Kalli auto rendib Reiljan jahisõbralt

Transcription

1 USD 11,89 EEK SEK 1,73 EEK Euribor 3,807 ÄP indeks 2412,79 1,51% Tallinna Vesi vedas tallinlasi alt Roch Cheroux juhitav Tallinna Vesi tegi aastal tellitud kanalisatsioonitöödest vaid veidi üle poole planeeritust, ent maksma läks see Tallinna maksumaksjale sama palju, nagu oleks valmis tehtud kõik lubatud tööd. Tallinna linnavalitsus ei plaanigi veefirmat kuidagi karistada, vaid vormistas novembri lõpus kokkuleppe ümber. 6 Kolmapäev, 20. detsember 2006 nr 234 (3249) 19 kr Kalli auto rendib Reiljan jahisõbralt Eksminister Villu Reiljan rendib luksusautot jahisõbralt Hannes Kuusmikult, rendisumma jätavad osalised saladuseks. 4 5 Rahvaliidu esimehe Villu Reiljani luksuslik sõiduvahend Volkswagen Phaeton eile hommikul Toompeal Riigikogu maja ees. Foto: Veiko Tõkman ARVAMUS Kindlustusmaakler ei lähtu kliendi huvist, vaid pakub toodet, millelt selts talle suurimat vahendustasu maksab. Jüri Tamm, Riigikogu liige 19 BÖRS 4,6 protsenti tõusis eile Tallinki aktsia. Maaklerite hinnangul on suured müüjad turult kadunud ning ostupoolele on ilmunud institutsionaalsed investorid suuremat USA lennufirmat kuuest võib ühinemiste tõttu alles jääda. 15 LISAKS EHITUS Pööninguluuk vali vastavalt talavahele, lae kõrgusele ja tuleohutusnõuetele. Kruuda ostis eile ajakirja Just! Ärimees Oliver Kruuda ostis eile Olliwood OÜ, mis annab välja ajakirja Just!. See on Kruudal juba kolmas meediaost kuu aja jooksul. Just!-i peatoimetaja Anu Saagim kavatseb ametis jätkata. 2 Operaatorid vassivad klientide arvuga Kliente ei lisandu hordidena, nagu väidavad mobiilioperaatorid. Näiteks EMT sellel aastal lisandunud kliendist moodustab tasuta jagatud Ratemobiili kõnekaarti. 7 Lennufirmad hakkavad saaste eest maksma Euroopa Komisjon tahab panna lennufirmadele õlule aastast saastemaksu, millega kerkiks rahvusvaheliste lendude pileti hind ligi 35 euro ehk 550 krooni võrra. Lennufirmad on plaani vastu. 9 BIG Panga juhatuse esimees Targo Raus Ülikallis SMS-laen tungib turule Tänavu turule jõudnud SMSlaenu pakkujad on senise eduga rahul, ehkki teenuse aastaintress ulatub üle 400 protsendi. Sellel laenutootel võib menu olla, tõdes ainsa pangana SMS-laene pakkuva BIG Panga juht Targo Raus. 8 aripaev.ee Millised riskid kaasnevad firmadele Skype i kasutades? loe täna kell 13

2 Äripäev 20. detsember MIN toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel , e-post gea.velthut-sokka@aripaev.ee PÄEVA NÄGU Oliver Kruuda Lugemisvara täienes Kalevi omanik Oliver Kruuda omandas eile seltskonnaajakirja Just!. Sel kuul ostis Kalev ka osaluse ajakirju välja andvas Inreko Pressis ja ajalehes Põhjarannik. Ei juhtu just tihti, et ärimees, kes leiab, et meedia tema tegemisi talle kahjulikult kajastab, ise ajalehti-ajakirju kokku ostma tõttab. Seejuures on muidu alati avatud Kruuda nüüd oma tegevuse kommenteerimisest loobunud. ETV saates Paar nentis ta, et uus suhtekorraldaja olla ajakirjanikega rääkimise ära keelanud. TURISM Tallink toob turule uue hotelliketi Tallink Grupp toob seoses uue hotelli avamisega järgmise aasta kevadel turule uue kaubamärgi Tallink Hotels, seetõttu otsustati ka mitte pikendada aastaga lõppevat Best Westerni kaubamärgi kasutamise lepingut, teatas ettevõte. Tallinki müügi- ja turundusjuhi Peter Roose sõnul on ettevõte oluliselt laiendamas majutusteenuseid ning seetõttu tuleb aastal Tallink Hotelsi näol turule täiesti uus hotellikett. Tallink Hotelsi kaubamärgi alla koonduvad nii juba aastast töötav, peatselt Tallink City Hoteli nime kandma hakkav kui ka tuleva aasta kevadel avatav Tallink Spa & Conference Hotel, märkis Roose. Krimi Kasesalu ähvardas püstoliga Miljonär Raul Kasesalu läheb kohtu alla 2. veebruaril on kohtus arutusel miljonär Raul Kasesalu kohtuasi. Meest võidakse karistada rahatrahvi või kuni üheaastase vangistusega. AUHIND Kõige suurem lastesõber Tallink City Hotel teenindas möödunud majandusaastal üle inimese. Hotelli täitumus kasvas kahe protsendipunkti võrra, 60 protsendile. KRIMI Pangajuht röövis oma panka Uus-Meremaal röövis pangajuht Mark Scott oma panka ja sai selle eest kuue aasta pikkuse vangistuse, kirjutas postimees.ee. Scott röövis koos kolme kaaslasega Uus-Meremaa riigipanga Wellsfordi kontorist dollarit (1,5 miljonit krooni), kirjutas The New Zealand Herald. Uus-Meremaa North Shore i piirkonna kohus määras endisele pangajuhile kuue ja poole aasta pikkuse karistuse, ülejäänud said viie kuni viie ja poole aasta pikkuse karistuse. Kasesalu ähvardas eelmise aasta alguses püstoliga turvameest, kohale kutsutud politsei viis ähvardaja jaoskonda ja võttis tulirelvad hoiule. Harku lähedal Vatsla külas elav Ekspress Hotline i ja teiste teabetelefonifirmade omanik Raul Kasesalu ähvardas Falcki turvameest püstoliga. Kui politsei toona Kasesalu kodu juurde jõudis, oli turvaja purjus ähvardajast jagu saanud ning ta maha rahustanud. Mees andis politsei hoolde lisaks püstolile ka raketipüstoli, kaks sileraudset ja ühe vintpüssi. Meedia andmeil puhkes tüli sellest, et Kasesalu elukaaslase auto jäi tuisuhange kinni ja mees nõudis turvamehelt selle väljaajamist. Politsei toimetas püstoliga vehkinud mehe ekspertiisi, kus tal tuvastati alkoholijoove. aripaev.ee Eile anti Riigikogu aseesimehele Ene Ergmale üle aasta kõige lastesõbralikuma ühiskonnategelase tiitel. Ergmad õnnitles ka mullune laureaat Elle Kull. Foto: Raul Mee ÜKS KÜSIMUS Aasta lõpus ootavad tuhanded inimesed täiendavat rahasüsti. Kas saate/ maksate jõulupreemiat? Ardi Roosimaa, Colliers International Eesti tegevdirektor Konkreetselt selle nime all mitte. Meil on aastapreemia, mis makstakse järgmise aasta alguses. Summa suurus sõltub palgast ning aasta tulemustest, nii et iga inimest vaadatakse eraldi. Muidu on tegemist täiesti selge arvutusmudeliga. Kaja Pino, EMT PR-juht Ei, ei maksta. Meil on tulemuspalk, aga seda makstakse märtsis, nii et seda ei saa mingil juhul jõuludega seostada. Hannes Võrno, HV Hausi omanik, TV3 saatejuht Selle kohta ei oska öelda, see on tööandja otsustada, kuid siiamaani pole saanud. Kas ise maksan, seda ei oska veel öelda. Me pole aasta numbreid kokku löönud. Oleme muidki teid leidnud: teinekord anname inimestele paar vaba päeva, mil nad saavad perega olla. Sellised lisapuhkuse päevad mõjuvad teinekord paremini kui rahaline preemia. Jaan Lepp, DFDS Transpordi juht Maksame jõulupreemiat, see on kõigil ühesugune. Summat ei ütleks, aga see pole väga suur. Ise jään preemiast kahjuks ilma. Juhatuse liikme töölepinguga endale seda maksta ei saa. Alampalk Tööandjad peavad rekordkasvu erandlikuks Rekordiline alampalga kasv ametiühinguid ei rahulda Kuigi alampalk kerkib uuel aastal rekordilised 20%, on Eesti Ametiühingute Keskliit (EAKL) seisukohal, et töötasu alammäär pidanuks tõusma veelgi rohkem. 1. jaanuarist kehtestab valitsus EAKLi ja Eesti Tööandjate Keskliidu (ETTK) kokkuleppe tulemusena üleriigiliseks alampalgaks 3600 krooni kuus, tunnipalga alammäär tõuseb 21,5 kroonini. Maksuameti andmetel on Eestis rohkem kui inimest, kes saavad palka vähem kui 3600 krooni, nii et alampalga tõstmine on suure hulga inimeste jaoks eluliselt tähtis, märkis EAKLi esimees Harri Taliga. Kokkuleppe teise poole ETTK juhataja Tarmo Kriis on aga seisukohal, et tuleva aasta rekordiline alampalga tõus on ja jääb erandlikuks. Eesti majanduse seis on ärev ning mina ei soovita loota, et palgad niisama uljalt ka tulevikus kasvavad, sõnas ta. Vastupidiselt ametiühingute arvamusele usub tööandjate esindaja Kriis, et alampalga tõus firmadele ja majandusele tervikuna eriti mõju ei avalda. Eks erandeid on alati ja kõigi meele järele ei saagi olla. Näiteks tuleb ümberkorraldusi teha neil, kes maksavad miinimumpalka ja lisatasusid, rääkis Kriis, kelle sõnul on siiski vähe neid ettevõtjaid, kes töötajaid miinimumpalgal hoiavad. Kokkuvõttes on Kriisi sõnul positiivne, et alampalk kasvab vastavalt majanduskasvule ning madalapalgalised ei pea tundma, nagu kasvaks majandus nende arvel. EAKL soovinuks 3600 krooni asemel 4050kroonist minimaalset töötasu. Üks tulevikueesmärk on ametiühingute liidu juhi Taliga sõnul alampalga määramine sektorite kaupa. Majanduskasv ei tähenda seda, et kõigil sektoritel võrdselt hästi läheb. Õiglane oleks tulevikus töövaldkondi eristada, märkis mees. Piret Reiljan Meedia Saagim tahab Just!-is jätkata Kruuda ostis eile seltskonnaajakirja Kommivabrik Kalev teatas eile börsile, et ostab OÜ Olliwood, mis annab välja ajakirja Just!. See on juba kolmas meediaost Kalevi omanikult Kruudalt kuu aja jooksul. OÜ Olliwood peamised tegevusalad on kirjastamine ning avalike ja pressiürituste korraldamine. Osaühing kirjastab ajakirju ja raamatuid, tuntumad väljaanded on Just! ja Basket. Oliver Kruuda keeldus eile ostu kommenteerimast. 8. detsembril ütles Kruuda Kalevi aktsionäridele esinedes, et ostab ajakirjandusväljaandeid kokku enesekaitseks ja lubas arendada välja oma trüki- ja online-meediakontserni. Kruuda hinnangul on Eesti meedia kallutatud ning teeb tema ettevõtetele kahju sadade miljonite kroonide ulatuses. Me investeerime meediasse, et meile ei pandaks sõnu suhu, vahendas tollal Kruuda sõnu postimees.ee. Tunnetame, et see käik suurendaks ka meedia korrektsust Kalevi suhtes. Kalev ostis viiendiku Ida-Virumaa maakonnalehest Põhjarannik, samuti ajakirju Sporditäht ja Ärielu kirjastava Inreko Pressi. Lisaks sellele on Kalev börsiteates kinnitanud, et firmal on huvi veelgi meediasse investeerida. Ajakirjandusspetsialistid on Kruuda meediaturule tulemisse skeptiliselt suhtunud, sest see eeldab suuri kulutusi ning pole kaugeltki kindel, et need ennast tagasi teenivad. Seltkonnaajakirja Just! peatoimetaja on Anu Saagim. Osalust Saagimil selles firmas ei olnud. Olliwood OÜ omanikud on äriregistri andmetel Oliver Herne, Imre Heinsaar, Indrek Silver Einberg ja Renee Meriste. Meriste on varem öelnud, et Kruuda pakkus Just!-i eest kõvasti üle 2 miljoni krooni, mis katab ajakirja jaoks tehtud investeeringud. Saagim ütles, et kavatseb Just!-i peatoimetajana jätkata ka uue omaniku ajal. aripaev.ee TSITAAT Eesti majanduse seis on ärev ning mina ei soovita loota, et palgad niisama uljalt ka tulevikus kasvavad. Tarmo Kriis, tööandjate keskliidu juhataja inimest saab maksuameti andmeil palka vähem kui 3600 krooni Pirko Konsa TUNNUSTUS Pirko Konsa valiti ettevõtluse sõbraks Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ehk EVEA tunnustas majandusministeeriumi ettevõtluse talituse juhatajat Pirko Konsat tiitliga ettevõtluse sõber 2006, teatas majandusministeerium. Ametniku kohta on ta teinud erakordselt palju ettevõtjate huvides, põhjendas EVEA president Ain Kabal. Hea koostöö näitena tõi Kabal välja Eesti ettevõtluspoliitika arengukava ettevalmistamise aastateks , mille valitsus oktoobris heaks kiitis. Selle kava käigus on riigil kavas Euroopa Liidu struktuurifondide toel välja käia 3,7 miljardit krooni ettevõtete tootlikkuse parandamiseks.

3 toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel , e-post KUUPÄEV toimub Äripäeva maja ees protestiaktsioon aripaev.ee suure reklaambänneri vastu. Ürituse eestvedaja on tehnokratt Peeter Marvet. KOLLANE KAART LOE ÄRIPÄEVAST Villu Reiljan Endine keskkonnaminister ja Rahvaliidu esimees Villu Reiljan sõidab ringi luksusautoga, mida rendib eraisikult saladuses hoitava summa eest. Kuidas aga jääb poliitilise eliidi tehingute läbipaistvusega ja eetiliste põhimõtetega, härra Reiljan? 20. detsember 2006 Äripäev 5 MINUTIT 3 Kes on kahe miljardi krooni suuruse varandusega transiidiärimees Andrei Filatovi maaletoojad. loe homsest lehest Keeld Algselt ähvardas Venemaa sulgeda piiri kõigile ELi toidukaupadele Venemaa võib piirduda sisseveo keelamisel lihaga Kui algul ähvardas Venemaa sulgeda 1. jaanuaril piiri kõigile Euroopa Liidu toidukaupadele, siis nüüd puudutab keeld viimastel andmetel lihatooteid, mida Eestist ekspordib viis ettevõtet. REPLIIK Ehitage üks tore kole maja! Ülo Toomsalu Nii Sakala keskuse kui ka Tallinna Linnahalli ehitamisel tehti see viga, et valmis saades hakkasid nad endast mingit väärtust kujutama. Pealegi tehti nad meie rahvuslikust paekivist. Ilmselt pole Sakala keskuse lammutamisest enam pääsu ja selle asemel pannakse püsti midagi uut ja paremat. Loodetavasti kerkib uus keskus selline, mida pole kellelgi kahju mõne aja pärast maha lõhkuda. Kes hakkaks protestima, kui tahetakse lammutada Viru keskust, Coca-Cola Plazat või uut Tartu Kaubamaja? Tänapäeva kinnisvaraarendajad juba oskavad vältida endise aja ehitajate apsakat teha maju, mille pärast muinsuskaitse ja muud väärtuste eest võitlejad lärmi lööksid. Eile hilisõhtul kohtus Euroopa Komisjoni tervise- ja tarbijakaitsevolinik Markos Kyprianou Moskvas Venemaa põllumajandusministri Aleksei Gordejevi ja veterinaarameti pea Sergei Dankvertiga. Sealt sündivat otsust ei soostunud keegi ette kommenteerima. Veterinaar- ja toiduameti peadirektori Ago Pärteli sõnul soovib Moskva üksikutele liikmesriikidele peale suruda kahepoolset lepingut, et riigid ei ekspordiks 1. jaanuarist Venemaale Rumeenia või Bulgaaria päritolu liha. Euroopa Komisjon on praeguseni seisukohal, et liikmesriigid ei peaks mitte mingil tingimusel sellist kahepoolset lepet sõlmima ja garantiisid võtma, sest see läheb vastuollu Euroopa ühisturu toimimise põhimõtetega, selgitas eile samuti Moskvas viibinud Pärtel. Kuigi alguses oli kahtlus, et keeld puudutab kõiki loomseid toiduaineid, räägitakse nüüd lihast, mida Eestist väga palju ei ekspordita. Kala ja piima on tunduvalt suuremates kogustes, selgitas Pärtel. Wõro Kommertsi juht Kaido Kaare kavatses Venemaale eksportimisega just uuel aastal alustada. Wõro Kommertsi juhi Kaido Kaare sõnul said nad loa lihatooteid Venemaale vedada selle aasta keskel ja plaanivad alustada eksporti uuel aastal. Kui Venemaal nüüd see keeld tuleb, siis me ei saa sinna midagi viia, sõnas ta. Meil on arusaam, et keeldu siiski ei rakendata, jäi Kaare lootusrikkaks. Me oleme arvestanud sellega, et Venemaa eksport on ajutine, kommenteeris novembris Äripäevale Nõo Lihatööstuse juht Toomas Kruustük, kes saadab Venemaale üle nädala keskeltläbi 1,5 tonni lihatooteid. Sama juhtus ka aastal. Tookord viisime Venemaale 40% oma toodangust, rääkis Kruustükk. Harry Tuul 2918 tonni vorsti, konserveeritud liha ja kõrvalsaadusi on Eesti ettevõtted eksportinud sel aastal Venemaale. 1,5 tonni lihatooteid saadab üle nädala Venemaale Nõo Lihatööstus. TAUST Venemaa ei luba juba teist aastat lihatoodete eksporti Poolast, kuna väidetavalt käib sealtkaudu keelatud lisaks Rumeenia ja Bulgaaria lihale ka Hiina sealiha ja India veiseliha salakaubavedu. Vihane Poola blokeeris seepeale novembris ELi ja Venemaa vahelise uue partnerlusleppe sõlmimise. Veterinaar- ja toiduameti andmetel on lihatoodete ekspordiluba Venemaale viiel firmal: Nõo Lihatööstus, Rakvere Lihakombinaat, Nõo Lihatööstus, Wõro Kommerts Wõro Vorstitööstus, V.G.A. Kaubandus. Otsus Prokurör peab karistust liiga leebeks Kohus karistas endist kohtutäiturit kuritarvituse eest aastase vangistusega Foto: Väinu Rozental KRIMI Eestlastel kahtlus 140 kullaäriröövis 140 Euroopas sooritatud kullassepa- ja kellaäriröövis kahtlustatakse eestlastest kurjategijaid, vahendas Päevaleht Online lehte Helsingin Sanomat. Eestlaste saagiks pakutakse 25 miljonit eurot (391 mln kr). Lehe teatel on eestlaste jõugud tegutsenud terves Euroopas. Soome politsei kahtlustab, et röövidega on seotud mitusada inimest. PETTUS Miljonär süüdistab Citibanki pettuses Saksa miljonär nõuab kohtus Citibanki tehtud kahju hüvitamist. Advokaat Michael Werderi sõnul on pank lasknud aastaid Ekskavaator planeer- ja kaevekopaga koos kogenud juhiga ootab tööpakkumisi. Transport Tallinna piires tasuta. Peter Mikutta kontolt raha välja petta, sest ei ole suutnud raha liikumist kontrollida. Endist Citibanki töötajat süüdistatakse selles, et ta võltsis Mikutta allkirja ja suunas miljonäri raha oma kontodele. VIIRUS Skype is levib ussviirus Interneti turvaettevõte Websense avastas ussviiruse, mis levib Skype is, kirjutas ZDNet. Esialgsetel andmetel laseb viirus Skype Chatis alla laadida ja käivitada sp.exe-nimelise faili. Kui fail avatakse, installeerib see spioonitarkvara, mis võib salasõnu ja isikliku infot varastada. Websense i andmetel on viirus pärit Aasiast, tõenäoliselt Lõuna-Koreast. Harju maakohus mõistis esmaspäeval endise kohtutäituri Helmi Kadaku süüdi ametiseisundi kuritarvitamises ning määras karistuseks aasta vanglat. Karistust ei pöörata siiski kohe täitmisele, kui Kadak ei pane kolmeaastase katseaja jooksul tahtlikult toime uut kuritegu. Süüdistuse järgi kuritarvitas Kadak Tallinna linnakohtu täitevosakonna kohtutäiturina aastal oma ametiseisundit ning müüs võlgla- se teadmata, ebaseaduslikult ning turuhinnast tunduvalt odavamalt maha tema korteri. Kohtutäitur ei selgitanud välja võlglasele kuuluvat muud vallasvara ning müüs võlglase vähemalt krooni maksva korteri maha krooniga. Kadakut süüdistati ka kelmuses, kuid siin mõistis kohus endise täituri õigeks. Süüdistuse järgi aitas Kadak aasta detsembris oma tuttaval petta välja ühe krooni võlgu olnud mehe korteri Tallinnas Paldiski maanteel. Kadak sõlmis koos võltsdokumentidega varustatud ja notari juures võlglasena esinenud mehega võlglase korteri ostu-müügilepingu, mistõttu korteri tegelik omanik jäi oma alaealiste lastega lageda taeva alla. Praegu töötab Kadak tööturuametis konsultandina. Ma ei ole kohtuotsusega rahul ning kindlasti kaebame edasi, kommenteeris ta. Kohtuotsuse lubas edasi kaevata ka prokurör Natalia Miilvee, kes ei ole nõus otsuse õigeksmõistva osaga. Gea Velthut-Sokka TSITAAT Ma ei ole kohtuotsusega rahul ning kindlasti kaebame edasi. Helmi Kadak, süüdi mõistetud endine kohtutäitur Ispo Transport OÜ Info ispo@ispo.ee

4 Äripäev 20. detsember 2006 toimetaja Raimo Ülavere, tel , e-post 4 UUDIS Reiljani luksusautol Villu Reiljan keeldub ütlemast luksusauto rendihinda Martin Hanson Endine keskkonnaminister, Rahvaliidu esimees Villu Reiljan rendib üle miljoni krooni maksvat Volkswagen Phaetonit jahilaskja Hannes Kuusmikult, rendisummat keeldus eksminister avalikustamast. Villu Reiljan kinnitas eile elektronkirjas, et rendib autot kaasjahimees Hannes Kuusmikult. Kuid kuna viimane ei soovi ajakirjandusega suhelda ega avaldada nendevahelisi kokkuleppeid, ei andnud ka Reiljan teada luksusauto rendihinda. Paberid näitavad erakonna toetamist Reiljan kinnitas, et kuluhüvitist ta Riigikogust auto rentimiseks võtnud ei ole. Samas kirjas väitis Reiljan, et Kuusmikud ei ole Rahvaliidu toetajad. Ametlikud dokumendid näitavad siiski, et Hannese isa, endine tööstur Rein Kuusmik toetas Rahvaliitu aastal poolesaja tuhande krooniga. Reiljan usub vanarahvatarkust Usun ikka veel vanarahvatarkust, et õige hõlma ei hakka keegi, lisas Reiljan. Numbriga 454 MEH Volkswagen Phaetoni omanikult Hannes Kuusmikult ja tema isalt Reinult eile renditehingu kohta kommentaare saada ei õnnestunud. Kuna luksusauto kuulub Hannes Kuusmikule kui eraisikule, siis peab ta Reiljanilt saadud renditulu deklareerima maksuametile. Perekond Kuusmik jagab Villu Reiljani jahikirge 28aastane ärimees Hannes Kuusmik, kellele kuuluva Volkswagen Phaetoniga sõidab ringi Rahvaliidu juht Villu Reiljan, peab jahist väga lugu ning kuulub Eesti jahilaskurite paremikku. Virumaa äriperekonda kuuluv Hannes Kuusmik on võitnud mitu jahilaskmise võistlust ning on peale selle kõva jahimees. Praegugi võib tema lastud karust tehtud jahitrofeed imetleda Sagadi metsamuuseumis. Jahimees on ka Hannese isa Rein Kuusmik, kunagine Repo Vabrikute omanik. Hannes Kuusmik omanik pisifirmades Äriregistri andmeil kuulub Hannes Kuusmikule kaks ettevõtet: jahimajandust korraldav OÜ Mahu Jahipiirkond ja kütuse hulgimüügifirma OÜ Alpaca Technology. Mahu Jahipiirkond pole just suur firma eelmisel aastal müüs jahindusega seotud teenuseid nii eestlastele kui ka välismaalastele kõigest krooni eest ning jäi kahjumisse. Alpaca Technology ostis Hannes Kuusmik aastal Mihhail Kisseljovilt ja Jevgeni Bolšakovilt ning sai siis ettevõtte ainuomanikuks. Eelmisel aastal lõi ettevõte peamiselt kontakte ning tänavu on plaanis alustada masuudi vahendamist, seisab ettevõtte eelmise aasta aruandes. Firma käive oli eelmisel aastal 2 miljonit krooni ning kasum krooni. Varem on firma müünud laevakütust ning taotlenud strateegiliste kaupade vahendajate registrisse kandmist. Aastaaruande koostamise ajaks polnud firma sinna veel kantud. Rein Kuusmikul oma investeerimisfirma Rein Kuusmik on OÜ Aaber Holding ja OÜ RK Investeering juhatuse liige, nende kaudu haldab ta investeeringuid, sh kinnisvarasse tehtud investeeringuid. Aaber Holding sai aastal tulu ligi 42 miljoni krooni, mis tuli Repo tehase aktsiate müügist ja aastal on ettevõte teinud finantsinvesteeringuid ning teeninud vastavalt 3,1 ja 1,1 miljonit krooni tulu. Äripäeva selle aasta rikaste edetabelis hoidis Kuusmik 422. kohta. Poliitikutega on Rein Kuusmik ka varem kokku puutunud, aasta sügisel sai ta pooleks aastaks poliitikute juhitud Tallinna Sadama nõukogu liikmeks.

5 toimetaja Raimo Ülavere, tel , e-post TSITAAT Usun ikka veel vanarahvatarkust, et õige hõlma ei hakka keegi. Villu Reiljan, Riigikogu liige, Rahvaliidu esimees 1,5 miljonit krooni maksab Volkswagen Phaetoni kalleim mudel, millel kapoti all 6-liitrine mootor. MIS ON MIS Volkswagen Phaeton Volkswagen toodab oma luksuslikemat mudelit Phaeton aastast. Mudel on samas hinnaklassis Jaguar XJ, BMW 7-seeria ja Mercedes-Benzi S-klassiga. Eestis on registreeritud 42 sellist masinat. 20. detsember 2006 Äripäev UUDIS 5 Kõige odavama, 3,2-liitrise bensiinimootoriga masina saab esindusest välja veeretada krooni eest. Luksuslikuma ja uuendusliku W12 mootoriga masina eest, millel tuksub kapoti all juba 6-liitrine mootor, tuleb välja käia ligikaudu 1,5 miljonit krooni. jahisõbrast omanik Endine Repo Vabrikute omanik Rein Kuusmik kaheksa aastat tagasi oma tehase katusel koos poegade Priidu ja Hannesega. Viimane on ka Villu Reiljanile renditud luksusauto omanik. Foto: Boris Mäemets ÜKS KÜSIMUS Kas näete selles, et tipppoliitik rendib eraisikult luksusautot ja keeldub avalikustamast rendileandjat ja rendisummat, eetilist probleemi? Erakonnaseaduse järgi ei tohi erakond vastu võtta anonüümset ega varjatud annetust. Varjatud annetuseks loetakse mis tahes kaupade või teenuste õiguste loovutamist erakonnale tingimusel, mis ei ole kättesaadavad teistele isikutele. Info puudus ja/või salastatus rendileandja ning summa kohta viitavad aga just sellele, et omavahelise kokkuleppe tingimused pole kättesaadavad teistele isikutele. Eeltoodu rikub võrdse kohtlemise printsiipi, mis on taunitav mitte ainult eetiliselt, vaid ka juriidiliselt. Läbipaistvuse printsiip peaks olema iga poliitiku tegevuse alustala. See tekitab rahva usalduse ning teenib seeläbi lõppkokkuvõttes poliitiku enda huve. Kristi Lõuk, TÜ eetikakeskuse projektijuht Kas tegemist võib olla varjatud toetusega? Eesti Vabariigi põhiseadusest tulenevalt kehtib meil lepinguvabaduse põhimõte. Ehk siis igaüks võib sõlmida ükskõik kellega, ükskõik mis vormis ja mis tahes sisuga lepingu juhul, kui see pole seadusega vastuolus. Mart Siilivask, prokuratuuri pressiesindaja TAUST Kahtlase väärtusega kingitused tipp-poliitikuile TSITAAT Edgar Savisaare raamatuäri Keskerakonna esimees Edgar Savisaar sai aastal enam kui miljon krooni toetust, et anda välja oma memuaaride raamat Peaminister. Suurimad raamatu ilmumise toetajad olid ärimehed Alexander Kofkin, Urmas Sõõrumaa, Oliver Kruuda, Toomas Annus ning Rein Kilk. Raamatut trükiti eksemplari suuruses tiraažis ning see on tõlgitud juba ka soome keelde. Raamatu trükkimine läks maksma 1,1 miljonit krooni ning kogu summa tuli sponsoritelt. Arvestades seda, et Keskerakonna kontorites oli raamat 400 krooniga müügis ning ega edasimüüjadki seda palju odavamalt ei saanud, teeniks Edgar Savisaare firma eksemplari suuruse tiraaži pealt kokku tublisti üle 4,5 miljoni krooni. Jüri Ratta piparkoogitainas Tallinna kaubanduskeskustes ja turgudel jagati pühapäeval Tallinna linnapea Jüri Ratta ning tema isa Reinu pildiga piparkoogitainast. Tegemist on minu ja minu isa heateoga, sõnas Jüri Ratas kommentaariks, keeldudes avalikustamast aktsiooni maksumust ning rahastajat. Edgar Savisaare majaafäär Oliver Kruuda müüs paar aastat tagasi Keskerakonna esimehele Edgar Savisaarele kinnistu Keila-Joal krooniga, hilisem analüüs kinnitas, et kinnistu oli väärt üle kahe korra enam. Läbipaistvuse printsiip peaks olema iga poliitiku tegevuse alustala. Kristi Lõuk, TÜ eetikakeskuse projektijuht Reiljan Kaitseliidu maaäris Eile hommikul oli Villu Reiljani kasutuses oleva Volkswageni tagaakna alla hooletult heidetud väljatrükk maa-ameti kaardist, kus märgitud kinnistu naabruses asub KIK rahastatud Kaitseliidu õppekeskus. Kaardil oli märgistatud 390 hektari suurune kinnistu Jõgevamaal Puurmani vallas, millega külgnevatel kinnistutel on Kaitseliidu Jõgeva maleva haldus- ja õppekeskus. Eelmisel kevadel eraldas Reiljani juhitav Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) õppekeskuse rajamiseks 15 miljonit krooni. Kuna sellest aga jäi väheseks, eraldas KIK veel 7 miljonit krooni. Sellel sügisel nurgakivi saanud keskus peaks valmis saama uuel aastal. Kaitseliidu Kinnisvara ostis suvel krooni eest õppekeskuse tarvis kolm kinnistut, kokku ligi 25 hektarit. Eesti suurim ja tuntuim alkohoolsete jookide tootja ja maaletooja AS LIVIKO otsib oma meeskonda VÕTMEKLIENDIHALDURIT Autos lebanud kaardil on kinnistu ümber joonistatud kinnistust mitu korda suurem piirjoon. Puurmani vallavalitsuse maanõunik kinnitas, et tema teada mingeid laiendusi õppekeskusel plaanis ei ole. Jõgeva maleva pealik Janno Rosenberg tunnistas, et Kaitseliidu ala laiendamine on siiski mõttes olnud. Õppekeskuse jaoks on meil maad piisavalt, kui juurde on vaja, siis harjutusväljakuteks. Äripäev Tööülesanded: Liviko toodangu turustamine suhtlemine suurklientidega olemasolevate kliendisuhete hoidmine ja arendamine turunduspoliitika elluviimine müügiplaanide täitmine jooksev analüüs ja aruandlus müügijuhile Nõudmised kandidaadile: vähemalt 3-aastane müügitöö kogemus väga hea eneseväljendus-, läbirääkimis- ja suhtlemisoskus Eesti kaubandusmaastiku põhjalik tundmine orienteeritus meeskonnatööle hea organiseerimisvõime ja vastutustunne arvutioskus (Excel, Word) stressitaluvus soov pühenduda aastateks lojaalsus ettevõttele vanus alates 25. eluaastast autojuhiluba Kasuks tuleb: töökogemus alkoholikaubanduses vene ja inglise keele oskus esinemisoskus, tootekoolituste läbiviimise oskus Ettevõte pakub: motiveerivat töötasu arenemisvõimalust noores ja professionaalses meeskonnas väljakutseid ja eneseteostamise võimalust pidevat täiendkoolitust Töökoht: Tallinn Tööle asumise aeg: kohe CV saata hiljemalt 29. detsembriks 2006 aadressil liviko@liviko.ee või AS Liviko, Masina 11, Tallinn. Kontakttelefon

6 Äripäev 20. detsember UUDIS toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel , e-post gea.velthut-sokka@aripaev.ee Tallinna Vesi vedas tallinlasi torutöödega alt Linnavalitsus kohendas sügisel lepingut Tallinna Veele sobivaks Lemmi Kann lemmi.kann@aripaev.ee Tallinna Vesi suutis aastal tellitud kanalisatsioonitöödest teha vaid veidi üle poole, ent maksma läks see pealinna maksumaksjale sama palju, nagu oleks valmis tehtud kõik lubatud tööd. Kokku vähenesid kanalisatsiooni tarbeks tehtud kulutused vaid seitse protsenti, ehkki valmis sai vaid 62 protsenti planeeritust. Tallinna linnavalitsus aga ei kavatse veefirmat karistada, vaid vormistas novembri lõpus uue kokkuleppe. Abilinnapea Olga Sõtnik on vastuses linnavolikogule öelnud, et kanaliseerimistööde riigihangete puhul arvestati hindade tõusuga ehitushinnaindeksi võrra, mis on statistikaameti andmetel keskmiselt 6,5%. Novembri lõpus linnavalitsuses muudetud kanaliseerimistööde plaanist selgub aga, et tegelikult tehti töid mõne objekti puhul peaaegu kaks korda kallimalt, kui võrrelda paigaldatud torude pikkust ja maksumuse suhet arvudega, mis linnavalitsus märtsis Tallinna Veega kokku leppis. Hinnatõus oli ootamatult suur Sõtnik põhjendas vahet ehitushindade tõusuga maksumus kalkuleeriti aasta hindadega. Seejuures näitab Sõtnik näpuga Tallinna Vee poole arvutused tegi firma, mitte linnavalitsus. Planeeritud tööd jäid tegemata ajutise hinnatõusu tõttu, tunnistas ka Tallinna Vee arendusteenistuse juht Virgo Roasto. Tema sõnul arvestati märtsis, kui esialgne töö- plaan koostati, ehitusbuumiga kaasneva mõningase kallinemisega, kuid ootamatult tekkis augustis-septembris tööjõupuudus, mis tõstis ehitushindu lausa mitu korda. Kuna hankeid alustati aprillis-mais ja need võtsid mitu kuud aega, jäädigi hinnatõusule jalgu. Samas ei takistanud tööjõupuudus ja hinnatõus kokkuleppeid täitmast teistel Tallinna linnavalitsuse tellimusel kanalisatsioonitrasse ehitavatel firmadel. Esmar Ehitus, Tehnovõrkude Ehitus ja Teede REV-2 suutsid lubatud tööd ette nähtud raha eest valmis teha. Elanikel jäid lubatud torud saamata Tallinna Vesi pidi linna tellimusel kanalisatsiooni rajama viies elamurajoonis Nõmmel, Kristiines, Haaberstis Veskimetsa tänaval, kesklinnas Luite asumis ning Pirital Meriväljal ja Mähel. Peaaegu kõik torusid oodanud Kristiine, Mähe, Veskimetsa ja kesklinna elanikud jäid sellel aastal kanalisatsioonist ilma. Tallinna Vesi lubas, et tööd tehakse ära aasta esimesel poolaastal, mil Roasto sõnul peaksid ehitushinnad olema oluliselt madalamad. 2Osaliselt oleme juba alustanud ehitushangetega, mille tulemused on näidanud, et hankepakkumiste käigus saadud hinnad on vastavuses meie eelarves planeeritud hindadega, ütles Roasto. Samas ei välista ta, et hanke hinnad kujunevad aasta teisel poolel oodatust kõrgemaks. Vastavalt linnavalitsuse ja Tallinna Vee aastal sõlmitud lepingule pidi Tallinn olema kanaliseeritud aasta lõpuks. Praegune lõpptähtaeg aasta 1. aprill lepiti kokku mullu. Tallinna Vee arendusteenistuse juht Virgo Roasto lubab, et pooleli jäänud torutööd tehakse valmis tuleva aasta esimeses pooles. 62 protsenti lubatud kanaliseerimistöödest on tänavu Tallinna Vesi teinud. VÕRDLUS Sügisel tegi Tallinna Vesi aastaplaani kevadisest väiksemaks ASi Tallinna Vesi kanalisatsiooni ja sademevee rajatiste a plaan reovee kanalisatsioon sademevee kanalisatsioon torustiku kinnistute maksumus torustiku maksumus pikkus, m arv kroonides pikkus, m kroonides märts nov Allikas: Tallinna linnavalitsus Foto: Veiko Tõkman PÕLTSAMAA LINNAVALITSUS MÜÜB KIRJALIKUL EELLÄBIRÄÄKIMISTEGA PAKKUMISEL HOONESTATUD KINNISTU KESKLINNAS (kinnistu registriosa nr ; katastritunnus 61701:006:0370, kinnistu suurus 4525 m 2 ) asukohaga J. Kuperjanovi tn 2, Põltsamaa linn. Tingimustega saab tutvuda kodulehel Ruumidega saab tutvuda kohapeal, eelnevalt kokku leppides telefonil või , majandusnõunik Maimu Kelder. Energeetika Soome tahab end elektriga rohkem ise varustada Soome ei anna Venemaale merekaabli luba Soome kaubandus- ja tööstusministeerium lükkas eile tagasi firma United Power taotluse 1000megavatise merekaabli ehitamiseks Venemaa ja Soome vahele. Ministeeriumi teatel ei suutnud loa taotleja tõestada, et suudab tagada piisava ja häireteta elektrienergiaga varustatuse. Lisaks oleks kaabli ehitus nõudnud Soomelt vähemalt 1,5 miljardi euro ulatuses täiendavaid investeeringuid ülekandevõrkude tugevdamiseks. Impordi asemel peab Soome pöörama enam tähelepanu sellele, et suudaks riigi energiavajaduse ise rahuldada, vahendas Bloomberg. Uue merekaabli ehitamine vähendaks kodumaist elektri ja soojusenergia koostootmist ning aeglustaks oluliselt uute kodumaiste energialahenduste elluviimist, ütles Soome tööstus- ja kaubandusminister Mauri Pekkarinen. Impordi suurendamisega oleks kodumaisest toormest toodetud elektrienergia osa praeguselt 34 protsendilt veelgi vähenenud. Läinud aastal moodustas elektrienergia import Venemaalt 13% Soome kogu elektrienergia tarbest. Loomulikult oleme me pettunud, ütles United Poweri juhatuse esimees Andras Szep. Firmal on 30 päeva aega vaidlustada ministeeriumi otsus kohtus. United Power esitas taotluse merekaabli rajamiseks Kernovost Kotkasse juba aastal. Investeeringu suuruseks oli arvestatud miljonit eurot. Hinnanguliselt oleks kaabli ehitus alandanud elektrienergia hinda Põhjala elektribörsil 3 9%. MIS ON MIS Projekt EI 150 km pikkune merekaabel Kernovo ja Kotka vahel võimsusega 1000 megavatti teostaja United Power, mille suuromanik Baltenergo Oktoobris ütles merekaabli projekti üks suuremaid vastaseid Venemaa Ühendatud Energiasüsteemide juht Anatoli Tšubais, et Venemaal tuleb elektrienergia eksporti vähendada nii palju kui võimalik, et rahuldada koduturu vajadused. Sirje Rank

7 toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel , e-post Mobiilside Kliente 113 protsenti elanikkonnast Operaatorid hämavad klientide arvuga Mobiilisideoperaatorid teatavad üksteise võidu klientide arvu kasvust, nii et kolme suurema operaatori aktiivsete SIM-kaartide arv ulatub juba 113 protsendini Eesti elanikkonnast. Turg on ilmselgelt küllastunud. Klientide arv on väga tundlik teema ning selle juures käib kõvasti vassimist, tõdes Bravocomi juhatuse esimees Peep Põldsamm. Operaatorite vahel käib tugev PR-võitlus, sest paljud inimesed teevad liitumisotsuse ettevõtte edukuse järgi. Samas on statistika läinud absurdseks, paratamatult ei räägi kõik elanikud mobiiliga, näiteks imikud ja vanurid, ütles Põldsamm. Tema andmetel kasutab mobiili 86 protsenti elanikkonnast ning neile võib lisada kõige rohkem viis protsenti topeltkliente, kes kasutavad kahte numbrit, millest üks võib olla näiteks valvesüsteemide või väravate jaoks. See on tõepoolest nii, et on neid, kes kasutavad mitut SIMkaarti, vastas EMT juhatuse esimees Valdo Kalm küsimusele, kuidas on võimalik, et kõikidel operaatoritel klientide arv kasvab. Tema sõnul on selle taga majanduskasv, mistõttu ärikliendid võtavad SIM-kaarte juurde, ja noored, kes kasutavad mitut SIM-kaarti. Kõige muutuvam osa on kõnekaardid. Näiteks EMT on sel aastal kasvatanud klientide hulka võrra, kuid enamik sellest on tasuta jagatud Ratemobiili kõnekaarti. Samas on EMT ainus, kes avalikustab lepingulisi kliente ning neil on lepingute arv ka kasvanud. Tele2 ja Elisa jätavad lepinguliste klientide arvu aga börsifirma staatusele viidates avalikustamata, mis võimaldab neil statistikaga hämada. Elisa suhtekorraldusjuhi Regina Salmu sõnul arvestab Elisa kõnekaardiklientideks ainult neid, kes kasutavad SIMkaarti kuu aja jooksul. Samas EMT ja Tele2 lisavad statistikasse ka need, kes on kõnekaarti seitsme kuu jooksul kasutanud, lisas Salmu. Endine Eesti Posti juhatuse liige Kalle Tarien asub uuel aastal tööle Soome Postis. Tarien on nimetatud Soome Posti peamise äridivisjoni sõnumivahetusteenuste kirjaüksuse äriarenduse direktoriks alates 8. jaanuarist. Eesti Posti juhatuse liikmena töötas Tarien aastast, enne seda oli ta muu hulgas töötanud ka VISAs. Bravocomi juhatuse esimehe Peep Põldsammi sõnul vassivad operaatorid oma klientide arvuga. Foto: Julia-Maria Linna VÕRDLUS Mobiilikliente on elanikest rohkem klientide arv okt, mln 1,5 1,5 elanike arv 1,0 0, Allikas: mobiilioperaatorid 06 Tõesti, võrreldes aasta lõppsaldoga (42 000), on meie klientide arv vähenenud, tõdes Bravocomi juhatuse esimees Peep Põldsamm. Oleme panustanud uue strateegia väljatöötamisele ning pole sel aastal turundusele väga suurt rõhku pannud, lisas ta. TAUST Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetel omas aastal 79 protsenti leibkondadest vähemalt ühte mobiiltelefoni. Kui liita eelmise aasta mobiilsideoperaatorite avaldatud klientide arv, tuleb mobiilside penetratsiooniks 108 protsenti (aktiivseid SIM-kaarte, võrreldes elanike arvuga) aasta kolmanda kvartali lõpu seisuga on see protsent juba 113, mis oleks veelgi suurem, kui ka Bravocom edastaks oma selle aasta andmed. Bravocomi klientide arv vähenenud Isegi kui klientide arv on vähenenud, on käive ja brutokasum suurenenud, ütles Põldsamm, vihjates truudele äriklientidele. Kui palju on Bravocom kliente kaotanud, Põldsamm ei öelnud, kuna firma edastab ettevõtte nõukogu otsuse kohaselt aasta klientide arvu aasta jaanuari lõpus. Töökoht Ülesandeks arendustegevus Venemaal Endine Eesti Posti juhatuse liige Tarien asub tööle Soome Postis Kalle Tarien Tarieni peaülesandeks Soome Postis saab sõnumivahetusteenuste arendamine Venemaal. Mul on tõsiselt hea meel võimaluse üle töötada Soome Postis. Dünaamiline, rahvusvaheline ja kaasaegne Soome Post annab mulle võimaluse kasutada oma rahvusvahelisi ja postimaailma kogemusi, ütles Tarien. Sõnumivahetusteenuste äridivisjon osutab kirjade, ajakirjanduse ja otseposti jaotusteenust firmadele, ettevõtetele ja eraisikutele. Divisjoni käive oli aastal 826 miljonit eurot, millest kirjaüksuse osa oli üle poole. aripaev.ee TEHNOLOOGIA Skype i asutajate raha MarkITs Nelja Skype i kaasasutaja loodud Ambient Sound Investments investeerib 31,3 miljonit Eesti krooni, et aidata kaasa MarkIT e-hankekeskkonna arendamisele, teatas firma. Investeering suunatakse äriklientide seas laialdaselt kasutatava e-hankekeskkonna ja teenuste arendamisse Eestis ning teistel turgudel. MarkIT alustab järgneva 18 kuu jooksul tegevust Tšehhis, Sloveenias, Slovakkias, Ungaris ja Poolas. KINNISVARA Kortermajad saavad remondiabi Majandus- ja kommunikatsiooniminister kinnitas täiendava 48 miljoni krooni eraldamise KredExile kortermajadele toetuste jagamiseks. Sellest 45 miljonit krooni on ette nähtud rekonstrueerimistoetusteks ja 3,25 miljonit krooni tehniliseks ülevaatuseks. KredEx avab uue toetuste vastuvõtu 10. jaanuaril, teatas ettevõte. KredExi eluasemetoodete divisjoni juhi Mirja Adleri sõnul võetakse nüüdsest taotlusi vastu ainult tähitud postiga ning neid KredExisse enam tuua ei saa. LINNARUUM Tallinn annab Harjumäe üürile Tallinna linnavalitsus soovib seni suhteliselt vähe kasutatava Harjumäe muuta atraktiivseks linlaste kooskäimise kohaks, selleks kuulutatakse lähiajal välja Harjumäe kõlakoja läbirääkimistega pakkumise teel kümneks aastaks üürile andmise tingimused. Tänase linnavalitsuse istungi eelnõus on sätestatud, et Harjumäe kõlakoda remonditakse ja renoveeritakse kooskõlas muinsuskaitse eritingimustega, teatas Tallinna linnavalitsus. Konkursi võitjal on kohustus investeerida ühe aasta jooksul pärast lepingu sõlmimist vähemalt viis miljonit krooni ja linnale tasuda ühe ruutmeetri eest üüri 25 krooni. Kindlasti pole meie eelistus eliitrestoran või merevaigumüüjad, ütles abilinnapea Taavi Aas. VÄLISPOLIITIKA Paet avas Gruusias Eesti saatkonna Esmaspäeval kohtus Gruusias visiidil viibiv välisminister Urmas Paet president Mihhail Saakašvili, peaminister Zurab Noghaideli ja riigiminister Giorgi Baramidzega. Paet avas Eesti saatkonna Tbilisis, mis on esimene Lõuna-Kaukaasias. President Saakašvili avaldas lootust, et nüüdsest suureneb oluliselt ka Eesti ärimeeste ja turistide huvi Gruusia vastu. Gruusia kavatseb järgmisel aastal alustada saatkonna rajamist Tallinna. VKG OIL AS 20. detsember 2006 Äripäev UUDIS 7 VKG OIL AS plaanib ehitada Kohtla-Järvele põlevkiviõlitehase. Ehitusprojektiga on ette nähtud raudbetoonvundamendi ja monoliitse raudbetoonist karkassi ehitamine destillatsiooniseadme hoonele kõrgusega 40 m ja kondensatsiooniseadme hoonele kõrgusega 13 m. Ligikaudne mullatööde maht on m³ ning betoonitööde maht on kuni m³. Samaaegselt tuleb demonteerida olemasolevate hoonete raudbetoonvundamendid ja -põrandad. Olemasolevate vundamentide maht määratletakse eraldi. Nulltsükkel plaanitakse valmis ehitada 31. maiks Hoonete karkasside ehitustööde lõpptähtaeg on aasta lõpp. Ehitusorganisatsioone, kes soovivad osaleda nimetatud tööde teostamise konkursil, palume saata avaldus konkursil osalemiseks hiljemalt 5. jaanuariks Koos avaldusega palume esitada rekvisiidid, tõend ettevõtte tulude kohta ja aastal, informatsioon tehnilise varustatuse kohta ja nimekiri kahe viimase aasta jooksul teostatud analoogsete tööde kohta. Dokumendid esitada aadressil Järveküla tee 14, Kohtla-Järve, VKG OIL AS või elektronposti aadressil nikolaev@vkg.ee või faksil VKG OIL AS VKG OIL AS vajab mittestandardseid seadmeid põlevkiviõlitehase ehitamiseks Kohtla-Järvele. Seadmete tüübid: tsüklonid, suure läbimõõduga torud, toiteseadmed, kolonnid jm üldkaaluga kuni 1000 tonni. Töörõhk kuni 0,5 bar. Gabariitmõõtmed alates 2 m kuni 36 m. Materjal süsinik- ja roostevaba teras. Eesti ettevõtteid, kes soovivad osaleda nimetatud tööde teostamise konkursil, palume saata avaldus konkursil osalemiseks hiljemalt 5. jaanuariks Koos avaldusega palume esitada rekvisiidid, informatsioon tehnilise varustatuse kohta ja nimekiri kahe viimase aasta jooksul tehtud analoogsete tööde kohta. Dokumendid esitada aadressil Järveküla tee 14, Kohtla-Järve, VKG OIL AS või elektronposti aadressil nikolaev@vkg.ee või faksil

8 Äripäev 20. detsember UUDIS RAHANDUS EVPd kaovad börsilt nädala pärast Järgmisest kolmapäevast alates ei saa börsil enam erastamisväärtpaberitega (EVP) kaubelda. Tänavu 31. detsembril lõpeb erastamisväärtpaberite (EVP) kasutamine erastamise maksevahendina, teatas börs. Erastamisseaduse järgi kustutatakse kõik selleks tähtajaks kasutamata EVPd väärtpaberikontodelt. Alates 27. detsembrist on kauplemine EVPdega Tallinna börsil peatatud ja alates järgmise aasta 1. jaanuarist lõpeb EVPdega kauplemine Tallinna börsi vabaturul. KRIMI Piirivalvurid leidsid piiritusejuhtme Narva-Jõesuu piirivalvekordoni patrull avastas 1700 meetrit piiritusejuhet, kirjutas Põhjarannik. Uurimise käigus avastati 20millimeetrise läbimõõduga voolikujupid, mis olid hoolikalt kinnitatud Narva jõkke suubuva väikese Tõrvajõe põhja. Juhe oli paigaldatud vähekäidavasse kohta ning ilmselt oli see mõeldud piirituse või kütuse ebaseaduslikuks ümberpumpamiseks. Voolikud on uued, on näha, et neid pole veel kasutatud, kommenteeris Kirde piirivalvepiirkonna staabi töötaja Valeri Kiviselg. STATISTIKA SEB kergitas Leedu palgaprognoosi Leedu kasvava majanduse tõttu tõstis SEB Vilniaus Bankas palgakasvu ennustust. SEB analüütiku Gitanas Nauseda sõnul võivad palgad aastal tõusta kuni 17%, varasem ennustus oli 14,5%, kirjutas Bloomberg. Leedu palgad kasvasid kolmandas kvartalis 19,9%, Lätis 22,8% ja Eestis 16,5%. Leedus on oodatav palgakasv 15% aastal ja 13% aastal. PROGNOOS Soome ootab suurt majanduskasvu Soome rahandusministeerium ennustab tänavuse aasta Soome majanduse kasvuks rekordilised 5,9 protsenti, mis on protsendi võrra suurem kui kevadine ennustus, kirjutas postimees.ee. Soome eksport on tänavu kasvanud ligi 11%, import 5%, teatas YLE. Majanduskasv on vähendanud Soomes ka töötust: tänavu ennustatakse töötuse langemist 7,8 protsendini, järgmisel aastal 7,4 protsendini. SMS-laen murrab turule Aastane intress üle 400% Peeter Raidla peeter.raidla@aripaev.ee SMS-laenude pakkujad on senise eduga rahul, ehkki kliendile on saadav laenuraha ülikallis arvestuslik aastaintress ulatub üle 400 protsendi aasta läheb Eesti majanduse ajalukku SMS-laenude turule jõudmisega. Üks esimesi SMS-laenude pakkujaid, OÜ SMS Laen juhatuse liige Toomas Allikas leidis, et aastapõhise intressi arvutamine teenustasu aluseks võttes pole õige. Tegu on ikkagi lühiajalise laenuga, mida antakse paariks nädalaks või kuuks. Ja nagu aeg on näidanud, on inimestele sellist laenu vaja. Kliendile on esmatähtis laenu saamise lihtsus ja turvalisus ning meil on sellega kõik korras. Samas oli ta sunnitud tõdema, et probleeme on neil tekkinud umbes kümnendikuga kõigist laenuklientidest, kuid nende lahendamisel on SMS Laenul abiks üks nende aktsionäre, AS Era Liisingu Inkassoteenused. Inkassofir- Pankadel asendavad SMSlaenu arvelduskrediit ja krediitkaart. Küsimusele, kas Hansapank kavatseb hakata SMSlaene pakkuma, vastas panga meediasuhete juht Kristiina mast on meil suur abi. Meie laename ja kui tekib raha tagasisaamisega raskusi, nõuavad nemad laenu tagasi, selgitas Allikas. Osaühingu Private Loan Solutions juhatuse liige Indrek Goldberg märkis samuti, et lühiajaliste laenude puhul pole õige aastaintressiga manipuleerida. Arvestuslik aastaintress võib ju olla üle 400 protsendi, kuid see ei tähenda ju, et iga miljoni pealt on võimalik 4 miljonit krooni teenida. SMS-laenude kasumlikkus on võrreldav Eesti ettevõtluse keskmise rentaablusega, märkis Goldberg. Ta lisas, et nende firma on jõudnud SMS-laene pakkuda vaid mõned nädalad. Jõulude eel ja ajal on raske ebaedukas olla. Pakkujaid on tõesti palju ja konkurents on tihe. See, kes SMS-laenude turul püsima jääb, selgub ilmselt kuskil märtsis, pakkus Goldberg. Ainsa pangana SMS-laene pakkuva Balti Investeeringute Grupi Panga juhatuse esimees Targo Raus sõnas, et nemad alustasid SMS-laenude pakkumist vähem kui kuu aega tagasi ning seetõttu on ka vara midagi öelda. Vähemalt esialgu tundub küll, et sellel laenutootel võib menu olla, tõdes ta. Raus lisas, et nemadki ei ole SMS-laenudele otsest intressiprotsenti fikseerinud, on vaid nn teenustasu: Kui see tasu protsentideks ümber arvestada, siis tuleb see aasta kohta tõepoolest üsna kõrge. Tamberg, et neil on sama vajaduse kui kiiresti on juurde vaja väiksemat rahasummat katmiseks juba olemas mitu mugavat ja odavamat toodet, milleks on arvelduskrediit ja krediitkaart. Sama võib öelda kõigi Eesti pankade kohta. toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel , e-post gea.velthut-sokka@aripaev.ee Sõnum annab SMS-laenu võtjale märku, et raha on kohale jõudnud, 3000kroonise laenu tagasimakse on 3700 krooni ja tähtaeg 1. jaanuar Foto: Raul Mee Pangad pakuvad SMS-laenu asemel krediitkaarti Tamberg toonitas, et nii krediitkaardi kui ka arvelduskrediidi puhul tuleb intressi tasuda vaid kasutatud krediidisumma pealt. Mis puudutab mobiiltelefoni kaudu pakutavaid teenuseid, siis pangad on juba mitu aastat pakkunud oma klientidele mobiilimakse lepinguid. Näiteks Hansapangal on praeguse seisuga sellise lepingu sõlminud üle kliendi. Konkreetselt Hansapanga kliendid teevad kuus enam kui mobiilimakset. Palk Ametiühing nõuab järgmisel aastal palga tõstmist kokku 40% võrra ÜLEVAADE SMS Laen OÜ asutatud: mai 2006 omanikud, (%): Aimar Jürimäe (25,6), Toomas Allikas (25,6), Tootal Kinnisvara (24, Talis Toompere), Era Liisingu Inkassoteenused (20, Aare So saar) Ferratum Estonia OÜ asutatud: märts 2006 omanikud: JT Family Hol ding Oy (100, Soome, Jorma Olavi Jokela) Private Loan Solutions OÜ asutatud: juuli 2006 omanikud: ATA Investments (25, Art Andres son), GR Invest (25, Gert Roo saar), Pikk Invest (25, Andrus Pikk), I.G. Capital In vestments (25, Indrek Goldberg) Moneytrade OÜ asutatud: apr 2006 omanikud: Roman Tšerkesov (55), Andrei Kjahrenov (45) Raha24 OÜ asutatud: okt 2006 omanikud: Mart Kolu (60), Martin Kolu (20), Urmas Kokmann (20) Monetti OÜ asutatud: sept 2006* omanikud: Brandberg (51, Raivo Aavisto), Monetti Oy (46,6, Soome) Mobile Credit Baltic OÜ asutatud: nov 2006 omanikud: MCB Holding Ltd (100, Malta) Balti Investeeringute Grupi Pank AS asutatud: 1992 omanikud: Parvel Pruunsild (50), Vahur Voll (50) *Äriühing loodi veebr 2004, praeguse nime ja omanikud sai sept Allikas: Äripäev, äriregister VÕRDLUS Suurim intress Mobile Creditil aastaintress, % Mobile Credit Baltic 520 BIG 457 SMS Laen, Raha Private Loan Solutions 424 Monetti 422 Moneytrade, Ferratum Estonia 420 Allikas: Äripäev Kreenholmi ametiühing ähvardab aktsioonidega Kreenholmi ametiühing nõudis tekstiiliettevõtte juhtkonnalt, et see tõstaks aastal palka kahel korral 20 protsenti, kirjutas Põhjarannik. Eelmisel nädalal anti Kreenholmi vabrikute töökollektiivide 72 usaldusisiku allkirjaga kiri edasi Rootsi kompanii Boras Wäfveri juhatuse liikmetele, kellele kuulub Eesti Kreenholmi Valduse AS. Ametiühingujuhid otsustasid koosolekul nõuda töötajatele 1. jaanuaril 20protsendilist palgatõusu, lisaks peaks palk 1. juulil veel kord sama palju tõusma. Kirjas oma nõudmised esitanud autorid andsid üheselt mõista, et kui ettevõtte töötajate nõudmisi ei täideta, kavatsetakse korraldada protestiaktsioone. Ettevõtte juhid nõustusid tõstma palka jaanuaris 12,5 ja juulis veel 5 protsenti. Kuid ametiühingu arvates polnud see piisav. aripaev.ee Müüa ärimaa Nõmmel m2 võimalik muuta sihtotstarvet elamumaaks Hind 2200 krooni m2 Info tel: ; info@villems.ee Müüa kõigi mugavustega esindusauto BMW 745D Tumehall met. 2005, Nasca Cream Beige Rohkem infot Tel

9 toimetaja Gea Velthut-Sokka, tel , e-post Maks Kiiresti arenevad lennufirmad jääksid kaotajaks EL paneb lennufirmad saaste eest maksma Euroopa Komisjon peaks täna esitama ettepaneku liita kiiresti kasvav lennuliiklus kliima soojenemist põhjustavate heitmete vähendamise süsteemi. Nii nagu elektri- ja soojatootjad praegu, hakkaksid ka lennufirmad aastal üle lubatud normi atmosfääri paisatud heitmekoguste eest maksma või vastupidi, saaksid võimaluse kasutamata heitmekoguse börsil rahaks teha. Plaani on juba kritiseerinud nii lennufirmad kui ka ELi kaubanduspartnerid. USA ähvardas lausa kohtuga, kui EL peaks oma keskkonnanõuded normiks seadma ka USA lennufirmadele. Lennufirmad nurisevad, et niigi on raske ots otsaga kokku tulla. Me oleme tegevusharu, mis pole viimased viis aastat kasumit näinud. Kui nüüd otsustatakse lennufirmad süsteemiga liita juba aastal, läheb meil veelgi raskemaks, kommenteeris ELi kava Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsiooni pressiesindaja. Esialgu puudutaks muudatus Euroopa firmasid Esialgu rakenduks plaan siiski vaid Euroopa lennufirmadele Euroopa Liidu piires, kirjutas sel nädalal Financial Times. Lehe andmeil on plaani kõige vastuolulisem osa, mis nõuaks heitmete vähendamist ka Euroopas maanduvatelt ja õhku tõusvatelt kolmandate riikide lennufirmadelt, vähemalt aastani 2013 edasi lükatud. Lootus on, et selleks ajaks on juba olemas ülemaailmne heitmekogustega kauplemise süsteem, mis võtab suhetes kaubanduspartneritega pinget maha. Praegu on USA ELi ühepoolset tegevust väga teravalt tauninud. Mõjude analüüsi järgi kerkiks rahvusvaheliste lendude pileti hind ligi 35 euro ehk 550 krooni võrra. Et vältida heitmekogustega kauplemise süsteemi juurutamisel tehtud vigu, kus liikmesriigid jagasid heitmelubasid liiga heldelt ja tekitasid ülepakkumise, tahab Brüssel lennufirmadele lubade jagamist ise kontrollida. Meedia andmeil plaanib Brüssel 90% heitmelubadest jaotada lennufirmadele tasuta ning 10% panna oksjonile. Oluline on ka, millise perioodi järgi heitmelube jagatakse. Kui laeks seada praegune tase, mõjutaks süsteemi rakendumine enim kiire kasvuga lennufirmasid, nagu 550 krooni võrra võivad lennupiletid kallineda, kui ka lennufirmad peavad hakkama keskkonna saastamise eest maksma TSITAAT Me oleme tegevusharu, mis pole viimased viis aastat kasumit näinud. Rahvusvahelise Lennutranspordi Assotsiatsioon TÄHTAEG aastal hakkaksid ka lennufirmad üle lubatud normi atmosfääri paisatud heitmekoguste eest maksma Ryanair ja easyjet, mis lisavad lende just Euroopa liinidel. Lennufirmad põhjustavad 2 3% CO 2 -saastest Lennuliikluse arvele langeb maailmas praegu vaid 2 3% CO 2- heitmetest, kuid mure kliima soojenemise pärast kasvab ja nii ei jäeta kõrvale ühtegi tegevusala. Seda enam, et lennukiga reisimine on järjest populaarsem ja kasvab kiiresti, mis aastaks 2050 tähendab heitmekoguste kahekordistumist. Lisaks lennuliiklusele räägitakse üha rohkem vajadusest panna saaste eest maksma ka autotransport. Sirje Rank Statistika Portugali töötajal läheb pool palka maksudeks Iirlased maksavad palgalt ELis kõige vähem makse Iiri töölised maksavad oma palgalt kõige vähem makse, kõige madalamad tööjõukulud on ettevõtjate jaoks Euroopa Liidu riikidest Leedus. Nii selgub konsultatsioonifirma Deloitte Touche Tohmatsu võrdlusest, mis kõrvutab enam kui 10 töötajaga ettevõtete tööjõukulusid Euroopa Liidu 24 liikmesriigis. Käärid uute ja vanade liikmesriikide vahel on suured. Uuring näitab, et Iirimaa valitsus püüab jätkuvalt hoida maksu- ja sotsiaalkindlustuskulud võimalikult väiksed ja seega tööjõu hinna madalal, kommenteeris Deloitte i partner Pat Cullen. Samas viitas ta, et ELi uued liikmesriigid, kus tööjõukulud on ikka veel suhteliselt madalad, pakuvad Iirimaale üha rohkem konkurentsi, mis sunnib Iirimaad välisinvesteeringute saamiseks rohkem pingutama. Uuringu järgi maksavad iirlased oma palgalt vaid 6,34% maksudeks ja sotsiaalkindlustuseks, mis on madalaim määr Euroopa Liidus. Teisel kohal on Küpros 8,77 protsendiga. Kõige rohkem ehk peaaegu 50% tuleb oma palgast aga ära maksta Portugali töölistel, vahendas agentuur Bloomberg. Suurbritannias on vastav näitaja 23%. Võrdluse aluseks on abielupaar kahe lapsega, kus üks vanem käib tööl. Ettevõtjate jaoks on aga kõige madalamad tööjõukulud Leedus, näitab uuring, mille järgi keskmine palgakulu koos sotsiaalkindlustusmaksetega on Leedus aastas 5124 eurot ( krooni). Alla euro piiri jäid veel ka Eesti, Slovakkia ja Ungari, ehkki palgakasv on olnud kiire. Eestis on palgakulu uuringu järgi tänavu keskmiselt 9216 eurot ( krooni). Sirje Rank KÜTUS Lukoil kinnitas huvi Balti riikide vastu Lukoili juht Vagit Alekperov ütles Riias kohtumisel Läti peaministri Aigars Kalvitisega, et firmal on Balti riikide kütuseturul tõsised plaanid. Alekperovi sõnul plaanib firma juba lähiajal turule tulla Euroopa normidele vastava kütusega. Investeerime suuri summasid oma Venemaa tehaste moderniseerimisse, ütles Alekperov. Lätis plaanib Lukoil lähema 2 3 aasta jooksul kasvatada oma turuosa praeguselt 7 protsendilt protsendile. LENNUNDUS Abramovitš sihib Ungari lennufirmat Ungari riikliku lennukompanii Malev erastamiseks käivad läbirääkimised flylal Groupi, AirBridge i ja Aer Lingusega, teatas Ungari erastamisagentuur. Vene-Ungari ühisettevõte AirBridge il on seosed Vene ärimehe Boriss Abramovitšiga, kes tegi arvatavasti 160 mln eurose (2,5 mld krooni) pakkumise. Teadaolevalt on Leedu ettevõte flylal Group teinud väikseima, 120 mln eurose (1,8 mld kroonise) pakkumise, kirjutas Stand By News. ARVUTID Venemaa liigub ITs suurte sammudega Venemaa infotehnoloogiaja kommunikatsiooniministri Leonid Reimani teatel kasvasid sel aastal Venemaa programmeerimisteenused 80%, miljardilt dollarilt (12 mld kroonilt) 1,8 miljardile dollarile (21 mld kroonile). Ministri sõnul kasvab Venemaa programmeerimistööde maht aastaks kümme korda. Maailmaturg peaks kasvama 60 miljardilt dollarilt (720 mld kroonilt) 90 miljardile dollarile (triljonile kroonile), kirjutas Kommersant. PÕLLUMAJANDUS Kanep on USA tulusaim saadus Illegaalne marihuaana on USA kõige paremini tasuv põllumajanduskultuur, mille kasvatamine on viimase 25 aastaga kümnekordistunud, kirjutas The Register. DrugScience.orgi raporti kohaselt kasvatatakse USA tonni marihuaanat, mis on väärt 35,8 miljardit dollarit (430 mld krooni). Näiteks on kogu USA maisitoodang väärt vaid 23 mld dollarit (156 mld kr). TURISM Soome tuleb tuhandeid venelasi Soome saabub aastavahetuseks 18 erirongi Moskvast, mis toovad kaasa ligi turisti. Esimene erirong saabub 27. detsembril, viimane lahkub 10. jaanuaril, kirjutas Tarbija 24. EKSTRÖM EESTI AS info@ekström.ee 20. detsember 2006 Äripäev UUDIS 9 Soovime kõigile oma klientidele ja äripartneritele kauneid jõule ning edukat uut aastat! OÜ TEAMWOOD on Prantsuse puidutoodete sidusettevõte Eestis. Grupi üksused asuvad ka Venemaal, Prantsusmaal ja Belgias. Käesolevaga teatame, et oleme alustanud a HÖÖVELMATERJALI ja KOMPONENTIDE tarnelepingute sõlmimisega. Tel Info@teamwoodtimber.com Aadress: Sepa 18a, Sonda, Ida-Virumaa GENERAATORID Kadaka tee 84a 12618, Tallinn Tel Faks