LHV Pensionifond L. Majandusaasta aruanne 2010

Transcription

1 LHV Pensionifond L Majandusaasta aruanne 2010

2 LHV Pensionifond L Majandusaasta aruanne Fondi nimi Fondi liik Fondijuht LHV Pensionifond L Lepinguline fond Andres Viisemann Põhitegevusala Kohustusliku pensionifondi varade investeerimine, EMTAK Juriidiline aadress Tartu mnt. 2, Tallinn Telefon (372) Faks (372) Fondivalitseja Fondivalitseja äriregistri number AS LHV Varahaldus Fondivalitseja juhataja Mihkel Oja Audiitor AS PricewaterhouseCoopers Majandusaasta aruanne sisaldab fondi tegevusaruannet, raamatupidamise aastaaruannet ning sõltumatu vandeaudiitori aruannet. 2

3 Sisukord TEGEVUSARUANNE Fondivalitseja juhatuse allkirjad LHV Pensionifond L 2010.a. majandusaasta aruandele... 5 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE... 6 Bilanss... 6 Tulude ja kulude aruanne... 7 Vara liikumise aruanne... 8 Fondi investeeringute aruanne seisuga Fondi investeeringute aruanne seisuga Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Lisa 2 Vahendustasude aruanne Lisa 3 Fondi puhasväärtuse võrdlusaruanne Lisa 4 Tuletisinstrumendid Lisa 5 Viitlaekumised Lisa 6 Seotud osapooled Lisa 7 Investeeringute kajastamine Lisa 8 Bilansivälised nõuded Lisa 9 Bilansipäevajärgsed sündmused SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE

4 TEGEVUSARUANNE 2010 LHV Pensionifond L on kohustusliku kogumispensioni fond ehk teise samba pensionifond. Fondi investeerimispoliitika põhiprintsiip on osakuomanike sissemaksete väärtuse pikaajaline maksimaalne kasvatamine läbi fondi investeeringute hajutamise erinevate varaklasside ja maailma turgude vahel. Investeeringute geograafilisel jaotamisel lähtutakse peamiselt turgude suurusest ja arengutasemest, s.t. suurem osa fondi varadest paigutatakse suurtele ja arenenud (eelkõige Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikide ning Ameerika Ühendriikide, Austraalia, Jaapani, Kanada, Šveitsi ja Uus-Meremaa) turgudele. Aktsiate ja aktsiatesse investeerivate fondide maksimaalne osakaal fondi varade turuväärtusest on 50% aasta oli finantsturgude jaoks keerulina aasta, samas pakkusid turud häid tootlusi. Paralleelselt Eesti liikumisega eurotsooni liikmestaatuse suunas ilmnesid viimases üha suuremad probleemid mõnede liikmesriikide võlakoormusega. Sellest tulenevalt kujunes ka aasta tähelepanuväärsemaiks sündmuste jadaks üha langevad Lõuna-Euroopa riikide ja Iirimaa võlakirjade hinnad ning koos sellega spekulatsioonid rahvusvahelise abi kohta nimetatud valitsustele. Aasta lõpuks olid nii Kreeka kui Iirimaa pidanud vastu võtma IMF ja tugevamata euroala liikmesriikide poolse abipaketi. Euroopa tuumikriikide ja USA majandused näitasid seevastu osalt keskpankade jätkuvate toetusmeetmete abil kasvu, mis andis aluse ka sealsete aktsiaturgude tõusule. LHV Pensionifond L saavutas kõrgema tootluse hoidudes euroala valitsuse võlakirjadest ja eelistades selle asemel ettevõtete ning arenevate riikide võlakirju. Aktsiainvesteeringutest suurendasime aasta jooksul järjekindlalt Baltikumi investeeringuid ja kuigi olime muu maailma aktsiates suurema osa aastast alakaalus, tagas kõrge tootluse tehtud investeeringute keskmisest märgatavalt kõrgem tulemus. Fondi osaku väärtus tõusis aasta jooksul 16,11%, millega edestati kõiki teisi teise samba pensionifonde. Samuti on fondiosaku puhasväärtus kõrgeim kõikide teise samba fondide seas, mis tähendab, et alates kohustusliku kogumispensioni süsteemi loomisest aasta suvel on LHV Pensionifond L olnud kõige edukam teise samba fond. Progressiivsete fondide võrdlus * NAV NAV Osaku puhasväärtuse kasv LHV Pensionifond L 17,66 20,51 16,11% LHV Pensionifond XL 15,18 17,60 15,94% ERGO Pensionifond 2P2 15,20 17,33 14,00% Nordea Pensionifond A 12,43 13,78 10,85% Swedbank Pensionifond K3 13,50 14,91 10,40% Sampo Pension 50 15,46 17,05 10,26% SEB Progressiivne 13,43 14,68 9,27% * Põhineb Pensionikeskuse ( andmetel. Fondi tingimused muutusid alates 1. jaanuarist a. seoses euro kasutuselevõtuga. Fondi varade maht kasvas aastaga 501 miljoni pealt 802 miljoni krooni peale ning aasta alguses 1,1 miljardi krooni (70 miljoni euro) peale. 4

5 Fondivalitseja juhatuse allkirjad LHV Pensionifond L 2010.a. majandusaasta aruandele Fondivalitseja AS LHV Varahaldus juhatus on koostanud LHV Pensionifond L 2010.a. majandusaasta aruande, mis koosneb tegevusaruandest, raamatupidamise aastaaruandest ja sõltumatu vandeaudiitori aruandest. Fondivalitseja juhatus: Mihkel Oja Juhatuse liige Kerli Lõhmus Juhatuse liige Tallinn,

6 RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE Bilanss (Eesti kroonides) Aktiva Lisa Väärtpaberid Võlakirjad Aktsiad Fondiosakud Tuletisinstrumendid Hoiused Raha ja raha ekvivalendid Tähtajalised hoiused Muud varad Viitlaekumised Aktiva kokku Passiva Kohustused Võlgnevus fondivalitsejale Võlgnevus depoopangale Kohustus väärtpaberite ostuks Kohustused kokku Fondi puhasväärtus Passiva kokku Lisad lehekülgedel 17 kuni 21 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 6

7 Tulude ja kulude aruanne (Eesti kroonides) Lisa Netotulem investeeringutelt Võlakirjadelt Aktsiatelt Fondiosakutelt Tuletisinstrumentidelt Hoiustelt Muud tulud Kasum valuutakursi muutusest Tulud kokku Tegevuskulud Valitsemistasud Tehingutasud Muud tegevuskulud Muud kulud Intressikulud Kahjum valuutakursi muutusest Kulud kokku Fondi tulem Lisad lehekülgedel 17 kuni 21 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 7

8 Vara liikumise aruanne (Eesti kroonides) Lisa Fondi vara puhasväärtus aruandeperioodi algul Osakute märkimisel laekunud raha Osakute lunastamisel tasutud raha Fondi tulem Fondi vara puhasväärtus aruandeperioodi lõpus Ringluses olevate osakute arv aruandeperioodi lõpus Osaku puhasväärtus aruandeperioodi lõpus 3 20,52 17,65 Lisad lehekülgedel 17 kuni 21 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 8

9 Fondi investeeringute aruanne seisuga (Eesti kroonides) Emitent Asukohariik Nimiväärtus Lõpptähtaeg Intress Kogus Keskmine soetushind Valuuta Soetusmaksumus kokku EEK Ühiku turuhind Turuväärtus EEK Osakaal fondi aktivate turuväärtusest 1. Väärtpaberid ,92% Võlakirjad ,50% Metro Capital Eesti ,00 EEK , ,13% Metro Capital Eesti ,00 EEK , ,61% Eesti Energia Eesti ,50% ,61 EUR , ,28% Leedu valitsus Leedu ,85% ,61 EUR , ,62% Leedu valitsus Leedu ,95% ,60 EUR , ,33% Leedu valitsus Leedu ,38% ,52 EUR , ,28% Leedu valitsus Leedu ,95% ,12 EUR , ,47% Bank Citadele Läti ,63% ,96 EUR , ,66% Varssavi kohalik omavalitsus Poola ,88% ,72 EUR , ,17% Swedbank AB Rootsi ,38% ,27 EUR , ,64% SEB AB Rootsi ,25% ,03 EUR , ,21% Swedbank AB Rootsi ,57% ,71 EUR , ,75% Goldman Sachs USA ,50% ,93 EUR , ,20% Morgan Stanley USA ,50% ,37 EUR , ,25% BP Capital Markets USA ,25% ,04 USD , ,54% Sberbank Venemaa ,46% ,15 USD , ,62% Gazprom OAO Venemaa ,88% ,12 EUR , ,70% Bank Saint Petersburg Venemaa ,50% ,11 USD , ,76% Gazprom OAO Venemaa ,03% ,68 EUR , ,34% Bank of Moscow Venemaa ,34% ,80 USD , ,96% Lisad lehekülgedel 17 kuni 21 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 9

10 Emitent Asukohariik Kogus Keskmine soetushind Valuuta Soetusmaksumus kokku EEK Ühiku turuhind Turuväärtus EEK Osakaal fondi aktivate turuväärtusest Aktsiad ,17% Olympic Entertainment Group Eesti ,05 EUR , ,81% Silvano Fashion Gruop Eesti ,65 EUR , ,06% Tallink Grupp Eesti ,50 EUR , ,64% Ekspress Grupp Eesti ,38 EUR , ,36% Premia Foods Eesti ,92 EUR , ,85% Tallinna Kaubamaja Eesti ,86 EUR , ,62% Telefonica SA Hispaania ,16 EUR , ,63% Fiat Itaalia ,98 EUR , ,71% Prekybos AB Apranga PVA Leedu ,12 EUR , ,34% Linas Agro Leedu ,58 EUR , ,93% Latvian Shipping Company Läti ,60 LVL , ,36% Olainfarm Läti ,53 LVL , ,69% Grindeks Läti ,52 LVL , ,90% France Telecom SA Prantsusmaa ,82 EUR , ,64% Investor AB B-aktsia Rootsi ,90 SEK , ,50% AstraZeneca PLC Suurbritannia ,59 SEK , ,56% Xstrata Suurbritannia ,85 GBP , ,48% Roche Holdings Tšehhi ,78 CHF , ,51% Vimpelcom Ltd ADR USA ,50 USD , ,43% Mobile Telesystems - SP ADR USA ,49 USD , ,26% Intel Corporation USA ,98 USD , ,49% Bank Saint Petersburg Venemaa ,42 USD , ,70% Sistema Venemaa ,90 USD , ,23% Lukoil ADR Venemaa ,40 USD , ,46% Lisad lehekülgedel 17 kuni 21 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 10

11 Emitent Asukohariik Kogus Keskmine soetushind Valuuta Soetusmaksumus kokku EEK Ühiku turuhind Turuväärtus EEK Osakaal fondi aktivate turuväärtusest Fondiosakud ,97% LHV Pärsia Lahe Fond B - osak Eesti ,13 EEK , ,36% Lithuania SME Fund KŪB Leedu ,58 EUR , ,00% JPMF Japan Small Cap Fund Luxemburg ,10 USD , ,30% Pictet Water P Cap Luxemburg ,03 EUR , ,06% Invesco Asian Infrastructure Acc Luxemburg ,22 EUR , ,36% T.Rowe Price Euro Corp Bond Acc Luxemburg ,19 EUR , ,08% Pictet Asian Local Currency Debt Luxemburg ,02 EUR , ,78% BaltCap Latvia Venture Capital Fund K.S. Läti ,77 EUR , ,07% East Capital Explorer AB Rootsi ,60 SEK , ,83% ishares STOXX Europe 600 Oil Gas Saksamaa ,83 EUR , ,59% Malaysia Fund Inc USA ,26 USD , ,00% Aberdeen Emerging Markets Telec USA ,72 USD , ,27% Morgan Stanley Frontier Emerging Markets Fund, Inc. USA ,04 USD , ,05% Greater China Fund, Inc. USA ,50 USD , ,56% Market Vectors Poland ETF USA ,83 USD , ,48% Market Vector Vietnam ETF USA ,35 USD , ,92% Japan Equity Fund Inc. USA ,35 USD , ,33% Market Vectors Russia ETF Trust USA ,82 USD , ,58% ishares MSCI Brazil USA ,14 USD , ,11% AllianceBernstein Global High Income Fund, Inc. USA ,03 USD , ,04% Morgan Stanley Emerging Markets Domestic Debt Fund, Inc. USA ,06 USD , ,95% West Asset Emerging Markets Debt USA ,24 USD , ,93% Morgan Stanley Emerging Markets Debt USA ,59 USD , ,51% Invesco Van Kampen Bond Fund USA ,51 USD , ,78% Lisad lehekülgedel 17 kuni 21 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 11

12 Emitent Asukohariik Nimiväärtus Lõpptähtaeg Intress Valuuta Ühiku turuhind Turuväärtus EEK Osakaal fondi aktivate turuväärtusest Tuletisinstrumendid (lisa 4) ,27% Nordea Pank Eesti EUR USD ,00% Swedbank Eesti USD EUR ,09% Swedbank Eesti USD EUR ,18% 2. Hoiused ,85% Arvelduskontod Swedbank Eesti 0,05-1,45% EEK ,07% Swedbank Eesti 0,10-0,41% EUR ,35% Swedbank Eesti 0,20% LVL ,01% Swedbank Eesti USD ,39% Tähtajalised hoiused Nordea Pank Eesti EUR ,60% EUR ,02% 3. Muud varad (lisa 5) ,23% Laekumata dividendid ,07% Muud nõuded ,17% VARAD KOKKU ,00% Lisad lehekülgedel 17 kuni 21 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 12

13 Fondi investeeringute aruanne seisuga (Eesti kroonides) Emitent Asukohariik Nimiväärtus Lõpptähtaeg Intress Kogus Keskmine soetushind Valuuta Soetusmaksumus kokku EEK Ühiku turuhind Turuväärtus EEK Osakaal fondi aktivate turuväärtusest 1. Väärtpaberid ,87% Võlakirjad ,48% LHV Ilmarise Kinnisvara Eesti ,80% ,00 EEK , ,09% Metro Capital Eesti ,00 EEK , ,07% Metro Capital Eesti ,00 EEK , ,63% Eesti Energia Eesti ,50% ,85 EUR , ,91% Snoras Bankas Leedu ,00% ,85 EUR , ,81% Leedu valitsus Leedu ,50% ,34 EUR , ,98% Leedu valitsus Leedu ,95% ,60 EUR , ,16% Leedu valitsus Leedu ,85% ,61 EUR , ,30% Leedu valitsus Leedu ,38% ,20 EUR , ,70% Parex Pank Läti ,63% ,18 EUR , ,46% Poola valitsus Poola ,88% ,68 EUR , ,02% Varssavi kohalik omavalitsus Poola ,88% ,69 EUR , ,85% Swedbank AB Rootsi ,38% ,45 EUR , ,89% SEB AB Rootsi ,25% ,03 EUR , ,92% Rumeenia valitsus Rumeenia ,50% ,53 EUR , ,81% Luottotalo Fenno OY Soome ,77% ,00 EUR , ,26% Luottotalo Fenno OY Soome ,00% ,00 EUR , ,66% Sampo OYJ Soome ,34% ,82 EUR , ,92% Goldman Sachs USA ,50% ,93 EUR , ,54% Morgan Stanley USA ,50% ,37 EUR , ,61% Sberbank Venemaa ,46% ,15 USD , ,91% Gazprom OAO Venemaa ,88% ,12 EUR , ,08% Bank Saint Petersburg Venemaa ,50% ,34 USD , ,85% Gazprom OAO Venemaa ,03% ,68 EUR , ,08% Lisad lehekülgedel 17 kuni 21 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 13

14 Emitent Asukohariik Kogus Keskmine soetushind Valuuta Soetusmaksumus kokku EEK Ühiku turuhind Turuväärtus EEK Osakaal fondi aktivate turuväärtusest Aktsiad ,80% Tallinna Vesi Eesti ,82 EEK , ,27% Olympic Entertainment Group Eesti ,60 EEK , ,51% Silvano Fashion Group Eesti ,70 EEK , ,19% Tallink Grupp Eesti ,95 EEK , ,48% Telefonica SA Hispaania ,22 EUR , ,07% Leedu Telekom Leedu ,77 LTL , ,71% Prekybos AB Apranga PVA Leedu ,35 LTL , ,15% ishares DAX DE Luksemburg ,26 EUR , ,55% Latvian Shipping Company Läti ,17 LVL , ,12% Venspils Nafta Läti ,72 LVL , ,36% France Telecom SA Prantsusmaa ,24 EUR , ,49% Svenska Cellulosa AB Rootsi ,25 SEK , ,40% Siemens AG Saksamaa ,40 EUR , ,11% Deutsche Boerse AG Saksamaa ,60 EUR , ,39% Sampo A-aktsia Soome ,52 EUR , ,67% Diageo PLC Suurbritannia ,60 GBP , ,06% Chesapeake Energy Inc USA ,47 USD , ,38% Procter Gamble Co. USA ,85 USD , ,44% CVS Caremark Corporation USA ,20 USD , ,44% Lisad lehekülgedel 17 kuni 21 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 14

15 Emitent Asukohariik Kogus Keskmine soetushind Valuuta Soetusmaksumus kokku EEK Ühiku turuhind Turuväärtus EEK Osakaal fondi aktivate turuväärtusest Fondiosakud ,78% LHV Pärsia Lahe Fond B - osak Eesti ,13 EEK , ,48% JP Morgan Fleming Japan Small Cap Fund Luxemburg ,10 USD , ,44% Pictet Water P Cap Luxemburg ,90 EUR , ,39% Invesco Asian Infrastructure Acc Luxemburg ,22 EUR , ,46% T.Rowe Price Euro Corp Bond Acc Luxemburg ,19 EUR , ,66% East Capital Explorer AB Rootsi ,60 SEK , ,92% ishares MSCI Taiwan Index Fund USA ,40 USD , ,41% Malaysia Fund Inc USA ,26 USD , ,00% Emerging Markets Telecom Fund USA ,72 USD , ,35% Aberdeen Australia Equity Fund USA ,85 USD , ,45% ishares MSCI Singapore USA ,75 USD , ,02% ishares MSCI South Korea Index USA ,64 USD , ,13% Morgan Stanley Emerging Markets Fund USA ,95 USD , ,05% Lisad lehekülgedel 17 kuni 21 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 15

16 Emitent Asukohariik Nimiväärtus Lõpptähtaeg Intress Valuuta Ühiku turuhind Turuväärtus EEK Osakaal fondi aktivate turuväärtusest Tuletisinstrumendid (lisa 4) ,19% LHV Pank Eesti EUR USD ,19% 2. Hoiused ,06% Arvelduskontod Swedbank Eesti 0,20-5,80% EEK ,17% Swedbank Eesti 0,20% LVL ,00% Swedbank Eesti 0,10-0,20% LTL ,00% Swedbank Eesti 0,10-0,20% SEK ,00% Swedbank Eesti 0,14-2,13% EUR ,34% Swedbank Eesti 0,19-0,85% USD ,55% 3. Muud varad (lisa 5) ,07% Laekumata dividendid ,07% VARAD KOKKU ,00% Lisad lehekülgedel 17 kuni 21 on raamatupidamise aastaaruande lahutamatud osad. 16

17 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Aastaaruande koostamisel kasutatud arvestusmeetodid ja hindamisalused Üldpõhimõtted LHV Pensionifond L raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas EV raamatupidamise seaduses investeerimisfondidele kehtivate nõuetega, Investeerimisfondide seaduses investeerimisfondidele kehtivate nõuetega ja rahandusministri vastavate määrustega ning lähtudes raamatupidamise üldtunnustatud põhimõtetest ja headest tavadest. Koostatud raamatupidamise aruanne kajastab fondi majandustegevust perioodil kuni Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud Eesti kroonides. Käesolev raamatupidamise aastaaruanne on juhatuse poolt heaks kiidetud 08. aprillil 2011.a. Välisvaluutapõhised tehingud Välisvaluutadeks on loetud kõik teised valuutad peale Eesti krooni. Välis fikseeritud varad ja kohustused bilansipäeval on ümber hinnatud Eesti kroonidesse võttes aluseks depoopanga Swedbank poolt hindamishetkel kehtivad ülekandevaluuta ostukursid. Välisvaluutatehingutest saadud kasumid ja kahjumid on tulude ja kulude aruandes kajastatud periooditulu ja kuluna. Fondi investeeringute kajastamise põhimõtted Hoiuste all kajastatakse fondi arvelduskontode jääke ning tähtajalisi deposiite. Hoiuste tekkepõhiselt arvestatud, kuid laekumata intressid kajastatakse koos hoiuse põhiosaga. Väärtpaberitena käsitletakse aruandes investeerimisfondide seaduses nimetatud väärtpabereid, milleks on aktsiad, fondiosakud, võlakirjad. Väärtpaberid võetakse arvele tehingupäeval soetusmaksumuses, mis sisaldab ka otseseid tehingukulusid (komisjonitasud). Investeeringute väärtuse hindamisel lähtutakse konservatiivsuse printsiibist. Investeerimisfond hindab igapäevaselt oma varasid ja kohustusi ümber turuhinda. Ümberhindluse tulemusena tekkivad realiseerumata kasumid ja kahjumid kajastatakse tulude/kulude aruandes kirje Netotulem investeeringutelt koosseisus vastaval real. Väärtpaberite realiseerimisel tekkinud kasumid/kahjumid arvestatakse FIFO meetodi alusel ning kajastuvad tulude/kulude aruandes kirje Netotulem investeeringutelt koosseisus. Väärtpaberibörsidel noteeritud väärtpaberite turuväärtuse hindamisel lähtutakse bilansipäeva lõpu sulgemishinnast. Börsidel noteerimata väärtpaberite turuhinna määramisel lähtutakse nende teadaolevast viimasest tehinguhinnast, parimast teadaolevast ostuhinnast või soetamismaksumusest või alternatiivselt korrigeeritakse nende soetusväärtust nii, et väärtpaberite väärtus vastaks võimalikult täpselt tõenäolisele müügihinnale. Kui ei ole võimalik usaldusväärselt määrata turuhinda, siis kajastatakse investeeringud aktsiatesse soetusmaksumuses. Fondi varasse kuuluva investeerimisfondi osaku või aktsia väärtuseks on selle viimane teadaolev puhasväärtus või tagasivõtmishind, kui tehing reaalselt toimuks tagasivõtmishinnaga, mis on puhasväärtusest madalam. Juhul kui puhasväärtus või tagasivõtmishind ei ole kättesaadav, on osaku või aktsia väärtuseks selle viimane avaldatud puhasväärtus või tagasivõtmishind. Kui on tegemist nn intressi maksva lepingulise investeerimisfondi osakuga, mille osaku puhasväärtust hoitakse üldjuhul konstantsena, siis kajastatakse selle fondi osakute kohta arvestatud ja väljamaksmisele kuuluv tulu igapäevaselt fondi tulu või kuluna. Võlakirjad ning muud rahaturuinstrumendid hinnatakse vastavalt turuväärtusele. Aluseks võetakse hinnad, millega instrumendid on kaubeldavad börsidel ning teistel rahvusvaheliselt tunnustatud väärtpaberiturgudel. Ostu- ja müüginoteeringute arvestamisel lähtutakse vähemalt kahe turutegija hindadest. Võlakirjad, mis on küll noteeritud börsil, kuid millega aktiivne kauplemine puudub, on hinnatud hetkel turul võimaliku realiseerimishinna järgi. Võlakirja turuhind sisaldab ka kogunenud intressi. Kui ei ole võimalik usaldusväärselt määrata realiseerimishinda, siis hinnatakse võlakirju korrigeeritud soetusmaksumuses lähtudes sisemisest intressimäärast. 17

18 Dividendid Dividendid võetakse arvele esimesel päeval, mil aktsia kaupleb ilma dividendita (Ex-dividends date), arvestades välja kuulutatud dividendimäära, fondi poolt omatavate aktsiate arvu aktsionäride nimekirja fikseerimise päeval ning rakendatavat maksumäära. Dividendid eemaldatakse aktivatest vastava rahasumma laekumisel fondi. Enammakstud maksud dividendidelt jäetakse aktivatena üles, kuni summad laekuvad fondi. Viitlaekumised Viitlaekumiste all kajastatakse üldiselt dividendinõuded (vt arvestuspõhimõte "Dividendid"), tekkepõhiselt arvestatud, kuid laekumata tulud, sh intressid ja intressi iseloomuga nõuded ning müügitehingud, mille väärtuspäev on hiljem kui bilansipäev. Tuletisinstrumendid Tuletisinstrumendid (forward- või swapilepingud) kajastatakse bilansis nende õiglases väärtuses. Kasumid ning kahjumid tuletisinstrumentidelt kajastatakse tulude-kulude aruandes periooditulu ning -kuluna. Investeerimisfondi puhasväärtuse arvutamine Fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks lähtudes investeerimisfondide seadusest, Rahandusministri kehtestatud Investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korrast, AS LHV Varahaldus (fondivalitseja) sisemistest protseduurireeglitest ja Fondi tingimustest. Fondi vara puhasväärtuse (NAV) määramiseks arvutatakse välja fondi koguvarade turuväärtus ning lahutatakse sellest Fondi kohustused. Osaku puhasväärtus saadakse kogupuhasväärtuse jagamisel ringluses olevate osakute arvuga. Tulud ja kulud Tulud ja kulud on kirjendatud tekkepõhise arvestusprintsiibi alusel. Intressitulu ja dividenditulu kajastatakse siis, kui tulu laekumine on tõenäoline ja tulu suurust on võimalik usaldusväärselt hinnata. Intressitulu kajastatakse kasutades vara sisemist intressimäära. Dividenditulu kajastatakse siis, kui omanikul on tekkinud seaduslik õigus nende saamiseks. Valitsemistasu Valitsemistasu on fondivalitsejale makstav tasu Fondi valitsemise eest. Valitsemistasu määr on 2% aastas Fondi varade turuväärtusest. Valitsemistasu määra vähendatakse sõltuvalt Fondi varade turuväärtusest vastavalt investeerimisfondide seaduse 151 lõikele 5 ning Rahandusministri 31. detsembri a määrusele nr 66. Valitsemistasu arvestatakse Fondi varade puhasväärtusest maha igapäevaselt ning makstakse välja hiljemalt aruandekuule järgneva kuu viimasel pangapäeval. Tehingutasud Tulude-kulude aruandes on tehingutasude all kajastatud fondi arvel tehtavate tehingutega vahetult seotud ülekandekulud ja teenustasud. Osakute märkimine Osakute märkimine toimub vastavalt fondi emissiooniprospektis kirjeldatud tingimustele. Alates 1. juunist 2009 kuni aasta lõpuni peatati maksed pensionifondidesse. Kuni 30.novembrini 2009 oli II sambaga liitunutel võimalik esitada avaldus jätkamaks 2010.aastast II samba makseid vabatahtlikult. Isikutel, kes avaldust ei esitanud, olid II samba maksed peatatud ka 2010.aastal, taastudes 2011.aastast 50% ulatuses ning jätkudes aastast 2012 tavapärase süsteemi alusel. Isikutele, kes jätkasid vabatahtlikult 2% maksmist II sambasse, on järgmisel neljal aastal (2014 kuni 2017) riigi panus varasema 4% asemel 6%. 18

19 Osakute vahetamised, väljamaksed osakuomanikele, märkimis- ja tagasivõtmistasu Osakuomanikul on õigus vahetada Osakud teise kohustusliku pensionifondi osakute vastu, kui Osakuomanikule kuulub vähemalt 500 Osakut ja vahetamine ei ole õigusaktide alusel keelatud. Pensionifondi vahetamisel Osakuomanikule väljamakseid ei tehta. Osakute vahetamisel makstakse Osakuomaniku arvel tagasivõtmistasu. Väljamaksed pensionifondist toimuvad vastavalt kogumispensionide seaduse 2. peatüki 8. jaos sätestatule. Osakuomanikul tekib õigus kohustusliku kogumispensioni väljamaksetele vanaduspensioniikka jõudmisest arvates. Sõltuvalt kogutud osakute väärtusest on osakuomanikul õigus sõlmida kogumispensioni saamiseks kindlustusandjaga pensionileping, leppida pensionifondivalitsejaga kokku fondipension või taotleda ühekordset väljamakset pensionifondist. Aastast 2010 ei võta fondivalitseja osakute väljalaskmisel väljalasketasu. Osakute tagasivõtmistasu piirmäär on 1% osaku puhasväärtusest ning kuulub fondivalitsejale tasumisele osaku lunastatud osakuomaniku arvelt. Osaku tagasivõtmistasu ei võeta, kui osakuomanik on riikliku pensionikindlustuse seaduses sätestatud vanaduspensionieas või osakuomanikul on sellesse ikka jõudmiseni jäänud viis aastat või vähem, samuti ei võeta osaku tagasivõtmistasu siis, kui osakuid vahetatakse fondivalitseja poolt valitsetava teise fondi osakute vastu. Finantskohustused Kõik finantskohustused (võlad fondivalitsejale ja depoopangale, viitvõlad) võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, mis sisaldab ka kõiki soetamisega otseselt kaasnevaid kulutusi. Edasine kajastamine toimub korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil (v.a edasimüügi eesmärgil soetatud finantskohustused ning negatiivse õiglase väärtusega tuletisinstrumendid, mida kajastatakse nende õiglases väärtuses). Lühiajaliste finantskohustuste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nende nominaalväärtusega, mistõttu lühiajalisi finantskohustusi kajastatakse bilansis maksmisele kuuluvas summas. Finantskohustus liigitatakse lühiajaliseks, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Lisa 2 Vahendustasude aruanne Vahendustasud 2010 Vahendaja: Swedbank Tallinna Börsil kaubeldavate väärtpaberite ostmisel või müümisel makstud maakleritasud Teiste Eestis kaubeldavate väärtpaberite ostmisel makstud tasud Teiste riikide börsidel või börsiväliselt kaubeldavate väärtpaberite ostmisel makstud tasud Tehingute arv Kokku Tehingute maht Vahendustasude summa Kaalutud keskmine tasu % 0,001% 0,004% 0,114% 0,098% Vahendustasud summas krooni on kajastatud aruandeperioodi tegevuskuludes vastavalt depoopanga poolt kord kuus esitatavatele arvetele ja krooni on vahendaja poolt tehingu toimumise hetkel võetud tasud ning kajastatud seetõttu väärtpaberite soetushinna koosseisus. 19

20 Vahendustasud 2009 Vahendaja: Swedbank Tallinna Börsil kaubeldavate väärtpaberite ostmisel või müümisel makstud maakleritasud Teiste Eestis kaubeldavate väärtpaberite ostmisel makstud tasud Teiste riikide börsidel või börsiväliselt kaubeldavate väärtpaberite ostmisel makstud tasud Tehingute arv Kokku Tehingute maht Vahendustasude summa Kaalutud keskmine tasu % 0,001% 0,005% 0,110% 0,099% Vahendustasud summas krooni on kajastatud aruandeperioodi tegevuskuludes vastavalt depoopanga poolt kord kuus esitatavatele arvetele ja krooni on vahendaja poolt tehingu toimumise hetkel võetud tasud ning kajastatud seetõttu väärtpaberite soetushinna koosseisus. Lisa 3 Fondi puhasväärtuse võrdlusaruanne tegevuse algus: juuni 2002 a. Fondi puhasväärtus Osaku puhasväärtus , , , , , , , , ,52 Käesolevas aruandes toodud NAV erinevus esialgsest avaldatud NAV st on peamiselt seotud aruande koostamise ajaks saadud täiendava informatsiooni arvesse võtmisega investeeringute hindamisel. Lisa 4 Tuletisinstrumendid Seisuga Instrumendi Instrumendi Alusvara Tehingu Täitmishind Turuväärtus EEK liik väljaandja nimetus ja täitmise kogus aeg ühikule kokku ühikule kokku EEK Valuutaforward Swedbank USD , EUR 0, Valuutaforward Swedbank USD , EUR 0, Valuutaforward Nordea Pank EUR , USD 0, KOKKU Tuletisinstrumendi väljaandja AS Swedbank omakapital seisuga oli 28 miljardit krooni ja Nordea Bank AB omakapital seisuga oli 25 miljardit eurot vastavalt avaldatud 2010.a. majandusaasta aruannetele. 20

21 Seisuga Instrumendi Instrumendi Alusvara Tehingu Täitmishind Turuväärtus EEK liik väljaandja nimetus ja täitmise kogus aeg ühikule kokku ühikule kokku EEK Valuutaforward LHV Pank EUR , USD -0, KOKKU Tuletisinstrumendi väljaandja omakapital seisuga oli 103 miljonit krooni vastavalt avaldatud auditeeritud 2009.a. majandusaasta aruandele. Lisa 5 Viitlaekumised Viitlaekumistena on kajastatud laekumata dividendide nõuded summas krooni ( : krooni) ja laekumata raha väärtpaberite müügist summas krooni. Kõik nõuded on käesoleva aruande koostamise ajaks täies ulatuses laekunud. Lisa 6 Seotud osapooled Seotud osapoolteks käesoleva aruande mõistes loetakse fondivalitsejat AS LHV Varahaldus ning teisi fondivalitseja poolt valitsetavaid investeerimis- ja pensionifonde ning fondivalitsejaga samasse konsolideerimisgruppi kuuluvaid ettevõtteid. LHV Pensionifond L maksab igakuiselt valitsemistasu fondivalitsejale aastal moodustasid tasud kokku krooni, võlgnevus bilansipäeva seisuga on krooni aastal moodustasid tasud kokku krooni, võlgnevus bilansipäeva seisuga oli krooni. Fondivalitseja poolt valitsetavate teiste fondidega tehtud tehingud on olnud turutingimustel ning vahendustasusid nende tehingute eest ei ole võetud ega makstud. Lisa 7 Investeeringute kajastamine aastal on kõik investeeringud kajastatud õiglases väärtuses ja turuhinnas lähtudes aktiivse turu noteeringutest aastal rakendati turunoteeringu puudumisel või turul vähese likviidsusega võlakirjade ja aktsiate puhul diskonteeritud rahavoogude hindamismeetodit. Korrigeeritud soetusmaksumuses kajastatud võlakirjad olid kogusummas krooni ning kõik ülejäänud fondi investeeringud olid kajastatud õiglases väärtuses. Lisa 8 Bilansivälised nõuded LHV Pensionifond L on investeerinud AS 3S Estonia (endise nimega Versio Holding) võlakirjadesse. Seoses emitendi majandusseisu halvenemisega loovutas LHV L 2008.a oma Versio Holding võlakirjad AS-ile LHV Pank (endise nimega AS Lõhmus, Haavel & Viisemann), kes tegutseb võlakirjaemissiooni tagatisagendina, et oleks võimalik osaleda ja tulu saada emitendi võlakohustuste tagamiseks seatud pantide realiseerimisest. Arvestades investorite huve sõlmis AS LHV Pank 3S Estonia AS-ga kaks võlakirjade müügilepingut. Antud nõuete laekumist hindab juhatus ebatõenäoliseks ja seetõttu ei ole oodatavaid laekumisi nõuetena näidatud. Lisa 9 Bilansipäevajärgsed sündmused 1. jaanuaril 2011 ühines Eesti Vabariik euroalaga ja võttis rahvusvaluutana kasutusele euro, mis asendas Eesti krooni. Sellest tulenevalt on LHV Pensionifond L arvestusvaluutaks alates aastast euro ning Finantsinspektsiooni esitatavad aastaaruanded ja järgnevate aastate kohta esitatakse eurodes. Võrdlusandmed arvestatakse eurodesse ümber üleminekukursiga 15,6466 EEK/EUR, mis on ühtlasi ka varasematel perioodidel kehtinud fikseeritud vahetuskurss. 21

22 SÕLTUMATU VANDEAUDIITORI ARUANNE LHV Pensionifond L osakuomanikele Oleme auditeerinud kaasnevat AS LHV Varahaldus (fondivalitseja) poolt valitsetava LHV Pensionifond L (fondi) raamatupidamise aastaaruannet, mis sisaldab bilanssi ja investeeringute aruannet seisuga 31. detsember 2010, tulude-kulude aruannet ja vara liikumise aruannet eeltoodud kuupäeval lõppenud majandusaasta kohta, aastaaruande koostamisel kasutatud oluliste arvestuspõhimõtete kokkuvõtet ning muud selgitavat informatsiooni. Fondivalitseja juhatuse kohustused fondi raamatupidamise aastaaruande osas Fondivalitseja juhatus vastutab raamatupidamise aastaaruande koostamise ning õige ja õiglase esitamise eest kooskõlas investeerimisfondide seadusega ja sellise sisekontrolli eest, nagu fondivalitseja juhatus peab vajalikuks, et võimaldada kas pettusest või veast tulenevate oluliste väärkajastamisteta raamatupidamise aastaaruande koostamist. Vandeaudiitori kohustus Meie kohustuseks on avaldada auditi põhjal arvamus raamatupidamise aastaaruande kohta. Viisime auditi läbi kooskõlas rahvusvaheliste auditeerimisstandarditega. Need standardid nõuavad, et me oleme vastavuses eetikanõuetega ning et me planeerime ja viime auditi läbi omandamaks põhjendatud kindlustunnet, et raamatupidamise aastaaruanne ei sisalda olulisi väärkajastamisi. Audit hõlmab raamatupidamise aastaaruandes esitatud arvnäitajate ja avalikustatud informatsiooni kohta auditi tõendusmaterjali kogumiseks vajalike protseduuride läbiviimist. Nende protseduuride hulk ja sisu sõltuvad audiitori otsustustest, sealhulgas hinnangust riskidele, et raamatupidamise aastaaruanne võib sisaldada pettustest või vigadest tulenevaid olulisi väärkajastamisi. Asjakohaste auditi protseduuride kavandamiseks võtab audiitor nende riskihinnangute tegemisel arvesse raamatupidamise aastaaruande koostamiseks ning õigeks ja õiglaseks esitamiseks juurutatud sisekontrollisüsteemi, kuid mitte selleks, et avaldada arvamust sisekontrolli tulemuslikkuse kohta. Audit hõlmab ka kasutatud arvestuspõhimõtete asjakohasuse, fondivalitseja juhatuse poolt tehtud raamatupidamislike hinnangute põhjendatuse ja raamatupidamise aastaaruande üldise esituslaadi hindamist. Usume, et kogutud auditi tõendusmaterjal on piisav ja asjakohane meie arvamuse avaldamiseks. Arvamus Meie arvates kajastab raamatupidamise aastaaruanne olulises osas õigesti ja õiglaselt fondi finantsseisundit seisuga 31. detsember 2010 ning sellel kuupäeval lõppenud majandusaasta finantstulemust ja rahavoogusid kooskõlas investeerimisfondide seadusega. AS PricewaterhouseCoopers Tiit Raimla Erki Mägi Vandeaudiitor, litsents nr 287 Vandeaudiitor, litsents nr aprill 2011 AS PricewaterhouseCoopers, Pärnu mnt 15, Tallinn; tegevusluba nr 6 T: , F: ,