Mina pole enam Julianuse omanik

USD 11,15 EEK SEK 1,70 EEK Euribor 1,253 EDUKA ETTEVÕTJA AJALEHT Teisipäev, 26. oktoober 2010 nr 192 (4142) 35 kr (2,24 eurot) ÄP indeks 1276,77 0,14% Raskustes Ilves-Extra ootab talve Eestile olümpiarõivad teinud Ilves-Extra elas üle ränga suve, kuid ettevõtte omaniku ja juhi Arvo Kivikase sõnul loob tali loodetavasti numbritesse korra majja. Samas tunnistas ta raskusi palkade maksmisel. Juhid saavad raha viimasena, kinnitas Kivikas. 7 ARVAMUS Mina pole enam Julianuse omanik Julianus Grupi omanikureal Hans H. Luige asemel kirjas läbipaistmatu LHV esindajakonto 4 5 Majandusministeeriumi algatusel on viimasel aastal suurendatud toetusi 1,5 miljardi krooni võrra, kogumõjuga lõpptarbijale üle 24 sendi/ kwh Tiit Rahkema, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse esimees 15 Tuntud inkassofirma emaettevõtte aktsiate endine omanik Hans H. Luik ettevõtte investorite arvu ja nimesid ei ütle. Foto: Raul Mee INVESTOR 30 ettevõtte aktsionär, Soome investeerimisguru Seppo Saario vaimustub Tallinkist. Finantskriisi võttis ta rahulikult, aktsiaid müümata. Päevas kulutab ta investeeringute jälgimisele paar tundi, oluliseks infoallikaks peab ettevõttes kohal käimist. 16 17 LISAKS LOGISTIKA 10 Ettevõtjad logistikakulude kasvu eelarvesse ei kirjuta 17% firmasid kasvatab 2011. a kulu PRile Kuuendik Eesti ettevõtetest suurendab 2011. a mainekujunduse kulusid. Suhtekorraldusfirma PR Partner OÜ juhataja Ilona Leib ütles, et säästetud kommunikatsioonieelarve on edasilükatud kulu. 2 Libaarvete kohtuasi lükkus edasi Skanska EMVst väidetavalt libaarvetega kümnete miljonite väljapetmises süüdistatavate kohtuistung kestis paarkümmend minutit, sest üks kohtualune oli vaatamata tõkendile läinud välismaale. 3 Müügioskuste nappus segab eksporti Eesti ekspordi kasvule, millest siseturu mõõnas sõltub suuresti kogu majanduse käekäik, ähvardab tõsiseks piduriks saada kvalifitseeritud tööjõu puudus ning välisturule müümise oskuse nappus. 8 ASi Kitman juht Ilo Rannu Kitman: meid tõrjuti hankest kõrvale ASi Kitman juhi Ilo Rannu sõnul tõrjuti neid kooli riigihankest kõrvale, kuigi hind oli soodsaim. Hanke võitis kalleima pakkumise teinud Standard, mille juhi Enn Veskimägi ütlusel ei kvalifitseeru Kitman õppehooneid sisustama. 6 aripaev.ee Kas tajutav korruptsioon Eestis on vähenenud? loe täna kell 12

Äripäev 26. oktoober 2010 2 5MIN toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post anu.jogi@aripaev.ee PÄEVA NÄGU Valdis Dombrovskis pani Lätis uue koalitsiooni kokku Läti parlamendivalimiste järel sai mitu valimisliitu peaministrilt ja uue valitsuse moodustajalt Valdis Dombrovskiselt kutse koalitsiooni, mis hiljem aga tagasi võeti. Nii jäeti võimust vaatamata algsele koostööpakkumisele eemale nii venemeelne Koosmeele Keskus kui ka äärmuslikuks nimetatud valimisliit Kõik Lätile! Isamaale ja Vabadusele. Viimaste kohta kinnitati alles reedel, et nad on koalitsiooni kaasatud. Koalitsiooni moodustavad valimisliit Ühtsus ning Roheliste ja Talurahva Liit, kellel on sajakohalises seimis 55 häält. HALDAJA BREM heideti liidust välja Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liidu (EKHHL) juhatus otsustas möödunud neljapäeval arvata liidu liikmete hulgast välja BREM Kinnisvarahooldus OÜ, vahendas ERR Uudised. BREM heideti EKHHList välja seoses liikmemaksu võlgnevuse ja heade tavade koodeksi nõuete rikkumisega, teatas liit. 2003. aasta detsembris oli EKHHL seoses BREMi sertifikaadi taotluse avalduses enda kohta valeandmete esitamisega tühistanud BREMile väljastatud halduse ja hoolduse sertifikaadid. MEEDIA Schibstedi juhil Muhu saarel viis kinnistut Skandinaavia juhtivamate Lennujaam Vantaal tugev positsioon Finnairi juht Tallinna konkurentsi ei karda Eestlaste kava tõsta Tallinna lennujaam hiinlastega tehtava koostöö abiga Helsingi Vantaa lennujaama konkurendiks Finnairi murelikuks ei tee, kirjutas Helsingin Sanomat. meediakontsernide hulka kuuluva Schibstedi Rootsi tegevjuhil Raoul Grünthalil on Muhu saarel viis kinnistut, kirjutas Meie Maa. Grünthal sai Muhus juba aastaid tagasi omandireformi käigus tagasi viis maakrunti kokku ligi 20 hektari ulatuses. Grünthali väga tihti Muhus siiski ei näe. KASIINO Olympic kasvab ka Leedus Eile avaldas OEG tütarettevõtte Olympic Casino Baltija UAB III kvartali äritulud, millest nähtub, et ka Leedus on kerget tõusu täheldada. Olympic Casino Group Baltija UAB 2010. aasta III kvartali konsolideerimata auditeerimata äritulud moodustasid 63,6 miljonit krooni, kasvades möödunud aasta sama perioodiga võrreldes 1,1%. Helsingi Vantaa lennujaamal on juba nii tugev positsioon Euroopa ja Aasia vahelises lennuliikluses, et Eesti- Hiina võimalik koostöö meile mingit suuremat muret ei tekita, kuigi konkurenti ei maksa kunagi alahinnata, ütles Finnairi juht Taneli Hassinen. Äripäev kirjutas, et Eesti peab läbirääkimisi kahe Hiina lennufirmaga, kelleks logistikauudised.ee teatel on Air China ja Hainan Airlines. Äripäeva teatel on need Hiina lennufirmad huvitatud Läti airbalticust, mis võiks töötada selle liini jaoks reisijate ettevedajana ja teisest küljest pakkuda Tallinnast edasilendamise võimalust mujale Euroopasse. Ei usu, et Hiina lennufirmast saaks sel viisil Finnairile konkurent. Finnairil on Aasias kümme sihtkohta ja see pakub ka tihedat graafikut Euroopa liinidel. Ühelgi Hiina või Aasia lennufirmal pole nii palju otseliine Aasiast Euroopasse, ütleb Hassinen Hassineni sõnul on air- Balticu arenemine tõsiseks liinidele reisijate ettevedajaks ebatõenäoline. Ettevõtte omanikel on firma arengust erinev ettekujutus. Lisaks on airbaltic nii kehvas seisus, et temast ei ole tulemas tõsist ettevedajat, lisas Hassinen. logistikauudised.ee Pööningud soojaks! www.omafassaad.ee ÜKS KÜSIMUS Portaal emateab.ee hangib kliente suulisi lepinguid sõlmides. Kas sõlmite suulisi kokkuleppeid? Heiki Abel, Sky Media müügidirektor Suulised kokkulepped on erinevate kampaaniate või tehingute korral üsna sagedased ja nendest kinnipidamine on samuti igapäevane. Suuline kokkulepe maksab, kui nn suu omanik on teovõimeline, usaldusväärne ja sõnapidaja partner ning seda nii Eestis kui ka mujal. Asso Laido, Äripäeva reklaamidirektor Äripäeva reklaamiosakond kliendiga suulisi lepinguid ei sõlmi. Üldiselt võiks suuline kokkulepe tulla kõne alla pikaajalise ja usaldusväärse kliendi puhul, näiteks väikeste muudatuste kokkuleppimisel. Enamjaolt kinnitatakse ka muudatused e-posti teel üle. Meelis Maalmann, ASi Ühinenud Ajakirjad reklaamidirektor Meil on eranditult kõik kokkulepped kirjalikud. Erandolukorras võib sõlmida pikaajalise kliendiga kokkuleppe e-posti teel. Suulised kokkulepped on siiski alati kaheldavad. Põltsamaa Felix saab selle juhi Anti Orava sõnul pressiteadete kirjutamisega ise hakkama, kuid spetsialistide tugi kulub ära strateegilise planeerimise juures. Foto: Priit Simson, Postimees/Scanpix Kuuendik Eesti ettevõtetest pigem suurendab järgmisel aastal oma mainekujunduse kulusid, kui vähendab neid. Kolmveerand jätab kulud samaks. 2008. aastal soovis kommunikatsiooniga seotud eelarvet suurendada 38% vastanutest. Kommunikatsioonifirma In Nomine küsitlus 50 500 miljoni kroonise käibega ettevõtete seas näitas, et vaid kümme protsenti neist soovib järgmisel aastal kommunikatsioonikulutusi vähendada. Ipits valmis kulutama ASi Salvest nõukogu esimehe Veljo Ipitsa sõnul pole kokkuhoid iga kord mõistlik. Tuleb alati kaaluda, mis on see tulem, kuhu jõuda soovitakse, lausus ta. Kui on ikkagi vaja, siis tuleks kulutused ära teha ja maksta võib-olla ka päris korralikku hinda, lisas Ipits. See ei ole tõesti see koht, UURING Enam kui kolmandik pole suhtekorraldaja teenust kasutanud Turundus Enamik kasutab abi pressiteadete koostamisel Kuuendik firmasid suurendab PR-kulusid kus vähemalt meie ettevõte peaks kokku hoidma. Ipitsa sõnul pole Salvest viimasel ajal väga palju suhtekorraldusfirmasid kasutanud, küll aitavad neid reklaamiagentuurid. Meil on oma turundusseltskond, kes on juba pikka aega tööl olnud, ütles Ipits. Põltsamaa Felixi juhatuse esimehe Anti Orava sõnul kasutavad nemad suhtekorraldusettevõtte teenuseid vastavalt vajadusele. Võib öelda, et oleme rohkem hakanud kasutama kommunikatsiooniteenuseid, lisas ta. Enamik vastanutest on kasutanud ja kavatseb tulevikuski kasutada kommunikatsiooniettevõtte teenuseid pigem pressiteadete ja artiklite koostamisel ning pressiürituste korraldamisel. Pressiteate koostamisega saame ka ise hakkama, lausus Orav ning lisas, et neid aitab kommunikatsioonifirma näiteks strateegilise planeerimise juures. Kui palju on Teie organisatsioon kasutanud suhtekorraldusettevõtte teenuseid, protsent vastanutes mitte kunagi, ja lähiajal ei plaanigi 31 mitte kunagi, kuid plaanin muu 6 vähemalt korra kvartalis 13 Allikas: In Nomine vähemalt korra aastas 20 vähemalt korra kuus 17 Suhtekorraldusfirma PR Partner OÜ juhataja Ilona Leib kinnitas, et nemad on orienteeritud pikaajalistele kliendisuhetele, süvenemaks kliendi tegevusvaldkonda ja vajadustesse. Edasilükatud kulu Ent lisaks põhiklientuuri eest hoolitsemisele palutakse PR Partner aeg-ajalt ka nendesse organisatsioonidesse, kus on majas sees tugev suhtekorraldus olemas, kuid ekspertabi vajatakse mõne keerulisema probleemi lahendamiseks või kriisikommunikatsiooni korral, rääkis ta. Eraldi turg on veel koolituste tellijad, kellest nii mõnestki on hiljem püsiklient saanud, lisas Leib. Tema sõnul on kommunikatsioonilt säästmine lihtsalt edasilükatud kulu. Kui mõni klient on pidanud sellise valiku tegema, siis hoiame pöialt, et tal kõik laabuks, märkis Leib. Alyona Stadnik Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Trükk AS Kroonpress Toimetus: e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 Korrespondent Tartus Väinu Rozental, vainu.rozental@aripaev.ee Reklaamiosakond: e-post: reklaam@aripaev.ee, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 Seminarid ja käsiraamatud: tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Raamatuklubi ja infolehtede toimetus: tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine ja levi: e-post: register@aripaev.ee, tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 Tellimine internetis www.aripaev.ee/tellimine Äripäev veebis: www.aripaev.ee Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post anu.jogi@aripaev.ee 114 eurot on Euroopas ostjate varastatud kaupade keskmine maksumus, samas kui oma töötaja firmast varastatu keskmine maksumus on 1760 eurot, näitas uuring. Kokku on poevargused põhjustanud tänavu Euroopas kahju 29,3 miljardit eurot. Finnair Eile alanud lennumehaanikute streik Soomes mõjutab sadade eestlaste plaane, sest Helsingi on üks olulisemaid jätkulendude sihtpunkte. Hooldus- ja remonditööde katkestamine puudutab nii Finnairi kui ka Tallinna Helsingi liinil sõitvat Finncommi. 26. oktoober 2010 Äripäev 5 MINUTIT 3 NUMBER KOLLANE KAART LOE VEEBIST TÄNA Lugejate lemmikud Portaali suuline leping pahandab klienti (3272) Seppo Saario on Tallinkist vaimustuses (2243) Loe kahtlustatava mõrvalavastaja Toomas Tamme avaldust (1709) www.aripaev.ee Miks mõni pensionifond on olnud edukas? kuula Kuku raadiost Kohtuprotsess Üks kohtualune põikas luba küsimata välismaale Skanskat püganute kohtuistung lükati edasi Ehitusfirmast Skanska EMV kümnete miljonite kroonide väljapetmises süüdistatavate esimene kohtuistung kestis kõigest paarkümmend minutit, sest üks kohtualune oli vaatamata tõkendile läinud välismaale. Üheksast Harju maakohtu alla antud mehest istus kohtupingis seitse. Kui üks puuduja oli südamehäiretega haiglas, siis Vitali Naumenko viibis kaitsja sõnul alles laeval ja kohtusse ei jõua. Selguski, et hoolimata elukohast lahkumise keelu tõkendile oli Naumenko läinud välismaale. Seda aga prokuratuuri teavitamata. Riigiprokurör Piret Paukštys taotles seejärel Naumenko vahi alla võtmist. Kohtunik Helve Särgava muutiski Naumenko elukohast lahkumise keelu vahistamiseks. Kaks aastat tagasi kirjutas Äripäev, et Skanska EMV tegi riigiprokuratuurile avalduse, mille järgi kahtlustati Loopealse munitsipaalmajade ehituse projektijuhti Mihkel Kulda ettevõttest libaarvete abil ligi 32 miljoni krooni väljapetmises. Kuld oli sõlminud kolme firmaga alltöövõtulepingud, aktsepteerinud tööde kohta käivad aktid ja nende eest esitatud arved. Tegelikult aga need firmad objektil töid ei teinud. Üks firma tegi põrandad, kuid arved selle töö peale kirjutasid välja kaks firmat, rääkis Skanska EMV tollane juhatuse esimees Olle Horm. Eesti Ekspressi andmetel avastas juhtumi rahapesu andmebüroo, sest nende tähelepanu pälvis firma, mille pangaarvetele saabus miljoneid kroone, mis sularahas välja võeti. Koit Brinkmann Kohtualused eile protsessi edasilükkamise otsust kuulamas. TAUST Mihkel Kulda, Aleksander Kurotškinit ja Navaro Baltic OÜd süüdistatakse varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel suures ulatuses ja isikute grupis kelmuse toimepanemises. Foto: Veiko Tõkman Kulda süüdistatakse lisaks usalduse kuritarvitamises. Kurotškinit ning ülejäänud seitset meest süüdistatakse ka rahapesus, mille eest ootab süüdimõistmise korral kahe- kuni kümneaastane vangistus. Istungid jätkuvad jaanuaris. EHITUS Teletorni ehitustööd teeb lõpuni YIT Tallinna teletorni uuele rekonstrueerimishankele laekus neli pakkumist, parimaks osutus läbirääkimiste käigus ASi YIT Ehitus, ASi YIT Emico ja OÜ YIT Betoonitööd ühispakkumine maksumusega 75,1 miljonit krooni. Ehitustööd algavad lähinädalatel ning uuenenud Teletorn avab uksed 2011. aasta detsembris. Esialgu jääb välja ehitamata teletorni ümbrus, kuhu oli kavandatud erilise maastikukujundusega ala. TULEMUS LHV Panga tulud paisusid 52% Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes kasvasid LHV Panga tulud üheksa kuuga 52%. Pank teenis seitse miljonit krooni kasumit. Panga bilansimaht kasvas septembri lõpuks 1,6 miljardi kroonini. LHV Pank teenis üheksa kuuga 30 miljonit krooni teenustasutulusid, 17 miljonit krooni intressitulusid ja 14 miljonit krooni finantstulusid. Kokku olid panga tulud üheksa kuuga 61 miljonit krooni, kasvades eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 52%. PANGANDUS Eluasemelaenud tegid rekordi Eelmisel kuul andsid pangad eluasemelaene viimase pooleteise aasta rekordilises mahus 610 miljonit krooni, selgub Eesti panga statistikast. Eesti Panga finantssektori poliitika allosakonna juhataja Jana Kase sõnul sõlmiti septembris uusi laenu- ja liisingulepinguid peaaegu kolmandiku võrra rohkem kui augustis. Laenukäibe kasvu mõjutasid eelkõige suuremahulised laenutehingud kinnisvarasektoris ning tavaliselt õppeaasta algusesse koonduv õppelaenude väljastamine.

Äripäev 26. oktoober 2010 toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0338, e-post anu.jogi@aripaev.ee 4 UUDIS ASi Ekspress Grupp õigusnõunikul Ülar Maapalul (vasakul) on mitmekesine töökogemus Hans H. Luige juures, algul Ekspress Grupi õigusnõunikuna, siis ICE Credit Groupi juhina. Foto: Andres Haabu Luik andis Julianus Inkassos ohjad käest Võlanõudja Praegune omanik peidus LHV esindajakonto varjus Anne Oja anne.oja@aripaev.ee Eesti tuntuim võlgade sissenõudja Julianus Inkasso kuulub nüüd LHV Panga esindajakonto taha peitunud investoreile, kes on võlgade sissenõudmisse investeerinud üle 100 miljoni krooni. Aastaid tagasi asutatud Julianus Inkasso emafirma Julianus Grupp muutus 2008. aastal ICE Credit Groupiks. Tänavu 12. veebruaril asutas Advokaadibüroo Luiga Mody Hääl Borenius osaühingu, mis algul kandis Matinga nime, kuid nüüd Julianus Grupi oma. 1. aprillil 2010 liikus värske Julianus Grupp advokaadibüroo hõlma alt LHV Panga kätte. Päev enne seda vormistati Julianus Grupi juhiks aastaid eri ettevõtetes ärimees Hans H. Luige huvisid esindanud jurist Silver Eensaar. Julianus Inkassos töötav Eensaar Äripäevale selgitusi ei andnud. Hans H. Luik ütles eelmisel nädalal, et pole enam Julianus Inkasso omanik. Turuliidri positsiooni on kavas hoida Julianus Inkasso ja Aktiva Finantsi tegevusse Balti riikides on investeeritud üle 100 miljoni krooni ning sealhulgas mina oma isiklikku raha. Ja ma arvan, et see raha toodab juhatuse all head kasumit. Tegemist on turuliidriga nii inkassoteenuste turul kui ka nõuete ostmise äris ja see positsioon jätkub, ütles Luik uute omanike ja ärisse juurde toodud raha kohta. Investorite arvu ja nimesid ta ei täpsustanud. 98,99% ulatuses Hans H. Luigele kuuluv ICE Credit Group pole siiani avaldanud 2009. aasta aruannet, ehkki majandusaasta lõppes 31. detsembril ning aruanne tulnuks esitada enne 1. juulit. 2008. aastal oli ICE Crediti käive ligi 106 miljonit ja kahjum 0,6 miljonit krooni. 2007. a olid käive ja kasum vastavalt 105 miljonit ja 52,3 miljonit krooni. Millised probleemid segavad ICE Credit Groupi majandusaasta aruannet esitamast ning millisesse suurusjärku jäi 2009. aasta käive ja kasum või kahjum, Luik ei öelnud. Seda saab vastata juhataja, pareeris ta. ICE Credit Group loobus Julianus Grupi nime kasutamisest juba mitu aastat tagasi. Mis vangerdusest teie tänane küsimus räägib? vastas Luik küsimusele, miks üldse

toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0338, e-post anu.jogi@aripaev.ee TSITAAT Varem on Julianus 53 Inkassot Intrum Justitiale kaks-kolm korda müügiks pakutud. Ivar Tammemäe, Intrum Justitia juht, aprillis Julianus Grupi aktsialiikumise peale NUMBER 600 eraisiku vastu tuli Julianus Inkasso menetlusse nõudeid 2009. aastal, millest 34 500 olid unikaalsed, neist omakorda 56% olid mehed ja 44% naised. 26. oktoober 2010 Äripäev UUDIS 5 TAUST Julianus Inkasso Eelmisel aastal tagastas Julianus oma Eesti klientidele 115 miljonit krooni halbu laene, vahendas Delfi Julianus Inkasso juhi Ülar Maapalu sõnu Pärnu ärikonverentsil. Ettevõtte ootuste kohaselt suurendatakse järgmisel majandusaastal müüki ja turuosa Eesti, Läti ja Leedu turul. Maapalu: pole voli kommenteerida Julianus Inkasso juhi Ülar Maapalu sõnul pole temal õigust öelda, kes grupi ettevõtteid omab. Vastab Julianus Inkasso juht Ülar Maapalu. Millega tänavu kevadel loodud ja seejärel Julianus Grupi nime kandev osaühing, mille juhatuses Silver Eensaar ainuisikuliselt on, tegelema hakkab? Julianus Grupi ainus tegevus on minu teada OÜ Julianus Inkasso ja OÜ Aktiva Finantsi osaluse hoidmine. Kuidas on praegune Julianus Grupp ja endine Julianus Grupp, praegune ICE Credit Group ning nende tegevus omavahel seotud? ICE Credit Group tegutses selle nime all alates 2007. aastast ning laiendas lisaks inkassoärile tegevust ka muudesse valdkondadesse, sh laenuärisse. ICE Credit Group soovis jääda edasi Krediidikassa omanikuks ning inkassotegevusega seotud ärid müüdi Julianus Grupile. Äriregister näitab, et Julianus Grupp kuulub LHV Pangale. LHVst öeldi, et selle firma osakud on lihtsalt nende pangas oleval esindajakontol. Kellele Julianus Grupp praegu kuulub? Julianus Grupp on pidevalt suuri rahalisi vahendeid nõudev äri ning selle heast käekäigust on huvitatud mitmed isikud. Ma ei ole volitatud kommenteerima, kes on praegu Julianus Grupi omanik. Osaniku õigusi teostab poolte kokkuleppel LHV Pank. Miks ICE Credit Groupi majandusaruannet äriregistrile veel esitatud pole? Majandusaasta aruanne ei ole senini veel valmis. Loodame selle lähiajal lõpetada. Mis inkassoturul mullu toimus ja mida võlgade sissenõudmises 2010. aastaks prognoosite? Inkassoturul algas langus 2009. aastal, mil klientide krediidimaht ja krediidipoliitika majanduskeskkonna muutustest tingituna muutus. Kogu 2010. aasta on toimunud kohanemine uue olukorraga. Julianus Inkasso jaoks on 2010. aasta positiivse märgiga. Me oleme küll Eestis käibes veidi kaotanud, kuid suurendanud efektiivsust ning saavutanud väga hea kasvupositsiooni. Lätis ja Leedus oleme suutnud käivet suurendada. Lisaks oleme saanud väga hästi toimima klientide nõuete ostmise ja kohtusse viimise ning selles valdkonnas saavutanud taas väga suured mahud. toimus selline vangerdamine ettevõtete ja Julianus Grupi nimega. Tütar andis emale üle 60 miljoni krooni laenu Aktiva Finants ja Julianus Inkasso esitasid majandusaruanded nagu kord ja kohus ette näeb, kuid Aktiva Finantsi audiitor Ksenia Lukkanen osutas tähelepanu emaettevõttele antud 63,6 miljoni kroonisele laenule. Kui ICE Credit Group ei maksa laenatud raha tagasi või maksab seda osaliselt, peaks aruandeperioodi kasum ja omakapital olema allahindluse võrra väiksem. Juhime tähelepanu, et osaühing on andnud laenu oma emaettevõttele. Vastavalt äriseadustiku paragrahvile 159 võib tütarettevõtja anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve, lisas audiitor. NUMBER 18,2 miljonit krooni oli krediidihaldusteenuseid pakkuva Julianus Inkasso eelmise aasta käive. 1,1 miljonit krooni oli mullu debitoorsete võlgnevuste ostja Aktiva Finantsi käive. TSITAAT Julianus Inkasso ja Aktiva Finantsi tegevusse Balti riikides on investeeritud üle 100 miljoni krooni ning sealhulgas mina oma isiklikku raha. Hans H. Luik, endine omanik TULEMUS Mõlemal firmal aastaga tagasiminek Julianus Inkasso Jäi mullu 0,05 miljoni krooniga kasumisse. Aasta varem oli käibenumber suurem, 19,2 miljonit krooni, ja kasum ulatus 1,6 miljoni kroonini. Võrreldes 2008. aastaga on käive 2009. aastal vähenenud 5% võrra. Aruandeaastal oli keskmine töötajate arv 32. Aktiva Finants Jäi mullu ligi 60 miljoni krooniga kahjumisse. Aasta varem oli käive ligi 46 miljonit krooni ja kasum üle 10 miljoni krooni. 2009. aastal töötas OÜs Aktiva Finants põhikohaga keskmiselt kolm töötajat, aasta lõpu seisuga põhikohaga töötajaid ei olnud.

Äripäev 26. oktoober 2010 6 UUDIS SOOME Streik mõjutab eestlaste lende Lennumehaanikute streik Soomes mõjutab ka paljude Eesti lennureisijate plaane, sest Helsingi on üks olulisemaid jätkulendude sihtpunkte. Helsingi Vantaa lennujaamas eile alanud streik puudutab esialgu Finnconmi (Tallinna Helsingi lennud), Finnairi ja Blue1 lende. Estraveli hinnangul on lähemal kolmel päeval nende firmade lennukitega lendamas kokku üle paarisaja Eesti reisija. Soovitame kõigil nendel inimestel võtta ühendust oma reisibürooga, et leida vajadusel muid võimalusi sihtpunkti jõudmiseks või oma reisiplaanide muutmiseks. Soovitame jälgida ka Vantaa lennujaama kodulehte, kus näeb täpselt, millised lennud on tühistatud, ütles Estraveli turundus- ja kommunikatsioonijuht Mari-Liis Rüütsalu. LAEVANDUS Viking Line kasvatas veidi kaubavedu Samal ajal kui Põhja-Läänemerel vähenes kaubavedu 0,5%, suutis Viking Line kaubavedu veidi kasvatada. Laevafirma tegevjuhi Inno Borodenko sõnul kasvas Viking Line i kaubaveomaht uue majandusaasta esimeses kvartalis. 2009. aasta novembrist kuni 2010. aasta jaanuarini õnnestus Viking Line il suurendada kaubavedu 5,7% võrra, rääkis tegevjuht. Laevafirma käive oli mullu 475,39 miljonit eurot ja kasum 10,56 miljonit eurot (aasta enne seda 14,76 miljonit eurot). 2 CROSSES OÜ Andreas Erich Christian Kinnunen Akat Ehitus OÜ Alar Kink Alfa Hus OÜ Jüri Krebets Andu-Papi Selts MTÜ Andres Pullat, Inge Pullat Ateena Maja OÜ Peeter Kukk Bergedi OÜ Annika Luiga, Mart Oljum E-Nurk OÜ Taavi Letner EL. WMF OÜ Lilija Jevas Elsamar OÜ Vladimir Petuhhov EstProperties Realty OÜ Dmitry Fadeev Ferdinand OÜ Urmas Varris Gelena Grupp OÜ Gennadi Kuzmenkov, Jelena Kuzmenkova GM Trans OÜ Gennadi Solohha Grau Eesti OÜ Küllike Lukkonen Indikt OÜ Viktor Korsunov Intrefrent OÜ Atsi Pere Jusven Koolituskeskus AS Svetlana Trošina, Juri Trošin Järva PM OÜ Pille Hanko K-Limusiin OÜ Kristjan Rohtsaar Transiit Kaubakäive on kasvanud Vähi: Ust-Luga võtab vaid osa kaupu endale Eesti sadamate kaubakäive on kasvanud, kuid loorberitele on veel vara puhkama jääda, sest kõrval areneb jõudsalt Ust-Luga sadam, mis tirib osa meie kaubavoogudest endale. Kapitalikoda OÜ Kogujad OÜ Mobilepro OÜ Multilift uv OÜ NordPlus Systems OÜ Ora OÜ Raian OÜ Raketis Grupp OÜ RCSC Engineering OÜ Rix Ehituskaup OÜ Santeco Holding OÜ Screening Technology OÜ Signatel OÜ Tikor OÜ Unimo OÜ Varmekol OÜ Vero Prada OÜ NUMBER 40% võrra plaanib Ust-Luga sadam kasvatada tänavu võrreldes mullusega kaubakäivet (15 miljoni tonnini). KOMMENTAAR Loogiline, et uue sadama tekkimine mõjutab samas regioonis tegutsevaid ja samu sadamateenuseid pakkuvaid sadamaid. Vaatamata Ust- Luga arengule jäävad meie konkurentsieelised alles: sügav meri, aastaringne navigatsioon (99%), arenenud infrastruktuur ja logistikavõrk sadamast sihtpunktideni. Masuuditerminali valmimine Ust-Lugas muidugi mõjutab ka meid. Arvestades kaubavahetuse prognoose, ei suuda Venemaa teenindada oma sadamate kaudu kõiki veoseid. Kaupu jätkub ka Baltimaadele. Sven Ratasepp, ASi Tallinna Sadam avalike suhete juht Tallinna Sadama alla kuuluvate sadamate kaubakäive on tänavu märgatavalt kasvanud. Septembris ulatus see 27,2 miljoni tonnini, mis on 16,8% rohkem kui mullu. Sealjuures on kasvu märgata kõigi kaubaliikide puhul. Sillamäe sadamas tegutseva terminali TankChem direktori Vjatšeslav Spirini sõnul jäi tema ettevõttes kaubavoog samale tasemele. Sarnaselt 2008. aastaga on see minimaalsel tasemel. Transiidiprobleemi tuleb lahendada poliitilisel tasandil. Peamine turg, nimelt Venemaa, on meie jaoks suletud, märkis Spirin. Transiidispetsialist Raivo Vare sõnul mõjutas veosekäibe kasvu regioonis rida faktoreid, eelkõige maailmamajanduse elavnemine. Venema ja Euroopa Liidu vahel liikuva kauba maht kasvab. See toob kasu kõigile: arenevad regiooni kõik sadamad, kinnitas Sillamäe sadama kaasomanik Tiit Vähi. Ust-Luga sadama laiendamisega läheb osa kaupu Venemaale. Kuid 100protsendist kadu ei tule, märkis ta. Venemaa töösturite ja ettevõttevõtjate liidu asepresident Aleksandr Murõtšev ütles Delovõje Vedomostile, et veoste mahud kasvavad ning Venemaa peab hajutama riske. Spirini arvates viib Ust- Luga sadama projektide käivitamine põhilised kaubavood Eestist ära ning võimlik, et Eesti sadamad tunnevad tööpuudust. 19 planeeritud terminalist töötab praegu 9. Käib ettevalmistus naftaterminali avamiseks. Tatjana Merkulova, dv.ee Inga Urm Maire Sepp Jaan Spaidel, Jaanek Veeremaa Ivar Viira, Raivo Uustalu Andres Karlep Dmitri Tšerkassov Andrus Maltsev Tiit Välling Nadežda Neželskaja, Vadim Tervo Urmas Aru Tanel Elken Toni Bengt Wahlman, Õie Kuningas Heino Mölder Ljudmilla Kunitš, Vladimir Kounitch Juri Morgen Virko Vaiksaar Olavi Roos Weizenbergi 20, Tallinn 10150 Tel 681 4400 Faks 681 4401 inkasso@julianus.ee www.julianus.ee/info/debtor 07.09 võlgnike nimekirjas avaldatud Hansa Inkasso Agentuur AS täitis oma kohustuse enne antud kuupäeva ja avaldati ekslikult. Vabandame! Järvamaa kutsehariduskeskuse mööblihanke võitis Standard, kuid konkurent Kitman vaidlustas selle, sest viimase hinnangul visati neid alusetult kõrvale. Meie arvates on seal ebaõiglus. Meie hinnangul meie võitsime, sest tegime parima pakkumise, kuid meid tõrjuti ebaõiglaselt kõrvale, sõnas Kitmani juht Ilo Rannu. Tema kinnitusel oli Kitmani pakutud hind kõige madalam, jäädes alla 2 miljoni krooni. Seevastu Standardi pakkumine oli Rannu sõnul kalleim. Standard üritab kaitsta enda positsiooni ja pakub meie arvates põhjendamatult kõrget hinda, märkis ta. Endine Selverite sisustaja Standardi suuromaniku ja juhi Enn Veskimägi ütlusel pole Kitman ettevõte, mis kvalifitseeruks õppehooneid sisustama. Nad on sisustanud Selvereid kogu aeg. Aga kuna nad Selverite jaoks enam ei tee, otsivad nad võimalust muudele turgudele tulemiseks, rääkis ta. Kitman hakkas riigihangetel osalema alles mullu. Kui me turule pressisime, siis keegi meid lilledega ei oodanud, nentis Rannu. Samas väitis ta, et kuna Kitman on sisustanud ligi kümne miljoni eest Tartu kutsehariduskeskuse, ei saa teha juttu oskamatusest. Kui keegi ütleb, et me ei oska või ei saa, siis ta valetab ja vassib. Me kindlasti saame sellega hakkama, väitis ta. Sagedane vaidlustaja Kahe aasta jooksul on Kit man pöördunud kuus korda riigihangete vaidlustus komisjoni, kolmel korral hanke alusdokumentide pärast ja kaks kaebust on tehtud seetõttu, et tellija on pidanud Kit mani mittekvalifitseeruvaks. Seega pole Järvamaa kutsehariduskeskuse hange esimene kord, mis ajab Kitmani konkurendiga rinda pistma. Siiski ütles Rannu, et tal on targematki teha kui kiusu pärast kaevata ja advokaatidele kümneid tuhandeid kroone maksta. Katariina Krjutškova toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post anu.jogi@aripaev.ee Vaidlus Hankevõitja Standard peab Kitmani ebapädevaks Ilo Rannu: Standard võitis hanke alusetult Riigihangete vaidluskomisjoni juhataja Taivo Kivistik sõnas, et nende andmetest ei nähtu, nagu tegemist oleks Standardi võidetud hangete üldise vaidlustamisega Kitmani poolt. Konkreetsed põhjused, miks Kitman on pidanud vajalikuks vaidlustused esitada, nähtuvad muu hulgas vaidlustuskomisjoni otsustest, sõnas ta. Mullu Kitmani esitatud viiest kaebusest rahuldati üks, üks jäeti rahuldamata, üks rahuldati osaliselt ja Kitmani juhi Ilo Rannu hinnangul võitsid nemad Järvamaa kutsehariduskeskuse mööblihanke, sest tegid parima pakkumise. TSITAAT Kitman pole ettevõtte, mis kvalifitseeruks õppehooneid sisustama. Enn Veskimägi, Standardi suuromanik ja juht Kui keegi ütleb, et me ei oska või ei saa, siis ta valetab ja vassib. Me kindlasti saame sellega hakkama. Ilo Rannu, Kitmani juht Komisjon: Kitman ei aja kiusu kaks vaidlustust jättis komisjon läbi vaatamata, kuna need ei olnud esitatud tähtaegselt. Samas lisas Kivistik, et Kitmani vaidlustuste alusel ei saa teha üldistust, et riigihangete korraldamise kvaliteet on langenud. Kitmani juhi Ilo Rannu sõnul oli Järvamaa kutsehariduskeskuse hanke puhul pealiskaudne tellija, sest tal oleks olnud võimalik lisaküsimusi esitada, kuid seda ei tehtud. Seal on ikka võimalik hankeid kokku panna ja kui sa loed sealt, et on mõne ettevõtte konkreetse Foto: Andras Kralla TAUST Kitmanil kahe aastaga kuus vaidlustust Mullu esitas AS Kitman kokku viis vaidlustust, seejuures neli Põhja-Eesti Regionaalhaigla hankemenetlustes. Kolm vaidlustust esitati hanke alusdokumentide peale, seega võib väita, et nende puhul puudus otsene seos mõne võimaliku pakkujaga. Üks vaidlustus rahuldati, üks jäi rahuldamata ja üks rahuldati osaliselt. Kaks vaidlustust jättis komisjon läbi vaatamata, kuna need ei olnud esitatud tähtaegselt. Praegu on menetluses Kitmani vaidlustus Järvamaa Kutsehariduskeskuse riigihankes, kuhu Standard on kaasatud kolmanda isikuna. toote peale kokku pandud ja analoogid on võimatud, tekib küsimus, kas kellelgi on kuskil mingi huvi, rääkis ta. Rannu lisas, et ebaseaduslikult saab käituda vaid see firma, kes ostab. Standard on tubli firma, kes pakub oma toodangut ja teeb kõikvõimaliku, et võimalikult palju ja kalli hinna eest müüa, märkis ta. Teenuse tellija ehk Järvamaa kutsehariduskeskuse direktor Rein Oselin ei soovinud teemat kommenteerida. Asi on vaidlustuses, mis ma saan teile ütelda, sõnas ta.

toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post anu.jogi@aripaev.ee 26. oktoober 2010 Äripäev UUDIS 7 Ilves-Extra loodab ränga suve järel käredale talvele Tööstus Müük tegi vähikäiku Väinu Rozental vainu.rozental@aripaev.ee Kaisa Tahlfeld kaisa.tahlfeld@aripaev.ee Eestile olümpiarõivad teinud Ilves-Extra elas üle ränga suve, kuid ettevõtte omaniku ja juhi Arvo Kivikase sõnul loob tali loodetavasti numbrites korra majja. Suvi pani meile ränga paugu, mis siin ikka keerutada. Vaatasime, et hakkame kriisist üle saama, aga võrreldes talvega kadus meie kaupluste käive olematuks. Inimestele polnud selle suvega meie tuult- ja vettpidavaid riideid vaja, lausus Kivikas, kelle sõnul kukkus käive juunis võrreldes jaanuariga ligi viis korda. Ilves-Extra õmblustsehhis olid eile naistel käed-jalad tööd täis. Pikemaks jutuajamiseks ajakirjanikuga polnud kellelgi mahti, aga mõnelt õmblejalt kiirelt pärides, kas ettevõttes palga maksmisega probleeme ka on, vastati jaatavalt. Ilves-Extra õmbleja Valentina (esiplaanil) tunnistas, et ettevõte on veidi palka võlgu jäänud. Palka on jäädud võlgu Veidi on jäädud palka võlgu, möönis õmbleja Valentina Frei. Tema kolleeg Hilda Laiuste vastas, et palga kättesaamisega on nii ja naa. Kui ma olen küsinud, siis ma olen palga ka kätte saanud, lisas Laiuste. Ka Kivikas tunnistas raskusi palkade maksmisel. Neile, kel väiksem palk, oleme katsunud töötasu ikka õigel ajal välja maksta, lausus ta. Ettevõttel on üleval ka poolemiljoniline maksuvõlg. Õnneks suvi ei kesta igavesti. Enne 10. kuupäeva saime oma eelmised maksud korda, nüüd läheb jälle aega natuke ja lõpuks maksame kõik ära, selgitas Kivikas. Ettevõte loodab jalgadele tõusta detsembris ja Kivikase sõnul rabatakse selle nimel palehigis tööd teha. Tema sõnul pole ettevõttel 23 tegutsemisaasta jooksul kunagi varem veel olnud nii palju tellimusi kui praegu. Aasta tagasi oli meil osa liine sundpuhkustel, praegu on olukord vastupidine nii palju tööd pole meil kunagi olnud, lausus Kivikas ja lisas, et palju on eksporditellimusi Skandinaavia turule. Meil on praegu juba pool aastat tellimusi ette. See annab kindlust, et jõuame varsti taas järje peale, isegi siis, kui talv taeva jääb, märkis Kivikas lootusrikkalt. Paljulubav koostööprojekt Üheks võimalikuks tuluallikaks on koostööprojekt Järvamaal päästeveste tootva OÜga Pakpoord, kellega kahasse loodi ühisfirma Quality Label Manufacturing, mille eesmärk on viia Vietnamis valmistatud tooted maailmatasemele. Eks see on ka niigi nappe vahendeid söönud. Iga algus on raske, aga juba hakkavad esimesed viljad tulema, ütles Kivikas. Tänavu veebruaris loodud ettevõtte võrdsed osanikud on Gerhard Eberle ja Ilves-Extra. Lähikuudel oodata müügi suurenemist Rõiva- ja tekstiilitöösturite liidu juhi Meelis Virkebau hinnangul on alates selle aasta maist peaaegu kõik ettevõtted kasvanud. Juuli tootmine suurenes rõivatööstuses 16,5% ja tekstiilide oma 20%. Lähikuudel on oodata kasvu ja ka jõulud mõjutavad meie ettevõtteid positiivselt, märkis Virkebau. Ettevõtetel, kes sõltuvad ekspordist, on alates aprillist tellimusi rohkem kui aasta varem, märkis Virkebau. Meelis Virkebau Rõivahiiu Baltika jaekaubandusdivisjoni direktori Maire Milderi sõnul usuvad ka nemad, et jõulud ja aasta lõpp kergitavad käibenumbreid. Aasta lõpul teevad inimesed oluliselt rohkem emotsionaalseid oste, eriti nüüd, mil terve aasta on piirdutud pigem ratsionaalsete ning vajadusest tingitud ostudega, märkis Milder. Foto: Väinu Rozental ÜKS KÜSIMUS Kuidas mõjutab euroga liitumine rõivaste müüki ja hindu? Eei oska praegu ennustada, kui kiiresti tekib tarbijatel uue raha ja selle väärtuse tunnetus, mistõttu võib euro esialgu tarbimist pidurdada. Samas võivad paljud tarbijad vastupidiselt oma nii-öelda viimaste kroonide eest ostud sooritada ja seeläbi aasta lõpus kaubandust elavdada. Kui hindade tõus rõivakaubanduses tuleb, on see tingitud eeskätt tooraine hinna tõusust maailmaturul. Maire Milder, Baltika jaekaubandusdivisjoni direktor KUMM.EE REHVIDE TEENINDUSPUNKT Kummikunstnikute OÜ Rästa 2A, Tallinn 13425 tel. 655 3556 mob. 56 959 697 e-mail: info@kumm.ee REHVIDE MÜÜK, PAIGALDUS, PARANDUS, REHVIHOTELL TALVEREHVIDE SUPERPAKKUMINE! 205/55R16 NAELREHVID Gislaved NF5 1550.- Goodyear Extreme 1545.- Pirelli Carving 1425.- Wanli WinterChallenger 715.- Homsest lubas lund! 195/65R15 NAELREHVID Gislaved NF5 1295.- Goodyear UG Extreme 1125.- Semperit Ice-Grip2 1125.- Wanli WinterChallenger 630.- LAMELLREHVID Continental VikingConta5 1725.- Dunlop Graspic DS3 1495.- Dunlop Graspic DS2 1295.- Wanli Snowgrip 950.- Kui ei leidnud sobivat, külasta KUMM.EE! LAMELLREHVID Continental VikingConta5 1300.- Dunlop Graspic DS3 995.- Barum Polaris2 875.- Wanli Snowgrip 725.- VÕIMALIK, ET PARIM HIND EESTIS!

Äripäev 26. oktoober 2010 8 UUDIS AUTOD Saksa autodel Hiinas hea minek Sel aastal müüakse Hiinas Saksa tootjate autosid rohkem kui Saksamaal. Volkswagen laiendab tootmist Hiinas veelgi. Kui hiinlased ostavad ennustuste kohaselt aasta lõpuks 2,1 miljonit Volkswagenit ja Mercedes Benzi, siis Saksamaal suudetakse müüa napilt alla 2 miljoni sõiduki. Tegemist on Duisburg-Esseni ülikooli CAR-instituudi prognoosiga. Läinud aastal müüdi Saksamaal 2,5 miljonit uut autot ja Hiinas 1,6 miljonit. AUTOD Fiati juht siunab Itaalia süsteemi Fiati juht Sergio Marchionne kurdab, et kontserni kasumist ei tule mitte ükski euro kodumaalt ning et Fiatil läheks paremini, kui Itaaliast tootmine üldse välja viia. Fiati kasum peaks sel aastal olema 2 miljardit eurot ja mitte ükski euro sellest ei tule Itaaliast, kurtis Marchionne Itaalia televisioonis. Eelkõige süüdistab Marchionne selles Itaalia poliitikat. Mis puudutab töö efektiivsust, on Itaalia 139 riigi seas 118. kohal ning rahvusvahelise konkurentsivõime poolest alles 48. kohal. Innovatsiooni poolest ei suuda me enam viimased kümme aastat teiste riikidega sammu pidada, kurtis Marchionne. MAKSUD Hiina velgedel uued imporditollid Euroopa Liit kehtestas viieaastased tollid Hiinas toodetud alumiiniumvelgedele. See peaks aitama Saksa, Prantsuse, Itaalia ja teistel ELi tootjatel võidelda odavate importtoodete vastu. Viieks aastaks kehtestatud 22,3protsendiline tollimaks on kõrgem kui maikuus sisse viidud 20,6protsendiline provisoorne maks ning jõustub 11. novembrist. Uus maks karistab dumpingu eest ELi liikmesriikides eelkõige selliseid Hiina suureksportijaid nagu YHI Manufacturing Co ja Zhejiang Wanfeng Auto Wheel Co. Hiina eksportijad kahekordistasid oma turuosa ELi alumiiniumvelgede turul viimase 12 kuu jooksul 12,4 protsendini. Hiina velgesid kasutavad näiteks BMW ja Renault tehased. AUTOD Toyota populaarsus on vähenenud Maailma suurima autotootja Toyota müüginumbrid kukkusid septembrist esimest korda viimase 12 kuu jooksul, samas kui rivaalid Honda ja Nissan nautisid kasvunumbreid. Toyota Motor teatas eile, et ülemaailmne müük langes aastases võrdluses 1,3 protsenti, 672 604 autoni, vahendas AP. toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0123, e-post anu.jogi@aripaev.ee Tööjõupuudus tõmbab ekspordikasvule pidurit Eksport Kasvul ees rida tõkkeid Sirje Rank sirje.rank@aripaev.ee Eesti ekspordi kasvule, millest siseturu mõõnas sõltub suuresti kogu majanduse käekäik, ähvardab tõsiseks piduriks saada kvalifitseeritud tööjõu puudus ning välisturule müümise oskuse nappus. Tahame eksporti suurendada, aga kellega? tõstis Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Siim Raie eile esile Eesti ettevõtjate üht tõsisemat probleemi ekspordi arendamisel. Koja ja konjunktuuriinstituudi ühiselt koostatud uuring Eesti ekspordifirmade probleemidest näitas, et kõrgest tööpuudusest hoolimata napib oskustöölisi isegi tekstiilitööstuses, rääkimata infotehnoloogiast või metallifirmadest. Sellest võib saada tõsine ekspordikasvu takistus, hoiatas Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing. Tööpuudus on kõrge, kuid 6000 7000 krooni eest kuus enam naljalt tööle ei tulda pigem minnakse ära Soome. Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas Klaasi sõnul teenib gaasivõrkude eraldamisega venitamine Vene gaasimonopoli Gazpromi huve. Reformierakond andis kaks nädalat tagasi IRLile ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile üle eelnõu gaasivõrkude eraldamiseks müüjast. Eelnõu mõjutab Konjunktuuriinstituudi direktor Marje Josing ja kaubandus-tööstuskoja peadirektor Siim Raie tutvustasid eile konjunktuuriinstituudi ja kaubandus-tööstuskoja uuringut Eesti ekspordifirmade probleemidest küsitleti kokku ligi neljasadat firmat. Probleeme on seinast seina lihtsat lahendust ei ole. Foto: Raul Mee TASUB TEADA Kõrge kvaliteet pole välisturul eelis, vaid eeldus Kasvuraskused võivad tekkida ka sellest, et juba praegu positsioneerib valdav enamus Eesti eksportööre end kõrge kvaliteedi ja keskmise hinnatasemega müüjaks. Seda oludes, kus Eesti palgatase on alles kolmandik Saksa palgatasemest ja tootlikkus ehk neljandik välisfirmade tootlikkusest. Kuhu on meil liikuda, kui kasvavad tööjõukulud, energiakulud? muretses Josing. Segi on Eesti firmadel ka konkurentsi eeldused ja -eelised. Enamik peab on peamiseks konkurentsieeliseks kõrget kvaliteeti ja paindlikkust, mis paraku on pelgalt eeldus välisturule minekuks. Brändi ja müügi osas on Eesti ettevõtetel alles palju arenguruumi, ütles Josing. Ettevõtjad tunnistavad ka ise, et välisturule mineku teeb raskeks kitsas kontaktvõrk ja vähene müügialane kompetents, kuid kui vaadata, millesse firmad ise viimastel aastatel panustanud on, siis gaasi hinda Eesti tarbijatele, surudes seda alla pakkujatevahelise konkurentsi kaudu. Lisaks vähendab see Eesti sõltuvust Vene gaasist ja Vene gaasimonopolist Gazprom. Gaasi hinnast sõltub aga näiteks 75% Tallinna toasooja hinnast, nagu on gaasi hinnast sõltuvuses teisedki linnad ning ettevõtted ja eratarbijad, ütles riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas. Kiirest kasvust hoolimata pole Eesti eksport veel kriisieelsel tasemel taastunud, kaupu eksporditakse 120 miljardi krooni ja teenuseid 55 miljardi krooni väärtuses (2006. a tase). Suurima ekspordipotentsiaaliga on enam kui 20 töötajaga firmad, mida on eksportijatest 26 protsenti nende arvele langeb 72 protsenti ekspordi müügitulust. Suurim eksportivate ettevõtete osakaal on ehitusmaterjalide tööstuses. Suurim keskmine ekspordi käive on logistikafirmadel. Josingu sõnul eelkõige rauda. Ehk siis tootearendusse ja tootmisseadmetesse, mitte müügioskuste arendamisse või vastavate välisekspertide kaasamisse. Eelnõu üleandmisel palusid IRL ja majandus- ja kommunikatsiooniministeerium aega sellega tutvumiseks. Tänasel (eilsel toim) koalitsiooninõukogul palusid samad osapooled veel kaks nädalat aega, et ennast teemaga kurssi viia ning küsida arvamust Eleringi esindajatelt. Reformierakonna poolt oli see palve mõistetav ja arusaadav teema on keeruline ja õige TSITAAT Eksport on ettevõtluse eliit, kõrgliiga, neid ettevõtteid ei ole palju. Marje Josing, Eesti Konjunktuuriinstituudi direktor käitumise korral on tarbijale saadav kasu suur, märkis Reformierakonna peasekretär Kristen Michal. IRL kinnitas meile, et toetab eesmärki tarbijale soodsama gaasihinna saamiseks ning annab oma parandusettepanekud eelnõusse. Küll tundub IRLi pressiteadet lugedes, et nad pole veel eelnõuga tutvunud, sest olemasolev eelnõu pakub ka võimalusi Eesti NUMBER 34% küsitletud eksportööridest nentis, et on välisturgudel kokku puutunud protektsionistlike kaubandustõketega, tariifide kõrval on takistuseks mittetariifsed tõkked. Eesti eksportija häda häda mõistuse pärast Eesti eksportijate häda on häda mõistuse pärast, ütles Josing. Ehk teisisõnu teadmiste ja oskuste puudus ekspordi arendamisel mida väiksem ettevõte, seda suuremad probleemid müügiga, rääkis Josing. Selgelt joonistub uuringust välja Eesti eksportijate vähene koostöövalmidus, mis võimaldaks välisturgudel osaleda suuremates hangetes või vastu võtta suuremaid tellimusi. Raie sõnul on Eesti keskmine ettevõtte üheksa töötajaga, edukaks ekspordiks tuleks kolm keskmist kokku panna. Eesti vajaks enam n-ö rahvuslikke tšempione, mis veaks endaga välisturule kaasa ka väiksemad firmad. Vähe kasutavad Eesti ettevõtjad ka erialaliitude abi, erinevalt näiteks Soomest, kus just erialaliitudes toimub oluline infovahetus. Pigem on Eesti ettevõtjate jaoks esimene instants, kust abi otsitakse, EAS. Ekspordiga täiskohaga tegelev töötaja on vaid igas kolmandas eksportivas ettevõttes. Gaas IRL ja majandusministeerium tahavad võrkude eraldamise eelnõuga põhjalikumalt tutvuda Reform: eraldamisega venitamine teenib Gazpromi huve Gaasile Euroopa energiadirektiivist tuleneva seadusega vastavusse viimiseks ja tagasiost on alles viimane võimalik lahendus, sõnas Michal. Ootame ettepanekuid, sest võrgu eraldamisega venitamine teenib vaid Vene gaasimonopoli Gazpromi huve ja ma ei usu, et see on IRLi või majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eesmärk, rõhutas Klaas. aripaev.ee

reklaamiosakond, tel 667 0161, e-post reklaam@aripaev.ee 26. oktoober 2010 Äripäev REKLAAM 9 Suurepärane Puhkus A qvas SPA Sanus Per Aquam, ehk tervis läbi vee, on saanud tervislikkuse sünonüümiks ja köitnud inimeste meeli üle kogu maailma. Spa viib mõtted puhkusele, lõõgastusele, vee tervistavale mõjule. Nüüd on SPA saanud uue tähenduse. SPA see on Suurepärane Puhkus Aqvas. www.aqvahotels.ee, Parkali 4, 44308 Rakvere, tel 326 0000

Äripäev 26. oktoober 2010 10 toimetaja Jaana Pikalev, tel 667 0150, e-post jaana.pikalev@aripaev.ee LOGISTIKA transport tarbesõidukid laondus NUMBER 5% kasvavad Valio Eesti logistikajuhi hinnangul ettevõtte logistikakulud tuleval aastal, kuna jaeketid lähevad üle tsentraalsele logistikale. KOMMENTAAR Jälgime pidevalt kõiki väljaminekuid, logistikakulud pole erand. Optimeerime siis, kui näeme selleks võimalust kvaliteedis hinnaalandust tegemata. Selle aasta kevadest korraldame jahutatud ja sügavkülmutatud toodete jaotust ja transporti tsentraalselt, mis peaks pikas perspektiivis kulusid kokku hoidma ning tõhustama kontrolli kaubaveo kvaliteedi üle. Oleme korraldanud ka konkursi transporditeenuse pakkuja leidmiseks, et saada suurte mahtude transpordiks parim hinna ja kvaliteedi suhe. Logistikakulude kasvu meie prognoosida ei saa, seda peaks küsima teenusepakkujatelt. Andres Heinver, Selveri keti juht TSITAAT Need kliendid, kelle mahud on languses ka 2011. aastal, seisavad ilmselt silmitsi logistikakulude osakaalu tõusuga. Elmer Maas, Via3Li tegevjuht Kulude kasv ei peegeldu eelarves Logistikateenus Kliendid loodavad liigselt hindade püsimisele Jaana Pikalev jaana.pikalev@aripaev.ee Ehkki teenusepakkujad prognoosivad, et kulutused transpordile ja logistikale võivad tuleval aastal veidi tõusta, siis ettevõtjad logistikakulude kasvu eelarvesse ei kirjuta. Prisma Peremarketi logistikajuhi Katrin Sormuneni sõnul kasvavad nende jaoks järgmisel aastal kulutused transpordile eelkõige seetõttu, et selle aasta sügisel laienes poekett Tallinnast välja. Avasime oktoobri alguses oma esimese üksuse Narvas ja avame peatselt Prisma Tartus, põhjendas ta suurenevaid kulutusi. Siiski täiendavat logistikakulude kasvu Sormunen järgmiseks aastaks ei prognoosi. Prognoosime, et meie koostööpartnerite hinnad jäävad järgmisel aastal üsna samaväärsele tasemele, lausus ta. Ka karastusjookide ja õlletootja A. Le Coqi logistikadirektor Erki Lehiste on eelkõnelejaga sarnast meelt. Ta ütles, et ei näe põhjust logistika- ja transpordikulude kasvuks, sest usub, et ka nafta hind püsib järgmisel aastal stabiilsena. Samas tunnistas Valio Eesti müügi- ja logistikadirektor Mati Virves, et tema arvestab eelarves logistikakulude suurenemisega. Seda aga eelkõige sellepärast, et suuremad jaeketid kas on juba läinud või siis on peatselt üle minemas oma jaotusele. Meile toob see kaasa logistikakulude suurenemise, möönis Virves. See tähendab, et jaekettide tsentraalsed logistikakeskused, kuhu kaup kokku veetakse ning sealt edasi jaotatakse, teeb ettevõtte kulud jaotusele kallimaks. Virvese sõnul võib just ülaltoodud põhjusel kulude kasv olla kuni 5%. Ja eeldusel, et kütuse hind jääb praegusele tasemele, lisas ta. Teenusepakkujad ennustavad hinnatõusu Logistikateenuste pakkujad on ise aga kulude kasvu ootuses ärevil. Havi Logisticsi tegevjuhi Janek Saareoksa hinnangul kallineb tuleval aasta kindlasti kütus, uus tehnika ja veokid, rehvid, hooldus- ja muud teenused. Transpordisektor on esimeste hulgas, kes majanduse kasvu tundma hakkab, seega tekib palgasurve just autojuhtide seas, arutles Saareoks. Samas peab tema sõnul pro-

toimetaja Jaana Pikalev, tel 667 0150, e-post jaana.pikalev@aripaev.ee TSITAAT Vietnami ministeeriumid näevad lähiaastatel Vietnami ekspordi kiiret kasvu Venemaa suunal ja Eesti võiks olla hea kaubakoridor nende kahe riigi vahel. Urmas Kõiv, logistikaklastri juht koostöö alustamisest Vietnamiga 26. oktoober 2010 Äripäev LOGISTIKA 11 LEMMIKUD logistikauudised.ee loetuimad uudised Kallas: liiklusrikkumised teises riigis ei jää karistamata Veel tänavu tahab transpordivolinik Siim Kallas saavutada kokkuleppe, et rikkumised mistahes ELi riigis ei jääks riigist lahkumisel karistuseta. Venemaa muudab autorongide parameetreid Venemaal on plaanis viia autorongide nõuded vastavusse Euroopa Liidus kehtivatega. Avalda arvamust: raskeveokimaksust teha maanteemaks või mitte? Reformierakond tuli idee peale, et senise raskeveokimaksu võiks ümber muuta hoopis maanteemaksuks, mis laieneks ka välisvedajatele. Prisma Peremarketi logistikajuhi Katrin Sormuneni sõnul kasvavad nende jaoks järgmisel aastal kulutused transpordile, sest kett laieneb uute poodidega. Foto: Erik Prozes fessionaalne ettevõte ka oma tegevust arendama ja efektiivsemaks muutma, mis paljuski kompenseerib hinnatõusuefekti. Kuid siinkohal on oluline ka see, et kliendid tulevad muutustega kaasa, sest transporditeenus on mõjutatud sellest, kui paindlikud on tarneahela teised lülid, selgitas ta. Hinda sooviks alati tõsta, kui konkurents seda võimaldab, tunnistas Saareoks. Kui palju logistikakulud võivad järgmisel aastal kasvada, ei osanud Saareoks vastata, öeldes, et siin ühest vastust ei ole. Meil näiteks logistikakulud vähenevad. Uued lahendused ja teenuse paindlikkus kliendiga kokkuleppel võimaldavad seda saavutada, tõdes ta. Ka Via3Li tegevjuht Elmer Maas tõi välja kolm peamist faktorit, mis logistikateenuste hinda järgmisel aastal mõjutavad. Nendeks on laopindade olemasolu, palgad ja kütuse hind. Hinda survestab eriti laopindade nappus Seni on Maasi sõnul hindade alanemisel olnud määravaks suur hulk tühje ladusid. Praeguse seisuga on enamik suurtest laokompleksidest meie andmetel suures osas täis ja võimalik, et aastatel 2011 2012 tekib vajadus uute pindade järele. Kütuse hind aga kõigub meist sõltumatult, rääkis ta. Maas ennustas, et firmad, kes suudavad 2011. aastal käibeid kasvatada, võivad arvestada sama logistikakulu osakaaluga ettevõtte kuludes kui 2010. aastal. Need kliendid, kelle mahud on languses ka 2011. aastal, seisavad ilmselt silmitsi logistikakulude osakaalu tõusuga, sõnas ta. Kokkuhoid Sagedane partnerivahetus kulukas Partnerit vaheta nii harva kui võimalik Sagedane logistika- või transpordipartneri vahetus võib olla lõppkokkuvõttes kulukam, mistõttu tuleks neid vahetada nii harva kui võimalik. Logistikafirma Via3L tegevjuht Elmer Maas ütleb, et mida vähem logistikapartnerit vahetatakse, seda vähem kulu tähendab see ettevõttele. Vahetamine iseenesest lisaväärtust ei loo. Vahetuse soovitan ette võtta vaid juhul, kui olemasolev partner ei suuda pakkuda kvaliteetset teenust või kui tema teenuse hind on konkurentsist väljas ja ta ei soovi läbi rääkida, soovitas Maas. Ka Havi Logisticsi tegevjuht Janek Saareoks pooldab pikaajalist ja lähedast koostööd. Partneri vahetamine on nagu uus abielu, mis toob kõigile kulutusi ja peavalu kaasa, tõi Saareoks naljatades elulise võrdluse. Kuid alati tuleb tunnetada turuhinda ja -taset ning partner peab suutma turutaset tagada, kui ei, siis peab vahetama, ja olen seda ka ise teinud, möönis ta. Siiski ei tohiks partnerivahetuse sagedus olla tema sõnul kulude kokkuhoius eesmärk omaette. Prisma Peremarketi juhi Katrin Sormuneni sõnul väldivad nemadki erinevate logistikapartnerite kasutamist ja teevad seda äärmisel vajadusel. Leiame, et efektiivsem on kasutada ühte head koostööpartnerit, kellega koostöö toimib, rääkis Sormunen. VEOSED Volvo: teeme tugevat lobitööd Volvo Trucks on asunud võitlusse selle eest, et kogu Euroopa Liidus saaks kasutada pikemate veosõidukite kombinatsioone, mis praegu on kasutusel Rootsis ja Soomes. Teeme tugevat lobitööd, et EL võtaks kasutusele 25,25meetrise kombinatsiooni, märkis Volvo transpordianalüütik Ulf Ehrning. Ettevõttes on viimastel aastatel olnud kasutusel projekt EMS (European Modular System), mis keskendub standardiseeritud poolhaagiste ja konteinerite laiendatud kasutamisele. Süsteem põhineb nn Rootsi stiilis 25,25 m veosekombinatsioonile. Kaks 25,25 TASUB TEADA Kuidas optimeerida kulusid Loobu oma logisitikaosakonnast, kui sisseostetava logistikateenuse kulu on väiksem kui oma logistika. Optimeeri laovarusid, kui ostad logistikateenust sisse. Optimeeri tooteportfelli, loobudes kehvema müügiga toodetest ja keskendu oma edukaimatele toodetele. Kasuta veovahendit ökonoomselt. Auto peab olema alati kaupa täis ja pidevalt sõidus, see on ideaalpilt. Allikas: Elmer Maas, Janek Saareoks Sarnaselt vastas Valio Eesti müügi- ja logistikadirektor Mati Virves küsimusele, kui sagedasti vahetab ettevõtte logistika- ja transpordipartnerit, et hoida kulutused optimaalsed. Nii harva kui võimalik ja nii tihti kui vaja, ütles Virves. Klient hoiab turul toimuvaga kursis A. Le Coqi logistikadirektori Erki Lehiste sõnul jälgib ta väga tähelepanelikult transporditurul toimuvat ning on seetõttu kursis erinevate arengutega. Partnerite sagedast vahetust ei pea ma õigeks, kuna see viib põhimõtteliselt olukorrani, kus turult ostetakse ainult hinda, ja koostöö, selle m kombinatsiooni võib asendada ka kolme tavapärase 18,75 m sõidukiga. Projekti raames on Volvo juba läbi viinud testid Hollandis ja Taanis, ees on uuringud Saksamaal. Volvo ideele on vastu raudteefirmad, kelle arvates sarnaste sõidukite kasutuselevõtt varastaks veomahud raudteelt. REGLEMENT Venemaal uued nõuded autorongidele Venemaal on plaanis muuta autorongide suurimat lubatud kaalu, teljekoormust ja pikkust ning viia need vastavusse Euroopa Liidus kehtivatega. Tänavu kuu aja eest jõustunud reglemendi järgi ametivõimud veel ei toimi. mõiste parimas tähenduses, jääb tagaplaanile, põhjendas Lehiste ja lisas, et A. Le Coqi partnerlus samade transpordiettevõtetega on kestnud juba aastaid. Logistikateenuse ostjad optimeerivad pidevalt Et partnerivahetus ei ole kulude optimeerimisevõti, siis on ettevõtted leidnud omale igaüks parima viisi. Lehiste sõnul on A. Le Coq iga-aastaselt teinud märkimisväärseid investeeringuid logistika efektiivsuse tõstmiseks. 2010. aastal võtsime kasutusele häälkomplekteerimise tarkvara, järgmisel aastal on plaanis juurutada transpordioptimeerimise programm, rääkis joogitootja logistikadirektor. Virvese sõnul optimeerib Valio Eesti pidevalt oma jaotusringe, samuti on nad kehtestanud tellimustele miinimumkogused. Suuremate projektidena oleme viinud läbi ka vähempakkumiskonkursse logistikateenusele, sõnas ta. Saareoks kiitis kettide logistika tsentraalseks muutumist. Mina olen paadunud tsentraalse logistika toetaja kui tuua näide ja rääkida esmatarbekaupluste kettidest, toitlustusest, siis kogu kaup peaks minema ühest laost ühe autoga tarnepunkti. Mastaabija tehingukulude sääst on sellise skeemi juures üüratu, ütles ta. Tema sõnul on näha, et logistikaturg liigub selle skeemi suunas. Jaana Pikalev LUGEJA ARVAB Kas riik võiks raskeveokimaksust maanteemaksu teha? protsent vastanutest võiks lahendada muul moel kindlasti mitte 5 ainult välisvedajatele 40 EESTI SOOME LÄTI LEEDU Jah! 45 Lõpuks ometi hakatakse raha ka võõrastelt küsima. Minu teada ei saa registreerimispõhist raskeveokimaksu kaotada, sest see on eurodirektiivi järgi kohustuslik maks. Partsil on täitsa õigus. Teemaks hakkaks piirama välismaiste vedajate konkurentsivõimet. Aga seda me ju ei taha. Parem piirame Eesti vedajate konkurentsivõimet. Pealegi on rakseveokimaksu mitu korda lihtsam koguda kui teemaksu. Tulebki muuta teemaksuks, Pärnu Tallinna maanteel toimuv näitab seda selgelt. Poola, Leedu, Läti vedajad jätavad midagigi maha, muidu loobivad ainult prügi aknast välja. Tallink muidugi rõhutab, et selline maks on lollus. See oleks loomulik, et raskeveokimaks muutuks maanteemaksuks, kui saab olla kindel, et see hakkaks kehtima ka välisvedajatele. Kui Eesti vedaja pistab nina Lätist kaugemale, siis maksab, nii et vähe pole. Juhan Parts on oma ametikohale täielikult kõlbmatu inimene. KOPRA TRANSPORT OÜ annab teada, et ASUME NÜÜD UUEL AADRESSIL: Küti 2, 10415 Tallinn / üldtelefon: 648 5255 www.kopra-trans.eu Rahvusvaheline ja Eesti-sisene transport, lao- ja terminaliteenused

Äripäev 26. oktoober 2010 12 KARJÄÄR reklaamiosakond tel 667 0161, e-post reklaam@aripaev.ee KOOLITUSKALENDER IGAL TEISIPÄEVAL TELEFON 667 0105 aeg, koht nimetus (kellele) kursuse temaatika lektorid hind firma kontaktandmed Arvutiõpe 19.11.2010 1 päev IT Koolituskeskuse OÜ Office 2003-2010 ülemineku kiirkursus Kiirkursus on mõeldud kõigile, kes vahetavad oma kontoritarkvara Office 2003 versioonilt Office 2010 versioonile. Kursus annab ülevaate kõigi enamlevinud rakenduste uutest võimalustest, uuest töökeskkonnast. Lisaks saad teada mõned nipid, kuidas oma tööd erinevates programmides senisest kiiremaks muuta. Selle kursuse edukal läbimisel tunned Office 2010 uusi võimalusi ja töökeskkonda ning oled omandanud uued võtted dokumentide varasemast kiiremaks loomiseks. Tead, milliseid vahendeid on võimalik kasutada ja kust neid kiirelt leida. Henn Sarv, MVP 900.- +km Kursuste info ja registreerimine: www.koolitus.ee IT Koolitus - arvutikoolitused. Lõõtsa 8, Tallinn tel 618 1720, kursus@koolitus.ee Keeleõpe Alates 27.09.2010 vene keel igapäevane või tööalane vene keel Kvalifitseeritud vene keele õpetajad Gruppides: 48 ak/t (2 x 2 ak.t nädalas) 3500.-EEK Individuaalõpe 200.- eek/1 ak.tund Ettevõtetele personaalsed pakkumised! LINK Lingua Keeltekool Väike-Ameerika 8-318 www.lingua.link.ee Lisainfo: tel. 6818301; 5037869 lingua@link.ee RUBRIIK SEMINARIRUUMIDE RENT IGAL TEISIPÄEVAL TELEFON 667 0105 korraldaja, kontaktandmed ruumi suurus (m²) istekohti hind/ühik hinna sees lisatasu eest majutuskohti soodustused lisainfo Tähetorni Hotell *** Tähetorni 16, 11625 Tallinn tel 677 9100 / 110 faks 677 9096 tahetorn@neti.ee www.thotell.ee konverentsisaal, 80 m², sisaldab tasuta 9 m² lisaruumi koolitusruum Sviit, 70 m², sisaldab tasuta 19 m² lisaruumi võimalus kohandada väiksemaid (35 m²) seminariruume vastavalt soovile ja inimeste arvule 50 6 50 16 250 kr/tund 1500 kr/päev soodustused püsiklientidele wifi, TV, VHS/DVD-mängija, CD-mängija, ekraan, grafoprojektor, pabertahvel, paberid, markerid dataprojektor, paljundus, toitlustamine, kohvipausid 80+ kokkuleppel, püsikliendisoodustus koolitusruumile, koolitusel osalejatele majutus 40% odavam asume kesklinnast 9 km kaugusel Nõmmel. Väga head parkimisvõimalused, ühistransport buss nr 10, 20, looduskaunis ümbrus, meid ümbritsevad terviserajad ja Nõmme Seikluspark koos basseinidega. Hotellis on à la carte restoran, kus saab korraldada ka tähtpäevi, pidustusi ja ärilõunaid. Hotellis on hubane baar ja saun. Küsi kindlasti hinnapakkumist leiame koos Sinuga sobiva lahenduse! AS Taastusravikeskus Viiking Sadama 15, Pärnu tel 443 1495, faks 443 1492 Christina 62 Victoria 108 teater 40 seminar 30 teater 100 seminar 60 200 kr/tund, 1000 kr/päev 350 kr/tund, 1800 kr/päev TV, VHS/DVD, grafoprojektor, dataprojektor (ainult Victoria saalis), ekraan, paber- ja magnettahvel, markerid, wifi, sülearvuti kasutamine toitlustamine, kohvipausid, helivõimendus, paljundamine 263 kaks tundi rendisauna tasuta; majutus ja raviteenused 15% letihinnast soodsamalt. pakume Eestis ainulaadset uuringute paketti Tervisepass ja selle laiendatud versiooni Juhtide tervisepass NB! Majutuse tellinud seminarirühmadele saali kasutamine koos tehnikaga tasuta Hotell Dzingel Männiku tee 89, Tallinn tel 610 5300 www.dzingel.ee hotell@dzingel.ee A-saal 45 B-saal 52 C-saal 200 D-saal 117 E-saal 35 F-saal 55 G-saal 70 H-saal 22 30 20 200 70 20 30 45 20 1000 kr/päev 1000 kr/päev 3000 kr/päev 1900 kr/päev 800 kr/päev 1000 kr/päev 1500 kr/päev 800 kr/päev TV, video, grafoprojektor, pabertahvel, CD-mängija, WiFi toitlustamine gruppidele, kohvipausid, koopiad, videodataprojektor, sünkroontõlkeaparatuur 600 kokkuleppel hea ligipääs ühistranspordiga, tasuta valvega parkla 100 autole ja viiele bussile, kaks sauna, tasuta WiFi, soodsad kohvipausid ja lõunasöögid, võimalik korraldada firmapidusid ja sünnipäevi Fra Mare Thalasso Spa Ranna tee 2, Haapsalu tel 473 4019, 472 4600 faks 472 4601 framare@framare.ee www.framare.ee 45 50 25 80 275 kr/t, 1200 kr/päev pabertahvel, TV, ekraan, grafoprojektor, videomakk, wofo, paberid, pliiatsid dataprojektor, toitlustus, majutus, Day SPA basseini- ja saunapark, spaateenused 226 toitlustamine à la carte restoranis, mitmekülgne valik kohvipause, spaateenused, Day SPA basseini- ja saunapark (6 sauna infrapuna-, soola- ja aurusaun, kaks Soome sauna, sanaarium, mereveebassein, välibassein, lebola), võimlemissaal Rocca al Mare Hotell Vabaõhumuuseumi tee 11 13522, Tallinn tel: 664 5950 faks: 664 5954 sales@roccahotels.ee www.roccahotels.ee Konverentsisaal kuni Restorani saal (privaatne) Koolitus- või nõupidamise room (Superior Sviit) 48 kohta kuni 50 kohta kuni 10 kohta 500 kr/tund, 1695 kr/päev hind: 500 kr/tund, 2990 kr/päev hind: 200 kr/tund, 999 kr/päev Wifi, ekraan, Dataprojektor, pabertahvel, grafoprojektor, paberid, kirjutusvahendid Kohvipausid, toitlustus, paljundus. kuni 108 kokkuleppel, püsikliendisoodustused, koolitusel osalejatele kuni 50 % soodustust majutusele. Asume looduskaunis kohas mere ääres oivalise panoraamvaatega Tallinna lahele. Hotelli ees on tasuta parkimine. Oma seminari võite ühendada meeldiva lõõgastusega meie SPA keskuses, kus saab ujuda, nautida saunamõnusid, aurutünni, erinevaid massaaze ja iluteenuseid. Hotellis on a la carte restoran, kus saab korraldada nii isiklikke pidustusi kui ka firmaüritusi. Kui plaanite oma koolitust, seminari või nõupidamist, küsige hinnapakkumist ja koos leiame teile sobiva lahenduse. Toiduhügieenikoolitus nüüd ka veebis hind vaid 125eek /7,99eur Töökuulutused internetis www.vakants.ee www.koolitusveeb.ee SUURIM TÖÖKUULUTUSTE LEHT EESTIS Vakants.ee

reklaamiosakond tel 667 0161, e-post reklaam@aripaev.ee 26. oktoober 2010 Äripäev KARJÄÄR 13 Töökuulutused internetis SUURIM TÖÖKUULUTUSTE LEHT EESTIS Vakants.ee www.vakants.ee OÜ Puidukoda on Karksis asuv 1997. aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev ettevõte. Meie põhitegevuseks on kõrgema lisandväärtusega höövelmaterjali tootmine ning turustamine. Ettevõte pakub tööd 40 50 töötajale. Meie põhiväärtusteks on pidev areng ja avatus väljakutsetele. Ootame oma meeskonda PEARAAMATUPIDAJAT kelle töökohustuseks on ettevõtte raamatupidamise alase töö korraldamine, arvestus ning aruannete koostamine. Mida me sinult ootame: Sul on eelnev töökogemus pearaamatupidajana Sul on tahe olla kursis raamatupidamist puudutavate seadustega Sa säilitad positiivse hoiaku ka intensiivsemal perioodil Vene- ja inglise keele oskust Erialast haridust Omalt poolt pakume: Võimalust töötada koos tegusa meeskonnaga Konkurentsivõimelist palka Pikaajalist suhet arenevas ettevõttes Tööaeg: Täistööaeg Tööle asumise aeg: 05.01.2011 Asukoht: Karksi www.puidukoda.eu Kandideerimiseks palun saada oma CV ning kaaskiri hiljemalt 31.10.2010 Lisainfo: Peeter Matson +372 517 8204 Internetiaadress: http://www.puidukoda.eu/ INTERSTUDIO müügimeeskonda on oodatud PROJEKTIJUHT, INTERSTUDIO on ettevõte, kelle eesmärk on pakkuda kvaliteetseid, isikupäraseid ning põneva ja unikaalse disainiga viimistlusmaterjale. Tootevaliku kujundamisel peame oluliseks ka ka looduslähedust ja mitmekesisust. INTERSTUDIO on seadnud oma missiooniks pakkuda kliendi soovist ja visioonist lähtuvaid professionaalseid ja asjatundlikke lahendusi. kelle töö põhieesmärk on professionaalse müügitöö ja tootearenduse kaudu ettevõtte finantsnäitajaid parendada. Peamised tööülesanded on: kliendisuhete loomine tooteportfelli kuuluvate toodete tutvustamine ning kliendi soovide kaardistamine müügiprojektide tulemuslik haldamine ja monitoorimine projektimüügivaldkonna arendusprojektide juhtimine müügiprognooside tegemine, eesmärkide seadmine ning nende realiseerimine müügitööst tulenevate ja sellega kaasnevate muude ülesannete täitmine Sobid ametikohale, kui Sul on: majandus-, ehitus- või arhitektuurialane kõrgharidus vähemalt kaheaastane projektijuhtimise kogemus hea äritunnetus, strateegiline mõtlemine ja väga hea analüüsivõime väga hea suhtlemisoskus, koostöö- ja algatusvõime eesti, inglise ja vene keele oskus arvutioskus B-kategooria Juhiluba Ametikohale kandideerimiseks palume saata CV koos motivatsioonikirjaga hiljemalt 9. novembriks 2010 e-posti aadressil info@interstudio.ee Kontaktisik: Piret Guss, lisainfo telefonil +372 510 6020 ja piret@interstudio.ee

Äripäev 26. oktoober 2010 14 ARVAMUS toimetuse seisukoht kommentaarid toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post arvamus@aripaev.ee ÄRILAUSE Majanduslangus oli meie jaoks nohu. Üllas Täht, Ensto Ensek ASi ja Ensto Elekter ASi juhatuse esimees uue, 165 miljonit krooni maksma läinud tehase avamisel Äripäev, 25.10.2010 KÄSIRAAMATUTE FOORUM Puhkusest Töötasin eelmises töökohas 14.06 19.10.2010. Tööandja arvestas hüvitatava puhkuse suuruseks 4 kuud. Seadusest saan aru, et puhkuse arvestus on kalendriaastapõhine. St et kui lähed tööle enne 15. kuupäeva, siis läheb arvesse see kuu terve kuuna, kui hiljem, siis see kuu arvesse ei lähe. Samal põhimõttel arvestati minu puhkusekompensatsiooni ka eelmises töökohas. Seal ma juuni eest kompensatsiooni ei saanud, kuna viimane tööpäev oli 11.06. Praeguse tööandja arvestuse kohaselt läheb mul ju 1 kuu kaduma, sest uues kohas 20.10 tööle asudes oktoober täiskuu arvestusse ei lähe. Kuidas on õige? LOE JA KÜSI VEEBIS EESTI ÄRI LUGU 1991 Asutati pagari- ja kondiitritoodete firma AS Vilma 1996 Estonian Air lõpetas Vene lennukite kasutamise 1999 Valitsus kasutas esmakordselt õigust vahetada kaitsealal asuvaid eramaid riigimaa vastu, kui võttis vastu otsuse vahetada Alam-Pedja looduskaitsealal asuva 5,3 hektari suuruse eraomanduses krundi 8,5 hektari suuruse riigile kuuluva kinnistu vastu Seadus ei anna Teie küsimusele ühest vastust. Samas meie hinnangul võiks lähtuda kahest sättest. Esiteks TLS 68 lg 4, mis räägib puhkuse andmisest tööle asumise kalendriaastal, näeb ette puhkuse andmise võrdeliselt töötatud ajaga. Teiseks ka keskmise tasu arvutamise korra (Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määrus nr 91) p 5, mis otseselt käsitleb kasutamata puhkuse hüvitamist, räägib töötatud kuudest. Oleme seisukohal, et neid sätteid tuleks pigem tõlgendada nii, et Teie juhtumil arvutatakse puhkus ikkagi Teie tööle asumise päevast kuni iga järgmise kuu sama ajani enne kalendriaasta lõppu. Seega nõustume pigem Teie tööandjaga, kes on arvestanud hüvitatavaks kasutamata puhkuseks neli kuud. Kui töötaja on kasutanud ära oma puhkuse 28 päeva ja lisaks on ta aasta jooksul summaarselt kasutanud poolte kokkuleppel 20 kalendripäeva tasustamata puhkust, siis kas tal on 2011. aastal õigus saada 28 päeva puhkust või jääb ainult 26 päeva? Kas see, kui töötaja leping antakse seoses allüksuse müügiga üle uuele tööandjale, omab sel juhul rolli? Töötajal on õigus saada iga kalendriaasta eest 28 päeva puhkust. Kui töötajale antakse mõnel aastal poolte kokkuleppel lisaks ka tasustamata puhkust, siis see ei mõjuta põhipuhkuse õigust. Seega on töötajal õigus ka 2011. aastal saada 28 päeva puhkust. Ettevõtte ülemineku korras töölepingute üleminek ei mõjuta töötajate puhkuse arvestust, st samasugune puhkuse õigus säilib ka pärast töölepingu üleminekut. advokaadibüroo Lepik & Luhaäär LAWIN kasiraamat.aripaev.ee Äripäeva käsiraamatute foorumis vastavad küsimustele tööõiguse, maksude, ehituse ja raamatupidamise asjatundjad. Esita oma küsimus: kasiraamat@aripaev.ee 26. oktoober 2000 Eesti Pank fikseeris USA dollari ametlikuks kursiks krooniajaloo rekordilise 18,846 krooni 2002 Mart Laar astus kehvade valimistulemuste tõttu Isamaaliidu juhi kohalt tagasi 2004 AS Stora Enso Timber käivitas Näpi Saeveskis tollal Eesti ühe võimsaima höövlitööstuse 2005 AS Tavid avas Stockholmis esinduse Tavex AB 2008 LOT Polish Airlines lõpetas Tallinna Varssavi lennud Väinu Rozental Oleme ühiskonna teenistuses, alati Äripäeva väljaandel Meditsiiniuudised õnnestus aprillis Tallinna Keskturult korduvalt osta hulga retsepti- ja allergiaravimeid, mida Eestis ametlikult ei müüda. Kusjuures, hiljem analüüsitud neljast ravimist kaks ei sisaldanud pakendil lubatud toimeainet! Möödunud reedel otsustas Harju maakohus, et need kaks konkreetset inimest, kes me ajakirjanikele salaravimeid müüsid, tuleb vangi panna. Ühele määras kohus 5 kuu ja 29 päeva pikkuse vanglakaristuse kolmeaastase katseajaga, teisele 4aastase isolatsiooni, millest kohe tuleb vanglas ära kanda 7 kuud. Jah, tuleb tunnistada, et kogu salaravimiturgu me kinni ei pannud. Põhja politseiprefektuuri esindaja ütles me kevadises artiklis, et salaravimitega tegeleb Eestis organiseeritult kaks-kolm grupeeringut ning et turgudel tegutsevad tavaliselt siiski n-ö üksiküritajad. Kuid Äripäeval on siiski hea meel, et meie töö mingigi reaalse tulemuseni jõudis, et nüüd on mõneks ajaks vähemalt kaks ohtliku kraamiga kauplejat rivist väljas. JUHTKIRI Salaravimid on Äripäeva arvates tarbijaile eriti ohtlikud, kuna tegelikkuses ei tea ju mitte keegi, millest need koosnevad. Miks see meie meelest üldse oluline on? Ka artikli sabas ilmunud kommentaarides kaebasid lugejad, et teeme vaestele turumüüjatele ja ka pensionäridele liiga, et nüüd polegi enam kusagilt odavaid ravimeid võtta! Markantseim kommentaar oli selline: On nii, et pean lugu sellest vene ravimist, mida tarbin lihtsalt meie arstid ei määra midagi, mis mulle sobiks. Tule, Ansip, appi! Äripäeval ei tuleks mõttessegi hakata end ise antibiootikumidega ravima, meil ei tuleks pähegi panna endale suhu midagi sellist, mis võib meid kohe teise ilma saata! Tänapäeva ravimid on ju ühe konkreetse haiguse ravimiseks välja töötatud, reeglina koosnevad nad karmist keemiast, mis vale tarbimise ja vale haiguse puhul kehas valesid reaktsioone põhjustada võivad. See on sõna otseses mõttes Vene rulett ja tuleb vaid taevast tänada, et meil Eestis seni salaravimiohvreid pole. Ning salaravimid on Äripäeva arvates eriti ohtlikud, sest mitte keegi ei tea, millest need koosnevad. Kes garanteerib, et need ravimid pole mitte siinsamas mõnes laboris millestki käepärasest kokku keeratud? Kuidas julgeb keegi endale sisse võtta midagi, mis võib ta tervisele kabelimatsu anda? Ja tegelikult, ega see, et need salaravimid üldse midagi ei sisalda, ju palju parem pole täiesti ilmaasjata toidab sellise ravimi ostja hämarameeste kukruid. Äripäeva arvates on salaravimid täiesti võrreldavad salaviinaga, mis on Eestis hauda viinud sadu inimesi. Viimane suurem tragöödia toimus meil 2001. aasta sügisel, mil salaviina tarvitamise peale heitis Pärnumaal hinge 68 kaasmaalast, veel 43 sai raske või üliraske trauma, emata või isata jäi 30 last. Korrakem siis veel kord mitte keegi ei taga, et salakaubana riiki toodav (või siin valmistatav) kraam ka elule ja tervisele ohutu oleks! Lõpetagem pättide (kes ikka salakaubaga mehkeldavad, kui mitte pätid) nuumamine! LOE ÄRIPÄEVAST Keskturu tabletimüüjad said kohtus karistatud lk 6 uudis eilses Äripäevas

toimetaja Villy Paimets, tel 667 0254, e-post arvamus@aripaev.ee 2000 aastat on riigikogu liikme Igor Gräzini (Reformierakond) sõnul otsitud lahendust ülesandele, kes kontrolliks parteide rahastamist. Tulemusteta. Ütleme siis veel: meie, meedia, kontrolliks erakondade rahaasju suurima heameelega. Tasuta. NUMBER Elektritarbijate huvide kaitsmisega on jõudsalt manipuleeritud, esitades tihti tõele mittevastavaid loosungeid. Rahalises väärtuses on paari aasta pärast toetuste puhul jutt juba enam kui paarist miljardist kroonist ja kokkuvõttes ootab aastate jooksul ümberjagamist umbes 30 miljardit krooni. Kõigil tarbijatel võiks olla põhjendatud huvi kuidas seda raha kavatsetakse kulutada ja kes seda teevad? 2007. aastal kehtestas riigikogu toetused elektritootjatele eesmärgiga tõsta rohelise elektri osakaalu vastavalt ELi liitumislepingule. Lõpptarbija arvel kajastuvad kõik toetused real taastuvenergia tasu. Vastavalt Eleringi statistikale jõuab taastuvelektri tootjateni, kes investeerisid uutesse võimsustesse tänavu, prognoositavalt 425 miljonit krooni, mis tarbija arvel väljendub 6,6 sendina kwh kohta. Kuhu kulub ülejäänu? Miks ikkagi tuleb Eleringil sellel aastal koguda toetuste maksmiseks 846 miljonit või nagu väidab konkurentsiamet, isegi 962 miljonit krooni, mis tähendaks 14,4 senti kwh lisakulu lõpptarbijale? Paari aasta pärast võib toetuste kogusumma ületada 2 miljardi piiri, mis lõpptarbijale tähendab enam kui 25 senti/kwh kulu. Kriis on võimendanud mitmeid valupunkte, ka tööandjate ja -võtjate suhteid. On huvitav jälgida, kuidas tööandjad kriisijärgselt käituvad, kas töötajatelt kärbitud hüved taastatakse, kas vabanenud töökohad püütakse taas täita või jätkatakse kriisi ajal omaks võetud tingimustega. Vaateid on erinevaid, mõnes valdkonnas tähendab uue töötaja värbamine otsest seost kasumi kasvuga, teisalt aga pole see seos sugugi kindel ja parem olekski jätkata vähendatud koosseisus ja kuludega nii kaua kui võimalik. VAHENDAB VAHENDAB Valimised lähenevad, Kadri Simsonilt ootavad intervjuud nii Playboy kui ka Hillar Kohvi lugejad. Alates Narva uute plokkide valmimisest lisandub vastavalt kehtivale elektrituruseadusele 1,2 miljardit krooni aastas investeeringutoetust uutele põlevkiviplokkidele, mis kasvatab lõpptarbija elektriarvet 17,9 senti/ kwh. Nimetatud toetus kehtestati tänavu veebruaris majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) initsiatiivil, ilma piisavate põhjendusteta, millele riigikogus ka tähelepanu juhiti. Parimate ja odavamate alternatiivide leidmiseks ei toimunud mingit konkurssi, mis 24 miljardi krooni jagamisel oleks olnud obligatoorne. Tegelikult ei ole ikkagi selgust, mis tingimustele ehitatavad plokid peavad vastama ja milleks neid üldse vaja on. See on ilmselt seni kulukaim Eestis tehtud üksikotsus ning eriti küüniline on nimetada väljamakstavat summat taastuvenergia toetuseks. Huvitav on jälgida ka toimetamist Narva jaamadele puidu põletamise eest toetuse maksmise ümber. Ootamatult muudeti mullu juunis MKMi toel teise lisaeelarve seadusega toetuste maksmise korda nii, et Narva jaamad saaksid umbes 300 mln krooni lisatulu. Mingit põhjust selleks ei olnud, sest taastuvenergeetika eesmärgid oleks saavutatud ka selle kuluta. Ilmselt riigikogus ka mõisteti kiirustades tehtud viga ja parandati see 2010. a alguses. Ometi suutis MKM võrgueeskirjaga manipuleerides säilitada toetuse ühele elektrijaamadest. Narva Elektrijaamad ei ole siiani vastavuses võrgueeskirjaga, mis teiste tootjate puhul on toetuste saamise eelduseks. Tarbijaid kahjustas makstav toetus kaudselt ka soojuse hinna kaudu, kuna mingil põhjusel osteti Narvas puitu umbes 10 protsenti üle turuhinna tarbijate raha VALIMISED Nädala mõistatus Riigikogu liige, Keskerakonna fraktsiooni esimees Kadri Simson võttis Facebookis eelmise nädala kokku küsimusega: Küll oli ikka nädal sain intervjuusoovi nii Hillar Kohvilt kui ka Playboylt. Te ei arva iial ära, kummale ma positiivselt vastasin :P. Aga miks mitte mõlemale? Eesti Energia võidab enim Tiit Rahkema, Eesti Jõujaamade ja Kaugkütte Ühingu juhatuse esimees Majandusministeeriumi algatusel on viimase aasta jooksul suurendatud toetusi 1,5 miljardi krooni võrra, kogumõjuga lõpptarbijale üle 24 sendi kw/h. Majanduskriis Töötaja kas kulu, vara või mõõtühik? Tööjõud kasumit teenima Enrico Laks, PricewaterhouseCoopers juhtivkonsultant Tööjõu osatähtsust ettevõtte käekäigus saab ja peab mõõtma. eest tõstes sellega paljude kaugküttetarbijate kulusid. Konkurentsiamet ei pidanud vajalikuks sekkuda. 26. jaanuaril tegi Juhan Parts riigikogus esinedes ettepaneku suurendada tuuleenergia toetusi ja tõsta toetatavat lage 600 GWh-ni senise 400 asemel. See tähendab kogusummas aastast lisakulu tarbijatele 168 miljonit krooni (lõpptarbijale 2,5 senti/kwh). Pole ka ime Eesti Energia on muutunud suurimast tuuleelektri vastasest suurimaks arendajaks. Kokkuvõtvalt võib öelda, et majandusministeeriumi algatusel on viimase aasta jooksul suurendatud toetusi 1,5 miljardi krooni võrra, kogumõjuga lõpptarbijale üle 24 sendi/kwh. Minister ei ole sealjuures teeninud tarbijate huve, vaid hoopis toetusi kasvatanud ja ümber jaganud Eesti Energia kasuks. Tants toetuste ümber (väidetavalt tarbijate huvides) diskrediteerib tõsiselt taastuvenergeetikat ja vähendab investeerimiskeskkonna usaldusväärsust. Eksisteerib ka selge huvide konflikt, kus vastava valdkonna seadusloome algataja on samal ajal ühe turuosalise omanik ning ministeeriumi haldusalasse kuulub ka regulaator, keda kasutatakse läbiviidavate muudatuste põhjendajana. See olukord tuleb lõpetada. Tööjõud, üks ettevõtte varadest, peab kasumit teenima. Lihtsaim viis selle mõõtmiseks on vaadelda tööjõukulusid suhtes ettevõtte käibesse ja kogukuludesse. Ettevõtted, kes käibe langedes suutsid vähendada ka kulusid, võivad end lugeda paindlikult reageerijateks. Soovist tööjõuga seonduvaid küsimusi ohjata, on üsna tavapäraseks muutunud teatud tegevuste, näiteks raamatupidamise või personalihalduse outsourcing, paraku on sel ka varjuküljed. Teenusepakkujatki peab juhtima ja kontrollima, sisseostetud teenus ei pruugi olla nii kvaliteetne kui algselt loodetud ning madalam hind ei pruugi võrduda parima tulemusega. Praegu on kulude vähendamise asemel eesmärgiks saamas tootearendus ja tootlikkuse kasv. Need eeldavad panustamist inimeste arendamisse, lähtuvalt tarbijate vajadustest. Kuidas oma töötajaid selle eesmärgi saavutamiseks pingutama panna? Sageli võib kuulda, et juhid teeks imesid, aga pole piisavalt andekaid ja pühendunud töötajaid ning neid ei leia ka tööturult. Paraku ei oska juhid seejuures sageli juba olemasolevaid võimekaid inimesi märgata või neid piisavalt motiveerida. Mida näiteks teha töötajaga, kes pingutab selgelt alla oma võimete, kuid ütleb vabanduseks, et tema panus ka poole energiaga töötades on suurem, kui kolleegil, kes saab sama suurt palka ja kellega juhtkond väga rahul on? Töötajate tugevate külgede edasiarendamine ning kolleegide seast eeskujude toomine on vaid mõned viisid, kuidas töötajaid edasi aidata. Tööjõu osatähtsust ettevõtte heas käekäigus saab ja peab mõõtma. Efektiivsuse suurendamiseks on mitmeid võimalusi, näiteks kulude kärpimine, aga miks mitte kaaluda vaevanõudvamaid, kuid eeldatavalt tulemuslikumaid võtteid? SPINDATA Uuri lisa: Spin DATA OÜ tel 606 2723, info@teenused.ee www.teenused.ee Tervita kliente omanäolise logovaibaga! www.logovaip.ee 60 25 800 26. oktoober 2010 Äripäev ARVAMUS 15 Reklaami projektijuht: Ellen Ostrat E-post: ellen.ostrat@aripaev.ee Telefon: 667 0146 Faks: 667 0200 Pakume RAAMATUPIDAMISE TEENUST KÜ-le, OÜ-le ja MTÜ-le Teeme EHITUSE MAHU- JA EELARVESTUST RAAMATUPIDAMISTEENUSED äriühingutele korteriühistutele mittetulundusühingutele sihtasutustele ja fie-dele Tähe 127A, 50113 Tartu tel 735 1090; 52 151 82 info@raamatupidamisbyroo.ee www.raamatupidamisbyroo.ee www.melton.ee Roostevabad LAOKAALUD Hinnad al 6500 krooni Tel 528 4966, 620 5051 www.kaalud.ee 3. novembril Äripäevas ja 10. novembril Delovõje Vedomostis ilmub Ehitus ERILEHT Teemad Ehitusfirmade TOP Tee-ehitusfirmade TOP Kinnisvarafirmade TOP Spetsialistide arvamused: kuidas toibud, Eesti ehitussektor? Veneetsia arhitektuuribiennaal: reportaaž kohapealt. Eri maade ja rahvaste väljapanekute eredaimad pärlid

Äripäev 26. oktoober 2010 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post romet.kreek@aripaev.ee 16 INVESTOR TeliaSonera börsid aktsiad fondid 60 56 52 48 44 40 PÄEVA TEGIJA +2,1% 11 01 03 05 07 09 KES ON KES Seppo Saario Sündinud 1938 1961 lõpetas Helsingi majanduskooli Ametikäik 1962 1974 Huhtamäki 1974 1984 Amer Groupi kirjastusettevõtte tegevdirektor, 1981 1987 sama ettevõtte juhatuse liige 1987 1990 investeerimispanga Kouri Capital tegevdirektor Alates 1990. aastast juhib oma perekonna investeeringuid ja konsultatsioonifirmat On kirjutanud soome keeles kuus aktsiatesse investeerimise raamatut, millest kaks on ilmunud ka Eestis ( 100 igihaljast börsivihjet (1987) ja Saario investeerimisraamat (2009). TSITAAT Aktsiaid tasub ikka otse osta, mitte investeerida fondiosakute kaudu. Seppo Saario, Soome investeerimisguru Seppo Saario võttis kriisi rahulikult Nädalavahetusel Tallinnas investeerimismessil Rahakompass esinenud Seppo Saario välja toomas Tallinki tugevusi Viking Line i ees. Foto: Andras Kralla Eestist lemmik Tallink Eesti aktsiaturul oli Seppo Saario esimeseks investeeringuks Hansapanga aktsia. Vahepeal oli ta ka teiste börsifirmade aktsionär, kuid viis aastat tagasi müüs ta kõik Eesti aktsiad maha. Nüüd tegi ta põhjaliku presentatsiooni Eesti aktsiate kohta. Teile tuleb seoses eurole üleminekuga palju uusi välisinvestoreid, ütles Saario. Tõenäoliselt ostavad nad vaid ehk paari suurema turuväärtusega ettevõtte aktsiaid. Saario on suures vaimustuses Tallinkist. Dividendi ettevõte ei maksa ja kaelas on suur laenukoormus, kuid nad võtsid üle Silja Line i ja tõusid turuliidriks. Tallinkil on väga hea potentsiaal, kuid nad vajavad aega. Praegu teenivad Tallinki pealt pangad, paari aasta pärast aga aktsionärid. Tallinki aktsia tegi tugeva tõusu, kuna ettevõte vähendas laenukoormust analüütikute ootustest enam. Eestist meeldib Saario le ka Merko Ehitus, mis on üks väheseid ettevõtteid, mis on börsil peaaegu peale. Väga hea juhtkonna ja korraliku turuosaga Tallinna Kaubamaja aktsia on samuti soosik. Kasiinondusest teab Saario, et Las Vegases teenivad ettevõtted sellega raha ja Olympic peaks ka sellega hakkama saama.

toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post romet.kreek@aripaev.ee KUUPÄEV 26.10 avaldavad enda kvartaalsed tulemused sellised ettevõtted nagu Kesko, Puma, Comptel, Uponor, Holmen ja paljud teised börsiettevõtted. INTRESS Euribor (6 kuud) 1,253 1,35 25. oktoober 1,20 1,05 0,90 11 01 03 05 07 09 26. oktoober 2010 Äripäev INVESTOR 17 TULEMUS Tallinna börsi käive ületas 50 mln krooni piiri Tallinna börsi kerkis päeva lõpuks 54,78 miljoni kroonini. Käesoleval aasta oli see alles viies kord, kui päevane käive ületas 50 miljoni krooni piiri. Viimati leidis toimus selline asi 3. juunil. Ligi poole börsi käibest moodustasid tehingud Silvano Fashion Groupi aktsiatega. Börsi sulgudes tehti Silvano aktsiatega 69 tehingut, kogusummas 25,8 miljonit krooni. SEB analüütiku Jan Reimanni sõnul tehti mitmete aktsiatega ka plokktehinguid, millede taga seisavad kindlasti institutsioonid. Analüütiku sõnul on viimasel ajal aktiivselt kaubeldud just Silvano aktsiatega ning ka jaeinvestorid on aktiivsed olnud. Investor Soome guru jagas soovitusi Romet Kreek romet.kreek@aripaev.ee Soome börsiguru Seppo Saario kulutab päevas investeeringute jälgimisele ja analüüsile ning uudistega kursis olemisele kuni paar tundi. Ta koostab jätkuvalt aktsiate pingerida, kuid ei presenteeri seda enam internetis. Ta peab väga oluliseks infoallikaks ettevõtetes kohapeal käimist. Saario tegi Tallinnas investeerimismessil Rahakompass presentatsiooni, vastas arvukate investeerimishuviliste ja fännide küsimustele ja andis Äripäevale intervjuu. Viimasel ajal ei ole oma karjääri vältel umbes 200 presentatsiooni teinud mees enam sagedane esineja ja ka intervjuusid annab ta haruharva. Tema põhisõnum oli, et ärge ainult töötage raha nimel, vaid pange raha (investeerides) tööle ka enda heaks. Edu toob pikaajaline arukas investeerimine Ta tõi näite ühest Soome multimiljonärist. 2006. aastal 99- aastasena surnud Eino Ju tik - ka la oli ajalooprofessor, mis ei ole just teab mis kõrgelt tasustatav töö. Tegu oli kokkuhoidliku inimesega, kes ei kulutanud kogu teenistust, vaid säästis osa ja ostis säästude eest aktsiaid. Surres oli tema portfelli väärtus 22 miljonit eurot. Tema aastane dividenditulu oli miljon eurot. Saario ütles, et tavaliselt jõuavad sellises suurusjärgus varanduseni ettevõtjad, kuid pikaajalise aruka investeerimise tulemusena sai ka majandusajalugu uurinud professor multimiljonäriks. Ta ostis Helsingi börsilt omas valdkonnas turuliidrite aktsiaid. Headel aegadel sai ta vähem aktsiaid, halbadel aegadel rohkem. Ta investeeris ettevõtetesse, mis maksid dividendi. Kuna ta ainult ostis ja ei müünud, ei pidanud ta makse maksma. Kuna ta ostis aktsiaid, mitte ei investeerinud fondide kaudu, olid tema kulud väiksed. Finantskriisi ajal aktsiaid ei müünud Saario võttis finantskriisi külma kõhuga. Ta ei läinud rahasse, vaid hoidis aktsiaid. Erinevalt Jutikkalast ta vahel ka müüb aktsiaid. Kuid liiga palju meelelahutust ta investeerimisest ei otsi, kuna meelelahutuse otsijate tootlused kipuvad jääma kesiseks. Ja erinevalt professorist ei ole Saario nii kasin rahakulutaja. Ma tahan ka tegeleda hobidega, reisida, mängida golfi, ütles ta. Saario toonitas, et aktsiaid tasub otse osta, mitte investeerida fondiosakute kaudu, kuna sellisel juhul makstakse pika aja jooksul fondijuhtidele tasudeks ära oluline osa saadavast tulust. Tema portfell koosneb valdavalt Soome aktsiatest. Kokku on tal umbes 30 aktsiainvesteeringut ja mõned USA börsil kaubeldavate fondide osakud. Kulla hind ei ole veel kukkumiseks küps Viis protsenti Saario portfellist moodustab kuld. Kulda omab ta kolmes vormis müntides, kullakangides ja börsil kaubeldavas fondis. Hajutan ka siin riske, ütles Saario. Kulda on ta ostnud mitmes jupis, alustades viis aastat tagasi. Ta ei usu, et kulla hind alla kukub, kuna see liigub USA dollarites tõusvas joones. Tavaliselt hakkab tõusude lõppfaasis hind kerkima püstloodis, kuid seda ei ole kulla hinna puhul märgata. Kulla hind eurodes on olnud palju rahulikum. Kui vaadata, mida keskpangad teevad, siis on tugevad sümptomid, et mingil hetkel võib tekkida hüperinflatsioon. Saario ei taha sattuda olukorda, kus ta magab maha parimad kuud börsil. Kui üks dollar oleks investeeritud S&P 500 indeksisse, oleks see 1925. 2005. aastani ehk 80 aastaga kasvanud 2658 dollarile. Kui samal ajal oleks oldud aktsiatest väljas 39 parimat kuud, oleks investeering kasvanud kõigest 18 dollarile. Nokia 60eurose tipu kordamist Saario ei usu Paljud on Saario käest küsinud, kas Nokia aktsia tõuseb tagasi 60 eurole. Tema seda ei usu, kuna esiteks ei tõuse sageli aktsiad tagasi kunagisele tipptasemele ja teiseks ei tea ta, kes on järgmise põlvkonna mobiiltelefonide turuliider. Elcoteqi kohta tunnistas Saario, et see aktsia ei ole enam tema jälgimisnimekirjas, kuna ettevõte turuväärtus on liiga väike. Soome metsa- ja paberitööstuse kohta ütles ta, et see sektor on hirmus palju ja pikaajaliselt kannatanud. Küsimusele, kumb ettevõte on finantsiliselt tugevam UPM- Kymmene või Stora Enso, vastas ta, et UPM-Kymmene on tugevam. RAHA Kommertspankade intressitooted jooksev hoius % pank keskmiselt kuu tähtajaline hoius % kuu jäägilt (10) püsijäägilt 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa Sampo Pank 0,25 0,25** 0,65 0,75 0,95 1,15 1,30 1,45 1,55 1,70 1000/5000(4) Swedbank*** 0,10 - - - 0,45 0,75 0,90 1,05 - - 3000 Swedbank 0,30 0,40 0,50 0,80 0,95 1,10 - - 30000 Tallinna Äripank 0,10 0,50 0,60 0,45 1,05 1,20 1,35 1,55-1000 Tallinna Äripank (3) 0,10 0,90 0,95 1,15 1,35 1,60 1,80 1,95-1000 Nordea Pank 0,1-0,25 0,45 0,55 0,70 0,95 1,15 1,25 1,38 1,55 5000 Citadele Pank kokkuleppel 1,20-2,30 2,80 2,80 2,90 3,00 3,20 1500 Marfin Pank Eesti 0,25 0,30 1,80 2,20 2,60 3,10 3,40 3,60 3,80 3,90 5000 BIGBANK - - 1,20 1,30 1,35 2,50 2,50 3,30 3,70 4,00 5000 BIGBANK - - - - - 2,70 2,70 3,50 3,90 4,20 150 000 DnB NORD Pank 0,25 (7) - 1,20-1,40 1,50 1,80 2,10 - - 5000 UniCredit Bank 0,25 (9) - 0,10 0,10 0,22 0,30 0,40 0,50 - - 5000/50000 (9) SEB 0,20 0,25 0,70 0,75 0,85 1,05 1,20 1,35 1,45 1,65 2000* LHV Pank 0,20 (10) 1,50 2,00 2,50 3,00 3,30 3,50 3,50-10000 Snoras - - 2,30 2,30 2,30 2,60 3,20 3,80 3,80 3,80 2500 Krediidipank - 0,10 0,60 0,75 0,90 1,50 1,80 2,10 2,50 3,00 1000/3000(4) tähtajaline hoius %, USD tähtajaline hoius %, EUR pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa Sampo Pank 0,35 0,35 0,40 0,55 0,75 0,90 0,65 0,75 0,95 1,15 1,30 1,45 Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250 USD - - 0,45 0,75 0,90 1,05 190 EUR Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400 USD 0,40 0,50 0,60 0,90 1,05 1,20 6400 EUR Tallinna Äripank 0,30 0,30 0,45 0,90 1,05 1,45 200 USD 0,60 0,70 0,90 1,15 1,30 1,45 200 EUR Nordea Pank 0,20 0,20 0,20 0,40 0,60 0,75 300 USD 0,45 0,55 0,70 0,95 1,15 1,25 320 EUR Citadele Pank 1,00-1,60 2,10 2,10 2,20 100 USD 1,50-2,30 2,80 2,80 2,90 100 EUR Marfin Pank Eesti 0,70 1,00 1,25 1,50 1,75 2,10 500 USD 1,80 2,20 2,60 3,10 3,40 3,60 350 EUR DnB NORD Pank 0,25-0,35 0,60 0,90 1,25 300 USD 1,20-1,40 1,50 1,80 2,20 300 EUR BIGBANK - - - - - - - - - - 2,50 2,50 3,30 10 000-30 000 EUR BIGBANK - - - - - - - - - - 2,70 2,70 3,50 üle 30 000 EUR UniCredit Bank 0,18 0,20 0,21 0,28 0,40 0,60 300/3000 USD(9) 0,30 0,35 0,37 0,40 0,55 0,70 300/3000 EUR (9) SEB 0,05 0,05 0,10 0,20 0,40 0,80 200 (USD) 0,20 0,30 0,45 0,75 0,90 1,25 200 EUR LHV Pank 0,50 0,50 0,60 0,70 0,80 1,00 1000 USD 1,50 2,00 2,50 3,00 3,30 3,50 700 EUR Snoras 1,30 1,30 1,30 1,70 2,25 2,50 100 USD 2,30 2,30 2,30 2,40 3,20 3,80 100 EUR Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,60 0,90 1,20 100/200 USD(4) 0,60 0,75 0,90 1,50 1,80 2,10 100/200 EUR (4) kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 24 999 EEKi ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuse internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt Arvelduskonto, reservhoiuse ja kasutushoiuse intressid % päevasaldolt klient hõbeklient kuldklient Nordea Pank arvelduskonto, eraisikud EEK, EUR 0,10 0,10 0,10 reservhoius, eraisikud EEK 0,30 0,35 0,45 EUR 0,20 0,25 0,35 Raha väljamaksmine erakliendile 1päevase ja ärikliendile 14päevase etteteatamisega. VALUUTA USD SEK 11,15 kr 1,700 kr Pankade kontaktandmed SEB Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 5100 Swedbank Liivalaia 8, Tallinn, tel (24h) 631 0310, e-post: info@swedbank.ee Tallinna Äripank Vana-Viru 7, Tallinn, tel 668 8088, faks 668 8089 Nordea Pank Liivalaia 45/47, Tallinn, tel 628 3300, faks 628 3201 e-post: tallinn@nordea.com Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, tel (24h) 680 0800, e-post: info@sampopank.ee, Marfin Pank Eesti Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 Citadele Pank Roosikrantsi 2, Tallinn, tel 770 0000, faks 770 0001, e-post: info@citadele.ee BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333, faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee, www.bigbank.ee DnB NORD Pank Tartu mnt 10, Tallinn, tel 686 8500, faks 686 8501, e-post: info@dnbnord.ee, www.dnbnord.ee AS UniCredit Bank Eesti filiaal Liivalaia 13, Tallinn, tel 668 8300, www.unicreditbank.ee, e-post: kliendiinfo@unicreditgroup.ee LHV Pank Tartu mnt.2, tel. 680 0400, fax 680 0402, e-post: lhv@lhv.ee, www.lhv.ee AB Bankas Snoras Eesti Filiaal Roosikrantsi 17, Tallinn 10119 tel 627 2976 Eesti Krediidipank Narva mnt 4, Tallinn, tel 669 0941, faks 661 6037 Eesti Panga kursid 25.10 valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK valuuta tähis EEK Araabia ÜE dirham AED 3,03482000 Argentina peeso ARS 2,81828000 Austraalia dollar AUD 11,09670000 Brasiilia reaal BRL 6,53415000 Bulgaaria leev BGN 8,00049000 Egiptuse nael EGP 1,93537000 Euro EUR 15,64660000 Gruusia lari GEL 6,29158000 Hiina jüaan (renminbi) CNY 1,67417000 Hongkongi dollar HKD 1,43614000 Horvaatia kuna HRK 2,13147000 Iisraeli uus seekel ILS 3,08762000 IMF arveldusühik SDR 17,58920000 BÖRSIKAUBAD Kütused 25.10 Rotterdami sadamates (CIF), USD/t Nafta* 83,79 Kerge kütteõli 694-696** Masuut 450-452** Mootoribensiin 741-743** Diislikütus 733-735** * Brenti segu Londoni rahvusvahelisel naftabörsil USD/barrel; ** seisuga 22.10.2010 Kohv 22.10 Arabica (USc)/lb 202,10 1 LB = 453,59 g; LIFFE, CSCE, allikas Bloomberg Suhkur 25.10 valge suhkur (USD/t) 718,6 allikas Bloomberg Reklaam India ruupia INR 0,25143100 Indoneesia ruupia IDR 0,00125064 Islandi kroon ISK 0,10005800 Jaapani jeen JPY 0,13840300 Kanada dollar CAD 10,93740000 Kasahstani tenge KZT 0,07554760 Korea won KRW 0,00999354 Kuld (EEK/oz) XAU 14996,20000000 Leedu litt LTL 4,53157000 LAVi rand ZAR 1,61814000 Läti latt LVL 22,06100000 Malaisia ringgit MYR 3,60255000 Maroko dirhem MAD 1,38827000 Värvilised metallid 22.10 USD/t ost müük Alumiinium 2326,0 2326,5 Nikkel 23400,0 23405,0 Plii 2492,0 2494,0 Tina 26400,0 26405,0 Tsink 2489,0 2489,5 Vask 8309,0 8309,5 Väärismetallid 25.10 USD tr.oz Kuld 1337,50 Hõbe 23,71 Plaatina 1702,00 Pallaadium 611,00 1 tr.oz = 31,105 g, Londoni fiksingud, allikas Bloomberg GBP RUB 17,53 kr 0,369 kr Mehhiko peeso MXN 0,90649700 Moldova leu MDL 0,93788300 Norra kroon NOK 1,93877000 Poola zlott PLN 3,96580000 Rootsi kroon SEK 1,70040000 Serbia dinaar RSD 0,14685600 Singapuri dollar SGD 8,62816000 Suurbritannia nael GBP 17,53200000 Šveitsi frank CHF 11,49160000 Taani kroon DKK 2,09805000 Tai baat THB 0,37353500 Taiwani dollar TWD 0,36503400 Tšehhi kroon CZK 0,63689400 ÄRIPÄEVA KOOLITUS WWW.KOOLITUS.ARIPAEV.EE valuuta tähis EEK Tuneesia dinaar TND 8,02296000 Ukraina grivna UAH 1,40276000 Ungari forint HUF 0,05708740 USA dollar USD 11,14630000 Usbekistani somm UZS 0,00686044 Aserbaidžaani manat AZN 13,90770000 Rumeenia leu RON 3,66233000 Türgi liir TRY 7,87223000 Uus-Meremaa dollar NZD 8,40263000 Valgevene uus rubla BYR 0,00371419 Venemaa rubla RUB 0,36887500 Venezuela boliivar VEF 2,59540000 10. ja 24. novembril TULEMUSTE JUHTIMINE TEENINDUS- ORGANISATSIOONIS Kuidas saab teenindusjuht tagada ettevõtte edu? Koolitaja on MART RAIK

Äripäev 26. oktoober 2010 toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post turud@aripaev.ee, reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee 18 INVESTOR INVESTEERIMISFONDID TULEMUS Eesti Telekom ja TeliaSonera kasumis TeliaSonera kolmanda kvartali käive langes 1,1% ning ulatus 26,75 miljardi Rootsi kroonini. TeliaSonera EBITDA (kulumieelne ärikasum) tõusis aastatagusega võrreldes 0,1%, 9,76 miljardilt 9,78 miljardile Rootsi kroonile, mis tõstis EBITDA marginaali 36,1 protsendilt 36,5%-le. Puhaskasum kosus lõppenud perioodil 5,04 miljardilt 5,99 miljardile kroonile (1,33 Rootsi kroonini aktsia kohta). III kvartalis kasvas Eesti mobiilsideüksuse EBITDA kasumlikkus 38,8%-lt 39%-le. Mobiilsideteenuse käive langes Eestis aga 12% ja ulatus 436 miljoni Rootsi kroonini. Eesti Telekom annab grupi kogukäibest 3,5%. INDEKSID RTSI Moskva 1620,49 0,73% 2000 1500 1000 500 0 11 01 03 05 07 09 WIG20 Poola 2641,80 0,01% 3000 2250 1500 750 0 11 01 03 05 07 09 BUX Ungari 23 418,03 0,81% 30000 25000 20000 15000 10000 5000 0 11 01 03 05 07 09 BET Rumeenia 5247,35 0,01% 7000 5600 4200 2800 1400 0 11 01 03 05 07 09 FONDID Reklaam Avaron Asset Management 22.10 Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 3,24 3,35 3,29-16,47 14,99-47,35-31 844 262 Avaroni Privaatportfell B, EUR 11,80 11,80 11,80-8,92 9,46 - - 3 118 860 Compensa Life 21.10 Danske Capital AS, Danske Invest, Sampo Rahastoyhtiö Oy 22.10 Sampo Pension 25, EEK 14,26 14,41 14,41 1,27 6,90 9,05 1,71 3,58 145 823 451 Sampo Pension 50, EEK 16,55 16,71 16,71 1,50 8,10 9,94 0,67 4,74 1 944 035 415 Sampo Pension Intress, EEK 12,89 13,02 13,02 0,96 5,18 7,23 4,11 3,49 37 934 907 Danske Invest Uus Euroopa Fond, EEK - - 29,05 0,00 16,96 13,73-9,95 4,75 74286386.97 Fondivalitsejad Avaron Asset Management Narva mnt 5 58, Tallinn 10117 tel 664 4205, faks 664 4201, info@avaron.ee, www.avaron.ee Danske Capital AS Narva mnt 11, Tallinn 15015, tel 675 2295, faks 675 2895, funds@sampopank.ee, www.sampopank.ee ERGO Funds AS A. H. Tammsaare tee 47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501, funds@ergo.ee, www.ergo.ee Evli Securities, Varahaldus (Evli Fund Managment) Tartu mnt 2, Tallinn 10145, tel 640 5720, faks 640 5701, fondid@evli.ee, www.evli.ee Finter Fund Management Company S.A. 33, avenue J.F. Kennedy, P.O. Box 91, L-2010 Luxembourg, tel +352 44 10 1065 67 faks +352 44 10 1060 02, funds@finter.ch, www.finter.ch, esindaja Eestis AS Eesti Krediidipank, www.krediidipank.ee AS GA Fund Management Roosikrantsi 11, Tallinn 10119 * Info Danske fondide kohta on avaldatud veebilehtedel www.sampopank.ee, www.rahastot.fi ja www.danskeinvest.com Tel 680 2680, faks 680 2681 info@gafm.ee, www.gafm.ee AS GILD Property Asset Management Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119, tel 680 2630, faks 680 2631, info@gildrealestate.com www.gildrealestate.com LHV Varahaldus AS Tartu mnt 2, Tallinn 10 145, tel 680 0400, faks 680 0402, vara@lhv.ee, www.lhv.ee Nordea Pensions Estonia AS Liivalaia 45/47, Tallinn 10145 tel 710 1250, faks 710 1251 eesti@nordea.com, www.nordea.ee Nordea Rahastoyhtiö Liivalaia 45/47, Tallinn 10145 tel 628 3300 Trigon Funds Viru väljak 2, Metro Plaza 5. korrus, Tallinn 10 111, tel 667 9200, faks 667 9201, fond@trigon.ee, www.trn.ee AS SEB Varahaldus Tornimäe 2, Tallinn 15 010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@seb.ee, www.seb.ee * Kasvuportfell, EEK - - 19,28-28,80 27,30 1,20 2,80 68 583 996 Võlakirjaportfell, EUR - - 10,86-6,50 7,60 - - 276 617 * Kasvuportfelli mahu info on antud seisuga 30.09.2010. * Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 30.09.2010. 11. novembril Meriton Conference & Spa hotellis Õiguskaitsevahendid müügilepingu rikkumise korral Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat Britta Oltjer Liisingulepingust tulenevad õiguskaitsevahendid Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat, partner Ilmar-Erik Aavakivi Töövõtulepingust tulenevad õiguskaitsevahendid Advokaadibüroo Aivar Pilv vandeadvokaat, partner Tarmo Pilv Swedbank Investeerimisfondid AS Liivalaia 8, Tallinn 15040, tel 631 0310, faks 6 310 410, funds@swedbank.ee www.swedbank.ee/fondid Maaklerifirmad Compensa Life Vienna Insurance Group SE Roosikrantsi 11, Tallinn tel 610 3000, faks 610 3010 info@compensalife.ee, www.compensalife.ee LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400, faks 680 0402 Marfin Pank Eesti AS Pärnu mnt 12, Tallinn, tel 680 2500, faks 680 2501 Sampo Pank Narva mnt 11, Tallinn, tel 630 2104 SEB Enskilda Equities Tornimäe 2, Tallinn, tel 665 6622, faks 665 6802 Mandatum Life Insurance Baltic SE Viru väljak 2, Tallinn. tel 681 2300, info@mandatumlife.ee, www.mandatumlife.ee Swedbank AS Liivalaia 8, Tallinn, tel 631 0310, faks 631 0410 ÄRIPÄEVA SEMINAR Lepingutest tulenevad ÕIGUSKAITSEVAHENDID Seminari soodushind 8. novembrini 1900 krooni (km-ga 2280 krooni), hiljem registreerujatele 3715 krooni (km-ga 4458 krooni). Hind sisaldab seminari materjale, hommikukohvi ja lõunasööki. Täpsem info ja registreerimine telefonil 667 0099 või www.seminar.aripaev.ee ERGO Funds 22.10 LHV Varahaldus 22.10 Pensionifond L, EEK 19,75 19,95 19,95 2,90 12,92 15,05 3,42 7,79 753 012 700 Pensionifond M, EEK 15,71 15,87 15,87 2,21 9,85 12,56 6,31 7,30 75 783 204 Pensionifond S, EEK 16,76 16,93 16,93 1,61 7,45 10,18 9,88 7,38 50 664 311 Pensionifond XL, EEK 16,88 17,06 17,06 3,21 12,36 14,35 3,22 8,15 198 367 371 Pensionifond XS, EEK 15,41 15,56 15,56 1,62 7,72 10,58 9,11 6,74 26 121 497 Täiendav Pensionifond, EEK 18,57 18,95 18,76 14,95 13,16 15,81-0,46 6,10 44 099 958 Tõusva Euroopa Alfa Fond A, EUR 4,37 4,45 4,37-14,85 11,08-23,95-0 Tõusva Euroopa Alfa Fond B, EEK 43,66 44,54 43,66-14,85 11,08 - - 8 369 024 LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 7,00 7,21 7,07-13,46 4,75 - - 0 LHV Pärsia Lahe Fond B, EEK 69,98 72,10 70,69-13,46 4,75 - - 71 362 728 LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,57 8,75 8,66-10,56 12,17-7,09-0 LHV Maailma Aktsiad Fond B, EEK 85,74 87,48 86,61-10,56 12,17 - - 18 368 544 Nordea Pensions Estonia 25.10 ERGO Pensionifond 2P1, EEK 13,46 13,59 13,59 0,83 5,04 6,82 5,30 3,29 106 836 232,44 ERGO Pensionifond 2P2, EEK 16,54 16,70 16,70 3,61 9,88 13,04-0,62 3,54 453 375 517,02 ERGO Pensionifond 2P3, EEK 9,87 9,97 9,97 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 2 991 570,00 ERGO Pensionifond 3P1, EEK 12,65 12,90 12,77 0,00 9,86 12,52 0,00 0,00 6 827 126,90 ERGO Pensionifond 3P2, EEK 13,48 13,75 13,62 0,00 12,78 16,31 0,00 0,00 7 147 438,73 ERGO Pensionifond 3P3, EEK 14,21 14,50 14,35 0,00 14,22 17,99 0,00 0,00 8 136 583,31 Evli Funds 21.10 Finter Fund 22.10 Evli Global B, EUR 8,64 8,64 8,64-7,72 12,15-11,86-2,34 14 020 000,78 Evli European High Yield B, EUR 184,98 184,98 184,98-17,29 19,78 8,47 7,05 411 879 939,74 Evli European Investment Grade B, EUR 154,97 154,97 154,97-6,97 8,70 5,28 3,14 277 103 854,25 Evli Greater Russia B, EUR 208,78 208,78 208,78-31,24 39,58-9,95 6,60 160 273 846,18 CHF Bonds, CHF 120.17 125.63 121.38 5.27 1.56 0.98 1.61 0.52 - Dynamic Portfolio EUR 118.35 123.73 119.55 15.83-2.85-4.11-8.99-0.40 - EUR Bonds, EUR 352.8 368.83 356.36 9.89-8.73-10.70-4.48-1.72 - Emerging Markets, USD 235.57 246.28 237.95 34.81 4.55 10.20-18.37 1.72 - Conservative Portfolio, CHF 357.42 373.67 361.03 8.02 1.63 1.53-3.77 0.38 - European Equities, EUR 102.59 107.26 103.63 29.08-0.44-4.87-17.04-1.43 - US Equities, USD 74.25 77.63 75.00 22.81-0.01 0.31-15.73 - - USD Bonds, USD 152.97 159.93 154.52 13.31-4.45-1.58-4.40-2.79 - Conservativ Portfolio, EUR 103.57 108.28 104.62 - -4.92 - - - - Nordea Pensionifond A, EEK 13,29 13,43 13,43 2,18 8,02 10,9 0 0 215 975 038,89 Nordea Pensionifond A Pluss, EEK 10,85 10,96 10,96 0,00 8,73 0 0 0 23 621 892,29 Nordea Pensionifond B, EEK 12,73 12,86 12,86 1,26 6,83 8,38 0 0 59 548 546,63 Nordea Pensionifond C, EEK 12,01 12,14 12,14 0,79 5,5 6,32 0 0 13 328 611,03 Nordea Pensionifond Aktsiad 100 15,34 15,65 15,49 0,00 10,2 14,21 0 0 18 591 442,37 Nordea Investment Funds 22.10 ost müük NAV * Biotech Fund USD 10,07 10,07 10,07-3,07-15,09 10,10 12 953 310 Central & Eastern European Equity Fund EUR 10,88 10,88 10,88-13,93-26,04 0,00 14 678 430 Danish Bond Fund DKK 326,29 326,29 326,29-5,80 18,56 19,76 156 165 080 Danish Equity Fund DKK 213 213 213-25,78-12,34 22,94 83 148 894 Danish Kroner Reserve DKK 164,85 164,85 164,85-1,52 8,62 14,26 211 960 630 Danish Long Bond Fund DKK 227,79 227,79 227,79-12,41 26,18 24,81 109 897 651 Danish Mortgage Bond Fund DKK 191,71 191,71 191,71-6,33 19,42 21,75 834 614 236 Euro Bond Fund EUR 9,34 9,34 9,34-7,85 20,52 19,68 12 671 771 Euro Reserve EUR 14,11 14,11 14,11-3,98-3,82 0,93 13 756 236 European Alpha Fund EUR 7,53 7,53 7,53-13,23 0,00 0,00 25 707 730 European Corporate Bond Fund EUR 36,17 36,17 36,17-6,98 0,00 0,00 13 502 205 European Equity Fund EUR 14,67 14,67 14,67-17,93-19,40 12,10 16 263 570 European Value Fund EUR 34,3 34,3 34,3-21,37-18,49 12,07 762 627 879 Far Eastern Equity Fund USD 19,78 19,78 19,78-17,60-12,79 54,83 144 523 511 Global Bond Fund (EUR) EUR 13,5 13,5 13,5-14,50 29,19 20,26 48 173 014 Global Equity Fund EUR 4,34 4,34 4,34-13,91-23,19-13,32 5 314 847 Global Stable Equity Fund EUR 8,83 8,83 8,83-8,48-8,88 0,00 30 185 368 Global Stable Equity Fund Unhedged EUR 9,22 9,22 9,22-0,00 0,00 0,00 84 298 Global Value Fund EUR 10,48 10,48 10,48-12,93-18,06-9,81 19 230 004 Japanese Value JPY 666 666 666 - -6,98-40,75-46,72 792 461 891 Nordic Equity Fund EUR 52,15 52,15 52,15-25,94-20,48 35,90 489 457 282 Nordic Equity Small Cap Fund EUR 10,07 10,07 10,07-25,09 1,72 0,00 12 161 650 North American Growth Fund USD 9,07 9,07 9,07-5,34-12,28 5,43 164 482 512 North American Value Fund USD 28,31 28,31 28,31-9,35-37,62-24,68 304 803 176 Norwegian Bond Fund NOK 169,01 169,01 169,01-4,31 18,00 18,20 1 462 608 336 Norwegian Equity Fund NOK 128,9 128,9 128,9-16,77-23,34 17,29 219 836 955 Norwegian Kroner Reserve NOK 172,87 172,87 172,87-2,39 12,88 19,53 488 794 887 Stable Return Fund EUR 11,6 11,6 11,6-5,45 6,13 0,00 24 306 331 Swedish Bond Fund SEK 240,46 240,46 240,46-5,25 16,98 15,56 534 857 362 Swedish Equity Fund SEK 194,27 194,27 194,27-18,68-4,43 31,49 178 618 798 Swedish Kroner Reserve SEK 176,52 176,52 176,52-0,63 7,74 12,72 830 316 308 US-Dollar Reserve USD 15,1 15,1 15,1-3,35 0,00 8,59 8 273 721

toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post turud@aripaev.ee, reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee 26. oktoober 2010 Äripäev INVESTEERIMISFONDID 19 5,7 miljardit dollarit plaanib aktsiate esmase avaliku pakkumisega teenida Venemaa suurima internetiportaali omanik Mail.ru Group. Esmaspäeval avaldatud pressiteates määras firma aktsia hinnavahemikuks 23,70 27,70 dollarit. NUMBER STIIMULPAKETT Jaapan pumpab raha majandusse Deflatsiooni ja tugevneva jeeniga maadlev Jaapani valitsus koostab kokku 5,1 triljoni jeenise ehk 63 miljardi dollarilise stiimulpaketi majanduse abistamiseks, vahendas Bloomberg. Riik ei plaani paketi toetuseks täiendavaid võlakirju emiteerida, vähendades selle asemel kulusid. Mandatum Life 22.10 Mandatum Life Konservatiivne, EUR 105,56 106,61 105,56-5,52 7,04 - - - Mandatum Life Tasakaalustatud, EUR 115,59 117,33 115,59-6,94 8,99 - - - Mandatum Life Agressiivne, EUR 131,90 134,54 131,90-9,54 13,35 - - - Mandatum Life Fixed Income, EUR 127,41 128,04 127,41-7,99 10,08 - - - Mandatum Life Global Food, EUR 130,18 132,79 130,18-16,50 23,79 - - - Mandatum Life Emerging Opportunities, EUR 117,10 119,44 117,10-13,78 - - - - Mandatum Life Global Equity, EUR 139,28 142,07 139,28-8,35 12,78 - - - Mandatum Life Europe Equity, EUR 150,46 153,47 150,46-8,13 11,06 - - - Swedbank Investeerimisfondid AS 22.10 Pensionifond K1, EEK 11,55 11,67 11,67 1,86 2,85 4,39-0,26 0,20 399 897 625,25 Pensionifond K2, EEK 12,56 12,68 12,68 2,85 4,97 7,51-3,63 0,00 2 193 349 977,44 Pensionifond K3, EEK 14,36 14,51 14,51 4,92 7,37 10,62-5,65 0,47 5 080 168 304,84 Pensionifond K4, EEK 10,62 10,73 10,73 0,00 7,04 42 027 289,39 Pensionifond V1, EEK 16,44 16,78 16,61 3,91 4,44 7,98-6,00-0,91 129 599 498,01 Pensionifond V2, EEK 12,61 12,87 12,74 6,69 7,09 10,96-9,66-1,12 238 211 136,18 Pensionifond V3, EEK 14,86 15,16 15,01 10,04 9,67 13,52-14,41-1,06 463 708 136,42 Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 4,92 5,05 4,97 6,41 18,90-21,76 10 761 548,40 Ida-Euroopa Aktsiafond, EEK 93,56 95,92 94,51 23,63 26,00 24,64-31,66-10,77 623 230 310,89 Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 4,20 4,31 4,24 10,08 8,04-36,74 14 493 613,63 Fondifond 100, EEK 91,01 93,30 91,92 13,54 16,26-12,68 946 205 635,85 Fondifond 30, EEK 101,75 104,32 102,78 6,92 8,67-3,40 215 830 112,17 Fondifond 60, EEK 96,75 99,20 97,73 10,20 12,33-7,96 834 475 988,15 Venemaa Aktsiafond, EEK 1276,91 1309,16 1289,81 16,14 14,23 20,07-16,77 1,51 926 772 970,38 AS SEB Varahaldus 22.10 * Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid SEB Energiline Pf, EEK 11,08 11,19 11,19 0,00 6,01 7,96 0,00 0,00 35 161 087 SEB Konservatiivne Pf, EEK 13,35 13,48 13,48 1,29 6,48 7,76 5,78 3,16 614 140 032 SEB Optimaalne Pf, EEK 12,32 12,44 12,44 0,00 5,09 6,25 0,00 0,00 80 066 441 SEB Progressiivne Pf, EEK 14,13 14,27 14,27 4,62 6,23 7,46-5,98 0,46 3 691 761 979 SEB Aktiivne Pf, EEK 13,33 13,60 13,46 27,41 10,56 14,02-10,49 1,82 201 926 245 SEB Tasakaalukas Pf, EEK 16,76 17,09 16,93 12,10 6,43 6,27-4,24 1,52 141 722 887 SEB Aktiivne Fondifond, EEK 6,38 6,51 6,44 29,64 9,50 10,68-15,46 0,00 64 593 019 SEB Tasakaalukas Fondifond, EEK 9,65 9,84 9,75 15,27 6,17 6,95-2,84 0,00 17 204 638 SEB Dünaamiline Fondifond EEK 10,00 10,20 10,10 22,77 7,59 6,96-11,69-1,55 101 611 653 SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond, EEK 14,68 14,68 14,68 15,33 12,26 13,55 3,38 2,66 838 960 761 SEB Geneerilise Farmaatsia Fond, EEK 12,94 13,20 13,07 22,84 14,85 24,01-2,10 0,00 64 467 444 SEBKasvufond, EEK 6,86 7,00 6,93 41,93 12,78 13,55-10,80 3,85 396 123 153 SEB High Yield Bond Fund, EUR 816,09 816,09 816,09 20,87 37,52 32,52 0,00 0,00 3 005 649 Vahendatavad Fondid * SEB Choice Asia ex. Japan Fund, EUR - - 5,95 23,87 14,99 24,81-3,48 8,36 - SEB Choice Emerging Markets Fund, EUR - - 2,08 45,94 11,21 19,63-2,76 10,34 - SEB Choice Japan Chance/Risk Fund, EUR - - 0,40 18,38 2,69 7,14-12,46-7,13 - SEB Choice North America Chance/Risk Fund, EUR - - 3,02 24,01 9,97 18,84-6,06-2,89 - SEB Asset Selection Fund, EUR - - 14,19 8,84 2,33 0,23 8,49 0 - SEB Choice Asia Small Caps ex. Japan Fund, EUR - - 3,63 32,59 15,9 35,3-3,07 9,32 - SEB Corporate Bond Fund, EUR - - 1,34 8,05 5,89 7,24 3,96 2,33 - SEB deluxe - Multi Asset Balance - - 60,11 N/A 4,9 7,69 0 0 - SEB deluxe - Multi Asset Defensive Plus - - 58,46 N/A 3,63 5,6 0 0 - SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR - - 2,97 39,06 19,67 20,14-11,67 5,15 - SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR - - 3,07 45,49 19,73 24,23-11,44 3,09 - SEB Ethical Europe Fund, EUR - - 2,06 25,86 5,24 8,35-13,18-1,1 - SEB Europe Chance/Risk Fund, EUR - - 1104,51 27,30 6,55 9,21-14,28-1,73 - SEB Europe Fund - - 3,01 26,27 6,6 10,14-12,6-0,5 - SEB Global Chance/Risk Fund, EUR - - 0,68 19,85 13,72 19,39-6,51-0,3 - SEB Medical Fund, EUR - - 2,41 13,79 3,34 16,86-2,91-2,42 - SEB Nordic Fund, EUR - - 6,64 29,13 18,61 23,96-5,25 5,45 - SEB Russia Fund, EUR - - 10,36 49,34 17,19 21,98-2,94 0 - SEB Short Bond Fund EUR - - 1,27 0,47-0,17-0,21 0,61 1,33 - SEB Strategy Aggressive Fund - - 40,41 N/A 8,75 7,33 0 0 - SEB Technology Fund, EUR - - 1,84 23,36 4,27 16,9-3,06 0,41 - SEB Guarantee Fund 80, EUR - - 103,77 6,46-4,79-6,63 0 0 - SEB Nordic Small Cap Fund, EUR - - 158,53 N/A 17,63 22,56 0 0 - SEB Listed Private Equity Fund, EUR - - 151,09 N/A 17,3 18,67 0 0 - SEB Concept Biotechnology, EUR - - 28,60 N/A 13,04 25,94 0 0 - SEB High Yield, EUR - - 109,41 N/A 0 0 0 0 - ost müük NAV 1 päev 1 kuu 3 kuud 12 kuud SEB Likviidsusfond**, EEK 94,35 94,35 94,35 0,00 0,03 0,06 2,65-233 941 695 Trigon Funds 22.10 Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EEK 145,69 150,15 148,66 42,43 15,39 27,41 0,00 0,00 260 426 012 Balkani Fond, EEK 148,27 153,54 150,53 40,11 33,34 36,47-19,78-0,69 222 517 009 Arenevate Turgude Finantssektori Fond 178,63 184,10 182,28 38,69 17,92 23,12 0,00 0,00 261 544 081 Uus Euroopa Väikeettevõtete F, EEK 76,49 79,21 77,66 36,48 9,47 13,15-20,63-5,59 143 965 873 Uus Euroopa Väärtusfond, EEK 162,89 168,67 165,37 34,43 18,84 16,47-18,27-5,27 120 229 011 Top 10 Fond, EEK 117,41 121,59 119,20 40,91 43,44 57,20-7,30 0,00 48 464 686 ** tootlus arvutatakse aasta baasile teisendatult; riskiaste investeerimisfondi tootluse viimase 24 kuu stan dardhälve; Trigon Alternative Funds 22.10 Aktiivne Alfa Fond, EEK 162,33 167,30 165,64-26,69 27,09-1,98-278 552 727

OMX Tallinn OMX Helsinki OMX Stockholm Dow Jones Nasdaq 651,89 0,25% 7425,13 0,69% 1109,08-0,08% 11 197,76 0,59% 2495,23 0,64% 26.10.2010 Nr 192 (4142) ÄP indeks 52 nädalat 1450 1300 1150 1000 850 700 11 01 03 05 1276,77 25. oktoober 07 09 0,14% perioodi kõrgeim 1322,22 madalaim 842,15 Äripäeva indeks on arvutatud 10 Tallinna börsil enamkaubeldud aktsia sulgemishinna põhjal B30 indeks 52 nädalat 150 140 130 120 110 100 11 01 03 05 149,01 25. oktoober 07 09 0,63% perioodi kõrgeim 149,01 madalaim 105,52 Balti 30 indeksisse kuulub 30 Eesti, Läti ja Leedu enimkaubeldud aktsiat SEL NÄDALAL E Kinnisvara Juhtimise kuukiri T Logistika K Euro Ehitus N Kuidas Tööstus R Puhkepäev Tallinn 25.10 aktsia BÖRSID sulgemishind, kr muutus eelm, % käive, kr Arco Vara 88,87 1,07 425 019 - Baltika 18,93-1,63 1 083 478 - Ekspress Grupp 23,31 1,36 107 625 - Harju Elekter 38,49 3,80 219 593 21,8 Järvevana 5,48 0,00 361 - Merko Ehitus 132,21-0,12 78 037 25,7 Nordecon 22,69-0,69 7 345 783 - Olympic EG 20,50 3,15 6 960 664 - Premia Foods 16,27 1,96 2 787 817 - Silvano FG 43,81 1,82 25 842 425 15,8 Tallink 11,11-1,39 7 933 512 20,5 Tln Kaubamaja 90,75 0,87 1 252 771 - Tallinna Vesi 120,64-0,90 667 210 9,3 Trigon PD 8,29-11,67 13 093 - Viisnurk 20,34 4,00 68 567 1,2 P/E suhe arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS) kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal Riia 25.10 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max LASCO 0,40 0,00 0,35 0,52 - Latvijas Gaze 5,19 3,59 4,05 6,00 - SAF Tehnika 3,49-1,69 0,45 3,67 - Valmieras Fiberglass 0,68 1,49 0,39 0,79 - Ventspils Nafta 1,64 0,61 0,87 1,89 - sulgemishinnad, LVL, allikas Bloomberg, Vilnius 25.10 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max City Service 9,38-1,16 6,10 9,67 - Grigiškes 2,69 6,75 0,84 2,69 - Invalda 5,63 1,44 1,73 5,69 - Linas Agro 1,91 0,53 1,69 2,30 - Snaige 1,04-0,95 0,50 1,12 - Rokiškio Suris 5,24-0,19 2,80 5,55 - TEO LT (Telekomas) 2,34 0,43 1,80 2,47 - sulgemishinnad, LTL, allikas Bloomberg, Stockholm 25.10 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max ABB 148,80 0,00 123,04 157,72 - Autoliv 466,20 0,91 233,00 475,00 - Assa Abloy 170,60-0,06 113,90 175,50 21,0 AstraZeneca 342,00-0,35 307,50 383,80 - Electrolux 171,00 0,18 141,20 200,40 11,5 Ericsson 73,60-1,74 65,25 90,45 33,0 Hennes & Mauritz 240,00-0,42 194,50 260,90 20,5 Holmen 215,70-0,46 163,00 220,20 22,2 Investor 138,80-0,14 120,10 144,40 5,8 Nordea 73,45-0,07 59,30 79,10 14,5 Skanska 130,40-0,08 98,72 135,03 15,1 SKF 175,90 0,51 108,20 177,00 18,6 SEB 53,55-0,65 38,34 54,30 39,6 Securitas 74,65-0,93 64,60 79,75 13,2 Svenska Handelsb. 220,30-0,45 179,80 229,00 13,1 Swedbank 97,35 0,36 55,40 99,50 - Tele2 145,00-0,69 99,13 150,40 10,3 TeliaSonera 56,30 1,90 44,00 56,80 11,8 SEK, allikas Bloomberg hinnad ja indeksid kella 18 seisuga, allikas Bloomberg P/E Helsingi 25.10 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Comptel 0,90 3,45 0,72 0,95 - Elisa Comm. 15,65-4,16 12,42 17,43 17,5 Elcoteq SE 1,45-0,69 0,89 2,69 - Finnair 5,33-2,02 3,52 5,60 - Fortum 20,62 0,78 15,95 20,79 12,4 F-Secure 2,23 0,00 2,00 2,93 21,7 Kemira 10,77 2,09 5,87 11,09 - Metso 36,67 0,19 16,85 37,21 26,6 Neste Oil 11,65 1,39 10,26 13,85 34,7 Nokia 7,95-0,63 6,59 11,82 14,4 Outokumpu 12,93 0,54 10,92 17,88 - PKC Group 12,29 0,66 4,90 12,49 15,4 Sampo 20,47 1,14 15,79 20,63 14,0 Stockmann 27,57 0,99 17,12 30,50 21,7 Stonesoft 0,65 1,56 0,55 1,19 - Stora Enso 7,50 2,95 4,03 7,61 - Tieto 14,90 1,71 12,50 18,40 15,7 UPM Kymmene 13,15 2,98 7,37 13,44 11,9 YIT 18,65 1,80 12,33 18,98 26,7 allikas Bloomberg, EUR USA börsid 25.10 aktsia sulgemis- muutus 52 nädala p/e hind % min max Alcoa 12,98 2,04 9,81 17,60 - Altria Group 25,13 0,84 17,81 25,23 13,4 Amazon.com 168,90-0,14 105,80 171,99 68,4 American Express 39,32 0,74 34,42 49,19 12,9 Apple 310,34 0,93 185,57 319,00 20,5 AT&T 28,40 0,39 23,78 29,43 13,3 Bank of America 11,38-0,52 11,17 19,86 - Boeing 71,95 0,97 47,18 76,00 14,8 Carnival Corporation 40,79 1,62 28,71 44,21 17,7 Caterpillar 79,51 1,51 50,50 81,20 24,7 Chevron Corporation 85,35 0,95 66,83 85,79 10,0 Cisco Systems 23,77 1,24 19,82 27,74 17,9 Citigroup 4,20 2,07 3,11 5,07 16,8 Coca-Cola 61,55-0,11 49,47 61,75 17,9 Colgate-Palmolive 77,00 0,21 73,12 87,39 16,5 Dell 14,78 1,30 11,34 17,52 15,1 ebay 27,88-0,68 19,06 28,44 18,5 Exxon Mobil 66,59 0,38 55,94 76,54 12,8 FedEx 89,64 0,88 69,78 97,75 20,4 Ford Motor 14,11 1,11 6,81 14,57 - General Electric 16,26 1,28 13,75 19,70 14,6 Google 620,75 1,34 433,63 629,51 25,2 Hewlett-Packard 43,07 0,47 37,32 54,75 10,6 IBM 140,69 0,73 116,00 143,03 12,8 Intel 19,93 0,48 17,60 24,37 9,9 JP Morgan Chase 37,64-0,16 35,16 48,20 9,9 Johnson & Johnson 64,02 0,33 56,86 66,20 13,5 Kraft Foods 32,48 1,82 26,31 32,57 15,5 McDonalds 78,98 0,55 58,44 79,48 17,6 Merck 37,49 1,05 30,29 41,56 11,1 Microsoft 25,26-0,46 22,73 31,58 12,0 3M 91,17 0,81 67,98 91,49 16,3 Nike 82,67 0,92 60,89 83,40 20,8 Oracle 29,12 0,44 20,65 29,29 21,0 PepsiCo 64,92-0,14 58,75 68,11 16,5 Pfizer 17,62 0,69 14,00 20,36 7,8 Procter & Gamble 63,60 0,32 39,37 64,58 17,4 Starbucks 28,63 0,49 18,69 28,80 24,7 UPS 69,86 0,04 53,17 70,89 21,7 Wal-Mart Stores 54,25 0,35 47,77 56,27 14,1 Walt Disney 35,49 1,49 27,01 37,98 17,1 Wells Fargo 25,95-0,61 23,02 34,25 10,3 Yahoo! 16,27-0,21 12,94 19,12 25,0 USD, allikas Bloomberg Mis saab pärast G20-t? Järelkaja G20 tippkohtumine tekitab analüütikutes kahetisi tundeid Fredy-Edwin Esse fredy-edwin.esse@aripaev.ee Nädalavahetusel aset leidnud G20 riikide finantsjuhtide kohtumine tõstis investorite riskivalmidust ning ei peatanud dollari kukkumist. Kuigi Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) tegevdirektor Dominique Strauss-Kahn nimetas nädalavahetusel vastu võetud otsuseid fondi ajaloo suurimaks reformiks, siis finantsturud üle maailma jätkasid vana rada pidi. Tippkohtumise järel on Ühendriikide dollar jätkamas enda üha pikenevat odavnemist nii euro kui ka jeeni vastu. Esmaspäeva hommikul saavutas dollar viimase 15 aasta madalaima taseme jeeni vastu ning paljude analüütikute ennustatud Jaapani keskpanga teine interventsioon on seni tulemata. Nõrk dollar on kaasa toonud toorainete hinnaralli. Kulla hind jätkas kallinemist, tõustes 1,08%, 1344 dollarile untsist. Barrel toornaftat kallines ligi 0,6%, ületades taas 82 dollari piiri. Suurem USD/JPY 100 96 92 88 84 PÄEVA TEGIJA 80 11 01 03 05 07 80,61 USD/JPY -12,5% 09 dollari aastane muutus osa tooraineid New Yorgi kaubabörsil jätkasid lahja dollari toel kallinemist. G20 riikide finantsjuhtide koosolek on jaganud ka analüütikud kahte leeri, kus ühed loodavad vastu võetud otsustest stabiilsust valuutaturgudel ning teised omakorda leiavad, et valuutasõda pole kaugeltki veel läbi. On tekkinud lootus, et G20 tippkohtumise järel lõpetavad suurriigid odava valuuta tagaajamise, mis peaks lisama kindlust turgudele üle maailma, ütles IG Marketsi analüütik Chris Weston Bloombergile. Samas leiab UniCrediti valuutastrateegia osakonna direktor Roberto Mialich, et tegu on kõigest hapra vaherahuga. Valuutasõda ei ole läbi, ütles ta. Ülivaba rahanduspoliitika väljavaade ei kuuluta head dollarile, mis parimal juhul suudab enda nõrka taset lühiajaliselt säilitada. Paistab, et esialgu on vaherahu saavutatud, kuid see ei pruugi osutuda elujõuliseks. Suure tõenäosusega jätkub dollari odavnemine, sest tippkohtumine ei peata veel USA Föderaalreservi rahatrükimasinaid, mis majanduse elavdamise nimel on üha hoogsamalt asunud dollareid trükkima. Seni kuni dollar odavneb, kallinevad suure tõenäosusega ka toorainete hinnad, mistõttu tasub investoritel enda positsioonid üle vaadata. Koolitaja on SILVA LAIUS, rahvusvaheliselt sertifitseeritud FranklinCovey konsultant ÄRIPÄEVA KOOLITUS- JA KONVERENTSIKESKUS KORRALDAB 17. novembril KOOLITUSE: VÄGA EFEKTIIVSE INIMESE ENESEJUHTIMINE Mis võidab rohkem aega, kui võtab? Koolitus annab: oskuse luua ja hoida dünaamilist tasakaalu eri kohustuste vahel, et tunda suuremat sisemist rahulolu oskuse eristada olulist ja pakilist oma töös, mõtestada tegevusi ja suhteid lähtuvalt nende olulisusest oskuse, mis võimaldab planeerida, delegeerida ja keskenduda tööalastele prioriteetidele, tegeleda efektiivselt vahelesegamiste, ootamatuste ja kriisidega oskuse analüüsida iseenda, oma tiimi või firma tööaja kasutamist Ajamaatriksi abil, et parandada tulemuste saavutamise võimet Täpsemat kava vaata aadressil www.koolitus.aripaev.ee Koolituse hind on 3900 krooni (+ km). Info ja registreerimine aadressil koolituskeskus@aripaev.ee või telefonil 667 0413. WWW.KOOLITUS.ARIPAEV.EE