ÄP indeks -1,06% 1114,79. juuli ,3. juuli ,9. juuli Eesti tööstuse kasv juulis kümnendi suurim

Transcription

1 USD 12,34 EEK SEK 1,67 EEK EDUKA ETTEVÕTJA Euribor 1,137 AJALEHT ÄP indeks -1,06% 1114,79 Kolmapäev, 1. september 2010 nr 153 (4103) 35 kr (2,24 eurot) Barrus sai viikingite omaks Võrumaal akna- ja uksekomponente valmistava Barruse saeveski omanik Arno Tammjärv müüs elutöö Taani ettevõttele. Ettevõte kavatseb jätkata samade toodetega, aga veelgi suuremas mahus. Ka eelmisel aastal suutis ettevõte käivet kasvatada. Müügihinnast pooled ei räägi. 6 ARVAMUS Rekordkiirusel august juuli juuli ,9 juuli ,3 STATISTIKA Üheksas kuu järsku tõusu töötleva tööstuse toodangu mahu indeksi trend, protsentides, 2005 = 100 Välisnõudlus võimaldas kasvatada tööstussektori eksporti ja majandusel taastuda oodatust kiiremini sellist, ekspordile tuginevat majanduskasvu me tahtsimegi. välja juuli ,9 juuli ,4 juuli ,1 Eesti tööstuse kasv juulis kümnendi suurim 4 5 juuli ,7 juuli ,9 Allikas: statistikaamet Andrus Säälik, rahandusministeeriumi osakonnajuht 15 INVESTOR 37% tõusis augustis Silvano Fashion Groupi aktsia, olles selle tulemusega Tallinna börsil parim aktsia. Langenud aktsiahindadega kompaniisid oli kodubörsil tõusnutest oluliselt vähem LISAKS GASELL Telesaatejuhtide ja filminäitlejate ilutagaja LOGISTIKA 11 Projekteerijad ootavad erasektori ärkamist Toetust saanud Kalvi Mõis peaks jätkama Vene ärimeestele müüdud Kalvi Mõis tube enam ei broneeri, kuigi Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt toetust saanud hotell peab lepingu järgi uksed külastajatele lahti hoidma järgmise juunini. 9 Saksamaad kimbutab juba tööjõu puudus Saksamaal on majanduse kiire toibumine kaasa toonud Eestist täitsa erinevad probleemid tööjõudu napib. Kohe võetaks seal tööle inseneri, IT alal on puudu vähemalt spetsialisti. 8 Eleringil on plaan võrgutasu tõsta Elering kavatseb laenata ligikaudu 2,7 miljardit krooni Eesti elektrisüsteemi arendamiseks. Et selleks raha saada, küsib Elering konkurentsiametilt luba suurendada võrguteenuse tasu. 7 Tallinna linnapea Edgar Savisaar Tallinn arvestab müügimaksuga Tallinna linna tuleva aasta eelarve tuludest annab müügimaks 250 miljonit krooni. Tallinna linnapea Edgar Savisaar ütles eile Tallinna linna järgmise aasta eelarvet tutvustades, et müügimaksu kaotamise jutte ei tasu uskuda. 3 aripaev.ee Mida näitab ettevõtluse kohta Eesti tööelu uuring? loe täna kell 9.30

2 Äripäev 1. september MIN toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post meelis.mandel@aripaev.ee PÄEVA NÄGU Aabitsakukk aitab rasked ajad mööda saata See, miks täna lipud lehvivad, selgub kohe, kui tänavatele vaadata pidulikult riides lapsed, lilled käes, kooli minemas, järelikult teadmistepäev. Üliõpilasi tänavapildis nii selgesti teistest eristada ei saa, aga nemad on paljude eakaaslastega võrreldes eelistatud seisundis. Kui eile avaldatud statistika järgi pole kolmandikul Eesti noortest töökohta, siis üliõpilastel õnnestub ehk raskeim aeg õppimise peale kulutada ja väljuda teadmistega juba paranenud oludesse. Hariduse omandamine on kasulik, tunnetavad nad omal nahal. TÖÖTUS Eesti noorte töötus ELis esikolmikus Euroopa Liidus on alla 25aastaste inimeste seas suurim töötus Hispaanias, järgnevad Läti ja Eesti, teatas Eurostat. Hispaanias oli juulis tööta 41,5 protsenti noortest, Lätis esimese kvartali andmeil 39,5% ja Eestis teises kvartalis 37,2%. 27-liikmelises Euroopa Liidus tervikuna oli tööta 20,2% alla 25aastastest, 16 riiki hõlmaval euroalal 19,6%. Mullu juulis olid need näitajad vastavalt 20,1% ja 19,8%. Eesti on ELis esikolmikus ka üldiselt töötuse tasemelt. Teises kvartalis oli meil ilma tööta 18,6% tööealisest elanikkonnast. MANIFEST Vastutus lükatakse töötajate kaela Ametiühingute keskliidu esimehe Harri Taliga hinnangul on üleeile avalikustatud tööandjate manifesti eesmärk lükata kogu vastutus riigi õlgadelt töötajaile. See idee, et hakata aktiivseid tööhõivemeetmeid rahastama töötuskindlustusmaksetest see tähendab maksukoormuse tõusu, just nimelt tööjõumaksude tõusu, tõi Taliga intervjuus ERRile välja, et manifest mõjub tööpuuduse probleemile negatiivselt ega aita tööhõivet suurendada. Kogu risk ja vastutus on inimese õlul, aga inimene ei loo ju iseendale töökohti, kinnitas Taliga, et manifestis toodud ettepanekud veeretavad vastutuse riigi kaelast ära. TÖÖTURG Kriis: pensionärid on nõutumad kui noored Eesti Tööandjate Keskliidu juhi Tarmo Kriisi kinnitusel on pensioniealised Eesti tööturul nõutum kaup kui noored, vahendas ERR. Kriisi sõnul ei saa mööda faktist, et noorte seas on väga kõrge tööpuudus. Süüdistada ei saa siinkohal kedagi muud kui neid ennast kas on valitud vale haridus või on liiga kõrged ootused töö osas, selgitas ta. Paraku vanemaealiste ja eriti vanemaealiste spetsialistide hulgas on nõudlus olemas. Usun, et noortel oleks siin ühtteist õppida, lisas Kriis. ÜKS KÜSIMUS TSN Emori uuringu kohaselt toetas augustis Reformierakonda 39 protsenti valijatest. Kas Reformi valimisvõit oleks hea või halb? Riho Rasmann, SBM Panga peadirektor Inimesed tahavad enamasti praeguse joone jätkumist. Ja see suund on orienteeritud sellele, et majandus tuleb kasvama saada. Ma arvan, et igal juhul tuleb ka pärast järgmisi riigikogu valimisi meil koalitsioonivalitsus, ja ise loodan, et jääb sama või vähemalt parempoolse orientatsiooniga koalitsioon. Endel Siff, suurärimees Teisiti kui teenitult ei ole võimalik ülekaalukat valimisvõitu saavutada, sest valimisvõit ei tähenda midagi muud, kui valijate toetuse ja tunnustuse avaldamist. Reformierakond on hästi toime tulnud maailma tabanud majanduskriisi ilmingutega Eestis ja seepärast on ka kasvanud toetus neile. Tiit Vähi, ASi Silmet Grupp juhatuse esimees Minu suhtumine selgub sellel päeval, kui ma lähen kasti juurde või annan oma hääle elektrooniliselt. Mulle ei meeldi see mäng valimise ja poliitikaga. Andku parem ühe krooni eest mingit toodangut, siis ma olen nõus arvamust avaldama. Tehing Petromaks Stividori omanik kavandab kontserni loomist Kadunud Robert Lepiksoni äripartner sai ainuomanikuks Augusti alguses lahkusid kadunud Robert Lepiksoni poeg Erik Lepikson ja tema pikaaegne äripartner, rikaste TOPis figureeriv Valdek Kaurit kaubakäitlusfirmast Petromaks Stividor. Ettevõte koondus praegu kõigi Petromaksi nime kandvate firmadega seotud Sergei Petrovi kätte. Toimetusele laekunud info kohaselt ostis Petrov Lepiksoni ja Kauriti ettevõttest välja. Endised omanikud on aga tehingust rääkides kidakeelsed. Jah, omanikevahetus on toimunud ja endise kolme omaniku asemel on nüüd üks. Aga rohkem ma sellest üldse rääkida ei soovi, pole suure ringi asi. Võib-olla mõne aja pärast, kommenteeris tehingut Erik Lepikson. Varad asuvad heal pinnal Valdek Kauritiga otse kontakti ei saagi ja tema investeerimisfirma Hogarty OÜ raamatupidaja vahendusel saadud lubadus ajakirjanikule tagasi helistada ei täitu. Ju ta siis ei tundnud vajadust. Mul ei ole luba tema kontakte jagada, kommenteeris raamatupidaja. Lepiksoni ja Kauriti 15% suurused osalused vahetasid omanikku 5. ja 6. augustil. Äripäeva analüütiku Raivo Sormuneni hinnangul on tehingu väärtust väga raske hinnata. Ettevõttel endal on varasid suhteliselt vähe, aga need asuvad heal pinnal. Lisaks õnnestus eelmisel aastal teha suur arenguhüpe, mis aitab pikemas perspektiivis tõenäoliselt ka kasumi jooksma saada, kommenteeris Sormunen. Vaid aasta tulemuste põhjal prognoosis Sormunen 15% osaluse hinnaks 2 3 miljonit krooni. Paljassaares tegutsevale ASile Petromaks Stividor oli mullune aasta edukas käideldud kaubamahud kasvasid kolmandiku võrra. Firma kuulub veerandsaja suurema kohaliku veovahendusfirma hulka. Robert Lepiksoni poeg Erik Lepikson loobus osalusest kaubakäitlusfirmas Petromaks Stividor. Foto: Karli Saul Kaurit on olnud Lepiksoni pikaaegne äripartner. Äripäeva rikaste edetabelis 632 miljoni kroonise varaga ja ka dividendimaksjate pingereas esisaja hulka kuuluv ettevõtja tegutseb investeerimisettevõtte Fogarty OÜ kaudu Peugeot sid müüvas Metro Autos. Lisaks on ta Eesti ühe vanema reisibüroo Estonian Holidays nõukogus. Hinnalangus annab tunda Petromaks Stividori värskele ainuomanikule Petrovile kuulub ka konsolideerimisgrupp Petromaks Spediitori AS. Vene transiidiga tegelev firma kuulub ligi 200 miljoni kroonise aastakäibega viie suurema ekspedeerimisifrma hulka. Eelmisel aastal teenis ettevõte aastaaruande järgi 32 miljonit krooni kasumit. 171 miljoni kroonini ulatunud käive kasvas aastaga 74% ja kasum ligi kuus korda. Omanik võttis firmast mullu dividende 1,4 miljonit krooni aasta jaanuarist on täheldatav negatiive dünaamika transiitsöe- ja alumiiniumimahtudes, mis on tingitud ekspordihindade langusest maailmaturul ja tarbijate ümberorienteerumisest, kommenteeris Petrov aastaaruandes. Petrov kuulub ka ekspedeerija Petromaks Con tai ner Servicesi juhatusse. Ettevõte sõlmis mullu eksklusiivleppe Vene Raudtee tütarfirmaga OAO Transkonteiner. Rivo Sarapik MIS ON MIS Petromaks Stividor asutatud: 1998 tegevusala: sadamateenuste osutamine Paljassaares käive 2009: 67 mln kr (+80%) kasum 2009: 1,1 mln kr (+220%) bilansimaht: 24,2 mln kr (+20%) töötajaid 2009: 46 makstud dividende viimase 10 aasta jooksul: 7,2 mln kr firmale kuulub üle ruutmeetrit ärimaad Paljassaare sadama piirkonnas KES ON KES Sergei Petrov transiidiärimees, Petromaks Stividori ja Eesti suuremate veovahendajate hulka kuuluva Petromaks Ekspediitori omanik, seotud ka Petromaks Container Services OÜ ja Intrakom ASiga. Erik Lepikson lahkunud Robert Lepiksoni poeg Valdek Kaurit kinnisvara- ja transiidiärimees, lahkunud Robert Lepiksoni pikaaegne äripartner, Äripäeva rikaste ja dividendimaksjate TOPi esisajas, investeerimisfirma Fogarty, millele kuulub Metro Auto, kaasomanik. KOMMANTAAR Augustis on viidud lõpule ASi Petromaks Stividor 30% aktsiate ostutehing. Eelkõige on see strateegiline investeering. Sünergeetilise efekti suurendamiseks on võimalik kontserni loomine vastastikku täiendavate ressurssidega ettevõtetest. Dmitri Kargin, Petromaks Stividori juht Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 105, Tallinn telefon: (372) , (372) , faks: (372) , (372) Trükk AS Kroonpress Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) , faks: (372) Korrespondent Tartus Väinu Rozental, vainu.rozental@aripaev.ee Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee, tel: (372) , faks: (372) Seminarid ja käsiraamatud: tel: (372) , faks: (372) Raamatuklubi ja infolehtede toimetus: tel: (372) , faks: (372) Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee, tel: (372) , faks: (372) Tellimine internetis Äripäev veebis: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372)

3 toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post KULDAVÄÄRT IDEE LOE VEEBIST 2 kuud enne tähtaega sai valmis kalleim tee-ehitusobjekt, 628 miljonit krooni maksma läinud Kukruse Jõhvi teelõik. Teet Soorm Eriline aeg nõuab erilisi ideid. Talleggi ekspordikäibele tõi lisa kanavarvaste müük Aasiasse, tiibu on sinna juba varemgi viidud. Ettevõtte juhi Teet Soormi sõnul on see siiski huvitav ja loodetavasti edukas vahepala, sihtturg jääb ikka siiakanti. Lugejate lemmikud Merevesi loksutab elektrit (2704) Teede REV-2 juht lahkus ametist (2516) Täna saab valmis Eesti kalleima teelõigu ehitus (2298) HOMME 1. september 2010 Äripäev 5 MINUTIT 3 Äripäev aitab selgitada, kuidas leida vajalikku infot maailma finantsturgudel orienteerumiseks. loe Äripäevast Tallinna linnapea Edgar Savisaar usub, et riigikogu müügimaksu ei kaota. Foto: Raul Mee VÕRDLUS Laenu maht tõuseb, hoiused vähenevad miljonites kroonides laenumaht hoiused Allikas: Tallinna linna eelarve Eelarve Linnavalitsus lähtub praegustest dokumentidest Savisaar: Tallinna müügimaks jääb Müügimaksu kaotamise jutte ei tasu uskuda, ütles Tallinna linnapea Edgar Savisaar eile järgmise aasta eelarvet tutvustades. Lähtume rahandusministeeriumi dokumentidest ja riikliku eelarve strateegiast, kus müügimaks on arvestatud kohalike omavalitsuste tulude hulka. Ma usun, et riigikogu pole nii lühinägelik, et hakkab müügimaksu kolmeks kuuks kaotama, et seda kevadel taastada, rääkis Savisaar. Tallinna linna tuleva aasta eelarve tuludest moodustab müügimaks 250 miljonit krooni. Praegu müügimaks kehtib ja me võtame selle aluseks, kostis linnapea vastuseks küsimusele, kust linnavalitsus augu täidab, kui riigikogu müügimaksu veel enne selle aasta lõppu tühistab. Me oleme alati suutnud eelarvet täita nii, et see on täidetud, ja on hästi läinud. Me ei taha spekuleerida sellega, kas müügimaks tühistatakse riigikogus või mitte, kommenteeris abilinnapea Taavi Aas. Tallinna linna finantsjuhi Katrin Kendra sõnul on müügimaksuga arvestatud kõikides linna keskpikkades prognoosides. Rõivas: Tallinn blufib Reformierakonna eilse teate kohaselt on Tallinna aasta eelarve rohkem kui 250 miljoni krooniga puudujäägis, sest tulude poolele on planeeritud uuel aastal kaotatav müügi- ja paadimaks. Linnavalitsus peaks olema teadlik, et järgmise aasta 1. jaanuarist kaotatakse müügi- ja paadimaks kohalike maksude loetelust. Tallinna eelarvesse nendest tulude planeerimine tähendab teadlikku bluffi, ütles riigikogu rahanduskomisjoni esimees Taavi Rõivas. Võrreldes tänavusega võtab Tallinna linnavalitsus järgmisel aastal ligi 43 miljonit krooni laenu juurde, rahalised hoiused vähenevad aga 156 miljoni krooni võrra. Kuna eelarve maht kasvab 7,1 miljardilt kroonilt 7,24 miljardile, jääb laenukoormus normi piiridesse. Savisaar lausus, et linnavalitsuse laenukoormus ulatub 58 protsendini ehk on kaks protsendipunkti maksimaalsest piirist allpool. Savisaare sõnul kasutatakse laenu vaid välisrahastusega projektide kaasfinantseeringuks ja laenude refinantseerimiseks. Hoiuste vähenemist Savisaar eelarve tutvustamisel ei põhjendanud. Anne Oja ETTEPANEK IRL: eelarve tasakaal põhiseadusesse Isamaa ja Res Publica Liidu eestseisus otsustas teha ettepaneku kirjutada põhiseadusesse eelarve tasakaalu nõue. IRLi eestseisus peab vajalikuks kirjutada eelarvesse põhimõte, mille kohaselt peab üldvalitsuse eelarve printsiibina olema tasakaalus ilma laenutuludeta, teatas erakond. IRLi esimehe Mart Laari sõnul võimaldaks see samm Eestil oma eelarvet tasakaalus hoides ka majanduse tsüklilisust tasandada, hoides ära võlalõksu langemise. LAENUABI IMF pakub uut laenamise võimalust Rahvusvaheline Valuutafond, mis on viimase 18 kuu jooksul aidanud riike Ungarist ja Lätist Kreekani välja, teatas, et avardab fondist laenu saamise võimalusi ning loob uue lihtsamate tingimustega laenutüübi. See n-ö ettevaatusabinõuna pakutav laenamise võimalus annaks riikidele abi enne, kui kriis on puhkeda jõudnud. EKSPORT Aasia turg rabas Talleggi kanavarbaid AS Tallegg müüs augustis Aasia turule 108 tonni kanavarbaid, mis kasvatas firma niigi tõusutrendis olevat eksporti. Äridirektor Margus Venelaineni sõnul on kanavarvaste projekt Talleggi jaoks eriline. Seni on kanavarbad loetud jäätmete hulka kuuluvaks ja eestlasel on kanavarvastest kui toidust sama raske aru saada kui hiinlasel verivorstist, rääkis ta. Aasia riikidesse kavatseme ka edaspidi müüa sesoonselt kanatiibu ja nüüd siis ka kanavarbaid, loodetavasti aasta läbi. LUBADUSE MÄRK! Alates 1. jaanuarist 2011 hakkab Eestis kehtima euro. Kaupade ja teenuste põhjendamatu hinnatõusu vältimiseks kutsuti ellu ausa hinnastamise lepe. Leppega saavad vabatahtlikult liituda kõik ettevõtjad, kes lubavad, et euro kasutuselevõtt hindu ei tõsta. Leppega liitunud tunned ära hinda ei tõsta märgi järgi. Loe lisaks euro.eesti.ee

4 Äripäev 1. september 2010 toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post 4 UUDIS Töösturid paugutavad rekordkasve Tootmine Ekspordi kasvu mõju hakkab vaikselt ülejäänud majandusse minema Kadrin Karner Eesti tööstustoodang kasvas juulis ekspordiedust tingituna viimase kümnendi kiireimas tempos. Aastased ekspordi kasvunäitajad on hõljunud sel aastal 20 protsendi peal ja tootmissektor, mis moodustab tööstuses enamiku, on esimene, kes sellest minibuumist kasu lõikab, lausus SEB analüütik Hardo Pajula Bloombergile. On näha esimesi märke, et ekspordi kasvust saadav kasu niriseb aeglaselt ülejäänud majandusse. Töötleva tööstuse valdkondadest edukaim oli arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine, mis juulis kasvas aastases võrdluses enam kui kolm korda. Tegelikkuses on selle taga suuresti mullu suvel Elcoteq Tallinnalt osa tehasest ostnud Ericssoni aktiivsus. Kindlasti oli Ericssonil suur osa märgataval elektroonikaseadmete tootmise kasvul Eestis pärast eelmist juulit, ütles Elcoteq Tallinn ASi tegevjuht Jan Kotka. Ericsson Eesti ASi juhti Veiko Seppa ei õnnestunud kommentaariks kätte saada. Pidurdas materjali kättesaadavus Kotka sõnul oleks üldine elektroonikaseadmete tootmise kasv olnud veelgi suurem, kui toormaterjali kättesaadavus oleks sel aastal parem olnud. Majanduslanguse perioo- dil sulgesid paljud elektroonikakomponentide valmistajad nõudluse vähenemise tõttu oma tehased ning vähendasid tootmisvõimsust, kärpimaks püsikulusid, selgitas ta. Juuli on tõepoolest suurima käibega kuu sel aastal, kuigi kahtlen, kas nüüd konkreetselt meil väga oluline mõju oleks üldisele tootmiskoguste suurenemisele juulis, rääkis Kotka, kelle sõnul on toormaterjali kättesaadavuse piiratuse tõttu kaotatud käivet. Sellele vaatamata loodab Elcoteq Tallinn teatada aasta lõpus uuest kliendist, kellega praegu läbirääkimisi peetakse. Talvine lumeuputus sundis saekaatrid juulis tööle Teine korralikku kasvu näidanud sektor oli puidutööstus, kus mahud juulis võrreldes mullusega kasvasid enam kui kolmandiku võrra. Võrumaal tegutseva ASi Toftan juht Martin Arula ütles, et statistika on huvitav, kuna tavaliselt on juuli puhkuste kuu ja siis toodetakse pigem vähem. Toftani mahud kasvasid juulis eelmise aastaga võrreldes umbes 10% ja juuniga võrreldes oli isegi mahtude vähenemine, rääkis ta. Samas tuleb öelda, et majanduskriisi ajal ei ole meil mahtude kahanemist olnud, rääkis Arula. Kui eelmisel aastal oli nõudlus kesine ja hinnad madalad, siis sel aastal on alates veebruarist nõudlus kasvanud kõikidel turgudel. Kuulates, mida räägitakse Euroopas, võib öelda, et tuleb aeg, kus hinnad ja nõudlus 25% kasvas tööstustoodangu maht tänavu juulis võrreldes mulluse sama perioodiga. STATISTIKA Tööstustoodang Töötleva tööstuse lipulaev purjetab Ericssoni tellimustel tööstustoodangu mahuindeksi muutus juulis võrreldes eelmise aastaga, protsentides 51,5 Energeetika Mäetööstus Töötlev tööstus toiduained joogid puit ja puittooted metalltooted arvutid, elektroonikaja optikaseadmed elektriseadmed kemikaalid ja keemiatooted mootorsõidukid kummi- ja plasttooted ehitusmaterjalid Allikas: statistikaamet -0,1-1,6-19 1,7 6,5 12, ,9 19,6 27,6 37,8 Tagasi viie aasta tagusel tasemel mahuindeks juulis, 2005= 100 Tõenäoliselt on elektroonikaseadmete tootmise aastatagusega võrreldes enam kui neljakordistunud mahu taga suures osas mullu suvel kiratsenud Elcoteqist osa ostnud Ericssoni tellimused Käibe kasv on olnud suvekuudel suur. Nüüd hakkabki käibe lagi vastu tulema, töötame 24/7. Neinar Seli, Estiko-Plastari nõukogu esimees On näha esimesi märke, et ekspordi kasvust saadav kasu niriseb aeglaselt ülejäänud majandusse. Hardo Pajula, SEB analüütik enam sedasi ei tõuse. Neljandas kvartalis võib isegi tagasilöök tulla, rääkis Arula. Ta lisas, et sääraseks arvamuseks annab alust ka asjaolu, et suurriikide kärpekavad hakkavad nüüd mõju avaldama. Talv oli teatavasti kardinaalselt erinev eelmisest. See on muutnud tunduvalt ka toormega varustatust. Sellest tulenevalt on peaaegu kõik suuremad Eesti saetööstused oma suvised kollektiivpuhkused pigem edasi lükanud ja nii muutus saetööstuste tavapärane puhkusekuu juuli suures osas hoopis töiseks, selgitas ASi Rait juhatuse liige Kuldar Veere mahu kasvu põhjust.

5 toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post Plastitööstuses tegutsev ärimees Neinar Seli plaanib peatselt 15% hindu tõsta. Foto: Andras Kralla 38% suurenes juulis töötleva tööstuse toodangu müük ekspordiks. Juulis müüdi välisturule ligi kaks kolmandikku kogu töötleva tööstuse toodangust, siseturule aga sama palju kui aasta tagasi. Neinar Seli: muret teeb elektri ja tooraine kallinemine Ärimees Neinar Seli sõnul teeb praegu muret kerkiv elektri ja tooraine hind. Suurenenud on kindlasti eksport ja elektriarved. Ekspordi osatähtsus on meil järjest kasvanud ja see on peamine, rääkis Estiko-Plastari nõukogu esimees Neinar Seli. Praegu läheb üle 50% toodangust Eestist väljapoole. Teine mure on Seli sõnul tooraine hinna tõus. Elektri kallinemine ja tooraine hind pidurdavad arengut väga olulisel määral. Seetõttu peetakse ka klientidega läbirääkimisi hindade tõstmiseks umbes 15%, märkis ta. Seli tõdes, et kuna Estiko- Plastar sai sertifikaadi, et toodang vastab toiduainetööstuse kvaliteedi- ja hügieeninõuetele, siis on turg suurematele ja tähtsamatele klientidele alles avanemas. Selles mõttes on tehtud investeeringud ennast õigustanud. Käibe kasv on olnud suvekuudel suur, nagu märtsis ennustasin, aga nüüd hakkabki käibe lagi vastu tulema, töötame 24/7, lisas ta. Ösel Plastic OÜ omanik Margus Reek lausus, et suvi oli võrreldes talvega küll üsna tegus ja nii on olnud kõik kolm tegutsemisaastat. Minu töö käib ikkagi rohkem ilmastiku järgi. Kui ilm on vihmane ja sombune, siis kanalisatsiooni panna ei saa. Juba eelmisest nädalast on tempo vaibunud, aga see võib olla ka hetkeline, iseloomustas Reek praegust olukorda. 1. september 2010 Äripäev UUDIS 5 341

6 Äripäev 1. september UUDIS toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post meelis.mandel@aripaev.ee Akna- ja uksekomponente valmistav Barrus plaanib jätkata kasvulainel, seda ka eksporditurgudel. Foto: Raul Mee Võrumaa ehitus-elevant läks Taani ettevõtte kätte Omanikering Barruse saeveski omanik müüs 80 protsenti aktsiatest Kaisa Tahlfeld kaisa.tahlfeld@aripaev.ee Võrumaal akna- ja uksekomponente valmistava Barruse (elevant lad keeles) saeveski omanik Arno Tammjärv müüs elutöö Taani ettevõttele arvatavalt miljoni krooniga. Tammjärv müüs oma ettevõtte Delavan Invest kaudu maha 80% Barruse aktsiatest. Uueks omanikuks sai Taani kapitalil põhinev ettevõte Inter-Invest A/S. Ettevõtte tegevjuhiks jääb edasi Janar Tammjärv. Tehingut nõustas Kristjan Vilosius Keystone Advisersist. Hinda pooled ei avaldanud, kuid vaadates ettevõtte viimase aasta majandusnäitajaid, võib pakkuda, et aktsiate hind võis jääda 50 ja 100 miljoni krooni vahele. Möödunud aasta käive oli ettevõttel ligi 152 miljonit krooni, suurenedes võrreldes aastaga 1,1 korda. Barrus ootab välisturgudel väikest kasvu aastaks planeerime käivet üle 200 miljoni krooni, st kasvu ca 25%, rääkis ettevõtte tegevjuht Janar Tammjärv. Plaanime jätkata senist tegevust suuremas mahus, st peamiselt liimitud komponentide müüki akna- ja uksetehastele ning mõningal määral suurendada saematerjali müüki, lisas ta. Ligi 70% ettevõtte toodangust läheb piiri taha. Peamiselt eksporditakse akna-, ukse- ja trepikomponente. Pea- Barrus näitas mullu käibe-kasumi kasvu 150 kasum 9, VÕRDLUS majandustulemused, mln kr käive Allikas: Barrus MIS ON MIS AS Barrus aastal loodud ASi Barrus müügitulust moodustas akna-, ukse- ja trepikomponentide müük 77,8%, hakke ja saepuru müük 11,9% ning saematerjali müük 9,8%. Kogu müügitulust 69,3% moodustas eksport ja müük ELi liikmesriikidesse. ASi Barrus keskmine töötajate arv eelmisel majandusaastal oli 116. Aastal 2009 olid ettevõtte tööjõukulud koos maksudega 22 miljonit krooni, millest juhatuse ja nõukogu liikmetele arvestatud tasu koos maksudega oli 1,7 miljonit krooni. mine turg on meil Skandinaavia, marginaalsel tasemel aga Holland, Suurbritannia ja Itaalia, märkis Tammjärv ja lisas, et eksporditurgudel oodatakse stabiilset väikest kasvu. Oleme määratlenud prioriteedid kliendisegmentide ja regioonide lõikes, et koos ostjatega suurendada konkurentsivõimet turgudel, oli kirjas ettevõtte majandusaastaaruandes. Akna- ja uksetootja: ellujäämiskursus on läbi Olen kuulnud jah sellest omanikuvahetusest. Nemad toodavad küll komponente ja meie aknaid, kuid mis siin öelda, miljoni krooniga müüs Äripäeva hinnangul Barruse omanik Arno Tamjärv oma 80protsendise osaluse akna- ja uksekomponentide tootjas Taani ettevõttele Inter-Invest A/S. 25% suurust käibe kasvu ootab Barruse tegevjuht Janar Tammjärv sellel aastal. Käive peaks ületama 200 miljoni krooni piiri. TSITAAT Turg hakkab stabiliseeruma. Tublid lähevad tublimaks ja elujõuetud lähevad turult ära. Rain Hüva, ASi Viljandi Aken ja Uks juhatuse esimees turg hakkab stabiliseeruma. Tublid lähevad tublimaks ja elujõuetud lähevad turult ära, kommentreeris Barruse omanikevahetust ja hetkeolukorda sektoris ASi Viljandi Aken ja Uks juhatuse esimees Rain Hüva. Tema sõnul on üldine stabiliseerumine toimunud, väike ellujäämiskursus läbi ja see, kes praegu suudab tööd teha, kellel on elujõudu, see ei kao enam kuskile. Ma ei taha öelda, et enam pankrotte ei tuleks, eks ikka võib tulla. Osa varjab ju ka ja ikka üritab, meie segmendis on Glaskek ere näide. Kuid üldiselt käib stabiliseerumine, märkis Hüva.

7 toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post Energia Elering soovib tõsta võrguteenuse tasu Rahavajadus tõstab taas elektri hinda Kui viimati tõusis elektri hind tänavu 1. juunil, siis peatselt kerkib hind taas. Seda juhul, kui konkurentsiamet nõustub ASi Elering taotlusega tõsta igal aastal võrguteenuse tasu. Elering kavatseb selle juhi Taavi Veskimägi sõnul nimetatud perioodil laenata ligikaudu 2,7 miljardit krooni Eesti elektrisüsteemi arendamiseks ja varustuskindluse suurendamiseks. Seetõttu oleks laenude teenindamiseks vaja ka täiendavat rahavoogu. Üleeile konkurentsiametisse saadetud taotluse järgi peaks võrguteenuse tasu järgneva kolme aasta jooksul praeguselt 14,7 sendilt kwh eest tõusma igal aastal 1,24 senti kwh eest. Võimsus kahaneb Eleringi koostatud Eesti elektrisüsteemi varustusekindluse aruandest selgub, et praeguse seisuga on aastal informeeritud tootmisvõimsuste suurenemisest 896 MW võrra. Samas on planeeritud võimsuste sulgemist 1358 MW ulatuses, mis tähendab installeeritud võimsuse kahanemist 462 MW ulatuses juhul, kui tuulikuid arvesse ei võeta. Kui võtta arvesse olemasolevaid seadmeid ning ainult neid uusi elektrijaamu, mille lisandumine elektrivõrku on kindel, mida praegu kas ehitatakse või mille kindlast investeerimisotsusest on Eleringile teada antud, siis neile teadmistele tuginedes võib Eestis aastal tekkida tootmisvõimsuse puudujääk, märkis Veskimägi. Estlink ostetakse välja Elering kavatseb aastal investeerida kokku seitse miljardit krooni. Sellest 632 miljonit krooni kulub Estlink 1 väljaostmiseks senistelt omanikelt. Ligikaudu 2,4 miljardit krooni läheb Estlink 2 kaabliühenduse ehitamiseks. Peale selle ehitab Elering Kiisa lähistele avariireservjaama, mis maksab hinnanguliselt samuti kaks miljardit krooni. Pool miljardit krooni kulub ka Tartu Sindi 330 kv õhuliini rajamiseks, mis parandaks Pärnu piirkonna elektriga varustamise kindlust. LOETELU 7 aastaga lisandub ligi 900 megavatti Praeguseks Eleringile teada antud tootmisvõimsuste lisandumised: 2011 VKG Põhja elektrijaamas +30 MW Pärnu koostootmisjaamas +28 MW 2013 Elering OÜ avariireservjaama esimene plokk EJ +100 MW Enefit OÜ õlitehas +38 MW Elering OÜ avariireservjaama teine plokk EJ +150 MW Narva EJ uued plokid MW AASTA aastal võib Eestis Taavi Veskimägi hinnangul tekkida elektri tootmises võimsuste puudujääk. 2,7 kavatseb Elering järgmisel kahel aastal laenata elektrisüsteemi arenguks. Eleringi juht Taavi Veskimägi eilsel pressikonverentsil võrguteenuse tasu tõstmist põhjendamas. Foto. Veiko Tõkman 285 miljoni krooni eest rekonstrueerib Elering Aruküla alajaama ning 240 miljoni krooni eest ehitab ettevõte Eesti Elektrijaama 330 kv jaotla, mis on Eesti elektrisüsteemi kõige tähtsam sõlm riigi elektrivarustuse terviklikkuse seisukohalt. Kadri Paas Jaemüük Kuum suvi pööras toidukaupade müügi kasvule Juulis aasta väikseim kahanemine Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük vähenes juulis eelmise aasta juuliga võrreldes püsivhindades 1%, teatas statistikaamet. Juuli jaemüügi langus oli selle aasta väikseim. Jaanuaris vähenes jaemüük eelmise aasta sama kuuga võrreldes 13%, veebruaris 11%, märtsis 10%, aprillis 9%, mais 4% ning juunis 6%. Kaupade jaemüügi langust mõjutasid juulis enim tööstuskaupade kauplused, kus jaemüük kokku vähenes möödunud aasta juuliga võrreldes 5%. 5 mld krooni eest müüsid jaekaubandusettevõtted juulis kaupu. Jaemüügi langus neis kauplustes on hakanud stabiliseeruma ja mõnel tegevusalal on müük kasvanud. Müük kasvas spetsialiseerimata tööstuskaupade kauplustes, kasutatud kaupade kauplustes, tekstiiltoodete, rõivaste, jalatsite ja nahktoodete kauplustes ning apteekides ja kosmeetikatarvete kauplustes. Toidukaupade jaemüük paranes pöördus juulis langusest tõusule, kasvades aasta juuliga võrreldes 1%. Kasvule avaldas mõju erakordselt kuum ilm juulis, mis suurendas hüppeliselt suvehooaja toidu ja jookide müüki. Toidukaupade kauplustes suurenes jaemüük eelmise kuuga võrreldes 2%, tööstuskaupade kauplustes aga vähenes 3% võrra. aripaev.ee Ehitus Tänavu lootust plussi jõuda Peterson: nii suur langus oli üllatav Ehitussektori suur langus teises kvartalis oli üllatav, tunnistas Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor Indrek Peterson. Ta usub, et välisriikides tehtavate tööde osatähtsus kasvab lähiajal veel. Pisut oli teise kvartali 17- protsendiline langus isegi üllatav. Oleksin pakkunud langusprotsendiks 10, rääkis Peterson. Kui hoonete puhul peab ta kahanemist enam-vähem ootuspäraseks, siis rajatiste ehitusel ootas ta 8% languse asemel nullilähedast tulemust. Arvan, et miinus rajatiste ehituses võib olla tingitud just teedeehituse vähenemisest, sest viimasel ajal on nii mõnigi suurem riigihange peatatud või tühistatud. Sama tendentsi on viimasel ajal kahjuks märgata ka hoonete ehituse puhul, märkis ta. Võib oletada, et välisriikides tehtud tööde osatähtsus lähiajal kasvab. Ühtlasi KUMM.EE REHVIDE TEENINDUSPUNKT TSITAAT See on kindel märk Eesti ehitusfirmade konkurentsivõime paranemisest. Indrek Peterson, Eesti Ehitusettevõtjate Liidu tegevdirektor, välisriikides tehtava töö kasvu kohta Kummikunstnikute OÜ Rästa 2a, Tallinn tel mob info@kumm.ee 1. september 2010 Äripäev UUDIS 7 Kreenholmi Valduse AS Carl-Henrik Koit Medicata OÜ Pille Tsopp-Pagan Valtsplekitooted OÜ Toomas Laur, Peeter Laur, Jaanus Laur Finklord OÜ Toomas Treufeldt Ambla Agro OÜ Marti Kuusemets, Risto Kuusemets Loriina OÜ Derenik Gegamjan Meestemaailm OÜ Ebe Kaldma Omar Meedia OÜ Omar Õunapuu NFS OÜ Ants Kruuse, Gunnar Pärn Novaserv OÜ Rene Pint, Keijo Jaanup, Janis Tikk Samm Tulevikku OÜ Tanel Samm Medimap OÜ Arnold Abramov, Raivo Pulst Seldom Invest OÜ Kirill Gavrilov, Eduard Lipavski Fassaadikeskus OÜ Villu-Jaanus Ainsam Korpiaho OÜ Tarvo Israel (kuni Tarmo Piho) Rent 24 OÜ Tauri Ojala Nüüd ka rehvide kohaletoomine kulleriga! REHVIDE MÜÜK, PAIGALDUS, PARANDUS, REHVIHOTELL SUVEREHVIDE SUPERPAKKUMINE! 205/55R16 Continental PremiumContact GoodYear OptiGrip Dunlop FastResponse GoodYear EfficientGrip Nokian I GoodYear Excellence Dunlop Sport Pirelli P Pirelli P Fortuuna F Ostes rehvid meilt, paigaldus poole hinnaga! Kui ei leidnud sobivat, külasta KUMM.EE! on see kindel märk Eesti ehitusfirmade konkurentsivõime paranemisest, märkis Peterson. Kui vaadata ehitusmaterjalide müüki, kus teises kvartalis oli kasv koguni 18%, siis lähitulevikku prognoosides usun, et kvartaalses arvestuses jõuame ka ehitusmahtudega plussi veel sellel aastal, oli Peterson optimistlik. ehitusuudised.ee KESKKOND USAs saavad autod keskkonnahinde USA valitsus tegi ettepaneku sildistada kõik uued sõiduautod kütuseefektiivsuse ja emissioonide järgi klassideks Ast kuni Dni, et tõsta elektriautode ja teiste keskkonnasäästlike sõidukite populaarsust. Uue regulatsiooni järgi saaksid A-pluss, A või A- miinus märgi elektriautod ja hübriidid. Enamik keskmise suurusega sõidukeid jääks klassi B. Sportautod või suured sõidukid peaksid leppima C või C-miinus klassiga. KODUMASINAD LG laiendab tootmist Poolas LG Electronics suurendab kodumasinate tootmist Poolas Wroclawi tehases eesmärgiga kasvada aastaks maailma suurimaks kodumasinate tootjaks. Ettevõte plaanib suurendada kahe kõige enam müüdava kodumasina pesumasinate ja külmikute tootmist. Poolas asuv tehas on LG peamine kodumasinate tootmispunkt Euroopas. 225/45R17 Continental SportContact GoodYear OptiGrip Continental SportContact GoodYear F-1 Asymmetric GoodYear EfficientGrip Pirelli P GoodYear Excellence GoodYear F-1 GSD Tyfoon Successor MasterSteel SuperSport VÕIMALIK, ET PARIM HIND EESTIS!

8 Äripäev 1. september UUDIS MAKRO Venemaa majandus kosus 4 protsenti Venemaa majandus kasvas esimese poolaastaga 4 protsenti, vahendas lenta. ru statistikaameti värskeid andmeid. See number on väiksem kui majandusministeeriumi arvestatud 4,2 protsendi suurune kasv. Ka teise kvartali majanduskasvunumber oli statistikaameti andmetel väiksem kui majandusministeeriumi prognoos, numbriteks vastavalt 5,2 protsenti ja 5,4 protsenti. Eelmisel aastal kahanes Venemaa majandus 7,9 protsenti, mis oli statistikaameti teatel 15 aasta suurim langus. KAUBANDUS Soome eksport tugevas kasvus Soome eksport kasvas juunis aastatagusega võrreldes 26 protsenti, vahendas Taloussanomat tolliameti andmeid. Import kasvas ligikaudu samas mahus. Ekspordi kasv kiirenes juba mais. Import hakkas kasvama aprillis. Ekspordi maht oli 4,7 miljardit eurot, impordil ligi 4,4 miljardit eurot. Kaubavahetus oli seega 365 miljoni euroga ülejäägis, aasta tagasi oli ülejääk 250 miljoni euro suurune. Ekspordi kasvu andsid juunis suurima osa metsa- ja metallitööstus, selgesti kasvas ka õlitoodete ja keemiatööstuse toodangu eksport. Seevastu sideseadmete eksport jätkas pikka aega kestnud langust. TÖÖTURG Saksamaa katsetab nimetut värbamist Saksamaa katsetab alates sügisest aasta jooksul anonüümset tööotsimist, et näha, kas diskrimineerimine sellest väheneb, kirjutas Kauppalehti. Huvi osalemise kohta küsiti 30 firmalt, nõusse jäid viis, neist kaks Deutsche Post ja Deutsche Telekom on endised riigifirmad. Lisaks L Oréal, Mydays ning Procter & Gamble. Neis firmades ei taheta sügisest alates töökohataotlustes enam teada ei taotleja nime ega sugu, vanust, rahvust ega perekondlikku seisu. Tööintervjuule pääsemiseks on määravad haridus ja töökogemus. SPEKULEERIMINE Prantsusmaa tahab ohjata toormeturgu Prantsusmaa, valmistudes võtma juhirolli G20 riikide grupis, tegi Euroopa Liidule ettepaneku kaaluda toormeturu uue regulaatori loomist ning positsioonilimiitide kehtestamist, vahendas agentuur Bloomberg. Toormehindade järskude kõikumiste vältimine on G20 päevakorras läinud aasta septembrist. Värske algatus on samm lähemale sõnadelt tegudele. Tööpuuduse ohjeldamisel annab Saksamaa silmad ette nii euroalale tervikuna kui ka USA-le, kus töötus on stiimulitest hoolimata väga visa taltuma. Eile avaldatud Eurostati andmeil oli juulis Euroopa Liidu riikidest Saksamaast väiksem tööpuudus vaid viies riigis ning sama kõrge Taanis, 6,9%. Euroala keskmine töötuse määr püsis viiendat kuud visalt 10% tasemel. Augustis vähenes töötute hulk Saksamaal veel võrra, teatas eile oma esialgse hinnangu Saksa föderaalne tööturuamet. Tööpuudus on tagasi kriisieelsel tasemel ning pidevalt kahanenud juba enam kui aasta. Saksa kaubanduskodade assotsiatsiooni DIHK värskes küsitluses kurtis 70% Saksa firmadest juba tööjõu puuduse üle. USAs imestatakse: mis on Saksamaa edu pant? Saksa tööturg on maailmamajanduses üks väheseid helgeid kohti, ütles agentuurile Bloomberg Union Investmenti peaökonomist David Milleker. Mis on Saksa edu pant, imestatakse USAs, kus töötus ei taha kriisiaja tipust kuidagi alaneda, ehkki valitsus on majandusse süstinud sadu miljardeid dollareid ning tööturg ise on üks paindlikumaid maailmas. Juulis oli tööta ikka 9,5% tööealisest elanikkonnast, augusti näitaja selgub reedel. Saksa valitsus pidurdas kriisi ajal töötuse kasvu Erinevalt USAst pidurdas Saksa valitsus kriisi ajal töötuse kasvu, ergutades firmasid vallandamise asemel kasutama lühendatud tööaega. Valitsus maksis osa lühendatud tööajaga töötaja palgast kinni nii sai töötuse kasv tipust läbi 8,3% tasemel (USAs 10,1%). Et vajalike oskuste ja kogemustega töölised olid alles, said Saksamaa firmad kiiresti reageerida, kui välisturgudel nõudlus taastus. Mulle meeldib Saksamaa lähenemine praeguses kriisis rohkem, kuna nad jagasid kriisi raskuse paremini kogu elanikkonna peale ära, ütles ajalehele Wall Street Journal Washingtoni Brookings Institutioni ökonomist Barry Bosworth. USAs läksid firmad paanikasse ja vallandasid massiliselt. Samas leiab Boswoth, et Saksa mudel USAs siiski ei töötaks. Peamine vahe on selles, et Saksamaa ekspordist sõltuva majanduse struktuur on praegu pea sama mis enne kriisi valitsuse tugimeetmed aitasid rasked ajad lihtsalt üle elada, kuni nõudlus taastus. Saksamaa ettevõtted: spetsialiste napib USAs seevastu oli suur langus ülekuumenenud kinnisvarasektoris ja sellega seotud aladel. Need töökohad enam tagasi ei tule ning nende kunstlik alleshoidmine oleks lahendust vaid edasi lükanud. Saksamaal on majanduse toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post meelis.mandel@aripaev.ee Saksamaa tööturg näitab omaette klassi Töötus Saksamaal on kriisis kadunud töökohad juba uuesti loodud Sirje Rank sirje.rank@aripaev.ee Ehitajad Saksamaal Schwerinis kaubanduskeskuse ehitusel. Foto: AFP/Scanpix kiire toibumisega kaasnenud ka omad probleemid. Firmad kurdavad, et enam pole riigis piisavalt vajalike oskustega tööjõudu inseneride liidu andmeil on vajaka inseneri, IT alal on puudu vähemalt spetsialisti. Majandusele toob see aastas kahju miljardit eurot, kirjutas Wall Street Journal. Nii peavad paljud Saksa firmad plaane eakama tööjõu kasutamiseks ning riigis on uuesti käivitunud debatt immigratsioonipiirangute leevendamiseks. 70% Saksamaa firmadest kurdab Saksa kaubanduskodade assotsiatsiooni DIHK värske küsitluse järgi juba tööjõu puuduse üle inimese võrra ehk 3,19 miljonile vähenes augustis töötute hulk Saksamaal, hindab Saksa föderaalne tööturuamet. TSITAAT Saksa tööturg on maailmamajanduses üks väheseid helgeid kohti. David Milleker, Union Investmenti peaökonomist VÕRDLUS 23 miljonit eurooplast on tööta töötuse määr juulis (%) Austria 3,8 Holland * 4,4 Luksemburg 5,3 Malta 6,5 Sloveenia 6,8 Taani 6,9 Saksamaa 6,9 Küpros 7,1 Tšehhi 7,3 Rumeenia ** 7,4 Suurbritannia *** 7,8 Itaalia 8,4 Soome 8,5 Rootsi 8,5 Belgia 8,9 Poola 9,4 Bulgaaria 9,7 euroala 10 Prantsusmaa 10 Ungari 10,3 Portugal 10,8 Kreeka ** 11 Iirimaa 13,6 Slovakkia 15 Leedu ** 17,3 Eesti **** 18,6 Läti 20,1 Hispaania 20,3 * juuni 2010 ** 2010 I kv *** mai 2010 **** 2010 II kv Allikas: Eurostat TAUST Saksamaa majandus kasvas teises kvartalis eelnenud kvartaliga võrreldes 2,2%. Saksa keskpank tõstis tänavuse SKP prognoosi 3 protsendile. Ettevõtjate usaldusindeks oli augustis kolme aasta kõrgeimal tasemel.

9 toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post Pangandus Soome osakaal kasvas Bigbank teenis 30 miljonit kasumit AS Bigbank teenis esimesel poolaastal 30,1 miljonit krooni kasumit. Panga poolaastakasum enne allahindlusi ja erakorralisi tulusid ulatus 109,7 miljoni kroonini võrreldes 140 miljoni krooniga aasta samal perioodil. Teises kvartalis ulatus allahindluste kulu kokku 33 miljoni kroonini (I kvartalis 46,5 miljonit). Allahindluste kogumaht oli juuni lõpu seisuga 496,6 miljonit krooni. Bigbanki konsolideeritud vahearuande kohaselt kahanes panga laenuportfell tänavu teises kvartalis 22,2 miljoni krooni võrra, ulatudes esimese poolaasta lõpuks 2 miljardi kroonini. Pank teenis poolaastal intressitulu 243,6 miljonit krooni, intressikulu oli samal ajal 71,8 miljonit krooni. Bigbanki juhatuse esimehe Targo Rausi sõnul on ettevõtte oluline fookus suunatud tegevuse laiendamisele väljaspool Balti riike ja Konjunktuuriinstituut võtab konkursi korras tööle MAJANDUSANALÜÜTIKU (projektijuhi) Täiendavat informatsiooni tööülesannete ja nõudmiste kohta leiate instituudi kodulehelt tööpakkumise alt. CV saata hiljemalt 24. septembriks aadressil Rävala 6, Tallinn või eki@ki.ee TÖÖALASE INGLISE KEELE KURSUSED 6.september 17.detsember2010 Hommikuti, õhtuti, nädalavahetustel 62 ak t. Hind km (269 eur + km) TÖÖALASE VENE KEELE KURSUS 6.september 17.detsember x nädalas õhtuti, 3 ak tundi Kestus 45 akadeemilist tundi. Hind km (201 eur + km) Info ja registreerumine: tel , , emikeelekeskus@antnet.ee; Sütiste tee , Tallinn Telefon/ faks: miljoni kroonini ulatus teises kvartalis Bigbanki allahindluste kulu. 22,2 miljoni krooni võrra kahanes teises kvartalis Bigbanki laenuportfell. tooteportfelli mitmekesistamisele. Oluliselt kasvas Soome osakaal laenude müügis, mis näitab, et sealsed kliendid on nii Bigbanki hoiused kui laenud hästi vastu võtnud. Samal ajal oleme Eestis taaskäivitamas väikestele ettevõtetele suunatud ärilaene, mille vastu on klientidel samuti suur huvi, märkis Raus. aripaev.ee NIIDUKID KÕRGELE ROHULE Taanlasest omanik müüs Kalvi mõisa hiljuti Vene ärimeestele. Turism Euroabi saanud mõis teatas uste sulgemisest EAS: Kalvi mõis peab suveni avatuks jääma Hiljuti Vene ärimeestele müüdud Kalvi mõis tahab septembris uksed sulgeda, samas teatas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, et neilt 3,4 miljonit krooni toetust saanud mõis peab uksed külastajatele lahti hoidma järgmise aasta juunini, vastasel korral on tegu lepingu rikkumisega. Uusi broneeringuid me vastu ei võta, teatas Kalvi mõisa administraator eile telefonis. Ilmselt ta mõnda aega ikkagi külalistele avatud pole, kuid me täpselt ei tea, mida uued omanikud plaanivad, lisas naisterahvas. Taani ärimehele Henning Lykke Jensenile kuulunud Kalvi mõisa uus omanik on Vene ärimeestele kuuluv ettevõte Belitex Invest aastal sai Kalvi mõis EASi kaudu Euroopa Regionaalarengu Fondilt toetuseks üle 3,4 miljoni krooni. Projekti nimi oli Kalvi mõisa teekond viietärnihotellini ning toetus tuli turismiettevõtjate tootearenduse ja turunduse programmist Kopli liinide potentsiaalsele arendajale tuleb anda kindlustunne infrastruktuuri arengu perspektiivide näol, kirjutas Grand Kinnisvara juht Marek Kerna. TSITAAT Juhul kui mõisas lõpetatakse turismi edendamine enne seda (lepingu tähtaega toim), on tegemist lepingu rikkumisega. Merilin Pärli, EASi kommunikatsioonikoordinaator EASiga sõlmitud leping kestab tuleva aasta juunini EASi kommunikatsioonikoordinaator Merilin Pärli ütles, et Kalvi mõisa omanikel on kohustus viie aasta jooksul pärast projekti lõppemist täita lepingutingimusi ning olla turistidele ja külastajatele avatud. Et projekt lõppes aasta juunis, kehtib leping aasta juunini. Juhul kui mõisas lõpetatakse turismi edendamine enne seda, on tegemist lepingu rikkumisega, ütles Pärli. Kuna ei uus ega vana omanik pole EASi mõisa müügitehingust teavitanud, võtab EAS ise lähiajal omanikega ühendust. Pole ju teada ka see, kas vana omanik on lepingukohustustest uut omanikku teavitanud. Meil on praegu ainult ajakirjanduse vahendusel saadud info, lisas Pärli. Hotelli direktori Peter Thomseni kinnitusel on uuele omanikule kõik dokumendid seoses Kalvi mõisaga üle antud. Vastavalt seadusele olen informeerinud uut omanikku kõikidest Kalvi mõisaga seonduvatest aspektidest. Ma ei ole küll EASiga seonduvat maininud otse, kuid olen uut omanikku kõigest vajalikust informeerinud ning usun, et nad on ka sellest teadlikud, ütles Thomsen. Isiklikult pole ma EASiga antud küsimuse suhtes kontaktis olnud, lisas ta. Foto: Arno Mikkor TASUB TEADA Kalvi mõisa uus omanik Belitex Invest Omanikud on Shorena Guguchiya ja Omar Gurtskaya. Juhatuse liige Jevgeni Bolšakov on endine Lukoil Eesti juht, Meelis Lao äripartner. Bolšakov on SMB Invest juhatuse esimees, ettevõte on Pirita jões asuva Lagedi saare omanik, kuhu oli plaanis rajada villad Vene ärimeestele. Thomseni sõnul pole suletud peahoone, vaid väike hoone hotelli kõrval ning tema arvates ei tohiks selle sulgemine suur probleem olla. Müügi põhjuseks olid majandusraskused Kalvi mõisa uue omanikuga ei õnnestunud mõisa ostu ega sulgemise põhjuste kohta küsida. Belitex Investi kontaktnumbril helistades öeldi, et ettevõtte juht Jevgeni Bolšakov viibib Peterburis ning tema telefoninumbrit keelduti andmast. Kalvi mõisa omanikud on öelnud, et kinnistu müügi põhjuseks olid majandusraskused aasta majandusaasta aruande järgi teenis Kalvi Mõis AS, mis koondab enda alla nii puidugraanulitehase kui ka hotelli, 174 miljoni kroonise käibe juures 5,3 miljonit krooni kahjumit. Kadri Jakobson, Katre Pilvinski Kinnisvara Arendajale oluline infrastruktuuri arendamine Kopli liinid vajavad tee-ehitusplaani Teede ja rajatiste ehitamise perspektiiv on see, mis teeb piirkonna arendajale atraktiivseks, ent Kopli liinidel reklaamitakse Kerna sõnul praegu vaid lõpptulemust. Ei saa reklaamida objekti, kui keegi ei tea täpselt, kuidas saab olema tagatud ligipääs, kirjutas Kerna. Kopli liinide hoonestusõiguse tasu asemel tuleks anda investoritele kindlus, kuidas ja milliste garantiidega tagatakse ligipääs. Siis tõuseb ka investorite usaldus. Ükski projekt pole iseenesest utoopiline, kui sellele on lähenetud kompleksselt ja juba eos leitud kindlad vastused ja garantiid võimalikele küsimustele, leiab Kerna. Ehitusuudised.ee 1. september 2010 Äripäev UUDIS 9 PANGANDUS Laenuturul jätkub vaikelu Laenuturul ei ole juunis olulisi muudatusi toimunud, kirjutas kinnisvaraekspert Tõnu Toompark oma blogis. Eesti pankadele väljastatud uute europõhiste eluasemelaenude intressimäär oli Eesti Panga andmetel tänavu juunis 3,2%. Arvestades, et enamik europõhistest laenudest baseerub kuue kuu Euriboril ja Euribor oli juuni lõpus 1,041%, siis võib öelda, et keskmine intressimarginaal oli ligilähedaselt 2,16%, kirjutas Toompark. Eluasemelaenude käive ehk väljastatud uute laenude maht oli aasta teises kvartalis 1,6 miljardit krooni. See on vaatamata tehingumahtude kasvule siiski aastatagusest laenukäibest 9% võrra vähem. TOIDUTÖÖSTUS Valio sai kohtult reklaamipiiranguid Soome turukohus keelas Valiol kasutada reklaamlauseid, milles konkurendi tooteid nimetatakse nii-öelda kooreks, mis tegelikult on vesi ja Valio enda tooteid õigeks kooreks, kirjutas Kauppalehti. Keeldude lehel on ka väljedid kasuta tõelist koort ja lisa maitset, mitte vett. Neid lauseid kasutati Valio reklaamides Soomes viimati eelmisel sügisel. Kõigepealt keelati laused õigusmõistmise ajaks ja kohtu otsuse järgi jäävad need keelatuks ka edaspidi. Seadusega on konkurendi toodete arvustamine reklaamis keelatud. SIDE Itella laiendas postipakivõrku SmartPOSTi postipakiautomaatide võrgu üles ostnud Itella veab võrku laiemaks ja paigaldas kümmekond uut masinat, võrk kasvas nii pea veerandi võrra. Esmaspäeval avati uued automaadid Türi, Elva ja Märjamaa Säästumarketites ning Tõrva ja Otepää Maximates. Hiljuti lisandusid automaadid Vändra Konsumisse, Maardu Centrumisse ja Sillamäe SK-Marketisse. Pärast laienemist on Smart- POSTil üle Eesti kokku 46 pakiautomaati. TOIDUTÖÖSTUS Venemaa hävitab katku-pelmeenid Venemaa tarbijajärelevalve hävitab mitukümmend tonni Omski lihakombinaadi Darina pelmeene, kuna toodanguproovides avastati siberi katku tekitaja, vahendas Interfaks-Ural. 37,5 tonni pelmeene korjati augusti algul kaubandusvõrgust ära ja hävitatakse. Kaks Darina töötajat haigestusid hobuste tapmisel siberi katku, üks neist suri. Järelevalveametnike andmetel omab Darina 2,5 tonni katkuga nakatunud hobuseliha.

10 Äripäev 1. september GASELL kiiresti arenevad ettevõtted toimetaja Rivo Sarapik, tel , e-post 3,68 korda kasvas Leesik & Nieländeri kasum aastast aastani, käive kasvas sama ajaga 1,87 korda. Filmivälimust ja -karakterit tootev Leesik & Nieländer Grimmifirma Teletöö annab mingigi stabiilsuse Kadrin Karner Oma valdkonna suurim tegija, telesaatejuhtide ja filminäitlejate ilu eest hoolitsev grimmifirma Leesik & Nieländer on näide edukast laveerimisest ettevõtluse ja loomingulisuse piiril. Mulle ei meeldi sõna turuliider, aga me oleme turul suurimad tegijad, rääkis Leesik & Nieländeri üks asutajaid ja firma juht Kairit Nieländer. Koos Tiina Leesikuga otsustas ta aastal luua oma ettevõtte, millest nüüdseks on kujunenud tuntud kaubamärk. Vabakutselise aeg sai ümber ning tööd oli ka piisavalt, et seda jagada, põhjendas Nieländer firma loomist. Pika aja plaane pole Tavapäraseid pika aja plaane, et kolme aasta pärast on käibe number X ja nelja aasta pärast Y, ettevõttel ei ole. Lihtsalt teenus, mida pakutakse, on teistsugune. Elame umbes pool aastat korraga ja ka see pole päris täpne kirjeldus, rääkis Nieländer. Ta näitab, et kui kuu alguses on ruudulisse suurde kladesse tehtud töögraafik peaaegu tühi, siis kuu lõpuks pilgeni täis kirjutatud. Meil saab paremini tagantjärele vaadata, mida me siis ära tegime, lisas ta. Nieländeri sõnul sõltub grimmifirma töö rohkus või vähesus peamiselt tööandjast. Televisioon on enam-vähem stabiilne. Sügisel algab hooaeg ja pooleks aastaks saab töö kindlalt graafikusse, rääkis ta. Filmidega on aga olukord tema sõnul keerulisem, sest tootjafirmad saavad riigilt rahalise toetuse kätte viimasel minutil. On juhtunud sedagi, et teed juba ettevalmistusi, oled ennast n-ö kinni pannud ja siis selgub, et film ei lähegi käima või lükkub edasi, rääkis Nieländer. Raske aeg ergutab Majanduslanguse kohta märkis Leesik & Nieländeri juht, et kohati rasked asjad hoopis ergutavad ja kuluvad seetõttu aegajalt ära. Grimeerijana alustasin ju aastal ja sinna vahele on mahtunud kõike, nii tõusu kui ka langust. Iga olukord tuleb ju kuidagi enda kasuks pöörata, rääkis ta. Leesik & Nieländer võttis nüüdki, aastal, hoopis kaks grimeerijat juurde, tegi investeeringu ja kolis uude stuudiosse. Siis, kui majandus jälle tõusuteel ja töisemaks läheb, on meil tugev tiim, põhjendas Nieländer. Tema arvates on noorematel inimestel majanduslangusega raskem hakkama saada, kuna nad ei tea, mis tuleb, ning teadmatus muudab ärevamaks. Kuna Leesik & Nieländer on väike firma, ei ole neil eraldi tegevjuhti. Istun nagu kahe tooli peal. Tegelen firma majandamisega ja hoian pintslit käes, iseloomustas Nieländer oma tööd. Sellest tulenevalt tunnistas ta, et lisaks loovale tegevusele on tema teiseks suureks huviks numbrid. Ei välista, et kui praegu on põhirõhk grimmitööl, siis tulevi- TAUST Esimene sellelaadne ettevõte Loodud aastal Omanikud Kairit Nieländer ja Tiina Leesik Firmas on viis töötajat aasta käive oli 1,45 miljonit krooni ja kahjum veidi üle krooni aastal oli ettevõtte käive 2,26 miljonit krooni ja kasum üle krooni Selle aasta plaanidesse kuulub grimeerimine telesaadetes, koolitused ja workshop id. Leesik & Nieländer oli KOMMENTAAR Ühenduses on jõud ja firma kaudu on lihtsam asju lahendada ning korraldada, kas või töövahendeid muretseda ja stuudiot ehitada. Kui me alustasime, siis ei olnud meie äri teiste jaoks tõsiseltvõetav. Mõeldi, et mis asi see siis ikka ära ei ole. Oleme ju siiani tegelikult nagu vabakutselised, sest tööandjaid on väga erinevaid. Firma omamine võimaldab meil mitmeid töid vastu võtta ja nende tegemist kombineerida, sest tahes tahtmata on mingid päevad või kuud kus on esimesel kohal firma juhtimine, vihjas ta. Kunstis kulub ärioskus ära Teadmisi ettevõtlusest ja äri juhtimisest soovitab ta ka teistel kunstivaldkonnas tegelevatel inimestel rohkem omandada. Loomeinimene peaks praegu teadma, kuidas juhtida, mitte ainult produktsioonifirmat, vaid ka FIEt. Oluline on teada, kuidas sa ennast aasta Gaselli TOPis 412. kohal. Tehtud tööd aasta Eurovisiooni lauluvõistluse vaheklipid, Tele 2 reklaamklipid Saated: Bingo Loto, Ärapanija, Tähed muusikas, Tantsud tähtedega jpt. Filmid: Punane elavhõbe, Detsembrikuumus, Pangarööv, Georg, Vanad ja kobedad jpt. aastas, kus korraga tekib palju tööd. Meie eriala eeldab väga suurt loomingulisust ja loomingulist huvi. Vahel öeldakse, et me ei tooda ju midagi igal juhul see asi, mis me teeme, pestakse õhtul kraanikaussi. Aga teisalt jääb ju töö vili filmile, lihtsalt ei tohi ise seda ära unustada ja end sellistest ütlustest heidutada lasta. Me peamegi siin materiaalse ja loomingulise piiri peal kõikuma ja leidma viisi, et kõikidel oleks mõnus elada. Tiina Leesik, Leesik & Nieländeri omanik majandad, rõhutas ta. See aitab tema sõnul paremini mõista materjalikulu, tööaega, pakutavat raha ja selle seost töö keerukusega. Ei piisa sellest, et sul on looming, kui ei oska seda müüa ja sellele hinda määrata, väitis ta. Nieländeri sõnul annaks see võimaluse, et kunst ja loomingulised valdkonnad võiks tulevikus rohkem kaasa rääkida ka riigi majanduses. Grimmifirma Leesik & Nieländer juht Kairit Nieländer istub