Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS. Majandusaasta Aruanne 2007 / PDF versioon

Transcription

1 Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS Majandusaasta Aruanne 2007 / PDF versioon

2 Äriregistri nr Aruandeaasta algus ja lõpp: Juriidiline aadress: Vambola Tallinn Eesti Vabariik Telefon Faks: Kodulehekülg: Tegevusala: [email protected] Kahjukindlustus EMTAK kood Juhatuse esimees: Audiitor Ivo Kuldmäe KPMG Baltics AS

3 Sisukord Tegevusaruanne Olulisemad fi nantsnäitajad 4 Tulemused 5 Kogutud kindlustusmaksed 6 Kahjunõuded 7 Kulud 7 Personal 8 Juhtimine 8 Suunad aastaks Raamatupidamise aastaaruanne 2007.a. 10 Juhatuse kinnitus 10 KASUMIARUANNE 11 BILANSS 12 RAHAVOOGUDE ARUANNE 13 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE 14 Raamatupidamise aastaaruande lisad 15 Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid 15 Lisa 2. Juhtkonna hinnangud, mida on raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud 26 Lisa 3. Riskide juhtimine Kindlustusriskide juhtimine Finantsriskide juhtimine Tururisk Krediidirisk Likviidsusrisk 39 3.Tegevusriskide juhtimine 40 4.Kapitali juhtimine 40 Lisa 4. Brutopreemiad 41 Lisa 5. Investeeringute tulu/kulu instrumentide lõikes 42 Lisa 6. Muu tegevustulu 43 Lisa 7. Makstud hüvitised 43 Lisa 8. Tegevuskulud 45 Lisa 9. Edasikindlustuse tulem 45 Lisa 10. Materiaalne põhivara 46 Lisa 11. Immateriaalse vara liikumine 46 Lisa 12. Kinnisvarainvesteeringud 47 Lisa 13. Finantsinvesteeringud 47 Lisa 14. Finantsinstrumentide õiglane väärtus 50 Lisa 15. Raha ja raha ekvivalendid 50 Lisa 16. Nõuded 51 Lisa 17. Omakapital 52 Lisa 18. Kindlustustehnilised eraldised 53 Lisa 19. Muud fi nantskohustused 56 Lisa 20. Kasutusrent 57 Lisa 21. Tingimuslikud kohustused 57 Lisa 22. Tehingud seotud osapooltega 58 Audiitori järeldusotsus 59 Kasumi jaotamise ettepanek 60 Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad majandusaasta aruandele 61 3

4 Tegevusaruanne 2007 Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS (edaspidi Seesam) tahab olla ettevõte, kellega on lihtne suhelda. Seesami eesmärgiks on pakkuda klientidele kindlustunnet olla parim tööandja olla usaldusväärne partner olla eetiline ja tulevikku suunatud ettevõte. Olulisemad fi nantsnäitajad Majandusaasta mln.kr Kogutud kindlustusmaksed 551,5 582,7 453,0 335,3 281,5 Tulu kindlustusmaksetest (netona edasikindlustusest) 502,3 520,1 283,3 93,8 77,9 Makstud kahjuhüvitised 340,9 272,4 234,0 166,8 136,8 Kahjuhüvitised ja kahjukäsitluskulud (netona edasikindlustusest) 373,8 309,2 170,8 47,5 46,5 Tehniline tulem 22,1 71,5 47,0 28,4 19,1 Puhaskasum 34,9 82,8 51,5 23,4 15,4 Tehnilised eraldised (neto) 291,5 240,6 151,9 44,9 44,3 Investeeringud 452,9 461,1 277,5 110,2 124,3 Netokahjusuhe 1 % ,3 50,7 59,7 Netokulusuhe 2 % ,1 18,5 15,9 Kombineeritud suhe 3 % ,4 69,2 75,6 Töötajate arv kahjuhüvitised ja kahjukäsitluskulud (neto)/tulu kindlustusmaksetest (neto) 2 (kindlustuslepingute sõlmimiskulud ja administratiivkulud edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumiosalus) /tulu kindlustusmaksetest (neto) 3 neto kulusuhe + neto kahjusuhe 4

5 Seesam on asutatud 1991.aastal. Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse Aktsiaseltsi omanikuks on Pohjola Pank (Pohjola Bank Plc., Soome). Seesam moodustab koos selliste hästituntud Soome kindlustusseltsidega nagu Pohjola, A-Vakutuus ja Eurooppalainen ning teistes Balti vabariikides toimivate Seesami nime kandvate kahjukindlustusseltsidega Pohjola Panga Grupi kahjukindlustuse ärivaldkonna. Tulemused Üldise majanduskasvu aeglustumine kindlustusturule aastal olulist mõju ei avaldanud, kahjukindlustuse maht suurenes hoogsalt kindlustusmakseid koguti rohkem kui 3,7 miljardi krooni eest, eelneva aastaga võrreldes 19 protsenti enam. Konkurentsi suurenemine kahjukindlustusturul oli aastal aga tuntav. Suurematest seltsidest ei suutnud mitte ükski oma kindlustusmaksete mahtu kasvatada turuga samas tempos. Samas haaras jõuliselt turgu Hansa Varakindlustus, kes aasta lõpuks oli kogutud kindlustusmaksete mahu põhjal suuruselt viies kahjukindlustusselts turul. Lisaks said tegevuse käima BTA, Fennia ja Parex i fi liaalid Eestis, agressiivset poliitikat on deklareerinud Codan, hoogustus piiriülese kindlustusteenuse pakkumine Eesti turul. Seltside kindlustusmaksed ja juurdekasvud 2007 aastal ,5% 50% % 37,9% % 27,2% ,0% 20% % 13.6% % 0-5,3% -0,8% % -300 If... ERGO Seesam Salva Hansa Inges QBE -10% Kindlustusmaksed (mln. kr) Juurdekasv (%) Turu keskmine juurdekasv (%) 5

6 Antud kontekstis täitis Seesam endale aastaks püstitatud eesmärgid suhteliselt edukalt. Kindlustusmakseid koguti planeeritud tasemel - 551,5 miljonit krooni on ligikaudu eelmise aasta maht, ning seda vaatamata olulise vahenduskanali puudumisele aastal. Loomulikult kaasnes turukasvust mahajäämisega ka turuosa vähenemine, kuid siiski kuulub Seesam jätkuvalt kolme juhtiva kahjukindlustusseltsi hulka Eestis. Seesami turuosa kogutud kindlustusmaksete põhjal moodustas aasta lõpus 14,8 protsenti (2006.a 18,6%). Kahjunõudeid hüvitas Seesam 2007.aasta jooksul aga rohkem kui kunagi varem - üle 340 miljoni krooni. Üle poole makstud hüvitistest moodustasid kaskokahjude väljamaksed, koos liikluskindlustusega oli sõidukitega seotud kahjude osakaal 86 protsenti. Väljamakstud hüvitiste suhe kogutud kindlustusmaksetesse moodustas 62,4 protsenti (2006. a. vastavalt 46,8 protsenti). Tulu kindlustusmaksetest (netona edasikindlustusest) vähenes 502,3 miljoni kroonini (2006.a. 520 miljonit krooni), kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud (netona edasikindlustusest) suurenesid samas 373,8 miljonit krooni (2006.a. 309,2 miljonit krooni). Tegevuskulud vähenesid 111,2 miljoni kroonini (2006.a. 143,8 miljonit krooni) Kahjusuhe (loss ratio) 74.4% 59.5% Kulusuhe (expense ratio) 21.5% 27.0% Kombineeritud suhe (combined ratio) 95.9% 86.4% Investeerimistegevusest saadud tulu moodustas 17,9 miljonit krooni aasta tegevuskasum moodustas 34,9 miljonit krooni, vähenedes eelneva majandusaastaga võrreldes 58 protsenti (2006.a. 82,8 miljonit krooni). Kogutud kindlustusmaksed aastaga kogus Seesam 551,5 miljonit krooni kindlustusmakseid, võrreldes eelneva aastaga vähenes maht 5,3 protsenti (2006.a. 582,7 miljonit krooni).seesami turuosa kogutud kindlustusmaksete põhjal vähenes aasta lõpuga võrreldes 3,8 protsendipunkti ning oli aasta lõpus 14,6 protsenti. Sõidukitega seotud kindlustusliigid moodustavad valdava enamuse e. 73% Seesami portfellist. Vabatahtlikust sõidukikindlustusest kogutud kindlustusmaksete maht vähenes võrreldes eelneva aastaga üle 50 miljoni krooni võrra, samal ajal suurenesid liikluskindlustusest ning teistest varakindlustusliikidest kogutud kindlustusmaksed. Sellest ka sõidukikindlustuse mõnevõrra väiksem osakaal portfellis. 6

7 Seesami kindlususportfell aastal aastal 51,8% 58,2% 21,3% 19,1% 1,9% 3,0% Sõidukikindlustus 51,8% 2,8% 3,8% 5,9% 9,1% 10,4% Liikluskindlustus 21,3% Muud 3,8% 2,2% 3,1% 7,3% Juriidiliste isikute varakindlustus 10,4% Õnnetusjuhtumi kindlustus 2,2% Reisikindlustus 3,1% Füüsiliste isikute varakindlustus 7,3% Kahjunõuded Kahjunõudeid hüvitati 2007.aasta jooksul enam kui 340 miljoni krooni ulatuses. Väljamakstud hüvitiste maht suurenes 67 miljoni krooni võrra, see on ligi neljandik enam kui eelneval aastal. Üle poole makstud hüvitistest moodustasid kaskokahjude väljamaksed, koos liikluskindlustusega oli sõidukitega seotud kahjude väljamaksetes osakaal 86 protsenti. Väljamakstud hüvitiste suhe kogutud kindlustusmaksetesse oli 62,4 protsenti (2006. a. vastavalt 46,8 protsenti). Neto kahjusuhe moodustas 74,4 protsenti (2006.a. 59,5 protsenti. Kulud Seesami tegevuskulud kahanesid eelneva. aastaga võrreldes 33 miljoni krooni võrra ning moodustasid aastal 111 miljonit krooni. Vahendajate osakaalu vähenemine kindlustusmaksete kogumisel on alandanud just sõlmimisväljaminekuid. Neto kulusuhe moodustas aastal 21,5 protsenti, kombineeritud suhe 95,9 protsenti (2006.a. vastavalt 27% ja 86,4%). 7

8 Personal Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse ASi töötajate arv ulatus aasta lõpuks 105 inimeseni, võrreldes 2006 aastaga kasvas meie meeskond 8 töötaja võrra. Seesami peakontoris Tallinnas töötas 2007 aastalõpu seisuga 77 töötajat, Lõunapiirkonna esinduses Tartus 12, Läänepiirkonna esinduses Pärnus 8, Idapiirkonna esinduses Jõhvis 3 ja Kesk-Eesti piirkonna esinduses Rakveres 5 töötajat. Seesami üheks väärtustest on olla töötajatele parim tööandja. Tööandjana on Seesami eesmärgiks luua oma töötajaile võimalikult motiveeriv ja innustav töökeskkond. Töötajate pideva arengu ja paremate töösaavutuste tagamiseks toimuvad regulaarsed arenguvestlused, tugeva organisatsioonikultuuri näitajateks on aastatega väljakujunenud ühised väärtushinnangud ja traditsioonid. Töötajate arvamust võetakse arvesse ettevõtte arendamisel läbi rahulolu uuringu ja arenguvestluste käigus saadud informatsiooniga koolituste planeerimisel. Kõik ülaltoodu aitab kaasa fi rmas kokkuhoidva meeskonna kujunemisele, mille tõestuseks on 33 kolleegi, kes on Seesamis töötanud rohkem kui 10 aastat. Keskmine tööstaaž on 5,8 tööaastat. Juhtimine 8. augustil 2007 toimunud aktsionäride üldkoosolek valis Seesami nõukogu järgmises koosseisus: Hr Tomi Yli-Kyyny (nõukogu esimees) Hr Toomas Abner Hr Kimmo Päiviö Larja Eelmainitud kuupäevast alates kutsuti nõukogust tagasi hr Seppo Jarmo Juhani Niemi ja pr Helena Annikki Walldėn. Seesami juhatus töötas aastal 2007 koosseisus hr Ivo Kuldmäe (juhatuse esimees) ja hr Andri Püvi. Seesami peadirektoriks oli 2007 aastal hr Andri Püvi, kes sellel ametikohal alustas tööd 1. jaanuaril Alates 1. jaanuarist 2007 töötab Seesami kindlustusdirektorina hr Renee Kermon. 31. mail 2007 lahkus Seesamist senine müügi- ja turundusdirektor hr Jaanus Seppa. Tema tööd jätkas alates 11. juunist hr Priit Helm. Alates töötab Seesamis aktuaarina pr Irina Keller. Vastutava aktuaarina töötas kogu aasta vältel hr Pasi Laaksonen. 8

9 Suunad aastaks 2008 Aastaks 2008 ootame kindlustusturu kasvutempo aeglustumist. Ootame küll turumahu suurenemist, ent kasv jääb väiksemaks kui eelnevatel aastatel. Kasvu aeglustumist põhjustavad liisingu- ja laenuportfellide mahtude seiskumine, aga ka üldine majanduskasvu pidurdumine aastat kahjukindlustuse turul saab iseloomustama tihenev konkurents ja hinnalangused aastal jõuliselt turuosa võtnud Hansa Varakindlustus jätkab kasvamist. Samuti on agressiivselt turuosa hõivamist alustanud Codan i Eesti fi liaal. Tegutsemist jätkavad BTA, Fennia ja Parex i fi liaalid Eestis. Endiselt kogub jõudu piiriülese kindlustusteenuse pakkumine Eesti turul. Seesam prognoosib 2008 aastal kahjusuhte jätkuvat tõusu. Seesami tegevused oma eesmärkide saavutamiseks hõlmavad müügiorganisatsiooni laiendamist, uute müügikanalite sissetöötamist, olemasolevate klientide veelgi põhjalikumat teenindamist ja kahjukäsitlusteenuse parandamist. Ivo Kuldmäe Juhatuse esimees Andri Püvi Juhatuse liige 9

10 Raamatupidamise aastaaruanne 2007.a. Juhatuse kinnitus Juhatus kinnitab lehekülgedel 11 kuni 59 toodud Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i 2007.a. raamatupidamise aastaaruande koostamise õigsust ja täielikkust. Juhatus kinnitab, et: 1. raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud põhimõtted, arvestusmeetodid ja hindamisalused on kooskõlas rahvusvaheliste fi nantsaruandluse standarditega nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt; 2. raamatupidamise aastaaruanne kajastab ettevõtte fi nantsseisundit, majandustegevuse tule must ja rahavoogusid õigesti ja õiglaselt; 3. Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS on jätkuvalt tegutsev ettevõte; 4. Juhatus kinnitab, et kõik teadaolevad olulised asjaolud, mis on selgunud aruande valmimise kuupäevani, on raamatupidamise aastaaruandes nõuetekohaselt arvesse võetud ja esitatud; Ivo Kuldmäe Juhatuse esimees Andri Püvi Juhatuse liige Tallinn,18.märts

11 KASUMIARUANNE Lisa Brutopreemiad Edasikindlustuse maksed Muutus ettemakstud preemiates Muutus ettemakstud preemiate eraldises, edasikindlustaja osa Netopreemiad Investeeringute tulu Kahjum/kasum investeeringute realiseerimisest Investeeringute õiglase väärtuse muutus Muu tegevustulu Tulud kokku Kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud Edasikindlustuse osa kindlustushüvitistes ja kahjukäsitluskuludes Neto kindlustushüvitised Kindlustuslepingute sõlmimiskulud Administratiivkulud Investeerimistegevuse juhtimise kulud Tegevuskulud kokku TEGEVUSKASUM ARUANDEAASTA PUHASKASUM Aastaaruande lisad lehekülgedel on käesoleva aruande lahutamatuks osaks. 11

12 BILANSS VARAD Lisa * Materiaalne põhivara Kinnisvarainvesteeringud 12, Immateriaalne vara s.h. immateriaalne kindlustusvara Finantsvarad Aktsiad ja fondiosakud, õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande 13, , Finantsvarad kokku Muud nõuded Nõuded edasikindlustuslepingutest Nõuded kindlustustegevusest Raha ja raha ekvivalendid 14, VARAD KOKKU Aastaaruande lisad lehekülgedel on käesoleva aruande lahutamatuks osaks. 12

13 OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED Lisa * Omakapital Aktsiakapital Aazhio Reservkapital Jaotamata kasum Omakapital kokku Kohustused Kohustused kindlustuslepingutest Kohustused edasikindlustuslepingutest Muud kohustused kindlustustegevusest Muud eraldised Maksukohustused Kohustused kokku OMAKAPITAL JA KOHUSTUSED KOKKU * Korrigeeritud Aastaaruande lisad lehekülgedel on käesoleva aruande lahutamatuks osaks. 13

14 RAHAVOOGUDE ARUANNE Lisa Rahavoog äritegevusest Laekunud kindlustusmaksetest Tasutud edasikindlustusmaksed Makstud kindlustushüvitiseks ja kahjukäsitluskuludeks Makstud tegevuskulud Laekunud intressid Aktsiate ja osaluste ost/müük, neto Rahavood võlainstrumentidest ja deposiitidest Rahavood kinnisvarainvesteeringutest Makstud investeeringute haldamise kulud Kokku rahavoog äritegevusest Rahavoog investeerimistegevusest Põhivara soetamine Kokku rahavoog investeerimistegevusest RAHAVOOG KOKKU Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus MUUTUS RAHA- JA PANGAKONTODE JÄÄKIDES Aastaaruande lisad lehekülgedel on käesoleva aruande lahutamatuks osaks. 14

15 OMAKAPITALI MUUTUSTE ARUANNE Aazio Aktsiakapital Reservkapital Jaotamata kasum Kokku kasumi jaotamine Aruandeaasta kasum Fondiemissioon Arvestuspõhimõtte muudatus Aruandeperioodi kasum Lisainformatsiooni ettevõtte aktsia- ja omakapitali ning omanike kohta vaata lisast 18. Aastaaruande lisad lehekülgedel on käesoleva aruande lahutamatuks osaks. 15

16 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Aastaaruande koostamise põhimõtted ja printsiibid Aastaaruanne on koostatud Eestis registreeritud kahjukindlustusandja Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS kohta. 100% ettevõtte aktsiatest kuulub Soome fi nantsgrupile Pohjola Bank Plc. 1. Koostamise alused 2007.a. raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas rahvusvaheliste fi nantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt (IFRS International Financial Reporting Standards) Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja arvatud: - fi nantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande; - muud nõuded (jääkvara ja regressid õiglases väärtuses); Mitmed rahvusvaheliste finantsaruandluse standarditega, nagu need on vastu võetud Euroopa Liidu poolt, vastavuses koostatud aruandes esitatud finantsnäitajad nõuavad juhtkonnapoolsete hinnangute tegemist. Kuigi vastavad hinnangud on tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, ei pruugi need kokku langeda hilisema tegeliku tulemusega. Muudatusi juhtkonna hinnangutes kajastatakse muudatuse toimumise perioodi kasumiaruandes. Täpsem hinnangute käsitlus on kirjeldatud Lisas 2. Juhatus kiitis raamatupidamise aruande avalikustamise heaks 18 märtsil 2008 Arvestuspõhimõtte muutus Käesolevas raamatupidamise aastaaruandes liikluskindlustuse toimunud kuid teatamata kahjude eraldis (IBNR) on arvutatud uue metoodika järgi, mis võtab arvesse kõik tegurid, mis kajastavad liikluskindlustuse kahjude teatamise eripära. Kindlustuseraldised on uue arvestuspõhimõtte järgi ümber hinnatud ka seisuga esitatud võrdlusandmetes. Arvestuspõhimõtte muutuse mõju seisuga koostatud bilansile oli kindlustuseraldiste suurenemine summas krooni ja jaotamata kasumi vähenemine samas summas. Kuna täpselt polnud võimalik määratleda muudatuse mõju majandusaasta kasumile, toimus korrigeerimine läbi jaotamata kasumi, mitte aasta kasumi korrigeerimise kaudu Jaotamata kasum Kohustused kindlustuslepingutest

17 2. Arvestus- ja esitusvaluuta Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i arvestus- ja esitusvaluutaks on Eesti kroon. 3. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse bilansis ja rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha ja nõudmiseni hoiuseid pankades. 4. Kindlustuslepingud Kindlustusleping on leping, mille alusel ettevõte võtab enda kanda kindlustusvõtja märkimisväärse kindlustusriski, kokkuleppega kompenseerida kindlustusvõtjale määratletud ebakindlast tuleviku sündmusest (kindlustusjuhtumist) põhjustatud kahju. Ettevõte sõlmib klientidega lühiajalisi kindlustuslepinguid, milledes on põhiliste riskidena kaetud varaga seotud kahjud ja vara hävimine, isikute vastutus või lühiajalised tervisekahjud. Kõik ettevõtte poolt sõlmitud lepingud klassifi tseeruvad kindlustuslepinguteks IFRS 4 mõistes Kindlustusmaksed - preemiad Brutopreemiatena on kajastatud kindlustuslepingu järgsed saadud või saadaolevad preemiad või preemiate osamaksed, mille maksetähtaeg kuulub aruandeperioodi. Kui preemia või preemia esimese osamakse maksetähtaeg on kindlustuslepingu jõustumise päevast hilisem, lähtutakse preemiatulu kajastamisel lepingu jõustumise kuupäevast Kindlustushüvitised Kindlustushüvitistena kajastatakse kasumiaruandes kahjusid kindlustusjuhtumitest nende väljamaksmisel. Kuni väljamaksmiseni kajastuvad hinnangulised kahjud rahuldamata nõuete eraldise koosseisus ja kajastuvad kasumiaruandes vastava eraldise muutuse läbi. Vaata ka Lisa 1.21 jäänukvara ja regresside kohta, mida kajastatakse kindlustushüvitise vähendusena Kindlustustehniliste eraldiste kajastamine Ettemakstud preemiate eraldis moodustub üksikute lepingute ettemakstud preemiate eraldiste kogusummast. Üksiklepingu ettemakstud preemiate eraldis kajastab antud lepingu brutopreemiast protsentuaalselt sama osa, kui bilansikuupäeva järgne kindlustuslepingu kehtivuse aeg moodustab kogu kindlustuslepingu kehtivuse ajast Rahuldamata nõuete eraldis koosneb kolmest osast. Teatatud ja käsitluses olevate kahjude eraldis moodustatakse enne bilansikuupäeva toimunud ja veel käsitluses olevate kindlustusjuhtumite lõplike või hinnanguliste väljaminekute katmiseks. 17

18 Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldisest (edaspidi IBNR) moodustatakse eraldi igas kindlustusliigis antud bilansikuupäevaks toimunud, kuid kindlustusseltsile veel teadmata kahjude hüvitamiseks. IBNR arvutamine metoodika on erinev kindlustusliigiti. IBNR arvestatakse statistiliste meetoditega ning arvestatakse kahju teatamise perioodi pikkust, eeldatava kahju suurust ja teisi parameetreid. Kaudsete kahjukäsitluskulude eraldis on mõeldud enne antud bilansikuupäeva toimunud ja veel käsitluses olevate ning kindlustusseltsile veel teadmata kahjude kaudsete käsitlemiskulude katmiseks. Rahuldamata nõuete eraldist ei diskonteerita, v. a. liikluskindlustuse seadusest tuleneva annuiteetide osa Möödumata riskide eraldis Kindlustusliigiti möödumata riskide eraldis moodustatakse juhul, kui ettemakstud preemiate eraldis ei ole arvestuslikult piisav enne bilansikuupäeva kehtima hakanud kindlustuslepingute pärast bilansikuupäeva toimuvate kahjude ning lepingute haldamisega seotud kulude katmiseks. 5. Edasikindlustuse komisjonitasude kajastamine Edasikindlustuse komisjonitasud on arvestatud lähtuvalt edasikindlustajatega sõlmitud lepingutes fi kseeritud komisjonitasude suurusest. Nõuded edasikindlustuse komisjonitasude osas kajastatakse bilansis lepingujärgse nõudeõiguse tekkimise momendil, milleks on kokkulepitud tingimustel kindlustuslepingu sõlmimine kliendiga ja sellelt arvestatud edasikindlustuspreemia kajastamine. Nõuded edasikindlustuse komisjonitasude osas võetakse arvele õiglases väärtuses koos tehingukuludega ja kajastatakse edaspidi korrigeeritud soetusmaksumuses. 6. Nõuded edasikindlustuslepingutest Enamus Seesam Rahvusvahelise Kindlustuse AS edasikindlustuslepinguid on sõlmitud Pohjola Group iga, et limiteerida omavastutusele jäävat riskiosa. Edasikindlustatud on kõik riskid alates omavastutuse piirist, mis erineb kindlustusliigiti ja kõigub vahemikus 0 kuni 6 miljonit krooni. Edasikindlustuslepingud on, ühe erandiga, mitteproportsionaalset (excess of loss) tüüpi. Osaliselt on kandunud käesolevasse aastasse ka varasematel aastatel sõlmitud proportsionaalsetest edasikindlustuslepingutest tulenevad nõuded. Edasikindlustuse osa kindlustuse tehnilisest eraldistest (nõue edasikindlustuslepingust) arvutatakse lähtuvalt omavastutust ületavast kindlustussumma määrast. Ettemakstud preemiate puhul moodustab nõue edasikindlustuslepingust edasikindlustuspreemiast protsentuaalselt sama osa, kui bilansikuupäeva järgne edasikindlustuslepingu kehtivuse aeg moodustab kogu edasikindlustuslepingu kehtivuse ajast vastava kindlustuslepingu suhtes. Kui rahuldamata nõuete eraldise koosseisus olev kahju ületab ettevõtte omavastutuse määra, siis on vastavat summat ületav osa kajastatud edasikindlustuslepingust tulenevalt kui nõue edasikindlustuslepingust. Vastav hinnanguline edasikindlustusnõude arvestus on tehtud ka teatamata kahjude osas. Edasikindlustuslepingutest tulenevad nõuded kindlustustehniliste eraldiste osas on kajastatud bilansis real Nõuded edasikindlustuslepingutest. Võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused kajastatakse kasumiaruandes. 18

19 7. Finantsvarad Finantsvaradeks loetakse raha ja selle ekvivalendid, nõudeid ja investeeringuid väärtpaberitesse. Finantsvarade oste ja müüke kajastatakse väärtuspäeval. Finantsvarad eemaldatakse bilansist nende võõrandamisel väärtuspäeval. Sõltuvalt fi nantsvarade omandamise eesmärgist ja juhtkonna plaanidest klassifi tseeritakse investeeringud väärtpaberitesse kategooriasse: fi nantsvarad õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande Finantsvaradena õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatakse kauplemise eesmärgil hoitavaid fi nantsvarasid (s.t vara on omandatud või tekkinud peamiselt edasimüügi või tagasiostmise eesmärgil lähitulevikus; ühiselt hallatava fi nantsinstrumentide portfelli osa; või tuletisinstrument, mis ei ole riskimaandamisinstrument) ja muid fi nantsvarasid, mida nende esmasel kajastamisel on määratletud õiglases väärtuses muutustega läbi kasumiaruande kajastatavaks. Siia gruppi kuuluvad fi nantsvarad võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses (ei sisalda tehingukulusid). Pärast esmast arvelevõtmist kajastatakse antud kategoorias fi nantsvarasid nende õiglases väärtuses ja õiglase väärtuse muutusest tulenevaid kasumeid/kahjumeid kajastatakse perioodi kasumiaruandes. Ettevõte ei ole aruandeperioodil klassifi tseerinud ühtegi fi nantsvara lunastustähtajani hoitavaks investeeringuks ega müügiootel fi nantsvaraks, samuti puudusid ettevõttel tuletisinstrumendid. Muud fi nantsvarad hinnatakse korrigeeritud soetusmaksumuses miinus väärtuse langusest tulenevad allahindlused. 8. Netoarvestused Finantsvarade ja -kohustuste vahel tehakse netoarvestusi ainult juhul, kui selleks eksisteerib juriidiline õigus ning on kavas nimetatud summad realiseerida samaaegselt või netobaasil. 9. Finantskohustused Kõiki fi nantskohustusi (võlad hankijatele, muud lühi- ja pikaajalised kohustused, saadud laenud, emiteeritud võlakirjad) võetakse algselt arvele nende õiglases väärtuses, miinus tehingukulud ja kajastatakse hiljem korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Lühiajaliste fi nantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi fi nantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Pikaajaliste fi nantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumuse arvestamiseks võetakse nad algselt arvele saadud tasu õiglases väärtuses (millest on maha arvatud tehingukulutused), arvestades järgnevatel perioodidel kohustustelt intressikulu kasutades efektiivse intressimäära meetodit. 10. Kohustuslik reservkapital Vastavalt äriseadustikule on moodustatud kohustuslik reservkapital. Igal majandusaastal tuleb reservkapitali kanda vähemalt 1/20 puhaskasumist, kuni reservkapital moodustab 1/10 aktsiakapitalist. (Kuni kehtinud Kindlustustegevuse seadus nägi ette kohustust kanda 10% aruandeaasta 19

20 puhaskasumist kohustuslikku reservkapitali.) Reservkapitali võib kasutada kahjumi katmiseks, samuti aktsiakapitali suurendamiseks. Reservkapitalist ei või teha aktsionäridele väljamakseid Reservkapital moodustatakse üldkoosoleku kinnitatud raamatupidamise aastaaruandes fi kseeritud puhaskasumist. 11. Kinnisvarainvesteeringud Kinnisvarainvesteeringutena on kajastatud kinnisvaraobjekte (maa, hoone), mida ettevõte hoiab (kas omanikuna või kapitalirendi tingimustel rendituna) renditulu teenimise või turuväärtuse kasvu eesmärgil ja mida ei kasutata enda majandustegevuses. Kinnisvarainvesteering võetakse bilansis algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis sisaldab ka soetamisega otseselt seonduvaid tehingutasusid (s.o notaritasud, riigilõivud, nõustajatele makstud tasud ja muud kulutused, ilma milleta ei oleks ostutehing tõenäoliselt aset leidnud). Edasine kajastamine toimub õiglases väärtuses kasutades sõltumatu kinnisvarafi rma hindaja poolt määratud turuhinda. Väärtuse muutusest tulenevaid kasumeid/kahjumeid kajastatakse aruandeperioodi kasumiaruandes. 12. Välisvaluutas toimunud tehingute kajastamine Välisvaluutatehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval ametlikult kehtinud Eesti Panga valuutakursid. Välisvaluutas fi kseeritud monetaarsed varad ja kohustused on bilansipäeva seisuga on ümber hinnatud Eesti kroonidesse bilansipäeval ametlikult kehtinud välisvaluutakursside alusel. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on kasumiaruandes kajastatud perioodituluna või -kuluna. 13. Immateriaalne põhivara Immateriaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast ja otseselt soetamisega seotud kulutustest. Immateriaalset põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Immateriaalse põhivara amortiseerimisel kasutatakse lineaarse amortisatsiooni meetodit. Amortisatsioonimäärad lähtuvad vara kasulikust elueast. Ettevõttes hetkel kasutusel olevatele immateriaalsetele põhivaradele rakendatakse amortisatsioonimäära 20%, amortisatsioonikulu kajastatakse kasumiaruandes administratiivkulude all.. Sõlmimisväljaminekute kajastamine Nende kindlustuslepingute sõlmimiskulud, mis on seotud järgmisse aruandeperioodi ülekantavate preemiatega, kapitaliseeritakse ettemakstud kuludena bilansis immateriaalse vara koosseisus. Kapitaliseerimisele kuuluvad ainult otsesed sõlmimiskulud. Otsesed sõlmimisväljaminekud, mille kohta on peetud arvestust kindlustuslepingute kaupa, näiteks maakleritasud ja muud kindlustuslepingute vahendustasud, on kapitaliseeritud lepingute põhiselt. Otsesed sõlmimisväljaminekud, mille kohta ei ole arvestus lepingute põhine, on kapitaliseeritud ettemakstud preemiate eraldise kogusumma ja brutopreemia kogusumma suhte alusel. Sõlmimiskulude amortiseerimine toimub lineaarselt kindlustuslepingu kehtivusperioodi jooksul. Muud sõlmimisväljaminekud, mida ei loeta otsesteks sõlmimiskuludeks, kajastatakse perioodi kuluna nende tekkimisel. 20

21 14. Materiaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid kasuliku tööajaga üle ühe aasta. Materiaalne põhivara võetakse algselt arvele tema soetusmaksumuses, mis koosneb ostuhinnast (k.a tollimaks ja muud mittetagastatavad maksud) ja otseselt soetamisega seotud kulutustest, mis on vajalikud vara viimiseks tema tööseisundisse ja asukohta. Materiaalset põhivara kajastatakse tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Amortisatsiooni arvestamisel kasutatakse lineaarset amortisatsioonimeetodit. Amortisatsiooninorm määratakse igale põhivara grupile eraldi sõltuvalt selle kasulikust tööeast. Amortisatsiooninormid on põhivara gruppidel järgnevad: masinad ja seadmed 20% arvutid 33% mootorsõidukid 20% kontoriinventar 10% mööbel 10% Vara kasuliku eluea jooksul amortiseeritakse kulusse selle vara soetusmaksumuse ja lõppväärtuse vaheline summa. Igal bilansipäeval hinnatakse kasutatavate amortisatsioonimäärade, amortisatsioonimeetodi ja varadele määratud lõppväärtuste põhjendatust. Kui vara lõppväärtus ületab tema bilansilist jääkmaksumust, lõpetatakse vara amortiseerimine. Ettevõte hindab perioodiliselt (või kui ilmneb asjaolusid, mis võivad viidata väärtuse langusele) põhivara bilansilise väärtuse vastavust kaetavale väärtusele. Juhul kui põhivara kaetav väärtus (s.o kõrgem kahest järgnevast näitajast: vara õiglane väärtus miinus eeldatavad müügikulud või vara kasutusväärtus) on väiksem tema bilansilisest jääkmaksumusest, hinnatakse materiaalse põhivara objektid alla nende kaetavale väärtusele. 15.Vara väärtuse langus Finantsvarad korrigeeritud soetusmaksumuses Ettevõte hindab igal bilansipäeval fi nantsvarade või fi nantsvarade grupi allhindlusevajadusele viitavaid asjaolusid. Finantsvara või fi nantsvarade grupi väärtus on langenud ning vastav allhindlus kajastatakse ainult juhul, kui allahindluse vajadusele viitavad objektiivsed asjaolud, mis selgusid pärast vara esmast kajastamist ( kahjulik sündmus ) ja see kahjulik sündmus (kahjulikud sündmused) omab mõju fi nantsvara või fi nantsvarade grupi usaldusväärselt mõõdetavale tuleviku rahavoole. Objektiivne asjaolu, mis viitab fi nantsvara või fi nantsvarade grupi väärtuse langusele on ettevõttele kättesaadav informatsioon nagu näiteks: (i) võlgniku olulised fi nantsraskused; (ii) lepingutingimuste rikkumine, sealhulgas maksete mittetähtaegne laekumine; (iii) on tõenäoline, et võlgnik on pankrotti minemas; (iv) (v) fi nantsvara aktiivse turu kadumine seoses fi nantsraskustega; või teadaolev informatsioon, mis viitab olulisele langusele fi nantsvara või fi nantsvarade grupi oodatud tuleviku rahavoogudes, kuigi nimetatud langust ei ole võimalik veel usaldusväärselt mõõta. Kui korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud laenude ja nõuete või lõpptähtajani hoitavate 21

22 väärtpaberite väärtuse langusele viitavad objektiivsed asjaolud, siis tekkinud kahjum leitakse vara bilansilise maksumuse ja tuleviku rahavoogude nüüdisväärtuse (välja arvatud tuleviku allahindlused, mis ei ole veel realiseerunud) vahena, mis on diskonteeritud fi nantsvara efektiivse intressimäära abil. Vara bilansiline maksumust vähendatakse läbi nõuete allhindluse konto ja tekkinud kahju kajastatakse kasumiaruandes. Kui järgnevatel aruandeperioodidel kajastatud vara väärtuse langus peaks vähenema ning seda sündmust on võimalik usaldusväärselt seostada sündmusega, mis leidis aset pärast allahindluse kajastamist (näiteks krediidireitingu paranemine), siis esialgselt kajastatud allahindlus tühistatakse. Tühistatud allahindlus kajastatakse kasumiaruandes. Finantsvarade gruppi mitte kuuluvad varad Piiramatu kasuliku elueaga vara ei amortiseerita, vaid kontrollitakse kord aastas selle vara võimalikku väärtuse langust, võrreldes selle bilansilist maksumust kaetava väärtusega. Amortiseeritavate varade puhul hinnatakse vara väärtuse võimalikule langusele viitavate asjaolude esinemist. Selliste asjaolude esinemise korral hinnatakse vara kaetavat väärtust ning võrreldakse seda bilansilise maksumusega. Väärtuse langusest tekkinud kahjum kajastatakse summas mille võrra vara bilansiline maksumus ületab selle kaetava väärtuse. Vara kaetav väärtus on vara õiglane väärtus, millest on maha lahutatud müügikulutused, või selle kasutusväärtus, vastavalt sellele, kumb on kõrgem. Vara väärtuse languse hindamise eesmärgil hinnatakse kaetavat väärtust väikseima võimaliku varade grupi kohta, mille jaoks on võimalik rahavoogusid eristada. 16. Ettevõtte tulumaks Vastavalt kehtivale seadusandlusele Eestis ettevõtete kasumit ei maksustata, mistõttu ei eksisteeri ka edasilükkunud tulumaksu nõudeid ega kohustusi. Kasumi asemel maksustatakse Eestis jaotamata kasumist väljamakstavaid dividende maksumääraga 21/79 (kuni /78 ) netodividendina väljamakstud summalt. Dividendide väljamaksmisega kaasnevat ettevõtte tulumaksu kajastatakse kasumiaruandes tulumaksukuluna samal perioodil kui dividendid välja kuulutatakse, sõltumata sellest, millise perioodi eest need on välja kuulutatud või millal need tegelikult välja makstakse. 17. Kasutus- ja kapitalirent Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle ettevõttele. Muud rendilepingud kajastatakse kasutusrendina. Ettevõte kui rentnik Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt kasumiaruandes kuluna. Ettevõte kui rendileandja Kasutusrendi tingimustel väljarenditud vara kajastatakse bilansis õiglases väärtuses kinnisvarainvesteeringuna. Kasutusrendimaksed kajastatakse rendiperioodi jooksul lineaarselt tuluna. 22

23 18. Muud eraldised ja potentsiaalsed kohustused Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva toimunud kohustavast sündmusest tulenevaid kohustusi, millel on kas seaduslik või lepinguline alus või mis tulenevad ettevõtte senisest tegevuspraktikast, mis nõuavad varast loobumist, mille realiseerumine on tõenäoline ja mille maksumust on võimalik usaldusväärselt mõõta, kuid mille realiseerimise aeg või summa ei ole täpselt teada. Eraldiste kajastamisel bilansis on lähtutud juhtkonna hinnangust eraldise täitmiseks tõenäoliselt vajamineva summa ning eraldise realiseerumise aja kohta. Eraldis kajastatakse bilansis summas, mis on juhtkonna hinnangu kohaselt bilansipäeva seisuga vajalik eraldisega seotud kohustuse rahuldamiseks või üleandmiseks kolmandale osapoolele. Juhul kui eraldis realiseerub tõenäoliselt hiljem kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva, kajastatakse seda diskonteeritud väärtuses (eraldisega seotud väljamaksete nüüdisväärtuse summas), välja arvatud juhul, kui diskonteerimise mõju on ebaoluline. Eraldiste kulu kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mille realiseerumine on vähetõenäoline või millega kaasnevate kulutuste suurust ei ole võimalik piisava usaldusväärsusega hinnata, kuid mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda kohustusteks, on avalikustatud aruande lisades potentsiaalsete kohustustena. 19. Puhkusetasu kohustus Kohustused töövõtjate ees sisaldavad lisaks ka töölepingute ja kehtivate Eesti Vabariigi seaduste kohaselt arvestatud puhkusetasu kohustust bilansipäeva seisuga. Nimetatud kohustus sisaldab lisaks puhkusetasule ka sellelt arvestatud sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmaksu. 20. Kohustuste piisavuse test Igal bilansipäeval viib ettevõte läbi kohustuste piisavuse testi hindamaks kindlustuslepingutest tulenevaid tuleviku rahavoogusid (netona kapitaliseeritud väljaminekutest ja äriühendluse käigus ülevõetud varadest). Kohustuste piisavuse testi tehakse kindlustusliigiti brutoeraldiste suhtes, st edasikindlustuse mõju ei arvestata. Mudeli parameetrid on kahju- ning kulusuhe, mille prognoosimisel arvestatakse eelmiste perioodide statistikaga ning faktoritega, mis avaldavad mõju suhtarvudele tulevikus. Kui kindlustuskohustuse bilansiline väärtus (miinus seotud kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekud ja seotud immateriaalsed varad) on hinnanguliste tulevaste rahavoogude valguses ebapiisav, tuleb kogu pudujääk kajastada kasumiaruandes. Seejärel moodustades kohustuse adekvaatsuse testist tuleneva eraldise (möödumata riskide eraldis). 23

24 21. Tulud Muu tulu Muud tulud kajastatakse tekkepõhiselt vastavate tehingute toimumise hetkel Intressitulu Intressitulu on kajastatud kasumiaruandes kõikide instrumentide osas, mida kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses, kasutades efektiivse intressimäära meetodit Dividenditulu Dividenditulu kajastatakse hetkel, mil tekib õigus nendele dividendidele ja kui tulu laekumine on tõenäoline. 22. Tegevuskulud Kahjunõuete käsitluskulud - koosnevad otseselt nõuete käsitlemise ja välja maksmisega seonduvatest kuludest ja kaudsetest nõuete käsitlemisega seotud administratiivkuludest. Kaudsete kulude all näidatakse kahjusid käsitlenud töötajate selleks kulutatud hinnangulisele ajale vastav palgakulu, maksud- ja muud kulud. Sõlmimiskulud - tulenevad kindlustuslepingute sõlmimisest ja koosnevad kolmest osast: Otsesed kulud, nagu komisjonitasud ja otseselt sõlmimisega seotud töötajatele tehtud kulutused. Jaotatavad kulud, nagu näiteks sidekulud, reklaam, reklaamtrükiste kulud, müügiesindajate koolitus-kulud, kulud ruumidele, kantselei tarvete kulud jne. Kaudsed kulud, nagu administratsiooni töötajate müügitoetusele kulutatud hinnangulisele ajale vastav palgakulu, maksud- ja muud kulud Administratiivkulud - on seotud preemiate kogumise, portfelli haldamise, boonuste ja allahindluste käsitlemise ning sissetuleva ja väljamineva edasikindlustusega. Siia kuuluvad personalikulud ja amortisatsioonikulud sedavõrd, kuivõrd need ei kuulu sõlmimis-, nõuete käsitlusvõi investeeringukulude hulka. Administratiivkulud koosnevad kahest osast: Otsesed kulud, nagu administreerimisega seotud töötajatega otseselt tehtud kulutused, koolitus jne. Jaotatavad kulud nagu näiteks sidekulud, kulud ruumidele, kantseleitarvete kulud jne Investeeringute haldamise kulude all näidatakse varahalduslepingu alusel OKO Asset Management-le makstud tasusid investeerimisportfelli haldamise ja valitsemise eest ja investeeringutega seotud jaotatavatest kuludest. Üldpõhimõte kulude jagamisel kasumiaruande kirjetele on järgmine: kulud, mida on võimalik jagada täpselt, jagatakse vastavatele kirjetele otse. Kulud, mida ei ole võimalik otse jagada, jagatakse proportsionaalselt antud valdkonnaga tegelevate töötajate arvulisele osatähtsusele või antud valdkonnaga seotud töötajate hinnangulisele tööajale. 24

25 23. Uued rahvusvahelise finantsaruandluse standardid ning Rahvusvahelise Finantsaruandluse Tõlgenduste Komitee (IFRIC) tõlgendused Käesoleva aruande koostamise hetkeks on vastu võetud uusi rahvusvahelisi fi nantsaruandluse standardeid ning nende muudatusi ja tõlgendusi, mis muutuvad ettevõttele kohustuslikuks alates 01. jaanuarist 2008 või hiljem algavate perioodide aruannetes. Allpool on esitatud ettevõtte juhtkonna hinnang uute standardite ja tõlgenduste võimaliku mõju kohta fi nantsaruannetele esmakordse rakendamise perioodil. Muudetud IFRS 2 Aktsiapõhine makse (rakendub 1. jaanuarist 2009). Kuna ettevõttel ei ole aktsiapõhiseid hüvitiste plaane, ei avalda muudetud IFRS 2 mõju ettevõtte fi nantsaruannetele. Muudetud IFRS 3 Äriühendused (rakendub aruandeperioodidele, mis algavad 1. juulil 2009 või hiljem). Kuna enne standardi muudatuste vastuvõtmist neid äriühendustele rakendama ei pea, ei mõjuta muudetud standard nende äriühenduste fi nantsaruandeid, mis tekivad enne muudetud standardi vastuvõtmist. IFRS 8 Ärisegmendid (rakendub 1. jaanuarist 2009). Standard nõuab, et segmendiinformatsiooni avalikustamine põhineks ettevõtte osistel, mida juhtkond jälgib äriotsuste tegemisel. Ettevõtte juhtkond ei ole analüüse veel täielikult lõpetanud ega saa anda hinnangut standardi mõjule. Muudetud IAS 1 Finantsaruannete esitamine (rakendub 1. jaanuarist 2009). Muudetud standard nõuab, et fi nantsaruannetes esitatav informatsioon oleks koondatud sarnaste tunnuste alusel ning kasutusele võetakse mõiste kogukasumiaruanne. Ettevõtte juhtkond kaalub hetkel, kas esitada üks ühtne kogukasumiaruanne või kaks eraldiseisvat aruannet. Muudetud IAS 23 Laenukasutuse kulutused (rakendub 1. jaanuarist 2009). Kuna ettevõttel ei ole varaobjekte, mis vastaksid laenukasutuse kulutuste kapitaliseerimise tingimustele, ei avalda muudetud IAS 23 mõju ettevõtte fi nantsaruannetele. Muudetud IAS 27 Konsolideeritud ja konsolideerimata fi nantsaruanded (rakendub aruandeperioodidele, mis algavad 1. juulil 2009 või hiljem). Kuna Ettevõttel ei ole osalusi tütarettevõtetes, mida standardi parandused puudutavad, ei avalda muudetud IAS 27 mõju Ettevõtte fi nantsaruannetele. IFRIC 11 IFRS 2 Tehingud kontserni ja omaaktsiatega (rakendub aruandeperioodidele, mis algavad 1. märtsil 2007 või hiljem). Kuna ettevõttel puuduvad aktsiapõhiste maksetehingute kokkulepped, ei avalda IFRIC 11 mõju ettevõtte fi nantsaruannetele. IFRIC 12 Kontsessioonilepingud (rakendub 1. jaanuarist 2008). Kuna ettevõte ei ole sõlminud kontsessioonilepinguid, ei avalda IFRIC 12 mõju ettevõtte fi nantsaruannetele. IFRIC 13 Klientide lojaalsusprogrammid (rakendub aruandeperioodidele, mis algavad 1. juulil 2008 või hiljem). Ettevõtte juhtkonna hinnangul ei mõjuta tõlgendus ettevõtte fi nantsaruandeid. IFRIC 14 IAS 19 Piirangud kindlaksmääratud hüvitise varale, miinimumrahastamise nõuded ja nende vastastikused mõjud (rakendub aruandeperioodidele, mis algavad 1. jaanuaril 2008 või hiljem). Ettevõte ei tegutse maades, kus kehtib miinimumrahastamise nõue, mis piirab tööandja võimalusi tagasimaksete saamiseks või sissemaksete vähendamiseks. 25

26 Lisa 2. Juhtkonna hinnangud, mida on raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud 1. Eraldiste arvestamisel kasutatud hinnangud Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldisest (edaspidi IBNR) moodustatakse eraldi igas kindlustusliigis antud bilansikuupäevaks toimunud, kuid kindlustusseltsile veel teadmata kahjude hüvitamiseks IBNR arvutamine metoodika on erinev kindlustusliigiti. IBNR arvestatakse statistiliste meetoditega ja arvestatakse kahju teatamise perioodi pikkust, eeldatava kahju suurust ning teisi parameetreid. Üks kasutatavatest meetoditest on näiteks ahel-redel meetod. Teatatud, kuid väljamaksmata kahjude hindamine Sõidukitega seotud liikides (kohustuslik liikluskindlustus; vabatahtlik kaskokindlustus) antakse esmane hinnang kahjustunud sõiduki ülevaatusel, kus määratakse ja reserveeritakse oletuslik kahju. Sõiduk suunatakse kahju hindamiseks remondiettevõttesse, kust saadud eelkalkulatsiooni alusel reserv täpsustatakse. Kui sõiduki taastamine on majanduslikult või kindlustustingimuste alusel(uus väärtuskindlustus) põhjendamata, siis reserveeritakse kindlustussumma. Varguste korral reserveeritakse koheselt kindlustussumma. Kaskokahjude korral vähendatakse kahjusummat omavastutuse võrra ehk reserv ei sisalda omavastutust. Isikukahjud. Reisikindlustuse korral reserveeritakse esitatud nõue või suuremate kahjude korral oletuslik kahjusumma (ravikulude hüvitis). Õnnetusjuhtumikindlustuses on eripäraks see, et reserv moodustub võimalikest invaliidsus- või surmajuhtumihüvitistest kuna päevaraha hüvitistaotlus esitatakse juba nõudena ja nõue hüvitatakse koheselt. 2. Muud nõuded õiglases väärtuses Jääkvara tekib fi rmale kaskokindlustuse ja varakindlustuse lepingute alusel, kus ettevõte ostab kindlustusjuhtumi läbi kahjustunud vara välja ja realiseerib selle. Omandatud vara realiseerib fi rma läbi koostööpartneri, kes korraldab müügi enampakkumiste kaudu. Kahjustunud sõidukite puhul määratakse jäänukile eeldatav müügihind, mida oksjonipidaja ei tea. Oksjoni lõppedes annab ettevõte nõusoleku jääkvara müügiks. Kui oksjonil pakutu on sama või kõrgem määratud müügihinnast, siis antakse luba müügiks. Väiksema hinna korral vaadatakse iga kord eraldi, millest madalam oksjonihind on tingitud. Otsustatakse, kas sõiduk läheb uuesti oksjonile või antakse nõusolek madalama hinnaga müügiks. Võttes aluseks müügilolevate jäänukite eeldatava arvestusliku müügihinna kajastatakse vara omandamisel ja bilansikuupäeval vastavaid summasid bilansis müügiootel varana ja kasumiaruandes kahjuhüvitiste vähendusena. Regressid esitatakse kindlususkahju tekitanud süüdlasele, kui seda näevad ette vastava liigi kindlustustingimused. Vabatahtlikes kindlustusliikides juhtumitel, kus kahju tekitaja vastutab tsiviilkorras ja kohustuslikus liikluskindlustuses seaduses ettenähtud juhtumitel. Peale kahju lõplikku hüvitamist hindab ettevõte nõude esitamise mõistlikkust tulenevalt sissenõudmise eeldatavast tulemuslikkusest ja konkreetse nõude eeldatavast tulu-kulu suhtest. Ettevõttel on õigus sõlmida ka maksegraafi kuid isikutega, kes nõuet tunnistavad kuid ei suuda seda korraga tasuda. Nõudeid, mida 26

27 saaja ei tunnista või millele võlgnik ei reageeri, vaadatakse ettevõtte poolt uuesti läbi ja hinnatakse, kas esitada kohtuhagi või loobuda nõudest. Regressinõude tekkimise hetkel ja bilansikuupäeval kajastatakse kõik esitatud regressinõuded bilansis nõuete koosseisus ja kasumiaruandes kahjuhüvitiste vähendusena. Esitatud regressinõuete summat hinnatakse vastavalt oodatavale nõuete laekumise tõenäosusele lähtudes ettevõtte ajaloolisest kogemusest ning võttes aluseks samuti kindlustusliigi omapära ja informatsiooni kahju tekitaja krediidivõime kohta. Liikluskindlustuse isikukahjude korral reserveeritakse esitatud ravikulud. Vigastuste raskust ja vigastatu tulu hinnates (esitab raviasutus ja kannatanu ise) reserveeritakse oletuslik ravikulu ja ajutise töövõimetuse kulu. Püsiva töövõimetuse määramisel toimub pensionireservi arvutamine liikluskindlustuse andmebaasi vahendusel (arvestatakse elukalliduse tõusu ja muid olulisi komponente). Varakindlustuse kahjude korral hinnatakse esialgu samuti oletuslik kahju suurus ja täpsustatakse seda eksperthinnangute ja eelkalkulatsioonide saabumisel. Kindlustusliikides, kus kindlustusvõtjal on omavastutus, ei sisalda reserv omavastutussummat. Edasikindlustuslepingutest tulenevate kasumiosaluse nõuete kajastamisel kasutatud hinnangud Edasikindlustuse kasumiosalus rakendub ainult proportsionaalsetele edasikindlustuslepingutele. Edasikindlustuse kasumiosaluse nõuded arvutatakse vastavalt edasikindlustuslepingutes sätestatule, kasutades nõude ülesvõtmisel bilansipäeva hetkel olemasolevat informatsiooni. Kasumiosalused arvutatakse üldjuhul majandusaasta lõppedes. Summasid korrigeeritakse iga järgneva majandusaasta lõppedes või olulise informatsiooni ilmnemisel. 27

28 Lisa 3. Riskide juhtimine Riskijuhtimise printsiibid Kindlustamine kui äritegevus põhineb riski võtmisel ning riski juhtimisel. Suurimad riskid kindlustustegevuses tulenevad kindlustatavate riskide selektsioonist ja hindamisest, sobiliku edasikindlustuse katte omandamisest ning kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste piisavusest. Lisaks mõjutavad olulisel määral ettevõtte tegevust investeerimisriskid, mis tulenevad kindlustusandja varade paigutamisest erinevatesse investeerimisvahenditesse katmaks kindlustustehnilisi eraldisi. Riskijuhtimise aluseks Seesamis on emaettevõtte poolt heakskiidetud riskijuhtimise põhimõtted. Allolev tabel iseloomustab erinevate riskiparameetrite muutuste mõju ettevõtte tulemile ja omavahenditele. Riski parameeter Summa 2007.a. Muutus riski parameetris Mõju tulemile/ omavahenditele Mõju kombineeritud suhtele Neto kindlustus-portfelli maht Neto kahjunõuded 502 MEEK 394 MEEK kasv 1% kasv 1% +5 MEEK -3 MEEK Suur kahju 1 lisa kahju -6,0 MEEK Administree-rimiskulud 32 MEEK kasv 5% -1,6 MEEK parandab 0,9 protsendipunkti halvendab 0,8 protsendipunkti halvendab 1,2 protsendipunkti halvendab 0,3 protsendipunkti 1. Kindlustusriskide juhtimine Suurimad riskid kindlustustegevuses tulenevad kindlustatavate riskide selektsioonist ja hindamisest, sobiliku edasikindlustuse katte omandamisest ning kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste piisavusest. Lisaks on oluline näiteks katastroofi risk, mis võib realiseeruda loodusjõudude mõjul või inimtegevuse läbi. Tõenäolisemad katastroofi stsenaariumid: - Torm ja tormist tingitud üleujutus; - Paduvihm ja sellega kaasnev üleujutus; - Laevahukk või lennuõnnetus; - Pandeemia. Kindlustus-tehnilise riski juhtimise tähtsamateks töövahenditeks on riskivalik, tarifi tseerimine, edasikindlustus, omavastutused, portfelli analüüs ja portfelli dünaamika jälgimine, pakutavate kindlustuskatete ulatus. Kindlustuslepingu sõlmimisega annab kindlustusvõtja oma kindlustusriski üle kindlustusandjale. Kahjukindlustuslepingust tulenev kindlustusrisk koosneb kahest elemendist. Esiteks ühe või 28

29 mitme kahjujuhtumi toimumine ning teiseks kahjujuhtumi suurus, kusjuures mõlemad elemendid on juhuslikud. Kindlustustingimustega on sätestatud vaid ettearvamatu sündmuse toimel juhtunud kahjujuhtumiste hüvitamine. Eeldusel, et kahjujuhtumid ei ole omavahel seotud, peaks teoreetiliselt suurema kindlustusportfelli korral suhteline kulu kahjuhüvitistele vähenema. Kuid tegelikkuses see eeldus 100% kindlusega ei toimi ning alati on olemas nn. jääkrisk, mis on seotud näiteks kas tegevuskeskkonna muudatustega, majandustsükliga või ühiskonna vajaduste survel muudatustega kohustuslikes kindlustusliikides. Eraldiseisev risk on näiteks katastroofi risk, mis võib realiseeruda loodusjõudude mõjul või inimtegevuse läbi. Näiteks aasta jaanuaritormi tulemusena maksis Seesam kindlustushüvitisi 45 miljoni krooni ulatuses. Tõenäolisemad katastroofi stsenaariumid: - Torm ja tormist tingitud üleujutus; - Paduvihm ja sellega kaasnev üleujutus; - Laevahukk või lennuõnnetus; - Pandeemia (mõju Seesamile reisikindlustuse kaudu). Kindlustus-tehnilise riski juhtimise tähtsamateks töövahenditeks on riskivalik, tarifi tseerimine, edasikindlustus, omavastutused, portfelli analüüs ja portfelli dünaamika jälgimine, pakutavate kindlustuskatete ulatus. Seesami edasikindlustuslepingud on mitteproportsionaalset (excess of loss) tüüpi ning ostetud läbi emafi rma. Olemas on nii riskipõhised (objektipõhised) edasikindlustuslepingud kui ka katastroofi edasikindlustus. Edasikindlustusprogramm tervikuna tagab ettevõtte maksevõime kuitahes suurte kahjude korral. Emaettevõtte edasikindlustajateks on suures enamuses ettevõtted, kelle reiting on Standard & Poors i skaala järgi vähemalt A. Seesamil on ka fronting tüüpi kindlustuslepingud s.t. Seesam on need täies mahus edasikindlustanud ning riskiosa ei oma. Kindlustuskatete ulatus on määratud kindlustustingimuste tekstiga ja poliiside lisatekstidega. Kõik kindlustustingimused ja olulisemad poliisitekstid kinnitab juhatus enne nende rakendamist. Portfelli analüüsiks ja portfelli dünaamika jälgimiseks on välja töötatud meetodid, mis kindlustusliikide eripära arvestades varieeruvad. Olulisteks riski juhtimise vahendiks on ka UW-guideline id (kindlustustehnilised juhised) ja liigikesksed tootejuhendid. Mõlemad dokumendid sätestavad riskide valiku ja hinna määramise põhimõtteid ning limiite erineva kompetentsitasandiga töötajate jaoks. Kindlustus-tehniliste riskide juhtimise vahendiks on ka kindlustus-tehniliste dokumentide allkirjaõiguste andmine. Mida suurem on töötaja kompetentsitase, seda enamates kindlustusliikides ja suuremad allkirjaõigused on antud. Allkirjaõigused on reguleeritud kindlustusdirektori korraldusega. Kindlustuslepingu tüübid Tähtajaline kindlustusleping Leping sõlmitakse kindlaks perioodiks, mis märgitakse poliisile; selle möödumisel leping lõppeb (lepingust tulenevate kohustuste täitmine võib jätkuda). Tähtajalise kindlustuslepingu perioodi pikkus on reeglina üks aasta. Erandkorras, näiteks konkreetsete projektide suhtes sõlmitud lepingute korral, 29

30 võib lepingu pikkus olla ka lühem või pikem kui üks aasta. Tähtajalisi lepinguid sõlmib Seesam kõikides kindlustusliikides. Pidev kindlustusleping Leping sõlmitakse kindlaks perioodiks, mis märgitakse poliisile; selle lõppedes leping pikeneb automaatselt järgmiseks sama pikaks perioodiks, kui üks pooltest ei lõpeta lepingut ettenähtud korra järgi. Pidevad lepingud moodustavad Seesami portfellis väikese osa ja neid sõlmib Seesam ainult kodukindlustuses, õnnetusjuhtumikindlustuses ja reisikindlustuses. Kindlustuslepingud kindlustusliigiti Liikluskindlustus Tegemist on kohustusliku kindlustusliigiga, mille kindlustustingimused ja hüvitamisreeglid on ette kirjutatud liikluskindlustusseadusega ja muude õigusaktidega aasta tõi kaasa mitmeid muudatusi liikluskindlustusseaduses ning sellest tulenevalt on Eesti Vabariigis kehtivateks liikluskindlustuse hüvitislimiitideks 1,0 miljonit eurot varakahjudele ja 5,0 miljonit eurot isikukahjudele. Toodud limiidid rakenduvad kindlustusjuhtumi kohta. Siiski on võimalikud ka palju suuremad hüvitised, kuna mitmetes Rohelise kaardi kehtivuspiirkonna riikides on isikukahjude hüvitislimiit piiramata ja kindlustusjuhtumi korral kehtivad asukohariigi õigusaktid ja kindlustussummad. Liikluskindlustuse tarifi tseerimisel on kasutuses bonus-malus süsteem, mis alandab kindlustusmakset kahjude puudumise ja tõstab kindlustusmakset kahjude esinemise korral. Enamiku liikluskindlustuse väljamaksetest moodustavad varakahju hüvitised. Siiski on võimalikud ka pikaajalised hüvitismaksed, nn. kindlustuspensionid ja püsiva töövõimetuse hüvitised, mille väljamaksmise kestvus võib olla aastakümneid aastat iseloomustaski järsk suurte isikukahjude (sh pikaajaliste) kasv. Õnnetusjuhtumikindlustus Kindlustus katab õnnetusjuhtumist tulenevat surma või püsivat töövõimetust, samuti saamata jäänud tulu põhjendatud raviperioodi jooksul (päevarahad). Kindlustussummad on fi kseeritud kindlustuspoliisil ja reeglina ei ületa surma või püsiva töövõimetuse puhul 1,5 miljonit krooni, päevarahade puhul 500 krooni päeva kohta. Tüüpilised kahjud on reeglina väikesed ja need tehakse ühekordse väljamaksena. Õnnetusjuhtumikindlustuse hüvitised on reeglina väikesed, põhiliselt on hüvitatud päevaraha õnnetusest tingitud raviperioodil. Surmajuhtumeid ja invaliidsushüvitisi esineb õnnetusjuhtumikindlustuse lepingute alusel harva. Suurem risk võib realiseeruda ettevõtte puhul, kus näiteks ettevõtte tippjuhtkond satub ühes liiklusvahendis viibides liiklusõnnetusse. Tulevastele rahavoogudele võivadki olulist mõju avaldada suure kindlustussummaga kindlustatud isikutega seotud kahjujuhtumid. Reisikindlustus Kindlustus hüvitab reisi jooksul kantud ravikulud, mille on põhjustanud reisi jooksul alanud haigus või õnnetusjuhtum. Samuti on võimalik kindlustada pagasit, osta kindlustust reisi ärajäämise, reisile hilinemise ja reisi katkemise vastu. Hüvitislimiit reisija ravikulude osas on standardina 1 miljon krooni. Suurem risk on seotud võimalike looduskatastroofi dega puhkepiirkondades või transpordivahendi (lennuki) katastroofi ga, kus kannatanute arv võib olla suur. Tüüpilised kahjud on reeglina väikesed ja need tehakse ühekordse väljamaksena. Hüvitise suurus on 30

31 sõltuv kahju toimumise asukohast, hüvitisnõuete arv aga aastaajast. Suurimad ravinõuded, olenemata saadud vigastuse või toimunud haigestumise iseloomust, tulenevad Ameerika Ühendriikidest. Hüvitisnõuete arv suureneb oluliselt talveperioodil (suusakuurortides toimunud õnnetusjuhtumite ravikulud). Samuti on märgata reisi ärajäämise ja katkemise kahjude sagenemist tulenevalt üldisest inimeste reisimise Kaskokindlustus Kindlustus hüvitab kahjud, mis tekivad kindlustatud sõiduki vigastuse, hävimise või varguse läbi. Võimalik on osta ka mitmeid lisakindlustuskatteid, mis on seotud kindlustatud sõidukiga. Kaskokindlustuse tarifi tseerimisel kasutatakse bonus-malus süsteemi, mis alandab kindlustusmakset kahjude puudumise ja tõstab kindlustusmakset kahjude sageda esinemise korral. Kindlustussummad ületavad väga harva 2 miljoni krooni piiri. Suurimad kahjud tulenevad sõidukite täishävingutest, 2007 aastal on vähenenud sõidukite varguste arv. Kaskokindlustuses sagedamini esinevad kahjud on liiklusõnnetus ja klaasi purunemine. Varakindlustus, ärikatkestuskindlustus ja ehitusriskide kindlustus Varakindlustusega kaetavate põhiriskide hulka kuuluvad tulekahju, torustiku leke, plahvatus, murdvargus ja rööv, tormirisk ning tootmisettevõtete puhul seadmerikke risk.. Alates aastast ei kata tormiriski kindlustus ettevõtete puhul üleujutuse riski. Seda on võimalik eraldi juurde osta, samuti nagu erinevate pakettlahendusega toodete juurde on võimalik täiendavalt lisada vastutuskindlustust. Ärikatkestuskindlustus hüvitab kaotatud ärikasumit ja kantud püsikulusid, mis tulenevad mõne ettevõtte varakindlustusega kaetud riski realiseerumisest. Selle kindlustusliigi müügil peetakse eriti oluliseks jälgida klientide usaldusväärsust ja fi nantsaruannete läbipaistvust. Suuremad kahjud sünnivad kõige sagedamini loodusõnnetuse või tuleriski realiseerumisest, millest omakorda tuleneb ärikatkestuse hüvitamine. Eriti suur on kahju juhul kui korraga hävineb kogu kindlustusvõtja kindlustatud vara (hooned ja ehitised koos neis asuva vallasvaraga) ning sellega kaasneb ärikatkestushüvitis kuni tootmisobjekti on kahjujärgselt taas tööle rakendatud. Koduvarakindlustuse kindlustussummad ei ületa reeglina 10 miljoni krooni piiri. Sagedamini realiseerunud riskideks on torustiku leke, tulekahju ja murdvargus. Suuremad kahjud sünnivad kõige sagedamini tuleriski realiseerumisest. Varakindlustuse nõuete hüvitamisperiood on suhteliselt pikk kuna hüvitatakse tegelikud taastamiskulutused. Varakindlustuse hüvitisi mõjutab ehitushindade jätkuv tõus ja ehitajate äravool Eestist. Suurimad kindlustatud riskid (objektid) kindlustusmaksete jagunemine kindlustussummade kaupa (miljonites kroonides) alla üle ,4 5,7 6,7 6,8 7,4 4, ,7 6,0 8,8 4,4 4,9 6, ,6 5,7 5,4 4,2 7,5 11,0 31

32 Vastutuskindlustus Kindlustus hüvitab varalised ja isikukahjud, mida kindlustatu tekitab kolmandatele isikutele. Vastutuskindlustuse riskide hindamisel/valikul on eriti oluline jälgida kliendi tegevusvaldkonda ja kliendi oskusi ning kogemusi antud tegevusvaldkonnas tegutsemisel. Välja on töötatud nimekiri tegevusaladest, millele vastutuskindlustust ei müüda. Kahjunõuete arv on väike, kahjude suurus varieerub suhteliselt palju. Tüüpiline kahju on ca 0,1-0,4 miljoni kroonine varakahju. Isikukahjusid on seni esinenud harva. Hüvitamisprotsess üldiselt pikk, kuna nõuete tõendamine ehk vastutuse tekkimine on vastavalt kehtivale seadusandlusele pikk protsess. Hüvitised on reeglina olnud ühekordsed hüvitismaksed. Siiski on võimalikud ka pikaaegsed hüvitised, nt. kindlustuspensionid ja püsiva töövõimetuse läbi tekkivad hüvitismaksed. Eraisikute vastutuskindlustuse alusel esitatud nõuete korral on nii nõuete arv kui suurus väikesed. Põhiliselt on tegemist korteri või elamuomaniku poolt kolmandatele isikutele veest või tulekahjust tingitud kahjude hüvitamisega. Suurimad kindlustatud riskid (objektid) kindlustusmaksete jagunemine kindlustussummade kaupa (miljonites kroonides) alla üle ,4 1,1 2,0 1,4 0,2 0, ,7 1,2 1,1 0,9 0,2 0, ,4 1,3 1,1 2,9 0,3 0,2 Veosekindlustus Kindlustus hüvitab veetavatele kaupadele ja veetavale varale tekkinud kahju, samuti kauba laadimisel ja vahelaadimisel kaupadele tekkinud kahjud. Enamus kindlustussummasid jääb 5 miljoni krooni piiridesse. Kahjud on suhteliselt harvad ning nende iseloom varieerub. Enamasti on kahjud väikesed, vahele mõni suur (nt. seni makstud suurim kahju 8 miljonit krooni). Põhiriskideks on veose kahjustumine varguse, tulekahju või muu ootamatu sündmuse, näiteks liiklusõnnetuse läbi. Üksikkahju võib sõltuvalt kindlustusobjekti maksumusest ja iseloomust olla väga suur. Oluline on riski hindamine lepingu sõlmimisel. Väikelaevakindlustus Kindlustus hüvitab kahjud, mis tekivad kindlustatud väikelaeva vigastuse, hävimise või kaotamise läbi. Väikelaeva kindlustusega müüakse alati kaasa ka väikelaeva vastutuskindlustus summaga 3 miljonit krooni. Väikelaeva kindlustussummad ületavad väga harva 2 miljoni krooni piiri. 32

33 Suuremad kahjud aastatel 2002 kuni 2007 Kahjud suurusega 1,5 kuni 5 miljonit krooni (bruto) Reis ja õnnetusjuhtumi kindlustus Liikluskindlustus Vastutuskindlustus Varakindlustus Veosekindlustus Ärikatkestuskindlustus Kahjud suurusega üle 5 miljonit krooni (bruto) Reis ja õnnetusjuhtumi kindlustus Liikluskindlustus Vastutuskindlustus Varakindlustus Veosekindlustus Ärikatkestuskindlustus Kui suurte kahjude hüvitamisperiood on üldjuhul üle aasta, siis 2007 jooksul toimus ja hüvitati üks koduvarakahju hüvitis 1,8 miljonit krooni. Ettevõtte varakindlustuses toimus 2007 aastal tulekahju, millest Seesam on hüvitanud 4,1 miljonit krooni kuid hüvitamata on hinnanguliselt veel krooni aastal toimus oluline muutus liikluskindlustuse isikukahjude reservides, kus aastalõpu seisuga on tekkinud kindlustuspension 15 juhul, neis 10 juhul on esmane pensioni väljamakse toimunud 2007 aasta jooksul. Pensionieraldis moodustas kokku 15 miljonit krooni. 33

34 2. Finantsriskide juhtimine Nii kindlustustegevus kui ka investeerimistegevus sisaldavad endas fi nantsriski, mis võib avalduda järgnevalt: intressimäära- ja valuutarisk mille realiseerumine võib negatiivselt mõjuda varade ja/või kohustuste väärtusele krediidirisk mille realiseerumine võib põhjustada fi nantskahju kolmanda osapoole maksejõuetuse tõttu likviidsusrisk mille tulemusel võib tekkida olukord kus varad tuleb realiseerida õiglasest väärtusest madalama hinnaga Kindlustustegevuses väljendub riski realiseerumine kas kindlustustehniliste eraldiste kattevara väärtuse languses või kolmanda osapoole (näit. edasikindlustuspartneri) makseraskustes. Investeerimistegevuses väljendub riski realiseerumine kas investeeringute oodatavast madalamas tootluses või investeeringute väärtuse languses. Seesami investeerimisportfell haldamine on antud üle emaettevõttesse OKO Asset Managemendile. Emaettevõte pöörab erilist tähelepanu fi nantsriski hajutamisele, investeeringute likviidsusele ning kolmanda osapoole riskile. Vastavalt emaettevõtte äristrateegiale paigutatakse vahendeid nii fi kseeritud intressimääraga väärtpaberitesse, aktsiatesse ja kinnisvarasse nii Soomes kui välismaal eesmärgiga anda pikas perspektiivis head tootlust. Firma on avatud võimalikele fi nantsriskidele läbi fi nantsvarade, fi nantskohustuste, edasikindlustusest tulenevate nõuete ja kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste. Kõige tähtsamad fi nantsriski komponendid on intressimäära risk, valuuta risk, krediidirisk, likviidsusrisk. Minimeerimaks võimalikke fi nantsriske, hajutatakse investeeringud erinevate finantsinstrumentide vahel. Investeeringute tegemises arvestatakse ka kindlustustegevuse seaduse nõuetest ning ettevõtte iga-aastasest investeerimisplaanist, mille peamine eesmärk on piisava tulu teenimine, riskide maandamine ja kindlustustehniliste reservide katmine Tururisk Intressimäära risk Intressimäära riski maandamiseks jälgitakse investeerimisportfelli keskmist pikkust, mis on varade ja kohustuste sensitiivsuse indikaatoriks kehtivatele intressimääradele. Keskmine pikkus fi kseeritud tulumääraga väärtpaberitel aastal 2007 oli 2,20 aastat, mis on alanenud võrreldes 2006 aastaga 0,56 aastat (2006.a. 2,76 aastat).keskmine intressimäär fi kseeritud tulumääraga väärtpaberitel oli 2007 aasta lõpus 4,67%, aasta varem oli see 0,13 % võrra madalam. 34

35 Fikseeritud tulumääraga väärtpaberite jagunemine intressimäärade lõikes bilansilise väärtuse alusel : Fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Soetusmaksumus Õiglane väärtus intressimäär 0-2,50 % intressimäär 2,51% -3,50 % intressimäär 3,51% -4,50 % intressimäär 4,51% -5,50 % intressimäär 5,51% -6,50 % intressimäär 6,51% -7,50 % intressimäär 7,51% -8,50 % Kokku Ujuva tulumääraga väärtpaberid Võlakirjad ja väärtpaberid KOKKU Fikseeritud tulumääraga väärtpaberite jagunemine intressimäärade lõikes bilansilise väärtuse alusel : Fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Soetusmaksumus Õiglane väärtus intressimäär 0-2,50 % intressimäär 2,51% -3,50 % intressimäär 3,51% -4,50 % intressimäär 4,51% -5,50 % intressimäär 5,51% -6,50 % intressimäär 6,51% -7,50 % intressimäär 7,51% -8,50 % Kokku Ujuva tulumääraga väärtpaberid Võlakirjad ja väärtpaberid KOKKU

36 Järgnev analüüs näitab kui palju muutuks fi nantsinvesteeringute väärtus 1%-lise intressimäära muutuse korral kui kõik teised tingimused jääksid samaks. Turuväärtus Riski parameeter Muutus Mõju turuväärtusele Intressimäära risk intressimäära vahe 1,0% * Arvestuse aluseks on võetud võlainstrumendid õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande summas krooni, rahaturufondid summas krooni (sisalduvad bilansikirjel Aktsiad ja fondiosakud, õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande ) ning deposiidid ja raha ning raha ekvivalendid OKO Pangas summas krooni (sisalduvad bilansikirjel Raha ja raha ekvivalendid). Valuuta risk Kõik kindlustuslepingutest tulenevad kohustused tuleb vastavalt lepingutele täita Eesti kroonides aasta lõpu seisuga on 96 protsenti fi nantsvaradest Eesti kroonides või eurodes. Kuna euro kurss on Eesti krooni suhtes Eesti Panga poolt fi kseeritud ei tohiks seega võimalikku valuutariski teoreetiliselt tekkida. Finantsvarade bilansiline väärtus valuutade lõikes : EEK EUR LVL LTL Kokku Võlakirjad ja muud fi kseeritud tulumääraga väärtpaberid Aktsiad Fondiosakud Raha ja raha ekvivalendid Kokku Osakaal 19% 77% 0% 3% 100% 36

37 Finantsvarade bilansiline väärtus valuutade lõikes : EEK EUR LVL LTL Kokku Võlakirjad ja muud fi kseeritud tulumääraga väärtpaberid Aktsiad Fondiosakud Raha ja raha ekvivalendid Kokku Osakaal 11% 88% 1% 0% 100% Varad ja kohustused vastavalt valuutapositsioonile (Eesti kroonides) EEK EUR LVL LTL Kokku Varad Kohustused Neto valuuta positsioon Varad ja kohustused vastavalt valuutapositsioonile (Eesti kroonides) EEK EUR LVL LTL Kokku Varad Kohustused Neto valuuta positsioon

38 2.2. Krediidirisk Krediidiriski maandamisel lähtutakse eelkõige kindlustustegevuse seadusest tulenevatest nõuetest. Fikseeritud tulumääraga investeeringutest on 61 % paigutatud väärtpaberitesse, mille krediidireiting on vähemalt A (Standard & Poor s või Moody s). Aastal 2006 oli osakaal 60 %. Reitinguta fi kseeritud tulumääraga väärtpaberite osakaal oli aastal %, aastal 2006 oli see 10%. Fikseeritud tulumääraga investeeringud jagunevad krediidireitingu järgi bilansilise väärtuse alusel järgmiselt : % % AAA ,5% ,3% AA 0 0,0% ,6% AA ,7% 0 0,0% Aa3 0 0,0% ,4% Aa ,5% 0 0,0% A ,3% ,6% A ,2% ,6% A ,0% ,9% BBB ,2% ,7% BBB ,5% ,9% BBB ,7% ,9% BB ,7% ,8% BB ,9% ,1% Reitinguta ,8% ,2% Kokku % % 38

39 2.3. Likviidsusrisk Võimalikku likviidsusriski, mis võib halvata kindlustustegevusest ja kindlustuslepingutest tulenevate kohustuste täitmist, maandatakse investeerimisega lühiajalistesse deposiitidesse (k.a. üleöödeposiidid), erinevatesse fondidesse (aktsia-, rahaturu-, indeksifondid jm.) ning börsil noteeritud aktsiatesse, mida on võimalik kiiresti rahaks vahetada. Fikseeritud tulumääraga väärtpaberid jagunevad lunastamistähtaegade lõikes bilansilise väärtuse alusel järgmiselt : aasta aastat aastat aastat aastat Kokku Kohustuste järelejäänud ajaline jaotus seisuga : Realiseerimise aeg Kindlustuseraldised 0-1 aasta aastat aastat aastat aastat üle 10 aasta Kokku Järelejäänud kohustuste ajalist jaotust seisuga pole praegusel hetkel otstarbekas koostada. 39

40 3. Tegevusriskide juhtimine Äritegevus sisaldab tegevusriske, mis võivad otseselt või kaudselt mõjuda ettevõtte tulemile. Tegevusriskid tulenevad tavapäraselt sisemiste protsesside ebatõhususest, võimetusest hakkama saada ettenägematute väliste mõjuritega või survest muudatustele. Seesami äritegevus on olulisel määral sõltuv infotehnoloogiast ning IT süsteemidest. Osaliselt on IT lahendused sisseostetud. Seesam pöörab erilist tähelepanu andmebaaside turvalisusele ning püüab ennetada riske, mis võivad tuleneda viirustest või infosüsteemide funktsioneerimise tõrgetest. Tegevusriskide juhtimise eest vastutavad vastavate valdkondade juhid. Ettevõtte kui terviku seisukohast olulisemaid riske ning nende mõju hinnatakse regulaarselt. Seesami tegevus vastab kehtivatele seadustele ning muudele seadusandlikele regulatsioonidele. 4. Kapitali juhtimine Kindlustusandjale elulise tähtsusega on kapitali adekvaatsus. Kindlustusandja tegutsemise eelduseks on kindlustustegevuse seadusest tulenev nõue, mille kohaselt omavahendite summa ei või ühelgi hetkel olla väiksem omavahendite miinimumist ega omavahendite normatiivist. Omavahendite suurusega on otseselt seotud ka kindlustusandja riskikandmisvõime, mis kirjeldab omavahendite suhet olulisematesse bilansi ja kasumiaruande kirjetesse. Omavahendite suhe kahjunõuetesse ja kindlustusmaksetesse iseloomustab seltsi võimet toime tulla erinevate kindlustustehniliste riskidega, suhe kindlustustehnilistesse eraldistesse iseloomustab seltsi võimet toime tulla vigadega eraldiste hindamisel. Omavahendid (normatiivi mõistes) 2007 (MEEK) Riskikandmisvõime (%) 2006 (MEEK) Riskikandmisvõime (%) Kindlustushüvitised Teenitud kindlustusmaksed (netona edasikindlustusest) Kindlustustehnilised eraldised (netona edasikindlustusest) Investeerimisportfell Ettevõtte omavahendid moodustasid 272 miljonit krooni. Ettevõtte arvestatud omavahendite miinimumnormatiiv on 103 miljonit krooni, mille ettevõte on täitnud. 40

41 Lisa 4. Brutopreemiad Kindlustuslepingutest 2007 Kindlustuslepingutest 2006 Edasikindlustuseosa 2007 Edasikindlustuse osa 2006 Maismaasõidukite kindlustus Liikluskindlustus Varakindlustus (jur. isikud) Varakindlustus (füüs. isikud) Lühiajaline tervisekindlustus Tsiviilvastutuskindlustus Rahalise kaotuse kindlustus Transporditavate kaupade kindlustus Raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustus Kokku Muutus EPE-s* Kokku *Vaata ka lisa 18. Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS i müügikäive vastavalt EMTAK koodile oli aastal krooni (2006 aastal krooni). 41

42 Lisa 5. Investeeringute tulu/kulu instrumentide lõikes 2007 Investeeringu tulu Realiseerimata kasum/kahjum väärtuse muutusest Kasum/kahjum realiseerimisest Kokku Finantsvarad õiglases väärtuses muutusena läbi kasumiaruande - aktsiad fondiosakud võlakirjad Kinnisvara investeeringud Raha ja raha ekvivalendid Kokku Investeeringu tulu Realiseerimata kasum/kahjum väärtuse muutusest Kasum/kahjum realiseerimisest Kokku Finantsvarad õiglases väärtuses muutusena läbi kasumiaruande - aktsiad fondiosakud võlakirjad Kinnisvara investeeringud Raha ja raha ekvivalendid Portfelli haldamise kulu Kokku

43 Lisa 6. Muu tegevustulu Edasikindlustuse komisjonitasud ja kasumiosalus Edasikindlustaja osa sõlmimisväljaminekutes Muud tulud Kokku muu tegevustulu Lisa 7. Makstud hüvitised Kindlustuslepingutest 2007 Kindlustuslepingutest 2006 Edasikindlustuse osa 2007 Edasikindlustuse osa 2006 Maismaasõidukite kindlustus Varakindlustus (jur. isikud) Liikluskindlustus Varakindlustus (füüs. isikud) Lühiajaline tervisekindlustus Rahalise kaotuse kindlustus Tsiviilvastutuskindlustus Transporditavate kaupade kindlustus Raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustus Kokku Rahuldamata nõuete eraldise muutus kokku Kokku

44 Kasumiaruande rida kindlustushüvitised ja kahjukäsitluskulud sisaldab ka muutust rahuldamata nõuete eraldises 2007 aastal (vaata lisa 16,17) ja kahjukäsitluskulusid summas krooni( 2006 aastal krooni). Makstud hüvitiste summa ei lange kokku rahavoo aruandes väljatoodud summaga makstud kindlustushüvitiseks ja kahjukäsitluskuludeks, kuna ülalpool toodud summa sisaldab ka kaudselt jaotatavaid kulusid. Allpool toodud tabelis olev info annab ajaloolise ülevaate kahjude toimumise, väljamakse ja eraldiste moodustamise adekvaatsuse kohta. Ettevõte usub, et aasta lõpus tasumata kogunõuete hinnangud on adekvaatsed. Siiski ei saa reserveerimisprotsessi hinnangulisuse ja ajas muutuvate mõjutegurite tõttu tagada, et sellised summad oleksid lõplikud. Kahjude kujunemise analüüs - bruto tuhandetes kroonides Kahju toimumise aasta Kahju tekkimise aasta lõpuks üks aasta hiljem kaks aastat hiljem kolm aastat hiljem neli aastat hiljem viis aastat hiljem Kumulatiivsed hüvitised Toimunud kahjude eraldis (sh IBNR) seisuga Varasematel aastatel kui 2002 toimunud kahjude eraldis (sh IBNR) moodustas seisuga tuhat krooni. 44

45 Lisa 8. Tegevuskulud Tööjõukulu Sõlmimiskulud Administratiivkulud Vahendustasud maakleritele Sõlmimiskulud Materiaalse ja immateriaalse vara väärtuse muutus Sõlmimiskulud Administratiivkulud Tasutud rent ja kommunaalmaksed Sõlmimiskulud Administratiivkulud Muud tegevuskulud Sõlmimiskulud Administratiivkulud Kokku Kapitaliseeritud sõlmimiskulude muutus Sõlmimiskulud Administratiivkulud Investeerimistegevuse juhtimise kulud Kokku tegevuskulud Lisa 9. Edasikindlustuse tulem Edasikindlustajatele makstud preemiad (Lisa 4) Edasikindlustaja osa ettemakstud preemiate eraldisese muutuses (Lisa 4) Edasikindlustajate poolt makstud komisjonide osa (Lisa 6) Edasikindlustajate poolt makstud kahjude osa (Lisa 5) Edasikindlustaja osa rahuldamata nõuete eraldise muutuses (Lisa 18) Edasikindlustaja osa sõlmimisväljaminekutes (Lisa 6) Valuutakursi muutus edasikindlustusest (administratiivkuludes) Neto tulem

46 Lisa 10. Materiaalne põhivara Riistvara Mootorsõidukid Kontoritehnika Muu inventar Põhivara KOKKU Soetusmaksumus Soetamine Müük ja mahakandmine Soetusmaksumus Soetamine Müük ja mahakandmine Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Arvestatud kulum Mahakantud põhivara kulum Akumuleeritud kulum Arvestatud kulum Mahakantud põhivara kulum Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Jääkmaksumus

47 Lisa 11. Immateriaalse vara liikumine Muu immateriaalne vara Immateriaalne vara Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Soetamine Amortisatsioon Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Soetamine Amortisatsioon Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Immateriaalse põhivarana kajastab ettevõte tarkvara ostetud arvutiprogramme. Kapitaliseeritud sõlmimisväljaminekud Jääkmaksumus Kapitaliseeritud Amortisatsioon Jääkmaksumus Kapitaliseeritud Amortisatsioon Jääkmaksumus

48 Lisa 12. Kinnisvarainvesteeringud Seesam Kindlustuse bilansis oli aruandeperioodi alguskuupäeva seisuga kajastatud ehitisi kinnisvarainvesteeringutena krooni (soetusmaksumus krooni).see summa koosneb elamust Saku vallas Tooma tee 10. Aruandeperioodil müüdi nimetatud elamu ja saadi tulu krooni seisuga bilansis kinnisvarainvesteeringuid ei ole. Kinnisvara Saldo Kasum ümberhindlusest Saldo Kasum ümberhindlusest Kinnisvara müük Saldo Kinnisvara müük Saldo Tulu kinnisvarainvesteeringutest Renditulu Kasum ümberhindlusest Kinnisvara müügkasum Tulu kinnisvarainvesteeringutest kokku

49 Lisa 13. Finantsinvesteeringud Kõik ettevõtte investeeringud väärtpaberitesse on kajastatud õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande, v.a. muud investeeringud sõsarfirmade aktsiatesse, mis on kajastatud soetusmaksumuses. Võimalikud vähelikviidsed instrumendid ettevõttes on võlakirjad ja rahaturu instrumendid. Seesami omanduses olevate investeerimisfondide osakute hindamine toimub igapäevaselt. Juhul, kui võlakirjal ei ole Bloombergi kauplemissüsteemis turuhinda, küsitakse Pohjola panga võlakirjadega kauplemise osakonnast kuu lõpu hind. Sellest hinnast tuletatakse hinnavahemik swap kõvera alusel. Hind järgnevatele päevadele arvutatakse eespool mainitud hinnavahemiku ja turu swapi kõvera alusel. Rahaturu instrumentidele, millel ei ole turuhinda, arvutatakse hind kasutades hinnavahemikku, mis on tuletatud ostutehingutest ja rahaturu intressimääradest. Seesami omanduses olevate avatud investeerimisfondide osakute hindamine toimub igapäevaselt Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande Aktsiad ja fondiosakud, õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande: Muud investeeringud soetusmaksumuses Kokku Muud investeeringud on kajastatud soetusmaksumuses, kuna neil puudub noteering ja samuti ei ole otstarbekas leida õiglast väärtust hindamismeetodite abil (tegemist on Pohjola grupi tütarettevõtetega Lätis ja Leedus. Osalused ja bilansilised maksumused olid järgmised: UADB Seesam Lietuva Investeeringu suurus Osaluse protsent AAS Seesam Latvia Investeeringu suurus Osaluse protsent

50 Fikseeritud tulumääraga väärtpaberid hõlmavad valitsuse, fi nantsasutuste ja ettevõtete poolt emiteeritud väärtpabereid. (kroonides) Fikseeritud tulumääraga väärtpaberid Valitsuse võlakirjad Finantsasutuste võlakirjad Ettevõtete võlakirjad Kokku Ujuva tulumääraga väärtpaberid Finantsasutuste võlakirjad Ettevõtete võlakirjad Kokku Võlakirjad ja väärtpaberid kokku Fikseeritud tulumääraga väärtpaberid jagunevad valuutade lõikes bilansilise maksumuse alusel järgmiselt:: (Eesti kroonides) EEK EUR Kokku Väärtpaberite jaotust intressimäärade, valuutade, reitingute ja lunastustähtaegade lõikes vaata Lisa 3. 50

51 Lisa 14. Finantsinstrumentide õiglane väärtus Bilansiline maksumus Õiglane väärtus Bilansiline maksumus Õiglane väärtus Võlainstrumendid õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande Aktsiad ja fondiosakud, õiglases väärtuses muutusega läbi kasumiaruande: Muud investeeringud soetusmaksumuses Nõuded klientidele ja muud nõuded * * Raha ja raha ekvivalendid Kohustused korrigeeritud soetusmaksumuses *õiglast väärtust sõsarettevõtete aktsiatele ei ole määratud Lisa 15. Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalentide saldo koosneb rahast kassas, nõudmiseni hoiustest pangas ja deposiidist tähtajaga kuni 3 kuud: (Eesti kroonides) Sularaha kassas Nõudmiseni hoiused pangas Deposiit kuni 3 kuud Kokku Raha ja raha ekvivalendid valuutade lõikes: (Eesti kroonides) EEK EUR Kokku Üleöödeposiidi intress jäi vahemikku 3,07 % - 5,45 %, pikematel 3,48% - 4,15%. Intressimäär pangakonto kuujäägilt jäi vahemikku 3,092% - 3,274 %. 51

52 Lisa 16. Nõuded Nõuded edasikindlustuslepingutest Nõuded edasikindlustusest Ettemakstud preemiate eraldise edasikindlustaja osa Rahuldamata nõuete eraldise edasikindlustaja osa Kokku Nõuded ja kohustused edasikindlustuslepingutest fi rmade lõikes Seisuga Nõue Kohustus Netonõue Netokohustus Pohjola Group Swiss Re ACE European MAI RSA AXA RFIB Group Muud Kokku Seisuga Nõue Kohustus Netonõue Netokohustus Pohjola Group Swiss Re ACE European MAI Muud Kokku

53 Ühe edasikindlustusandja lõikes arvestatud nõuded ja kohustused on kajastatud bilansis netosummas, vastavalt edasikindlustajatega sõlmitud lepingutele. Kõik nõuded on realiseeritavad lähima 12 kuu jooksul, mistõttu võib neid lugeda käibevaraks Nõuded kindlustuslepingutest Kokku Kõik nõuded on realiseeritavad lähima 12 kuu jooksul, mistõttu võib neid lugeda käibevaraks. Aasta jooksul kanti kuludesse ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid summas krooni, (2006.a krooni). Muude nõuete all on käsitletud esitatud regressinõudeid, müügil jääkvara väärtust ja ettemakstud kulusid kokku summas krooni (2006 aastal krooni). Lisa 17. Omakapital Aktsiakapital Aktsiate arv (tk) Aktsiate nimiväärtus (kroonides) Põhikirja järgi on aktsiakapitali minimaalseks suuruseks on krooni ja maksimaalseks suuruseks krooni. Aktsia nimiväärtus on 100 krooni. Ettevõtte ainuaktsionäriks on Pohjola Bank Plc., kes omab 100% Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS-i hääleõiguslikest aktsiatest. Ettevõttel on üht tüüpi lihtaktsiad. Lihtaktsiad annavad nende omanikele kõik äriseadustikus nimetatud õigused - õigus osaleda aktsionäride üldkoosolekul, kasumi jaotamisel ja seltsi lõpetamisel allesjäänud vara jaotamisel, õigus saada üldkoosolekul juhatuselt teavet seltsi tegevuse kohta, eesõigus aktsiakapitali suurendamisel märkida uusi aktsiaid võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse summaga jms Omakapitali reservid koosnevad kohustuslikust reservkapitalist (vt Lisa 1.11). Ettevõtte kohustuslik reservkapital moodustas seisuga krooni (2006: krooni). 53

54 Lisa 18. Kindlustustehnilised eraldised Kohustused kindlustuslepingutest Ettemakstud preemiate eraldis Teadaolevate kahjude eraldis Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldis Kaudsete kahjukäsitluskulude eraldis Möödumata riskide eraldis Kokku Rahuldamata nõuete eraldis Teadaolevate kahjude eraldis Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldis Kaudsete kahjukäsitluskulude eraldis Rahuldamata nõuete eraldis kokku Edasikindlustaja osa teadaolevates kahjudes Edasikindlustaja osa toimunud, kuid teatamata kahjudes Edasikindlustuslepingust tulenev nõue rahuldamata nõuete katmiseks Rahuldamata nõuete eraldis netona edasikindlustuslepingu nõudest Möödumata riskide eraldis Ettevõtte aktuaar on analüüsinud ettevõtte kohustuste piisavust rahuldamata nõuete eraldise osas. Analüüsi tulemusena leiti, et liikluskindlustuse osas tulevased rahavood ületavad kohustuste bilansilist väärtust. Erinevus on kajastatud möödumata riskide eraldiste all summas krooni ( 2006aastal 0 krooni), ülejäänud kindlustusliikide osas katsid tulevased rahavood bilansilisi kohustusi. Testi tegemise metoodikat on kirjeldatud lk.23 punktis

55 Muutus (märgid kasumiaruandega samad) Kogusumma Nõue edasikindlustuslepingust Kogusumma Nõue edasikindlustuslepingust Kogusummas Nõue edasikindlustuslepingust EPE RNE EPE RNE EPE RNE EPE RNE EPE RNE EPE RNE Liikluskindlustus Lühiajaline tervisekindlustus Maismaasõidukite kindlustus Raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade kindlustus Transporditavate kaupade kindlustus Varakindlustus (füüsilised isikud) Varakindlustus (juriidilised isikud) Tsiviilvastutuskindlustus Rahalise kaotuse kindlustus Kokku

56 Teatatud kahjude eraldis 2007 Kohustused kindlustuslepingutest Nõuded edasikindlustuslepingutest Neto Saldo 01. jaanuaril Jooksval aastal toimunud kahjude rahuldamata nõuete eraldis Eelmistel aastatel toimunud kahjude rahuldamata nõuete eraldise muutus Makstud hüvitised Saldo 31. detsembril Toimunud, kuid teatamata kahjude eraldis (IBNR) ning kaudsete kahjukäsitluskulude eraldis 2007 Kohustused kindlustuslepingutest Nõuded edasikindlustuslepingutest Neto Saldo 01. jaanuaril Jooksval aastal toimunud kahjude IBNR ning kaudsete kahjukäsitluskulude eraldis 2007 aastal teatatud kahjud, mis seisuga on üle kantud rahuldamata nõuete eraldisse Makstud hüvitised Saldo 31. detsembril

57 Ettemakstud preemiate eraldis 2007 Kohustused kindlustuslepingutest Nõuded edasikindlustuslepingutest Neto Saldo 01. jaanuaril Kogutud kindlustusmaksed Teenitud preemiad aasta jooksul Saldo 31. detsembril Kohustused kindlustuslepingutest Nõuded edasikindlustuslepingutest Neto Saldo 01. jaanuaril Kogutud kindlustusmaksed Teenitud preemiad aasta jooksul Saldo 31. detsembril

58 Lisa 19. Muud finantskohustused Kindlustusvõtjate ettemaks Kohustused kinnitatud kahjuhüvitistest kindlustusvõtjatele Kohustused kindlustusvahendajate ees Edasikindlustuse osa sõlmimisväljaminekutes Muud kohustused Puhkusetasu kohustus Võlad hankijatele Muud kohustused kindlustustegevusest Tulumaksu kohustus Sotsiaalmaksu kohustus Maksukohustused Muud eraldised Kokku Muud eraldised koosnevad hinnangulisest boonuste eraldisest majandusaasta tulemuste eest. Kõik kohustused on realiseeritavad lähima 12 kuu jooksul, mistõttu võib neid lugeda lühiajalisteks kohustusteks. Lisa 20. Kasutusrent Ettevõte tasus vastavalt fi liaalide sõlmitud üürilepingutele rendimakseid: Tasutud rendimaksed Ettevõttel on üks mittekatkestatav kasutusrendileping, mille tuleviku miinimummaksed on järgmised: 2008 aastal krooni 2009 aastal krooni 2010 aastal krooni 2011 aastal krooni 2012 aastal krooni Teised rendilepingud on lühiajaliselt lõpetatavad. 58

59 Lisa 21 Tingimuslikud kohustused Kohtuvaidlused Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS vastu esitatud kindlustustegevusest tulenevaid haginõudeid on kajastatud ettevõtte bilansis eraldiste koosseisus. Tulumaks Ettevõtte vaba omakapital seisuga 31. detsember 2007 moodustas (2006.a ) krooni. Dividendide väljamaksmisel omanikele alates 1. jaanuarist 2008 kaasneb sellega tulumaksukulu 21/79 netodividendidena väljamakstavalt summalt (kuni 31.detsember 2007: 22/78). Seega on bilansipäeva seisuga eksisteerinud jaotamata kasumist omanikele võimalik dividendidena välja maksta krooni ning dividendide väljamaksmisega kaasneks dividendide tulumaks summas krooni. Lisa 22. Tehingud seotud osapooltega Seotud osapoolteks loetakse: a.omanikke (Pohjola Group) b. teisi samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid (Seesam Lithuania, Seesam Latvia) c. juhatuse ja nõukogu liikmeid d. eespool loetletud isikute lähisugulasi ja nendega seotud ettevõtteid 2006 Pohjola Group Seesam Lithuania Seesam Latvia Ostetud ja müüdud teenuste all on kajastatud summad arvete eest, mis on tulenenud kahepoolsetest lepingutest konsultatsiooni ja juhtimisalaste teenuste eest. Nõuded seotud osapoolte vastu: Pohjola Group aastal nõukogu liikmelt rendimakseid ei laekunud (2006 aastal ) ning juhatuse liikmelt laekus rendimakseid summas krooni (2006 aastal ). Juhatuse liikmetele maksti aastal tasudeks krooni (2006. aastal krooni). Nõukogu liikmetele 2007.aastal tasusid makstud ei ole (2006. aastal krooni). Pohjolalt ostetud edasikindlustusega seotud saldod on toodud lisas nr.16 59

60 60

61 Kasumi jaotamise ettepanek Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse Aktsiaseltsi juhatus kinnitas aasta kasumi krooni. Juhatuse ettepanek aktsionäride üldkoosolekule on suunata aasta puhaskasum eelmiste perioodide jaotamata kasumisse. Ivo Kuldmäe Juhatuse esimees Andri Püvi Juhatuse liige 61

62 Juhatuse ja nõukogu liikmete allkirjad majandusaasta aruandele Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS majandusaasta aruanne, mis on kinnitatud aktsionäride üldkoosoleku poolt otsusega, allkirjastamine : Juhatuse esimees Ivo Kuldmäe Nõukogu esimees Tomi Yli-Kyyny Juhatuse liige Andri Püvi Nõukogu liige Kimmo Päiviö Larja Nõukogu liige Toomas Abner 62