Tallinn 22. mai 2012 nr 66

Transcription

1 OTSUS Tallinn 22. mai 2012 nr 66 TTÜ teadus- ja arendustegevuse a aruande kinnitamine Tuginedes TTÜ põhikirja 7 punktile 19 ning kuulanud teadusprorektor Erkki Truve ettekande teadus- ja arendustegevusest aastal nõukogu OTSUSTAB 1. Kinnitada Tallinna Tehnikaülikooli aasta teadus- ja arendustegevuse koondaruanne (lisatud lühiaruanne, koondaruanne säilitatakse teadusosakonnas ja TTÜ Raamatukogus). 2. Tunnistada tulemuslikuks: 2.1 osalemine riiklike programmide taotlusvoorudes; 2.2 uute riiklike tippkeskuste käivitumine. 3. Märkida tunnustavalt olulist doktoritööde kaitsmiste arvu kasvu. 4. Tõhustamist vajavad: 3.1 Euroopa Liidu 7. Raamprogrammi rahaliste vahendite taotlemise efektiivsus; 3.2 kõrgetasemeliste teadusartiklite avaldamine; 3.3 ettevõtetega sõlmitavate lepingute maht. 5. Otsus jõustub vastuvõtmisel. Andres Keevallik Rektor Andrus Salupere Nõukogu juhataja asetäitja Kai Aviksoo Nõukogu sekretär

2 KINNITATUD TTÜ nõukogu otsusega nr 66 TTÜ a teadus- ja arendustegevuse lühiaruanne 1. TTÜ teadus- ja arendustegevuse olulisemad tulemused Euroopa, Eesti ja ülikooli tasemel 1.1 Kandidaatide esitamine Eesti Vabariigi teaduspreemiate konkursile aasta detsembris esitati TTÜ nõukogu otsusega Eesti Vabariigi teaduspreemiate konkursile teaduspreemia taotlemiseks silmapaistvate teadustöö tulemuste eest järgmised TTÜ teadlased: - pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest: emeriitprofessor Hiie Hinrikus; emeriitprofessor Rein Laaneots; materjaliteaduste professor Enn Mellikov; - aastapreemia kandidaadiks täppisteaduste valdkonnas matemaatika-loodusteaduskonna matemaatikainstituudi professor Jaan Janno uurimistöö Pöördülesanded mittehomogeensete materjalide ja keskkondade omaduste määramiseks eest; - aastapreemia kandidaadiks keemia- ja molekulaarbioloogia valdkonnas matemaatikaloodusteaduskonna geenitehnoloogia instituudi töörühm koosseisus juhtivteadur Merike Kelve (töörühma juht), vanemteadur Anne Kuusksalu, vanemteadur Annika Lopp ja teadur Tõnu Reintamm uurimistöö Nukleotiidide metabolismis osalevate uute ensüümide iseloomustamine ürgseimates hulkraksetes loomades käsnades eest; - aastapreemia kandidaadiks tehnikateaduste valdkonnas matemaatika-loodusteaduskonna mitmefaasiliste keskkondade füüsika teaduslaboratooriumi töörühm koosseisus vanemteadur Aleksander Kartušinski (töörühma juht) ja vanemteadur Ülo Rudi uurimistöö Disperssete vooluste teoreetiliste mudelite loomine ja rakendamine eest; - aastapreemia kandidaatideks sotsiaalteaduste valdkonnas: majandusteaduskonna majandusarvestuse instituudi professorid Jaan Alver ja Lehte Alver kaheköitelise raamatu Majandusarvestus ja rahandus eest; sotsiaalteaduskonna avaliku halduse instituudi professor Rainer Kattel tööde tsükli Innovatsiooni- ja majanduspoliitika areng ja juhtimine Kesk- ja Ida-Euroopa riikides 2000ndatel aastatel eest. Eesti Vabariigi teaduspreemiate komisjon otsustas omistada aastapreemia täppisteaduste valdkonnas matemaatika-loodusteaduskonna matemaatikainstituudi professor Jaan Jannole. 1.2 Riiklikud autasud otsusega andis president Eesti Vabariigi teenetemärgid järgmistele TTÜ teadus- ja arendustegevusega seotud töötajatele: Valgetähe III klassi teenetemärk: Rein Munter - tehnikateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor. Valgetähe IV klassi teenetemärk: Maarja Kruusmaa - biorobootika arendaja, Tallinna Tehnikaülikooli professor; Enn Loigu - keskkonnateadlane, Tallinna Tehnikaülikooli professor. Eesti Punase Risti II klassi teenetemärk: Vahur Valvere, vähiarst, Tehnomeedikumi dotsent. 1.3 Rahvusvahelised tunnustused professor Peep Palumaa valiti esimese Eestis töötava teadlasena organisatsiooni EMBO eluaegseks liikmeks; - professor Mart Min nimetati aasta Euroopa leiutaja auhinna nominendiks;

3 2 - vanemteadur Heiti Paves sai Turus toimunud Bioimaging konkursil When Life is Art 2011 esimese koha töö Generatsioonid eest; - professor Kuldar Taveter sai Fulbrighti stipendiumi teadustööks South Carolina Ülikoolis; 1.4 Evalveerimine Teaduspoliitika komisjoni ettepanekul viidi a läbi teaduse sihtevalveerimine taimekasvatuses ja sellega seonduvatel teaduserialadel. TTÜ-s olid evalveerimisega seotud järgmised uurimisgrupid: matemaatika-loodusteaduskonnast - geenitehnoloogia instituut, professor E. Truve uurimisgrupp; - keemiainstituut, professor M. Kaljuranna uurimisgrupp; - integreeritud süsteemide bioloogia keskus, professor M. Metsise uurimisgrupp. Tartu Kolledžist oli evalveerimisega seotud professor M. Ivaski uurimisgrupp. Evalveerimiskomisjon esitab oma lõppraporti, sh omapoolsed soovitused valdkonna edasiseks arendamiseks aastal. 1.5 Teaduse tippkeskused Tippkeskuste tegevuse eesmärgiks on tippuurimisrühmade koostöö ja lõimumise kaudu tõsta Eesti teaduse tulemuslikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet. Vahendid tippkeskuste toetuseks tulevad Euroopa Regionaalarengu Fondist, millele lisandub toetuse saajate omafinantseering ja täiendav toetus Eesti riigilt a riiklike teaduse tippkeskuste konkursi tulemusena käivitati järgmised tippkeskused: - Küberneetika Instituudi juhtivteaduri, professor Jüri Engelbrechti poolt juhitav Mittelineaarsete protsesside analüüsi keskus ; - Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja keskkonnainstituudi professor Ülo Niinemetsa poolt juhitav Keskkonnamuutustele kohanemise tippkeskus, mille tegevuses osaleb geenitehnoloogia instituudi professor Erkki Truve poolt juhitav uurimisgrupp; - Tartu Ülikooli Füüsika Instituudi vanemteadur Vladimir Hižnjakovi poolt juhitav Mesosüsteemide teooria ja rakendused, mille tegevuses osaleb materjaliteaduse instituudi juhtivteadur Malle Krunksi poolt juhitav uurimisgrupp; - Tartu Ülikooli Keemia Instituudi professor Enn Lusti poolt juhitav Kõrgtehnoloogilised materjalid jätkusuutlikuks arenguks, mille tegevuses osaleb materjaliteaduse instituudi professor Enn Mellikovi poolt juhitav uurimisgrupp. Tegevust jätkasid a alustanud tippkeskused: - Küberneetika Instituudi vanemteaduri Tarmo Uustalu juhitav Arvutiteaduse tippkeskus ; - TTÜ arvutitehnika instituudi professori Raimund Ubari juhitav Integreeritud elektroonikasüsteemide ja biomeditsiinitehnika tippkeskus ; - Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi professori Tanel Tensoni juhitav Keemilise bioloogia tippkeskus, mille tegevuses osalevad keemiainstituudi professorite Mati Karelsoni ja Margus Lopp i juhitavad uurimisgrupid. Tegevuse lõpetasid a alustanud TTÜ tippkeskused ( ): - Mittelineaarsete protsesside analüüsi keskus CENS (tippkeskuse juht juhtivteadur, professor Jüri Engelbrecht); - Kõrgtehnoloogilised materjalid ja seadised alternatiivsele energeetikale (tippkeskuse juht professor Dieter Meissner); - Kliima- ja keskkonnamuutused (tippkeskuse juht juhtivteadur Rein Vaikmäe). 1.6 Riiklikud programmid Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) strateegia Teadmistepõhine Eesti rakendusplaan näeb ette prioriteetsete suundade toetamiseks riiklike T&A programmide käivitamise. Vastuvõetud programmide raames töötavad erinevad

4 3 ministeeriumid välja meetmed T&A valdkondlikuks toetamiseks. Toetusi vahendab SA Archimedes. Lisaks aastal käivitunud viiele energiatehnoloogia programmi projektile saadi teise vooru (põlevkivi kaevandamise ja kasutamisega seotud temaatika) esitatud viiest taotlusest positiivne otsus kolmele TTÜ projektile: - CO 2 heitme vähendamine põlemisõhu hapnikurikkamaks muutmisega keevkihtkatlas. Vastutav täitja soojustehnika instituudi professor Andres Siirde; - Põlevkivi kadudeta ja keskkonnasäästlik kaevandamine, vastutav täitja mäeinstituudi professor Ingo Valgma; - Põlevkivi maksimaalse vääristamise alused, vastutav täitja polümeermaterjalide instituudi vanemteadur Hans Luik. Kahe vooru tulemusena on TTÜ saanud programmis maksimaalselt eraldatavast toetusest rahaliselt kokku 62,4%. Biotehnoloogia programmi tulemusena sai positiivse otsuse kaks TTÜ esitatud taotlust: - Piimhappebakterite süsteemibioloogiline disain, projektijuht keemiainstituudi professor Raivo Vilu; - Põllukultuuride resistentsusaretus, projektijuht geenitehnoloogia instituudi vanemteadur Kadri Järve. Lisaks eelnimetatutele osaleme partnerina ühes Tartu Ülikooli projektis: - Transgeensetel rottidel baseeruvate haigusmudelite loomine ja kuvamisplatvormid haigusmudelite elupuhuseks uurimiseks (projekti juhib Tartu Ülikoolist professor Eero Vasar), TTÜ-poolseks projektijuhiks on geenitehnoloogia instituudi professor Tõnis Timmusk. Vooru tulemusena saab TTÜ programmis maksimaalselt eraldatavast toetusest 17,5%. Eesti keskkonnakaitse ja tehnoloogia programmile tuginedes kinnitati haridus- ja teadusministri määrusega meetme Keskkonnatehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine tingimused ning taotlusvoor toimus Haridus- ja teadusministri määrusega on kinnitatud: - meetme Keskkonnatehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine tingimused ( , taotlusvoor ); - alameetme Tervishoiualase teadus- ja arendustegevuse toetamine tingimused ( , taotlusvoor ); - meetme Materjalitehnoloogia teadus- ja arendustegevuse toetamine" tingimused ( , taotlusvoor ). Vabariigi Valituses on heaks kiidetud Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia T&A programm. 1.7 Eesti teaduse teekaart Vabariigi Valitsuse korraldusega määrati Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi objektide loetellu 20 objekti, neist TTÜ koordineeritavaid ettepanekuid oli neli: - Eesti PET-keskus; - Taimebioloogia infrastruktuur molekulidest kõrgtehnoloogilise põllumajanduseni; - Läänemere uurimislaev; - Eesti struktuuribioloogia infrastruktuur. Objektide nimekirja kinnitatud ettepanekute lülitamiseks investeeringute kavasse koostasid T&A asutused investeerimisettepanekud. Kokku esitati 15 investeerimisettepanekut, milles taotleti toetust kogusummas eurot. Vabariigi Valitsus kinnitas Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt esitatud riikliku tähtsusega teadustaristu kaasajastamise investeeringute kava kogusummas 29,38 mln eurot. Riigi kaasrahastamisel saab Euroopa Regionaalarengu Fondi toetust kokku üheksa teadusobjekti millest TTÜ osaleb partnerina viies: - Eesti keeleressursside keskus (EKRK) ,1 eurot (sh TTÜ osa eurot);

5 4 - Eesti Keskkonna-observatoorium (KKObs) ,5 eurot (sh TTÜ eurot); - Eesti Teadusarvutuste Infrastruktuur (ETAIS) ,5 eurot (sh TTÜ eurot); - Nanomaterjalid - uuringud ja rakendused (NAMUR) ,4 eurot (sh TTÜ eurot); - Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik (NATARC) ,9 eurot (sh TTÜ ,65 eurot). Teekaarti täiendatakse regulaarselt iga kolme aasta järel, et arvestada muutuvaid vajadusi ja võimalusi. 1.8 TTÜ töötajad riiklikes teadus- ja arendustegevuse otsustuskogudes aastal Haridus- ja teadusministrit nõustavates organites: Teaduskompetentsi Nõukogus: - masinaehituse instituudi professor Rein Küttner; - avaliku halduse instituudi professor Rainer Kattel. Teaduspoliitika komisjonis: - keemiainstituudi professor, akadeemik Mati Karelson, - masinaehituse instituudi professor, akadeemik Rein Küttner, - Geoloogia Instituudi professor Rein Vaikmäe. Majandus- ja kommunikatsiooniministrit nõustavas Innovatsioonipoliitika komisjonis: - teadusprorektor, professor Erkki Truve; - innovatsiooni ja rahvusvaheliste suhete prorektor Alar Kolk; - avaliku halduse instituudi professor Rainer Kattel. SA Eesti Teadusfond nõukogu koosseisus: - keskkonna ja eluslooduse ekspertkomisjoni esimees geenitehnoloogia instituudi professor Tõnis Timmusk; - reaalteaduste ja tehnika ekspertkomisjoni esimees materjaliteaduse instituudi professor Enn Mellikov; - vabaliikmena automaatikainstituudi professor Leo Mõtus. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) nõukogu ja auditikomitee: - innovatsiooni-ja ettevõtluskeskuse direktor Tea Varrak. 1.9 Eesti Teaduste Akadeemia akadeemikud 7. detsembril 2011 valis Eesti Teaduste Akadeemia seitse uut akadeemikut, nende seas TTÜ mehaanikateaduskonna materjalitehnika instituudi professori Jakob Kübarsepp (materjalitehnika alal) ja matemaatika-loodusteaduskonna keemiainstituudi professori Margus Lopp (keemia alal). Eesti Teaduste Akadeemia liikmeskonnas on 20 akadeemikut TTÜst (tähestikulises järjekorras): Hillar Aben (liige aastast 1977), Jüri Engelbrecht (1986), Dimitri Kaljo (1983), Mati Karelson (2007), Lembit Krumm (1987), Valdek Kulbach (1986), Rein Küttner (1997), Jakob Kübarsepp (2011), Ülo Lille (1983), Margus Lopp (2011), Enn Mellikov (2003), Leo Mõtus (1993), Arvo Ots (1983), Anto Raukas (1977), Mart Saarma (1987), Tarmo Soomere (2007), Enn Tõugu (1981), Raimund-Johannes Ubar (1993), Tarmo Uustalu (2010) ja Mihkel Veiderma (1975) Välisakadeemiate liikmed - Hillar Aben - Soome Tehnikateaduste Akadeemia, Academia Scientiarum et Artium Europaea. - Jüri Engelbrecht- All European Academies president Academia Europaea, Academia Scientiarum et Artium Europaea, Accademia Peloritana dei Pericolanti (Itaalia), Bulgaaria Teaduste Akadeemia, Lissaboni Teaduste Akadeemia, Läti Teaduste Akadeemia, Ungari Teaduste Akadeemia, Göteborgi Kuninglik Teadus- ja Kunstiühing, World Academy of Art and Science (WAAS). - Hiie Hinrikus- International Academy for Medical and Biological Engineering. - Jaan Kalda - Academia Scientiarum et Artium Europaea.

6 5 - Mati Karelson - Rahvusvaheline Arvutuskeemia Akadeemia (IAMC). - Andres Keevallik - Gruusia Inseneriakadeemia. - Arvo Ots - Soome Tehnikateaduste Akadeemia. - Anto Raukas - Euroopa Loodusteaduste Akadeemia. - Mart Saarma - Soome Teaduste Akadeemia, Soome Tehnikateaduste Akadeemia, Tanneri Akadeemia. - Tarmo Soomere - Academia Europaea. - Enn Tõugu - Academia Europaea. - Rein Vaikmäe - Academia Europaea. - Mihkel Veiderma - Soome Tehnikateaduste Akadeemia T&A motivatsioonisüsteem TTÜ-s on loodud akadeemilisele personalile teadus- ja arendustöö tulemuslikkuse tunnustamiseks tasakaalustatud materiaalse ja moraalse motivatsiooni süsteem. Aasta parimad teadusartiklid 2011: - parim teadusartikkel tehnika ja tehnoloogia valdkonnas: Gergely Lautner, Vitali Sõritski, Jekaterina Reut, Andres Öpik, Jevgeni Kaev, Robert E. Gyurcsanyi, Jörg Rappich Selective Artificial Receptors Based on Micropatterned Surface-Imprinted Polymers for Label-Free detectio of Proteins by SPR Imaging. Advanced Functional Materials 21:, ; - parim teadusartikkel loodus- ja täppisteaduste valdkonnas: Artur Noole, Maria Borissova, Margus Lopp, Tõnis Kanger Enantioselective Organocatalytic Aza-Ene-Type Domino Reaction Leading to 1,4-Dihydropyridines. Journal of Organic Chemistry 76: ; - parim teadusartikkel sotsiaalteaduste valdkonnas: Ringa Raudla, Rainer Kattel Why Did Estonia Choose Fiscal Retrenchment after the 2008 Crisis? Journal of Public Policy 31: TTÜ aasta teadlane 2011 Teaduskomisjonis toimunud taotluste hindamise tulemusena valiti TTÜ aasta teadlasteks kaks võrdselt hääli saanud tunnustatud teadlast matemaatika-loodusteaduskonna keemiainstituudi analüütilise keemia professor Mihkel Kaljurand ning Küberneetika Instituudi juhtivteadur Tarmo Soomere. TTÜ aasta noorteadlane 2011 Teaduskomisjonis toimunud taotluste hindamise tulemusena valiti TTÜ aasta noorteadlaseks materjaliteaduse instituudi vanemteadur Anna Goi aasta parima rakendusliku väljundiga uurimistöö Konkursitööde hindamiseks moodustatud komisjon kinnitas üksmeelselt kolme parima teadustöö järjestuseks: I koht Uute päikesepaneelide väljatöötamine, teadustöö juht materjaliteaduse instituudi professor Enn Mellikov; II koht Kütuseelementide baasil autonoomse toiteallika alalispingemuundur, teadustöö juht elektriajamite ja jõuelektroonika instituudi vanemteadur Dmitri Vinnikov; III koht Eestikeelse kõnetuvastuse meetodite uurimine ja arendamine, teadustöö juht Küberneetika Instituudi vanemteadur Tanel Alumäe Tippteadlased ja välisprofessorid Teadlasmobiilsusprogrammi MOBILITAS raames töötab TTÜ-s neli tippteadlast: a asus tööle vanemteadurina Teet Velling (geenitehnoloogia instituut); a asus tööle külalisprofessorina Thomas Fehniger (Tehnomeedikum) a alustasid: - Tomas Torsvik vanemteadurina Küberneetika Instituudis; - Raiker Witter vanemteadurina Tehnomeedikumis.

7 6 DoRa meetme raames on TTÜ-sse tööle asunud järgmised külalisprofessorid: 2009/2010 õa: - signaalitöötluse professor Tõnu Trump raadio- ja sidetehnika instituudis; - jõuelektroonika professor Valery Vodovozov elektriajamite ja jõuelektroonika instituudis; - päikeseenergeetika ja materjalide professor Dieter Meissner materjaliteaduse instituudis; - merefüüsika professor Victor Zhurbas Meresüsteemide Instituudis. 2010/2011 õa: - polümeeride tehnoloogia professor Matti Elomaa polümeermaterjalide instituudis; - sardsüsteemide professor Thomas Hollstein arvutitehnika instituudis; - biomehaanika professor Adriano Cavalcanti Da Silva biorobootika keskuses. 2011/2012 õa: - energiatehnika professor Anouar Belachen elektrotehnika aluste ja elektrimasinate instituudis; - ehituskonstruktsioonide professor Jarek Kurnitski ehitiste projekteerimise instituudis Doktorikoolid TTÜ juhtimisel jätkasid senist tegevust: - Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktorikool; - Energia- ja geotehnika doktorikool II; - Ehitus- ja keskkonnatehnika doktorikool. Neis doktorikoolides on TTÜ tudengite osakaal keskmiselt 82%. TTÜ jätkas partnerina järgmistes doktorikoolides: - Majanduse ja innovatsiooni doktorikool; - Biomeditsiini- ja biotehnoloogia doktorikool; - Funktsionaalsed materjalid ja tehnoloogiad doktorikool; - Maateaduse ja ökoloogia doktorikool; - Matemaatika ja statistika doktorikool. Doktorikoolidesse kuulus õppeaasta alguse seisuga kokku doktoranti, neist 537 TTÜ doktoranti Teaduskraadide kaitsmine aastal kaitsti TTÜ doktorantide ja töötajate poolt ning TTÜ töötajate juhendamisel väljaspool TTÜ-d kokku 66 doktorikraadi, sh: 1) TTÜ doktorantide kaitsmised TTÜ-s 60 (vt tabel 2); 2) TTÜ töötajate juhendatud, kuid väljaspool TTÜ-d õppinud ja kaitsnud doktorandid 3; 3) TTÜ töötajate endi väljaspool TTÜ-d kaitstud doktorikraadid 3. Joonis 1. Doktoritööde kaitsmine TTÜ-s (kaitsmiskuupäevade järgi).

8 aastal kaitses oma doktoritöö 60 TTÜ doktoranti. See on 15 kaitsmist rohkem kui eelneval aastal. 2011/2012 õppeaasta tulemuslepingus prognoosis TTÜ 61 kaitsmist aastal See eesmärk on täidetud 98,4% ulatuses. Doktoriõppe efektiivsuse suurendamise nimel käis aastal järjekindel tegevus. Analüüsiti doktoriõppe tulemuslikkust ning efektiivsust teaduskonniti ning õppekavati, töötati välja meetmeid tulemuslikkuse parendamiseks. Joonis 2. Doktorikaitsmised õppekavati 2011 aastal (Σ 60 1 ) T&A strateegia näeb aastaks ette 90 doktoritöö kaitsmise, see tähendab ca 10%-list lõpetajate arvu kasvu igal aastal. TTÜ arengukava üheks visiooniks on aastaks 2015 viia doktorikraadiga lõpetajate osakaal ülikooli lõpetajate hulgas 5%-ni aastal oli see protsent 2,95. Joonis 3. Doktoritööde kaitsmised teaduskondade/asutuste lõikes 1 Eeldus näitab 60-e kaitsmise eeldatavat jagunemist arvestades õppekaval õppivate doktorantide arvu (2011. a lõpu seisuga õppis ülikoolis 779 doktoranti, kaitsmisi oli 60 ehk 7,7% õppijate kogusummast. Eeldus õppekavati =(õppijate arv õppekavati x 7,7)/100)

9 aasta edukamad juhendajad olid professor Toomas Rang (3 kaitsmist), professor Mihkel Kaljurand (3 kaitsmist) ning professor Rainer Kattel (3 kaitsmist). Viimase viie aasta lõikes on edukaim juhendaja TTÜ-s professor Wolfgang Drechsler (7 kaitsmist), järgnevad professor Priit Kulu 6 kaitsmisega ning professor Enn Loigu ja professor Tarmo Soomere 5 kaitsmisega. Joonis 4. Doktoritööde kaitsmised Eesti suuremates ülikoolides (eksmatrikuleerimise kuupäevade alusel, baasfinantseerimise alusandmed). Doktorantide mobiilsus Alljärgnevalt kokkuvõte doktoriõpet toetavatest DoRa tegevustest aastal: Tegevus 4 (Välisüliõpilaste kaasamine doktoriõppesse) Esimesed kaks DoRa tegevuse 4 doktoranti alustasid oma doktoriõpinguid TTÜ-s 2009/2010 õ.a.viimast korda võeti DoRa tegevuse 4 kaudu uusi välisdoktorante vastu õppeaastal 2011/2012. Ajavahemikul on DoRa programmi toetusel alustanud oma õpinguid kokku 24 välisdoktoranti. Tegevus 5 (Külalisdoktorantide lühiajalised uurimisprojektid) raames kasutati aastal kokku 92 kuud uurimisstipendiumiteks 27 külalisdoktorandi poolt. Keskmiseks viibimise perioodiks oli 3 4 kuud. Külalisdoktorandid tulid Ukrainast (7 doktoranti), Lätist (5), Venemaalt (4), Hiinast (2), Hispaaniast (2) ning Indiast, Itaaliast, Saksamaalt, Slovakkiast, Soomest, Türgist ja USAst (kõikidest 1 doktorant). Tegevus nr 6 (Rahvusvaheliste koostöövõrgustike arendamine läbi Eesti doktorantide õpirände) raames tehti aastal 11 rahastamisotsust kogusummas eurot. Taotlusi võetakse vastu 4 korda aastas (juunis, septembris, detsembris ja märtsis) ning neid hindab Kristjan Jaagu ekspertkomisjon, kes teeb rahastamisotsused. Keskmine välismaal viibimise aeg oli kolm ja pool kuud ning keskmine stipendiumi suurus 3817 eurot. Tegevus nr 8 (Noorteadlaste osalemine rahvusvahelises teadmisteringluses) raames käis aastal rahvusvahelistel konverentsidel ja seminaridel, erialastest kursusest osa võtmas või välisülikoolides ja -teadusasutustes uurimistööd tegemas kokku 152 magistranti/ doktoranti/noorteadlast. Selleks otstarbeks eraldati neile sõidutoetusi summas eurot. Üleminekuhindamine Oluline märksõna aastal oli doktoriõppekavade üleminekuhindamine. Kümnest TTÜ doktoriõppekavast said kaheksa tähtajatu õiguse õpet läbi viia, kahe õppekava puhul anti tähtajaline õigus. Nendele õppekavadele on koostatud detailne tegevuskava puuduste kõrvaldamiseks ning töö selle nimel jätkub. EKKA (Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu) hindas aasta kevadel järgmisi õppekavagruppe: - bio- ja keskkonnateadused (TTÜ keemia ja geenitehnoloogia õppekava);

10 9 - sotsiaalteadused (TTÜ majanduse doktoriõppekava); - ärindus ja haldus (TTÜ avaliku halduse doktoriõppekava); - õigus (TTÜ Euroopa õiguse doktoriõppekava); - füüsikalised loodusteadused (TTÜ maa-teaduste ja tehnilise füüsika doktoriõppekavad); - informaatika ja infotehnoloogia (TTÜ info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktoriõppekava); - arhitektuur ja ehitus (TTÜ ehituse ja keskkonnatehnika doktoriõppekava). Avaliku halduse, keemia ja geenitehnoloogia, maa-teaduste, tehnilise füüsika ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia doktoriõppekavad said tähtajatu õiguse doktoriõpet läbi viia ning väljastada õppekava läbimisel vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid. Majanduse ning ehituse ja keskkonnatehnika doktoriõppekavad said tähtajalise (kolmeks aastaks) õiguse doktoriõpet läbi viia ning väljastada õppekava läbimisel vastavaid akadeemilisi kraade ja diplomeid. Euroopa õiguse doktoriõppekava ei saanud õigust õpet läbi viia. Muu tegevus 1.veebruaril 2011 asutati Doktorantide Kogu. Doktorantidel on mitmeid praktilisi probleeme, mille lahendamiseks Doktorantide Kogu asutati. Doktorantide Kogu üheks eesmärgiks on muuhulgas korraldada doktorantide ühisseminare, mis tooksid kokku eri teaduskondade doktorandid. Oluline on tõsta ka doktorantide hulka, tutvustades doktorantuuri bakalaureuseja magistritudengitele. Koostöös Doktorantide Koguga loodi ülikooli kodulehele doktorantide veeb: Järeldoktorid (vt ka punkt 2.1- Finantseerimine SA ETF kaudu) TTÜ T&A strateegia näeb ette aktiivse järeldoktorite töökohtade loomise aastal töötas TTÜ-s 22 järeldoktorit. Neist SA ETF kaudu rahastatavaid 2, programmi ERMOS kaudu 2 ja Mobilitas programmi kaudu rahastatavaid 18. Enim järeldoktoreid töötas TTÜ Geoloogia Instituudis (4) Publitseerimine TTÜ arengukava näeb ette eelretsenseeritud publikatsioonide arvu kasvu ühe teadustöös osaleja kohta (täistööaja arvestuses) aastaks ,5-ni a oli vastav number 0,96 (2009. a 0,74 ning a 0,93). Joonis 5. Eelretsenseeritavad/refereeritavad publikatsioonid TTÜ-s Publitseerimise analüüs on tehtud Eesti Teadusinfosüsteemi (ETIS) andmetel, seisuga märts 2011

11 10 Joonis 6. Eelretsenseeritavad teaduspublikatsioonid 2011 (1.1, 1.2, 2.1, 3.1) ühe akadeemilise personali täidetud ametikoha (täistööaja arvestuses) kohta. Eelretsenseeritavate/refereeritavate publikatsioonide avaldamisel olid edukamad teaduskondade struktuuriüksused elektriajamite ja jõuelektroonika instituut (46 publikatsiooni), arvutitehnika instituut (45) ja keemiainstituut (44). Asutustest tuleb esile TTÜ Küberneetika Instituuti, kelle töötajate poolt avaldati 114 eelretsenseeritavat/refereeritavat publikatsiooni, aga ka TTÜ Geoloogia Instituuti (49). Joonis 7. Thomson Reuters ISI Web of Science artiklid Eesti suuremates ülikoolides (baasfinantseerimise alusandmed) Viimaste aastate enimtsiteeritud publikatsioonid TTÜ-s on alljärgnevad (Thomson Reuters Web of Science, publitseeritud ) - Aid, T; Kazantseva, A; Piirsoo, M; Palm, K; Timmusk, T Mouse and rat BDNF gene structure and expression revisited. Journal of Neuroscience Research. 85: Times cited: 126; - Pruunsild, P; Kazantseva, A; Aid, T; Palm, K; Timmusk, T Dissecting the human BDNF locus: bidirectional transcription, complex splicing, and multiple promoters. Genomics 90: Times cited: 98; - Lindholm, P; Voutilainen, M; Laurén, J; Peränen, J; Leppänen, V-M; Andressoo, J-O; Lindahl, M; Janhunen, S; Kalkkinen, N; Timmusk, T; Tuominen, R; Saarma, M Novel neurotrophic factor CDNF protects and rescues midbrain dopamine neurons in vivo. Nature 448: Times cited: 79; - Francks, C; Maegawa, S; Laurén, J; Abrahams, B. S; Velayos-Baeza, A; Medland, S. E; Colella, S; Groszer, M; McAuley, E. Z; Caffrey, T. M; Timmusk, T; Pruunsild, P.; Koppel, I

12 11 et al LRRTM1 on chromosome 2p12 is a maternally suppressed gene that is associated paternally with handedness and schizophrenia. Molecular Psychiatry 12: Times cited: 72; - Altosaar, M; Raudoja, J; Timmo, K; Danilson, M; Grossberg, M; Krustok, J; Mellikov, E Cu 2 Zn 1-x Cd x Sn(Se 1-y S y ) 4 solid solutions as absorber materials for solar cells. Physica Status Solidi A 205: Times cited: 63; - Öpik M.; Metsis M.; Daniell T. J.; Zobel, M; Moora, M Large-scale parallel 454 sequencing reveals host ecological group specificity of arbuscular mycorrhizal fungi in a boreonemoral forest. New Phytologist 184: Times cited: 53; - Tõugu, V; Karafin, A; Palumaa, P Binding of zinc(ii) and copper(ii) to the full-length Alzheimer's amyloid-β peptide. Journal of Neurochemistry 104: Times cited: 52. TTÜ-s on publitseeritud ka rida artikleid, mis on kõrgelt tsiteeritud publikatsioonid oma eriala piires (Thomson Reuters Web of Knowledge, Essential Science Indicators. Highly cited papers for TUT) Neuroscience & Behavior Aid, T., Kazantseva, A., Piirsoo, M., Palm, K., Timmusk, T Mouse and rat BDNF gene structure and expression revisited. J. Neurosci. Res. 85: Citations: 153 Plant & Animal Science Öpik M; Metsis M; Daniell TJ; Zobel M; Moora M Large-scale parallel 454 sequencing reveals host ecological group specifisity of arbuscular mycorrhizal fungi in a boreonemoral forest. New Phytol. 184: Citations: 45 Biology & Chemistry Banci L; Bertini I; Ciofi-Baffoni S; Kozyreva T; Zovo K; Palumaa P; Affinity gradients drive copper to cellular destinations. Nature 465: Citations: 32 Chemistry Noole A; Lippur K; Metsala A; Lopp M; Kanger T; Enantioselective Henry reaction catalyzed by Cu-II salt and bipiperidine. J Org. Chem. 75: Citations: 28 Environment & Ecology Blinova I; Ivask A; Heinlaan M; Mortimer M; Kahru A Exotoxicity of nanoparticles of CuO and ZnO in natural water. Environ. Pollut. 158: Citations: 20 Clinical Medicine Nilsson EC; Storm RJ; Bauer J; Joansson SMC; Lõokene A; Ångström J; Hedenström M; Eriksson TL; Frängsmyr L; Rinaldi S; Willison HJ; Domellöf FP; Stehle T; Arnberg N The GD1a glycan is a cellular receptor for adenoviruses causing epidemic keratoconjunctivitis. Nature Med. 17: Citations: 7 Materials Science Tõugu V; Tiiman A; Palumaa P; Interaction of Zn(II) and Cu(II) ions with Alzheimer s amyloid-β peptide. Metal ion binding, contribution to fibrillization and toxicity. Metallomics 3: Citations: 7 Engineering Vinnikov D; Roasto I; Quasi-Z-source-based isolated DC/DC converters for distributed power generation. IEEE Trans. Ind. Electron. 58: Citations: 4 Kokkuvõtvalt seab TTÜ teadus- ja arendustegevuse strateegia eesmärgiks avaldada aastal 2200 teaduspublikatsiooni a avaldati TTÜ-s selliseid teaduslikke publikatsioone kokku 1614 (2007. a , a -1420, a 1414, a 1583). 3 ETIS-es kasutatava klassifikaatori alusel 1.1, 1.2, 1.3,2.1, 2.2, 3.1, 3.2, 3.4, 3.5, 4.1, 4.2, 5.1, 5.2

13 Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus asutati a. Keskuse poolt alustati järgmisi tegevusi: - MEKTORY-te programm, MEKTORY-test peavad kujunema interdistsiplinaarsed loovkeskused; - intellektuaalomandi väliseksperdi kaasamine - EAS-i taotluse alusel intellektuaalomandi kaitse ja kommertsialiseerimise süsteemi tõhustamiseks ning intellektuaalomandi ja teadmusteenuste turustamiseks kaasatakse väliseksperdid perioodiks 2012 kuni 2015; - õigusaktid - alustati valdkonna õigusaktide korrastamist, muudeti seni kehtinud intellektuaalomandi haldamise lähtealuseid, vaadatakse üle ja viiakse omavahel kooskõlla teadmusteenuste osutamise ja TTÜ osalusega juriidiliste isikute asutamisega seonduvad õigusaktid, viiakse sisse vajalikud parandused Innovatsiooni ja ettevõtluskeskuse asutamisega seotud õigusaktidesse. Tabel 1: Olulisemad siseriiklikud lepingupartnerid 2011(enim lepingulist tulu toonud ettevõtted) LEPINGUPARTNER TULU (eurodes) Narva Elektrijaamad AS ,17 Eesti Energia Kaevandused AS ,53 Eesti Energia AS ,49 GlaxoSmithKline Eesti OÜ ,66 Harjumaa Ühistranspordikeskus MTÜ , Leiutustegevus TTÜ nimel esitati kaheksateist patenditaotlust, sh üheksa Eesti, viis rahvusvahelist (PCT), kaks USA ja kaks Euroopa (EP) patenditaotlust. TTÜ teadurite osalusel loodud leiutistele õiguskaitse taotlemiseks esitati kaks USA patenditaotlust. TTÜle anti välja seitse patenti, sh kuus Eesti ja üks USA patent. TTÜ töötajate osalusel loodud leiutiste kaitseks anti välja üks USA ja üks Euroopa patent. TTÜle anti välja kaks kasuliku mudeli registreerimise tunnistust Tehnoloogia arenduskeskused Tehnoloogia arenduskeskused (TAK) on ülikoolide ja ettevõtete pikaajalisele koostööle orienteeritud teadusasutused, mis on loodud avaliku sektori kaasabil. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt toetatavad tehnoloogia arenduskeskused tegelevad uute tehnoloogiate arendamisega ning keskustes töötavad tippteadlased otsivad uusi ja innovaatilisi tehnoloogilisi lahendusi just partnerettevõtetele olulistes valdkondades aastal jätkas TTÜ osalemist järgmiste tehnoloogia arenduskeskuste (TAK) tegevuses: - Eliko Tehnoloogia Arenduskeskus, tegevusvaldkond: elektroonika, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia; - Innovaatiliste Masinaehituslike Tootmissüsteemide Tehnoloogia Arenduskeskus, tegevusvaldkond: äri ja tootmise planeerimise integreerimine tuginedes e-tootmise ja toote elutsükli juhtimise süsteemidele; - Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus, tegevusvaldkond: bio- ja toidutehnoloogia; - Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus, tegevusvaldkond: tehnoloogiate väljatöötamine tarkvara arendamise efektiivsuse ja kvaliteedi tõstmiseks; - Vähiuuringute Tehnoloogia Arenduskeskus, tegevusvaldkond: tehnoloogiliste platvormide väljaarendamine ning rakendamine vähktõve varasel diagnoosimisel ja prognoosimisel.

14 1.19 Spin-off ettevõtted a lõpus muutusid TTÜ-s põhimõtted, mille alusel peeti arvestust ja registreeriti spin-off firmasid. Selle uue korra kohaselt on aastal lisandunud kolm spin-off ettevõtetet: Defendec OÜ, Artes Terraee OÜ ja Prototuba OÜ. 10 spin off ettevõtet: - Artes Terraee OÜ, tegevusvaldkond: maastikuarhitektuur; linna- ja maapiirkondade planeerimine ja kujundamine; - Biolaborid OÜ, tegevusvaldkond: pooltööstusliku GMP tingimustes tootmislabori teenused ning täiendõpe kvaliteetsüsteemide, meditsiiniseadmete ja ravimite regulatsioonide alal; - Crystalsol OÜ, tegevusvaldkond: päikesepatareide arendamine; - Defendec OÜ, tegevusvaldkond: traadita sensorvõrkude tehnoloogia arendus; - IB Uneko OÜ, tegevusvaldkond: täiskasvanute täiendkoolitus tööohutuse ja töötervishoiu valdkonnas ning kõrgendatud ohtlikkusega kutsealadel; - Otter AG OÜ, tegevusvaldkond: mootorikütused ja sisepõlemismootorid (alus- ja rakendusuuringud, konsultatsioon, koolitus); - Prototuba OÜ, tegevusvaldkond: inseneeria; - Stratum OÜ, tegevusvaldkond: transpordiplaneerimine ja liikluskorraldus; - Testonica Lab OÜ, tegevusvaldkond: süsteemide testimise ja diagnostika platvormide arendamine; - Vähiuuringute TAK, tegevusvaldkond: tehnoloogiliste platvormide väljaarendamine ning rakendamine vähktõve varasel diagnoosimisel ja prognoosimisel Regionaaltegevus a loodi kaks TTÜ-ga seotud regionaalset kompetentsikeskust: Põlevkivi Kompetentsikeskus Kohtla- Järvel ja Väikelaevaehituse Kompetentsikeskus Kuressaares. Lisaks osaleb TTÜ partnerina ka järgmiste kompetentsikeskuste tegevuses: SolarBase.ee - innovatiivse hoone ja elukeskkonna kompetentsikeskus, Targa Maja Kompetentsikeskus, Puidutöötlemise Tehnoloogia ja Tootearenduse Kompetentsikeskus Klastrid Ülikool osales a koostööpartnerina järgmistes klastrites: Eesti IKT klaster, Eesti IT Ekspordiklaster, Puitehituse klaster, Tuuleenergia klaster, Eesti IKT Demokeskus, Logistikasektori ettevõtete klaster, Tervisetehnoloogiate klaster, Rakuravi klaster, Finance Estonia klaster. Koostööd alustati ka aastal loodud Kaitsetööstuse klastriga Teadustaristu uuendamine Teaduse infrastruktuuri uuendamine toimus põhiliselt EL struktuurifondide perioodiks käivitatud meetme Teadusaparatuuri ja seadmete kaasajastamine raames käivitatud alameetmete toetusel. - Alameede "Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamine. Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri kaasajastamist rahastatakse Eesti T&A asutuste teadusteemade sihtfinantseerimise raames. Väikesemahulise teaduse infrastruktuuri projektikonkursil rahuldati a TTÜ esitatud taotlusi loodetust tunduvalt väiksemas mahus. Kokku sai 17-st esitatud taotlusest positiivse rahastamisotsuse vaid neli, kogumahus eurot. Nelja taotlust ei rahastatud seoses sihtfinantseerimise taotluse rahuldamata jätmisega. Toetust on lubatud kasutada väikesemahulise teadusaparatuuri, instrumentide, seadmete, andmebaaside ja erialaspetsiifilise tarkvara soetamiseks/kaasajastamiseks, mis aitavad tõsta sihtfinantseeritavate teadusteemade teadustöö kvaliteeti ja täitmise efektiivsust. Ülikoolil on kohustus lisada 5% omafinantseerimist. - Alameede "Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja seadmete kaasajastamine". Eesmärgiks on toetada Eesti T&A&I strateegia prioriteetsete valdkondade arengut, toetades investeeringuid T&A infrastruktuuri. Alameetme raames toetatakse T&A infrastruktuuri

15 14 soetamist ja olemasoleva infrastruktuuri kaasajastamist ning nende tegevustega otseselt või projekti elluviimise seisukohast põhjendatud ja olulisi tegevusi aastal selgusid alameetme teise vooru tulemused. Toetust said 14 teadus- ja arendusasutust, nende seas enim Tartu Ülikool ja Tallinna Tehnikaülikool. TTÜ esitas 10 projektitaotlust, millest rahuldati 5 maksimaalse toetuse kogumahuga 2,1 mln eurot, millele TTÜ peab omafinantseerimisena lisama minimaalselt 5%: - Regionaalne keskkonnauuringute ja prognoosi keskus ,26 eurot; - Nanostruktuursete komposiitmaterjalide komplekslabor ,43 eurot; - Mikro- ja nanostruktuursed sardsüsteemid ja komponendid ,41 eurot; - Ehituse energiatõhususe ja jätkusuutlikkuse tõstmine ,19 eurot; - Kvaliteetne, säästlik ja jätkusuutlik energeetika ,41 eurot. Konkursi kolmas voor kuulutati välja 30. detsembril aastal, rahastamisotsused tehakse a juunis. Teadus- ja arendustegevuseks vajaliku aparatuuri uuendamiseks tehtud investeeringud TTÜ-s moodustasid aastal 3,85 mln eurot, sellest teaduskonnad 3,3 mln eurot. Suuremad investeeringud tehti keemiainstituudis (643,69 tuh eurot), geenitehnoloogia instituudis (589,24 tuh eurot) ja elektroonikainstituudis (575,62 tuh eurot). Alates aastast arvestatakse infrastruktuuri uuendamise rahalise mahu analüüsi tegemisel aruandeaastal soetatud aparatuuri, mille maksumus on suurem kui eurot (vt tabel 3). 2. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimine TTÜ teadus- ja arendustegevuse finantseerimise üldmaht moodustas aastal 31,46 milj eurot 4 (2010. a 25,85 mln eurot, vt tabelid 5-7). Joonis 8. TTÜ T&A rahastamise dünaamika TTÜ-s (mln eurot). Teaduskondadest olid teadus- ja arendustegevuse üldfinantseerimises edukamad infotehnoloogia teaduskond (5,03 mln eurot) ning matemaatika-loodusteaduskond (3,51 mln eurot). Asutustest olid edukaim Küberneetika Instituut (2,19 mln eurot). 4 TTÜ T&A finantseerimise analüüs on tehtud koostöös eelarvetalitusega ning arvestades ülikooli majandusaasta aruannet

16 15 Joonis 9. T&A rahastamise jaotus TTÜ-s 2011 (mln eurot). T&A allikate lõikes oli TTÜ-s sarnaselt eelmiste aastatega suurima mahuga finantseerimine Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu (sihtfinantseerimine, baasfinantseerimine, T&A infrastruktuuri kulude katteks eraldatud vahendid ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kaudu finantseeritavad riiklikud programmid, üldmaht kokku 9,77 mln eurot). Tõusnud on SA Archimedes kaudu rahastamine (tippkeskused, infrastruktuur, riiklikud programmid, muud T&A toetused ning doktorikoolid ja DoRa programm, üldmaht 7,17 mln eurot) ning välisrahastamise mahud (EL programmid ning muud välisprojektid ja teenused, samuti välisriiklikud EL õppearendusprojektid, üldmaht 6,68 mln eurot). Joonis 10. TTÜ T&A rahastamine allikate lõikes (mln eurot) 5 5 Kuni aastani 2010 sisaldavad nii siselepingud muu avaliku sektoriga kui ka välisrahastamine andmeid rahastamise kohta äriühingutega (graafikul katkendjoon)

17 2.1 Finantseerimine riigieelarvest 16 Sihtfinantseerimine Olulisema osa riigieelarvest finantseeritavas teadus- ja arendustegevuses moodustab teadusteemade sihtfinantseerimine aastal eraldati haridus- ja teadusministri käskkirjaga ( käskkiri nr 15) TTÜ-le teadusteemade sihtfinantseerimiseks kokku 5,41 mln eurot. Eestis tervikuna moodustas sihtfinantseeritavatele teadus- ja arendustegevuse teemadele eraldatud summa a 23,05 mln eurot. Tehnikaülikooli osa moodustas a 23,5% kogu Eesti sihtfinantseerimisest. Võrdluseks Tartu Ülikooli osa oli 49,5% ja Eesti Maaülikoolil 7,4%. Joonis 11. Sihtfinantseerimise dünaamika Eesti suuremates ülikoolides (mln eurot). TTÜ esitas aastal 13 taotlust uute sihtfinantseeritavate teadusteemade avamiseks, neist rahuldati kaks (energeetikateaduskonna elektriajamite ja jõuelektroonika instituudis täidetav vanemteadur Dmitri Vinnikovi poolt juhitav teema ja Küberneetika Instituudis täidetav juhtivteadur Tarmo Soomere poolt juhitav teema). Kokku täideti TTÜ-s aastal 43 sihtfinantseeritavat teemat a lõppes TTÜ-s kuus sihtfinantseeritavat teadusteemat. Joonis 12. Sihtfinantseerimise dünaamika TTÜ teaduskondades ja asutustes (mln eurot)

18 Baasfinantseerimine Haridus- ja Teadusministeerium kinnitas ministri käskkirjaga nr 60 T&A baasfinantseerimise jaotuse Eestis. Baasfinantseerimise kogumaht moodustas 7,18 mln eurot, millest TTÜ-le eraldati 1,55 mln eurot. Joonis 13. Baasfinantseerimise dünaamika Eesti suuremates ülikoolides (tuh eurot) 17 TTÜ nõukogu kinnitas uue määruse, millega kehtestati uus T&A baasfinantseerimise määramise tingimused ja kord. Määruse alusel kasutas TTÜ T&A baasfinantseerimiseks eraldatud raha oma strateegiliste arengueesmärkide realiseerimiseks finantseerides TTÜ asutusi, teaduskondi ning üleülikoolilisi T&A projekte ning moodustades toetusfondi. TTÜ nõukogu otsusega eraldati TTÜ asutustele 346,2 tuhat eurot. TTÜ teaduskondadele ja kolledžitele eraldati vastavalt nõukogu määruses toodud sätetele 20% TTÜ baasfinantseerimisest, millest on maha arvestatud TTÜ asutustele eraldatud baasfinantseerimine. Teaduskonnad kasutasid neile eraldatud baasfinantseerimist peamiselt siseja välisriiklike projektide kaasfinantseerimise katmiseks ning infrastruktuuri ajakohastamiseks, samuti ka konverentside kaasfinantseerimiseks. Kokku eraldati TTÜ teaduskondadele ja Tartu Kolledžile 229,98 tuhat eurot. Üleülikooliliste teadus- ja arendusprojektide finantseerimiseks eraldati baasfinantseerimise vahendeid summas 425,66 tuhat eurot ning alameetme Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja seadmete kaasajastamine finantseeritud projektide kaasfinantseerimiseks eraldati 64 tuhat eurot. Toetusfondi vahendeid kasutati tippteaduse toetamiseks, talendikate noorteadlaste toetamiseks ning teadusprojektide finantseerimiseks. Teadusprojektide finantseerimiseks ja tippteadlaste ning noorteadlase toetamiseks toetusfondist kuulutati veebruaris välja konkurss. Taotluste hindamiseks kaasati TTÜ väliseid eksperte ning hindamisel arvestati teema olulisust TTÜ-le ja ühiskonnale, probleemi püstitust ja taotluse läbitöötatust, uurimisgrupi kompetentsust, planeeritud eelarvet ja taotletava summa vastavust projektile. Kokku toetati seitset tippteadlast ning kahte noorteadlast ja rahastati kolme teadusprojekti. Jätkusid ka neli eelnevatel aastatel alustanud uurimisgruppide projekti (kogumahus 628,3 tuhat eurot, rahastamisel kasutati eelmiste aastate jääki).

19 18 Joonis 14. Baasfinantseerimise jaotus TTÜ-s 2011, tuh eurot Kokku finantseeriti Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu TTÜ teadus- ja arendustegevust alljärgnevalt: - sihtfinantseerimiseks 5,41 mln eurot; - infrastruktuuri kulude katteks 1,58 mln eurot; - baasfinantseerimiseks 1,55 mln eurot; - teadusinformatsiooni hankimiseks teadusraamatukogule 0,52 mln eurot; - teadusraamatukogule tegevuskuludeks 0,42 mln eurot; - riiklik programm Eesti keeletehnoloogia ,12 mln eurot; - teaduskollektsioonid 0,06 mln eurot; - polaar- ja kliimauuringute tegevuskava 0,11 mln eurot. Summaarne TTÜ teadus- ja arendustegevuse finantseerimine riigieelarvest Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu moodustas a 9,77 miljonit eurot (sellest teaduskonnad 5,78 miljonit eurot). Joonis 15. Teadus- ja arendustegevuse finantseerimismehhanismide dünaamika Eestis (sihtfinantseerimine, T&A infrastruktuuri kulud, baasfinantseerimine, SA ETF grandid, mln eurot).

20 Finantseerimine SA Eesti Teadusfond kaudu 19 ETF grandid TTÜ teadlastele eraldatud SA ETF grantide maht aastal moodustas 1,38 mln eurot, sellest teadustöö kuludeks 1,15 mln eurot, TTÜ üldkulude katteks (üldkululõiv) 0,23 mln eurot aastaks esitati ETF-le TTÜ-st 104 uue grandi taotlust, sh teaduskondadest 72 ning asutustest 32 taotlust. Uuringutoetusi taotlesid kõigi teaduskondade ja T&A asutuste töötajad. Kolledžitest oli taotlejaid vaid Tartu Kolledžist. Esitatud taotlustest rahuldati 36 taotlust (34,6%), sh teaduskondades 24 (edukus 33,3%), asutustes 12 (edukus 37,5%). Kokku rahastati aastal 120 ETF granti, millest kaks olid ühisgrandid teiste asutustega (majandusteaduskonna koostöö Tallinna Ülikooliga ning matemaatika-loodusteaduskonna koostöö KBFI-ga). Täiendavalt traditsioonilistele ETF grantidele rahastati SA ETF erinevate meetmete kaudu aastal veel järgmisi projekte: ETF järeldoktori grandid: - Ganchev, Maxim (materjaliteaduse instituut) Uued odavad materjalid ja tehnoloogiad päikeseenergeetikale ; - Tomson, Katrin (geenitehnoloogia instituut) Cloning, overexpression and labelling of intracellular C-terminal domain of human Smoothened (a receptor protein synthesised from proto-oncogene) in Escherichia coli system for functional and structural studies. MOBILITAS järeldoktori grandid: - Just, Alar ( ehitiste projekteerimise instituut), Structural fire performance of timber structures - Tabri, Kristjan (mehaanikainstituut), Coupled approach for numerical modelling of accidents in maritime transportation - Voll, Hendrik (keskkonnatehnika instituut, järeldoktorina USA-s, University of Washington), Investigation of Grey Water Irrigation and Energy Demand for Greenroofs - Zakis, Janis ( elektriajamite ja jõuelektroonika instituut), Research and Development of Bi- Directional Power Converters for Energy Storage Applications - Anton, Mart (biorobootika keskus), Mechanical design and locomotion of an underwater vehicle - Giannitsis, Athanasios (Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut), Development of a Microfluidic lab-on-chip for bioimpedance measurements on droplet-based bioreactors - Kumm, Tiina (geenitehnoloogia instituut), High-throughput screening of inhibitors of A peptide aggregation - Toompuu, Marina (geenitehnoloogia instituut), Studies on function of human RNase L inhibitor (RLI) - Ploom, Anu (keemiainstituut), Structure-reactivity relationships in reactions at atoms of the third period elements - Gehenn, Katja (keemiainstituut), New MS-based approaches for studies of conformation and aggregation of amyloidogenic peptides - Volkova, Anna (soojustehnika instituut), Small-scale cogeneration plants in Estonian towns - Raudla, Ringa (avaliku halduse instituut) Evolution of Fiscal Governance Institutions in Estonia from 1994 to Marandi, Andres (Geoloogia Instituut, järeldoktorina Kanadas, Alberta Research Council), Geochemical evolution of groundwater in Cambrian-Vendian aquifer system in Estonia - Salujõe, Jaana (Geoloogia Instituut), Do cladoceran remains in lake sediment record climate and environmental change? - Kisand, Anu (Geoloogia Instituut), Application of sediment pore water fluorescence index in paleolimnological studies of a large shallow lake.

21 20 - Reitalu, Triin (Geoloogia Instituut), Unraveling the history of plant diversity patterns by means of pollen analyses: an interdisciplinary approach - Ramay, Hena (Küberneetika Instituut), Systematic examination of arrhythmogenic calcium release in cardiac myocytes - Karo, Jaanus (Küberneetika Instituut), The theoretical study of mitochondrial energetic metabolism - Tedesco, Letizia (Meresüsteemide Instituut), The role and contribution of sea ice biogeochemistry to the Baltic Sea ecosystem state: a modelling study ERMOS järeldoktori grandid: aastal esitati neli järeldoktori taotlust, millest rahuldati kolm. Üks rahuldatud projektidest ei käivitunud seoses taotleja loobumisega rahastamisest. Üks projekt käivitub aastast Täideti 2 ERMOS projekti: - Zusmanovich, Pasha (matemaatikainstituut) Cohomology of Lie algebras and operads ; - Krasnou, Illia (polümeermaterjalide instituut) Flow- induced crystallization and rheology of polyester amides and their composites. ETF ja Civilian R&D Foundation (USA) grant Fotokatalüüsi kombinatsioon fermentatsiooniga vesilahustest vesiniku ja hapniku tootmiseks (Deniss Klauson, keemiatehnika instituut). 2 ERA-NET projekti: - SmartGrids projekt Elektri tarkvõrgu kliendivalduse elektrikvaliteedi ja inimeste ning elektriseadmete ohutusnõuded (Tõnu Lehtla, elektriajamite ja jõuelektroonika instituut); - EuroCLIMATE projekt Svalbardi liustike tundlikkus kliimamuutuste suhtes (Rein Vaikmäe, Geoloogia Instituut). EL ühiste tehnoloogiaalgatuste (Joint Technology Initiative) meetme raames rahastatakse projekti Iseorganiseeruv intelligentne vahevara platvorm tootmis- ja logistikaettevõtete jaoks (Leo Mõtus, automaatikainstituut). Parrot reisigrandid: - Rüütel-Boudinot, Sirje (geenitehnoloogia instituut), RGS16 mõju TLR signalisatsioonile monotsüütides ja makrofaagides ; - Uustalu, Tarmo (Küberneetika Instituut), Andme- ja juhtimisvoogu sisaldavate sünkroonkeelte semantika. MOBILITAS tippteadlase grandid (vt punkt 1.12). 2.2 Rahastamine struktuurfondidest Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Teadus- ja arendustegevuse projektide toetamise programmi kaudu eraldas EL Struktuurifondide rakendusüksus EAS aastal kõrgkoolidele teadus- ja arendustegevuse edendamise raames (T&A eel- ja rakendusuuringud) 70,6 tuhat eurot. Tallinna Tehnikaülikooli kaks projekti said kokku toetust summas 20,5 tuhat eurot. Sihtasutus Archimedes Teadus- ja arendusasutuste teadusaparatuuri ja seadmete ning väikesemahulise teadusaparatuuri kaasajastamist SA Archimedes kaudu on kajastatud punktis Riiklike programmide raames käivitatud projektid on kajastatud punktis 1.6. SA Archimedese kaudu tippkeskuste rahastamine moodustas a 1,34 mln eurot, tippkeskuste loetelu on toodud punktis 1.5. Doktorikoolide (vt punkt 1.13) ning Doktoriõppe ja rahvusvahelistumise programmi DoRa programmide rahastamine ülikoolile toimus kokku mahus 1,48 mln eurot. Lisaks eelnimetatutele on ellu viidud järgmised tegevused: Tegevus 2 (Kõrghariduse kvaliteedi parandamine läbi välisõppejõudude kaasamise) Alates aastast on TTÜs tööle asunud üheksa välisprofessorit (vt punkt 1.12).

22 21 Tegevus 3 (Teadusalane koostöö ülikoolide ja ettevõtete vahel) raames oli a programmi viimane taotlusvoor, kuhu TTÜ esitas kaheksa taotlust. Neist rahuldati kaks. Kokku on ülikoolis 28 tööstusdoktoranti. Tegevus 7 (Magistrantide õpiränne) raames on ainekursuste ja praktika läbimiseks välismaa kõrgkoolides saanud toetust 19 magistranti. TTÜ-le eraldatud kvoot ja summa on 100% ära kasutatud. «Majanduskeskkonna arendamise rakenduskava» prioriteetse suuna «Eesti teadus- ja arendustegevuse konkurentsivõime tugevdamine teadusprogrammide ja kõrgkoolide ning teadusasutuste kaasajastamise kaudu» meetme «Teadus- ja arendusasutuste ning kõrgkoolide õppe- ja töökeskkonna infrastruktuuri kaasajastamine» raames jätkub aastal rahastamisotsuse saanud projekti Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja tehnikateaduste hoonestik elluviimine. Toetuse suurus ülikoolile oli 10,79 milj eurot (168,9 milj krooni) aastal sai rahastamisotsuse sama meetme raames Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja tehnikateaduste hoonestik, toetust saab ülikool sellele projektile 168,9 milj krooni. SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnaprogrammi raames finantseeriti seitset TTÜ esitatud projekti (mh Valgusreostuse pikaajaliste muutuste uurimine Tallinnas ja valgusreostuse hetkeseisu määramine Eestis, Keskkooli õpilaste teadlikkuse tõstmine mäendusest ja kaevandamisest, Maardu fosforiidilevila tehnogeense põhjavee kvaliteedi uuring, jne) kogusummas eurot. Neist kolmele projektile ( Minimizing risks of maritime oil transport by holistic safety strategies, Concepts for using reed biomass as local bioenergy and building material, Towards joint management of the transboundary Gauja/Koiva river basin district ) eraldati toetus INTERREG programmi kaasrahastamiseks. Jätkusid juba alustatud projektid TTÜ Särghaua maateaduste ja keskkonnatehnoloogia õppekeskuse rajamine, Reovee väikepuhastite tehnoloogiliste ja tehniliste lahenduste soovituste ja juhendmaterjalide koostamine kohalike omavalitsuste tarbeks, Reoveesette kompostväetises sisalduvate ravimijääkide akumuleerimine mullast toidutaimedesse, Prügilavee uuringud ja erinevate puhastustehnoloogiate analüüs II ja Looduslike õlide ja põlevkivi orgaanilise aine hüdrogeenimise laboratoorsed uuringud. Kokku moodustas struktuurfondidest (Archimedes, EAS toetused, KIK ja PRIA projektid, Mobilitas programmid) T&A rahastamine TTÜ-s aastal 8,67 mln eurot. SA INNOVE jt Euroopa Liidu struktuurifondide vahenditest finantseeritavatest õppearendusprojektidest (sh DoRA õppe-arendustegevuse vahendid) laekus täiendavalt 1,49 mln eurot (ei kajastu T&A finantseerimise kogusummas). 2.3 Finantseerimine siseriiklike lepingute kaudu Teadus ja arendustegevuse siseriiklike lepinguliste tööde ja teenuste maht tulude osas moodustas a 3,26 mln eurot, millest lepingud äriühingutega moodustasid 1,52 mln eurot (2010. a 1,28 mln eurot), lepingud avaliku sektori institutsioonidega 0,93 mln eurot (2010. a 1,3 mln eurot) ning Ettevõtluse Arendamise SA arendustoetused 0,51 mln eurot (2010. a 0,82 mln eurot). Siseriikliku täiendava finantseerimise hankimises olid akadeemilistest struktuuriüksustest edukaimad mehaanikateaduskond (0,69 mln eurot) ja ehitusteaduskond (0,6 mln eurot). TTÜ asutustest oli edukam Meresüsteemide Instituut (0,25 mln eurot).