3. Specifying the week, month, or year Nädala, kuu või aasta täpsustamine

Transcription

1 1. KELLAAJAD JA KUUPÄEVAD, KUUD, AASTAAJAD, ILMA TÄPSUSTAMINE (15-16 tund/ lessons) 1. Specifying the day Päeva täpsustamine the day before yesterday yesterday today tomorrow the day after tomorrow üleeile eile täna homme ülehomme 2. Specifying the time of day Kellaaja täpsustamine last night tonight tomorrow night in the morning in the afternoon in the evening yesterday morning yesterday afternoon yesterday evening this morning this afternoon this evening tomorrow morning tomorrow afternoon tomorrow evening eile õhtul täna õhtul homme õhtul hommikul päeval õhtul eile hommikul eile päeval eile õhtul täna hommikul täna päeval täna õhtul homme hommikul homme päeval homme õhtul 3. Specifying the week, month, or year Nädala, kuu või aasta täpsustamine last week last month last year this week eelmisel nädalal eelmisel kuul eelmisel aastal sel nädalal 1

2 this month this year next week next month next year sel kuul sel aastal järgmisel nädalal järgmisel kuul järgmisel aastal 4. Other time expressions Muud aja kohta käivad väljendid now praegu then siis immediately või straight away kohe soon varsti earlier varem later hiljem five minutes ago viis minutit tagasi an hour ago tund aega tagasi a week ago nädal tagasi two weeks ago kaks nädalat tagasi a month ago kuu aega tagasi a year ago aasta tagasi a long time ago ammu in ten minutes' time või in ten minutes kümne minuti pärast in an hour's time või in an hour tunni aja pärast in a week's time või in a week nädala pärast in ten days' time või in ten days kümne päeva pärast in three weeks' time või in three weeks kolme nädala pärast in two months' time või in two months kahe kuu pärast in ten years' time või in ten years kümne aasta pärast the previous day eelmisel päeval the previous week eelmisel nädalal the previous month eelmisel kuul the previous year eelmisel aastal the following day järgmisel päeval the following week järgmisel nädalal the following month järgmisel kuul the following year järgmisel aastal 2

3 5. Duration Kestvus Inglise keeles väljendatakse kestvust sõnaga for, nagu järgnevates näidetes: I lived in Canada for six months ma elasin Kanadas kuus kuud I've worked here for nine years ma olen siin üheksa aastat töötanud I'm going to France tomorrow for two weeks ma lähen homme kaheks nädalaks Prantsusmaale we were swimming for a long time me ujusime kaua 6. Frequency Sagedus never rarely occasionally sometimes often või frequently usually või normally always every day või daily every week või weekly every month või monthly every year või yearly mitte kunagi harva aeg-ajalt mõnikord sageli tavaliselt alati iga päev iga nädal iga kuu iga aasta 7. Kellaaja ütlemine Õpi ütlema kellaaega inglise keeles. Inglise keeles kasutatakse 12-tunnist kella aja ütlemiseks. 24-tunnist kella kasutatakse ainult sõiduplaanide juures. 8. Asking the time Kellaaja küsimine what's the time? what time is it? could you tell me the time, please? do you happen to have the time? do you know what time it is? mis kell on? mis kell on? kas saate kellaaega öelda, palun? ega te ei oska kellaaega öelda? kas teate, kui palju kell on? 3

4 9. Telling the time Kellaaja ütlemine it's... kell on... exactly... täpselt... about... umbes... almost... peaaegu... just gone... natuke... läbi one o'clock üks two o'clock kaks quarter past one veerand kaks quarter past two veerand kolm half past one pool kaks half past two pool kolm quarter to two quarter to three five past one ten past one twenty past one twenty-five past one kolmveerand kaks kolmveerand kolm viis minutit üks läbi kümme minutit üks läbi kakskümmend minutit üks läbi kakskümmend viis minutit üks läbi five to two ten to two twenty to two twenty-five to two ten fifteen ten thirty ten forty-five ten am six pm noon või midday midnight viie minuti pärast kaks kümne minuti pärast kaks kahekümne minuti pärast kaks kahekümne viie minuti pärast kaks kümme viisteist kümme kolmkümmend kümme nelikümmend viis kümme hommikul kuus õhtul keskpäev kesköö 4

5 Ühtlasi on inglise keeles võimalik aega öelda, esitades kõigepealt tunnid ja siis minutid, ning vajadusel lisatakse am (enne keskpäeva) või pm (pärast keskpäeva), nt: 11.47am pm Clocks Kellad my watch is... minu käekell on... fast ees slow järel that clock's a little... see kell on pisut... fast ees slow järel NB! Harjutus Vaata pilte ja ütle, mis kell on? Nädalapäevad Sunday on Sunday Monday Tuesday Wednesday Thursday Friday Saturday Pühapäev Pühapäeval esmaspäev teisipäev kolmapäev neljapäev reede laupäev 5

6 12. Aastaajad summer autumn (Am fall) winter in winter spring Itś spring 13. Kuud January February March April May June July August September October November December suvi sügis talv talvel kevad On kevad jaanuar veebruar märts aprill mai juuni juuli august september oktoober november detsember 14. Kuupäevad Asking the date Kuupäeva küsimine what's the date today? mis kuupäev täna on? what's today's date? mis kuupäev täna on? 15. Dates Kuupäevad 15 October ("the fifteenth of October") 15. oktoober Monday, 1 January ("Monday, the first of January") esmaspäev, 1. jaanuar on 2 February ("on the second of February" või "on February the second") 2. veebruaril 6

7 at the beginning of... July in mid-december at the end of... March by the end of June 16. Years Aastad... alguses juuli detsembri keskel... lõpus märtsi juuni lõpuks 1984 ("nineteen eighty-four") ("the year two thousand") ("two thousand and five") ("twenty eighteen") 2018 in 2007 ("in two thousand and seven") aastal 44 BC death of Julius Caesar 44 e.kr. Julius Caesari surm 79 AD või AD 79 eruption of Vesuvius 79 p.kr. Vesuuvi purse NB! Järgarvsõnad 1st first 2nd second 3rd third 4th fourth 5th fifth 6th sixth 7th seventh 8th eighth 9th ninth 10th tenth 11th eleventh 12th twelfth 13th thirteenth 14th fourteenth 15th fifteenth 16th sixteenth 17th seventeenth 18th eighteenth 19th nineteenth 20th twentieth 21th twenty-first 30th thirtieth 35th thirty-fifth 40th fortieth 43th forty-third 50th fiftieth 57th fifty- seventh 60th sixtieth 68th sixty-eighth 70th seventieth 72th seventy-second 80th eightieth 84th eighty-fourth 90th ninetieth 100th hundredth 134th hundred and thirty-fourth 1,000th thousandth 7

8 NB! Järgarvsõnade õigekirjutus Järgarvsõnades muutub y liite -eth ees i-ks fifty - fiftieth sixty - sixtieth NB! Põhi- ja järgarvsõnade tarvitamise erinevusi inglise ja eesti keeles Inglise keeles järgneb kõikidele põhiarvsõnadele (peale arvsõna one) nimisõna mitmuses. two weeks kaks nädalat a hundred days sada päeva five books viis raamatut NB! Sõnade järjekord (Inglise keeles on kindel sõnade järjekord) Jutustav lause Alus Öeldis Sihitis Kohamäärus Ajamäärus Viisimäärus Kes? Mis? Mida teeb? Mida? Keda? Kus? Millal? Kuidas? I am a nurse. Martin knows English well. My brother lives in Sweden. Riina is writing a letter. It is cold. Küsivas lauses muudame sõnade järjekorda kas? - küsimuse saamiseks Alus Öeldis Sihitis Kohamäärus Ajamäärus Viisimäärus Are you a waiter? Do you speak Russian? Does she live in Rapla? Does it often rain in autumn? Alus Öeldis Sihitis Kohamäärus Ajamäärus Viisimäärus Where do you live? How do you do? How ofted does it rain in autumn? What do you do? Aluse-küsimused Who speaks English? Who wrote it? Who can do it? 8

9 NB! A) Harjutus- Tõlgi laused ja vasta neile! 1. Mis kell sa tööle lähed?... Vastus: 2. Mitu tundi sa töötad? Vastus: 3. Mis kell sa tööd alustad?... Vastus: Mis kell sa lõunat sööd? Vastus:.. 5. Kas sa pead kohvipausi?... Vastus: Mis kell sa töö lõpetad? Vastus:.. 7. Mis kell sa õhtust sööd? Vastus: Midas a õhtul teed? Vastus:.. 9. Mis päev on täna?. Vastus: Today is 10. Whatś the date?... Vastus:. 11. What day was four days ago? Vastus: Four days What day was the day before yesterday? Vastus: NB! B) Harjutus- Loe ja tõlgi Sally`s day My name is Sally Smith. I am a secretary. I usually get up at seven o`clock. Then I normally have a shower, brush my teeth and get dressed. Then I have breakfast and read newspapers. I always go to work at eight o`clock. I start work at nine. I usually have lunch at two. I always finish work at five. And then I go shopping. Then I go home. In the evening I sometimes watch TV or listen to the radio. I usually go to bed at 10 o`clock. 9

10 17. Centuries Sajandid the 17 th century ("the seventeenth century") 17. sajand the 18 th century ("the eighteenth century") 18. sajand the 19 th century ("the nineteenth century") 19. sajand the 20 th century ("the twentieth century") 20. sajand the 21 st century ("the twenty-first century") 21. sajand 18. Arranging the time and place Kellaaja ja koha määramine what time shall we meet? mis kell me kokku saame? let's meet at... saame kokku kell... eight o'clock kaheksa where would you like to meet? kus sa tahaksid kokku saada? I'll see you... at ten o'clock näeme kell kümme... in the pub pubis at the cinema kinos I'll meet you there kohtume seal see you there! näeme seal! let me know if you can make it anna teada, kui sul on võimalik tulla I'll call you later ma helistan sulle hiljem what's your address? mis su aadress on? 19. Meeting up Kohtumine I'm running a little late ma jään natuke hiljaks I'll be there in... minutes ma olen... minuti pärast seal five viie ten kümne fifteen viieteistkümne have you been here long? kas sa oled siin kaua olnud? kas sa oled kaua oodanud? have you been waiting long? 10

11 20. Ilm, Weather conditions Iseäranis brittidele meeldib väga ilmast rääkida! Siit leiate kasuliku kollektsiooni erinevatest väljenditest. what's the weather like? missugune ilm väljas on? it's... ilm on... sunny päikseline cloudy pilvine windy tuuline foggy udune stormy tormine it's... väljas... raining sajab hailing sajab rahet snowing sajab lund what a nice day! kui kena päev! what a beautiful day! kui ilus päev! it's not a very nice day väljas ei ole kuigi mõnus what a terrible day! kui kohutav päev! what miserable weather! kui vilets päev! it's starting to rain hakkab vihma sadama it's stopped raining sadu lõppes it's pouring with rain vihma kallab it's raining cats and dogs sajab nagu oavarrest (sõna-sõnalt: sajab kasse ja koeri) the weather's fine ilm on selge the sun's shining päike paistab there's not a cloud in the sky the sky's overcast it's clearing up the sun's come out the sun's just gone in there's a strong wind the wind's dropped that sounds like thunder taevas ei ole ühtegi pilve taevas on pilves hakkab selgemaks minema päike on välja tulnud päike läks just pilve taha väljas on tugev tuul tuul on vaibunud kõlab nagu äike 11

12 that's lightning see on välk we had a lot of heavy rain this morning hommikul sadas kõvasti vihma we haven't had any rain for a fortnight 21. Temperatures Temperatuurid what's the temperature? kui soe väljas on? it's 22 C ("twenty-two degrees") väljas on 22 C temperatures are in the mid-20s temperatuur on 25 kraadi ringis what temperature do you think it is? mis sa arvad, kui soe on? probably about 30 C ("thirty degrees") tõenäoliselt umbes 30 C it's... väljas on... hot kuum cold külm baking hot kõrvetavalt kuum freezing on väga külm (sõna-sõnalt: jäine) freezing cold on jääkülm it's below freezing väljas on alla nulli 22. The weather forecast Ilmaennustus what's the forecast? what's the forecast like? it's forecast to rain it's going to freeze tonight it looks like rain it looks like it's going to rain we're expecting a thunderstorm it's supposed to clear up later mida ilmaennustus ütleb? missugust ilma ennustatakse? ennustatakse, et hakkab sadama täna öösel tuleb külma paistab, et hakkab sadama paistab, et hakkab sadama ootame äikesetormi hiljem peaks selgeks minema 12

13 2. GRAMMAR NB! Artikkel Artikkel on abisõna, mis kuulub nimisõna juurde. Inglise keeles on kaks artiklit: 1) umbmäärane artikkel umbmäärane artikkel on a, täishäälikuga algava nimisõna ees an 2) Määrav artikkel on the NB! Umbmäärase artikli puudumine võib muuta nimisõna tähendust! wood puit a wood mets fire tuli a fire lõke iron raud a iron triikraud He gave me the book. Ta andis mulle selle raamatu. He gave me a book. Ta andis mulle ühe raamatu. NB! Umbmääran artikkel a (an) näitab, et tegemist on ühe asjaga või isikuga. Umbmäärane artikkel on tekkinud arvsõnast one (üks). Seepärast saab umbmäärast artiklit tarvitada ainult ainsus oleva nimisõnaga. Give the child a book. Anna lapsele üks raamat. Umbmäärase artikli tarvitamine elukutusete ja rahvuste puhul. Ainsus: I am a doctor. He is an artist. You are a very good teacher. He is an Estonian. He is an Englishman. Mitmus: They are doctors. They are Estonians. They are Englishmen. Väljendeid umbmäärase artikliga. I have a headache I have a toothache mul on peavalu mul on hambavalu 13

14 I have a sore throat I have a cold I have a temperature to have a rest to have a good time to have a talk to have a smoke to have a look to go for a walk to take a walk to take a seat to take a picture to take a bath in a low voice half a minute half an hour half a mounth half a year I am in a hurry What a pity! as a rule mul valutab kurik ma olen külmetanud mul on palavik puhkama aega lõbustasti veetma vestlema suitsu tegema pilku heitma jalutama minema jalutuskäiku tegema istet võtma pildistama vannis käima tasase häälega pool minutit pool tundi pool kuud pool aastat mul on kiire Kui kahju! harilikult Määrav artikkel Määravat artiklit tarvitatakse ainsuses kui ka mitmuses oleva nimisõnaga. 1) kui jutt on mingist kindlast, vestlejaile teadaolevast esemest või olendist: He has bought a new handbag. Ta on ostnud uue käekoti. The handbag is black. Käekott on musta värvi. 2) kui kõne all olevast esemest või olendist on varem juba juttu olnud või seda on varem kirjeldatud: They are in the garden. Nad on aias. The dog is in the kitchen. Koer on köögis. 3) kui nimisõna ees esineb järgarv või omadussõna ülivõrdes: I am reading the third chapter of the story. Ma loen jutu kolmandat peatükki. 14

15 Ainsus: This is the best book that I have ever read. See on parim raamat, mida ma olen kunagi lugenud. Mitmus: These are the best books that I have ever read. Need on parimad raamatud, mida ma olen kunagi lugenud. Määravat artiklit tarvitatakse: 1) mitmuses esinevate perekonnanimedega the Jacksons Jacksonid the Altmäes Altmäed 2) jõgede, merede, ookeanide nimed the Narva the Emajõgi the Baltic Sea 3) mäeahelike nimedega the Himalayas the Alps 4) geograafiliste nimedega, mis koosnevad üldnimest (union, republic, sea, channel, mountain, state jne.) ja seda piiritlevast täiendist. the United States of America the Baltic Sea the North Sea the English Channel 15

16 NB! Väljendeid määrava artikliga in the country in the field in the meadow in the sun in the open air in the street What is the time? on the right (left) to take the tram (train) at the seaside at the corner at the skating-rink to play the piano to go to the cinema to go to the theatre to go to the doctor in the morning in the afternoon in the daytime listen to the radio maal põllul aasal päikese käes vabas õhus tänaval Kui palju on kell? paremal (vasakul) trammiga (rongiga) sõitma mere ääres nurgal liuväljal klaverit mängima kinos käima teatris käima arsti juurde minema hommikul pärastlõunal päeval raadiot kuulama NB! Artikli puudumine Umbmäärast ega määravat artiklit ei tarvitata!! 1) aastaaegade nimetustega: In winter we can skate and ski. Talvel me saame uisutada ja suusatada. She likes autumn. Talle meeldib sügis. NB! Eessõnad IN Kus? -l, -s, sees in Tallinn Tallinnas in the country in the post office maal postkontoris 16

17 in the north põhjas AT Kus? -l, -s, lähedal, juures at the shop poe juures õppeasutused at school koolis kus toimub üritus, sündmus at the party peol at the cinema kinos kus oodatakse transporti at the bus stop bussipeatuses at the airport lennujaamas kindlad väljendid at home kodus at work tööl ON peal, peale, kus? NB! PEAMISED EESSÕNAD KOOS NÄITEGA ABOUT: He told us about his trip. (Ta rääkis meile oma reisist.) ABOVE: The plane flew above the clouds. (Lennuk lendas pealpool pilvi.) ACROSS: He ran across the street. (Ta jooksis üle tänava.) AFTER: They arrived after supper. (Nad saabusid pärast õhtusööki.) AGAINST: I am against the proposal. (Ma olen ettepaneku vastu.) ALONG: They walked along the shore. (Nad kõndisid mööda kallast.) AMONG: Divide the sweets among the boys. (Jaga maiustused poiste vahel ära.) AT: We met at a party. (Me kohtusime ühel peol.) BEFORE: I'll be back before 3 o'clock. (Ma olen tagasi enne kella kolme.) BEHIND: He sat behind me. (Ta istus minu taga.) BELOW: He signed his name below mine. (Ta kirjutas oma nime minu nime alla.) BESIDE: He likes to sit beside Mary. (Talle meeldib Mary kõrval istuda.) BESIDES: I have three other hats besides this. (Mul on peale selle veel kolm kübarat.) BETWEEN: She sat between Harry and Toby. (Ta istus Harry ja Toby vahel.) BEYOND: The church is beyond the river. (Kirik on teisel pool jõge.) BY: It's made by hand. (See on käsitsi tehtud.) DOWN: We ran down the hill. (Me jooksime mäest alla.) DURING: I visited him during my stay in London. (Ma külastasin teda Londonis viibimise ajal.) EXCEPT: We get up early every day except Sunday. (Me tõuseme vara iga päev, välja arvatud pühapäev.) FOR: He stayed there for three days. (Ta jäi sinna kolmeks päevaks.) FROM: I took it from the box. (Võtsin selle kastist.) 17

18 IN: In summer they stayed in town. (Suvel jäid nad linna.) IN FRONT OF: He stopped in front of the house. (Ta peatus maja ees.) INSIDE: They are inside the house. (Nad on majas.) INTO: Let him into the house. (Lase ta majja.) NEAR: Our house is near the postoffice. (Meie maja on postkontori ligidal.) OF: He bought a bar of chocolate. (Ta ostis tahvli ðokolaadi.) OFF: Dick fell off the ladder. (Dick kukkus redeli pealt maha.) ON: Put it on the table. (Pane see lauale.) OUT OF: She took her purse out of her pocket. (Ta võttis taskust rahakoti.) OVER: He climbed over the fence. (Ta ronis üle aia.) PAST: He went past the house. (Ta läks majast mööda.) ROUND: The earth turns round the sun. (Maa tiirleb ümber päikese.) SINCE: I haven't seen her since Monday. (Ma pole teda esmaspäevast saadik näinud.) THROUGH: The river flows through the town. (Jõgi voolab läbi linna.) TILL (UNTIL): We'll wait for you till 2 o'clock. (Me ootame sind kella kaheni.) TO: Have you been to Spain? (Oled sa Hispaanias käinud?) TOWARDS: The plane flew towards the north. (Lennuk lendas põhja poole.) UNDER: She sat under the tree. (Ta istus puu all.) UP: He ran up the stairs. (Ta jooksis trepist üles.) WITH: Come with me. (Tule minuga.) WITHOUT: Don't go out without your coat. (Ära mantlita välja mine.) 18

19 NB! KOHAMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD KUS? IN 1. Suured geograafilised kohad (mandrid, riigid, linnad jne.) *in England (Inglismaal) *in London (Londonis) *in the country (maal) 2. Tänavad *in Tamme street (Tammel tänaval) 3. Ümbritsevad kohad *in the garden (aias) *in the picture (pildil) *in a car (autos) *in the sky (taevas) *in the corner (nurgas) 4. Grupid, organisatsioonid *in the army (sõjaväes) *in a sports-club (spordiklubis) AT 1. Kindlad asukohad (aadressid jne.) *at 10 King Street (King Streeti majas nr. 10) *at the top of the paper (lehe ülalosas) *at the corner of a street (tänavanurgal) 2. Sündmused, tegevused *at a party (peol) *at a meeting (koosolekul) 3. Kohad, viidates tegevusele *at school (koolis) *at the cinema (kinos) ON 1. Väiksemad geograafilised asukohad *on an island (saarel) *on a farm (talus) 2. Pinnad (mitte sisemus) *on the top floor (kõige ülemisel korrusel) *on the shelf (riiulil) *on the wall (seinal) MUUD EESSÕNAD *near the postoffice (postkontori ligidal) *under the table (laua all) *above the table (laua kohal) *behind the house (maja taga) *between the houses (majade vahel) *in front of the house (maja ees) KUHU? to France (Prantsusmaale) to the country (maale) to school (kooli) to the theatre (teatrisse) into the house (majja) into the car (autosse) to the car (auto juurde) towards the house (maja poole) up to the gate (väravani) into the bag (kotti) into her pocket (oma taskusse) into the water (vette) to the left (vasakule) KUST? from France (Prantsusmaalt) from Paris (Pariisist) from the country (maalt) from the seaside (mere äärest) from the house (majast) out of the house (majast välja) out of his pocket (taskust välja) from his pocket (taskust) from the table (laualt) 19

20 from work (töölt) from the library (raamatukogust) off the ladder (redelilt maha) off the horse (hobuse seljast maha) NB! VIISIMÄÄRUSES ESINEVAD EESSÕNAD KUIDAS? by bus (bussiga) by train (rongiga) by plane (lennukiga) on foot (jalgsi) in English (inglise keeles) in a loud voice (valju häälega) in a whisper (sosinal) with difficulty (suure vaevaga) with care (hoolikalt) with his key (võtmega) without delay (viivitamata) NB! ÜHENDVERBID (NB! Ühendverbe on tegelikult väga palju. Siin on toodud vaid mõned valitud näited nende kohta.) BLOW UP (explode): The factory was blown up yesterday. (Tehas lasti eile õhku.) BREAK DOWN (stop functioning): My car broke down yesterday. (Mu auto lakkas eile töötamast.) BREAK IN ON (interrupt): He broke in on my conversation with mom. (Ta segas vahele mu vestlusele emaga.) BRING UP (mention a topic): Jenny brought up that song again. (Jenny võttis jälle selle laulu kõne alla.) BRING UP (raise children): Deborah has to bring up four children. (Deborah'l peab nelja last kasvatama.) CALL OFF (cancel): The meeting was called off. (Koosolek jäeti ära.) CALL ON (visit): The doctor called on Helen. (Arst käis Heleni juures.) CATCH ON (become popular): Meg caught on in her class. (Meg sai oma klassis populaarseks.) CATCH UP WITH (keep abreast): You should catch up with the the class. (Sa peaks klassiga sammu pidama.) CHECK UP ON (examine): She promised to check up on me every day. (Ta lubas käia mind iga päev kontrollimas.) COME OVER (visit): Ted should come over any minute now. (Ted peaks iga hetk läbi tulema.) COME TO (regain consciousness): He came to after several minutes. (Ta tuli mitme minuti pärast teadvusele.) COME UP WITH (contribute): She came up with a very good idea. (Ta pakkus välja väga hea 20

21 idee.) DROP BY (visit without appointment): Lenny drops by once in a while. (Lenny astub vahel läbi.) DROP OUT OF (leave school): Carrie dropped out of school. (Carrie kukkus koolist välja.) FIND OUT (discover): I found out the reason for his actions. (Ma sain ta tegude põhjuse teada.) GET ALONG WITH (have a good relationship with): I don't get along with my dad. (Ma ei saa oma isaga läbi.) GET BY (survive): Michael should get by with that money. (Michael peaks selle rahaga hakkama saama.) GET OVER (recover): Hallie hasn't still got over the divorce. (Halle ei ole ikka veel lahutusest üle saanud.) GET THROUGH WITH (finish): Will you ever get through with that essay? (Kas sa kunagi selle essee lõpetad ka?) GET UP (arise): Sue got up at 9 a.m. (Sue ärkas kell 9 hommikul.) GO ON (continue). Henry will go on with that survey. (Henry jätkab seda uuringut.) GO ON (happen): Mother came to see what was going on.(ema tuli vaatama, mis toimub.) GO OVER (review): The students went over the material. (Õpilased vaatasid materjali üle.) GO THROUGH (use up): Have you gone through all your money? (Kas sa oled kogu oma raha ära kulutanud?) HAND IN (submit): The pupils handed in their essays. (Õpilased andsid oma esseed ära.) HANG UP (put something on hook or receiver): She hung up the phone. (Ta pani toru ära.) HOLD UP (delay): I don't want to hold up the meeting. (Ma ei taha koosolekut edasi lükata.) HOLD UP (rob): Three men held up the bank yesterday. (Kolm meest röövisid eile panka.) KEEP ON (continue with the same): Jackie keeps on looking for the job. (Jackie otsib tööd edasi.) LOOK AFTER (take care of): Will you look after my dog? (Kas sa hoolitseksid mu koera eest?) LOOK DOWN ON (despise): Larry looks down on his employees. (Larry suhtub oma alluvatesse põlglikult.) LOOK FORWARD TO (anticipate with pleasure): I'm looking forward to the holidays. (Ma ootan vaheaega.) LOOK IN ON (visit): We wanted to look in on Susan. (Me tahtsime Susanit külastada.) LOOK INTO (investigate): The police look into the suspicion of murder. (Politsei uurib mõrvakahtlust.) LOOK UP TO (respect): Tony looks up to his teachers. (Tony austab oma õpetajaid.) MAKE OUT (understand): I couldn't make out anything he was saying. (Ma ei saanud millestki aru, mida ta rääkis.) MAKE UP (invent a lie): She made up a story about going to the movies. (Ta valetas, et käis kinos.) 21

22 PASS OUT (lose consciousness, faint): He drank too much and passed out. (Ta jõi liiga palju ja kaotas teadvuse.) PICK OUT (choose): I'm sure I picked out the right opportunity. (Ma olen kindel, et valisin õige võimaluse.) PUT OFF (postpone): All the students wanted to put off the test. (Kõik õpilased tahtsid tööd edasi lükata.) PUT OUT (extinguish): The firemen put the fire out quickly. (Tuletõrjujad kustutasid tulekahju kiiresti.) PUT UP WITH (tolerate): Jim can't put up with his wife anymore. (Jim ei suuda enam oma naist välja kannatada.) RUN ACROSS (find by chance): I ran across my old boyfriend. (Ma kohtusin juhuslikult oma vana poisiga.) RUN INTO (meet): I ran into my teacher in the hallway. (Ma kohtusin oma õpetajaga fuajees.) RUN OUT OF (exhaust supply): The swimmers ran out of energy. (Ujujatel lõppes energia otsa.) SET UP (arrange): My friends set up a meeting with Ferris. (Mu sõbrad korraldasid kohtumise Ferrisega.) SHOW UP (arrive): We can't be sure that Melissa will show up. (Me ei saa kindlad olla, et Melissa kohale jõuab.) TAKE OFF (go into the air): The plane took off. (Lennuk tõusis õhku.) THINK BACK ON (recall): I often think back on my childhood. (Ma meenutan tihti oma lapsepõlve.) TURN DOWN (refuse): I had to turn down the offer. (Ma pidin pakkumisest keelduma.) TURN OFF (switch off): Turn off the lights. (Lülita tuled välja.) TURN ON (switch on): John turned on the radio. (John pani raadio mängima.) TURN UP (appear): It turned up that Jenny hasn't paid the money. (Tuli välja, et Jenny ei ole raha maksnud.) WALK OUT ON (abandon): Her husband walked out on his children. (Ta abikaasa hülgas oma lapsed.) 22