MAJANDUSAASTA ARUANNE

Transcription

1 MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: aruandeaasta lõpp: ärinimi või sihtasutuse nimi: Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus registrikood: tänava/talu nimi, Sadama 16 maja ja korteri number: küla/alev/alevik/linn: Haapsalu linn vald: postisihtnumber: maakond: Lääne maakond telefon: faks: e-posti aadress: veebilehe aadress:

2 Sisukord Sisukord 2 Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Tulemiaruanne 7 Rahavoogude aruanne 8 Netovara muutuste aruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Raha 11 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 11 Lisa 4 Materiaalne põhivara 12 Lisa 5 Immateriaalne põhivara 13 Lisa 6 Kapitalirent 13 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 14 Lisa 8 Saadud ettemaksed 14 Lisa 9 Annetused ja toetused 14 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 15 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 15 Lisa 12 Tööjõukulud 15 Lisa 13 Muud kulud 15 Lisa 14 Seotud osapooled 16 2

3 Tegevusaruanne SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse põhitegevuseks on ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi ning sellega seonduvate teiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine aasta oli SA Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele seitsmes tegevusaasta sihtasutusena aastal jätkati kõiki arengukavas ja 2010 aasta tegevuskavas planeeritud tegevusi, millest pöörati suurimat tähelepanu personali ja raviteenuste arendamisele ning patsiendikeskse lähenemise kujundamisele. Põhitegevusega seotud pakutavatest teenustest moodustas aastal raviteenuste müük Eesti Haigekassale 70,6% aastal oli vastav näitaja 75,8%. Vaatamata Eesti Haigekassa poolse finantseerimise vähenemisele olid 2010 aasta tulud põhitegevusest läbi aegade kõige suuremad. Jätkuvalt kaasajastati haigla ravitööga seonduvat tipptehnoloogilist ning ka infotehnoloogilist baasi. Mõlema eelpool märgitud tegevuse tulemusena saavutati oluline ravitöö kvaliteedi tõus. Infotehnoloogilise baasi arendamisse investeeriti 2010 aastal kokku krooni. Haigla oli aastal partneriks mitmetele Eesti kõrgkoolidele kliinilise praktika baasina. Kokku sooritas praktikat haiglas 72 üliõpilast (sh 9 välistudengit) aastal viibis haiglas praktikal 54 üliõpilast. Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus pälvis 2010 aasta oktoobris kvaliteedi auhinna European Quality püüdluste eest saavutada kõrge, Euroopa standardile vastav kvaliteet.auhinna andis haiglale European Business Assembly eduka majandustegevuse, töökohtade loomise, kvaliteetsete teenuste pakkumise ja olemasolevate teadmiste-kogemuste jagamine eest omal maal ning välismaal. Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse töötajate poolt avaldati 2010 aastal 13 teaduspublikatsiooni. Ettekannetega konverentsidel esineti 13. korral (sealhulgas ühe workshopi juhtimine kolme haigla töötaja poolt) ja sektsiooni juhtimisega tegeleti ühel teaduskonverentsil. Üks SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskustöötaja kaitses 2010 aastal magistri väitekirja. Haigla töötaja oli juhendajaks lisaks veel ühele 2010 aastal kaitstud magistritööle. Täiendavalt väärib äramärkimist haigla töötajate osalemine mitmetel prestiižikatel rahvusvahelistel taastusravi ja rehabilitatsiooni alastel teaduskonverentsidel nagu International Spinal Cord Society 49th Annual Scientific Meeting, New Delhi; 20th Annual Conference on Clinical Gait Analysis: A Focus on Interpretation, Leuven; Annual Conference of European Platform for Rehabilitation: Society needs all hands: Rehabilitation services as a bridge to participation in society and employment., Helsinki-Tallinn; 7th Congress of Baltic Association for Rehabilitation, Tallinn. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus osales aktiivselt erinevate haigla põhitegevusega tihedalt seotud projektide elluviimises. Esile toomist väärivad osalemine EAS-i poolt rahastatavas projektis EQUA-step kõnniroboti väljatöötamine eelprojekt, osalemine Nordplus programmis Joint physiotherapy education in bachelor thesis module, osalemine Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tervisejuhi õppekava arendustegevuses ja õppetöö läbiviimises, osalemine EAS-i poolt rahastatavas projektis Läänemaa Tervise- ja Loomemajanduse arendamine. Hasartmängumaksu Nõukogu poolt rahastatava projekti Laste rehabilitatsiooni kvaliteedi tõstmine - kaasaegse hindamisvahendi kasutusele võtmine Eestis elluviimine, osalemine Lääne Maavalitsuse projektis Turvaline Läänemaa. Valede Valikute vältimine. Personal Andmed haigla töötajate arvu kohta on toodud Tabelis 1. Tabel 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse töötajate arv ja Aastal Arstid 6 6 Õed Hoolduspersonal Rehabilitatsiooni valdkonna tippspetsialistid Rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistid Teised töötajad Töötajad kokku

4 Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses on seisuga töötajat lapsehoolduspuhkusel. Haigla 128 töötajast on 11 tööl osalise tööajaga. Lisaks kasutas haigla 36 isikut töövõtu- või käsunduslepinguga. Töötajate arv on 2010 aastal suurenenud, Töötajatele arvestatud töötasu koos maksudega oli 2010.aastal krooni ja aastal kokku krooni. Haigla keskmine brutopalk oli aastal krooni kuus aastal olid vastav näitaja krooni. Põhipalkasid vähendatud ei ole, kuid vähenenud on aasta jooksul makstud lisatasud. Sihtasutuse juhatuse teenistustasu koos sotsiaalmaksuga moodustas kokku 2010 aastal krooni ja aastal 2009 oli see summa krooni. Nõukogu liikmete arv oli 5 ning nõukogu liikmete tööd tasustati aastal kokku koos sotsiaalmaksuga summas krooni, aastal krooni. Ravitöö Peamised andmed aasta meditsiinilise tegevuse kohta on toodud Tabelis 2. Tabel 2.Statsionaarsete ja ambulatoorsete ravijuhtude arv, ravi kestvus ja voodihõive aastal. Voodihõive (%) Keskmine ravijuhu kestvus (päevades) Statsionaarsete ravijuhtude arv Ambulatoorsete ravijuhtude arv 2531(275) ,8* 2387* ,9 11,8* 2418(255) 2161* ,8 11, * Eesti Haigekassa poolt finantseeritud Ravijärjekorras olevate patsientide arv on toodud Tabelis 3. Tabel 3.SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse ravijärjekorras olevate patsientide arv Kokku Statsionaarne Ambulatoorne 1. jaanuar jaanuar Kokku on suurenenud ravijärjekorras olevate ambulatoorsele ja statsionaarsele ravile ootavate patsientide arv aastal võrreldes aastaga 30 patsiendi võrra. Majandustegevuse aruanne aastal olid haigla tulud kokku 32,3 miljonit krooni, võrreldes 2009 aastaga vähenesid tulud 2,0 miljonit krooni. Selle täpsustuseks võiks öelda, et aastal kajastus tuludes aasta heategevusliku telesaate Jõulutunnel ürituselt saadud toetus 3,4 milj. krooni. 4

5 Haigla kulud olid 2010 aastal kokku 31,2 miljonit krooni, võrreldes 2009 aastaga vähenesid kulud 0,5 milj. krooni. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse aasta majandustegevuse tulem on positiivne. Haigla tulud ületasid kulusid 0,7 milj. krooni võrra. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Majandustulem ja peamised tulu-, kulunäitajad on Tabelis 4. Tabel 4.SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus aasta majandustegevuse tulem TULUD KOKKU Med. teenus Muud tulud KULUD KOKKU Tööjõukulud Med.materjal Muud kulud Amortisatsioon Käibemaks TULEM Tööjõukulud vähenesid 2010 aastal võrreldes eelmise aastaga 0,1 milj.krooni võrra, moodustades 67 % aasta kuludest a. on remonttöid teostatud 1,1 milj.krooni eest. Suurem osa sellest kulus ruumide kohandamisteks. Registratuur sai avaramad ruumid, mille tulemusena muutus patsientidel järjekorras ootamine mugavamaks ning registratuuri töötajatel töö korraldamine paremini toimivaks. Lisaks sellele sai ümberehitatud töötajate garderoob. Mitme eraldi paikneva garderoobi asemel on kasutuses nüüd üks ühine garderoobiruum, koos pesemisvõimalustega. Teraapiaruumidesse ja osadesse palatitesse said paigaldatud õhukonditsioneerid, et ruumides õhku jahutada ja värskendada. Bilanss SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus lõpetas aasta 36,2 milj. suuruse bilansimahuga. Võrreldes aastaga on bilansimaht kasvanud 0,3 miljoni krooni võrra. Haigla personal, seadmed ja muu materiaalne vara ning majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt osutada kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi ja rehabilitatsiooni teenust. Haigla lähiaastate suurimaks arenguülesandeks on ravitöö kvaliteedi tagamine läbi kaasaegse tipptehnoloogilise ravikeskkonna välja arendamise ja personali koolitamise. Samuti juurdeehituse projekteerimine ja ehitamine. 5

6 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss Lisa nr Varad Käibevara Raha Nõuded ja ettemaksed Varud Kokku käibevara Põhivara Nõuded ja ettemaksed Materiaalne põhivara Immateriaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja netovara Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused Laenukohustused Kokku pikaajalised kohustused Kokku kohustused Netovara Sihtkapital Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Kokku netovara Kokku kohustused ja netovara

7 Tulemiaruanne Lisa nr Tulud Annetused ja toetused Tulu ettevõtlusest Kokku tulud Kulud Mitmesugused tegevuskulud Tööjõukulud Põhivara kulum ja väärtuse langus Muud kulud Kokku kulud Kokku põhitegevuse tulem Finantstulud ja -kulud Aruandeaasta tulem

8 Rahavoogude aruanne Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus Kokku korrigeerimised Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus Varude muutus Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest Kokku rahavood põhitegevusest Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel Laekunud intressid Kokku rahavood investeerimistegevusest Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed Makstud intressid Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest Kokku rahavood finantseerimistegevusest Kokku rahavood Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses Raha ja raha ekvivalentide muutus Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus

9 Netovara muutuste aruanne Kokku netovara Sihtkapital Akumuleeritud tulem Aruandeaasta tulem Aruandeaasta tulem

10 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse raamatupidamise aastaruanne on kooskõlas hea raamatupidamistavaga ja põhineb soetusmaksumuse pritsiibil. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamisseaduses, mida täiendavad EV Raamatupidamistoimkonna välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise ülseeskiri. Sihtasutus kasutab tulemiaruande koostamisel EV Raamatupidamise seaduse lisas nr 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1, mis on kohandatud vastavussse MTÜ-dele ja SA-dele soovitatava tulemiaruande skeemiga. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eesti kroonides. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi.finantskohustus on lühiajaline, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Finantsvara ja kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või kohustuste eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Finantskohustus eelmaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, hoiuseid pankades ja lühiajalist pangadeposiiti. Sularahajääk on aasta lõpu seisuga inventeeritud. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase põhi- ja majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisis nõudeid.nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi.lootusetud nõuded on kantud bilansist välja. Varud Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.laos olevate varude kulu arvestatakse keskmise hinna meetodil. Varude mahakandmine toimub igakuiselt materiaalselt vastutavate isikute poolt koostatud aruannete kaudu. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates kroonist ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla krooni, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina ja kantakse vara kasutuselevõtmise hetkel kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.materiaalset ja immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele.jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Maad ei amortiseerita. Põhivara arvelevõtmise alampiir Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Hooned Masinas, seadmed Muu inventar, IT seadmed Kasulik eluiga 40 aastat 5-10 aastat 3-5 aastat 10

11 Immateriaalne põhivaratarkvara 3-5 aastat Annetused ja toetused Arvestades riigi raamatupidamise üldeeskirjas tehtud muudatust kajastatakse alates 2007.aastast vastavalt põhivarade sihtfinantseerimise korral sihtfinantseerimise abil saadud vara tuluna põhivara soetamise perioodis. Sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kajastatakse tuludes selles perioodis, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ettenähtud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et sihtasutus vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Miiterahalisel sihtfinantseerimisel võetakse saadud vara bilansis arvele tema õiglases väärtuses ning samas summas kajastatakse tulu vara sihtfinantseerimisest. Mitteotstarbelist toetust kajastatakse kassapõhisel momendil tuluna. Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmeid. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.üldjuhul tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamisel v.a. ravipäevatasud, mida kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kulud Kulu kajastatakse vastavalt kulu tekkimse perioodis. Lisa 2 Raha Sularaha kassas Arvelduskontod Tähtajalised hoiused Kokku raha Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed Nõuded ostjate vastu Ostjatelt laekumata arved Muud nõuded Intressinõuded Ettemaksed Kokku Nõuded ja ettemaksed

12 Lisa 4 Materiaalne põhivara Kokku Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Muud muutused Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Ostud ja parendused Maa ja varem kasutusel olnud ehitiste ost Muud ostud ja parendused Amortisatsioonikulu Muud muutused Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus

13 Lisa 5 Immateriaalne põhivara Kokku Arvutitarkvara Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Amortisatsioonikulu Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Amortisatsioonikulu Soetusmaksumus Akumuleeritud kulum Jääkmaksumus Lisa 6 Kapitalirent Aruandekohustuslane kui rentnik Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Kapitalirendi kohustus euribor+1,00% EEK Kapitalirendikohustused kokku Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Kapitalirendi kohustus euribor+1,00% EEK Kapitalirendikohustused kokku

14 Renditud varade bilansiline jääkmaksumus Masinad ja seadmed Kokku Lisa 7 Võlad ja ettemaksed Võlad tarnijatele Võlad töövõtjatele Maksuvõlad Muud võlad Muud viitvõlad Saadud ettemaksed Kokku võlad ja ettemaksed Lisa 8 Saadud ettemaksed Ettemakstud tulevaste perioodide tulu Kokku saadud ettemaksed Lisa 9 Annetused ja toetused Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused Kokku annetused ja toetused

15 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest Raviteenuste müük haigekassale Raviteenuste müük juriidilistele isikutele Raviteenuste müük eraisikutele Voodipäevatasud Rehab.teenus, plaanid Muu tulu majandustegevusest Kokku tulu ettevõtlusest Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud Mitmesugused bürookulud Koolituskulud Kinnistute,hoonete, ruumide ülalpidamine Sõidukite ülalpidamine Inventar, seadmed jne hooldus, remont Toidukaup Meditsiini- ja hügieenitarbed, tervishoiuteenused Kokku mitmesugused tegevuskulud Lisa 12 Tööjõukulud Palgakulu Sotsiaalmaksud Kokku tööjõukulud Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale Lisa 13 Muud kulud Riigilõivud Käibemaks Muud Kokku muud kulud

16 Lisa 14 Seotud osapooled Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused Arvestatud tasu Ametiauto kautamise eest juhatuse liikme poolt on tasutud erisoodustuse maksud 2010.aastal igakuiselt. 16