EUROOPA GAASITURU LIBERALISEERIMINE

Transcription

1 TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvamajanduse Instituut Martin Mägi EUROOPA GAASITURU LIBERALISEERIMINE Bakalaureusetöö Juhendaja: Prof. Jüri Sepp Tartu

2 Soovitan suunata kaitsmisele... (juhendaja allkiri) Kaitsmisele lubatud a....õppetooli juhataja... (õppetooli juhataja nimi ja allkiri) Olen koostanud töö iseseisvalt. Kõik töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, põhimõttelised seisukohad, kirjandusallikad ja mujalt pärinevad andmed on viidatud.... (töö autori allkiri) 2

3 SISSEJUHATUS GAASITURGUDE LIBERALISEERIMISE ALUSED Gaasiturgude iseärasused Gaasiturgude liberaliseerimise vajalikkus Gaasiturgude liberaliseerimise varasemad uuringud EUROOPA GAASITURU LIBERALISEERIMISE TULEMUSED Euroopa gaasituru liberaliseerimisdirektiivid Muutused gaasituru struktuuris ja ettevõtete turukäitumises Gaasituru tulemusindikaatorid Gaasi hindade dünaamika Gaasi hindade konvergents Varustuskindlus KOKKUVÕTE KIRJANDUSE LOETELU Lisa 1. Inflatsioon Euroopa riikides aastatel Lisa 2. Gaasihind eratarbijate jaoks Euroopa Liidu riikides aastatel , eurot gigadžauli ( /Gj) kohta. (Allikas: Eurostat) Lisa 2 järg Lisa 3. Korrelatsioon gaasi hindade kasvu ning inflatsiooni vahel Lisa 4. Beeta-konvergentsi mudeli hinnang SUMMARY

4 SISSEJUHATUS Modernse ühiskonnakorralduse üks olulisemaid tunnuseid on energiasektori olulisus majanduses. Inimesed kasutavad igapäevaselt selliseid tehnoloogilise arengu tulemeid nagu auto, arvuti või lennutransport. Kui lennutransporti või arvutit võib veel pidada pigem mugava elustiili osaks, siis teenused nagu valgus või soojus on tavainimese jaoks enesestmõistetavad hüved. Kõiki eelpool nimetatud hüvesid on võimalik kogeda üksnes tänu energiale. Energiasektor on strateegilise tähtsusega, kuna täna ei tulda ilma energiata enam toime. Seega on ilmselge, et energia on oluline mõjutegur nii majanduses kui ka inimeste igapäevaelus, mistõttu on oluline tagada energiaga varustatus ning selle taskukohane hind. Eriti suurel määral mõjutab energiasektor selliste riikide ning piirkondade majandust, mis ei suuda sisemiselt oma energiavajadust rahuldada. Euroopa Liit on üks maailma suurimaid energia importijaid ja ka tarbijaid. Eurostati andmetel impordib Euroopa Liit täna juba üle poole tarbitavast energiast. Seetõttu on Euroopa energeetilise sõltuvuse tõttu oluline pöörata tähelepanu energiasektori operatiivsele heaolule, pidades eelkõige silmas võimalikke energiavarustusprobleeme. Euroopa kontekstis on siinkohal parimaks näiteks Venemaa ning Ukraina gaasitülid, mis on kestnud Nõukogude Liidu lagunemisest saati. Kui viimase 15 aasta jooksul on tahkete kütuste ning nafta osakaal Euroopa energiasektoris langenud, siis maagaasi osakaal on tõusnud. Euroopa kontekstis, millele käesolev töö ka peamiselt keskendub, on probleemide allikaks turuliidrite turgu valitseva positsiooni kuritarvitamine gaasimajanduses. Siinkohal peab autor oluliseks märkida, et käesolevas töös samastab autor Euroopat Euroopa Liiduga. Energiasektori parema toimimise nimel on Euroopa Liit astunud 4

5 mitmeid olulisi samme turu liberaliseerimise suunas. Turgu valitseva positsiooni ärakasutamisest on tingitud hulk probleeme: Toote/teenuse liiga kõrge hind ja hinnadiskrimineerimine Varustuskindluse ebastabiilsus Ressursside ebaefektiivne kasutamine Investeeringute ebapiisavus ettevõtjate lühiajalise perspektiivi tõttu Gaasimajanduses on suurimad partnerid Euroopa Liidu jaoks vastavalt Venemaa, Norra, Holland, Alžeeria ning Katar. Eurostati andmetel importis Euroopa Liit ligikaudu 2/3 tarbitud maagaasist väljast poolt, millest Venemaalt koguni pool sellest. 1 Ühiskond on aru saanud, et riigi kontrollil ning pikkadele lepingutele tuginev gaasimajanduse korraldus on oma aja ära elanud ning oleks aeg muuta mängu reegleid. 15 aastat tagasi astus Euroopa Liit esimese sammu Euroopa gaasituru liberaliseerimise ning ühtse Euroopa gaasituru suunas. Liberaliseerimise eesmärgiks on muuta Euroopa Liidu riikide gaasiturud ühtseks süsteemiks ning seeläbi ka konkurentsi tõstmine turul. Ühtne turg avaks Euroopa Liidu jaoks võimaluse osaleda maailmaturul kui üks suure turujõuga ostja. Teooriast tulenevalt viiks säärane korraldus hindade ühtlustumise ning languseni. Ühtlasi suurendaks see varustuskindlust. Liikumine ühtse gaasituru suunas jätkub Euroopas ka praegu, et kõrvaldada eelpool toodud probleeme ning suurendada konkurentsi turul. Käesolevas töös uuritakse Euroopa Liidu riikide gaasiturgude struktuuri ning tulemusindikaatorite arengut eesmärgiga välja tuua liberaliseerimisel saavutatud edu ning säilinud kitsaskohad. Töö eesmärgi täitmiseks on autor püstitanud kuus uurimisülesannet: 1. Gaasiturgude toimimise ning iseärasuste selgitamine 2. Liberaliseerimise olemuse ning selle vajalikkuse selgitamine gaasituru näitel 3. Varasemalt samas valdkonnas läbi viidud uuringutest ülevaate andmine 4. Euroopa Liidu gaasiturupoliitika mõju selgitamine gaasi hindade dünaamikale 1 Vaata lähemalt: 27_imports_of_natural_gas_-_percentage_of_extra- EU_imports_by_country_of_origin,_2012.png&filetimestamp=

6 5. Gaasi hindade beeta- ning sigma-konvergentsi näitajate uurimine selgitamaks, kas Euroopa Liidu riikides on toimunud gaasi hindade ühtlustumine 6. Euroopa Liidu gaasi importallikate uurimine selgitamaks, kas Euroopa Liit on suutnud parandada varustuskindlust Töö esimene peatükk käsitleb maagaasisektori kui võrgustiksektori iseärasusi. Räägitakse miks on antud sektoris konkurentsi juurutamine keeruline ja millistes osades seda võimalik teha on. Teises alapeatükis selgitatakse lähemalt miks on maagaasisektori institutsioonide reformimine hetkel maailmas nii oluline. Kirjeldatakse milles seisneb liberaliseerimise olemus. Samuti uuritakse varasemalt samas valdkonnas teostatud uurimusi ning nende tulemusi. Empiiriline osa koosneb kolmest alapeatükist, millest viimane on omakorda jaotatud kolmeks osaks. Esimene alapeatükk käsitleb Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud gaasiturgu puudutavaid liberaliseerimisdirektiive. Tuuakse välja, mis on direktiivide vastuvõtmise eesmärk ning milliseid muudatusi need gaasiturgude jaoks tähendavad. Järgnevad osad uurivad liberaliseerimise tulemusi konkurentsiteooriast laialt kasutatava struktuur-käitumine-tulemus-paradigma alusel. Käesoleva töö empiirilise osa tarvis on autor kombineerinud kvalitatiivset ning kvantitatiivset analüüsi. Esimeses osas on keskne liberaliseerimise normdokumentide ja tulemuste võrdlevanalüüs. Teisel juhul tuginetakse erinevate tulemusindikaatorite dünaamika ja seoste statistilisele analüüsile. Alapeatükk 2.2 vaatleb valitud riikide gaasiturgude struktuure. Kirjeldatakse kui kaugele on liberaliseerimisprotsess valitud riigid viinud täielikult riigi kontrolli all olnud integreeritud monopolist. Sealhulgas selgitatakse milline on nii horisontaalne kui ka vertikaalne konkurents. Kirjeldatakse ka turukäitumist Euroopa gaasiturul. Eelkõige keskendutakse siinkohal Gazpromi turgu valitseva situatsiooni kuritarvitamisele. Viimane alapeatükk 2.3 jaotub kolmeks. Selles analüüsitakse, kas Euroopa Komisjoni poliitika Euroopa gaasituru liberaliseerimisel on olnud valitud näitajate osas edukas. Valdkonnad, mida tulemuste raames uuritakse, on hindade üldine dünaamika, hindade konvergents ning varustuskindlus. 6

7 1. GAASITURGUDE LIBERALISEERIMISE ALUSED 1.1 Gaasiturgude iseärasused Töö eesmärk on analüüsida infrastruktuursete sektorite institutsioonilisi reforme Euroopa Liidus gaasimajanduse näitel ning tuua välja uuenduste eesmärgid ja esimesed tulemused, nii positiivsed kui ka negatiivsed. Tuleb kohe öelda, et tegemist on institutsiooniliste innovatsioonidega, mille jaoks pole valmisretsepte ega edugarantiisid. Analüüsi taustideeks on D. Northilt pärit arusaam, et hea mängu eelduseks on heade reeglite ehk institutsioonide olemasolu. Majanduses mõõdab mängu headust saavutatud heaolu tase. Kui me tahame siin edasi liikuda kas üldiselt või sektoraalselt, siis vajame institutsioonilisi uuendusi ehk innovatsioone, mis luues asjakohaseid stiimuleid muudavad nii füüsiliste kui ka korporatiivsete indiviidide käitumist soovitud suunas. (North 1991: 98) Alates Ronald Coasest on tavaks eristada majanduse kolme institutsioonilist vaala Ettevõte, turg ning seadused. 2 Kõigepealt turg ise, mis võib toimida eri tüüpi lepingute baasil. Oliver E. Williamsonil mahuvad need kõik mõiste alla institutsiooniline korraldus (institutiona arrangements). 3 Viimaste erijuhtumiks on oma sisult plaanimajanduslikud hierarhiasaarekesed ettevõtted, mida institutsiooniökonoomikas vaadeldakse kui lepingute pesa (nexus of contracts). Ning muidugi lisandub siia veel institutsiooniline keskkond (institutional environment), nii riiklike reeglite kui ka informaalsete sotsiaalsete normide näol, mis indiviididele on vähemalt lühiajaliselt ette antud. (Klein 1999: ) 2 Vaata lähemalt K. Homann, A. Suchanek Sissejuhatus majandusteadusesse II (2010). 3 Vaata lähemalt O. E. Williamson The Economic Institutions of Capitalism (1985). 7

8 Erinevad majandussektorid nõuavad oma tehnoloogiliste iseärasuste ja rahvamajandusliku rolli tõttu erinevaid mängureegleid. Siinkohal tõusevad spetsiifilisena esile infrastruktuurisektorid. Jutt on sellistest majandusharudest nagu energeetika, kommunaalmajandus, telekommunikatsioon, transport jms. Just siin on mängureeglid viimastel aastakümnetel kõige enam muutunud, mis lubab rääkida tõelistest innovatsioonidest. (Sepp 2012: 293) Nagu eelnevalt öeldud, saab uurimisobjektiks olema eelkõige gaasimajandus. Energiaturgude reformimine liberaliseerimise lipu all on oma olemuselt suhteliselt uus nähtus. Diskussioon energiaturgude liberaliseerimise teemadel algatati esimest korda alles 1970ndate lõpul. Valdkond sai endale esimese pretsedendi Tšiili näol aastal Esimeste energiaturu liberaliseerijate hulgas olid veel Ühendkuningriik ning Argentiina. (Dorsman A. et al. 2011: 11-12) Mõistmaks energiaturgude eelkõige gaasiturgude liberaliseerimist ja sellega seotud erinevaid aspekte ja iseärasusi on oluline tutvuda kõigepealt maagaasisektori toimimise iseärasuste ning põhimõtetega. Maagaasiturgude toimimist iseloomustab hästi järgnev joonis 1. Tootmine Jaotus Tarbijad Transport Pakkumine Joonis 1. Maagaasi tööstusahel ( Rotaru, Vasilica 2013: 101). Jooniselt 1 on selgesti näha, et gaasimajanduse tegevusahel koosneb neljast peamisest protsessist, millele lisanduvad ahela lõpus tarbijad. Energiasektorid on algselt olnud valitsuste omandis, mille tulemusena on neis ajalooliselt olnud monopolid. Sellist monopoolset energiaturgu, kus üks pakkuja on vastutav kõigi viie protsessi eest 8

9 nimetatakse vertikaalselt integreerituks (Swartenbroekx.2007: 2). Kuigi maagaasi majandamisega tegelev sektor on ajalooliselt samuti olnud monopoolse kontrolli all on selles siiski võimalik teatud tasemeni konkurentsi juurutada. Jooniselt 1 (lk. 8) on võimalik näha, millistes lülides on konkurents potentsiaalselt võimalik (sinine) ja millistes ei ole (punane). Energiamajandus, nagu ka paljud teised telekommunikatsioon, transport, kommunaalteenused nagu vesi ja soojus on oma olemuselt võrgustiksektorid. Võrgustiktööstustele on iseloomulik füüsiline või organisatoorne taristu. Infrastruktuur on oluliseks vahelüliks tootja ning tarbija vahel ilma milleta ei oleks suures mastaabis võimalik tarbijateni toimetada näiteks elektrit, gaasi, vett jms. Infastruktuuri rajamise ning hooldamise kulude dubleerimine oleks majanduslikult ebaotstarbekas. Ajaloost võib tuua näite 19ndal sajandil USA-s konkureerinud raudteefirmadest, mis lõpuks siiski monopolideks kujunesid. (Klein 1996: 9) Säärane olukord muudab käsitletavad tööstused loomulikeks monopolideks. Järgnev joonis 2 selgitab hästi, miks infrastruktuurisektorites on nii laialt levinud monopolid. P AC p k p m D q 1 q 2 Q m Q Joonis 2. Kuluefektiivsus loomuliku monopoli korral võrreldes konkurentsisituatsiooniga (autori koostatud). 9

10 Jooniselt 2 (lk. 9) on näha, et koguse Q m tootmiskulud, kui turul tegutseb üks ettevõtte on heleroheline pindala. Samas, kui kahe ettevõtte korral on tootmiskuludeks helerohelise ja tumerohelise pindalade summa. Seega viib antud turul konkurentsi sisse toomine kuluefektiivsuse languseni. Maagaasiturul on eelneva põhjuseks taristu vajalikkus. Infrastruktuuri rajamiseks vajalikud pöördumatud kulutused tõstavad sisenemisbarjääre ning muudavad turu potentsiaalsetele sisenejatele ebaatraktiivseks. Lisaks kõrgetele sisenemisbarjääridele on energeetikaturud olnud ajalooliselt monopoolsed veel mitmel põhjusel. Selgituseks kasutab töö autor siinkohal konkurentsiuuringute klassiku Michael Porteri seisukohti. Konkurentsijõude on uurinud majandusteadlane Michael Porter. Porter on koostanud ka viie konkurentsijõu mudeli, mille abil on võimalik hinnata turu konkurentsisituatsiooni ning ühtlasi ka konkurentsipotentsiaali. Järgneval joonisel 3 on ära toodud tema viie konkurentsijõu mudel. Võimalikud uued turule sisenejad Tarnijate mõjukus Ettevõtete rivaalitsemine haru sees Ostjate mõjukus Asenduskaubad teistest tootmisharudest Joonis 3. Porteri viie konkurentsijõu mudel ettevõtete tegevust mõjutavad tegurid (Porter 2008: 4). 10

11 Turg on seda lähedasem efektiivsele ehk tegusale konkurentsile, mida tugevamad on konkurentsijõud ning seda lähedasem monopoolsusele, mida nõrgemad need on. Eelpool mainitust lähtuvalt on võrgustiktööstused olnud ajalooliselt monopolid. Suures osas on need olnud riigi omandis. Käesolev töö keskendub eelkõige maagaasiga seotud energiaturgudele. Seega järgnevalt seostab autor maagaasiturgude monopolide suunas viinud põhjuseid Porteri viie konkurentsijõuga. 1. Võimalikud uued turule sisenejad Eelpool tõi autor välja, et võrgustiktööstustele on iseloomulik suurte sisenemisbarjääride olemasolu. Siinkohal ei ole erandiks ka energiasektor. Üks peamisi põhjuseid, miks maagaasiturg on ajalooliselt olnud riigi omandis on just turule sisenemiseks vajalikud pöördumatud kulutused. Turule sisenemiseks vajalike pöördumatute kulutuste suur maht toob eelkõige esile turult väljumisprobleemid, mis väljenduvad kaudselt kõrgete sisenemisbarjääridena. Tööstusesse investeeritud summade tagasiteenimiseks rakendati kümnete aastate pikkusi siduvaid lepinguid. Selline tarbijate sidumine pakkujaga vähendab konkurentsipotentsiaali veelgi. Kõrged pöördumatud kulutused ehk väljumisprobleemid ongi ilmselt kõige olulisemaks põhjuseks, miks on maagaasi turud olnud ajalooliselt monopolid. 2. Asenduskaubad teistest tootmisharudest Võrgustiktööstustele on omane, et pakutakse ühiskondlikult olulist teenust või toodet (Swartenboekx 2007: 3). Seetõttu on asenduskaupade leidmine sageli majanduslikult ebapraktiline või lausa võimatu (nii on see näiteks elektri puhul). Sama kehtib ka energiasektoris tegutsevate võrgustiktööstuste kohta. Maagaasi on tehniliselt võimalik asendada teiste süsivesinikkütustega. Küll aga on asendamine suhteliselt kapitali mahukas, kuna üldiselt nõuavad erinevad kütused energia ammutamiseks erinevat inventari. Seda võimendab veel asjaolu, et maagaas on oma olemuselt gaas, samas kui nafta on vedel ning kivisüsi tahke. Seega viitab asenduskaupadega seotud konkurentsijõud suuresti monopoolse turusituatsiooni suunas. 3. Tarnijate mõjukus - Eelpool mainitud sisenemisbarjäärid muudavad energiaturu äärmiselt ebaatraktiivseks. Samuti muudab maagaasi eriline olemus, selle suhteliselt raskesti asendatavaks. Seega ei oma olulist mõju konkurentsile asenduskaubad teistest tootmisharudest. Maagaasi olulisus ning turule 11

12 sisenemiseks vajaliku kapitali suur maht muudavad tarnijate mõjukuse märkimisväärseks. Selline olukord on olnud ajalooliselt vajalik, kuna ilma suure tarnijate mõjuta puuduks pakkujal turu üle kontroll, mis tähendab, et pakkujal puudub oma investeeringute üle kontroll. See aga ei oleks mõeldav, kuna maagaasitööstus on äärmiselt kapitali mahukas. 4. Ostjate mõjukus Kui suurte sisenemisbarjääridega ning suure tarnijate mõjukusega turul on pakkuja sõnal suur kaal, siis tarbijate mõjukus on marginaalne. 5. Rivaalitsemine haru sees Gaasimajandus kui tööstuharu jaguneb kaheks suureks turuks võrguteenus ning maagaasi pakkumine. Võrguteenus ehk taristu kasutamine gaasi transportimiseks on loomulik monopol. Seda juba eelpool mainitud suurte pöördumatute kulutuste ning taristu kulude dubleerimise ebaratsionaalsuse tõttu. Ühtlasi on võrguteenuse turg tugevalt mõjutatud klubi efekti poolt. Klubi efekt tähendab, et operatiivse tõhususe ning kasutajate arvu vahel on tugev positiivne seos (Swartenbroekx 2007: 2). See tähendab, et mida rohkem inimesi kasutab käsitletavat infrastruktuuri, seda suurem on selle tõhusus, mis omakorda viib monopolile omase mastaabisäästuni. Eelnevat kokkuvõttes on maagaasimajanduses võrguteenuse turul konkurents küll teoreetiliselt võimalik, kuid oleks ühiskondlikult äärmiselt ebapraktiline. Teisalt on aga konkurentsiks igati sobilik maagaasi pakkumise turg. Konkurentsi eelduseks maagaasi pakkumise turul oleks erinevate turul tegutsejate võrdne ligipääs taristule. 1.2 Gaasiturgude liberaliseerimise vajalikkus Üha kiiremini arenev maailm ning aina kasvav rahvaarv on tõstnud päevakorda energiasektorite vananenud korralduse ning efektiivsuse suurendamise vajaduse. Energia on üks olulisemaid, kui mitte kõige olulisem sisend modernse ühiskonnakorralduse töös hoidmiseks. Viimase kahekümne viie aastaga on maailma energiatarbimine kasvanud ligi 60% (Dudley 2013: 42). Arvestades tänapäevaseid trende ning jälgides suundumusi maailmas ei ole põhjust uskuda, et kasv aeglustub, 12

13 pigem vastupidi. Samuti toetab eelnevat seisukohta asjaolu, et maagaasi nähakse kui üleminekukütust taastuvenergiale (Hefner III 2009: 51). Piiratud energiaallikate efektiivse kasutamise eesmärgil on viimastel aastakümnetel pandud oluliselt rohkem rõhku just energiasektorite toimimise efektiivsuse tõstmiseks ning kooskõlla viimiseks vabaturumajanduse seisukohtadega. Lähiminevikust võib tuua näiteid telekommunikatsiooni, panganduse, lennunduse, meretranspordi, elektriturgude ning muude valdkondade liberaliseerimisest. Enim rõhku on viimastel kümnenditel pandud energiasektorite ja turgude liberaliseerimisele. Liberaliseerimist võib defineerida mitmeti. Olenemata selle definitsiooni sõnastusest jääb mõiste sisu üldjoontes siiski muutumatuks, milleks on indiviidide, nii pakkujate kui ka tarbijate vabaduse ning valikuvõimaluse suurendamine. Enim levinud ning kõige üldisem definitsioon on tõenäoliselt reeglite, piirangute ning seaduste lõdvendamine, mille eesmärgiks on parandada konkurentsisituatsiooni turul. Niimoodi defineerivad seda Oxfordi Ülikooli sõnastikud. 4 Muidugi mõista oleks ideaalis eesmärgiks tegusa konkurentsi loomine, mille tulemusena elimineeritaks turult mitmesugused efektiivsuskaod ja muud probleemid. Paraku ei ole täiuslik konkurents reaalses turusituatsioonis võimalik ega ka soovitav, sest ei taga arengufunktsiooni toimimist ehk innovatsiooni. J. A. Manner on defineerinud liberaliseerimist telekommunikatsiooni turul, mis on oma olemuselt samamoodi võrgustiktööstus. Manner defineerib liberaliseerimist kui protsessi, mis võimaldab eelnevalt monopolide poolt domineeritud turgudele siseneda ka uutel pakkujatel. (Manner 2002: 8) Eelnev definitsioon võtab suhteliselt hästi kokku ka gaasimajanduse ning selle turgude liberaliseerimise. Küll aga on see siiski liialt üldine. Kolmanda võimalusena defineerida liberaliseerimist toob autor välja Anne. O. Kruegeri ning Jagdish N. Bhagwati poolt formuleeritud definitsiooni. Krueger defineerib liberaliseerimist kui suunatud tegevust, mis vähendab piiranguid ja kontrolli. Samuti nimetab ta liberaliseerimist suletud ning kontrollitud majanduse teisenemist avatud ning minimaalselt reguleeritud majanduseks. Bhagwati rõhutab veel, et liberaliseerimise üks 4 Vaata lähemalt 13

14 olulisemaid aspekte on neutraalsus ehk kõigi osaliste kohtlemine ühtsete reeglite järgi. (Hossain M. et. al. 2010: 91 92) Kõigis infrastruktuurisektorites on institutsiooniliste muudatuste puhul toimunud üheaegselt kaks protsessi, ehkki nendele pööratav tähelepanu on olnud periooditi erinev. Uuendused algasid 1970ndatel seniste riiklike monopolide lõhkumisega turule sisenemise järk-järgulise liberaliseerimisega, kohati ka erastamisega. Varem või hiljem sundis see omakorda mõtlema riikliku reguleerimise uutele raamidele, mis tagaksid kõigi avalike huvide järgimise neis sektorites. Üheks lahenduseks on siin olnud universaalteenuse (UT) poliitiline määratlemine ja selle pakkumise riiklik tagamine. (Sepp 2012: 293) Graafiliselt võime reforme kujutada uue tasakaalu otsimisena riigi ja turu, aga ka turu ja ettevõtte nii-öelda puhaste lahenduste vahel (vt. joonis 4 lk. 15). Seejuures peab uus institutsionaalne kombinatsioon tagama erinevate eesmärkide kompromissi: ühelt poolt võimaldama tõsta majanduslikku efektiivsust nii staatilises kulude kui ka dünaamilises innovatsioonide mõttes teiselt poolt peab olema tagatud ka spetsiifiliste sotsiaalpoliitiliste avalike hüviste pakkumine. (Sepp 2012: 293) Viimaste all peetakse silmas eelkõige teenustele ligipääsetavust, sh kohati ka taskukohasust. Energeetikas räägitakse eraldi ka varustuskindlusest. Siinkohal tuleb rõhutada, et eraldi võttes pole infrastruktuursed teenused nagu näiteks konkreetne gaasikogus, postisaadetis või bussireis sugugi avalikud hüvised, kuna on hõlpsalt välistatavad. Avalikud on siin nii-öelda teise tasandi hüvised, mis on seotud teenuste teatud komplektiga 14

15 RIIK Riiklikud monopolid Liberaliseerimine: Dereguleerimine, Privatiseerimine Institutsiooniline kombinatsioon: riik/turg/ettevõte Sotsiaalpoliitika: Üldhuviteenus avalikes huvides TURG Konkureerivad erafirmad Joonis 4. Institutsioonilised reformid infrastruktuurisektorites. (Sepp 2012: 294) Eelneva põhjal võib öelda, et maagaasiturg on läbi ajaloo olnud oma olemuselt suuresti monopoolne. Monopoolsusest tuleneb ka väga suur osa selle liberaliseerimise vajalikkusest. Järgnevalt toob autor välja mitmeid erinevaid põhjuseid, miks on vaja liberaliseerida monopoolseid gaasiturge. Allokatiivne ebaefektiivsus Allokatiivse ebaefektiivsuse all peetakse silmas olukorda, kus tootmine (hinnad ja kogused) turul ei ole optimaalne. Turg on allokatiivselt efektiivne vaid siis, kui ühiku piirkulu on võrdne ühiku hinnaga. Paraku viib monopoolsel turul kasumit maksimeeriv ettevõte hinnad kunstlikult üles, mis omakorda vähendab tootmist. Sellisel viisil suudab monopol omastada suure osa heaolust, samas kui osa kogukasust läheb kaotsi. Kunstlikult kõrgema hinna juures on suur hulk tarbijad sunnitud teoreetiliselt teenusest loobuma. Praktiliselt aga on teatud toodete puhul tarbijad sunnitud maksma mõistmatult 15

16 kõrget hinda, kuna toode on eluliselt oluline. Seega jõuame olukorrani, kus teatud osa ühiskonna heaolust läheb kaduma. (Depoorter 1999: 501) Eelneva illustreerimiseks on autor koostanud järgneva joonise 5. P MC P m AC AC MR D Q m Joonis 5. Allokatiivse ebaefektiivsuse avaldumine monopoli korral (autori koostatud). Jooniselt 5 on näha, et kasumi maksimeerimise eesmärgil toodab monopol koguse, kus piirkulu (MC) on võrdne piirtuluga (MR). Samas on aga teada, et mastaabiefekti tõttu ei ole monopolil piirkulu (MC) ning keskmine kulu (AC) võrdsed. Seega avaneb monopolil võimalus viia tööstus omptimaalsest punktist kõrvale teenides ise samal ajal maksimaalse kasumi. Selline olukord võimaldab monopolil mängida hinnaga üksnes oma huve silmas pidades. Antud näites väheneb ühiskonna kogukasu joonisel toodud sinise kolmnurga ulatuses. X-ebaefektiivsus Teadagi on vabaturumajanduse põhimõtetega turgudel ülimalt oluline kulude minimeerimine ning ressursside võimalikult efektiivne rakendamine konkurentsis püsimise eesmärgil. Monopoolsel turul aga puudub konkurentide surve sisendite efektiivseks rakendamiseks. Loogikale tuginedes võiks monopolil olla isegi tugevam ajend x-ebaefektiivsuse minimeerimiseks, 16

17 kuna konkurentide hinnasurve puudub. Seega annaks see lisavõimaluse kasumi suurendamiseks. Paraku ei ole see praktikas üldjuhul nii. (Depoorter 1990: ) Energiaturgude suure mahu tõttu on x-ebaefektiivsuse vähendamine konkurentsimeetmeid rakendades eriti kasulik. Seda toetab veel fakt, et energeetika kui valdkond on tänapäeva ühiskonna jaoks määramatu tähtsusega. Tehnoloogiline areng Tehnoloogilisel arengul on igal elualal mängida väga suur roll. Tihtilugu võimaldab just tehnoloogia areng vähendada tootmiskulusid või tuua turule uusi leiutisi, millel on ühiskonnale suur positiivne mõju. Ühe näitena võib siinkohal tuua ajalooliselt monopoolse telekommunikatsiooni turu. Kaabeltelevisiooni kohta on võtmas satelliit ning mikrolaine tehnoloogiad. Ajaloolised argumendid väidavad, et monopolil puudub piisav ajend tehnoloogia arengusse panustamiseks. (Depoorter 1990: ) Innovatsioon on suhteliselt kallis ja samuti ei ole tulemus kunagi garanteeritud. Seepärast tekib siinkohal probleem, mida on ehk kõige parem sõnastada niimoodi: Miks muuta midagi, mis juba töötab? Selline lähenemine aga pidurdab majanduslikku ning tehnoloogilist arengut. Samuti on säärane käitumine pikemas perspektiivis ressursse raiskav. Varustuskindlus Varustuskindlust võib tõlgendada kui valmidust kliendi nõudmisel kätte toimetada. Samas tuleb varustuskindlusena arvestada ka hinda. Ja mitte lihtsalt suvalist hinda vaid mõistlikku hinda, mis oma olemuselt on subjektiivne, kuid mille olemus tuleb defineerida vastavalt reaalsele situatsioonile. (Luciani 2004: 3) Paraku on teatud tööstustes suhteliselt raske defineerida mõistlikku hinda, seega tuleb käsitletav teema eelkõige jutuks liberaliseerimise kontekstis. Liberaliseerimise läbi teinud turul (ühisturul) on konkurentsist tulenevalt võimalik jõuda mõistliku hinna defineerimiseni. Energiaturgude liberaliseerimine kui protsess on oma olemuselt väga pikaldane. Energiaturgude liberaliseerimise kontekstis räägitakse üldjuhul elektri- või maagaasiturgudest, kuna neis on monopolid kõige levinumad. Swartenbroekx (2007) jagab energiaturu liberaliseerimisprotsessi laias laastus kolmeks: 17

18 1. Vertikaalse integratsiooni vähendamine eraldades tööstusahela erinevad osad (segmendid); 2. Luues neis segmentides konkurentsi soodustava keskkonna, kus see on võimalik; 3. Säilitades regulatoorse kontrolli nende segmentide üle, kus endiselt tegutseb monopol. Energeetika ning konkurentsivaldkonna majandusteadlane Paul Lewis Joskow (2008) on energiaturgude liberaliseerimise protsessi kirjutanud lahti spetsiifilisemalt väikeste sammude summana. Kõige olulisema sammuna toob ta välja energeetika sektoris tegutsevate monopolide privatiseerimise. Valitsuse omandist erakätesse viidud monopolidel peaks Joskowi (2008) sõnul olema oluliselt suurem motivatsioon tegevuse efektiivsuse tõstmiseks. Samuti muudab monopolide privatiseerimine keerulisemaks energeetika valdkonna kasutamise poliitilistel eesmärkidel. (Joskow 2008: 12) Privatiseerimise järel oleks järgnevaks, kuid mitte vähem olulisemaks sammuks vertikaalse integratsiooni vähendamine. Joskowi (2008) sõnul on oluline üksteisest eraldada segmendid, millel on potentsiaali konkurentsi tõhusaks toimimiseks (nagu näiteks tootmine ja turustamine ehk gaasipakkumine) ja segmendid, kus see puudub (nagu näiteks jaotus). Samuti on oluline reguleerida segmendid, kus on raskendatud konkurentsi juurutamine eelkõige jaotus ehk taristu segment. Eelnev on vajalik, kuna kõik gaasipakkujad sõltuvad selle jaotamiseks vajalikust taristust. Ilma nende muudatusteta oleks konkureerivaid firmasid äärmiselt lihtne ristsubsideerimise või infrastruktuurile ligipääsu raskendamisega kõrvale tõrjuda. (Joskow 2008: 12). Järgnev joonis 6 (vt. lk. 19) annab ülevaate maagaasi tööstuahelast tuues välja need segmendid, kus konkurents on võimalik ja ühtlasi need, kus see võimalik ei ole. 18

19 Hulgimüügi turg Hulgimüügi turg Jaemüügi turg Enamiku gaasi transport mööda torujuhtmeid Gaasi Tootmine Gaasi Taasgaa- Jaotus Transport Kliendid veeldamine sistamine LNG terminal LNG terminal Joonis 6. Maagaasi lihtsustatud tööstusahel koos konkurentsivõimalustega. (Allikas: Swartenbroekx 2007: 7) Joonis 6 on liberaliseeritud maagaasi tööstusahela lihtsustatud ülevaade. Joonis 6 toob välja maagaasi tööstusahela erinevad segmendid: Tootmine, pakkumine, jaotus, transport. Nagu autor on maininud juba töö eelpool olevates osades on maagaasi transpordiga seotud segmenti konkurentsivõimeliseks praktiliselt võimatu muuta. Seda eelkõige põhjusel, et valdav osa maagaasist tarnitakse läbi torujuhtmete. Asjaolu võib tulevikus aga muutuda, kuna üha enam pannakse rõhku veeldatud maagaasi tehnoloogiate arendamisle ning LNG (Liquefied Natural Gas veeldatud maagaas) osatähtsus gaasimajanduses aina kasvab. Kuigi maagaasi infrastruktuuri segmentides pole reaalselt teostatav konkurentsi juurutamine, siis on seda võimalik teha maagaasi pakkumisega tegelevates segmentides. Eelnev saab võimalikuks just tänu Joskowi (2008) energiaturgude liberaliseerimise teise olulise punkti vertikaalse integratsiooni vähendamine täideviimise järel. Eraldades omavahel maagaasi tööstuahela segmendid on võimalik luua kõigile gaasipakkujatele 19

20 võrdväärne ligipääs taristule. Eelnevat aitab selgitada joonis 6 (vt. lk. 19), kus on selgelt välja toodud potentsiaalsed asukohad hulgi- ning jaemüügi turgude jaoks. Kõne all olevate turgude loomine oleks ühiskonnale kasulik vaid juhul, kui seal tegutseksid mitmed erinevad ettevõtted. Hubert ja Orlova (2012) kirjutavad oma uurimuses, et gaasimajanduses ei ole probleemiks üksnes vertikaalne integratsioon vaid ka horisontaalne integratsioon. Hea näide selle kohta on Saksamaa energifirmade E. ON ja Ruhrgas liitumine, mille tulemusena tekkis Euroopa suurim energifirma. (Hubert 2012: 1) Horisontaalse integratsiooni vähendamist peab oluliseks ka Joskow (2008). Tema sõnul on oluline, et uutel turgudel tegutseks piisav hulk gaasipakkujaid. Selle tulemusena on võimalik erinevate pakkujate vahel jaotada mõjuvõimu turul, mille tulemusena paraneb turgudel konkurentsiolukord tunduvalt. (Joskow 2008: 12) Viimaks on oluline säilitada regulatsioon taristu segmendis, nagu tõi välja ka Swartenbroekx (2007). Joskowi (2008) sõnul tuleb rakendada erinevaid regulatoorseid seadusi ning institutsioone, et soodustada kõigi pakkujate ja tarbijate võrdset ligipääsu taristule. 1.3 Gaasiturgude liberaliseerimise varasemad uuringud Energeetika sektori osatähtsust tänases majanduses ei ole ilmselgelt võimalik üle tähtsustada. Praktiliselt kõik, mida inimkond igapäevaselt tarbib või teeb transport, toit, elektroonika jne nõuab vähemal või rohkemal määral energiat. Energia osatähtsuse kasv majanduses ning inimeste elus üldiselt on ka peamine põhjus, miks on seda sektorit viimastel kümnenditel oluliselt rohkem uurima hakatud. Teisalt on oluliseks tõukejõuks ka energiaallikate piiratus ning roheline mõtteviis mis ärgitavad tegema uusi avastusi. Samuti on hakatud reformima energiamajanduses seni sihiks olnud institutsioone. Enim rõhku on uurimisel pandud taristust sõltuvatele energiasektoritele elektri- ning gaasimajandus. Kuna elektri- ning maagaasiturud on oma olemuselt väga sarnased, siis 20

21 on suures osas ühe tunnused üle kantavad ka teisele. Alates 70-ndate lõpust on hakatud järjest aktiivsemalt tegelema nende sektorite iganenud institutsioonide reformimisega. Enim on uuritu Euroopa ning USA elektri- ja gaasiturge. Praegusel ajal pakub enim kõneainet ühtse Euroopa gaasituru loomine ning energiasõltuvuse vähendamine. Järgnevalt toob autor ära mõned huvitavad antud teemat käsitlevad uurimused. Ühtlasi käsitleb autor ka oma kodumaa gaasisektori põhjal läbi viidud uuringut (Pöyry 2012). Eestis läbi viidud uuring on tellitud Eesti elektrisüsteemide halduri Eleringi poolt. Uurimuse läbiviiaks on Briti ettevõte Pöyry Management Consulting. Uuringu raport annab ülevaate kogu Eesti gaasiturust puudutades ka kogu Baltikumi ning Euroopat. Raportis on rõhutatud maagaasi osatähtsuse kasvu energiaallikana maailmas. Samuti ollakse Eestis murelikud varustuskindluse pärast, kuna 100% tarbitud gaasist imporditakse idanaabrilt. (Pöyry 2012: 4) Mingil määral võib läbi viidud uurimust ja selle põhjal koostatud raportit vaadata ka kui Eesti gaasisektori arenguplaani. Raportis on lähtuvalt uurimusest välja toodud erinevad võimalikud arengusuunad. Vastavalt investeeringute mahu suurusele ja mastaapsusele on kolmeks võimalikuks lähenemiseks: kohalik, piirkondlik või regionaalne. Kohalik hõlmab kõigest väikese LNG-terminali ehitamist. Samas kui Regionaalse lähenemisega ühendatakse Balti riigid ning ehitatakse Balti turule vähemalt keskmise suurusega LNGterminal. Samas ei eeldata siin Eesti elektrienergiaturu täielikku üleminekut maagaasile, mis oleks tulnud kõne alla kohaliku lähenemise puhul. (Pöyry 2012: 13-15) M. Slaba (2009), Praha Ülikooli majandusuuringute keskusest on võrrelnud Euroopa Liidu visiooni gaasiturust ning hetke reaalsust. Oma uurimuses Liberalisation of Natural Gas Market EU Vision vs. Reality võrdleb ta Tšehhi gaasituru liberaliseerimisel saavutatud tulemusi eesmärkidega. M. Slaba (2009) väidab, et Tšehhis on maagaasi hinnad liberaliseerimise tulemusena pigem tõusnud. Vertikaalse integratsiooni vähendamine on Slaba (2009) sõnul oluliselt vähendanud mastaabiefekti mõju, mille tulemusena on transpordi- ning jaotusvõrgustiku operatiivsed ning mitmed teised kulud oluliselt kasvanud. Liberaliseerimise ebaefektiivsuse ühe olulisema põhjusena toob ta välja suure sõltuvuse Gazpromist. Seega on Euroopa gaasiturul konkurentsi suurendamisel hindadele suhteliselt väikene 21

22 mõju, kuna hinnakonkurents on limiteeritud kasumipõhise konkurentsi tasemele. Eelnevat kinnitab veel asjaolu, et gaasimajanduse kasumimarginaalid olid Euroopa Liidu riikides suhteliselt madalad juba enne liberaliseerimise algust. (Slaba 2009: 7 8) Euroopa Liidu gaasituru poliitika mõju gaasi hindadele Euroopa Liidus on uurinud veel R. Brau, R. Doronzo, C. Fioro ja M. Florio (2008). Nemad viisid läbi ökonomeetrilise analüüsi uurides, mil viisil on Euroopa Liidu direktiivid ning liberaliseerimispoliitika mõjutanud 15 Euroopa Liidu riigi maagaasi hindu. Brau, Doronzo, Fioro ning Florio (2008) uurimuse põhjal on Euroopa Liidu reformid ühtse gaasituru suunas olnud vähemõjusad. Nad väidavad, et privatiseerimine per se ei vii madalama gaasi hinnani. Samuti leidsid nad, et pakkujate turuosadel puudub igasugune mõju hindade langusele. Uurimusest selgus, et turule sisenemise hõlbustamisel on hindadele väike positiivne mõju. Selle põhjusek peavad nad aga pigem tugeva turupositsiooni hoidmist ning potentsiaalsete sisenejate tõrjumist. (Brau et al 2008) M. B. Karan ja H. Kazdagli kirjutavad oma uurimuses, et Euroopa Liidu liberaliseerimispoliitikal on olnud positiivne efekt gaasituru toimimisele. Autorid kirjutavad, et Euroopa Liidu energiaturgudel on näha olulist tootlikkuse kasvu. Mõju gaasi hindade konvergeerumisele olemas, kuid hindade languse osas on mõju väike. Kritiseeritud on jaotusvõrkudele ligipääsu raskendamist kolmandatele isikutele, kuid siiski on märke turu integratsioonist. Positiivne märk on aeglane, kuid siiski toimuv uute ettevõtete lisandumine turule. Sektorisse on sisenenud mitmed pangad ning investeerimisega tegelevad ettevõtted. See on positiivne nähtus, kuna energiasektor on oma olemuselt suhteliselt kapitalimahukas. (Karan et al 2011: 26 29) Üks olulisemaid küsimusi Euroopa gaasimajanduses on juba pikka aega olnud hinnadiskrimineerimine ning hindade vähene läbipaistvus. Hinnadiskrimineerimise vähendamine ning hindade läbipaistvuse suurendamine on ka üks peamisi Euroopa gaasituru liberaliseerimise eesmärke. Maagaasi hind on traditsiooniliselt olnud seotud nafta hinnaga. Tihtipeale on võrreldud nafta hinnaga seotud gaasihinna kujunemise mehhanismi ning ameerikalikku jaoturi gaasihinna kujunemise mehhanismi. Jaoturi ehk tarbekauba mehhanism on tüüpiline kapitalistlik hinnakujunemine, kus nõudlus ning konkurents kujundavad hinna. 22

23 J. Stern ja H. Rogers kirjutavad oma uurimuses ühtse gaasihinnastamise süsteemi sisseseadmise vajalikkusest. Eelkõige on argumentideks gaasimajanduse ning naftamajanduse erinevuste süvenemine ajas ning naftaturgude volatiilsus. Siinkohal tuuakse parimaks lahenduseks jaoturi (hub) süsteem, mis on kasutusel USAs. Jaoturi süsteem on juba kasutusel ka Ühendkuningriigis ning levib ka juba Euroopa mandriossa. Samuti toovad nad välja, et jaoturi hinnakujunemise süsteem võib viia kartellide tekkimiseni, kuna Euroopa gaasiturgu kontroliivad üksikud pakkujad, kelledest suurim on Gazprom. (Stern, Rogers 2011: 2-5) 23

24 2. EUROOPA GAASITURU LIBERALISEERIMISE TULEMUSED 2.1 Euroopa gaasituru liberaliseerimisdirektiivid Esmakordselt ilmusid gaasiturgude liberaliseerimisega seotud teemad Euroopa Liidu poliitikasse alles 1980datel aastatel. Mitmed gaasimajanduses tegevad ettevõtted ning riigid nägid tollal liberaliseerimist kui stabiilsust kaotavat jõudu. Seetõttu kohtas Euroopa Komisjoni plaan viia läbi laiaulatuslikke reforme ka suurt vastupanu. Tugeva opositsiooni tõttu oli Euroopa Komisjon sunnitud oma ambitsioonikaid plaane olulisel määral kärpima, mistõttu sisaldas Euroopa Komisjoni esimene direktiiv kõigest algelist sissejuhatust liberaliseerimisse. (Haase 2008: 3) Esimese Euroopa gaasituru liberaliseerimise direktiivi (98/30/EC) võttis Euroopa Komisjon vastu 22. juunil Direktiivi eesmärgiks oli panna alus ühtse Euroopa gaasituru loomisele. Esimene direktiiv sätestab põhilised reeglid ning seadused maagaasi transportimisel, jaotusel, ladustamisel ning pakkumisel. Ühtlasi sätestatakse ka reeglid maagaasisektori organisatoorse poole kohta. On oluline nentida, et direktiivis toodu leieneb ka veeldatud maagaasile (LNG). (Euroopa Komisjon: Directive 98/30/EC : Artikkel 1) Euroopa gaasiturgude liberaliseerimiseks vastu võetud direktiivide lõppeesmärgiks on luua ühtne lõimunud Euroopa gaasiturg. Samas on selle eesmärgi juures oluliseks punktiks konkurentsi juurutamine gaasimajanduses. Järgnevalt toob autor ära põhjused, mida võib vaadata ka kui liberaliseerimise sihte, miks soovib Euroopa Komisjon reformida Euroopa gaasiturge (Euroopa Komisjon: Directive 2003/55/EC : Eelotsuse punktid 1 2) 24

25 1. Hindade langus ning nende läbipaistvuse parandamine 1990datel maksis Euroopas tööstuses kasutatav elekter ning gaas ligikaudu 40% enam kui nende Atlandi tagustel konkurentidel (Haase 2008: 26); 2. Hindade ühtlustamine Samuti teeb murelikuks hindade diferentseeritus Euroopas. Hinnad erinesid aastal nii äri- kui ka eratarbijate jaoks riigiti üle kahe korra (Haase 2008: 26); 3. Tõsta tootlikkust gaasisektoris; 4. Parandada konkurentsiolukorda gaasisektoris; 5. Tõsta teeninduse/teenuse standardeid; 6. Gaasimajanduse ning turu jätkusuutlikkuse tagamine; 7. Tagada turu turvaline toimine (varustuskindlus). Teine Euroopa gaasituru direktiiv (2003/55/EC) võeti Euroopa Parlamendi ning Euroopa Komisjoni koostööl vastu 26. juunil Selle vastuvõtmise eesmärgiks oli eelkõige parandada ning täiendada esimest gaasidirektiivi vastavalt siiani saavutatud tulemustele ning esinenud takistustele. Seega jäi direktiivi sisu paljuski samaks juba eelpool mainitud esimese gaasidirektiiviga. Samuti oli teise direktiivi sihiks kiirendada liberaliseerimise protsessi. Kolmas gaasidirektiiv võeti vastu 13. juulil Nagu ka teise gaasidirektiiviga oli siingi eesmärgiks täiustada esimest gaasidirektiivi ning viia sõltuvalt progressist sisse uued sätted. Seda just eelkõige seetõttu, et eelmised direktiivid ei olnud andnud soovitud tulemust. Direktiivis on kirjas, et aastal rakendunud teine direktiiv ei ole viinud piisaval määral vertikaalse integratsiooni vähendamiseni (Euroopa Komisjon Directive 2009/73/EC : Eelotsuse punkt 1). Sellest tulenevalt muudeti vertikaalse integratsiooni vähendamine riikide jaoks lihtsamaks. Vertikaalse integratsiooni vähendamise võimalusena nähti nüüd ette ka võimalust, kus transpordivõrgustikud jäävad endiselt energiakorporatsioonide omandisse, kuid neid pannakse juhtima täiesti iseseisev juhtkond. (Euroopa Komisjon: Directive 2009/73/EC : Artiklid 14-15). Lisaks kolmele Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud direktiivile võeti teise ning kolmanda direktiivi vahepeal vastu veel varustuskindluse direktiiv (2004/67/EC). 25

26 Varustuskindluse direktiiv ei hõlma üksnes maagaasi varustuskindlusega seotud sätteid, vaid kogu Euroopa energiaturgu. Samuti nagu esimese gaasidirektiivi puhul tuli Euroopa Komisjonil suure vastuseisu tõttu ka siin mitmed punktid direktiivist eemaldada. Euroopa Komisjon nägi algselt oma ambitsioonikates plaanides, et kogu Euroopa gaasivarude haldamine tuleks täielikult tsentraliseerida. Direktiiv osutus selle avaldamise ajaks võrreldes algsete plaanidega suhteliselt leebeks. Seega kehtestas direktiiv pigem parema info liikumise Euroopa Komisjoni ning ka teiste Euroopa riikide jaoks. Direktiivi kohaselt nõutakse riikidelt rohkem infot nende gaasiamajanduses toimuva kohta (näiteks leppingute pikkus). (Haase 2008: 29). Tõenäosus, et lähiajal täiustab Euroopa Komisjon gaasidirektiive veelgi on suhteliselt suur, kuna turu reformimise protsess ei ole saavutanud sellist edu nagu oli algselt loodetud. 2.2 Muutused gaasituru struktuuris ja ettevõtete turukäitumises Ühtse Euroopa gaasituru liberaliseerimise eesmärgi täitmisel on üheks peamiseks ülesandeks nii horisontaalse kontsentratsiooni kui ka vertikaalse integratsiooni vähendamine turul. Euroopa gaasituru direktiivid peaksid oma eesmärgi täitmiseks viima integratsiooni vähendamiseni ning konkurentsi parandamiseni sektoris. Ajalooliselt on maagaasisektor olnud äärmiselt monopoolne ning see olukord jätkub paljudes riikides veel tänapäevalgi. Käesolev peatükk käsitleb valitud riikide gaasiturgude struktuure. Iseloomustatakse nii vertikaalset kui ka horisontaalset konkurentsi. Samuti kirjeldatakse vertikaalset integreeritust riikide gaasisektoris. Turustruktuuride võrdluseks on valitud viis riiki Saksamaa, Itaalia, Leedu, Eesti ja Rootsi. Saksamaa ning Itaalia kui ühed Euroopa suuremad gaasitarbijad, Eesti ja Leedu kui endised NSVL-i riigid ning Rootsi kui arenenud Põhja-Euroopa riik. Saksamaa. Saksamaa gaasiturg on üks Euroopa suuremaid ja ühtlasi ka keerulisemaid. Gaasituru kompleksne struktuur tekitab eelkõige probleeme turu 26

27 läbipaistvuse osas. Samuti võimendab turu kompleksust üksikute suurte tegijate osalus erinevates ettevõtetes, mis omakorda vähendab operatiivset efektiivsust. Täna on Saksamaa gaasisektor täielikult privatiseeritud. Saksamaa gaasituru saab jaotada kolmeks peamiseks tasemeks (International Energy Agency: Germany..., 2012: 21): 1. Hulgimüügiturg koosneb ettevõtetest, kes varustavad regionaalseid energiafirmasid kodumaise või imporditud maagaasiga. Koosneb viiest ettevõttest, kellest suurim on E.ON Ruhrgas, kelle valduses on ligi pool turust. Ülejäänud nelja ettevõtte vahel on ära jaotunud teine pool turust. Samuti omab E.ON Ruhrgas mõjukat osalust regionaal ning munitsipaal taseme ettevõtetes. 2. Regionaalne tase koosneb ettevõtetest, kes varustavad munitsipaalfirmasid (ning kohati ka lõpptarbijaid) maagaasiga. Turg koosneb ligi 30 ettevõttest. 3. Munitsipaalne tase koosneb ettevõtetest, kes müüvad maagaasi lõpptarbijale. Saksamaa toodab ligi 14% kasutatud gaasist ise. Maagaasi tootmisega tegeleb Saksamaal viis suuremat ettevõtet, kellest suurim on Exxon Mobil. Kusjuures Exxon Mobil omab ligikaudu 46% turust ning kolme suurima ettevõtte turuosad kokku on 83%. (International Energy Agency: Germany..., 2012: 20) Itaalia. Enne liberaliseerimise algust kontrollis praktiliselt kogu Itaalia gaasiturgu üks riiklik monopol ENI. Ainuke turuosa, kus tegutses ka suur hulk väiksemaid ettevõtteid oli munitsipaaltase, mis tegeleb gaasi müümisega lõpptarbijale. Ettevõtte struktuur on ära toodu järgneval joonisel 7. (Honore 20013: 11) ENI AGIP Tootmine ja ladustamine SNAM Import, transport, hulgimüük ITALGAS Jaotus ja jaemüük Joonis 7. Itaalia gaasituru struktuur enne liberaliseerimise algust (Honore 2013: 11). 27

28 Liberaliseerimispoliitika nägi ette ENI ning selle tütarfirmade eraldamist aasta lõpuks oli ENI säilitanud kõigest 25,1% ettevõttest SNAM. Kusjuures täna on eelnevalt ettevõtte ENI tütarettevõted AGIP ning ITALGAS SNAM-i tütarettevõtted. Kuigi formaalselt on ENI ning SNAM täna eraldiseisvad ettevõtted, siis ENI omab ikkagi mõningast kontrolli SNAM-i üle. Lisaks selle, on ENI hakkanud oma nime all tegutsema kõigis maagaasi tööstusahela osades. (Honore 2013: 16) Maagaasi hulgi- ning jaemüügi turul tegutseb Itaalias täna üks suur, mõned keskmised ning palju väikeseid ettevõtteid. Aastal 2011 ostis ettevõttelt ENI gaasi 26,8% turu tarbijatest. Nelja ettevõtte ENI, Enel, Edison ning Gdf Suez käes on üle poole turust (56,6%). Maagaasi sektori transpordiga tegelev osa on aga ligi 95% ulatuses SNAM-i kontrolli all. (Honore 2013: 11-21) Eesti. Eesti gaasiturg avati ametlikult konkurentsile aasta juulis. Täna tegutseb Eesti gaasiturul aga kõigest üks tõsiseltvõetav ettevõtte Eesti Gaas. Eesti Gaasi turuosa Eestis on 92%. Lisaks domineerib Eestis gaasi transpordiga tegelevat turgu üks ja sama ettevõte AS Gaasivõrgud. Venemaa energiahiid Gazprom omab seega nii ASs Eesti Gaas (37% osalus) kui ka AS-s Gaasivõrgud (37% osalus) suhteliselt suurt sõnaõigust. Seetõttu puudub täna Eesti gaasiturul konkurents. (Pöyry Management Consulting 2011: 22) Leedu. Formaalselt tegutseb Leedus kaks suuremat gaasipakkujat, kes aastal 2011 koos omasid jaemüügi turuosa üle 98%. Lietuvos Dujos ligi 71% ning UAB Dujotekana ligi 27% aastal oli Lietuvos Dujos e turuosa Leedus langenud 37%-le ( Lietuvos Dujos on vertikaalselt integreeritud maagaasi sektoris tegutsev ettevõte olles tegev kõigis maagaasi tööstusahela osades. Lisaks suurele turuosale maagaasi pakkumise sektoris omab Lietuvos Dujos üle 90% kogu transpordivõrgustikust. Seega on nii gaasipakkumine kui ka transport kontrollitud suures osas ühe ettevõtte poolt. ( National Control Commision 2012: 26, 117) Rootsi. Rootsi hulgimüügi turul on tegevad kõigest kaks ettevõttet E.ON Sverige ning Dong Energy, kelle turuosad jaotuvad vastavalt 48% ja 52%. Maagaasi ahela transpordi osa on aga 100% ühe ettevõtte Swedegas omandis (International Energy Agency: Germany : 16). Rootsi maagaasi jaemüügiturul tegutseb neli ettevõtet. Suurima 28

29 turuosaga neist on E.ON, kelle valduses on 41% turust. Järgnevad vastavalt 22% Dong Energy ning 22% Göteborg Energi. (Östeborg et al 2012: 60-61) Liberaliseerimise eesmärgiks on konkurentsi suurendamine gaasimajanduse neis osades, kus see on võimalik ja minimaalse vajaliku regulatsiooni säilitamine neis osades, kus see võimalik ei ole. Teooriast tulenevalt peaks konkurentsile avatumal turul tegutsema optimaalne arv ettevõtted, mille juures ettevõtted teeniksid kasumit, kuid samas oleksid hinnad konkurentsi tõttu madalamad. Ühtlasi muudab gaasiahela funktsioonide eraldamine võimatuks ristsubsideerimise, mille tulemusena on gaasiturg läbipaistvam ning konkurentsile avatum. Eelnevast lähtuvalt peaks suurem konkurentide arv ning tööstusahela erinevate funktsioonide eraldamine parandama konkurentsiolukorda turul ning viima madalamate hindade kujunemiseni. Käesoleva peatüki võtab kokku järgnev tabel 1. Tabel 1. Euroopa Liidu riikide gaasiturgude struktuurid aastal 2011 Pakkumise ning transpordi funktsioonid ametlikult eraldatud Turg ametlikult konkurentsile avatud Suuremate gaasipakkujate arv (turuosa >= 5%) Suurima gaasipakkuja ligikaudne turuosa, % Allikas: autori koostatud. Saksamaa Itaalia Leedu Eesti Rootsi JAH Osaliselt (75% ulatuses) EI EI JAH JAH, 2000 JAH, 2003 JAH JAH, 2007 JAH, Euroopa riigid on alates maagaasi kasutuselevõtust 20. Sajandi teisel poolel importinud väga suure osa kasutatavast ressursist. Suur osa gaasist on tulnud Euroopa sisestelt riikidelt nagu Norra ja Holland, kuid gaasi on ostetud ka näiteks Alžeerialt. Suurimaks importpartneriks on Euroopa gaasimajanduses läbi aegade olnud Venemaa energiafirma Gazprom. 1990datel importis Euroopa ligi poole kogu tarbitud maagaasist Venemaalt 29

30 (vt. tabel 6, lk. 47). Tänaseks on küll Gazpromi poolt tarnitud gaasi osakaal Euroopa gaasitarbimises oluliselt vähenenud, kuid suuremaks on muutunud mahud, mistõttu on Gazprom endiselt suurim ning mõjukaim partner selles vallas. Gazprom on aasta-aastalt laiendanud oma haaret nii Euroopa kui ka Aasia gaasituru osas. Gazprom omab osalust peaaegu kõigis Ida-Euroopa riikide juhtivates gaasiamajanduslikes ettevõtetes. Mõned näited oleksid Eesti Eesti Gaas (37%), Leedu Lietuvos Dujos (37%), Soome Gasum Oy (25%), Ungari Panrusgaz (40%). Samuti omab Gazprom osalust ka mitm Lääne-Euroopa energiafirmas nagu Promgaz(99%) Itaalias ja Gazprom Germania GmbH (100%) Saksamaal. ( Ühtlasi jätkab Gazprom uute osakute omandamist välismaistes energiaettevõtetes. Eelnevat arvestades tuleb tõdeda, et Gazpromil on Euroopa riikide gaasiturgude üle suur ülevaade ning kontroll. Energiahiiul on seeteõttu suhteliselt suur mõju paljude Euroopa riikide gaasiturgude arengusuunale. Seega on Euroopa Liidu gaasituru struktuuri üks suurimaid probleeme just Gazpromi turgu domineeriv seisund. Eelnevast tulenevalt tõuseb esile turukäitumise probleem, milleks on turgu domineeriva seisundi ärakasutamine. Mitmed Gazpromi igapäevapoliitikasse kuuluvad võtted on Euroopa Liidus suuresti reguleeritud või lausa keelatud. Euroopa Liidu konkurentsi reeglid sätestavad selgesõnaliselt Euroopa Liidu riikides äritegevuse reeglid. Eelkõige on Gazpromi tegevuse näol tegemist reeglite rikkumisega, mis on toodud Euroopa Liidu toimimise lepingu (edaspidi EUTF) artiklites 101 ja 102. EUTF artikkel 101 keelustab igasugused kartellid Euroopa Liidus. Lisaks keelustab see erinevate vabaturumehhanismide tahtliku mõjutamise. Eelkõige peetakse siinkohal silmas hindadega manipuleerimist (hinnadiskrimineerimist), partnerite või konkurentide kohtlemist erinevate tingimuste alusel ning kartelle. EUTF artikkel 102 käsitleb turgu domineerivat seisundit. Samuti nagu ka artiklis 101, keelab ka artikkel 102 ebaausate hindade kehtestamise. Lisaks kehtsetab see klientide kohtlemise ühtsete reeglite alusel. (Euroopa Komisjon - Consolidated Reader-Friendly, 2008, 87 88) 30

31 Oma domineerivat positsiooni turul on Gazprom kõige enam ära kasutanud hindade kujundamisel. Ida-Euroopa riikides, kus kohati imporditakse 100% kogu siseriiklikult tarbitud maagaasist, võib seda koguni hindade dikteerimiseks nimetada. Hinnadiskrimineerimist on Gazprom Euroopa riikides rakendanud suuresti kooskõlas poliitiliste lahkhelide või konsensustena. Eriti hästi avaldub see mitmete endiste NSVLi riikide näitel. Musternäidiseks on siinkohal Venemaa ning Ukraina vaheliste suhete tõttu tihti ja järsult muutuvad Venemaa gaasi hinnad Ukraina jaoks. Teema on äärmiselt päevakohane ka hiljutiste Ukraina sündmuste valguses. Venemaa gaasihiid Gazprom on lähiajaloo jooksul korduvalt olulisel määral tõstnud või langetanud Ukrainale müüdava gaasi hinda. Samamoodi on Gazprom käitunud ka viimaste kuude jooksul. Näiteks tõstis Gazprom Ukrainale müüdava gaasi hinda ligi 80%. Hinda korrigeeriti eelnevalt ligi 270$ 1000m³ kohta ligi 485$-ni 1000m³ kohta (BBC news...). Siinkohal on tegu ilmselge turupositsiooni kuritarvitamisega. Lisaks on see ka näide, kui ohtlik on Gazpromi turgu valitsev olukord Euroopa gaasiturul. Küll aga on Venemaa rakendanud hinnadiskrimineerimist ka teistele riikidele tõstes järsult ning olulisel määral gaasihinda. Näidetena võib siin tuua Leedu (Äripäev Gazprom tõstab...) ja Valgevene (Postimees Gazprom tõstab...). Lähtuvalt Euroopa Liidu konkurentsireeglitest on Euroopa Komisjon püüdnud neid rakendada ka Gazpromile. Siiamaani ei ole neid püüdluseid saatnud edu aastal viis Euroopa Liidu kartellide vastase tegevuse allüksus läbi kontrolli energia ettevõtetes, mis hõlmas kümmet Kesk- ning Ida-Euroopa riiki aasta septembris algatas Euroopa Komisjon menetluse uurimaks Gazpromi tegevust. Gazpromi kahtlustatakse EUTF artiklite 101 ning 102 rikkumises Turu tükeldamine, ebaõiglane hinnakujundus ning varustusallikate mitmekesistamise raskendamine. Oluline on märkida, et siinkohal ei ole tegu vaid Gazpromi tegevuste uurimisega. Euroopa Komisjon on olnud aktiivne kontrollima ka teisi Euroopa turul tegutsevaid ettevõtteid nagu ENI, Gaz de France ning E.ON. (Sartori 2013: 4) Euroopa Komisjoni menetlus Gazpromi suhtes täna veel kestab, kuid peaks jõudma lõpliku otsuseni selle aasta jooksul. 31

32 Gaasituru tulemusindikaatorid Gaasi hindade dünaamika Euroopa Komisjoni esimesest gaasituru direktiivist on möödunud enam kui 15 aastat. Üks peamisi liberaliseerimisprotsessi eesmärke on seotud maagaasi hindadega. Eelkõige soovitakse liberaliseerimise läbi saavutada hindade langust ning nende paremat läbipaistvust. Käesolevas punktis käsitleb autor kas Euroopa Komisjoni direktiivid on avaldanud olulist mõju Euroopa Liidu riikides müüdava maagaasi hinnale. Maagaasi hinnad ei ole poliitiliseks teemaks üksnes Euroopas. USA maagaasiturul on juba aastaid olnud konkurents ning ühtlasi on seal ka oluliselt madalam gaasi hind. Samal ajal kui USAs on maagaasi hind viimase kümnendi jooksul jäänud pigem samaks või tõusnud minimaalselt on näiteks Jaapanis maagaasi hind hüppeliselt tõusnud. Osaliselt on seda võimalik seletada Jaapanis kasutatava kallima veeldatud maagaasiga (LNG). Kui veel 15 aastat tagasi olid kolme piirkonna maagaasi hinnad suhteliselt lähedased, siis aja möödudes on hindade erinevus üha suurenenud. Täna on maagaasi hindade erinevus maailma vaadeldud piirkondade vahel ajaloo suurim Jaapan Keskmine Saksamaa importhind Suurbritannia USA - Henry Hub 0.00 Joonis 8. Maagaasi hindade dünaamika maailma regioonides aastatel , dollarit miljoni briti soojusühiku kohta, $/Mbtu (Dudley 2013: 27). 32

33 Autori analüüsi on kaasatud 23 Euroopa Liidu riiki. Paraku ei olnud andmete puudumise tõttu võimalik kasutada kõikide Euroopa Liidu riikide andmeid, seetõttu on jäetud vaatluse alt välja Kreeka, Horvaatia, Soome ning Malta. Esimene aasta, mille kohta olid olemas üle 95% andmetest oli aasta Kahjuks ei olnud saadaval andmeid aasta 2008 kohta. Seega on kasutatud andmeid alates aastast 2004 kuni aastani 2013 välja arvatud eelnevalt toodud erand. Andmed on võetud Euroopa ametlikust andmebaasist Eurostat ning nende arvestamisel on kasutatud ühtseid standardeid. Andmed ei hõlma endas riigispetsiifilisi makse ning arvestusühikuna on kasutatud eurot gigadžauli ( /Gj) kohta (v.a. juhul kui on eraldi toodud välja teisiti). Autor on andmebaasi Eurostat andmete põhjal koostanud tabeli, mis hõlmab endas 23 analüüsi kaasatud Euroopa Liidu riigi andmeid maagaasihindade kohta aastatel Andmed olid kättesaadavad poole aastaste intervallide kohta, seega on analüüsi kaasatud andmeid 18 perioodi kohta. Euroopa riikide hindade tabel on ära toodud lisas 2. Euroopa gaasituru liberaliseerimine ning ühtse turu loomine peaks teooriast lähtuvalt parandama konkurentsi turul. Seda küll vaid ceteris paribus ehk muudel võrdsetel tingimustel. Sellest tulenevalt alaneks ka maagaasi hind, kuna konkurents viiks efektiivsuse kasvuni. Käesolevas osas uurime, kas viimase 10 aasta jooksul on Euroopa Komisjoni ühtse gaasituru poliitika avaldanud hindadele nende langust soodustavat mõju. Uuritava ajavahemiku jooksul olid maagaasi hinnad kõigis analüüsi kaasatud riikides vaieldamatult kasvanud (vt. lisa 2 lk ). Mõnes madalama hinnaga riigis nagu Läti ja Leedu olid gaasihinnad kasvanud kümne aastaga koguni üle kolme korra. Suhteliselt vähem kasvasid gaasi hinnad riikides, kus need juba eelnevalt kõrgemad olid. Võrreldes aastaga kasvasid hinnad Portugalis 1,7 korda, Rootsis 1,9 korda ning Hispaanias ligi 2 korda. Maagaasi keskmine hind käsitletavate riikide hulgas oli aastal ligi kaks korda suurem kui kümme aastat varem 14,561 /Gj kohta. Maagaasi keskmise hinna dünaamikat Euroopa Liidus käsitletavatel aastatel illustreerib ka järgnev joonis 9. 33

34 Hind, /Gj Joonis 9. Keskmine maagaasi hind Euroopa Liidus aastatel , /Gj (Eurostat). Jooniselt 9 on näha, et Euroopa gaasihindade trend on lineaarselt kasvav. Kui jooniselt 8 (vt. lk. 32) on näha, et USAs tõi majanduskriis kõrged maagaasi hinnad madalamale tagasi, siis Euroopas oli selle mõju maagaasi hindadele oluliselt nõrgem, väga lühiajaline ning keskmises või pikemas perspektiivis olematu. Seega saab väita, et gaasi turu liberaliseerimine Euroopa Liidus ei ole suutnud vaadeldaval perioodil langetada üldist hinnataset. Saab järeldada, et hindade dünaamikat mõjutavad teised tegurid on olnud oluliselt suurema mõjuga kui liberaliseerimine. Euroopa Liidu riikide keskmise gaasihinna muutused on toodud ka järgnevas tabelis 2. Tabel 2. Euroopa Liidu keskmise gaasi hinna muutused aastatel Aasta Juurdekasv, % Juurdekasv /Gj 0,846 1,449 0,683 0,998 0,998 0,203 1,300 1,215 0,002 Allikas: (Eurostat); autori arvutused. 34

35 Riikidevahelisi erinevusi (vt. lisa 2 lk ) uurides jääb nii oma hindade kui ka tahtliku paigutuse poolest silma Rumeenia. Rumeenia maagaasihind on suuremat pilti vaadates püsinud kogu perioodi vältel äärmiselt stabiilne. Selle põhjuseks on suure tõenäosusega riiklikult reguleeritud maagaasi hind. Samuti võib hindade stabiilsusele avaldada mõju suhteliselt suur siseriiklik gaasi tootmine, mis moodustab ligi 75% siseriiklikust tarbimisest. Rumeenia maagaasi hindade eesmärgipärase moonutamise tõttu jätab autor riigi andmed töös edasipidi toodud analüüsist kõrvale. Rumeenia maagaasihinna riikliku reguleerimise lõpetamise tähtajaks on hetkel seatud eratarbija jaoks aasta lõpp ning tööstustarbija jaoks aasta lõpp. Analüüsitava ajavahemiku esimesel aastal eristusid odava gaasihinna poolest Euroopas neli Ida-Euroopa riiki Eesti, Läti, Leedu ning Ungari. Kõigil neljal riigil jäi gaasi hind eratarbija jaoks alla viie euro gigadžaulilt. Märkimistväärt on tõsiasi, et kõik neli riiki liitusid samal aastal Euroopa Liiduga. Hinnaintervalli teisest otsast oli aastal 2004 võimalik leida Portugal ning Rootsi, kus maagaasi hind ületas kümne euro piiri gigadžaulilt. Lisaks tuleks kõrgeimate hindadega riikide hulgas ära mainida ka Hispaania, kus maagaasi hind jäi napilt alla kümne euro piiri. Keskmiseks maagaasi hinnaks aastal 2004 oli analüüsitavate riikide hulgas 7,234 /Gj kohta. Maagaasi hindade muutumise põhjuste analüüsimiseks Euroopa Liidu riikides on töö autor kogunud andmeid ka inflatsiooni kohta. Samuti nagu ka andmed maagaasi hinna kohta on Euroopa riikide inflatsiooni kirjeldavad andmed pärit andmebaasist Eurostat. Andmed inflatsiooni kohta analüüsi kaasatud Euroopa Liidu riikides on ära toodud lisades (vt. lisa1 lk. 55). Veendumaks, et inflatsioon on siinkohal Euroopa riikide maagaasi hindade kujunemisel oluline mõjutegur, viis autor läbi korrelatsioonanalüüsi. Korrelatsioonikordaja oli 0,755, mis tähendab, et maagaasi hinna ning inflatsiooni vahel on tugev seos. Korrelatsioonanalüüsi andmetabel on ära toodud ka lisades (vt. lisa 3 lk. 59). 35

36 Kasv % Kasv Linear (Kasv) THI Joonis 10. THI ja gaasi hinna kasvu vaheline seos (Autori koostatud). Inflatsiooni mõju hindamise eesmärgil on töö autor koostanud tabeli 3 (vt. lk. 37). Inflatsiooni andmete koondamiseks kasutab autor analüüsis tarbijahinnaindeksit (THI). Baasaastaks on arvestades analüüsi ajavahemikku võetud aasta 2003 (THI=100). Tabelis on ära toodud nii tegelikud kui ka inflatsiooniga korrigeeritud hinnad. Samuti arvutas autor välja keskmised kasvu- ning juurdekasvutempod. Tabelist 3 (vt. lk. 37) on näha, et hoolimata inflatsiooni mõju eemaldamisest on Euroopa Liidu riikides siiski näha olulist gaasi hindade tõusu. Samuti saab siinkohal järeldada, et gaasi hinnad on tõusnud teistest hindadest kiiremini. Keskmine kasvutempo aastatel oli Euroopa Liidu riikides 104,4% poolaastas. See tähendab, et keskmiselt tõusis maagaasi hind Euroopa Liidu riikides 8,7% võrra aastas. 36

37 Tabel 3. Maagaasi hind ja selle statistikud aastal 2013 Gaasi hind aastal 2013, /Gj Keskmine juurdekasvutempo Inflatsiooniga korrigeeritud Gaasi hind aastal 2013, /Gj Keskmine juurdekasvutempo Keskmine Keskmine Riik kasvutempo kasvutempo Läti 11,089 1,0688 6,88% 7,215 1,0421 4,21% Eesti 10,4 1,059 5,90% 7,212 1,0364 3,64% Ungari 11,069 1,0499 4,99% 7,469 1,0354 3,54% Leedu 14,09 1,0678 6,78% 10,173 1,0475 4,75% Poola 11,493 1,0477 4,77% 8,909 1,0322 3,22% Tšehhi 13,208 1,0542 5,42% 10,618 1,0408 4,08% Bulgaaria 11,995 1,0456 4,56% 7,954 1,0206 2,06% Slovakkia 12,03 1,0406 4,06% 9,162 1,0241 2,41% Suurbritannia 15,549 1,0525 5,25% 12,243 1,0378 3,78% Luksemburg 14,1 1,045 4,50% 11,024 1,0300 3,00% Sloveenia 13,75 1,0385 3,85% 10,759 1,0237 2,37% Iirimaa 16,64 1,0446 4,46% 14,661 1,0368 3,68% Holland 14,16 1,0329 3,29% 11,98 1,0228 2,28% Belgia 14,53 1,0328 3,28% 11,861 1,0206 2,06% Taani 13,472 1,0278 2,78% 11,349 1,0175 1,75% Prantsusmaa 16,84 1,04 4,00% 14,247 1,0298 2,98% Itaalia 17,27 1,0399 3,99% 14,144 1,0278 2,78% Saksamaa 14,43 1,0275 2,75% 12,208 1,0174 1,74% Austria 15,5 1,0316 3,16% 12,747 1,0198 1,98% Hispaania 19,83 1,0414 4,14% 15,763 1,0274 2,74% Rootsi 18,814 1,0378 3,78% 16,388 1,0294 2,94% Portugal 20,09 1,0335 3,35% 16,742 1,0224 2,24% Keskmine 14,561 1,0436 4,36% 11,141 1,0257 2,57% Allikas: (Eurostat); autori arvutused. Autor jõudis analüüsi käigus ühesugusele järeldusele käesoleva töö peatükis 1.3 käsitletud M. Slaba (2009) analüüsi tulemustega. Hoolimata inflatsiooni mõju eemaldamisest on analüüsitavates Euroopa Liidu riikides maagaasi hinnad kümne aasta jooksul siiski olulisel määral tõusnud. Gaasi hinna kasv oli vaatlusalustel aastatel suhtarvudes kõige väiksem Taanis ning Saksamaal, kus see muutus 1,34 korda. Kõige 37

38 enam tõusis aga gaasi hind Leedus ning Lätis, kus suhtarvudes väljendatuna muutus gaasi hind kümne aasta jooksul rohkem kui kaks korda. Alapeatükis 2.2 uuris töö autor valitud riikide gaasiturgude struktuure. Kuigi kõigi viie riigi osas olid turud ametlikult konkurentsile avatud esines erinevusi turu struktuuris (vt. tabel 1 lk. 29). Hindade dünaamikat ning peatükis 2.2 käsitletud struktuure seostavad järgnev tabel 4 ning joonis 11. Tabel 4. Gaasi hindade dünaamika aastatel valitud Euroopa Liidu riikides, (sulgudes on toodud inflatsiooni mõju eemaldamisel saadud tulemid) Saksamaa Itaalia Leedu Eesti Rootsi Gaasi hinna kasv aastas keskmiselt, % 2,75 (1,74) 3,99 (2,78) 6,78 (4,75) 5,9 (3,64) 3,78 (2,94) Gaasi hinna lõpptase 14,43 aastal, /Gj (12,21) Allikas: (Eurostat); autori arvutused. 17,27 (14,14) 14,09 (10,17) 10,4 (7,212) 18,81 (16,39) Gaasi hinna kasv aastas keskmiselt, % Linear (Gaasi hinna kasv aastas keskmiselt, %) Joonis 11. Gaasi hinna kasvu ning gaasipakkujate arvu vaheline seos (Autori koostatud). 38

39 Selgus, et hindade kasv oli kiirem neis riikides, kus on kõigest üks või kaks suuremat gaasipakkujat (turuosa >5%) (vt. joonis 11 lk. 38). Samuti selgus, et hindade kasv on olnud kiirem nendes riikides, kus pakkumise ning transpordi funktsioonid on eraldamata. Eelnev ilmnes inflatsioonist olenemata. Samas vajaks seose usaldusväärsus kontrollimist regressioonanalüüsiga, mis aga käesoleva töö uurimisülesannete hulka ei mahtunud Gaasi hindade konvergents Käesolevas peatükis, nagu ka eelmises, analüüsib autor maagaasi hindadega seotud eesmärkide täitmist Euroopa Komisjoni ühtse gaasituru poliitika raames. Ühtne gaasiturg koondaks kõikide Euroopa Liidu liikmesriikide gaasiturud üheks suureks konkureerivaks turuks. Ühtse turu loomisel paraneks oluliselt konkurents, kuna turg oleks iseenesestmõistetavalt suurem kui riiklikud turud, mille tulemusel on turul rohkem tarbijaid ning pakkujaid. Samuti ühtlustuksid ühtsel turul gaasi hinnad, mis omakorda aitaksid kaasa teiste eesmärkide täitmisele nagu varustuskindluse parandamine. Käesoleva peatüki ülesanne on välja selgitada, kas maagaasi hinnad on viimase kümne aasta jooksul Euroopa Liidu riikides ühtlustunud. Eesmärgi täitmiseks kasutatakse sarnaselt alapeatükile maagaasihindade ning inflatsiooniga seotud andmeid (lisa 1 ja lisa 2). Eratarbija jaoks oli aastal 2004 erinevates Euroopa riikides maagaasi hindade erinevus kohati koguni üle kolme korra. Lätis oli võrdlusaluseks hinnaks 3,578 samas kui Portugalis oli selleks 11,48. Hinnaerinevus oli kahe riigi vahel seega 3,2 korda. Geograafiliselt lähedal asuva Rootsiga oli Lätil aga hinnaerinevus 2,8 korda, mis annab põhjust oletada, et Euroopa siseselt ei mängi riigi asukoht gaasi hinna kujunemisel suurt rolli. Keskmiseks maagaasihinnaks oli Euroopa Liidu riikides aasta esimesel poolel 7,234 /Gj. Seega moodustas madalaim hind (Läti 3,578) kõigest pool ning kõrgeim hind (Portugal 11,48) ligi 1,6 korda Euroopa Liidu keskmisest. Aastaks 2013 olid maagaasi hinnad tõusnud olulisel määral kõigis analüüsi kaasatud Euroopa Liidu riikides aasta lõpuks oli analüüsitavate riikide hulgas maagaas 39

40 odavaim Eestis, kus see maksis eratarbija jaoks 10,4 /Gj ning kõige kallim endiselt Portugalis, kus hinnaks oli 20,09 /Gj kohta. Hinnaerinevus äärmuste vahel oli 10 aasta taguselt 3,2 korralt kahanenud 1,9 peale. Keskmine hind oli vaadeldava ajavahemiku jooksul tõusnud ligi kaks korda jõudes 14,561 /Gj kohta. Maagaasi hindade konvergeerumise kohta lõpliku hinnangu andmiseks Euroopa Liidus on autor otsustanud kasutada beeta-konvergentsi ning sigma-konvergentsi näitajaid. Järgnevalt on autor viinud läbi beeta-konvergentsi analüüsi. Beeta-konvergentsi hindamiseks kasutatakse mudelit, kus maagaasi hinna muutus on pandud sõltuvusse selle alghinnast. Järgnevalt on ära toodu ka mudel: Y = a + βy(0) + e, kus Y = Y(t)/Y(0) hindade suhteline muutus analüüsitaval perioodil a konstant β parameeter, mis näitab gaasi hinna kasvu sõltuvust alghinnast Y(0) ja Y(t) alg- ja lõpphind e viga Mudel beeta-konvergentsi hindamiseks on väga hea kirjeldavuse tasemega (R² = 0,896). Regressiooni tabel on eraldi ära toodud ka lisades (vt. lisa 4 lk. 60). Samuti on mudel oluline olulisusnivool 1% (p= 0,000). Antud mudelis on parameeter β väärtusega -18,7, mis tähendab, et alghinna kasvamisel ühe ühiku võrra kahaneb gaasi hinna kasv analüüsitud ajavahemikul 18,7 protsendipunkti võrra. Seega lähenevad gaasi hinnad keskmisele. Beeta-konvergentsi mudel on graafiliselt toodud ka järgneval joonisel

41 Joonis 11. Gaasi alghinna ning kasvu vaheline seos (Allikas: Autori koostatud). Autor on viinud läbi ka sigma-konvergentsi analüüsi. Sigma-konvergentsi analüüsis võrreldakse omavahel vastavate näitajate standardhälbeid ajas. Kui standardhälbed ajas vähenevad on võimalik rääkida sigma-konvergentsist ehk ühtlustumisest. Analüüs on viidud läbi aastate lõikes ning tulemused on esitatud järgneva tabelina 5. Et tabelis on esialgsete hindade asemel esitatud võrdluskordajad keskmiste suhtes, siis kujunevad standardhälbed siin võrdseks variatsioonikordajatega. 41