Moskva varjatud kapital

Transcription

1 Äripäeva online-uudised: ÄP indeks 686,02-0,60% 686, HEX indeks 5660,26 +1,45% kolmapäev 18. juuni 2003 nr 116 (2421) hind 15 kr Eesti jääb Hollandist tuhandete kroonide taha Kaido Sirel Holland usub, et kiirteed ja odav lennuühendus on majandusarengu võti. Eesti sellega silma ei paista. Lennuühendust Eestisse peetakse Euroopas kalliks, ütleb Kaido Sirel, Tallinna esindaja Brüsselis. lk 7 Moskva varjatud kapital Seni varjul püsinud Moskva ärimehed on paigutanud jõudsalt oma kapitali Eestisse. Kohalikeks abimeesteks on olnud nii Eesti ärimehed kui ka mehed, kelle kohta öeldakse väidetav allilmategelane. lk 2 3 Moskva ärimeeste kontor Tallinnas Maakri maja 11. korrusel. Tekstiiliärimeeste üllatuslikult hea algus Erinevalt rõivatööstusest kogesid Eesti tekstiiliärimehed aasta alguses harvaesinevat müügiedu, mille jätkumist aasta lõpuni ettevõtjad ise siiski loota ei julge. lk 4 Suuremad tekstiilifirmad kõik kasumis Kasum I kv, miljonit krooni Wendre Kreenholmi Valduse AS Toom Tekstiil Mivar Viva Baltex 2000 Allikas: ettevõtted 1,2 1,8 0,4 0,8 2, ,5 9, Medicover haukab töötervishoiust suure tüki Üheksakümnendate keskel Rootsi kapitaliga Eestis tegevust alustanud Medicover jõuab tänavu kasumisse, omades magusaimat tükki suurest töötervishoiuturust. 45st litsentseeritud töötervishoiuarstist töötab Medicoveris iga neljas, ettevõte ootab lähiaastate käibe kasvuks 25 protsenti aastas. lk 5 Terendub uus IT-mull? USA tehnoloogiaaktsiate hinnad on aasta algusest kerkinud peaaegu 25%, samas nende kasumlikkus edasist hinnatõusu ei toeta. Hinnatasemed on näiteks arvutifirmade kasumitega võrreldes samal tasemel kui ja aasta kõrgajal. lk 16 virtuaalbüroo summary p , ,022 Tallinna börsil pole suvist tagasilööki Ehkki jaanipäev on lähenemas, pole Tallinna börsil traditsioonilist korrektsiooni märgata. Hansapank läheneb 300 kroonile. Eesti Telekomi aktsia hind kerkis peaaegu 105 kroonini nii kõrge hinnaga kaubeldi aktsiaga viimati aasta septembris. lk 17 Rumm ei usu Savisaare eurovastasust Kuigi Edgar Savisaar müüks eurotemaatikat hästi, pole ajakirjanduse püüdes teda Euroopa Liidu vastasena näidata siiski alust, kirjutab riigikantselei ELi teabekeskuse juhataja Hannes Rumm. lk 22 Jürgenson pakub ühtset maamaksu üle riigi Arvestades ametnike haldussuutmatust maamaksu administreerimisel, oleks lihtsam loobuda maa hindamisest ja fikseerida maksustamise aluseks olev hind üleriigiliselt, Kalle Jürgenson VoIP lihtsustab telefonsidet... lk 8 äriruumi sisustus Päev läbi seismine kurnab... lk 9 ehitus USA IT-aktsiate tõus ületab Tallinna börsi oma Alumiiniumist ripplagi kõikjale... lk 11 ks leiab Isamaaliidu liige Kalle Jürgenson. lk 23

2 2 Äripäev 18. juuni 2003 o n l i n e Soome ettevõtjad nõuavad alkoholile suurt maksukärbet Soome alkoholitöösturid ja restoraniketid nõuavad valitsuselt ligi 11 miljardi kroonist alkoholi maksukärbet, et kaitsta end Eesti ELiga liitumise mõju vastu. Pöördumises, millele on teiste seas alla kirjutanud Soome hotellide ja restoranide liit ning alkoholitööstuse ühendus, nõutakse valitsuselt alkoholiaktsiiside langetamist määral, mis tooks kaasa jaehindade alanemise vähemalt 40% võrra, kirjutab Kauppalehti. Jaehindade 40%line langus Soomes eeldaks aktsiisi langetamist kange alkoholi puhul 70%, õlle puhul 50% ning veini puhul 30%. Soome ettevõtjate nõudmine tähendaks Soome riigile ligi 11 miljardi kroonist maksukärbet, mis moodustab poole praegusest maksulaekumisest alkoholi müügilt. Vastasel korral ähvardab soomlasi uus töötuse laine. Näiteks hotellides ja restoranides kaoks töökohta. Tarbijakaitseamet avastas ohtlikke mänguasju Tarbijakaitseamet on müügilt avastanud kaks ohtlikku mänguasja: poksikomplekti USA ja vesi-yo-yo, teatas amet. Poksikomplekti maaletoojaks on Fenar OÜ ning kaup oli müügil Säästumarketi kauplustes. Poksikomplekt sisaldab nitrobenseeni, mis kuulub ohtlike ainete loetellu. Samuti on müügilt avastanud erineva tegumoega veega täidetud yo-yo d. Vesi-yo-yode maaletoojaks oli OÜ Kräss ja toode oli müügil Juku Lastekaupade kauplustes. Nimetatud toode on ohtlik, kuna alla 3aastane laps võib kumminööri silmuse tüki tõmmata hingetorusse. Mänguasi võib kaela ümber keerdudes põhjustada lämbumist. Poksikomplekti või vesi yo-yo ostnud tarbijatel on õigus kaup kauplusesse tagasi viia. Kauba maksumus tagastatakse ostutðeki alusel. Kauba maaletoojatele on koostatud ettekirjutused ja määratud rahatrahv. 100% OÜ Arriola Grupp Tallinnas Viru 11 tegutsev hotelli- ja restoranikompleks Vana Wiru ja Nunne 14 asuv hotell Imperial. Ettevõtte nõukogusse kuuluvad Moskva mehe Dmitri Chidlauskase kõrval ka Eesti väidetavad allilmategelased Hubert Hirv ja Pavel Gammer. 100% AS Bankorp Invest Tegevusalaks laenud, liising, valuutavahetus, rahaturud. Enne Cloverhilli kuulusid kõik aktsiad samuti USAs, kuid Delaware i osariigis registreeritud firmale Susan LCC, mida esindas Moskva elanik Bogdan Haritonenko. Cloverhill LCC USA, Wisconsin Dmitri Chidlauskas, Bogdan Haritonenko, Andrei Filatov 100% (?) OÜ Memfis Trade Ehkki siiani on formaalseks omanikuks tuntud firmade asutamisega tegelev AS Larssen Capital (juhtivtegelased Leonid Agejev ja Aleksei Saaremägi), ostsid uued omanikud Memfis Trade i spetsiaalselt Pärnu Rannahotelli erastamiseks. Erastamise üle puhkenud kohtuvaidlusest kumab otseselt läbi Bankorpi ehk siis Susan LCC või Cloverhill LCC osalus. 100% AS Bankorp Viru 11 Omanikuks küll Susan LCC, kelle esindamise täisvolitused on aga Foto: Raul Mee antud samuti Jelena Moskaljovale. Nõukogusse kuulub Moskva 80% tegelaste Bogdan Haritonenko ja Andrei Filatovi kõrval tuntud jurist AS Cemosk Leonid Jakerson. Üks olulisemaid tegevusalasid on tehingud Müüb Eestis, Venemaal ja Lätis toodetud tsementi, idavaluutadega (Ukraina, Valgevene, Kasahstan), aga ka muude aastal ulatus müügimaht ligi tonnini ja valuutadega aastal ulatus tehingute maht üle 235 mln käive 30 mln krooni kanti. 20% aktsiatest kuulub Andrei krooni, aastal aga üle 93 mln krooni. Rahapuudust ei tunne, Kalatðovile, kes 90ndate alguses tegutses agaralt pangas ja kassas on pidevalt vähemalt 20 mln krooni. Teine põhiline investeeringute alal ja kaubanduses. tegevusala on finantsinvesteeringud. Partnerpangaks Dmitri Chidlauskase kõrval kuulub ettevõtte nõukogusse ka endine Lääne-Viru maavanem Lembit Kaljuvee, Allikas: Äripäev Eestis on Ühispank. kes alates aastast töötab Eesti Põlevkivi administratsioonidirektorina. Moskva kapital Metsavargad said tingimisi karistada Jõgeva maakohus mõists metsavarastele Kalle Kullile ja Ivar Kalmele seitse kuud tingimisi vabadusekaotust, teatas keskkonnainspektsioon. Mehed raiusid ja viisid ära Jõgevamaal Saare vallas Odivere külas riigile kuuluval maal 47,9 tm puitu. Kohus mõistis meestele tingimisi seitse kuud vabadusekaotust. Samuti mõistis kohus meestelt välja 2025 krooni keskkonnale tekitatud kahju ja krooni riigile tekitatud kahju. Putin kangutas lahti Peterburi kuberneri Peterburi juubelipidustuste järel sai linna kuberner Vladimir Jakovlev uue töökoha Venemaa asepeaministriks. Uuel kohal peab ta hakkama tegelema lootusetu ettevõtmisega elamu- ja kommunaalmajanduse reformiga. Ajaleht Kommersant talle selles ametis pikka iga ei näe aasta talveni külmusid üksikud Vene regioonid, möödunud talvel aga kümnete kaupa. Tuleval talvel võib asi veelgi halvem olla. Peterburi nüüd juba ekskuberneriga olid president Putinil klaarida vanad arved aasta kevadel pani Peterburi tollal esimene aselinnapea Vladimir Jakovlev oma kandidatuuri välja kubernerivalimistel ning võitis Anatoli Sobtðakki. Sobtðak pidas seda löögiks selga, tema valimisstaabi juhina töötanud Vladimir Putin nimetas uut kuberneri aga juudaks. Venemaa vahetas oma kodanikud Turkmenistani gaasi vastu Vladimir Jakovlev Turkmenistanis on inimest, kes peavad 22. juuniks valima kas kohaliku kodakondsuse või Vene passi. Selleks ajaks peavad nad valima neist ühe nii kõlab presidendi Saparmurat Nijazovi käsk. Neid, kes loobuvad Turkmenistani kodakondsusest, hakatakse kohtlema kui välismaalasi - neid ähvardab korteri konfiskeerimine, töökoha kaotus ja lõpuks väljasaatmine. Turkmenistani kodakondsuse valinud jäävad aga riigi autoritaarsete seaduste meelevalda, kaotavad võimaluse riigist lahkuda ning sugulasi külastada. Nijazov kauples sellise võimaluse välja aprillis toimunud Moskva visiidil. Siis kirjutati alla lepingule, millega andis Turkmenistan 25-ks aastaks õiguse suurema osa riigi maagaasi ekspordiks Venemaa gaasikontsernile Gazprom. "Venemaa vahetab oma kodanikud turkmeenia gaasi vastu", kirjutas sel puhul ajaleht Moscow Times. 90ndate lõpust alates on seni avalikkuse eest varjul püsinud Moskva ärimehed paigutanud jõudsalt oma kapitali Eestisse, erinevatesse valdkondadesse on investeeritud kümneid miljoneid kroone. Kohalikke abimehi on seejuures olnud alates tublidest Eesti ärimeestest kuni meesteni, kelle kohta öeldakse väidetav allilmategelane. Peeter Raidla peeter.raidla@aripaev.ee Turvalises Maakri tänava ärimajas, kus tegutsevad näiteks Postimees, kümmekond ajakirja, Kanal 2 ja SRV Kinnisvara, on ennast 11. korrusel sisse seadnud ka seltskond Moskva päritolu ärimehi. USAs registreeritud maksuvabu firmasid vahelülina kasutades on nad paigutanud miljoneid hotellide, restoranide, tsemendimüügi ja finantsteenuste arendamisse. Kui vaja, võivad nad silma pilgutamata välja anda 30 miljoni kroonini ulatuvaid laene. Valuutavahetuse maht on ulatunud koguni sadadesse miljonitesse. Meeste nimed Dmitri Chidlauskas, Bogdan Haritonenko ja Andrei Filatov ei ütle kohalikele äritegelastele valdavalt midagi. Vanust on meestel 30 ja 35 vahel. Kõige sagedasem külaline Eestis on neist esimesena mainitu. Meeste maaletoojaks võib ilmselt pidada Eduard Gorobetsi, kes tänu oma sidemetele andis moskvalastele ka Tallinnas õiged otsad kätte. Tsemendimüügiga tegeleva ASi Cemosk nõukogu liige, kunagine Lääne-Viru maavanem ja praegune Eesti Põlevkivi administratsioonidirektor Lembit Kaljuvee on mainitud kolmikust just Chidlauskast näinud. Mina sattusin Cemoskisse läbi Andrei Kalatðovi, kelle käes on praegugi 20 protsenti aktsiatest. See oli aeg, mil Kunda tsemenditehase viimaseid otsi erastati. Firmal läheb suhteliselt normaalselt. Cemoskil on nüüd ka tütarfirma Cemgrad, mis tegeleb tsemendi, sealhulgas Kunda tsemendi müügiga Peterburi suunal, kus ehitustegevus on viimasel ajal märgatavalt elavnenud. Moskva vendadest tean vaid Dmitrit, teisi pole näinud. Cloverhillist ja tema muudest äridest ei tea ma midagi, tõdeb Kaljuvee. Kaljuvee kinnitusel on Cemoski tsemendiäri läbinisti aus ning seda kinnitab ka nende kodulehekülg internetis. Kaljuvee lisab, et Moskva mehed said hiljuti kaubale ka Euroopa ühe suurema tsemendikontserniga Heidelberg Cement Group, kellelt osteti üles Narva-taguse Slantsõ tehase aktsiate kontrollpakk. Nii Cemoski kui ka muude Moskva meestega seotud Eestiäride formaalne omanik on peidetud kaugele Atlandi ookeani taha USAsse, kus on ostetud kaks maksuvabas piirkonnas registreeritud firmat Cloverhill LCC ja Susan LCC. Nende esindamiseks on täisvolitused Jelena Moskaljoval, kes on eeskätt tuntud kui Tallinna ühe suurema tööstusettevõtte Estel Pluss üks kaudseid omanikke. Küsimusele, kas Moskvas häid sidemeid omav Estel Nii palju kui mina tean, on Bankorpi nõukogusse kuuluvad Bogdan Haritonenko ja Andrei Filatov Venemaa finantstegelased. Leonid Jakerson, jurist Pluss on seotud ka Cloverhilliga, vastab Moskaljova kategooriliselt: Ei! Olen ühtaegu nii Esteli kui ka Bankorpi jurist, sõnab Moskaljova. Estelit ja tema aktsionäre ei seo Cloverhilliga midagi. Viidates juristi ametieetikale keeldub Moskaljova vastamast ka küsimusele, kas Cloverhilli taga on juba mainitud moskvalased: Ma ei saa teie küsimustele vastata ilma selleks kliendi käest luba küsimata. Bankorpi nõukogusse kuulub Moskaljova hea tuttav jurist Leonid Jakerson, kes on saanud eesti meedias tuntuks paari Esteli protsessiga. Tuntust lisas Jakersonile ka Moe piiritusetehase erastamine. Jakerson on nagu Moskaljovagi diskreetne: Nii palju kui mina tean, on Bankorpi nõukogusse kuuluvad Bogdan Haritonenko ja Andrei Filatov Venemaa finantstegelased. Küsimusele, kas nad on seotud mõne Moskva pangaga, vastab jurist: Võib ka nii öelda. Jakersoni sõnul ei ole Bankorpil kui ettevõttel midagi varjata, kuid tema nõukogu liikmed ei soovi lihtsalt end afiðeerida. Samas lükkab ta ümber väited, et Eduard Gorobetsi Bankorpist lahkumise põhjus olevat seotud Pärnu Rannahotelli ostmisega. Kui firma ei suuda inimesele enam pakkuda seda, mida ta on lootnud, sealhulgas võimalusi enda arendamiseks, siis on tema vaba voli otsustada, kas ta lahkub või mitte. Gorobets lahkus vastastikusel kokkuleppel ning mingit skandaali ei maksa sealt otsida, ütleb Jakerson. Pärnu Rannahotelli enampakkumise järel puhkenud kohtuvaidlused linnavalitsuse,

3 uudised Äripäev 18. juuni toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post meelis.mandel@aripaev.ee Pärnu Rannahotelli erastamine näide Bankorpi taktikast esindaja Jelena Moskaljova Foto: Arno Saar, SL Õhtuleht 100% OÜ Bankorp Arendus Grupp aastal loodud äriühing suutis juba järgneval aastal teha käivet 21,3 mln krooni. Sellest 18,9 mln moodustas gaasikondensaadi eksport. Omab 100protsendilist tütarfirmat Key Kinnisvara OÜ, mis oli otseselt kaasatud Pärnu Rannahotelli erastamise skeemidesse. Bankorp Arendus Grupp koostas endaga seotud firmale Memfis Trade äriplaani Pärnu Rannahotelli erastamiseks hind koos konsultatsiooniga ligi krooni. Bankorp Arendus Grupp aitas leida Memfise jaoks hotelli ostuks kavandatud 28 miljoni krooni rahastaja. Laenulepingu vahendustasu üle krooni. Rahastajaks osutunud Bankorp laenas Memfisele 28 mln kr intressimääraga 15% aastas. Memfis tasus Bankorpile kuu aja intressid krooni. Memfis Trade tunnistati enampakkumise võitjaks (ostuhind 21 mln kr), kuid et ostulepingu sõlmimine seiskus puhkenud kohtuvaidluse tõttu, ütles Memfis laenulepingu erakorraliselt üles, tagastas raha ja oli sunnitud selle eest tasuma leppetrahvi 1,05 mln kr. Rannahotelli erastamise konkursil osalemiseks oli Memfis võtnud lühiajalist laenu Bankorpi emafirma teiselt tütrelt, aktsiaseltsilt Cemoks 2,1 mln kr, mis maksti tagasi 4 päeva hiljem pärast Bankorpilt saadud laenu. Intresse tuli maksta ligi 4400 krooni. Kohe pärast enampakkumise võitmist sõlmis Memfis lepingu Rannahotelli edasimüümiseks 64,15 mln krooniga. Võimalikuks ostjaks osutus Bankorp Arenduse tütarfirma Key Kinnisvara. Saamata jäänud tulu seega 43,15 mln kr. Et hotell jäi ostmata ja sellest tingitult ka edasi müümata, pidi Memfis maksma Key Kinnisvarale leppetrahvi 4 mln kr. Järeldus: Memfisele tekitatud kahju on kokku 49,2 mln kr, millest otsene kahju moodustas 6,1 mln kr. Kahjusumma sissenõudmisest Pärnu linnalt ollakse nõus loobuma, kui Rannahotell 21 mln krooniga kohe Memfisele müüakse. Allikas: Memfis Trade i pretensioon Pärnu linnavalitsusele tekitatud kahju hüvitamiseks Memfis sai õiguse osta Pärnu linna ühe pärli Rannahotelli mullu sügisel, praegu on tehing takerdunud kohtuvaidlusesse. Foto: Meeli Küttim voolab vaikselt Eestisse Memfis Trade i ja Scandic Hotels Eesti vahel on umbes poole aasta jooksul andnud juba ligi 15 eri astme kohtu otsust või määrust. See ei tähenda, et asjas oleks juba piisavat selgust. Vaidlusele lisab vürtsi väidetava allilmategelase, end Memfise esindajana esitlenud Hubert Hirve sekkumine lahenduste leidmisse. Scandic Hotels Eesti kontorisse saabus ta halli Mercedesega kahe saatja vahel. Pärnu linnapea Väino Hallikmägi nendib, et Memfise esindajaid on tema juures käinud mitmeid ning kuna nad kõik pole end esitlenud, siis ei oska ta öelda, kas Hubert Hirv on nende hulgas figureerinud: Igal juhul pole mind keegi sellega seoses ähvardamas käinud. Kohtumised on olnud soliidsed. Hallikmägi lisab, et peale ühe Väidetavalt allilma sidemetega Hubert Hirv (vasakul) on osaline Moskva meeste ärides. Foto: Ingmar Muusikus, Eesti Ekspress kirja, milles linnavalitsusele mainiti Memfise võimalikku kahjunõuet linna vastu ligi 50 miljoni krooni ulatuses, pole sel teemal juttu olnud. Läheb Rannahotelli erastamisega kuidas läheb, aga üks on selge moskvalased on tulnud siia Eesti mõistes suurt raha pööritama. Eduard Gorobets siduv alglüli Kui kireva äriminevikuga Eduard Gorobets aastal ASi Bankorp asutas, ei osanud ta ette aimata, et needsamad Moskva ärimehed, kellel ta Tallinnas vajalikke kontakte aitab leida, talle aasta kevadel hundipassi annavad. Tänavu neljakümneseks saaval Gorobetsil oli selleks ajaks selja taga aukartustäratav ärimehetee. Ta oli jaganud koos legendaarse suurerastaja Ülo Pärnitsaga osalust tarkvarafirmas, kuulunud koos Leonid Apananskiga AB Kindlustuse Grupi infotehnoloogiafirma nõukogusse ning ajanud ühist äri ka Pjotr Sedini partneri, kunagise Marlekori nõukogu esimehe Dmitri Lamihhoviga. Gorobetsi osalusel tegutsenud arvuti- ja tarkvarafirmade klientideks on olnud suurem osa Eesti panku, lennu- ja kaabeltelevisioonifirmad jt. Et loetelu oleks täielik, tuleks siia lisada ka väidetavad sidemed Eesti allilmaga. Eesti Ekspress on tema kohta kasutanud koguni väljendit üheks kohaliku kuritegeliku seltskonna liidriks peetud Soome-Eesti ärimehe Hubert Hirve jooksupoiss. Pole välistatud, et just võimalik side Eesti allilmaga, kes on tavakohaselt olnud ühenduses Peterburi kolleegidega, ei meeldinud Moskva meestele. Ehkki samas on Hubert Hirv olnud otsene osaleja Bankorpi finantseeringutes Vana Wiru hotelli- ja restoranikompleksi ning ka Pärnu Rannahotelli ostmisel. Hirve on sel aastal nähtud sisse astumas nii Pärnu linnapea kabinetti kui ka Scandic Hotels Eesti ruumidesse, kus ta oli viisakas toonis soovitanud kohtuvaidlusest loobuda. ÄP

4 4 Äripäev 18. juuni 2003 uudised toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post HEA KVARTAL Suuremad tekstiiliettevõtted teenisid kopsakat kasumit Wendrel aitasid aasta alguse headele tulemustele kaasa tulusad tellimused Euroopast. Foto: Julia-Maria Linna RAAMATUPIDAMISTEENUSED KONSULTATSIOONID äriühingutele, korteriühistutele, mittetulundusühingutele, FIE-dele VESIIRI KONSULTATSIOONID Tel (0) Faks (0) , e-post Aasta algus avaldab muljet Suurim kasum Wendrel tekstiiliettevõtete I kv tulemused, mln kroonides KASUM 0,4-0,6-4,4 1,5 2,8 1,8 0,8 0,4 0,01 4 5,5 Wendre Kreenholmi Valduse AS Toom Tekstiil Mivar Viva Baltex 2000 Mistra Autex Qualitex KÄIVE ,4 15 mln kr Tekstiilitööstureid üllatas edukas aasta algus Eesti suurimate tekstiilitööstusettevõtete esimese kvartali majandustulemused on ettevõtjatele endalegi üllatuseks võrreldes eelmise aastaga hüppeliselt paranenud. Silva Männik silva.mannik@aripaev.ee Tekstiilitööstusettevõtete aasta alguse tulemusi mullusega võrreldes jääb mõningase käibe kasvu kõrval eriti silma kasuminumbrite hüppeline paranemine. Samas suurusjärgus käibe juures oli näiteks Wendre kasum mulluse 2,8 miljoni krooni asemel 15 miljonit krooni. Mullu 47 miljoni krooniga kahjumisse jäänud Kreenholmi kasum oli esimeses kvartalis 10 miljonit krooni. Kahjumid on plussmärkidega asendunud ka Mistra Autexil ja Qualitexil. ASi Wendre tegevjuht Urvo Martins tunnistas, et kui tavaliselt on tekstiilitööstuses esimeses kvartalis käibega probleeme ja alati ei lähe aasta alguses tegevus nii kiiresti käima, kui sooviks, siis tänavu oli olukord vastupidine. Wendre puhul oli positiivsete numbrite taga aasta algusesse sattunud keskmisest kallimate tellimuste täitmine Euroopa partneritele. Martins tõi näiteks kvaliteetsest mikrokiust kangast tekid, mille hind küünib kroonini. Tänavuse aastaks prognoositakse Wendres 20 30protsendilist käibe kasvu. Kasumlikkusega ei ole aga võimalik eriti aktiivselt edasi minna, sest teisi teenindusüksusi on vaja veel järele aidata, rääkis Martins. Kokkuvõttes lõpetas Wendre aasta 60 miljoni kroonise kasumiga. Käive oli 377 miljonit krooni. Kuigi maailmamajanduse raskused mõjutavad ka Eestit, ei saa tekstiilitööstuse hetkeolukorra pärast Eestis nuriseda, nõustus Martins. Kokku on langenud Euroopa Liitu astumise periood ja tootmise ida suunas liikumise tendents, arutles Martins. Ka Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juhi Maie Vaderi sõnul võib tekstiilitööstuse tulemustega rahule jääda. Peamisteks positiivseteks indikaatoriteks on tema sõnul eksport, mis, moodustades aasta alguses riigi koguekspordist protsenti, näitab kasvu. Märtsis kasvas tekstiilitoodete eksport kümnendiku võrra ning võrreldes eelmise aastaga oli kasvuks 5 protsenti. Teine alus, Positiivselt mõjutavad ka varasemad investeeringud, mis nüüd tagasi tootma hakkavad. Maie Vader, Eesti Rõiva- ja Tekstiililiidu juht 19,4 20,8 19,6 34,3 56, ,4 43,8 25,5 mis tekstiilitööstuse tulemusi positiivselt mõjutab on Vaderi hinnangul varasemad investeeringud, mis nüüd tagasi tootma hakkavad. Näiteks eelmisel aastal oli rõiva- ja tekstiilitööstuses investeeringute maht käibe kohta 9,5 protsenti, samas kui Euroopa Liidus oli näitaja 3,2 protsenti. Kreenholmi Valduse ASi finantsjuht Mai Palginõmm on tagasihoidlik. Tema sõnul ei saa esimese kvartali tulemustest veel kaugelulatuvaid järeldusi teha. Esimese kvartali tulemused olid üllatavalt head, kuid poolaasta tulemus nii tugev ei tule, lausus ta. Tekstiiliettevõte on väga müügitundlik firma ja objektiivseid põhjuseid eksporditurgudel müügi tõusmiseks ei ole võimalik leida. Kõne vastuvõtt Lätis ja Leedus tasuta Nüüd on kõigi Eesti mobiilifirmade klientidel võimalus vastata Lätis ja Leedus olles mobiilikõnedele tasuta. Viimasena Eesti mobiilifirmadest võimaldab seda nüüd ka Radiolinja. Viktoria Korpan viktoria.korpan@aripaev.ee 1. juulist pakub Radiolinja koostöös Vodafone iga roamingteenust Eurocall, mis võimaldab helistada 32 Euroopa riigis. Teenusel on aga erinevalt EMTst ja Tele2st ka avamishind, 99 krooni. Kui meie klient helistab näiteks Soomes 28 minutit või Lätis 17 minutit, siis see teenus tasub ära, rääkis Radiolinja Eesti avalike suhete juht Helena Lõhmus. Leedus, Lätis ja Soomes saab 1. juulist kõnesid tasuta vastu võtta. Soomes saab kõnesid tasuta vastu võtta aga vaid selle aasta lõpuni. Soomest, Rootsist, Lätist ja Leedust Eurocalli vahendusel helistades on kõneminut 8,95 krooni, muudes Euroopa riikides 14,95 krooni. Maksustamine on 30 sekundi põhine, näiteks rääkides 10 sekundit, tuleb maksta 30 sekundi eest. 76,3 82,4 84, Allikas: Äripäev Margit Toovere Müügiga on ikka õudselt raske ja seda kindlasti veel ka edaspidi, märkis ta. Põhjuseks maailmamajanduse mitte kõige hiilgavamad ajad ning ka Eesti konkurentsivõime langus võrreldes Aasia odava tööjõuga, selgitas Palginõmm. Umbes sama käibe juures 4 miljonilt 10 miljonile kroonile kasvanud kasuminumber Palginõmme sõnul otsest Kreenholmi rentaabluse kasvu ei näita. Arvan, et puhas rentaablus on ikka sama, meie tulemusi mõjutavad kas või dollari kursi muutused, rääkis ta. Lõputuid pingutusi ei saa teha ka kulude kokkuhoiu valdkonnas, märkis Palginõmm. Selle aasta kokkuvõttes plaanib Kreenholm jõuda miljoni kroonise kasumini. Tekstiilivabriku planeeritavad koondamiskulud lükkuvad suures osas tõenäoliselt järgmisesse aastasse, sest ligi 600 inimese koondamiseks on etteteatamise ajaks pool aastat. Praegu maksab kõneminut Lätis helistades sõltuvalt operaatorist 14,69 13,50 krooni. Soomes maksab praegu helistamine 9,30 12,41 krooni. Kliente, kes roaming-teenust kasutavad regulaarselt, on 15 20%. Neid, kes kasutavad teenust ehk kord aastas, on umbes pool meie kliendibaasist, rääkis Radiolinja juhatuse liige Andrus Hiiepuu. Eurocall ideena on hea, heaks teeb tema lihtne hinnastruktuur, ütles ASi Tele2 Eesti turundusdirektor Toomas Tiivel. Paraku lörtsib kogu ilusa idee ära võrdlemisi soolane teenuse tellimistasu. Tele2 kliendid, nii lepingulised kui ka kõnekaardi kasutajad, saavad kõnesid Lätis ja Leedus vastu võtta tasuta. EMT klientidele on kõnede vastuvõtt Lätis ja Leedus tasuta juba kaks aastat. ASi EMT avalike suhete juht Kaja Pino ütles, et analoogsed läbirääkimised käivad ka Soome ja Rootsi osas. Roaming-teenusel avamistasu ega kuumaksu ei ole ei EMTs ega Tele2s. Arvutikaupade hulgimüüja Tech Data Balti regiooni juht Kaur Lohk ütles, et EMT kõnede tasuta vastuvõtmine võimaldab kokku hoida kümneid tuhandeid krooni aastas. Arvan, et konkurents paneb asjad paika ja kolme aasta pärast saab Lätis ja Leedus olles mobiiliga helistada sama hinnaga mis Eestiski, ennustas Lohk. o n l i n e Veoautojuhid tahavad 20 krooni tunnis Transpordi Ametiühingu hinnangul peavad autojuhid minimaalselt saama tunnis palka 20 ja kuus 3200 krooni, teatas ametiühing. Paljud autojuhid saavad täna vaid riiklikku miinimumi ja kõik ülejäänu tuleb päevarahadest. Puhkuse, haiguse, töötuse ja hiljem ka pensioni korral läheb aga arvesse ainult ametlikult saadud palk, selgitas probleemi ametiühingu palgasekretär Kaja Toomsalu. Tema sõnul on ametiühingu nõue väga tagasihoidlik ja eeldab vaid minimaalseid ümberkorraldusi ettevõtete palgasüsteemides. Autojuhtidele oleks ka sellest abi ning kui esimene leping sõlmitud, saame hiljem tõsisemalt asja juurde tagasi tulla, ütles ametiühingu palgasekretär. Scania Eesti müük kasvas järsult ASi Scania Eesti I kvartali netokäive ulatus 92,9 mln kroonini, mis on 65% parem tulemus kui aasta tagasi. Ettevõte teenis käesoleva aasta esimeses kvartalis 2,3 mln krooni puhaskasumit (2002. aasta I kvartali kasum 0,05 mln krooni). Investeeringute mahuks oli 0,7 mln krooni. Scania veokeid ja busse esindav ettevõte müüs aasta esimeses kvartalis 75 sõidukit. Tallinna Vesi kasum samal tasemel AS Tallinna Vesi teenis aastal 169,5 mln krooni puhaskasumit, mis on 1% tõus võrreldes aastaga. Ettevõtte käive oli möödunud aastal 509,9 mln krooni (2001. aasta käive 423 mln krooni). ASi Tallinna Vesi aktsionärid International Water UU ja Tallinna linn otsustasid aasta eest maksta dividendidena välja 45 mln krooni. Ülejäänud kasum jääb investeeringute programmi finantseerimiseks aasta investeeringute summaks on planeeritud kokku 178 mln krooni. Hansapank väljastab kõikides kontorites kiipkaarte Alates eilsest annab Hansapank kõigis oma kontorites nii VISA krediit- kui ka deebetkaarte välja kiipkaartidena, teatas pank. Hansapanga eraisikute panganduse tegevdirektori Andres Liinati sõnul valmistab pank automaatselt uut tüüpi kaardi kõigile klientidele, kel senise VISA pangakaardi kehtivusaeg läbi saab. Ta lisas, et Eurocard/Master- Cardi pangakaartide üleminekut kiibitehnoloogiale on oodata tuleval aastal.

5 uudised Äripäev 18. juuni toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post meelis.mandel@aripaev.ee TÖÖTERVISHOID Medicoveri käes ligi pool kasvavast töötervishoiuturust Arstibusside firma asub tulu lõikama Üheksakümnendate keskel Rootsi kapitaliga Eestis tegevust alustanud Medicover jõuab tänavu kasumisse, omades magusaimat tükki kümnetesse miljonitesse kroonidesse kasvava käibega töötervishoiuturul. Medicover loodab esmakordselt kasumit majandustulemused KASUM 0,1 mln kr mln kr -9 KÄIVE mln kr 7,8-4,5 10,9-3,2 13,8 18 Anne Oja anne.oja@aripaev.ee püsiklientide arv Tööinspektsioon kohustab ohtlikke töökohti omavaid ettevõtteid ostma töötervishoiuteenust, mida saab osutada vaid 45 litsentseeritud töötervishoiuarsti. Medicoveris töötab neist rohkem kui kümme. Medicover ei ole uudis, oleme juba seitse aastat tegutsenud, imestas Medicover Eesti AS tegevdirektor Tõnu Velt Äripäeva huvi. Me ei ole kuskil monopoolses seisundis ja me ei konkureeri haigekassasüsteemiga, vastas ta küsimustele suurimate konkurentide kohta. Kõik eelnevad aastad investeeris Rootsi töötervishoiuteenistuse Roslagshälsan AB omaniku Wage Forsbergi käe all alustanud ettevõte, mis toona kandis Rootsi- Eesti Tervisekeskuse nime, kasvu, pumbates sinna investeeringutena 24 mln krooni ja lootes vaikselt ettevõtete teadlikkuse tõusule ühest küljest ning teisalt oma tegevust kindlustavate seaduste rakendumist. Tööohutuse alal tegutseva Ten-Teami tegevdirektor Janek Pärk nimetas Medicoveri edu 286 Neil oli õigel ajal raha võtta ja neil on bussid, mis ringi liiguvad. Janek Pärk, Ten-Teami tegevdirektor progn Allikas: Medicover Eesti AS pandiks õigel ajal tehtud investeeringuid. Neil oli õigel ajal raha võtta ja neil on bussid, mis ringi liiguvad, lausus Pärk eelise kohta, mis tööandja aega kokku hoiab. Ühe suurkliendi, Eesti Energia jaotusvõrgu töökeskkonna osakonna juhataja Vladislav Aunapuu tõi 1000 töötajale teenuste ostmise põhjusena välja, et Medicover tegutseb üle Eesti ning suudab olla paindlik. Tallinnas-Harjus ja mingis osas ka Tartus oleks võimalik teha koostööd samalaadsete teenusepakkujatega, aga kõiki meie üle-eestilisi vajadusi kokku liites oli mõistlik sõlmida leping just ühe teenusepakkujaga, lausus Aunapuu. Velt tunnistas, et Stockholmi börsil noteeritud Medicover Holding S.A on aktsiate pikaajaliseks tootluseks plaaninud 20% ja praegused sihid näevad ette 25% käibe kasvu aastas. Kui ettevõte tervikuna sihib liidripositsiooni ühineva Euroopa eratervishoius, siis Medicover Eesti keskendub püsikliendikaartide müügile. Töötervishoiuteenused moodustavad neli viiendikku Medicover Eesti käibest, kuid Medicover Holdingu haruettevõtetes Poolas, Ungaris, Tðehhis ja Rumeenias on teenuste käibe osas ülekaalus käive tavatervishoiust. Töötervishoiukaardi, mis maksab keskmiselt 150 krooni kuus, saab vahetada kolme laiendatud teenuste valikuga tervisekaardi vastu, kõik kaardid kehtivad kogu Medicoveri süsteemis. Roheliste töötervishoiukaartide, viie tervisekeskuse, kahe tervisekontrolli bussi ning rohkem kui 10 töötervishoiuarstiga valitseb Medicover Eesti hinnanguliselt 40 50% töötervishoiuturust. Samas on siinne Harjumaal Vaidas asuva saetööstuse masinist Vjatðeslav eile Medicoveri tervisebussis oma nägemist kontrollimas. Foto: Raul Mee töötervishoiuturg tervikuna veel lapsekingades: pessimistlikumal hinnangul kasutab töötervishoiuteenust vaid 25 30% ettevõtetest, kellest suurem jagu asus töötajate tervisesse panustama vabatahtlikult. Tööinspektsiooni andmetel pole 50% ettevõtetest veel töökeskkonda investeerima hakanud. Flora sihib viiendikku pesupulbriturust Flora plaanib uute 3kiloste Mayeri pesupulbri perepakkidega hõivata 20% pesupulbriturust, teatas ettevõte. Sellest nädalast on kõigil kodumaiseid tooteid hindavatel inimestel võimalus osta Mayeri pesupulbri 3kiloseid perepakke. Mayeri pesupulbrid on kompaktklassi kuuluvad kontsentreeritud pulbrid, mis lisavad ligikaudu 20% rohkem pesukordi. Kodukeemiaettevõte AS Flora kavatseb perepaki turuletoomisega kahekordistada oma turuosa pesupulbriturul. Perepaki turule toomiseks soetas AS Flora uued vertikaalpakkeseadmed, mis on tehniliselt unikaalsed kogu Põhja- Euroopas. Seadmetesse investeeriti 3 miljonit krooni. ASi Flora juhatuse liige Peeter Laurson märkis, et soetatud seadme tootlikus võimaldab rahuldada Mayeri pesupulbri kohaliku turu vajaduse ning annab eelduse ka edukaks sisenemiseks naaberriikide turgudele. Multifunktsionaalne tootmisliin, millega on võimalik pakendada pesupulbrit kuni 10kilostesse pakenditesse ja mille tootlikus on kuni 30 pakendit minutis, on USA päritolu ning toodetud Haysseni tehases. Moodne tootmisliin võimaldab pakendada kilesse ka vedelaid pesemisvahendeid. Eriti unikaalseks teeb seadme täiustus, mis võimaldab pakendamisel kasutada vees iseenesest lahustuvat looduslikku kilet, tunnistab Laurson ja lisas, et loodusliku kile tahab AS Flora kasutusele võtta veel sel aastal uudsete pesugeelipatjade valmistamisel. ÄP Online inimest on saanud arvutikoolitust Vaata Maailma tasuta arvuti ja interneti algkursused on läbinud juba inimest, teatas SA Vaata Maailma. Tasuta arvutikursused toimuvad kõikjal Eestis ka eeloleval suvel. Koolitatute absoluutarvult püsib endiselt esimesel kohal Harjumaa koos Tallinna linnaga, kus kursused on läbinud juba inimest. Järgnevad Ida-Virumaa (9902) ja Pärnumaa (6544) aasta aprillis alustatud koolitusprojekti eesmärgiks on koolitada kahe aasta jooksul inimest, kes seni ei ole arvuti ega internetiga kokku puutunud. Praegu töötab üle Eesti 240 õpetajat enam kui 200 klassis, millest 17 on loodud spetsiaalselt nende kursuste jaoks. ÄP Online

6 6 Äripäev 18. juuni 2003 uudised toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post MUNITSIPAALMAJAD Programmi 14 majast 11 on planeeritud riigi omandis olevale maale Savisaare algatatud suurejooneline elamuehitusprogramm toppab Edgar Savisaare juhitava Tallinna linnavalitsuse välja töötatud suurejooneline elamuehitusprogramm 5000 eluaset Tallinna on toppama jäänud, sest munitsipaalmajad on planeeritud riigi maale. Gea Velthut-Sokka aasta aprillis, pool aastat enne kohalike omavalitsuste valimisi valminud elamuehitusprogramm 5000 eluaset Tallinna näeb kuni aastani ette pealinna igal aastal 400 eluaseme ehitamist. Uued korterid on mõeldud peamiselt sundüürnikele, kes hiljem oma kodu ka erastada saaksid. Selleks aastaks on programmi jaoks linna eelarves 135 miljonit, järgmise aasta eelarvesse üritab elamumajandusosakond suruda 250- miljonilist eraldist. Senini on Tallinn küll renoveerinud vanu korterelamuid, kuid tervete kvartalite ehitamise ja jagamise uhked plaanid on seisma jäänud programmi sisse kirjutatud eelduse tõttu, et riik maa tõrgeteta munitsipaalomandisse annab. Nimelt on neljateistkümnest programmis kirjeldatud majast või elamukvartalist tervelt 11 planeeritud riigi omandis olevale maale. Maatükke haldavad maaamet ja keskkonnaministeerium aga ei ole sugugi nii varmad heades kohtades asuvaid ja turuhinnas kümneid miljoneid kroone maksvaid krunte niisama Tallinna omandisse andma. Nii näiteks on keskkonnaministeerium korduvalt eitavalt vastanud linnavalitsuse soovile anda munitsipaalomandisse Mustjõe kvartal, mis on 60 hektari suurune võsastunud maatükk Tallinna kesklinnas Paldis- Täna ei ole veel midagi selge, linn tehku neile maadele detailplaneeringud ära ja siis vaatame. Kalev Kangur, maa-ameti juht ki maantee ja Kopli lahe vahelisel alal. Kinnisvaraanalüütikud pakuvad seal ruutmeetri maa hinnaks isegi kuni 2000 krooni. Siiski kuulutas Tallinn välja ideekonkursi, praegu käib detailplaneeringu koostamine. Projektile on kulunud praeguseks ligi 2 miljonit krooni. Räägu-Vuti kvartalisse planeeritud ridaelamu asub samuti riigi maal, läbirääkimised ei ole seni tulemusi andnud. Riigihanke korras on aga juba valmis tehtud tulevaste hoonete projektid, pärast 2,5 miljoni kroonist kulutust on linnavalitsus projekti peatanud. Männiku teele kahe korterelamu ehitamiseks välja kuulutatud riigihanke võitjad selguvad sel nädalal, projekteerimiseks on kulunud üle 2 miljoni. Tallinna elamumajandusameti juhataja Margus Kruusmägi ütles, et maaküsimus seisab vaid vormistamise taga ning üks majadest peaks valmima juba aasta lõpuks. Läbirääkimised riigiga käivad, aga need ei ole suurt edasi liikunud, tunnistas Kruusmägi. Tema sõnul ei saa veel siiski rääkida programmi peatamisest praegu tegeldakse linnale kuuluvate hoonete sotsiaalmajadeks renoveerimisega. Samal ajal jätkab Tallinn maaküsimuse lahendamist. Täna ei ole veel midagi selge, linn tehku neile maadele detailplaneeringud ära ja siis vaatame, tahab maa-ameti peadirektor Kalev Kangur enne otsuste tegemist asja õunte Kivimurru 12 krundile planeeritud sotsiaalmaja tulevik on lahtine, sest see asub riigi maal. Tallinna riskimiljonid Tallinna kulutused munitsipaalmajadele riigilt maa saamise garantiita ettevalmistustööd, detailplaneering ja/või projekteerimine, mln kr Männiku tee 96 ja 98a... 1,7 Räägu-Vuti kvartal... 1,9 Mustjõe kvartal... 1,3 Iru elamurajoon... 0,1 kokku... 5,0 Allikas: linnavalitsus pealt vaadata. Ta toob näiteks Vuti-Räägu kvartali, kus kohalikud elanikud planeeringuga rahule ei jäänud. Kruusmägi peab maa-ameti nõuet, et maa üleandmist saab Erika 13 maja valmis sel aastal. otsustada alles pärast detailplaneeringu valmimist, ebaõiglaseks. Meie teeme kulutusi, kuid see ei anna veel garantiid, et maa saame, ütles ta. Võib välja kukkuda nii, et lihtsalt tuleme riigile appi ja ise ei saa midagi. Midagi mõistusevastast või kiuslikku ei peaks nägema ka selles, kui riik soovib oma vara võõrandada riigile võimalikult Fotod: Sven Arbet kasulikul moel, kommenteeris keskkonnaministeeriumi kantsler Sulev Vare. Tallinn on riigilt tasuta maad saanud enam kui miljardi krooni eest maksustamishindades. Millist kahju ja kasu tekitab tööstress? OÜ Celestis koolituspsühholoogkonsultant Anneli Salk Kuidas leida kõrge stressitaluvusega töötaja? Ariko ReServi konsultant Tiina Liblik Stressi olemus ja äratundmine Seewaldi haigemaja psühhiaater, riiklikult tunnustatud kohtupsühhiaatria ekspert Jüri O.-M. Ennet Kuidas tööstressist välja puhata? TPÜ õppejõud, psühholoog Helle Niit Diskussioon: Kuidas juhtida stressi? Invicta nõukogu esimees Mihkel Pärjamäe, Kadaka Varahalduse nõukogu esimees Aivar Riisalu. Diskussioonil osalevad ka seminaril esinejad... et stress ei näriks kasumit! 19. juunil 2003 Hotellis Radisson SAS Äripäeva seminar Kuidas juhtida töötajate stressi? Hind 2800 kr (km-ga 3304 kr). Mitme osaleja korraga registreerimisel kehtib 10% soodustus. Registreerimine ja lisainfo ja tel Merle Kumari Toetab:

7 vaatlus Äripäev 18. juuni toimetaja Meelis Mandel, tel , e-post meelis.mandel@aripaev.ee Holland astub Et madalat maad mere eest kaitsta, ei pidanud hollandlased paljuks kulutada 9 miljardit krooni isesulguvate betoonist hiidkäppade ehitusse. Foto: Rijkswaterstaat hiigelsammudega ees aasta sügis. Torm on tõstnud Hollandi rannikul merepinda. Maailma suuremasse sadamasse Rotterdami viivas kanalis on veetase tõusnud 3,98 meetrit. 2 sentimeetrit veel ja kanali sulgemiseks hakkaksid liikuma Eiffeli torni pikkused hiidkäpad. Heidit Kaio heidit.kaio@aripaev.ee Holland matab igal kümnendil kümneid miljardeid kroone ulmelistesse projektidesse. Eestil on lootust, et lähiaastatel saab ehk teoks ajaloo ainus suur ettevõtmine, sild Saaremaale. Eestlased heidavad nalja venelaste püüdluste üle panna jõgesid teistpidi liikuma, hollandlastele on võitlus loodusega argipäev. Eesti ja Holland on pindalalt ühesuurused. Hollandis elab 16 miljonit inimest, Eestis 1,4. Hollandi rahvuslik koguprodukt on 6 triljonit krooni, Eestil 100 miljardit. Vahe elanike arvus on kümnekordne ja vahe rahvuslikus koguproduktis on 60kordne. Hollandi põllumajandus ja tööstus on äärmiselt intensiivsed. Jaapan suudaks ehk võistelda selles, kui palju ühest väikesest maalapist välja pumbatakse. Et saada juurde maad, mida kurnata, kuivendas Hollandi valitsus 1960ndatel sada ruutkilomeetrit merepõhja. Kui meie teeks sama, saaks kuiva jalga Tallinnast Helsingisse. Mere käest võidetud maal nimega Emmeloord on külad ja linnad. Viljaka põllumaa müüs riik talunikele. Hollandlastele on võitlus loodusega argipäev. Lääne-Euroopa usub liikumisse. Kiirteed, kiirrongiteed ja odav lennuühendus on Euroopa meelest majandusarengu, riikidevahelise kaubanduse ja turismi võti. Lennuühendust Eestisse peetakse Euroopas kalliks, ütleb Kaido Sirel, Tallinna esindaja Brüsselis. Ta toob võrdluseks, et 600 krooni eest saab Brüsseli lähedalt lennuväljalt Dublinisse. Odavad lennupiletid Eestisse maksavad krooni. Hinnates Euroopa Liiduga ühinevates maades üles kerkivad siseriiklikke komistuskivisid, nähakse peamise probleemina vähest võimet infrastruktuuri panustada. Välismaised analüütikud arvavad, et investeeringud teedeehitusse võivad tulevikus veelgi väheneda. Maanteeameti teedeinsenerid vähenemisse ei usu, sest investeeringuid pärast aastat nimetamisväärselt pole olnudki. Hollandi suurima panga Rebopanga analüütik Menno Middeldorp: Poliitikutele ei meeldi tõsta suurenevate kulutuste katmiseks makse, lihtsam on investeeringute ja teedeehituse raha kärpida, ütles Middeldorp. Rebopanga analüütik kirjeldab Iirimaa probleeme välisinvesteeringute saamisel maapiirkondadesse, mis algavad sellest, et väljaspool Dublinit pole valgustatud kiirteed. Sama võiks Eestis karta. Hollandis on käimas kiirrongitee ehitus Amsterdamist Brüsselisse, sealt edasi toimib kiirrongiühendus Pariisi ja Londonisse. Paari tunniga on võimalik jõuda Euroopa pealinnade südamesse. Raudteeameti peadirektori Oleg Epneri ütlust mööda on Eestil kindlam lootus saada pidev rongiühendus lääne poole, Berliini või aastal. Selleks ajaks pannakse maha uued liiprid ja rongi kiiruseks saab 180 km/h. Tallinnast Varssavisse on kunagi rong käinud, selle ühenduse taasavamine on kaalumisel, kuid pole seotud väga kindlate lubadustega. Eesti maantee- ja rongiühendus lääne poole on nõrk. Kümme aastat pärast iseseisvumist on parim maantee Tallinnast Vene piiri äärde ja pidev rongiühendus Moskvaga. Transiidiärimehed kiidavad süstikronge, mis toovad Vene piiri äärest kauba kiiresti Tallinna sadamatesse. Eesti tugevus ongi jõudsalt arenevad sadamad. 7 8% rahvuslikust koguproduktist tuleb transiidilt. Eesti loodab olla lävekünnis Venemaale, Holland on värav Saksamaale. Rotterdam on saksa linn, ütlevad hollandlased. Kaubavahendus on valdkond, milles Eesti võib end Hollandiga võrrelda, kuigi viimane on selle ala maailmameis- Hollandi majandus Eesti kõrval ülisuur a andmed ter. 60 protsenti rahvuslikust koguproduktist on seotud impordi-ekspordiga. Kaitsmaks Hollandi rahakotti ja maailma suurimat sadamat, on mitmed hiidprojektid seotud Rotterdamiga. Et Saksamaale liikuvad kaubarongid ei takerduks, plaanivad hollandlased laiendada raudteed maa alla. Oht, et kaubarongidele ja koos sellega rahavoole pannakse pidur peale looduskaitsjate või rongimürast häiritud elanike protestide pärast, on tõenäolisem kui Paljassaares, kuhu naftatsisternid müttavad läbi Tallinna. Hiidsuured betoonkäpad, mis on võimelised tormi peatama, on ehitatud kanali kaitseks kus liiguvad kaubalaevad Rotterdami. Kõrge veetaseme korral tõuseksid käpad õhku, liiguksid kanali kohale ja vajuksid vette, et sulgeda tõusuveele tee aasta sügisel veepind siiski nelja meetrit ei tõusnud ja 9 miljardit krooni maksnud ja aastal valminud ehitusimel ei tekkinud võimalust end tõestada.

8 8 Äripäev 18. juuni 2003 virtuaalbüroo toimetaja Liina Leiten tel , e-post IT VoIP-tehnoloogia ehk arvutivõrgus liikuv telefonikõne võimaldab kodukontorisse tuua virtuaalse telefonijaama võimalused Telefonside virtuaalbüroos Virtuaalbüroos on üks keerukamaid küsimusi telefonsidele mõistliku lahenduse leidmine. Ekke Einberg IP Kõnekeskuste OÜ Väljahelistamisel on raske vahet teha, kas tegemist on töövõi erakõnega. Eriti halvasti on see arusaadav maksuametile piir kulu ja erisoodustuse vahel on ähmane. Sissehelistamine on hoopis keeruline: firmasse saabuvad kõned tuleb töötajale koju või mobiilile suunata, see on tülikas ja kulutab asjatult raha. Peaaegu võimatu on organiseerida kõnesalvestust ja teisi keerukamaid funktsioone. Lahenduse võib leida VoIPtehnoloogia kasutamises. VoIP (Voice over IP) tähendab lihtsustatult seda, et telefonikõne liigub telefonivõrgu asemel arvutivõrgus. Esimesed sellised lahendused töötati välja aastate keskpaigas ning võimaldasid lihtsat (ja tasuta) kõneedastust interneti kaudu, kahe või enama lõppseadme vahel. Nüüdseks on tehnoloogia arenenud, tootmises on suur Praegu veel vähe kasutatav interneti kaudu helistamine muutub prognooside järgi lähiaastatel ärisektoris valdavaks. Foto: Raul Mee hulk erinevaid seadmeid ja tarkvara ning ennustatakse, et lähiaastatel surevad ärisektoris traditsioonilised telefonilahendused välja. Isegi telekommunikatsioonigigandid, nagu Siemens või Nortel, on olnud sunnitud möönma, et tulevik on VoIPi päralt. Kui kõne on juba kord internetis, on suhteliselt lihtne sinna juurde mitmesuguseid lisavõimalusi programmeerida, seni keerulised ning väga kallid telefonijaamade võimalused on muutunud oluliselt kättesaadavamaks. Tegelikult on meist peaaegu igaühel arvutis mingi VoIPi-võimeline rakendus juba olemas, esimesena meenuvad MSN Messenger ja Netmeeting. VoIP tähendab lihtsustatult seda, et telefonikõne liigub telefonivõrgu asemel arvutivõrgus. Virtuaalse telefonisüsteemi olulisemad lisavõimalused 1. Integreerimine Integreerimine tähendab virtuaalbüroo kontekstis seda, et kasutaja saab hiireklikiga helistada mingist muust programmist kui virtuaaltelefon. Lihtsam näide on helistamine Outlooki aadressiraamatust ühe hiireklikiga. Põnevam variant on võimalus lisada telefonifunktsioone ettevõte intranetile või kliendihaldustarkvarale. Ning teistpidi, kui klient helistab, otsitakse tema kohta käiv info kliendiandmebaasist automaatselt. Tundub keeruline, kuid tegelikult on tegu lihtsamat sorti programmeerimisülesandega. Ei pea kaua nuputama taipamaks, millist lisaväärtust sellised võimalused ettevõttele annavad. 2. IVR IVR on lühend sõnadest Interactive Voice Responce ehk maakeeli automaatsekretär, mida saab helistaja juhtida toonvalimisega telefoni klaviatuurilt. Ka see on seni suhteliselt keeruliselt realiseeritav olnud. Tavaliselt on selleks vaja integreeritud telefonijaamale (PBX) lisada eraldi moodul või tarkvara ning rakenduse programmeerimine ei ole igaühele jõukohane. VoIPtehnoloogia puhul on asi tunduvalt lihtsam ja odavam, probleemi ei valmista ka ühendamine olemasolevate andmebaasidega. Näiteks mobiilse parkimise sarnane lahendus on teostatav mõne tunniga. Virtuaalbüroo jaoks tähendab VoIP eelkõige geograafilist sõltumatust. Pole tähtis, kus inimene tegelikult on, niikaua kuni tal on internetiühendus, võib firma telefoninumbrid temani venitada seega muutub töötaja ettevõtte virtuaalse telefonijaama osaks. Sellisel viisil saab kodukontorisse tuua ka kõik muud virtuaalse telefonijaama võimalused. Ühtlasi vabanetakse jaamatootjate lõa otsast enam pole vaja muretseda laienduskaartide ja seadmeuuenduste pärast ning elementaarse lisafunktsiooni hind ei põhjusta infarkti. Kuid peale tehniliste uuenduste on ka muid. Firma, kes otsustab oma senise telefonisüsteemi asendada virtuaalsega, peab arvestama küllaltki suure muutusega töökorralduses. Töökeskkond muutub oluliselt, juhtkonna võimalused näha ja kontrollida telefonisüsteemis toimuvat teevad tohutu hüppe. Neis firmades, kus telefonisuhtlus on äriliselt oluline, tõuseb kõnekeskuse efektiivsus märgatavalt. Sellise telefonisüsteemi lisavõimaluste loetelu on lausa mitukümmend lehekülge pikk. IT Kui maakodus olles GPRSi kiirus internetti ei rahulda ning ADSLi paigaldada pole võimalik, võib lahenduseks olla WiFi Eetriinternet võimaldab maakoduski tööd teha Kui tahate maakodus internetiga tööd teha, siis võib püsiühenduse saamiseks kasutada eetriinternetti. Veljo Haamer WiFi.ee toimetaja Maakodus või suvilas on interneti kasutamiseks järgmised võimalused: GPRS Kui inimene vajab tööks internetist vaid väheseid materjale, mille asukoht on täpselt teada, piisab GPRS-ühendusega mobiiltelefonist. Sobivaim on omandada kindla kuumaksuga pakett, mis muudab pikema kasutamise soodsaks. EMT-l ja Radiolinjal on saa- daval WiFi ja GPRSi ühispakett. EMT-l maksab see 495 krooni kuu; Radiolinjal 150 või 300 krooni kuu, sõltuvalt andmeside mahust. Teenuse hinnas sisaldub ligipääs firma WiFi (eetriinternet) levialadele. Püsiühendus Kui inimene peab aga oma tööks vajalikud materjalid internetist iseseisvalt leidma või vajaminevad illustratsioonid ja fotod arvutisse laadima, on GPRS oma aegluse tõttu kasutu. Sel juhul on vajalik püsiühendus. Kui hoones paikneb telefon, saab telefoninumbri järgi Eesti Telefoni kodulehelt kontrollida, kas ADSL-püsiühenduse paigaldamine selles asulas on võimalik. Kui ka sellest pole abi, tasub huvi tunda 278 külaraamatukogu internetiseerimise projekti arengu vastu. Nimelt on internetiseeritud raamatukogust kilomeetri raadiuses võimalik paigaldada interneti püsiühendus eetri kaudu. Maja katusele asetatakse antenn, mis sildab internetiühenduse teie koduni, sarnaselt lähedal asuva raamatukoguga. Lingilt cms/est/raamatukogud on võimalik kontrollida, kas mõni nimetatud raamatukogudest paikneb teie vahetus naabruses. Samamoodi saab internetiühenduse luua ka siis, kui asute kuni 15 km kaugusel mobiilimastist. Niisuguse eetrivõrgu rajamiseks läheb vaja krooni, kuid heade naabrite ühise investeeringuna tagab see rahulolu pikemaks ajaks. Puidust hoone korral katab internetiühendus kogu hoone ja ümbritseva aia. Traadita interneti levimine talu kaugus kuni 15 km internetiteenuse pakkuja ET, Uninet, Vemis jt EMT, R2 mobiilimast talu kaugus kuni 15 km külaraamatukogu Allikas: Veljo Haamer talu talu

9 Äripäev 18. juuni essidisain äriruumi sisustus toimetaja Heli Lehtsaar tel , e-post heli.lehtsaar@aripaev.ee TERVIS Seisva töö puhul peaks saama vähemalt 20% tööajast istuda Mida teha oma igapäevaelus ja -töös, et võimalikke ülekoormusest põhjustatud probleeme ennetada? Tagada jalgade asendite vaheldusrikkus: istuva töö puhul peaks saama vähemalt 10% tööajast seista ja liikuda; seisva töö puhul peaks saama vähemalt 20% tööajast istuda; asendit peaks saama vahetada vähemalt tunnis korra: istuva töö puhul võiksite igas tunnis umbes 6 minutit (st 10%) seistaliikuda, seisva töö puhul peaks igas tunnis olema võimalik umbes 12 minutit (st 20%) istuda; kui seisutööd ei ole võimalik istetööga vaheldada, siis peaks seisutöökoha juures olema kõrge, istumist ja jalgade toetamist võimaldav töötool. Kasutada tööks sobivaid, kuid mugavaid jalanõusid. Vältida pidevat raskuste tõstmist ja kandmist. Rasedatele peab tööandja tagama lamamisvõimalusega puhkeruumi kasutamise ja vajadusel muutma töökorraldust ning kergendama töötingimusi (töötervishoiu ja tööohutuse nõuded rasedate ja rinnaga toitvate naiste tööks; vabariigi valitsuse määrus nr 50, ; RT I, , 17, 81). Säilitada normaalne kehakaal. Need, kellel on pärilik kalduvus veenilaienditele ja liigesehaigustele, kes põevad suhkrutõbe, peaksid eriti suurt tähelepanu pöörama jalgade koormuse vähendamisele, kuid samas suurendama väikese koormusega dünaamilist lihastööd: sõitma rattaga, ujuma, tegema spetsiaalseid võimlemisharjutusi, vältima pikaajalist seismist ja raskuste kandmist, kuuma vanni, duðði ja sauna. Kindlasti tuleb igapäevaelus ja -töös kanda mugavaid, jalavõlve toetavaid jalanõusid. Kuigi juuksurid veedavad suurema osa tööajast püsti, on salongides neile tavaliselt muretsetud ka kõrged ratastel toolid. Pildil Intersaloni juuksurisalong. Foto: Raul Mee Teenindajatöö kurnab jalgu Pidevalt püstijalu töötades tekivad umbes eluaastast jalgade ülekoormust väljendavad haigusnähud. Et oma jalgade tervist hoida, tasub neile töö ajalgi vaheldusrikast liikumist võimaldada. Eva Maria Reimers ASi Medicover Eesti füsioterapeutergonoom Jalad ja nende tervis on inimesele elus toimetulemiseks väga olulised. Soovime ju kõik liikuda oma maise teekonna lõpuni iseseisvalt, valuta ja ilma kõrvalise abita. Klassikalised naistetööd on seotud teenindussfääri ja müügiga, õpetamise ning tervishoiuga. Peetakse loomulikuks, et pidevalt püstijalu seisev ja kliente teenindav naine suudab ka tööpäeva lõpus olla suurpärases vormis ja heas tujus. Kahjuks ilmutavad sellise inimese jalad õhtuks tugevaid väsimuse märke ning aastate jooksul võib kaunis jalakuju muutuda inetuks: sääred on kaetud muhklike sinatavate veenilaienditega, jala pöid on laienenud-lamenenud, suur varvas on end hakanud pöörama risti teiste varvaste suunda nii, et pöia sisekülge, suure varba liigestumiskohta on tekkinud teravalt valulik muna. Lisaks inetule jalakujule võivad igapäevatööd ja -elu hakata tugevalt segama valutavad põlve- ja puusaliigesed. Liikumine muutub vaevaliseks, aeglaseks ja kohmakaks. Kuigi tööealistel esineb va- lusid alajäsemete luu-lihaskonna piirkonnas tunduvalt vähem kui selja-, kaela-, õlavöötme- ja ülajäsemete piirkonnas, on väga tõenäoline, et pidevalt püstijalu töötajal ilmnevad alates eluaastast selged jalgade ülekoormust väljenduvad haigusnähud. Enamasti on need seotud artrootiliste protsesside algusega põlve- ja puusaliigeses. Tasub ära märkida, et seistes langeb ühele põlvele jõud, mis moodustab 40% kehakaalust; kõndimisel suureneb koormus ühele põlvele neljakordselt ja trepist üles minnes koguni kuuekordselt. Äriruumi Sisustuse rubriik kajastab tervisliku töökeskkonna temaatikat iga kuu kolmandal kolmapäeval. Paku oma jalgadele vaheldust: Jalgade koormust suurendavad asjaolud: ülekaalulisus pidev töö seistes (müüjad, juuksurid) pidev kõndimine-liikumine (koristustööd) pidev istumine (kontoritöötajad) pidev kükitamine-põlvitamine (aiatööd, ehitustööd, koristustööd) jalgade pikaajaline sundasend (töö iseloom ei võimalda vabalt jalgade asendit vahetada, tekib staatiline lihastöö: autojuhid, õmblejad) rasedus pidev raskuste tõstmine ja kandmine (postiljonid) ebasobivad jalanõud (pidev kõrgete kontsadega kingade kandmine, liiga kitsa liistuga kingade kandmine) liigne kuumus (üle 28 C, kuumad vannid)