SEATTLE i EESTLASTE. Film Laulev Revolutsioon saab järje! ST. MARTIN S EVE MARKETPLACE. Saturday, October 27, 2012 AND STREET FAIR

Transcription

1 SEATTLE i EESTLASTE No. 427 Oktoober-November 2012 Film Laulev Revolutsioon saab järje! Merit Oviir ST. MARTIN S EVE MARKETPLACE AND STREET FAIR Latvian Hall, rd Ave NE, Seattle. Saturday, October 27, 2012 Doors open at 6:00 pm Program begins at 6:30 pm Proceeds from the event go to our own Baltic Studies Program Endowment Fund. Come in your best St. Martin's Eve or Halloween costume. DETAILS: Admission is $25 per person; $15 for students. Children 10 and under FREE. The admission includes an ethnic dinner of sausages, sauerkraut, potatoes, etc. A no-host bar featuring wine and Baltic beers will be available. Entertainment is a big part of this family-oriented event. There will be games, dancing and a costume contest for kids and adults. (Foto: Postimees ) Eesti taasiseseisvumise lugu jutustanud aastal valminud film Laulev Revolutsioon on saamas peagi järje. Nimelt plaanivad filmi rezissöörid Maureen ja James Tusty oma uues filmis Vastupanu Laulud anda ülevaate laulupidude ajaloost ning täpsemalt võetakse vaatluse alla muusika ja laulmine. Filmi Eestipoolseks produtsendiks on Piret Tibbo- Hudgins, kelle sõnul on Vastupanu Laulud ennekõike dokumentaalfilm rõhuasetusega muusikal ja ajalool. Kunas rezissöörid on ameeriklased, siis jutustatakse lugu kõrvaltvaataja silme läbi. Suur osa tööst filmikaadrite ülesvõtmisel tehti ära aasta laulupeol, kus ka Seatlle i Eesti rahvatantsu grupp Tuhandest Tuulest üles astus. Produtsendi hinnangul peaks film valmima veel selle aastanumbri sees. Laulev Revolutsioon on USA-s jõudnud koolidesse õppevahendiks, kus filmile lisaks on kirjutatud ka metoodikaraamat.

2 LK 2 Pidupäev 21 aastat Eesti Vabariigi taasiseseisvumisest! Merit Oviir Ohtralt turiste Tallinna toonud Kultuuripealinna aasta sai läbi juba aasta detsembriga, kuid üheks selle aasta tippsündmuseks Eesti rahva jaoks oli hoopis Tallinna teletorni taasavamine käesoleva aasta aprilli alguses. Pärast mitmeaastast renoveerimist avati Eesti taasiseseisvumisel strateegiliselt oluline ehitis taas külastajatele. Eesti Vabariigi taasiseseisvumise päeval 20. augustil, mil taasiseseisvumisest möödus 21. aastat, meenutati sündmuseid aastast ning kõigil huvilistel oli võimalus värskelt avatud teletorni perepäeva raames külastada. Neile, kes Eesti taasiseseisvumise ärevat aega omal nahal kogeda said, on pidupäev suure tähendusega ning mälestusi kerkib üles õige värvikaid. Küll aga tänasel päeval keskkooli- ja põhikooliõpilased enam lähiajaloo ärevaid momente niivõrd tähenduslikuks ei pea, kunas sündmusi ei ole kogetud omal nahal ning mälestused ning otsesed seosed puuduvad. Paljud koolinoored, olles sündinud vabas Eesti riigis, õpivad ka lähiajalugu kooliõpikust ning selleks, et sügavamat tähendust ammutada, proovivad ajaloo õpetajad leida viise, kuidas õpilasi suunata oma pereliikmete käest möödunud sündmuste kohta aru pärima. Igaühel meist on rääkida oma lugu, mida põlvest põlve edasi pärandada, et Eesti riigi jaoks olulisi tähtpäevi nende kogu tähendusega südames edasi kanda. Sel aastal Eesti Vabariigi taasiseseisvumise pidulikul vastuvõtul Kadriorus tervitas president Toomas Hendrik Ilves külalisi ja kogu Eesti rahvast kõnega, kus väljendas muret selle üle, kui kiiresti lähimineviku sündmused tükivad unustuste hõlma vajuma. President toonitas, et osalt on hea, kui möödunud sündmused jäävad ajalukku, sest eluga tuleb ju edasi minna ning minevikku ei tohiks kinni jääda. Teisalt aga, tükib unustuste hõlma vajuma ka see õnnis ja hea tunne, kui Eesti riik taas vabaks sai. Olud olid uue riigi rajades keerulised just nagu praegugi, mil Eesti on värskelt Euro rahaliitu üle läinud ning rahval on kindlustunne homse ees veidi kõikuma löönud. Ka vabariigi taasiseseisvudes ei teatud, mida homne päev toob ning kauaks seda iseseisvust, mis taaskord kätte sai võidetud, jätkub. Küll aga on suur töö Eesti iseseisva riigi ülesehitamisel ära SEATTLE I EESTLASTE TEATED tehtud ning sellest ei tohiks mööda vaadata ka väiksemate tagasilöökide korral. Oma kõnes puudutas ka president Ilves viimasel ajal aktuaalseks saanud teemat suurenenud väljarändest ning toonitas, et see kõik on võimalik taas tänu sellele, et 21 aastat tagasi sai vabadus kätte võidetud ning tänu sellele avanesid piirid. Kahjuks tükib see kõik ununema, sest sageli nähakse vaid raskusi, millega hetkel silmitsi seistakse, andmata aru sealjuures tehtud tööle ja edusammudele. Presidendi kõne oli mõtlemapanev, tuues paralleele tänase päeva ning erinevate sündmuste vahel lähiajaloost. Alljärgnevalt on toodud presidendi kõne täispikk tekst. *** Kallid kaasmaalased, mu daamid ja härrad, head sõbrad. «Minevik on võõrriik». Just selliste sõnadega algab üks briti romaan. Eesti puhul pole see lause pelk metafoor, vaid tõsiasi. Minevik ongi meile võõras riik, teistsugune riik; miski, mille jätsime koos tema tavade ja hoiakutega Eesti president Toomas Hendrik Ilves (Foto: internetist, autor teadmata) selja taha põlvkond tagasi. Ometi: ka meie minevik, kivibarrikaadide ja okastraadiga raamistet reaalsus on omandamas Eesti rahva meeltes üha metafoorsemat kuju. Täpselt niisamuti, nagu muutus aastatel kirutud niinimetet Pätsu aeg eestlaste meenutustes iga aastakümnega üha helgemaks, täpselt nii muutuvad aasta augustikuu päevad ajapikku sündmuseks, mis oma ajaloolises olemuses tundub enesestmõistetav. Ja see oma riigi tagasisaamise loomulikkus kustutab jõudsalt noid kogemusi, mida tähendas elu võõrriigi okupatsiooni tingimustes. Tõsiasjaga, et tänapäevast rääkides pädeb võrdlus minevikuga üha vähem ja vähem, tuleb meil kohaneda. Ja see on paljuski õige ja hää. Sest kaua me ikka jaksame oma raske mineviku üle masendust tunda? On kergem elada, kui minevik meid oma ahistuse haardest järk-järgult vabastab. Ometi on mälukaotuse kiirus mõneti ehmatav. Eriti kui teame, milleni täielik unustamine võib viia. Me tahame olla samasugused nagu meist palju rikkamad riigid. Nii ei võrdle meiegi end praegu selle olukorraga, kus olime 20 aastat tagasi, kuigi tasuks ja reaalsuse tajumiseks peaks. Tahame olla niisama rikkad nagu Soome või Šveits. Et me

3 SEATTLE I EESTLASTE TEATED LK 3 seda ei ole, veel ei ole, siis peab järelikult keegi süüdi olema. Ja tänase tava järgi on selles süüdi meie oma riik. Piisas põlvkonnast, et muuta kardinaalselt ühe rahva teadvust. On läinud nii, nagu aastatel, kui toonased andekad ja lootusrikkad noored pöörasid pahameele Pätsu režiimi suhtes Eesti Vabariigi vastu. Paljud näevad väljapääsu lahkumises, võõral maal raha teenimises ja seal õnne leidmises. Seegi on vabadus, mille täna 21 aastat tagasi kätte võitsime. Olla või minna, ennast teostada ja raha teenida. Aga vaba juurdepääsu ülejäänud Euroopasse tõi meile seesama riik, mida tavatseme kiruda. Nende vabade valikute üheks karmiks kaasnähuks on sageli seegi, et minnes avastame end ühel hetkel elamas üksildast elu võõras riigis võõraste inimeste seas. Enesepeegelduse otsimine Lääne peeglist võiks ju väljenduda ka võõramaa elust aru saamises ja lehtede lugemises. Siis selgub, et suures osas me ühises Euroopas pole viimase 20 aasta jooksul just alati häid otsuseid langetatud. Sellest saab järeldada üht või teist. Ka seda, et kõik poliitikaga tegelevad inimesed on rumalad. Või seda, et Eestil on tegelikult teinud palju asju päris hästi ja õigesti. Või järeldame hoopiski peamist: kui meil, kui Eestil, on parim veel ees, siis suures osas Euroopas ei pruugi see nii olla. Ning iga mineja peaks mõtlema, kas olla osaline tulevikus või minevikus. Mu daamid ja härrad. Pettumus ja selle agressiivne õhutamine poliitikas ja demokraatlikus riigijuhtimises teebki mulle Eesti iseseisvuse taastamise 22. aasta künnisel enim muret. Mineviku võõrriigis ahistas meid teadmine, et me ei saanud ise midagi otsustada. Selleks, et ise otsustada, ju tahtsimegi iseseisvat riiki tagasi. Minevik aga elab jõuliselt edasi meile üsnagi lähedal. Seal, võõrriigis, millest eraldumist me täna tähistame. Näidis- ja nõiaprotsessid väidetavate terroristide, poliitiliste vastaste või autoritaarsuse vastu protesteerijate üle, opositsiooni tagakiusamine, ajakirjanduse ahistamine kõigis Freedom House i poolt nimetet mittevabades ja poolvabades riikides näitavad, kui teistsugune, kui erandlik on olnud meie tee, Eesti tee. Viimase aja naljakalt kõlavate hüsteeriliste karjete kiuste seisab meie poliitiline võim lahus õiguskaitsest. Eesti kohus ei oota, et valitsus jõuaks selgusele kohtuotsustes. Eestis on riik lahus kirikust ja kirik riigist. Riik ei sõima olümpiamängudel medalita jäänud sportlasi ja nende treenereid läbikukkujateks. Eesti pole kedagi petnud. Eesti on selline, nagu me seda viimase kahekümne aastal jooksul oleme valinud olema. Head kaasmaalased. Valides Euroopa Liitu, valisime me, muuseas nüüdseks juba üheksa aastat tagasi, vabaduse. Valisime lisaks oma põhiseaduslikele vabadustele ka vabaduse reisida, töötada, teha kaupa ükskõik kus Euroopas. Eesti on EL liikmeksolekust palju kasu saanud, ka rahalises mõttes. Kõik me oleme liikunud teedel, lasknud läbi peo viljapäid, imetlenud koolikatuseid ja lugenud selle toreduse kõrvalt suurte tähtedega kirjutatut: «loodud Euroopa Liidu abil». Pole kahtlustki: me oleme Euroopast palju saanud. Ning rahast olulisemgi on vabaduse ja kindluse tunne, mida me ikka veel oskame ära tunda. Ent kas me oleme sama lahked andma? Uskuge mind, Euroopa finantsstabiilsuse rakendused oleks sündinud ka Eesti osaluseta. Selles pole küsimus. Küsimus on selles, kas me tahame olla osa lahendusest? Kas meil oma kogemuste ja teadmistega on midagi lisada Euroopa kujundamisse, nagu see iga päev, iga tund toimub? Kas me oleme, lühidalt, eurooplased? See väljendub oskuses ja tahtmises teiste peale mõelda, teiste muresid mõista. Ma olen juba tänanud Riigikohut 20 aasta kõige põhjalikuma põhiseaduse järelevalve menetluse eest Euroopa Stabiilsusmehhanismi küsimuses. See menetlus jõudis järeldusele, et ESMi lepingu saab ratifitseerida ning Eesti kogu eurotsooni solidaarsusega liita meid juba 20 aastat tublisti teeninud põhiseaduse raamides. Ärme unusta sedagi, et Euroopa on suuresti intellektuaalne projekt kinnistamaks demokraatiat mandril, mille kogemus sellega on olnud heitlik. Euroopa ühinemise lugu on edulugu pigem eelduste kiuste kui nende tõttu. Kultuurilisi, rahvuslikke, ajaloolisi ja poliitilisi jõude, mis kisuvad Euroopat pigem lahku kui kokku, on endiselt palju. Odav ja ohtlik on lasta ennast nendest kaasa tõmmata, isegi intellektuaalselt. Aga selle tulemusena võime end ise lõhki kiskuda. Ärme siis tee seda. Ent, head sõbrad, kutsun teid kõiki poliitikuid, vabakondi, meie kultuurieliiti, iga kodanikku julgelt oma mõtteid mistahes teemal välja ütlema. Sest kui me oleme vait ja ei räägi, kui me kirume endamisi või anonüümselt, siis võibki me ühiselt taastatud ja tehtud riik muutuda võõrriigiks. Millekski kaugeks ja mitte huvitavaks nähtuseks. Ja on äärmiselt kahtlane, kas see toob meile, nurisejatele, koju kätte Soome ja Šveitsi. Pigem midagi muud, mis meile hoopis lähemal ja minevikust tuttav. Hoidkem end selle eest. Hoidkem elus oma minevikust pärit teadmisi ja kogemusi. Hoidkem seda rõõmu, mis meid valdas, kui seisime taastatud vabaduse, oma iseseisvuse, oma uuesti kätte võidetud riigi lävel täna 21 aastat tagasi. Aidaku see ühine, meis paljudes surmani elav emotsioon meid üle raskustest ja pettumustest. Head Eesti iseseisvuse taastamise aastapäeva. Elagu Eesti!

4 LK 4 SEATTLE I EESTLASTE TEATED Seattlei Eesti Seltsi Üldkoosolek Merit Oviir Taas on jõudnud kätte Oktoobrikuu ning ukse ees on SES iga aastane üldkoosolek. Üldkoosolekul on võimalus kõkidel Eesti Seltsi liikmetel kaasa rääkida SES tegemistes ja mõtteid avaldada, kuidas muuta seltsi tegevus aktiivsemaks ning produktiivsemaks. Sel aastal kogunetaks tavapärases asukohas Läti Majas pärast kiriku teenistust 11. Novembri pärastlõunal. Seltsi juhatus ning kõik tavaliikmed on oodatud osalema. Mida rohkem inimesi koguneb, seda parema tagasiside ja ülevaate saab möödunud toimetustest ning samuti ka kerkib esile värskeid ideid. Traditsiooniliselt valitakse ametisse eelseisvaks aastaks uus Eesti Seltsi juhatus, sõna saab seltsi laekur ning teised seltsi elu edasiviijad, et üheskoos teha kokkuvõte möödunud aasta sündmustest. SES üldkoosolek Fildil: SES juhatuse liikmed Mai Teras, Katrine Veanes, Kristi Urv.Wong ja Rainer Oviir. Lisaks neile seltsi liikmed Aavo Kalviste ja Merit Oviir( Foto: Aavo Kalviste fotokogust) Eelmise aasta SES üldkoosolekule oli kogunenud peamiselt kirkiku liikmed, SES juhatus ning lisaks veel mõned alati aktiivsed Eesti Seltsi liikmed, tänu kellele on SES tegevus elujõuline ja järjepidev. Koosoleku kõrvale pakutakse osalejatele suupisteid ning kohvi, mille toimekad Eesti kiriku ja SES juhtatuse liikmed on endaga kaasa toonud. Kohtumiseni SES üldkoosolekul! Rahvakalendrist.. Allikas: Eesti Rahvakalendri Tähtpäevade Andmebaas Õpetajate päev 5. oktoober Õpetajate päeva tähistati Eestis koolides juba aastatel, kuid tänase koolilapse kalendrisse kuulub see tingimata ja on kindla kuupäevaga seotud. Tavad pole aastate jooksul kuigivõrd muutunud, ehk ainult selle poolest, et aastatel lasti õpilastel tunde anda, õpetajad ise tundi ei läinud. Õpetajaks said ikka tublimad õpilased, tunde anti ennekõike nooremates klassides ja põhikoolis. Tundides mingit naljatamist polnud, sest asendusõpetaja pani pärishindeid pärispäevikusse ja võttis ametit õpetaja igapäevase tõsidusega aastatest on õpetajate päevad vabamad ja naljarohkemad. Vanemad õpilased mängivad õpetajaid ja kooli juhtkonda. Kas tõsiselt või naljatavas ja kiusakas toonis, see sõltub koolist. Teinekord kujuneb uuest juhtkonnast tõsine seltskond, teinekord naljatav kamp. Ka üsna paljud õpetajad elavad end tembutades välja: pilluvad paberlennukeid, segavad tundi, jutustavad ja vigurdavad, ei viitsi vastata. UNESCO lõi tähtpäeva aastal selleks, et 24 tunni jooksul oleksid kogu maailma tähelepanu keskpunktis õpetajate töö ja saavutused ning samuti nende prioriteedid ja probleemid. Kolletamispäev oktoober Kevadise künnipäeva sügisene vaste. Kunagine eestpalvete päev sügistööde lõppedes. Rahvakalender jagas aasta vastavalt olulistele töödele kas neljaks või kaheks võrdseks osaks ja kolletamispäev märkis arvatavasti talve algust looduses. Päeva kohta on märkmeid üksnes varasemates trükistes, kus seda nimetatakse ajaks, mil lehed ja vili on oma värvi muutnud. Midruskipäev oktoober, ka 31. oktoober Tuntud üksnes Ida-Eesti õigeusu aladel, päeval on ühisjooni slaavlaste vanemate päevaga. Algselt tähistati seda kolm nädalat pärast mihklipäeva. Mitmel pool kandus midruskipäev kalendrireformide tõttu ühte usupuhastuspäevaga (31. oktoober). Peamine on olnud suguvõsade kogunemine, surnute mälestamine, toidu haudadele viimine, kirmased. Mõnel pool tapeti lahkunute mälestuseks kukk. Simunapäev oktoober Rahvakalendris väga vähetuntud püha, mille kohta on üldtuntud ilmavanasõna, mis märgib maa ja vete külmumist: Siim teeb sillad, Nigul lööb naeltega kinni.

5 SEATTLE I EESTLASTE TEATED LK 5 Halloween oktoober Halloween hakkas Eestis meedia õhutusel levima aastate lõpus niisiis umbes samal ajal mitmete Euroopa maadega. Pühakutepäeva laupäev oli eesti rahvakalendris varem tundmatu ja kombestikult ühendab tähtpäev endas meie hingedeaja, mihklipäeva ja mardipäeva tavasid. Halloween'i tähistatakse tänagi rohkem linnades, kus liiguvad ringi tontlike maskidega lapsed. Vahel harva on neil käes laternad või on kasutatud Ameerika eeskujul kõrvitsalaternat. Viimast, sageli hiigelsuurte viljadega taime küll kasvatatakse Eestis, kuid mitte väga sageli. Arvestatavaks köögiviljaks muutus kõrvits sajandil. Küll on aga mitmetes lasteaedades ja koolides sellel päeval korraldatud kõrvitsatest laternate ja maskide tegemise konkursse. Halloween'iga tähistatakse paljudes maades ühtlasi hingedepäeva/-aega, kui oodatakse koju varem elanud inimeste hingesid, kelle mälestuseks süüdatakse kodudes küünlad. Halloween on lühenenud nimetusest pühakutepäeva laupäev (All Hallows' Even, misjuures Hallow tähendab vanainglise keeles pühakut). Halloween on tänu oma pikale ajaloole kombinatsioon paljudest traditsioonidest, millest tähtsamad on vana keldi püha Samhain, pühakutepäev ja hingedepäev. Pikka aega on halloween olnud ka tuleviku ennustamise aeg. Levinud oli tulevase ennustamine õunte abil. Õunad, õunasiider, suhkrustatud õunad ja õunte andmine sanditajaile on tänini moes. Inglismaal hakati halloween'i vaimude, nõidade ja haldjate liikumise pühana tähistama 19. sajandil, ilmselt tookord levinud rahvusliku romantismi mõjul. Tõeliselt populaarseks muutus see tähtpäev aga 20. sajandil, täpsemalt alles aastatel, tänu meedia survele ja tutvustavatele artiklitele. Tähtpäev sobis oma iidsete joonte poolest hästi ka paganlikele liikumistele, mistõttu see on wicca ja teiste uuspaganlike liikumiste jaoks oluline tähtpäev. Kiriklikud ringkonnad olid seevastu karmilt päeva tähistamise vastu, sest neile ei meeldinud nõiad ja vaimud, kellest palju räägiti, samuti lõbus pillerkaar tähtsa päeva laupäeval. Hingedepäev - 2. november Katoliiklikus kirikukalendris kehtestati aaastal 2. november hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäevana. Eestlastel jääb hingedepäev hingedeaja sisse. Hingedepäeva on nimetatud juba 14. sajandi allikates, kuid tema tähistamine (nagu ka 1. november ehk pühakutepäev) on jäänud omauskumustele tugineva hingedeaja varju aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistul sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad. Hingedeaeg oli sügisene periood eesti rahvakalendris, mil austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi. Põhjarannikul on seda nimetatud ka jaguajaks. Hingedeaega on viimastel sajanditel tähistatud erineval ajal, kas siis oktoobris-novembris, eriti enne mardipäeva, mõnikord aga juba perioodil, mis algab pärast mihklipäeva. Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja. Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära. Hingedeajal oli keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd. Mardipäev november Mardipäev on tänini elav rahvakalendri tähtpäev. Eeskätt teame seda mardisantide ehk martide ringijooksmise tõttu. Veel 20. sajandi alguses jooksid marti pigem noormehed ja selletõttu on püha seostatud näiteks noorte meeste initsiatsiooniga ehk vastuvõtuga meeste kogukonda. Tüüpilised olid tumedasse riietatud mardid, kelle tulek tõi kaasa viljaõnne. Varem on see olnud päev, mil tuli mõistatada ja mida peeti hingedeajaga kokkukuuluvaks hinged tulid koju, mardipäev lõpetas hingedeaja. Pika traditsioonis püsimise jooksul on mardikombestik palju muutunud ja sulatanud endasse mitmeid uusi jooni. Hingedeaja tõttu kehtis rida töökeelde - eeskätt lina ja villaga seotud naistetööd, kolistamine, et mitte häirida hingede rahu. Valmistati erilisi pühadetoite. Mardipäevast algasid tubased tööd ja talveaeg. Mardilaupäeval või mardipäeval liikusid algselt ringi mehed, 19. sajandi lõpupoole meesteks riietunud tütarlapsed. Ka hiljem on püütud pigem meestena marti joosta. 19. sajandil liiguti tihti juba ühise segakambana perest perre. Jooksmist alustati õhtupoolikul. Martidel olid seljas musta või tumedat värvi rõivad või pahupidi pööratud kasukad. Kasutati igasuguseid käepäraseid vahendeid, nagu takkusid, millest tehti habe ja juuksed, tohtu, sammalt, oksi jm, millest sai valmistada maski või mida sai kasutada kostüümi juures, samuti vatti ja riideribasid. Maskid olid enamasti mõeldud näo varjamiseks ja seetõttu rohmakad ning koledad. Oluline oli varjata nägu ja muuta end täiesti tundmatuks. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Karvaseid rõivaid on usundi-uurijad seostanud viljakusega, eeskätt on meil teateid, et karvaste santide puhul on oodata head lambaõnne.

6 LK 6 SEATTLE I EESTLASTE TEATED Kombeks oli peale laulmise ja pillimängu käratseda ja lärmata, kolistada, helistada kellasid, taguda esemeid kokku. Arvatavasti oli see kõik mõeldud halbade jõudude eemalepeletamiseks. Martidel ja kadridel olid alati ka vitsad kaasas, millega pererahvale löödi tervist, kuid ka nuheldi neid, kes olid olnud laisad: lapsi, kes lugeda ei osanud, tüdrukuid, kellel käsitöid oli vähe ette näidata, ninakaid. Kadripäev november Kadripäev on eestlastel vana ja rikkaliku kombestikuga tähtpäev, mis tagas karjaõnne. Juba sada aastat on see aga ennekõike kadride ehk kadrisantide jooksmise aeg kui maskeeritakse ja kogutakse andeid. Laulud ja kogu kadrirituaal sarnaneb mardipäeva omaga, samuti õnnistamissõnad ja manamised, mida kadrid pererahvale lausuvad. Siiski on neiski tavades toimunud mitmeid muutusi. Näiteks palusid 19. sajandi kadrid rohkem villu jm näputööks vajalikku, vähem toiduaineid. Mida edasi, seda olulisemad olid kommid ja maiustused ning muidugi ka raha. Juba nimetusest selgub, et ringi rändasid ennekõike naised või naisteks riietunud, maskide valikus on aja jooksul toimunud suuri muutusi. Kadripäeva ja kadrisid on seostatud esivanemate hingede taassaabumisega. Tulevad nad ju laulusõnutsi "pikka pilliroogu mööda" taevast või kaugelt meie juurde. 16. sajandi lõpuks kujunes kadripäevast naiste välistööde lõpuaeg, tuli alustada tubaste ketrus- ja käsitöödega, ja selleks jäi kadripäev mitmeks sajandiks. 17. sajandi käsikirjades viidatakse kadripäevale kui lammaste patrooni Katariina austamise ja teenimise päevale. Kindlasti nii sulasidki kaks kommet ühte ja sügistööde pühast sai püha Katariina päev. Et vanadel algsetel seletustel ja põhjustel on tavaks ununeda ja seoseid luuakse alati käepäraste uuemate teadmistega, selle kohta on mitmeid näiteid ka kadripäevaga seoses. Kadrisandid on läbi aegade kandnud valgeid ja ilusaid rõivaid, soole vaatamata on riietutud eeskätt naisteks. Maskid ei ole olnud reeglina jõulised ega koledad, vaid eeskätt nägu varjavad varem oli väga oluline, et tulijaid ei tuntaks ära. Pererahvas omakorda püüdis igati mõistatada, kes neile saabusid. 20. sajandi linnaoludes on äratundmine raskem, ehkki püütakse liikuda tuttavamas piirkonnas oma tänaval, tuttavate majades. Ka seos tagasipöörduvate esivanemate hingedega tingis riietuse ja maskide valiku. Enamasti oli kogu kadride riietus (sukad, kleidid, sallid, kübarad, kindad) valget värvi, 20. sajandil ilustatud rohkete lintide, lehvide, litrite, helmestega, tihti kasutati näo varjamiseks kardinat või loori. Valmistati ka kunstpatse, varem linast, hiljem vatist, riidest ja muust käepärasest. 20. sajandil hakati näo maskiga varjamise asemel seda värvima, mis oskusliku tegutsemise korral moondab isiku täiesti tundmatuks. Kuid näo varjamine on muutunud teisejärgulisemaks, nii et sageli värvitakse põgusalt või üksnes meigitakse tugevamate värvidega. Peamine on ikkagi ilusaks maskeerimine. Keelatud oli kõik villaga seotu. Kadripäeval ei tohtinud lambaid niita. Lõuna-Eestis oli see keelatud kogu mardija kadripäeva vahelise aja, sest muidu "sant viib villa ära". Pühadetoiduks oli tangupuder, mida viidi ka naabritele. Kiisel, lambaliha tangupudruga, soolaga keedetud herned ja oad, kama või kamapallid. Oluline oli kadriõlu, vana nimetusega kadrikahi. Kahjaks nimetati igasugust ohvrijooki, nii et selle põhjal võiks see viidata kaua tähtsaks peetud pühale. Andresepäev november Andresepäevast algab advendiaeg, mis tõusis oluliseks just 20. sajandi teisel poolel. Advendiajaks valmistati lastele erilisi riidest või paberist advendikalendreid, kus iga päev oli võimalik avada uus aken või tasku ja leida selle tagant/ alt mänguasi või maiustus. Päris aastatuhande lõpul hakati peamiselt Skandinaaviamaade eeskujul õhtuti akendel süütama kuus elektriküünalt või põletama elavaid küünlaid. Nende abil on hõlbus jälgida jõulude lähenemist. Jõulude lähenemisest annavad märku ka temaatiliselt kaunistatud vaateaknad, elektriküünaldes tänavad ja puud. Varasemas rahvakalendris oli andresepäev külma ja talve saabumise päev, mis lõpetab kadrisula. Tavaks oli kogu öö põletada tuld. Lääne-Euroopas, kuid ka meil on andresepäev oluline kui esimene armsama ennustamise tähtpäev pikas talviste ja kevadiste ennustuspäevade reas. Enamik ennustusviise sarnanevad aastavahetusel ja muudel kriitilistel aegadel rakendatavatega. Andresepäevane tulevase ennustamine pole meil kunagi olnud nii populaarne kui Lääne-Euroopas, kust on Eestisse levinud näiteks mitmed selletarbelised loitsud ja muud tavad. Tulevast püütakse näha unes, paludes enne uinumist: "Eos, Meos, püha Andres, näita mulle mu südame armukest." Lausumise juures tuleb külvata sümboolne peotäis viljateri või linaseemneid aseme ette. Lõuna-Eestis on teri puistatud voodisse. Veel süüakse soolast ja asetatakse veenõu voodi alla tulevane toob unes juua, jäetakse pestud nägu kuivatamata kuivataja on armsam, pannakse vastassoo riideese või pool õuna padja alla jne. Andresed olid mehed. Ringi käidi maskeeritult või tahmaga määritud näoga, laulmise eest saadi andeid. Vahel on maskeeritutel olnud kaasas hark ja nad on kontrollinud käsitöid. Lauluna on kasutatud mardi- ja kadrilaule, refrääniga "Andres, Andres".

7 SEATTLE I EESTLASTE TEATED LK 7 Toimetaja laualt Jüri Eenmaa December 30, 1940-September 27, 2012 On September 27, 2012, Our clearly beloved Jüri passed into the loving arms of Our Father in heaven, after a long, well fought battle with Alzheimer s / Iewey Body dementia. Born December 30, 1940 in Rakvere, Estonia, to Karl Eenmaa and Ella Rubli Eenmaa. lmmigrated to the United States with his family; Karl, Ella, and sister Reet in 1950 and settled in the Los Angeles area. Received high school education at Manuel Arts in LA. Then attended University of Southern California, receiving his BS. in physics, 1963, M.A. in physics, Then attended the University of Washington in Seattle where he earned a PhD in research physics in Jüri then joined the University of Washington where collaborated with other physicists, engineers and technical specialists. He headed the team to install the cyclotron for neutron production, and its use for medical radiation treatments for cancer patients, benign conditions, and for research. He left this position of Associate Professor in which he taught physics to radiation oncology residents and medical dosimetrists and joined Swedish Cancer Institute in Seattle, There, he was involved with the daily tasks of medical physics and the prostate seed implant program. He retired from Swedish in Jüri greatly enjoyed his work in physics, but was also an excellent artisan craftsman and builder. He played the violin and fiddle most of his life, and was very active in the Estonian communities in L.A. and Seattle, where Estonian culture was celebrated with much music, song, and folk dancing. Jüri will be greatly missed by the Estonian community. We will all miss your loving, calm, steady, trustworthy presence Jüri! Death leaves a heartache only God can heal, love leaves a memory no one can steal! Rest in Peace, Jüri, in God s loving presence. Life is not a journey to the grave with the intention of arriving safely in a pretty and well preserved body, but rather to skid in broadside, thoroughly used up, totally worn out, and loudly proclaiming, Wow, what a ride! Sel korral on kõkide lugejate postkasti potsatanud SET Oktoober-November number, et tuua taas teieni info eesootavatest SES sündmustest. Järgmine SET number on plaanis välja anda Detsembri keskpaigas, mis toob lugejateni SES liikmete Jõulutervitused ja uudised. Kel mõlgub mõni mõte teemal, mida võiks kajastada SET-i veergudel, siis andke aga julgesti märku i aadressil: merit.oviir@gmail.com. Kel mahti midagi omaloomingulist kirjutada, siis see oleks äärmiselt hinnaline panus. Kirjatükid ja ettepanekud palun toimetada minuni hiljemalt Novembri lõpuks. Kaunist langevate lehtede aega! Merit Palju Õnne! Oktoober Andu Lauba Heli-Kai Harris Jon Mihkels Kai Leeli Liikane Kaisa Hannibal Margus Veanes Martin Mägi Pamela Konsa Valda Laur Jonathan Nister November Dimitri Kask Ellen Mägis Hazem Abolrous Karen Kaups Karin Shuey Kirsi Konasto Marjorie Havist Melany Hannibal Niina Rebassoo Karin Keis

8 SEATTLE I EESTLASTE TEATED LK 8 ÜRITUSTE KALENDER / UPCOMING EVENTS 2012 Every other Sunday 3:30 PM Estonian mixed choir practice New singers welcome! Swedish Cultural Center 1920 Dexter Ave. N., Seattle Every Sunday 5 PM Estonian folk-dance group practice New dancers welcome! Swedish Cultural Center 1920 Dexter Ave. N., Seattle Every other Sunday Next mtg Oct.14 4 PM Laste Pillerkaar / Estonian School All kids in all ages welcome! Swedish Cultural Center 1920 Dexter Ave. N., Seattle Oct 14, Nov. 11 Dec 9 1 PM EELK Jumalateenistus / Church Service Latvian Church rd Ave NE, Seattle October 27 6 PM St. Martin s Eve Marketplace and Street Fair Latvian Hall rd Ave NE, Seattle November 11 2:15 PM SES Annual Meeting and Elections Latvian Hall rd Ave NE, Seattle December 9 2:15 PM SES Christmas Party Latvian Hall rd Ave NE, Seattle Seattle Estonian Teated is provided free to members of Seattle Estonian Society and/or Seattle Estonian Ev. Luth. Church members. Subscription fee for others is $15 per year. SEATTLE I EESTLASTE TEATED c/o Merit Oviir th Ave W Edmonds, WA 98026