning juba eelmisel aastal võis märgata turu jahenemist nii turistide kui ka äriklassi reisijate seas. Gaasi hinnavalem sõltub nafta hinnast Ühe suurima laevakütuse tarbija Tallinki möödunud majandusaasta kütusekulu oli 1,4 miljardit krooni, mis on 41 protsenti rohkem kui üle-eelmisel aastal. Kui suur oleks see summa viimase 12 kuu kokkuvõttes, ei oska Tallink Grupi finantsjuht Janek Stalmeister öelda. Küll aga märgib ta, et selleaastane kütusekulu ei pruugi tulla nii suur kui mullu. Naftahinnal on oluline mõju gaasi hinna kujunemisele. Eesti Gaasi juhatuse liige Raul Kotov selgitab, et kuna gaas on oluline osaline kütuseturul, ostetakse ja müüakse gaasi üle maailma hinnavalemiga, mis arvestab konkureerivate kütuste hindu. Eesti jaoks on hinnavalemis sees nii raske ja kerge kütteõli hind kui ka dollari kurss krooni suhtes. Kotovi sõnul on gaasi impordi hind praegu on 101 protsenti kallim kui aasta eest. Selle peamine põhjus on just nafta hinna tõus. Tarbija jaoks on suurem maagaasi hinnatõus alles ees. Elektri tootmise kulud on mitu korda kasvanud Eesti Energia tootearenduse ja halduse osakonnajuhataja Jüri Johannsoni sõnul mõjutab elektrienergia tootmishinda naftahinna tõus transpordikulude kasvu kaudu. Samuti kasutatakse elektrienergia tootmisel maagaasi ning katelde sissekütmiseks kütteõli. Juuli alguses toimunud elektri kilovatt-tunni hinna tõusu eel räägiti eelkõige 5protsendilisest hinnatõusust, kuid aastaga on kulutused elektrile kasvanud pea kaks korda. Jaanuaris tõusis kilovatttunni hinnas sisalduv taastuvenergia tasu 2,18 kroonilt 3,03 kroonile ning märtsis lisandus 5sendine elektriaktsiis. Kuigi nafta hind mõjutab küttepuidu raiumise ja transpordi kaudu ka küttepuidu hinda, on see on põhilistest kütuseliikidest ainus, mille hind pole aastaga tavatarbija jaoks märgatavalt kasvanud. See muutus aga vahetult enne vaadeldavat aastat 1. juulil 2007 tõusis küttepuu 5protsendine käibemaks 18 protsendile. Mis tulevikus hakkab juhtuma? Seda, mis saab kütuse hindadest edasi, ei julge suuremad kütuse jaemüüjad ennustada, analüütikud ootavad hindade korrektsiooni. Ei, ma ei prognoosi midagi. Me põhimõtteliselt prognoose ei tee, ütleb Neste Eesti ASi juht Indrek Kaju vastuseks küsimusele, mis suunas võiks autokütuse hind tulevikus liikuda. Varem on Kaju ajakirjandusele öelnud, et energia eest tuleb tulevikus üha rohkem maksta, sest raha muutub iga päevaga ühe odavamaks. ASi Eesti Statoil turundusspetsialist Diana Vinnikova vastab samale küsimusele, et kuna vastused eeldavad spekuleerimist, ei saa ta neile vastata. Keegi ei oska vastata, millised on hinnad paari kuu pärast, rääkimata järgmisest aastast, lausub Vinnikova. Linna töölesõitja kulud kasvavad märgatavalt Autokütuse hinnatõus annab endast karmilt märku nendele autoomanikele, kes oma elu maa ja linna vahel jagavad. Vääna-Jõesuust Tallinnasse tööl käiv Merilin Liblik sõidab igal argipäeval maha 34 kilomeetrit, kaks korda kuus lisanduvad sõidud kodukohta Põlvamaale. Nii on tema igakuine kilometraaž üle tuhande kilomeetri. Kulutused autokütusele on Libliku sõnul viimasel ajal kõvasti suurenenud. Kui eelmisel aastal sai täispaagi diislikütust kätte vähem kui 1000 krooni eest, siis nüüd tuleb välja käia kuni 1600 krooni. Liblik tunnistab, et juba praegu on kulutustega toimetulek üsna raske ning ta ei kujuta ette, mis edasi juhtuma hakkab. Kulutuste ja sissetulekute proportsioon on tasakaalust väljas, arvab ta.

11 toimetaja Kristi Malmberg, tel , e-post 21. juuli 2008 Äripäev EKSTRA 11 aastaga miljardeid VÕRDLUS Eesti kulutab palju energiat energiamahukus Euroopas aastal 2007 (2005. aasta andmete põhjal) 1. Taani 0,11 2. Iirimaa 0,12 3. Suurbritannia 0,14 4. Austria 0,16 5. Itaalia 0,16 6. Kreeka 0,17 7. Saksamaa 0,18 8. Prantsusmaa 0,19 9. Rootsi 0, Luksemburg 0,2 11. Holland 0,2 12. Hispaania 0, Belgia 0, Portugal 0, Küpros 0, Malta 0, Soome 0, Sloveenia 0, Läti 0, Ungari 0, Poola 0, Leedu 0, Eesti 0,65 (statistika ameti andmete järgi 0,45, mis annab ELis 20. koha) 24. Tšehhi 0, Slovakkia 0, Rumeenia 0, Bulgaaria 1,25 Energiamahukuse ühik on toe/ $ ehk tonni nafta ekvivalenti 1000 dollari kohta aasta püsihindades; toe (inglise keeles tonne of oil equivalent) on energiahulk, mis saadakse 1 tonni kütteõli põletamisel. 1 toe võrdub 11,63 megavatt-tunniga. Allikas: Rahvusvaheline Energiaagentuur ja majandusministeerium Keskmiselt kulutab üks buss 100 kilomeetri läbimiseks umbes liitrit diislikütust. Foto: Andres Haabu KOMMENTAAR LHV analüütik usub, et nafta hind võib peagi läbi teha korrektsiooni Tuleviku osas on kindlasti oluline, kas nafta hind jääb praegusele tasemele püsima või toimub muutusi. Tarbijatel on kindlasti keeruline teha otsuseid, millist kütust või kütteviisi valida. Kuid vaadates tagasi ajalukku, siis on alati olnud perioode, kus eri kütused on olnud kord kõrgemate, kord madalamate hindadega, kuid alati toimib mingil perioodil hindade ühtlustumine. Kütuseid saab peaaegu alati üksteisega asendada ning pealegi on alati võimalik kütust (ka turvas ja puit) müüa turule, kus selle eest pakutakse kõrgemat hinda. Seega toimib ühendatud anumate efekt, tase ühtlustub. Raul Kotov, Eesti Gaasi juhatuse liige Kohest hinnatõusu Leibur ei plaani, üritame oma kulude juhtimisega toime tulla. Vaatame, mis pärast suve saab, analüüsime eri hindade tõusu sügisel tervikuna. Nagu naftahinnad, on ka leivatoodete hinnad aastaga väga palju tõusnud. Täpselt ei tea, kui palju, aga see number on suur. Kogu toiduainetetööstuses on globaalsed trendid väga tõsised ja meiegi ei saa neile vastu seista. Ants Promann, Leiburi juht Veel aasta alguses peeti nafta hinnatõusu lühiajaliseks ning tarbija oma kulutusi kütusele ei kärpinud. Tänaseks on aru saadud, et varasemaga võrreldes on olukord muutunud ning Aasia energianälg lubab eeldada pikaajalise keskmise hinna stabiliseerumist uuel tasemel. See aga ei tähenda, et praeguse hinna juurest ei võiks nafta läbi teha korrektsiooni. Võrreldes eelmise aastaga vähenes juuli esimesel nädalal bensiinitarbimine USAs 3,3 protsenti, langedes aasta tasemele. Nõudluse kahanemise tõttu on kasvanud riigi kütusetagavarad ning ameeriklaste puhkuste veetmise eel on hea teada, et varud ületavad juba möödunud aasta taset, kui naftabarrel maksis veel umbes 70 dollarit. Teistest maailma paikadest tulevate teadete järgi on Hiina eksport kasvamas nelja kuu aeglaseima tempoga, jäädes juunikuus alla ka analüütikute ootustele. Kui siia lisada, et Hiina, India, Malaisia, Indoneesia ja Taiwan on oluliselt vähendanud kodumaiste kütusehindade subsideerimist, mõjub see nafta nõudlusele pärssivalt. Aasia tarbib viiendiku maailma naftast ning kohati üle 50- protsendiline kütusehindade tõus ei möödu jälgi jätmata. Kõrgete hindade üle on muret tundmas ka OPEC ning olukorra parandamiseks on Saudi Araabia tõstnud tootmismahte. Kuigi tegemist oli marginaalse suurendamisega, on see ometi signaal, et kardetakse globaalse majanduse jahtumist, mis omakorda langetaks nõudlust nafta järele. OPECile oleks kasulikum pigem stabiilne naftatarbimine madalama hinna juures kui kõrgem hind koos väheneva tarbimisega. Eeltoodu põhjal usume, et nafta hind on peagi läbi tegemas korrektsiooni. Viimaste päevade müügihuvi ning suured päevasisesed hinnaliikumised pigem toetavad seda versiooni. Kuigi nädala kestnud langusperioodi järel võib oodata lühiajalist ostuhuvi, siis arvatavasti taastub seejärel müügisurve. Madis Toomsalu, LHV analüütik

12 Äripäev 21. juuli INVESTOR börsid aktsiad fondid toimetaja Tarvo Vaarmets, tel , e-post PÄEVA TEGIJA Elcoteq 20,9% Kahjumikoll ähvardab Teise kvartali näitajad teatatakse neljapäeval Tarvo Vaarmets tarvo.vaarmets@aripaev.ee Baltika ilus edulugu ja sellest johtuv aktsia hinna tohutu tõus on selleks korraks jäänud möödanikku. Nüüd rabeleb Baltika kahaneva müügi ja väheneva kasumi või, õigemini, suureneva kahjumiga. Seetõttu on ka Baltika aktsial viimastel kuudel olnud ainult üks suund: alla ja veel rohkem alla. Ka selle nädala neljapäeval avaldatavatest teise kvartali tulemustest ei tasu häid sõnumeid loota, kahjum on üsnagi kindel. Kui alles aasta tagasi teatas Baltika iga kuu kiirest, tihti vähemalt kolmandikulisest käibekasvust, siis nüüd on olukord muutunud: käibe kasv on selgelt pidurdunud, andes mõnel kuul juba tagasigi. See on muidugi mõistetav, et Baltika käibe rakettkasv on läbi, kuid investorite jaoks on raske seedida just põhitegevuse kahjumisse kukkumist. Baltika suurenevad kulud ei lase kasumit ligi Kui esimeses kvartalis tuli Baltikal vastu võtta 11 miljoni krooni suurune kahjum, siis ilma ühekordsete süstideta pole kergemat pääsu oodata ka teises kvartalis. Kuna teise kvartali müügi tulud kosusid vaid viie protsendi jagu ja kulud on Baltikal pigem kasvanud, võib uskuda, et teise kvartali kahjumiks märgitakse veelgi suurem number kui esimeses. Baltika kulusid veab näiteks üles paisuv intressikulu, sest võetud laenudest moodustavad üle kahe kolmandiku ujuva intressimääraga laenud ja teatavasti ongi viimased vapralt üles ujunud. Veidi murelikuks teeb ka Baltika rahaline olukord: ettevõttel oli esimese kvartali lõpu seisuga vaba raha 13,3 miljonit krooni ning kuna raha on praegusel ajal Baltikast välja voolamas, mitte sisse tulemas, siis saab likviidsuse juhtimine Meelis Milderile omaette väljakutseks. Teiselt poolt ei ole Baltika ennast liiga hullusti kinni laenanud ja kohustused on praegu omakapitali mahuga samal pulgal. See nutusem pool on ilusti kajastumas ka Baltika aktsia hinna käitumises: väärtpaber on aastaga kaotanud koguni 80% oma hinnast. Viimase nelja kvartali tulemuste põhjal kaupleb aktsia küll praegu kohutaval, 55kordsel, kasumil, kuid teiselt poolt ületab ettevõtte turu väärtus omakapitali mõistliku kordaja (1,38) võrra. Las lehetegijad hauguvad, rõivakaravan liigub edasi Baltika puhul polegi enam mõtet P/E suhet jälgida, sest neljapäevast kukub see arvatavasti põrmu ehk viimase nelja kvartali arvestuses näitab Baltika kokkuvõttes kahjumit. Lähiaja võtmeküsimusteks kujuneb Baltikal hoopis kulude ja sellega seotud likviidsuse juhtimine. Eriti kui arvestada, et aasta teises pooles plaanitakse avada vähemalt 14 uut kauplust. Üsna selge, et uued müügipinnad lükkavad alguses kulusid üles. Maalitud pilt on Baltika lähi perspektiiv, kaugem tulevik näib siiski helgem. Head meelt teeb asjaolu, et ettevõtte müüginumbrid näitavad Venemaal ja Ukrainas tublit edenemist, mis tähendab, et raskuskese liigub üha enam Baltimaadest välja ning siinsete tarbijate käitumisest sõltutakse aina vähem. Venemaa on Baltika tuleviku edu väga oluline komponent ja tundub, et igasugu pronksmeestest hoolimata on seal hästi minemas. Lisaks, nagu öeldud, kavatseb Baltika teisel poolaastal taas üsna agressiivselt laienema hakata, millega luuakse samuti eeldusi edasiseks numbrite kasvuks. Baltika on karmide majandustingimuste tõttu raskesse olukorda sattunud, kuid sellest hoolimata panustatakse ettevõtte arendamisse, mis mõne aasta pärast arvatavasti ka aktsionäridele tulu tooma hakkab. Aga mitte veel, praegu on aktsia tugeva surve all. Montoni poed on värvirõõmsatest kaupadest tulvil, ent kas need ka tühjaks ostetakse ja sellega aktsionäride suule naeratus tuuakse? Kristiine keskuse kliendid näivad igatahes murelikud. Foto: Andras Kralla VÕRDLUS Käibe kasvust on vähe järele jäänud, kasumi kasvust ei sedagi juuni, II kv juuli august september, III kv oktoober november kuukäive (kasv) 85,5 (32%) 90,1 (37%) 101,3 (30%) 117,9 (40%) 106,6 (13%) 93,6 (8%) kvartalikasum 8,7 8,8 kvartalikasumimarginaal (%) 3,23 2,86 detsember, IV kv jaanuar veebruar märts, I kv aprill mai juuni, II kv kuukäive (kasv) 108,0 (8%) 92,3 (2%) 84,7 (12%) 89,7 ( 10%) 96,6 (10%) 94,7 ( 1%) 92,7 (9%) kvartalikasum 1,65 11,02? kvartalikasumimarginaal (%) 0,54 4,14? tulemused mln kroonides

13 toimetaja Tarvo Vaarmets, tel , e-post KUUPÄEV Täna 21. juuli 2008 Äripäev INVESTOR 13 avaldab oma kolmanda kvartali majandustulemused ipode ide ja iphone ide edu seljas ratsutav USA tehnoloogiahiid Apple. Lisaks annavad oma teise kvartali saavutustest teada ka näiteks Texas Instruments ja Bank of America. Baltikat Kuidas tabada märki? Konverentsil Äriplaan saadud informatsioon on aidanud meie ettevõttel igal aastal turuosa suurendada. Oleme täheldanud, et nende ettevõtete tippjuhid, kes on osalenud konverentsil Äriplaan, on suutnud näidata konkurentidest paremaid majandustulemusi. IGOR RÕTOV, AS Äripäev peadirektor septembrini 2008 Vene Teatris Baltika aktsia langus on olnud silmapaistev STATISTIKA aktsia hind kroonides , Allikas: Äripäev , Mis toimub majanduses? Kui kaua kestab veel majanduslangus? Mida see endaga kaasa toob, millised on ettevõtete uued võimalused? Kes kaovad orbiidilt? Mitme valgusaasta järel tuleb uus tõus? Millised on uued tähed? Kuhu suunata oma tegevus, sest iga mõõna järel tuleb tõus? Äripäeva aasta tippsündmus majanduskonverents Äriplaan 2009 pakub ideid ja prognoose järgmise aasta eelarve ja äriplaani koostamiseks. Juba 10. korda toimuva konverentsi keskne mõte on anda põhjalik ülevaade järgmise aasta võimalustest ja ohtudest majandussektorite lõikes. Konverentsil pöörame pilgu Eesti majanduses enam kõneainet pakkuvatele sektoritele. Ettekannetega esinevad Eesti majanduse tipptegijad ja arvamusliidrid, kelle sõnaga arvestatakse ja kelle tegevust jälgitakse. Kahe konverentsipäeva jooksul antakse ülevaade 20 erinevast ärisektorist. Konverentsi osavõtutasu: hind 31. augustini 7900 kr (km-ga 9322 kr), septembrini 8900 kr (km-ga kr). Hiljem kehtib tavahind 9900 kr (km-ga kr). Registreerides konverentsile mitu osalejat ühest maksjaettevőttest, kehtib lisasoodustus 10%. Hind sisaldab kahte konverentsipäeva, kogumikku ja teatrietendust koos kaaslasega. Lisainfo või telefonil , Merle Kangur

14 Äripäev 21. juuli INVESTOR INVESTEERIMINE toimetaja Tõnis Oja, tel , e-post 52 nädalat ÄP INDEKS , juuli -2,66% perioodi kõrgeim 2788,88 madalaim 1235, Äripäeva indeks on arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemishinna põhjal PÄEVA AKTSIA Tallink ,61 krooni, aktsia hind 2,36 mln krooni, käive -9,84% MEELELAHUTUS Olympic Casino Eesti käive langes kümnendiku Kasiinokompanii Eesti tütarettevõtte Olympic Casino Eesti esimese poolaasta käive kasvas kolme protsendi võrra 374,9 miljoni kroonini. Uudisteagentuuri Bloomberg arvutuste kohaselt tähendab see teises kvartalis kümneprotsendilist langust 178,8 miljonile kroonile. Olympic EG aktsia hind kukkus reedel 5,41 protsendi võrra uuele rekordmadalale tasemele 27,38 kroonile. Selle aasta esimeses kvartalis moodustasid Olympicu tulud Eestist 207 miljonit krooni, mis on 30 protsenti kogu kontserni tuludest ja andis 63 protsenti ärikasumist. Olympic EG-le kuulub 95 protsenti Olimpic Casino Eestist. INDEKSID OMX Tallinn 515,04-2,44% ÄP tööstus 17 1,9 9-1,04% Pensioniindeks 144,97 0,46% Dow Jones ,08 0,03% Nasdaq 2279,08-1,44% Kella 18 seisuga, allikad Bloomberg, Tallinna börs TALLINNA BÖRSIL Tallinki aktsia vajus sügavustesse Tallinki kehvad majandustulemused ning kasumihoiatus kukutasid laevanduskompanii aktsia hinna reedel kümne protsendi võrra 8,61 kroonini. Pole ilmselt vaja lisada, et tegemist on taas rekordmadala hinnaga. Tallinki turuväärtus on nüüdseks kahanenud 5,8 miljardi kroonini (tuletan meelde, et Tallink ostis Silja aasta suvel 7,3 miljardi krooni eest). Tallink teatas neljapäeva hilisõhtul, et finantsaasta üheksa kuuga (lõppes 31. mail) sai kontsern 143 miljonit krooni kahjumit. Üheksa kuu käive kasvas kolme protsendi võrra 8,6 miljardi kroonini. Viimase kvartali kahjum oli 34 miljonit krooni ja käive kasvas ühe protsendi võrra 2,94 miljardi kroonini. Kohe andis ettevõte ka hoiatuse, et selle aasta käibeks jääb 12,2 miljardit krooni (mis tähendab 2,5protsendilist augustil 2008 OMX Helsingi 8538,28 0,71% OMX Stockholm 878,01 2,28% RTS Moskva 2135,38-3,96% DAX Frankfurt 6363,55 1,47% FTSE London 5343,70 1,09% Tõnis Oja, Äripäeva analüütik kasvu) ja kasum jääb alla 470 miljoni krooni. See aga tähendab, et 31. augustil lõppeva majandusaasta kasum kukub vähemalt 55 protsenti. Tallinki sõnul on kehvade tulemuste süüks kütusekulude kasv, kaubaveomahtude langus Soome Saksa liinil, Baltic Princessi hilinemine ning ebaefektiivsus broneerimissüsteemi käivitamisel, mistõttu on reisijateveo mahud olnud Soome Rootsi liinidel oodatust madalamad. Oodatust madalamad kindlasti, aga ma ei usu, et süüdi on broneerimissüsteem. Reisijate ja kaupade maht on nendel liinide langenud alates sellest, kui Tallink Silja ostis. Kõnelemine see on imelihtne! Koolitaja on näitleja, õppejõud ja Invicta treener Martin Veinmann Tallinna börs aktsia BÖRSID sulgemishind, kr Stockholmi börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max ABB 169,50 1,50 132,50 203,50 - Autoliv 274,50 0,37 241,00 420,50 - Assa Abloy 89,25 3,48 77,00 152,00 9,9 AstraZeneca 270,00 1,50 210,50 379,50 - Electrolux 71,00 5,97 63,75 178,50 10,6 Ericsson 71,30 2,15 50,25 141,40 12,1 Hennes & Mauritz 309,00 1,15 279,00 433,50 17,4 Holmen 183,00 0,83 165,50 300,00 11,2 Investor 132,00 1,54 115,00 186,00 - Nordea 87,50 3,92 77,4 119,3 - Skanska 89,25 4,08 76,25 147,17 8,5 SKF 98,75 0,77 85,25 146,93 7,4 SEB 127,00 6,95 100,50 243,50 7,6 Securitas 70,25 0,72 66,50 109,50 - Svenska Handelsb. 155,00 4,20 134,00 204,99 9,4 Swedbank 130,75 8,96 104,50 263,50 5,4 Tele2 107,00-2,06 97,59 146,99 - TeliaSonera 44,00 0,92 42,30 60,46 10,9 hinnad kella 18 seisuga, SEK, allikas Bloomberg Moskva kauplemissüsteem aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max sulgemishinnad, USD, allikas Bloomberg muutus eelm, % ost müük Gazprom 12,60-5,83 9,77 15,65 10,4 Lukoil 92,25-6,25 64,25 113,20 6,7 Rostelekom 12,00-0,83 9,24 12,44 72,4 Surgutneftegaz 0,99-4,89 0,87 1,38 10,3 tehinguid käive, kr P/E suhe div. akt. kohta PÕHINIMEKIRI Arco Vara 9,08-3,33 9,08 9, ,8 0,39 Baltika 24,25-2,52 24,41 25, ,9 0,00 Ekspress Grupp 31,29-2,44 30,98 31, ,0 - Eesti Ehitus 44,12-2,76 43,97 44, ,6 3,00 Eesti Telekom 101,70 0,62 101,55 102, ,2 10,50 Harju Elekter 39,12-1,96 37,71 39, ,6 2,00 Kalev 22,84-2,67 22,84 25, Merko Ehitus 124,39-124,08 125, ,6 0,00 Norma 79,02-0,98 79,80 81, ,5 5,00 Olympic EG 27,38-5,41 27,23 27, ,8 0,50 Saku Õlletehas 188,70-0,66 188,70 189, ,8 10,00 Silvano FG 29,73-27,54 29, ,3 - Starman 75,89-0,21 75,89 87, ,7 0,00 Tallink 8,61-9,84 8,61 8, Tln Kaubamaja 93,41-2,93 93,41 93, ,4 2,00 Tallinna Vesi 165,85-0,93 165,23 170, ,2 12,45 Trigon PD 14,39-14,24 16, ,4 - Viisnurk 23,63-21,28 23, ,9 1,40 P/E suhe arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamisstandardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal; dividendid aktsia kohta viimase majandusaasta kohta teavitatud (makstud) dividendi suurus (kroonides); *ettepanek Riia börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max LASCO 1,22-1,61 1,00 1,57 18,5 Latvijas Gaze 6,70-5,37 6,00 10,75 8,2 SAF Tehnika 0,96 0,00 0,94 5,15 - Valmieras Fiberglass 0,53 1,92 0,52 2,04 196,9 Ventspils Nafta 2,01-0,50 1,77 3,31 - sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg Vilniuse börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max City Service 8,00-3,61 7,84 16,80 - Grigiškes 1,20 0,00 1,11 3,02 - Invalda 15,00-0,99 11,70 20,29 - Lithuanian Energy 3,55-3,01 3,30 8,40 50,6 Snaige 2,55 4,08 2,40 9,60 - Rokiškio Suris 4,75-0,63 4,50 8,97 9,5 TEO LT (Telekomas) 1,89 0,00 1,88 2,59 - Vilniaus Vingis 4,80 0,00 4,40 6,21 - sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg Helsingi börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Comptel 1,33 0,00 1,23 2,23 13,2 Elisa Comm. 13,96 2,42 12,31 20,98 10,5 Elcoteq SE 4,14-21,89 3,42 7,36 - Elektrobit Group 0,90 0,00 0,80 1,96 - Finnair 4,91 1,87 4,26 12,45 4,9 Fortum 26,82-4,86 21,61 32,85 16,0 F-Secure 2,50-1,96 1,90 3,05 23,4 Kemira 8,08 4,94 7,25 18,00 18,8 Metso 27,52-0,69 24,43 47,95 10,0 Neste Oil 15,25 1,26 14,82 27,28 6,5 Nokia 17,36 2,12 14,71 28,76 11,6 Outokumpu 19,56-3,36 17,20 33,99 8,7 PKC Group 7,55 2,44 6,88 11,58 6,9 Sampo 16,39 1,68 14,74 22,93 15,2 Stockmann 23,45 0,82 21,81 36,50 18,5 Stonesoft 0,39 2,63 0,22 0,50 - Stora Enso 5,89 2,26 5,31 14,03 - Tietoenator 12,41-3,80 10,75 24,85 - UPM Kymmene 10,50 0,48 9,67 18,22 92,7 YIT 14,21 0,07 11,78 24,15 7,7 hinnad kella 18 seisuga, allikas Bloomberg USA börsid aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Adv. Micro Device 4,67-11,89 4,53 16,19 - AIG 24,54-1,52 19,73 70,13 53,3 Alcoa 34,25 1,51 26,69 46,94 14,4 Altria Group 20,52-0,63 19,47 24,55 5,5 Amazon.com 70,39-2,39 61,20 101,09 58,7 American Express 41,48-0,74 35,55 65,89 12,1 Amgen 52,84-0,66 39,16 59,08 12,5 Apple 168,71-1,80 111,62 202,96 34,8 AT&T 31,65-0,32 31,34 42,97 11,1 Avon Products 36,02-1,02 31,95 42,51 19,9 Bank of America 27,24 2,79 18,44 52,96 11,7 Boeing 67,22 0,44 62,02 107,83 11,8 Bristol Myers Squibb 22,25-1,29 19,43 32,35 14,9 Campbell Soup 35,20-1,15 30,19 39,60 18,7 Caterpillar 70,91-1,28 59,60 87,00 12,7 Chevron Corporation 86,19 0,61 76,40 104,63 9,5 Cisco Systems 21,66 0,65 20,56 34,24 15,6 Citigroup 19,83 10,35 14,01 52,40 - Coca-Cola 50,06-0,56 49,52 65,59 16,9 Colgate-Palmolive 69,08-0,89 63,75 81,98 19,7 ConocoPhillips 83,54 0,78 67,85 95,96 8,0 DaimlerChrysler 65,07 2,46 57,31 111,65 - Deere & Co 68,45 0,87 56,96 94,89 14,6 Dell 24,41 0,16 18,13 30,77 17,2 Du Pont 44,73 1,82 40,43 53,48 12,8 Eastman Kodak 14,37 0,21 12,20 29,60 16,9 ebay 24,14-0,25 23,52 40,73 15,6 Exxon Mobil 80,77 0,55 77,55 96,12 10,5 Fannie Mae 13,17 20,49 6,68 70,57 - FedEx 78,75-0,38 71,33 118,50 13,5 Flextronics 9,55-0,52 8,65 13,60 10,1 Ford Motor 5,45-0,73 4,30 9,24 - Freddie Mac 9,44 13,33 3,89 67,20 - General Electric 27,81-0,68 25,60 42,15 12,5 General Motors 13,14 2,26 8,81 43,20 - Goldman Sachs 181,99 0,41 140,27 250,70 8,7 Google 484,58-9,16 412,11 747,24 31,9 Hewlett-Packard 43,24 0,01 39,99 53,48 13,1 Home Depot 23,28-0,43 20,76 40,43 10,7 Londoni börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Barclays 314,25 8,18 238,75 734,79 4,7 BHP Billiton 1600,00-1, , ,00 13,7 British Airways 238,25 4,84 193,70 450,00 - BP 520,25 0,10 495,00 657,25 8,3 BT 202,00 2,96 187,00 336,00 9,4 HSBC Holdings 786,00 2,81 676,00 972,00 9,5 Lloyds TSB 323,75 7,74 252,25 585,00 5,6 Marks & Spencer 264,00 3,23 210,25 669,00 5,4 Thomson Reuters 1369,00 3, , ,00 - Rio Tinto 5070,00-1, , ,00 17,8 Royal Bank of Scot. 195,20 8,75 144,20 536,45 2,9 Royal Dutch Shell 1789,00-0, , ,00 6,7 Unilever 1428,00-1, , ,00 12,4 Vodafone 150,70 0,50 139,80 197,50 - hinnad kella 18 seisuga, GBp, allikas Bloomberg Tokyo börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Bridgestone , Hitachi 757-1, Honda Motor , ,4 Matsushita , Mitsubishi Motors 181 0, ,8 NEC 550-0, Nissan Motor 817 0, ,9 Nomura Holdings , NTT , ,0 NTT DoCoMo , ,3 Sharp , ,1 Sony , ,7 TDK , Toyota Motor , ,6 Toshiba 729-1, ,5 sulgemishinnad, jeen, allikas Bloomberg Indeksaktsiad aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Arenenud turud (EFA) 66,79 0,14 64,07 86,50 - Arenevad turud (EEM) 130,99-0,02 111,41 167,48 - Austraalia (EWA) 25,49-0,70 23,00 34,83 - Brasiilia (EWZ) 82,32 1,88 46,61 102,21 - Dow Jones (DIA) 114,50 0,32 108,32 141,95 - Euroopa (IEV) 95,29 0,44 90,56 125,07 - Hiina (FXI) 136,14 0,47 111,21 219,56 - Hõbe (SLV) 181,40-0,98 110,00 207,30 - Jaapan (EWJ) 12,03-0,66 11,53 14,76 - Kanada (EWC) 31,74 0,89 26,40 36,68 - Kesk- ja Ida-Euroopa (CEE) 48,68-0,65 41,10 69,10 - Kuld (GLD) 94,45 0,24 63,47 100,44 - Mehhiko (EWW) 55,47 1,24 47,52 64,17 - Nafta (USO) 105,70 0,16 51,76 120,01 - Nasdaq (QQQ) 44,95-1,51 41,05 55,07 - Rootsi (EWD) 26,48 0,84 24,23 39,02 - Saksamaa (EWG) 29,26 0,21 28,01 36,71 - S&P 500 (SPY) 125,97 0,62 120,02 157,52 - hinnad kella 18 seisuga, USD, allikas Bloomberg aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Honeywell 51,22 0,71 46,67 62,99 12,7 IBM 128,91 1,89 97,04 129,99 15,9 Intel 21,72-1,23 18,05 27,99 16,8 International Paper 23,40 0,65 21,66 41,57 10,7 JP Morgan Chase 40,66-0,34 29,24 49,95 13,7 JDS Uniphase 10,91 0,46 9,49 16,05 36,5 Johnson & Johnson 67,95 0,18 59,72 68,85 15,5 Juniper Networks 22,78-1,64 20,79 37,95 27,8 Kellogg 51,93-0,21 46,25 56,89 18,8 Kraft Foods 29,55-1,20 28,04 36,47 16,2 McDonalds 60,44 0,12 46,64 63,69 19,6 Merck 37,16 0,54 34,49 61,62 11,4 Merrill Lynch 30,61-0,39 23,64 85,40 - Microsoft 25,39-7,74 24,87 37,50 13,5 3M 68,80-0,94 67,26 97,00 13,5 Monsanto 114,12-1,26 58,50 145,80 33,0 Morgan Stanley 38,44 0,31 29,60 72,21 226,1 Motorola 7,33-0,68 6,62 19,68 43,2 Nike 57,05-2,58 51,50 70,60 16,2 Novartis 57,00-0,47 46,19 59,17 - Oracle 21,00 0,67 18,18 23,57 16,8 Palm 5,44-3,03 19,23 4,21 - PepsiCo 65,18-0,53 63,28 79,79 19,0 Pfizer 18,26-0,70 17,12 25,71 8,7 Procter & Gamble 63,60-0,45 60,05 75,18 - Prudential 61,72-0,24 54,70 101,45 8,7 Starbucks 14,52 0,90 13,33 28,60 17,1 Texas Instruments 28,23-3,09 26,48 38,99 14,8 Time Warner 14,63-0,14 13,50 21,10 13,0 UPS 60,65 1,47 56,10 78,99 14,8 United Tech 63,83-1,35 58,87 82,50 13,5 Wal-Mart Stores 57,84 0,28 42,09 59,95 17,8 Walt Disney 30,95-0,80 26,30 35,69 14,0 Wells Fargo 27,68-0,54 20,46 37,99 12,8 Whirlpool 67,94 0,43 58,22 116,79 8,1 Verizon Commun. 35,22-0,59 33,00 46,03 14,4 Xerox 13,61-1,52 12,30 20,18 11,8 Yahoo! 22,02-1,87 18,58 34,08 46,9 hinnad kella 18 seisuga, USD, allikas Bloomberg Frankfurdi börs aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Adidas-Salomon 38,06 0,77 34,36 51,63 13,1 Allianz 110,49 4,27 95,76 170,81 8,5 BASF 41,39 1,12 39,55 52,87 9,5 Bayer 53,38 1,00 45,60 66,45 17,7 BMW 29,85 1,32 26,64 48,92 6,5 Commerzbank 21,12 6,02 16,40 34,90 8,7 Daimler 41,01 3,56 35,30 78,85 10,1 Deutsche Bank 56,05 2,88 47,48 106,75 6,3 Deutsche Lufthansa 15,21 5,55 12,59 21,94 6,0 Deutsche Post 15,73 1,48 14,64 24,38 14,6 Deutsche Telekom 10,95 2,43 9,92 15,87 47,6 Infineon 5,29 7,74 4,08 13,21 - Metro 38,77 0,47 36,27 68,60 14,7 Münich Re 112,02 3,66 104,73 139,00 6,5 Siemens 73,42 2,54 64,89 109,96 20,3 Volkswagen 187,37-0,02 119,20 199,70 17,2 hinnad kella 18 seisuga, EUR, allikas Bloomberg Aktsiate hoiutähed (GDRid) aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max America Movil 53,75 0,97 48,36 69,15 - Banco Itau 21,79 2,30 13,38 25,88 - Banco Santaner 18,50 0,98 16,09 22,34 - China Mobile 68,11-1,39 48,60 104,00 - Companhia Vale 29,60 2,21 17,00 44,15 - Novartis 57,00-0,47 46,19 59,17 - PetroChina 130,41 0,87 114,52 266,81 - Petrobras 58,87 1,47 24,38 77,61 - Sanofi-Aventis 35,94 1,70 32,11 49,04 - Telefonica 82,54-0,24 67,32 103,50 - Total 75,12 0,46 67,11 91,34 - UBS 21,43 4,43 17,89 54,32 - Unibanco 131,90 2,80 89,90 161,25 hinnad kella 18 seisuga, USD, allikas Bloomberg

15 toimetaja Tõnis Oja, tel , e-post B30 INDEKS 52 nädalat , juuli ,35% perioodi kõrgeim 265,27 madalaim 168,46 Balti 30 indeksisse kuulub 30 Eesti, Läti ja Leedu enimkaubeldud aktsiat 5,0 4,8 4,6 4,4 4,2 21. juuli 2008 Äripäev RAHATURG/KAUBAD INVESTOR 15 INTRESS Euribor (6 kuud) , juuli ELEKTROONIKATÖÖSTUS Elcoteq andis kasumihoiatuse Euroopa suurim elektroonika tööstuse allhanketootja Elcoteq hoiatas reedel, et selle aasta käive tuleb eelmise aasta omast väiksem ning ärikasumimarginaaliks saadakse üks protsent käibest. Varem oli ettevõte ennustanud, et aasta käive tuleb samal tasemel mis aasta tagasi ning ärikasumimarginaaliks lubati saada kaks protsenti käibest. Soome ettevõte on pidanud loovutama osa Nokiale tehtavatest allhangetest Aasia konkurentidele, kirjutab uudisteagentuur Bloomberg. Teise kvartali ärikasum oli esialgsete andmete kohaselt eurot võrrelduna 9,5 miljoni eurose kahjumiga aasta tagasi, käive langes 6,6 protsenti. VÄLISBÖRSIDEL Sikud eraldatakse lammastest Keerulises makromajanduskeskkonnas on veel keerulisem ettevõtete tulemusi ennustada. Reaktsioonid viimastele majandustulemustele näitavad, et investorite ootuste ja kartuste ning tegelike tulemuste vahel valitsevad hiiglaslikud käärid. Muidugi on paljuski äärmuslikes hinnaliikumistes oma osa (vaata et otsustav) karjainstinktil, kuid sellest hoolimata on tulemustejärgsed aktsiate hinnaliikumised hämmastavad. Seda eriti tehnoloogiasektoris. Kui neljapäeval rõõmustas Nokia aktsia hind investoreid kümneprotsendilise tõusuga, siis maailma suurima internetioksjonifirma ebay investorid pidid pealt vaatama, kuidas nende investeeringust pühiti päevaga 14 protsenti. Reedel läksid allavett tarkvara gigandi Microsofti VALUUTA USD 9,86 kr SEK ning otsingu mootorifirma Google i aktsiate hinnad. Tundub, et sikud eraldatakse lammastest selle põhjal, kui suur osa tehnoloogiaettevõtete tuludest saadakse USAst ja kui palju välisriikidest. Kui Nokia nõrgim lüli on Ühendriigid, siis USA majanduslikku olukorda arvestades võis see olla hoopis ettevõtte põhjanaabrite lipulaeva eelis. Microsoft saab 60 protsenti tuludest Ameerika Ühendriikidest. Tarkvaragigandi käive jäi prognoosidele alla juba teist kvartalit järjest. Juulis alanud uue finantsaasta kasumiprognoosi alandati ühe sendi võrra 2,12 dollarini aktsiast, mis on häbematult vähe. Google i kasumit söövad arendus kulud, mis kasvasid 65 protsendi võrra. Inteli ja IBMi tulemused ületasid aga analüütikute ootusi, sest nemad saavad suurema osa tulust väljastpoolt Ühendriike. Tõnis Oja RAHA Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Sampo Pank 0,25 0,25** 5,00 5,20 5,50 6,00 6,10 6,20 6,25 6, /5000(4) Krediidipank 0,30 5,25 5,25 5,50 6,05 6,15 6,50 6,30 6, /3000(4) SEB 0,20 0,25 5,00 5,02 5,05 5,15 5,25 5,35 5,40 5, * Hansapank 0, ,95 5,10 5,15 5,30 5,30 5, Tallinna Äripank 0,20 5,00 5,20 5,50 6,00 6,10 6,20 6, Tallinna Äripank (3) 0,20 5,65 5,80 6,10 6,70 6,85 7,00 7, Nordea Pank (6) kuni 1,70 5,35 5,40 5,65 6,15 6,25 6, Parex Pank kokkuleppel 5,70-5,80 6,20 6,20 6, Marfin Pank Eesti 0,25 0,30 5,75 5,80 5,90 6,15 6,25 6,55 6, BIG (5) ,70 6,70 8,00 7,50 7,50 (8) 5000 BIG (5) ,00 7,00 8,00 7,80 7,80 (8) DnB NORD Pank 0,25 (7) - 5,60-5,65 5,75 6,00 6,00 5,50 5, tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Sampo Pank 2,40 2,45 2,55 2,70 2,80 3,00 4,35 4,50 4,70 4,70 4,75 4,85 Krediidipank 2,50 2,50 2,60 2,75 2,85 3, USD(4) 4,40 4,60 4,80 4,80 4,90 5, EUR (4) SEB 2,25 2,25 2,20 2,15 2,00 1, USD 3,80 3,85 3,90 3,95 4,05 4, EUR Hansapank - - 2,20 2,35 2,35 2, USD - - 3,88 3,87 3,96 4, EUR Tallinna Äripank 2,55 2,55 2,55 2,50 2,50 2, USD 4,35 4,45 4,50 4,40 4,55 4, EUR Nordea Pank (6) 2,30 2,45 2,60 2,80 2,85 3, USD 4,30 4,60 4,80 4,80 4,90 5, EUR Parex Pank 2,50-2,80 3,10 3,30 4, USD 4,30-4,90 5,00 5,10 5, EUR Marfin Pank Eesti 2,65 2,65 2,65 2,70 2,75 2, USD 4,40 4,50 4,75 4,85 4,85 5, EUR DnB NORD Pank 2,30-2,20 2,20-2, USD 4,00-4,30 4,30-4, EUR BIG (5) ,90 5,90 6,50 kuni EUR BIG (5) ,20 6,20 6,80 üle EUR kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks EEKi ** juriidiline isik (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (5) intressimakse hoiustamisperioodi lõpus (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (8) kuud. Arvelduskonto ja reservhoiuse intressid % päevasaldolt klient hõbeklient kuldklient Nordea Pank arvelduskonto, eraisikud kuni EEK 0,15 0,30 0, EEK 0,25 0,50 1,00 üle EEK 0,45 0,85 1,70 reservhoius, eraisikud kuni EEK / kuni 3196 EUR 5,15/3,70 5,45/4,00 5,75/4, EEK / EUR 5,25/3,80 5,55/4,10 5,85/4,40 üle EEK / üle EUR 5,35/3,90 5,65/4,20 5,95/4,50 Eesti Panga kursid valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK Araabia ÜE dirham AED 2, Argentina peeso ARS 3, Austraalia dollar AUD 9, Brasiilia reaal BRL 6, Bulgaaria lev BGN 7, CFA frank (BCEAO) XOF 0, Egiptuse nael EGP 1, Euro EUR 15, Gruusia lari GEL 7, Hiina jüaan (renminbi) CNY 1, Hongkongi dollar HKD 1, Horvaatia kuna HRK 2, Iisraeli uus seekel ILS 2, IMF arveldusühik SDR 16, ,65 kr India ruupia INR 0, Indoneesia ruupia IDR 0, Islandi kroon ISK 0, Jaapani jeen JPY 0, Kanada dollar CAD 9, Kasahstani tenge KZT 0, Korea won KRW 0, Kuld (EEK/oz) XAU 9 483, Krgzstani somm KGS 0, Leedu litt LTL 4, LAVi rand ZAR 1, Läti latt LVL 22, Malaisia ringgit MYR 3, Maroko dirhem MAD 1, GBP 19,67 kr RUB Mehhiko peeso MXN 0, Moldova leu MDL 1, Norra kroon NOK 1, Poola zlott PLN 4, Rootsi kroon SEK 1, Serbia dinaar CSD 0, Singapuri dollar SGD 7, Slovakkia kroon SKK 0, Suurbritannia nael GBP 19, Šveitsi frank CHF 9, Taani kroon DKK 2, Tai baht THB 0, Taiwani dollar TWD 0, Tšehhi kroon CZK 0, ,42 kr Tuneesia dinaar TND 8, Ukraina grivna UAH 2, Ungari forint HUF 0, USA dollar USD 9, Usbekistani somm UZS 0, Aserbaidžaani manat AZN 12, Rumeenia leu RON 4, Türgi liir TRY 8, Uus-Meremaa dollar NZD 7, Valgevene uus rubla BYR 0, Venemaa rubla RUB 0, Venezuela boliivar VEB 4, Pankade kontaktandmed SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel Hansapank Liivalaia 8, Tallinn, tel , faks Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn, tel , faks Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, tel , faks Nordea Pank Hobujaama 4, Tallinn, tel , faks e-post: tallinn@nordea.com Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, BÖRSIKAUBAD Kütused Rotterdami sadamates (CIF), USD/t Nafta 131,22 Kerge kütteõli 1215,3 1216,3 Masuut Bensiin Diislikütus 1228,5 1230,5 * Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil USD/barrel, allikas Bloomberg Kohv Arabica (USc)/lb 136,95 Robusta (USD/t) 2330,00 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, allikas Bloomberg Suhkur valge suhkur(usd/t) 359,30 toorsuhkur (USc/lb) 7,49 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, allikas Bloomberg tel (24h) , e-post: info@sampopank.ee, Marfin Pank Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, tel , faks Parex Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel , faks , e-post: parex@parex.ee Balti Investeeringute Grupi Pank Rüütli 23, Tartu, tel , faks , e-post: big@big.ee, DnB NORD Pank Tartu mnt 10, Tallinn, tel , faks , e-post: info@dnbnord.ee, Värvilised metallid USD/t ost müük Alumiinium 3058,0 3059,0 Nikkel 20445, ,0 Plii 1940,5 1941,0 Tina 23505, ,0 Tsink 1791,0 1792,0 Vask 8300,0 8301,0 Väärismetallid USD tr.oz Kuld 959,75 Hõbe 18,5500 Plaatina 1849,00 Pallaadium 416,00 1 tr.oz = 31,105 g, Londoni fiksingud, allikas Bloomberg

16 Äripäev 21. juuli 2008 reklaamitoimetaja Rainer Raud, tel , e-post 16 INVESTOR INVESTEERIMISFONDID/REKLAAM Avaron Asset Management ost müük NAV riskiaste % aasta tootlus (p.a) % fondi maht algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat Balkani Fond A, EEK 82, , , ,94-21, Balkani Fond B, EEK 84, , , ,70-20, Areneva Eur. Väikeettevõtete F A, EEK 63, , , ,72-39, Areneva Eur. Väikeettevõtete F B, EEK 65, , , ,51-39, Danske Capital, Sampo Rahastoyhtiö Oy ost müük NAV riskiaste East Capital Asset Management AB ost müük NAV riskiaste East Capital Balkan Fund, EUR - - 2,26 26,17-35,98-38,75 10, East Capital Baltic Fund, EUR - - 6,61 18,65-15,90-25,14 2,05 16, East Capital Eastern European Fund, EUR - - 4,61 20,60-21,06-21,60 18,65 30, East Capital Russian Fund, EUR ,51 19,74-15,91-13,51 31,35 34, East Capital Turkish Fund, EUR - - 0,70 38,62-42,15-40, Fondide originaalvaluuta on SEK ERGO Varahaldus ost müük NAV riskiaste Rahulik Pf, EEK 11, , ,8043 0,53 1,32 3,37 0,82 2, ,85 Tuleviku Pf, EEK 15, , ,3096 1,96-8,00-9,84 3,67 7, ,28 AS Hansa Investeerimisfondid ost müük NAV riskiaste % aasta algusest % aasta algusest % aasta algusest ** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve tootlus (p.a) % 12 kuud 3 aastat 5 aastat tootlus (p.a) % 12 kuud 3 aastat 5 aastat tootlus (p.a) % 12 kuud 3 aastat 5 aastat fondi maht fondi maht Finter Fund valuuta ost müük NAV fondi maht ISIN Emerging Markets USD LU CHF Bonds CHF LU USD Bonds USD LU EUR Bonds EUR LU European Equities EUR LU Dynamic Portfolio EUR EUR LU US Equities USD LU Yield Portfolio CHF CHF LU AS GILD Property Asset Management ost müük NAV riskiaste % aasta algusest % aasta algusest tootlus (p.a) % 12 kuud 3 aastat 5 aastat tootlus (p.a) % fondi maht Sampo Pension 25, EEK 12, , ,9290 1,15-4,58-4,86 2,60 3, Sampo Pension 50, EEK 14, , ,8041 2,03-7,76-8,45 4,35 6, Sampo Pension Intress, EEK 11, , ,5543 0,30-0,39 1,09 1,84 2, Sampo Pensionifond, EEK 16, , ,0070 9,44-9,84-11,93 4,93 7, Danske Fund Baltic Equity G, EUR - - 0, ,51-28,92-42,34-7,83 7, Danske Fund Russia G, EUR - - 3, ,56-8,81 4,06 31,60 0, Sampo 2010 Fund G, EUR - - 1,2833 5,24-7,56-9,89 2,39 5, Sampo 2020 Fund G, EUR - - 1, ,31-22,87-31,41-0,33 5, Sampo 2030 Fund G, EUR - - 0, ,54-22,35-28,91 2,24 6, Sampo 2040 Fund G, EUR - - 1, ,91-21,77-26,73 4,29 0, Sampo Compass 25 Fund G, EUR - - 1,1972 4,68-6,83-8,47 1,91 4, Sampo Compass 50 Fund G, EUR - - 1,1580 8,39-12,66-16,52 1,28 4, Sampo Compass 75 Fund G, EUR - - 1, ,27-18,05-24,14 1,11 5, Sampo Compass Equity Fund G, EUR - - 0, ,32-22,09-29,59 0,47 6, Sampo Compass Liquidity Fund G, EUR - - 1,3192 1,13 0,21 1,72 1,27 2, Sampo Globaalne Kasvufond, USD 17, , , ,39-12,14-1,60 0,00 0, Sampo Uus Euroopa Fond, EEK 31, , , ,54-15,56-18,76 14,03 22, Danske F Baltic Class A, EUR - - 9,2160 N/A -20,77-28,15 0,00 0,00 0 Danske F Danish Bond Class A, DKK ,4500 2,54-1,17 0,50 0,08 1,53 0 Danske F Danish Mortgage Bond Class A, DKK ,5500 3,44-0,99 1,09-0,59 1,85 0 Danske F Denmark Class A, DKK , ,47-16,21-24,62 6,77 17,68 0 DF Eastern Europe Convergence Class A, EUR , ,54-23,25-28,12 12,01 22,84 0 Danske F Europe Class A, EUR , ,06-13,74-20,66 10,03 11,63 0 Danske F Europe Small Cap Class A, EUR , ,26-14,21-30,76 11,30 17,42 0 Danske F European Bond Class A, EUR ,4520 2,88-1,26 0,10-0,82 1,19 0 Danske F Germany Class A, EUR - - 7,1120 N/A -18,40-30,15 0,00 0,00 0 Danske F Global Emerging Markets Class A, USD , ,69-12,88-4,27 23,77 24,59 0 DFG Emerging Markets Small Cap Class A, USD ,5220 N/A -17,25-15,95 0,00 0,00 0 Danske F Global High Income Class A, EUR ,9590 2,95-2,15-2,99-0,84 1,89 0 Danske F Greater China Class A, USD , ,11-24,10-12,44 21,84 0,00 0 Danske F High Dividend Class A, EUR , ,50-20,01-22,62 3,26 6,26 0 Danske F India Class A, USD , ,82-32,20-17,49 14,41 0,00 0 Danske F Japan Class A, JPY , ,41-18,76-33,15-1,75 0,00 0 Danske F Nordic Class A, EUR , ,55-20,34-28,36 4,92 12,31 0 Danske F Stockpicking Class A, EUR , ,54-18,20-20,80 3,03 5,03 0 Danske F Sweden Class A, SEK , ,30-20,39-32,20 2,96 9,94 0 Danske F Swedish Bond Class A, SEK ,5500 1,83 0,23 1,90 0,07 1,87 0 Danske F Trans Balkan Class A, EUR - - 9,0550 N/A -36,10-38,77 0,00 0,00 0 Danske F US Dollar Bond Class A, USD ,6550 3,06 1,61 7,79 3,50 2,32 0 ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Sampo Likviidsusfond, EEK 1283, , ,8052 0,01-0,49-0,55 2,45 2, fondi maht 12 kuud 3 aastat 5 aastat Ida-Euroopa Kinnisvara Fond ,3900 N/A -1,51 2, GILD Fund Management ost müük NAV riskiaste % aasta tootlus (p.a) % fondi maht algusest 12 kuud 3 aastat 5 aastat GILD Arbitrage Riskikapitalifond, EUR ,6731 3,81 9,17 18,34 21,50 20, fondi maht Pensionifond K1, EEK 11, , ,9437 0,74 1,65 3,68 1,15 2, Pensionifond K2, EEK 13, , ,5071 1,38-3,86-3,86 2,62 4, Pensionifond K3, EEK 15, , ,6750 2,29-7,58-9,08 4,36 7, Pensionifond V1, EEK 18, , ,5877 6,04-6,17-6,59 3,00 6, Pensionifond V2, EEK 14, , , ,06-13,02-15,32 4, Pensionifond V3, EEK 17, , , ,66-21,82-25,97 6, Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 7,8749 8,0737 7,9544 N/A -23,25-30,17 0,00 0, Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 145, , , ,92-44,90-53,12-0,98 0, Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 9,2006 9,4329 9,2935 N/A -35,79-47,02 0,00 0, Fondifond 100, EEK 101, , , ,39-23,02-26,92 0,00 0, Fondifond 30, EEK 103, , ,2359 6,74-7,19-7,06 0,00 0, Fondifond 60, EEK 103, , , ,32-15,12-16,61 0,00 0, Venemaa Aktsiafond, EEK 1962, , , ,07-17,44-13,03 26,54 33, Ida-Euroopa Võlakirjafond, EUR 11, , ,2897 7,64 7,19 11,25 0,00 0, Private Debt Võlakirjafond, EUR 1058, , ,4588 N/A 3,66 8, ost müük tootlus (p.a) % fondi maht 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud Intressifond, EEK 153, , ,0396-0,02 0,54 1,05 4, Hansa Rahaturufond**, EEK 1000, , ,0000 5,00 5,10 5,07 4, LHV Varahaldus ost müük NAV tootlus (p.a) % fondi maht 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud SEB Likviidsusfond**, EEK 100, , ,0000 5,48 5,05 4,81 4, * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata Trigon Alternative Funds Fondivalitsejad Avaron Asset Management Narva mnt 5 58, Tallinn tel , faks , info@avaron.ee, East Capital Asset Management AB Pikk 67 1a, Tallinn tel , faks , tallinn@eastcapital.com, ERGO Varahalduse AS Lauteri 5, Tallinn, tel , faks AS GILD Fund Management Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel , faks , sales@gildbankers.com, AS GILD Property Asset Management Rävala pst 6, Tallinn 10143, tel , faks , sales@gildbankers.com, www. gildrealestate.com Finter Fund Management Company S.A. 33, avenue J.F. Kennedy, P.O. Box 91, L-2010 ost müük NAV riskiaste ost müük NAV riskiaste % aasta algusest Luxembourg, tel fax , funds@finter.ch, esindaja Eestis AS Eesti Krediidipank, AS Hansa Investeerimisfondid Liivalaia 8, Tallinn , tel , faks , funds@hansa.ee LHV Varahaldus AS Tartu mnt 2, Tallinn , tel , faks , vara@lhv.ee, Nordea Rahastoyhtiö Hobujaama 4, Tallinn , tel Danske Capital AS Narva mnt 9A, Tallinn, tel , faks , funds@sampopank.ee, Trigon Funds Pärnu mnt 15, Tallinn , tel , faks , fond@trigon.ee, AS SEB Varahaldus Tornimäe 2, Tallinn , tel , faks tootlus (p.a) % fondi maht 12 kuud 3 aastat 5 aastat Aktiivne Alfa Fond, EEK 114, , , ,08-34, Trigon Funds ost müük NAV riskiaste % aasta algusest % aasta algusest tootlus (p.a) % 12 kuud 3 aastat 5 aastat tootlus (p.a) % 12 kuud 3 aastat 5 aastat fondi maht Pf Dünaamilised Võlakirjad, EEK 12, , ,0294 0,29 1,95 2,76 3,27 3, Pf LHV Kvaliteetsed Võlakirjad, EEK 12, , ,1641 0,32 1,54 1,88 2,70 2, Pf Maailma aktsiad, EEK 16, , ,8050 1,90-4,41-6,79 8,49 10, Pf Tasakaalustatud Strateegia, EEK 12, , ,5463 1,35-3,86-3,64 4,17 4, Pf Uued Turud, EEK 14, , ,3525 2,29-4,76-5,33 8,11 7, Täiendav Pensionifond, EEK 16, , , ,92-10,36-12,58 7,71 10, Tõusva Euroopa Alfa Fond, EUR 6,1444 6,2673 6, ,09-40, LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 10, , , LHV Pärsia Lahe Fond B, EEK 103, , , LHV Maailma Aktsiad, EUR 8,3992 8,5688 8, , Nordea Investment Funds valuuta ost müük NAV fondi maht ISIN Absolute Return Fund EUR 10,30 10,30 10,30 0 LU Biotech Fund USD 11,45 11,45 11,45 0 LU Central & Eastern European Equity Fund EUR 13,52 13,52 13,52 0 LU Danish Bond Fund DKK 274,30 274,30 274,30 0 LU Danish Equity Fund DKK 187,89 187,89 187,89 0 LU Danish Kroner Reserve DKK 155,80 155,80 155,80 0 LU Danish Long Bond Fund DKK 178,59 178,59 178,59 0 LU Danish Mortgage Bond Fund DKK 159,32 159,32 159,32 0 LU Dollar Bond Fund USD 16,88 16,88 16,88 0 LU Euro Bond Fund EUR 7,64 7,64 7,64 0 LU Euro Reserve EUR 14,63 14,63 14,63 0 LU European Equity Fund EUR 14,71 14,71 14,71 0 LU European Value Fund EUR 28,45 28,45 28,45 0 LU Far Eastern Value Fund USD 16,92 16,92 16,92 0 LU Finnish Equity Fund EUR 19,09 19,09 19,09 0 LU Corporate Bond Fund (DKK) DKK 233,51 233,51 233,51 0 LU Global Bond Fund (EUR) EUR 10,11 10,11 10,11 0 LU Global Equity Fund EUR 4,43 4,43 4,43 0 LU Global Value Fund EUR 8,84 8,84 8,84 0 LU IT-Fund USD 33,37 33,37 33,37 0 LU Japanese Equity Fund JPY 884,00 884,00 884,00 0 LU Japanese Value JPY 920,00 920,00 920,00 0 LU Nordic Equity Fund EUR 49,13 49,13 49,13 0 LU North American Equity Fund USD 8,89 8,89 8,89 0 LU North American Value Fund USD 30,79 30,79 30,79 0 LU Norwegian Bond Fund NOK 144,22 144,22 144,22 0 LU Norwegian Equity Fund NOK 126,94 126,94 126,94 0 LU Norwegian Kroner Reserve NOK 158,91 158,91 158,91 0 LU Sterling Bond Fund GBP 32,33 32,33 32,33 0 LU Swedish Bond Fund SEK 206,86 206,86 206,86 0 LU Swedish Equity Fund SEK 153,84 153,84 153,84 0 LU Swedish Kroner Reserve SEK 168,69 168,69 168,69 0 LU US-Dollar Reserve USD 14,99 14,99 14,99 0 LU Absolute Return High Yield Fund EUR 9,53 9,53 9,53 0 LU Global Stable Equity Fund EUR 8,44 8,44 8,44 0 LU Nordic Equity Small Cap Fund EUR 8,00 8,00 8,00 0 LU Global Core Equity Fund EUR 9,61 9,61 9,61 0 LU European Alpha Fund EUR 8,15 8,15 8,15 0 LU AS SEB Varahaldus ost müük NAV riskiaste % aasta algusest tootlus (p.a) % 12 kuud 3 aastat 5 aastat fondi maht Konservatiivne Pf, EEK 11, , ,7715 0,47 3,44 4,82 0,93 2, Progressiivne Pf, EEK 15, , ,9553 2,21-7,07-7,67 6,44 8, Aktiivne Pf, EEK 15, , , ,00-16,32-18,89 11,77 0, Tasakaalukas Pf, EEK 18, , ,2854 6,02-5,28-4,85 6,64 8, Aktiivne Fondifond, EEK 8,5284 8,7006 8,6145 N/A -17,98-20,78 0,00 0, Tasakaalukas Fondifond, EEK 10, , ,1189 N/A -5,53-3,68 0,00 0, Dünaamiline Fondifond EEK 12, , , ,60-12,61-14,45 6,71 0, Ida-Euroopa Võlakirjafond, EEK 13, , ,7139 3,03 3,36 3,33 2,44 3, Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 11, , , ,13-15,25-22,15 0,00 0, Kasvufond, EEK 8,6135 8,7875 8, ,49-13,18-11,52 19,88 25, SEB High Yield Bond Fund, EUR 1000, , ,8345 N/A 0,00 0,00 0,00 0, Vahendatavad Fondid * Choice Asia ex. Japan Fund, EUR - - 4, ,61-29,12-31,66 3,15 8,56 - Choice Emerging Markets Fund, EUR - - 1, ,06-23,5-19,08 12,48 17,04 - Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0, ,54-16,75-29,17-4,89 1,31 - Choice Japan Fund, EUR - - 0, ,53-16,17-31,42-7,44-1,51 - Choice North America Chance/Risk Fund, EUR - - 3, ,49-15,25-21,52-5,64-1,27 - Bond Fund EUR - - 1,2139 3,33 0,11 2,66 0,02 2,12 - Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 2, ,90-27,67-39,31 3,62 6,6 - Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 3, ,43-20,6-25,71 16,64 24,13 - Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 3, ,04-23,86-33,21 11,47 19,45 - Ethical Europe Fund, EUR - - 2, ,31-25,7-33,41 1,48 8,95 - Ethical Global Fund, EUR - - 0, ,82-21,72-31,82-4,73 0,82 - Europe 2 Fund, EUR - - 1, ,67-26,47-34,29 1,42 8,94 - Europe Chance/Risk Fund, EUR , ,21-27,84-35,53 1,24 9,17 - Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0, ,17-18,08-28,89-0,41 4,36 - Global Fund, EUR - - 1, ,18-19,19-28,42-1,82 3,09 - International Mixed Fund, EUR ,3945 9,71-14,47-20,99-2,1 1,92 - Medical Fund, EUR - - 2, ,53-16,12-19,38-6, Nordic Fund, EUR - - 6, ,19-17,51-26,72 5,87 14,61 - Russia Fund, EUR ,9103 N/A -10,19-3, Technology Fund, EUR - - 1, ,81-21,55-24,89-6,43-2,51 - Wireless Fund, EUR - - 0, ,55-25,48-29,68-2,49 1,11 - SEB Guarantee Fund 80, EUR 98,9700 N/A 0, fondi maht Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EEK 8,7772 8,9563 8,9563 N/A 0,00 0,00 0,00 0, Kesk- ja Ida-Euroopa Fond, EEK 173, , , ,03-34,36-43,80-4,51 9, Areneva Finantssektori Fond 7,9416 8,1847 8,1037 N/A -18,89 0,00 0,00 0, Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 95, , , ,20-30,39-42,13-1,34 0, Uus Euroopa Top 10 Fond, EEK 102, , , ,43-25,52-31,13 0,00 0, Teise Laine Fond, EEK 206, , , ,49-23,64-27,61 14,33 0, , fondid@seb.ee, Evli Securities, Varahaldus (Evli Fund Managment) Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel , faks , fondid@evli.ee, Maaklerifirmad Hansapank Liivalaia 8, Tallinn tel , faks LHV Tartu mnt 2, Tallinn tel , faks Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn tel SEB Enskilda Equities Tornimäe 2, Tallinn tel , faks Marfin Pank Eesti AS Pärnu mnt 12, Tallinn tel , faks Evli Securities AS Tartu mnt 2, Tallinn tel , faks

17 reklaamitoimetaja Aire Simonlatser tel , e-post 21. juuli 2008 Äripäev KARJÄÄR 17 RUBRIIK SEMINARIRUUMIDE RENT IGAL TEISIPÄEVAL TELEFON korraldaja, kontaktandmed ruumi suurus (m²) istekohti hind/ühik hinna sees lisatasu eest majutuskohti soodustused lisainfo Hotell Oru*** Narva mnt 120b, Tallinn tel , faks Conference Oru 1 Oru kr/t, 3190 kr/päev 300 kr/t, 2000 kr/päev 200 kr/t, 1400 kr/päev grafoprojektor, pabertahvel, TV, video, ekraan, CD-mängija, internet dataprojektor, paljundus, faks, toitlustamine, kohvipausid 93 kokkuleppel tasuta valvega parkla, hea ligipääs ühiskondliku transpordiga, toitlustamine hubases à la carte restoranis, mitmekülgne valik kohvipause, võimalik korraldada firmapidusid ja sünnipäevi, luksuslik saun koos eesruumiga Go Hotel Shnelli Toompuiestee 3, Tallinn tel , faks reservations@gohotels.ee Nõupidamisvagun kr/t, 2200 kr/päev pabertahvel ja pliiatsid, TV + VCR, videodataprojektor, wifi, kirjapaber ja kirjutusvahend, joogivesi sülearvuti 1000 kr/pool päeva, lauasildid al 10 kr/tk, rinnasildid al 20 kr/tk, paljundusteenus 2 kr/leht, dokumentide väljaprintimine 2 kr/leht, faksi saatmine vastavalt telefoni hinnakirjale 124 tuba, 244 voodikohta kokkuleppel majutus, toitlustamine restoranis Travel (kohvipausid, lõuna- ja õhtusöögid), päevakokkuvõtted hubases kaminasaalis, Shnelli Day Spa Hotell Dzingel Männiku tee 89, Tallinn tel hotell@dzingel.ee A-saal 45 B-saal 52 C-saal 200 D-saal 117 F-saal 55 G-saal 70 H-saal kr/päev 1000 kr/päev 3000 kr/päev 1900 kr/päev 1000 kr/päev 1500 kr/päev 800 kr/päev TV, video, grafoprojektor, pabertahvel, CD-mängija, wifi toitlustamine gruppidele, kohvipausid, koopiad, videodataprojektor, sünkroontõlkeaparatuur 475 kokkuleppel grillirestoran, 2 sauna, tasuta wifi, tasuta parkimine valvega parklas Taastusravikeskus Estonia AS Tammsaare pst 4a, Pärnu tel estonia@spaestonia.ee Roheline saal 80 Nõupidamiste saal 40 Roheline klubiruum 30 Pargi seminarisaal kr/t, 1600 kr/päev 200 kr/t, 1100 kr/päev 195 kr/t, 1100 kr/päev 300 kr/t, 1600 kr/päev pabertahvel, markerid, grafoprojektor, grafopliiats e laserosutaja, ekraan, TV, videomakk, dataprojektor Pargi ja Rohelise maja seminariruumis internetiühendus, koopiate tegemine, kirjatarbed jm 480 kokkuleppel spaaprotseduurid, saunad, ujula, jõusaal, buffetrestoran; majakülastajatele tasuta ujumine ja saun hommikul; hinnad kehtivad kl 8 20, muul ajal lisandub 25% Thalasso SPA Fra Mare Ranna tee 2, Haapsalu tel , Faks framare@framare.ee kr/t, 1100 kr/päev pabertahvel, TV, ekraan, grafoprojektor, videomakk, wifi, paberid, pliiatsid dataprojektor, toitlustus, majutus, Day SPA basseini- ja saunapark, spaateenused 226 toitlustamine à la carte restoranis, mitmekülgne valik kohvipause, spaateenused, Day SPA basseini- ja saunapark (6 sauna, mereveebassein, välibassein, lebola), jõusaal Peaga töötaja Äripäev seisab alati ausa ja kartmatu vaba ajakirjanduse eest ning teeb seda ettevõtliku inimese huvidest lähtuvalt. Jagades infot ettevõtlikule inimesele, on meie eesmärk luua Eestis läbipaistvaim ettevõtluskeskkond maailmas. Õpetame välja asjaliku ja suhtlemisalti müügitööst ja enda arendamisest huvitatud müügikonsultandi Tööülesanne Äripäeva toodete tutvustamine ja müük telefoni teel Pakume osalist tööaega 4 tundi päevas põhjalikku väljaõpet stabiilset tööd ja motiveerivat tasu (4000 krooni põhipalk + tulemustasu iga müüdud tellimuse eest) rõõmsameelset ja toetavat meeskonda 30 kalendripäeva puhkust juulis ja talvist lisapuhkust häid sportimisvõimalusi Ootame avatud suhtlemist ja positiivsust õpihimu suhtlemisjulgust korrektsust ja iseseisvust sihikindlust väga head eesti keele oskust nõuanne Töökuulutus ei tohi diskrimineerida Töölepingu seadus ja Soolise diskrimineerimise seadus keelavad diskrimineerivate eeltingimuste seadmise nii töölepingu sõlmimisel kui töökuulutuse avaldamisel. Töökuulutuses ei tohi ette kirjutada töötaja: - sugu - rassi - vanust - rahvust - perekonnaseisu - seksuaalset suundumust - usulisi vaateid - poliitilisi vaateid või kuulumist erakonda - kuulumist töötajate ühendustesse Erandid on lubatud traditsiooniliste ametinimetuste (laomees, perenaine, esimees) puhul või juhul, kui piirang on tingitud kutsenõuetest või mõnest õigusaktist. Tööanda peab olema valmis piiranguid põhjendama, kirjeldades nõuded näiteks ettevõtte siseses võrdse kohtlemise poliitika dokumendis. Tööle ootame alates augustist. CV ja sooviavaldus palume saata märgusõnaga müügikonsultant 28. juuliks Pärnu mnt 105, Tallinn või e-postiga erika.truuverk@aripaev.ee, lisainfo telefonil , Erika Truuverk. Lubatud on positiivne diskrimineerimine, näiteks puudega inimese eelistamine töölevõtmisel. Allikas: Äripäev Äripäev ja FocusIT kutsuvad seminarile: MILLINE RAAMATUPIDAMISPROGRAMM ANNAB ÄRIS EELISE? Reval Hotel Olümpias Seminariga antakse osalejatele konkreetseid juhiseid või mõtteid, kuidas ja mille alusel oleks kõige mõistlikum raamatupidamisprogrammi valida. Ühtlasi on osalejatel kohapeal võimalus tutvuda nii raamatupidamis programmide kui ka nende pakkujatega. Seminari eesmärk on pakkuda osalejatele informatsiooni, et osalejad saaksid teha õigeid valikuid ja olla edukad. Hind kuni on 2972 krooni (km-ga 3506,96 krooni). Hiljem registreerujatele 3715 krooni (km-ga 4383,70 krooni). Mitme osaleja samaaegsel registreerumisel ühest maksjaettevõttest kehtib soodustus 10%. Lisainfo Küsimuste korral saate meiega ühendust telefonil

18 Äripäev 21. juuli toimetaja Raul Veede, tel , e-post KINNISVARA äri- ja elamispinnad uued projektid turuülevaade Mida korteriga kaasa saab? Levinud lisad on panipaik ja parklakoht Raul Veede Kinnisvarabuumi kõrghetkedel olid müüki pandud korterid paljad kui püksinööp: piltlikult öeldes küsiti eraldi raha iga trepiastme eest. Kui maha müüdi isegi akendeta korterid, ei arvanudki keegi enam, et näiteks parkimiskoht võiks olla juba korterihinna sees. Ent kui kinnisvaraturult hakkas tulema kõrbehaisu, asusid firmad lisaväärtuste pakkumises võistlema. Kõige kuulsam oli ilmselt meediaeksperiment, mille käigus Oru Kodu pakkus majaostjaile enda logo tasuta otsa ette tätoveerimist. Enamik kinnisvaraarendajaid on jäänud siiski terve mõistuse piiridesse. Tavaliselt pakutakse korteriga kaasa asju, mida ostjagi küsida mõistaks: parkimiskohti, panipaiku ning köögimööblit. Neid kõiki on juba valmis korteri juurde mõnevõrra tülikas leida. Ostjaid mõjutab peale hinna ka võimalus pääseda sekeldamisest. Kõike kasulikku ei saagi käega katsuda NCC Ehitus on uhke tänavu alustatud Pärnaõue elurajooni üle. Ainukesena Eestis annab NCC Tähekodu oma uutele kodudele kolmeaastase garantii, kirjutab ettevõte koduleheküljel. Tõepoolest, mida rohkem ja kiiremini maju püsti pannakse, seda sagedamini tunneb ostja valusat vajadust garantii järele. Jään huviga ootama, millal konkurendid sarnaste pakkumistega välja tulevad, loodab Pärnaõue elurajoonis Kakumäel köögimööblit veel ei näe, kuid kolmeaastane garantii on juba kohal. NCC elamuehituse arendusdirektor Aare Udras. Pärnaõuel arvestatakse ruutmeetrihinda ka ülalnimetatud korterilisad: tasuta panipaik, parkimiskoht ja köögimööbel koos tehnikaga. Tegemist on komponentidega, mis on juba praeguseks taganud Pärnaõuele müügiedu, kinnitab Udras. Ehkki eraldi võetult on selliseid boonuseid paljudel, pakub enamik firmasid vaid üht või kaht neist. ASi Koger & Partnerid Volta majas näiteks on panipaik ja parkimiskoht eraldi tasu eest. Saunast ja jõusaalist sensuaalse treipingini Ka NCC ise pole vanemates projektides sama lahke: Kadrioru serval Vana-Kuulis antakse tasuta vaid panipaik, parkimismajja pääseb juba raha eest. Teisalt pakub Facio Ehitus Rocca al Mares Räga tänaval kortereid mitte üksnes koos parkimiskoha ja panipaigaga, vaid ka ühiskasutuses basseini, sauna ja jõusaaliga. Põnevamad pakkumised on enamasti jäänud üksikjuhtudeks. Eelmisel aastal olid populaarsed autod: ühe Viimsi korteriga anti kaasa BMW, Oru Kodu kinkis paarismajaosa ostjale Citroëni ning Pindi Kinnisvara soovitas osta soodushinnaga Renault. Omal viisil kasutas korterimanuste lainet ära Koger & Partnerid, kes reklaamiagentuuri Adell Taevas toel lubas mullu igale korteriostjale küll Ülemiste vanakest, küll sensuaalset treipinki, ridaelamukorteriga koos tõotas aga geneetiliselt muundatud seemneid. Meie soovisime väikese naljaga meelde tuletada, et eelkõige on tähtis asi ise, mitte selle ümber kobrutav vaht. Eriti kui jutt käib nii tõsisest tehingust, nagu on kodu soetamine, kommenteeris reklaami toona Adell Taeva projektijuht Martin Rääk. Peibutiste asemel kõlbab ka madalam hind Sama suhtumist väljendas Rime Kinnisvara elamispindade osakonna juhataja Monica Meldo: Praeguses turuolukorras, kus paljud arendajad meelitavad uusi kliente mitmesuguste lisahüvede ja boonustega, otsustasime, et me ei hakka oma kliente igasuguste hüvedega peibutama. Anname neile seda, mida nad tegelikult soovivad korteri soodsama hinnaga. KOMMENTAAR Ainuke müügiargument on praegu asukoht koos nõudlusele vastava hinnaga. Kliendid on hakanud järjest enam kaalutlema oma ostusoove, võttes otsustamiseks rohkem aega ning kaasates ka spetsialiste. Võib-olla kahe võrdse pakkumise korral saab mõni boonus otsustavaks, kuid kindlasti ei osteta meie hinnangul kinnisvara lihtsalt sellepärast, et midagi tasuta saada. Katrin Klein-Näppi, Ober-Haus Kinnisvara turundusjuht Konkurents on terav ja teistest müüjatest tuleb eristuda. Kõige Foto: Indrek Susi tähtsam on küll hind, kuid lisaväärtused on hea eristumisvõimalus. Lisaväärtusi alahinnata või alaväärtustada pole mõtet. Muidugi on selge, et sulase pärast keegi korterit ei osta ning ka auto peab vastama konkreetse ostja soovidele. Ent kui lisaväärtus koduga haakub ja kulutus niikuinii teha tuleb, parandab see igal juhul müügivõimalusi. Väga palju aitab müügile kaasa, kui korter on kas või osaliselt möbleeritud. Eriti tähtis on köögimööbel, mis on kulukas ja hädavajalik. Peep Sooman, Pindi Kinnisvara juhatuse liige EXPRESS KOLIMISTEENUSED HÜPOTEEKLAENUD

19 toimetaja Raul Veede, tel , e-post 21. juuli 2008 Äripäev TSITAAT Aasta-kahe jooksul lõpetab tegevuse paarsada vahendusettevõtet. KINNISVARA 19 NUMBER 33,5 Tõnu Toompark, miljoni krooni eest müüakse Hiiumaal kolme turismitaluks kinnisvaraspetsialist sobivat kinnistut koos hoonetega, kokku 20,17 hektarit. Kinnisvara Pargi külje all võib korteri ruutmeeter maksta ligi krooni Kadriorus napib suuri perekortereid Enim pakkumisi on Kadrioru uusehitistes (Liivaoja elamurajoon, Vilmsi tänava uuselamud) ja ka pargist kaugemal asuvates, kuid renoveeritud majades. Püsib nõudlus suurte perekorterite järele. Hea pakkumise korral ollakse valmis maksma kohati turu keskmisest kõrgemat hinda. Näiteks osteti mullu detsembris 136 m 2 korter Koidula tänavas, makstes ligikaudu kr/m 2. Paraku on suured korterid praegu defitsiitsed. Analüüsides maa-ameti viimase poolaasta tehingute statistikat, on Kadrioru korteritega tehtud ostu-müügitehingute hinnatase vanalin- Margit Sild, Kinnisvarabüroo Uus Maa kesklinna elamispindade konsultant NUMBER krooni maksis ostja mullu detsembris Koidula tänavale ostetud korteri ühe ruutmeetri eest. na järel teisel kohal. Kusjuures see ületab kesklinna korteritega tehtud tehinguhindu ruutmeetri kohta keskmiselt 5000 krooni. Mullu detsembris oli maa-ameti andmeil keskmine kesklinna korterite ostumüügi hind kr/m 2 ja Kadriorus kr/m 2. Tänavu mais küündisid hinnad kesklinnas kr/m 2 ja Kadriorus kr/m 2. Poole aasta vältel on kesklinnas asuvate korterite hinnatase olnud küllaltki stabiilne, kõikudes kuue kuu jooksul kr/m 2 ( jaanuar 2008) ja kr/m 2 ( veebruar) vahel. Kadriorus on hinna erinevused olnud kuude arvestuses suuremad. Kõrgema keskmise hinnaga ja madalama keskmise ruutmeetrihinnaga kuude vahe on ligikaudu kr/m 2 kohta, kesklinnas aga vaid umbes 2000 kr/m 2. Kuna Kadrioru kinnisvaraga tehakse suhteliselt vähe tehinguid, mõjutab statistikat juba mõne üksiku väga kõrge või madala hinnaga korteri müük. Mullu detsembris müüdi Kadriorus 11 korterit. Aasta esimestel kuudel see arv vähenes (jaanuaris, märtsis alla kümne korteri), aprillis ja mais on maa-ameti andmetel tehinguid tehtud vastavalt 16 ja 24. Muidugi eristuvad hinnalt piirkonna eri asukohad. Kõrgemalt hinnatakse Kadrioru pargi lähedasi tänavaid (Weizenbergi, Koidula, Poska tänava pargipoolne osa, Alle, Köleri), kus pakkumisi on alati olnud napilt. Näiteks müüdi maikuus 33 m 2 korter Köleri tänavas krooniga (umbes kr/m 2 ). Vilmsi tänavale Kadrioru piiril on viimastel aastatel ehitatud uusi kortermaju ning seal on selgelt korterite ülepakkumine. Seal on korterite hinnad madalamad. Tõenäoliselt on odavama hinna taga ka tänava eklektiline väljanägemine. Vanad, korda tehtud majad on kõrvuti eri ajast pärit ja vägagi erineva arhitektuuriga uuselamutega. Kinnisvaraportaali City24 andmeil pakuti 8. juuni seisuga napilt alla 20 üle 100 m 2 ja vähemalt 4toalise korteri, kusjuures nii mõnigi reklaamitud Kadrioru korter asub tegelikult peaaegu kesklinnas. KORTERITURG Inimestele meeldib remonti teha Uus Maa Kinnisvarabüroo II kvartali turuülevaate järgi on pealinnas ülepakkumises keskpärase viimistlusega uued korterid ning nõutumate kirja tõusnud remonti vajavad kesk- ja äärelinna korterid. Kahetoalise uue korteri hind kesklinnas on keskmiselt 1,6 1,8 miljonit krooni. Väiksema (u 40 m²) uue korteri saab kesklinna serva ka 1,4 1,5 miljoni krooniga. Magalates on vanemate korterite hinnad keskmiselt kr/m² ning uute korterite hinnad kr/m². Äärelinna uute ja vanade korterite hinnavahe on vähenenud umbes 30 protsendini. Üüripakkumisi on enim kesklinnas, kus nende arv jäi mais ja juunis korteri vahele. Uusi kortereid on seal umbes 25% kr RUBRIIK KINNISVARA IGAL ESMASPÄEVAL ÄRIPINNAD Müüa korterid Komeedi 16a uued ja väga kvaliteetselt tehtud 1-, 2- ja 3toal korterid Tallinna kesklinna parimas ja eksklusiivseimas majas üp 35,3 77,9 m² majas 14 korterit suured rõdud saunad panipaigad parkimiskohad Reinhard Kinnisvara, Ivo tel , , Müüa ridaelamuboks Meriväljal Kõivu 19 5 magamistuba 3 WCd saun kamin spordisaal elamispind 380 m² üp 480 m² bassein 6 x 2,5 m hoolitsetud maja ümbrus 750 m² garaaž 500 m² Anda üürile bürooruumid Mustamäel Mäealuse 3a bürooruum Mustamäel Vilde tee ,29 m², 35,3 m² ja 52 m² I k; 11,7 m² 35,5 m² II k, Falcki valve, videovalve, territoorium aiaga piiratud 18 m² II k. Falcki valve, videovalve, territoorium parkimiseks 132 kr/m² (sh kõik kulud) 141 kr/m² (sh kõik kulud) VVO Kinnisvara, tel , , info@vvo.ee, VVO Kinnisvara, tel , , info@vvo.ee, kr al 150 kr/m² Müüa kaasaegne elamu ääretult kaunil kinnistul Tallinnast 20minutilise autosõidu kaugusel kinnistu paikneb Pirita jõe ääres osaliselt poolsaarel rannajoont 200 m oma liivarand maja üp 234 m² 4 tuba 3 vannituba saun garaaž suur päikesepoolne terrass vastuvoolu ujumisseadmega ja köetav bassein jpm. Lisainfo: A&A Kinnisvara, tel , Ahti Silk Müüa elamukrundid 3,3 km Tallinna piirist, 800 m Tartu maanteelt, enne Assaku silda detailplaneering kehtestatud Anti Roosnupp tel , , kivinuka@kivinuka.ee, Müüa krundid looduskaunis Tuhala külas Otiveskil kliendipäev 22. juulil kell Brec Kinnisvara AS, 1310 Ene Saar Üürile anda mere- ja linnavaatega büroopinnad Valge 13 paindlikud ruumilahendused m² tasuta parkimine BPE Kinnisvaraekspert, Toomas Veskimäe tel , kr kr kr Müüa tootmis-laohoone Laagri aleviku tööstuspiirkonnas 920 m² krunt 2737 m² enamik hoonest hiljuti renoveeritud lae kõrgus 8 m kanalisatsioon vesi gaas hinnale lisandub 18% BPE Kinnisvaraekspert, tel Henry Pärn, Müüa Aluse kompleks Saue vallas Vanamõisa külas tootmishoone netopindala on 3343,1 m² aluse kompleks paikneb 3 hektari suurusel krundil Anda üürile uus nüüdisaegne laopind Mõigu tehnopargis ladu 826 m² lisaks kontori/olmeruumid 170 m² lao kõrgus 8 m gaasiküte betoonehitis nii estakaad kui ka maapinna tasandil tõstandväravad lisaks naabruses laopind 585 m² BPE Kinnisvaraekspert, tel Ennu Susi, Müüa laohoone Jüri tehnopargis pindala 1188 m² krunt 3583 m² hoone mõõdud 22 x 54 m kõrgus fermi all 5,75 m, fermide vahel 7,7 m põrand pinnakõvenduskihiga hüdrauliline laadimissild signalisatsioon internet gaasiküte tööstusvool hinnale lisandub käibemaks tel Reklaam

20 Äripäev 21. juuli toimetaja Kadri Paas, tel , e-post LOGISTIKA transport tarbesõidukid laondus Isiklik logistikakeskus on suurte Kallile investeeringule eelnegu põhjalik analüüs Kadri Paas Logistikakeskuse ehitanud firma säästab aega ja raha. Siiski on mõtet kallis ehitis rajada ainult siis, kui iga päev sõidab tehasest välja kümneid kaubaautosid või valmistab ettevõte hooajakaupa. Äripäev uuris, kas ja kuidas on praeguses turusituatsioonis ettevõttel mõistlik rajada enda logistikakeskus või rentida laopindu ning osta transporditeenus sisse. Balbiino logistikajuht Raul Lillestik ütles, et nende külmkaupade logistikakeskus valmis aastal ja selle juurdeehitis mullu sügisel. da? Kui ettevõte kavatseb investeerida logistikakeskusesse, peaks kindlasti põhjalikult välja kalkuleerima selle tasuvuse. Ilmselt ei tasu luua logistikakeskust tootmisettevõttel, mis ei pea toodangut suures mahus ette tootma, arvas Lillestik. DSV Transpordi logistikadirektori Alvar Tõrukese sõnul peaks firma endale logistikakeskuse ehitama siis, kui näiteks turul puudub logistikateenuse pakkuja, kes oleks võimeline konkreetse ettevõtte spetsiifikast tulenevaid ülesandeid täitma. Samuti juhul, kui firma logistilised vajadused nõuavad kõrget erialast oskusteavet ning selle omandamine ei ole lühikese ajaga võimalik. Logistikakeskuse võiks rajada ka siis, kui teenuse osuta- Balbiino säästis oma keskusega aega ja raha Kuna jäätis on hooajakaup, siis paratamatult peab seda ette tootma ja ladustama. Enne oma logistikakeskuse rajamist kasutas Balbiino kauba hoidmiseks mitmeid laopindasid üle Eesti. Kulutused transpordile ja hoiustamisele olid väga suured. Samuti oli aja- ja tööjõuressursi kasutus ebaotstarbekas, meenutas Lillestik möödanikku. Tema väitel oligi üheks suuremaks miinuseks võõraid laopindu kasutades tõik, et ühekorraga ei suudetud väga paljudel kaubapartiidel korralikult silma peal hoida. Oma logistikakeskuse rajamisega suutsime vähendada transpordi-, kauba hoiustamisja tööjõukulusid umbes 15 20%. Tänu laos rajatud aadressisüsteemile on kauba partiid jälgitavad, lisas logistikajuht. Mida peaks ettevõtja silmas pidama, kui kavatseb samuti enda logistikakeskust rajamiseks vajatakse ruume ja vahendeid, mis on selle spetsiifikaga ettevõttele ainuomased ja firma tegevus nõuab pidevate spetsiifiliste operatsioonide teostamist. Samuti juhul, kui ettevõte soovib sajaprotsendiliselt kontrollida kõikide oma tegevusega seotud operatsioone, loetles asjatundja. Mida peaks silmas pidama, kui firma kavatseb samuti enda logistikaparki investeerida? Mis takistab firma edasist arengut kõige rohkem? Kõige olulisem on loomulikult kriitilise massi klientide olemasolu, mis tagaks logistikapargi toimimise. Ettevõte peab eelkõige vastama küsimusele: mis on peamine edasist arengut takistav põhjus? Kas pole mõttekam kulutada sama summa müügi- ja/või ostu tegevuse arendamiseks, selle asemel et panna raha betooni ja rauda? Kui mingil põhjusel peaks ettevõtte tegevus kokku tõmbuma, plaanitust rohkem kasvama või sootuks muutuma, võib oma logistikakeskus esialgsetes mõõtudes ja esialgsete kuludega osutuda ühtäkki hoopiski arengut takistavaks teguriks, arutles Tõruke. Eesti kaheksa suurema lihakombinaadi sekka kuuluva, üle saja töötajaga Vastse-Kuuste lihatööstuse esindaja Madis Lina väitel ei ole enda logistikakeskust mõtet rajada, kui kogu päevase toodangu saab kolme autoga tehasest välja saata. Logistikakeskus eeldab ikkagi arvestatavaid mahtusid ja käivet. Meie väike alternatiiv on lihatööstuse Tallinna esindus Türi tänaval, lisas Lina. Tema sõnul ostavad nad transporditeenuse tervikuna sisse, sest ei taha ise kaupa laiali vedada. Ega sel mingit muud eelist polegi, kui see, et ei pea ise Valka või Tartusse sõitma, märkis Lina. Logistikakeskus stabiilsele ettevõttele mõttekaim OÜ Sensei juhataja logistikaühingu vastne juhatuse esimees Illimar Paul arvab, et logistikakeskus tasub endale ise ehitada või osta juhul, kui ettevõte on olemuselt stabiilne ning turu tsüklilisus, samuti hooajalisus ei too kaasa arvestatavat mahtude kõikumist. Kui tuleviku laovajadus on täpselt prognoositav ning ette võttel raha on, võib kaaluda oma lao soetamist, selgitas Paul. Kui äri on aga tugevalt sesoonse ja prognoosimatu loomuga, on otstarbekam mahukast kapitaliinvesteeringust hoiduda ja leida paindlik ladustamisvõimalus renditavas logistikakeskuses. Logistikakeskuse omanik maandab juba ise turukõikumistest tulenevad riskid kliendiportfelli hajutamise kaudu, arvas ta. Samuti ei tasu lattu tema hinnangul ise investeerida juhul, kui ettevõtte varade tootlus põhitegevusest on oluliselt suurem tööstuskinnis vara tootlusest. Siis tasub oma finantsvahendeid kasutada pigem põhi tegevuse laiendamiseks, lisas Paul.