Lennuliikluse lennujuhtide tervisenõuded. Juhend

Transcription

1 Lennuliikluse lennujuhtide tervisenõuded Juhend 2. väljaanne

2 SISUKORD SISUKORD...2 MÕISTED JA LÜHENDID...3 EUROOPA TERVISENÕUDED...5 1: Üldnõuded 3.klassi lennundus-spetsialistide tervisekontroll: Läbivaatus...5 2: Kardiovaskulaarne süsteem :Läbivaatus : Vererõhk : Koronaarhaigus :Rütmi- ja juhtehäired : Üldnõuded :Respiratoorne süsteem :Üldnõuded :Häired : Seedesüsteem :Üldnõuded :Häired :Metaboolsed, ainevahetuslikud ja endokriinsed haigused : Hematoloogia : Kuseteede ja elundite süsteem : Sugulisel teel levivad haigused ja teised nakkushaigused :Günekoloogia ja rasedus : Nõuded luu-lihaskonnale : Psühhiaatrilised ja psühholoogilised nõuded :Psühhiaatrilised nõuded : Psühholoogilised nõuded : Neuroloogilised nõuded : Oftalmoloogilised nõuded : Nõuded nägemisele : Värvitaju : Kõrva-nina-kurgu haigused : Kuulmisnõuded : Dermatoloogilised nõuded...40 LISA 1: LISAJUHENDMATERJAL Une apnoe sündroom Asümptomaatilise HIV-positiivse isiku läbivaatuse kord Dermatoloogilised seisundid...41 LISA 2: LENNUJUHTIMISE OHUTUST REGULEERIVAD PROTSEDUURID - MEDITSIIN Üldosa Lennujuhi õpilase ja lennujuhi loa omanikud Nõuded Juhend Vigastus, haigus ja rasedus Nõuded Juhend Psühhoaktiivsed ained Nõuded Juhend Mehaanilised abivahendid Onkoloogia...44 LISA 3: PERIOODILISE TERVISEKONTROLLI MINIMAALSED NÕUDED väljaanne 2

3 MÕISTED JA LÜHENDID Alkoholi kuritarvitamine AMC - lennundusmeditsiini keskus (Aeromedical Centre) AME - tunnustatud tervisekontrolli tegija (Aeromedical Examiner) AMS - lennundusmeditsiini osakond (Aeromedical Section) Kuupäevast kuupäevani Ravimite väärtarvitamine Esmane Luba Uuendamine Alkoholi selline tarbimisviis, mille tõttu häirub isiku füüsiline, vaimne ja /või sotsiaalne heaolu või see häirib lennujuhi tööülesannete täitmist. Keskus, mille koosseisu kuuluvad Lennuameti (AMS) poolt tunnustatud arstid, kes võivad teha tervisekontrolle vastavalt AMS-i poolt kehtestatud nõuetele ja standarditele. Keskus võib moodustada AMS-ist ühe osa või asuda sellest eraldi. Lennuameti poolt tunnustatud arst, kes võib teha tervisekontrolle ja anda välja tervisetõendeid, mis kuuluvad lennundusloa juurde. Euroopa 3.klassi tervisenõuete rakendamise eest vastutav osakond Lennuametis. Ajavahemik, mis kestab tervisetõendi väljaandmise kuupäevast alates kuni vastava aasta sama kuupäevani. Nt tervisetõend, mis on väljaantud alla 40- aastasele lennujuhile 23.juun.00 kaotab kehtivuse 23.juun. 02. Ravimite tarvitamine, mis ei ole sellele isikule väljakirjutatud või mille toime häirib lennujuhi tööülesannete täitmist. Kasutatakse tervisetõendi saamiseks esmakordselt tehtava tervisekontrolli või lennundusloa saamiseks esmakordselt väljaantava tervisetõendi korral. Mõistetel luba ja lennujuhi luba on samasugune tähendus kui pädevusetunnistusel ja loal või lennujuhi loal/tunnistusel. Toiming, mille korral tervisekontroll tehakse peale tervisetõendi kehtivusaja lõppemist. Uus tervisetõend antakse välja kehtivusega, mis algab uuendamise kuupäeval ja kestab kuupäevast kuupäevani üks või kaks aastat.

4 Pikendamine Toiming, mille korral tervisekontroll tehakse 45 päeva jooksul enne tervisetõendi kehtivusaja lõppemist, võimaldades uue tervisetõendi anda välja kehtivusega, mis algab tervisetõendi kehtivuse lõppemiskuupäevaga ja kestab kuupäevast kuupäevani üks või kaks aastat. 2.väljaanne 4

5 EUROOPA TERVISENÕUDED NÕUDED 1: Üldnõuded 3.klassi lennundusspetsialistide tervisekontroll: Läbivaatus ERANDID JA JUHENDID 1: Üldnõuded 3.klassi lennundusspetsialistide tervisekontroll: Läbivaatus 1.1(a) Isik, kes soovib taotleda lennujuhi luba, peab 3.klassi tervisetõendi saamiseks läbima nõuetekohase esmase tervisekontrolli. 3.klassi tervisetõendi saamiseks peab taotleja olema vähemalt 17-ne aastane. Eelnev tervisekontroll tuleb taotlejal läbida AMC-s, esmakordselt annab tervisetõendi välja AMS. Tervisetõendi uuendamiseks või pikendamiseks nõutava tervisekontrolli võib teha kas AME või AMC vastavalt AMS äranägemisele. Samuti võib AMS delegeerida tervisetõendi väljaandmise AMC-le või AME-le. 1.1 (b) Isikud, kes omavad lennujuhi luba, peavad pikendama või uuendama oma 3.klassi tervisetõendit iga 2 aasta järel, v.a. selles peatükis teisiti sätestatud juhtudel Tervisetõendi kehtivust arvestatakse alates selle väljaandmise kuupäevast kuni sama kuupäevani tõendi aegumise kuul (kuupäevast kuupäevani) Lennujuhi loa omanikud, kes on 40 aastased ja vanemad, peavad läbima tervisekontrolli igal aastal lõigus 1.1(b) määratletud 2-aastase ajavahemiku asemel. 1.1(c) Isik, kes soovib taotleda 3.klassi tervisetõendit, peab esitama tunnustatud AME-le isiklikult allkirjaga kinnitatud avalduse terviseandmete (pärilikud, isiku- ja perekonnaandmed) kohta. Taotleja peab täitma avalduse täielikult ja täpselt, sõltuvalt oma teadmistest. 1.1(d) Tunnustatud AME peab teatama AMSle igast juhust, kui tekib kahtlus taotleja nõuetele vastavuses. Sellisel juhul otsustab AMS tervisetõendi välja andmise või sellest keeldumise üle. (vaata lõik 1.1.3) Tervisetõendi võib välja anda siis, kui on tõestatud, et taotleja on võimeline tegutsema loaga antud õiguste piires nõutaval ohutusetasemel. 1.1(e) Kui AMS leiab, et taotleja vastab selles peatükis esitatavatele nõuetele, siis antakse välja 3.klassi tervisetõend. 1.1(f) 3.klassi tervisetõendi uuendamisel esitatavad nõuded on samad, mis esmasel tervisetõendi saamisel, v.a. eraldi sätestatud juhtudel. 2.väljaanne 5

6 NÕUDED ERANDID JA JUHENDID 2: Kardiovaskulaarne süsteem 2: Kardiovaskulaarne süsteem 2.1 :Läbivaatus 2.1 :Läbivaatus 2.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla kaasasündinud või omandatud kardiovaskulaarse süsteemi häiret, mis takistaks ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires. 2.1(b) Standardne 12-lülitusega rahuloleku- EKG koos analüüsiga on nõutav esmase tervisetõendi taotlemisel, alla 30 aastastel iga 4 aasta järel ning edaspidi iga 2 aasta järel ja näidustustel (vaata lõik 2.1.1). 2.1(c) Koormus-EKG on nõutav ainult kliinilistel näidustustel vastavalt lõigule (d) Rahuloleku- ja koormus-ekg peab olema tehtud AMS-i poolt tunnustatud spetsialistide juures Vastavalt lõigule peavad üle 40- aastased lennujuhi loa omanikud, pikendama/ uuendama oma tervisetõendit igal aastal. EKG tegemine oleks iga-aastase tervisekontrolli nõutav osa Koormus-EKG või teise samaväärse kardioloogilise testi tegemine on nõutav juhul, kui: (a) esinevad kardiovaskulaarsele haigusele viitavad tunnused või nende kahtlusel; (b) rahuloleku-ekg täpsustamiseks; (c) AMS-i poolt tunnustatud arsti äranägemisel; (d) kui isik on 65 aastane või vanem ning edaspidi iga 4 aasta järel; (a) Kui lennuamet määrab vere analüüside tegemise lõigu 6.1(b) alusel, võib AMS-i äranägemisel (vaata lõik 6.1.1). kardioloogilise riski hindamise hõlbustamiseks määrata vere seerumi/plasma lipiidide, s.h. kolesterooli väärtuste määramise (b) Seerumi lipiidide määramisel juhuslikult leitud olulised kõrvalekalded vajavad uurimist ja ravi AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti järelevalve all (c) Riskifaktorite (suitsetamine, perekonna anamnees, lipiidide väärtuste kõrvalekalded, hüpertensioon jne.) kumulatsiooni korral on vajalik kardiovaskulaarse süsteemi hindamine ja ravi AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti kontrolli all, mis kulgeks soovitavalt koostöös AME või AMC-ga.

7 2.1(e) 3.klassi tervisetõendi omanik, kes on 65. aastane või vanem, peab tegema läbivaatuse AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi juures. Läbivaatus peab sisaldama koormus-ekg või mõne teise testi mis, annab samaväärset infot, ning testi peab kordama kliinilistel näidustustel. NÕUDED ERANDID JA JUHENDID 2.2: Vererõhk 2.2: Vererõhk 2.2(a) Vererõhku peab mõõtma meetodil mis, on ära toodud lõigus (b) Kui korduval vererõhu mõõtmisel on süstoolne komponent üle 160mmHg ja diastoolne üle 95mmHg, mõõdetuna vähemalt 3 korral ja vähemalt 24 tunniste intervallidega, ravi foonil või ilma, siis loetakse taotleja mittesobivaks. 2.2(c) Hüpertensiooni ravi peab kokku sobima ohutu tegutsemisega loaga antud õiguste piires (vaata lõik 2.2.2). Ravi alustamisel on nõutav tervisetõendi ajutine peatamine, et kindlaks teha oluliste kõrvalmõjude puudumine Süstoolset rõhku mõõdetakse alates Korotkov`i toonide ilmumisest (I faas) ja diastoolset rõhku alates nende kadumisest (V faas) või vastava samaväärse elektroonilise mõõtmise korral. Kui vererõhk ja/või südame löögisagedus rahulolekus on tõusnud, siis on näidustatud lisauuringute tegemine. Vererõhu mõõtmistulemuste ühtlustamiseks peab erinevatel aegadel mõõtmistel kasutama sama meetodit Hüpertensiooni ravi peab olema kooskõlastatud AMS-ga. AMS-i poolt aktsepteeritud ravimid võivad olla järgmised: 2.2.2(a) mitte-lingu diureetikumid; 2.2.2(b) kindlad beeta-blokaatorid (üldjuhul hüdrofiilsed); 2.2.2(c) angiotensiini konventeeriva ensüümi inhibiitorid (AKE); 2.2.2(d) pikatoimelised aeglaste Ca-kanalite blokaatorid; 2.2.2(e) angiotensiin-2 retseptorite blokaatorid (f) Hüpertensiooni ravi alustamisel tekkida võivate kõrvalmõjude tõttu peab isiku tunnistama ajutiselt mittesobivaks niikaua, kuni saavutatakse kontroll vererõhu väärtuste üle ilma kõrvalmõjude esinemiseta. 2.2(d) Taotlejad, kellel on sümptomaatiline hüpotensioon, loetakse mittesobivaks. 2.väljaanne 7

8 NÕUDED ERANDID JA JUHENDID 2.3: Koronaarhaigus 2.3: Koronaarhaigus 2.3(a) Võimaliku südame isheemiatõve kahtlusel peab taotlejat uurima. Taotleja, kellel on asümptomaatilise isheemiatõve kerge vorm, võib AMS hinnata sobivaks lõigu alusel Asümptomaatilise isheemiatõve kahtlusel on järgnevalt nõutav koormus-ekg tegemine ja kui vaja, siis ka edasine uurimine (müokardi perfusiooni uuring, stress-ehho, koronarograafia või muu AMS-i poolt heakskiidetud samaväärne uuring), mis näitab, et tegu ei ole müokardi isheemia või koronaararteri olulise stenoosiga. 2.3(b) Taotleja, kellel on sümptomaatiline isheemiatõbi või kes saab isheemia sümptomite tõttu ravi, loetakse mittesobivaks. 2.3(c) Müokardi infarkti põdemise järgselt loetakse taotleja mittesobivaks. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist lõigu alusel Taotleja, kellel ei esine sümptomeid, kes ei vaja 6 kuud peale müokardi infarkti isheemilise valu tõttu medikamentoosset ravi ning kelle riskifaktorid on rahuldava kontrolli all, peab läbima uuringud järgmiste tulemustega: 2.3.2(a) rahuldavalt sooritatud koormus- EKG; 2.3.2(b) vasaku vatsakese väljutusfraktsioon on suurem kui 50% ilma olulise kõrvalekaldeta seina liikumises ja normaalse parema vatsakese funktsiooniga; 2.3.2(c) rahuldav 24-tunnine ambulatoorne EKG koos analüüsiga; ja 2.3.2(d) koronarograafial või mõnes teises sarnases uuringus ei ole pärgarterites esinev stenoos suurem kui 30% ning ei esine olulist stenoosi infarkti koldest kaugemal asuvas veresoones ja müokardi verevarustuse puudulikkusest tingitud funktsiooni häiret. Järgmistel läbivaatustel on nõutav igaaastane kardiovaskulaarse süsteemi kontroll, mis sisaldab koormus-ekg või koormusstsintigraafiat. Koronarograafia või mõni teise sarnase testi tegemist nõutakse hiljemalt 5 aasta möödumisel infarktist, välja arvatud juhul, kui sellised mitteinvasiivsed testid, nagu koormus-ekg/stress-ehho on normi piires. 2.väljaanne 8

9 2.3(d) Taotleja, kes on rahuldavalt paranenud 6 kuu jooksul peale pärgarterite by-pass operatsiooni või koronaroplastikat, võib AMS lugeda sobivaks vastavalt lõigule Taotleja, kellel ei esine sümptomeid, kelle riskifaktorid on rahuldava kontrolli all, kes vajadusel kasutab beeta-blokaatoreid, AKE- inhibiitoreid, statiine ja aspiriini ning, kes ei vaja stenokardia tõttu ravi, võib uuesti läbi vaadata. Läbivaatus peab sisaldama järgmiste tulemustega uuringuid: (a) Rahuldavalt sooritatud koormus- EKG Bruce protokolli IV astmes või sellega sarnase uuringu; (b) vasaku vatsakese väljutusfraktsioon on suurem kui 50% ilma olulise kõrvalekaldeta seina liikumises ja normaalse parema vatsakese väljutusfunktsiooniga; (c) rahuldav 24-tunnine ambulatoorne EKG koos analüüsiga; ja (d) pärast ravi tehtud koronarograafial on hea verevool läbi šundi. Šunteeritmata suures veresoones, šunteeritud veresoones või angioplastika piirkonnas on stenoos alla 50%, v.a infarkti põhjustanud veresoones. Rohkem kui kahe 30%-50% stenoosi esinemine vaskulaarpuus ei ole aktsepteeritav. Kogu vaskulaarpuu peab olema uuritud ja hinnatud AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi poolt. Tähelepanu tuleb eriti pöörata mitmete stenooside esinemisele ja /või revaskularisatsioonidele. Suurem kui 30%-ne ravimata stenoos vasakus peaarteris või proksimaalses vasakus eesmises destsendeeruvas pärgarteris ei ole aktsepteeritav. Järgnevatel läbivaatustel on vajalik igaaastane kardiovaskulaarse süsteemi kontroll, mis sisaldab koormus-ekg või koormusstsintigraafiat. Koronarograafia või mõni teise sarnase testi tegemist nõutakse hiljemalt 5 aasta möödumisel infarktist, v.a.,juhul kui sellised mitteinvasiivsed testid, nagu koormus-ekg / stress-ehho on normi piires. 2.väljaanne 9

10 NÕUDED ERANDID JA JUHENDID 2.4 :Rütmi- ja juhtehäired 2.4 :Rütmi- ja juhtehäired 2.4(a) Taotlejad, kellel on kliiniliselt oluline paroksüsmaalne või stabiilne kodade rütmihäire, loetakse mittesobivaks. AMS võib kaaluda terviseseisundi sobivaks hindamist sõltuvalt kardioloogilise läbivaatuse tulemustest vastavalt lõigule Iga kliiniliselt oluline rütmi- või juhtehäire nõuab AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi hinnangut ja sobilikuks hindamisel järgnevaid läbivaatusi AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi juures. (a) Selline läbivaatus peab sisaldama: (1) koormus-ekg Bruc i protokolli järgi või muu samaväärne uuring. Testi kestab kuni isiku väsimiseni või sümptomite ilmnemiseni. Testi tegemisel peab isik jõudma astmesse Bruce IV ja ei tohi esineda olulisi rütmi- ega juhtehäireid ja müokardi isheemiat. Enne testi tegemist ei tohi isik tarvitada südame ravimeid. (2) 24-tunnine ambulatoorne EKG, milles ei tohi esineda olulisi rütmi- ega juhtehäireid; (3) 2D Doppler EHHO ei tohi näidata olulist koja suurenemist või selle olulist strukturaalset või funktsionaalset häiret; vasaku vataskese väljutusfraktsioon peab olema vähemalt 50%. (b) Edasine läbivaatus võib sisaldada: (1) korduv 24-tunni EKG koos analüüsiga (Holter monitooring); (2) elektrofüsioloogiline uuring; (3) müokardi perfusiooni uuring või muu samaväärne uuring; (4) südame MRI või muu samaväärne uuring; (5)koronarograafia. 2.4(b) Olulise kõrvalekalde puudumisel võidakse taotlejad, kellel on asümptomaatiline sinusbradükardia või - tahhükardia, tunnistada sobivaks. 2.4(c) Taotlejatel, kellel on diagnoositud sinoatriaalne haigus, on nõutav kardioloogiline läbivaatus vastavalt lõigule (d) Taotleja, kellel on asümptomaatilised, isoleeritud, ühesugused ventrikulaarsed ekstrasüstolid, võidakse tunnistada sobivaks, kuid ekstrasüstolite grupid ja sagedus Rahuloleku-EKG-s üksiku supraventrikulaarse või ventrikulaarse ekstrasüstoli esinemine ei pruugi vajada edasist uurimist siis, kui selle esinemis- 2.väljaanne 10

11 nõuavad täit kardioloogilist läbivaatust vastavalt lõigule (vaata lõik 2.4.3). 2.4(e) Taotleja, kellel on mittetäielik Hisi kimbu parema või vasaku sääre blokaad või stabiilne vasaku telje deviatsioon, võib tunnistada sobivaks. Taotlejad, kellel on Hisi kimbu täielik parema või vasaku sääre blokaad, vajavad selle esmakordsel esinemisel kardioloogilist läbivaatust vastavalt lõigule (vaata lõik 2.4.3). sagedus pole suurem kui 1 kord minutis (a) Kui taotlejal tekib täielik Hisi kimbu parema sääre blokaad üle 40-ne aasta vanuses, siis on vajalik stabiilsuse hindamiseks 12- kuuline periood enne sobilikuks hindamist (b) Hisi kimbu vasaku sääre blokaad on sageli seotud pärgarterite haigusega ja vajab seetõttu süvauuringut, mis võib olla invasiivne. Kui taotlejat on eelneval tervisekontrollil põhjalikult uuritud ja patoloogiat ei leitud, siis võib tema tervisliku seisundi tunnistada sobivaks. Kui vasaku sääre blokaad leitakse perioodilise tervisekontrolli käigus, siis võib sobilikuks hindamist kaaluda pärast põhjalikku läbivaatust ja 12-kuulist stabiilsus perioodi. 2.4(f) Taotleja, kellel on I. astme ja Mobitz I tüüpi A-V blokaad patoloogilise leiuta, võib hinnata sobivaks. Taotleja, kellel on Mobitz 2. tüüpi blokaad või täielik A-V blokaad, on mittesobiv. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist vastavalt lõigule (g) Taotleja, kellel on laiaja/või kitsa QRSkompleksiga tahhükardia, hinnatakse mittesobivaks. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist vastavalt lõigule (h) Taotleja, kellele on tehtud ablasioon, hinnatakse mittesobivaks. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist vastavalt lõigule (vaata lõik 2.4.4). 2.4(i) Taotleja, kellel on ventrikulaarne preeksitatsiooni sündroom (Wolf-Parkinson- White sündroom), tunnistatakse mittesobilikuks, kui just kardioloogiline läbivaatus ei kinnita taotleja vastavust lõigu nõuetele Peale edukat kateeterablasiooni saab taotleja sobivaks hindamist kaaluda vähemalt peale ühe aasta möödumist., kui just 2 kuud peale ablasiooni tehtud elektrofüsioloogiline uuringu tulemused on rahuldavad (a) AMS võib kaaluda sobivaks tunnistamist, kui lõikes toodud kardioloogiliste uuringute tulemused on rahuldavad (b) AMS võib hinnata sümptomiteta taotleja sobivaks, kui elektrofüsioloogiline uuring (ravimindutseeritud autonoomne stimulatsioon ei näita indutseeritavat re-entry tüüpi tahhükardiat ja lisajuhteteid ei esine) (c) Holter monitooring ei näita mitte- või sümtomaatilise tahhüarütmia esinemist. 2.väljaanne 11

12 2.4(j) Taotleja, kellele on implanteeritud endokardiaalne kardiostimulaator, hinnatakse mittesobilikuks, kui just kardioloogiline läbivaatus ei kinnita taotleja vastavust lõigu nõuetele Taotleja, kellele on implanteeritud endokardiaalne kardiostimulaator, tervisetõendi uuendamist või pikendamist võidakse kaaluda pärast 3 kuu möödumist implanteerimisest: (1) kui ei ole teisi mittesobivaid häireid; (2) on kasutatud bipolaarset juhtesüsteemi; (3) taotleja ei ole kardiostimulaatorist sõltuv, st südame tegevuse seiskusest tingitud töövõimetus on vähetõenäoline; (4) koormus-ekg Bruce protokolli 4. aste või sellega võrdväärne uuring ei näita kõrvalekallet või müokardi isheemiale viitavaid tunnuseid. Stsintigraafia võib olla abiks juhtehäiretest tingitud komplekside esinemisel rahuloleku- EKG-s; (5) regulaarne jälgimine AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi juures koos kardiostimulaatori kontrolli ja Holter monitooringuga; (6) uuringud on näidanud, et tõrked kardiostimulaatori töös esinevad kõige sagedamini esimese 3 kuu jooksul peale implanteerimist. Seepärast ei kaaluta sobilikuks tunnistamist enne selle perioodi möödumist. On teada, et teatud õhusõiduki seadmed võivad kutsuda esile häireid kardiostimulaatori töös. Kardiostimulaatori tüüp peab olema testitud, et ei tekiks selle häireid töökeskkonnas töötamisel. Lisaandmed ja töökeskkonna toime kardiostimulaatorile peab olema isikule kättesaadavad. 2.väljaanne 12

13 NÕUDED ERANDID JA JUHENDID 2.5: Üldnõuded 2.5: Üldnõuded 2.5(a) Taotleja, kellel on perifeerne vaskulaarne haigus, loetakse enne ja pärast operatsiooni mittesobivaks. Kui uuringute käigus ei leitud olulist häiret, siis võib AMS hinnata taotleja sobilikuks vastavalt lõigule (a). 2.5(b) Taotleja, kellel on rinna- ja kõhuaordi aneurüsm, loetakse enne ja pärast operatsiooni mittesobivaks. Taotleja, kellel on kõhuaordi aneurüsm allpool neeru, võib AMS hinnata perioodilise tervisekontrolli käigus sobivaks vastavalt lõigule (b). 2.5(c) Taotleja, kellel on kliiniliselt oluline südameklapi rike, loetakse mittesobivaks. 2.5(d) Taotleja, kellel on südame klapi rikke kerge vorm, võib AMS lugeda sobivaks peale kardioloogilist läbivaatus vastavalt lõikudele 2.5.1(c) ja (d) (a) ASM võib kaaluda sobilikuks hindamist kui ei ole olulist viidet koronaararterite haigusele või mujal olulise arteroomi esinemisele ja funktsionaalset häiret lõpporganite verega varustamisel. Hinnang peab põhinema koormus-ekg ja 2D ultraheli uuringul (b) Pärast ilma tüsistuseta kulgenud kõhuaordi aneurüsmi operatsiooni ja kui taotlejal ei esine karotiid- ja koronaartsirkulatsiooni häireid, võib AMS hinnata tervisliku seisundi sobivaks (c) Defineerimata südame kahinad vajavad AMS-i hinnangut peale AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi läbivaatust. Kui loetakse vajalikuks edasist uurimist, siis peab see sisaldama 2D Doppler EHHO-uuringut (d) Klapid (1) Bikuspidaalne aordiklapp on ilma piiranguta aktsepteeritav kui ei ole teisi südame ja aordi kõrvalekaldeid, kuid siis on vajalik iga 2 aasta järel läbivaatus koos EHHO-uuringuga. (2) Mõõdukas aordi stenoos (rõhkude erinevus on väiksem kui 25 mmhg või Doppleri voolukiirus on aeglasem kui 2m/sek) võib olla aktsepteeritav mõõdetuna 2D Doppler EHHO-uuringul AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi poolt. (3) Ainult kerge aordiklapi regurgitatsioon ilma mahu ülekoormustunnuseta on lubatav ilma piiranguteta. Ülenevas aordis ei tohi olla muutusi, mis oleksid 2D Doppler EHHO-uuringul sedastatavad. Vajalik on iga-aastane läbivaatus AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi juures. 2.väljaanne 13

14 (4) Mitraalklapi haigus (reumaatiline mitraalstenoos) on tavaliselt mittesobiv. Mitraalklapi prolaps ja mõõdukas mitraalregurgitatsioon võivad olla aktsepteeritavad. Taotleja, kellel on isoleeritud mid-süstoolne klikk, võib mitte vajada piiranguid. Taotleja, kellel on vähene tüsistumata regurgitatsioon, võib lugeda sobivaks, kuid siis on vajalik regulaarne kardioloogiline läbivaatus. (5) Taotleja, kellel on vasaku vatsakese mahu ülekoormustunnused koos vasaku vatsakese lõpp-diastoolse diameetri suurenemisega, loetakse mittesobivaks. 2.5(e) Taotleja, kellel on tehtud südameklapi proteesimine /korrigeerimine, loetakse mittesobivaks. Teatud juhtudel võib AMS lugeda taotleja sobivaks sõltuvalt kadioloogilisest hinnangust vastavalt lõigule 2.5.1(e) (e) Klapikirurgia (1) Kuue kuu möödudes operatsioonist võib AMS hinnata taotleja sobivaks, kui tal ei esine sümptomeid ja kui on tehtud järgnevad uuringud: (i) 2D Doppler EHHO-uuringul on klapi ja vatsakese funktsioon normaalne ; (ii) Rahuldavalt sooritatud koormus- EKG või sellega sarnane uuring; (iii) Tõestatud koronaararteri haiguse puudumine, välja arvatud juhul kui see on rahuldavalt revaskularisatsiooni teel ravitud; (iii) ei vaja kardioaktiivset ravi; (iv) nõutav on iga-aastane kardioloogiline läbivaatus AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi juures. (2) Taotleja, kellel on implanteeritud mehaanilised klapid, võib hinnata sobivaks kui nende antikoagulantravi on korrektselt kontrollitud ja dokumenteeritud. Vanus peab olema üks riski hindamise faktoritest. 2.5(f) Kopsu trombemboolia (KATE) või süvaveeni tromboosi süsteemne antikoagulantravi on mittesobiv. Samuti on mittesobiv ka arteri võimaliku trombemboolia antikoagulantravi. Kopsu emboolia vajab põhjalikku uurimist. AMS võib hinnata taotleja sobivaks vastavalt lõigule Pärast põhjalikku uurimist ja KATE ning süvaveeni tromboosi antikoagulantravi juhtudel, kui antikoagulantravi on stabiilne ja ravi on korrektselt kontrollitud ning dokumenteeritud, võib AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti otsuse alusel taotleja sobivaks tunnistada. 2.väljaanne 14

15 2.5(g) Taotleja, kellel on kõrvalekalded perikardis, müokardis või endokardis loetakse üldiselt mittesobivaks kuni lõpliku otsuse tegemiseni või kuni järgneva kardioloogilise läbivaatuseni vastavalt lõigule (h) Taotleja, kellel on kaasasündinud südamerike, loetakse mittesobivaks nii enne kui ka pärast korrigeerivat operatsiooni. Taotleja, kellel on kerged kõrvalekalded, võib AMS lugeda sobivaks kardioloogilise läbivaatuse järel vastavalt lõigule Primaarsed või sekundaarsed kõrvalekalded perikardis, endokardis või müokardis loetakse mittesobivateks kuni lõpliku otsuse tegemiseni. Läbivaatus AMS-i poolt tunnustatud kardioloogi juurses peab sisaldama 2D Doppler EHHO-uuringu, koormus-ekg, 24-tunnise ambulatoorse EKG, müokardi stsintigraafia ja koronarograafia Kaasasündinud südamerike, s.h. kirurgiliselt korrigeeritud, loetakse tavaliselt sobimatuks, v.a. juhtudel, kui see on funktsionaalselt ebaoluline ja ei vaja ravi. Nõutav on AMS-i poolt antav kardioloogiline hinnang. Uuringud võivad sisaldada Doppler EHHO, koormus-ekg ja 24-tunnise ambulatoorse EKG. Nõutavad on regulaarsed kardioloogilised läbivaatused. Perioodilise läbivaatuse sageduse määrab AMS-i poolt tunnustatud kardioloog. 2.5(i) Taotleja, kellel on tehtud südame või kopsu/südame transplantatsioon, loetakse mittesobivaks. 2.5(j) Taotleja hinnatakse mittesobivaks, kui tal esineb anamneesis sünkoop. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist vastavalt lõigule Taotleja, kellel on esinenud korduvad sünkoobi hood, peab läbima järgnevad uuringud: (a) Koormus-EKG Bruce protokolli IV aste või muu samaväärne uuring koos AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti hinnanguga patoloogia puudumise kohta. Kui rahuloleku- EKG-s on muutused, siis on nõutav stsintigraafia/stress-ehho tegemine. (b) 2D Dopler EHHO ei näita olulist vatsakese suurenemist või südame, klappide või müokardi strukturaalset või funktsionaalset häiret. (c) 24-tunni ambulatoorne EKG ei näita rütmi- või juhtehäireid ega müokardi isheemiat. Tavaliselt on näidustatud neuroloogi konsultatsioon. 2.väljaanne 15

16 NÕUDED 3:Respiratoorne süsteem 3.1:Üldnõuded ERANDID JA JUHENDID 3:Respiratoorne süsteem 3.1:Üldnõuded 3.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla kaasasündinud ega omandatud kõrvalekallet respiratoorses süsteemis, mis võib takistada ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires. 3.1(b) Rindkere tagant-ette suunas (PA) röntgenuuring tehakse näidustustel. 3.1(c) Esmasel tervisekontrollil on nõutavad kopsu funktsiooni testide tegemine (vaata lõik 3.1.1). Tõsise kopsufunktsiooni häire esinemisel, hinnatakse taotleja mittesobivaks Esmasel tervisekontrollil on nõutav spiromeetria uuring. Kui FEV/FVC suhe on väiksem kui 70%, on vajalik läbivaatus pulmonoloogi juures. 3. (d) Iga oluline kõrvalekalle nõuab edasist uurimist pulmonoloogi juures. NÕUDED 3:Respiratoorne süsteem 3.2:Häired ERANDID JA JUHENDID 3:Respiratoorne süsteem 3.2:Häired 3.2(a) Taotleja, kellel on oluline krooniline obstruktiivne hingamisteede haigus, loetakse mittesobivaks ning ta peab tegema läbivaatuse pulmonoloogi juures. 3.2(b) Taotleja, kellel on hüperreaktiivne ning ravivajav kopsuhaigus (bronhiaalastma), loetakse mittesobivaks vastavalt lõigu kriteeriumitele Taotleja, kellel esinevad korduvad astmahood, loetakse mittesobivaks. AMS võib kaaluda 3.klassi tervisetõendi väljaandmist juhul, kui isikul on astma kerge vorm koos aktsepteeritavate kopsu funktsiooni testidega ja raviga, mis sobib kokku tema ohutu tegutsemisega loaga antud õiguste piires. 3.2(c) Taotleja, kellel on aktiivne põletikuline kopsuhaigus, loetakse ajutiselt mittesobivaks. 3.2(d) Taotleja, kellel on sarkoidoos, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 3.2.2) Taotleja, kellel on aktiivne sarkoidoos, loetakse mittesobivaks. AMS võib kaaluda 2.väljaanne 16

17 tervisetõendi väljaandmist juhul, kui haigus on: (a) igakülgselt uuritud organismi süsteemse haaratuse suhtes; ja (b) piirneb kopsuvärati lümfisõlmede suurenemisega ja taotleja ei võta ravimeid. 3.2(e) Taotleja, kellel on spontaanne pneumotooraks, loetakse mittesobivaks sõltuvalt täieliku läbivaatuse tulemustest (vaata lõik 3.2.3) Spontaanne pneumotooraks 3.2.3(a) Tervisetõendi väljaandmist võib kaaluda peale täielikku paranemist üksikust spontaansest pneumotooraksist ja pärast pulmonoloogilist läbivaatust, mis sisaldab ka magnetresonantsuuringu (MRI) (b) AMS võib kaaluda tervisetõendi pikendamist või uuendamist juhul, kui taotleja paraneb täielikult üksikust spontaansest pneumotooraksist 6 nädala jooksul (c) Korduv spontaanne pneumotooraks on mittesobiv. AMS võib kaaluda tervisetõendi pikendamist või uuendamist pärast kirurgilist ravi toimunud rahuldava paranemise korral. 3.2(f) Taotleja, kellel on tehtud laiaulatuslik rindkere operatsioon, loetakse mittesobivaks peale operatsiooni niikaua kuni operatsiooni mõjud ei sega enam ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires (vaata lõik 3.2.4). Haigust, mille tõttu oli vajalik kirurgiline sekkumine, tuleb tervisetõendi pikendamisel või uuendamisel arvesse võtta. 3.2(g) Kopsu emfüseemi esinemisel loetakse taotleja mittesobivaks (vaata lõik 3.2.5) Pärast pneumektoomiat või väiksema ulatusega rindkereoperatsiooni võib AMS kaaluda tervisetõendi pikendamist või uuendamist peale rahuldavat paranemist ja täielikku pulmonoloogilist läbivaatust, mis sisaldab ka MRI või muu samaväärse uuringu AMS võib kaaluda sobivaks hindamist, kui seisund ei põhjusta olulisi sümptoome. 3.2(h) Taotleja, kellel on aktiivne kopsutuberkuloos hinnata mittesobivaks (vaat lõik 3.2.6). 3.2(i) Taotleja, kes kannatab väga tugeva päevase unisuse all tingituma une apnoe sündroomist, hinnatakse mittesobivaks (vaata lõik 3.2.7). NÕUDED Inaktiivse või paranenud kolde esinemise puhul võib taotleja lugeda sobivaks Tervisetõendi uuendamisel võidakse taotleja, kellel on une apnoe sündroom, lugeda sobivaks rahuldava ravi korral ning sõltuvalt sümptomite ulatusest ning töökeskkonnas läbiviidavast funktsionaalsest hindamisest vastavalt käesoleva dokumendi Lisa 1. lõigule1. ERANDID JA JUHENDID 2.väljaanne 17

18 4: Seedesüsteem 4: Seedesüsteem 4.1:Üldnõuded 4.1:Üldnõuded klassi tervisetõendi omanikel või taotlejatel, ei tohi olla funktsionaalset ega strukturaalset mao-sooletrakti või selle organite haigust, mis võiks takistada ohutut tegutsemist tema loaga antud õiguste piires. NÕUDED ERANDID JA JUHENDID 4: Seedesüsteem 4: Seedesüsteem 4.1:Häired 4.1:Häired 4.2(a) Taotleja, kellel on korduvad düspeptilised häired, mis vajavad medikamentoosset ravi või kui sellele kaasub pankreatiit, loetakse mittesobivaks (vaata lõigud (a) ja (b)). 4.2(b) Pankreatiit on mittesobiv (siiski vaata lõigud (b) ja (c)) (a) Korduvat düspepsiat, mis vajab ravi, tuleb uurida radioloogiliselt või endoskoopiliselt. Laboratoorsed uuringud peavad sisaldama hemoglobiini määramist ja väljaheite uurimist. Enne AMS-i poolt tervisetõendi pikendamist või uuendamist on nõutav tõestus iga diagnoositud haavandumise või olulise põletiku paranemise kohta (b) AMS võib kaaluda tervisetõendi väljaandmist juhul, kui obstruktsiooni põhjus (sapikivi, ravim) on kõrvaldatud (c) Alkohol võib põhjustada düspepsiat ja pankreatiiti. Siis on vajalik täieliku hinnangu andmine alkoholi tarvitamise/kuritarvitamise suhtes. 4.2(c) Taotleja, kellel on mitu sapikivi või üks suur sapikivi mis, põhjustavad vaevusi, loetakse mittesobivaks kuni efektiivse ravi rakendamiseni (vaata lõik 4.2.2). 4.2(d) Taotleja, kellel on diagnoositud või anamneesis äge või krooniline soolehaigus (M.Crohn, ultseroosne koliit, divertikuliit), loetakse mittesobivaks (vaata lõik 4.2.3) AMS võib kaaluda tervisetõendi väljaandmist juhul, kui esineb üks suur sapikivi. Isiku puhul, kellel on mitu asümptomaatilist sapikivi ning kes seetõttu ootab hinnangu saamist või ravi rakendamist, võib AMS kaaluda tervisetõendi pikendamist või uuendamist AMS võib kaaluda sobivaks hindamist juhul, kui haigus on täielikus remissioonis, minimaalsete sümptomitega ja kui tarvitatakse ravimeid. Vajalik on regulaarne 2.väljaanne 18

19 4.2(e) Taotleja, kellel on song mis, võib anda töövõimetust põhjustavaid komplikatsioone, loetakse mittesobivaks. 4.2(f) Seedetrakti või tema elundite haiguste jääknähud või kirurgilised operatsioonid, mis võivad põhjustada töövõimetust, eriti kompressioonist või striktuurist põhjustatud obstruktsioon, loetakse sobimatuteks asjaoludeks. 4.2(g) Taotleja, kellele on tehtud seedetrakti või tema elundite totaalne või osalise eemaldamise või by-pass operatsioon, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 4.2.4). arstlik läbivaatus Peale ulatuslikku kõhuõõne operatsiooni peab olema möödunud vähemalt 3 kuud enne isiku sobivaks tunnistamist. AMS võib kaaluda ka tervisetõendi pikendamist või uuendamist varem juhul, kui isik on täielikult paranenud, sümptomeid ei esine, risk teiseste tüsistuste ning ägenemise tekkeks on minimaalne ning operatsioonist tingitud mõjud ei takista enam ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires. NÕUDED ERANDID JA JUHENDID 2.väljaanne 19

20 5:Metaboolsed, ainevahetuslikud ja endokriinsed haigused 5:Metaboolsed, ainevahetuslikud ja endokriinsed haigused 5.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla funktsionaalset või strukturaalset metaboolset, ainevahetus- või endokriinset haigust mis, takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires. 5.1(b) Taotleja, kellel on metaboolne, ainevahetuse või endokriinne haigus, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 5.1.1) AMS võib kaaluda sobivaks tunnistamist juhul, kui haigus ei põhjusta sümptomeid, on kliiniliselt kompenseeritud ja stabiilne, koos või ilma asendusteraapiata, ning regulaarselt spetsialisti poolt jälgitud. 5.1 (c) Endokriinkirurgia on mittesobiv. AMS võib kaaluda sobivaks tunnistamist pärast täielikku paranemist vastavalt lõigus sätestatule. 5.1(d) Taotleja, kellel on suhkruhaigus, hinnatakse mittesobivaks (vaata lõigud ja 5.1.3) Glükosuuria ja kõrvalekalded veresuhkru väärtustes vajavad uurimist. AMS võib kaaluda sobilikuks hindamist juhul, kui glükoosi tolerantsus test on korras (madal neerude filtratsiooni lävi) või kui on kõrvalekalded glükoosi tolerantsus testis (ilma suhkruhaiguse esinemiseta), mis on korrigeeritud dieediga ja jälgitud regulaarselt. 5.1(e) Taotleja, kellel on insuliinist sõltuv suhkruhaigus, loetakse mittesobivaks. 5.1(f) Diabeedivastaste ravimite kasutamine on mittesobiv (vaata lõik 3.1.3) Biguaniidide ja/või alfa-glükosidaasi inhibiitorite kasutamine on aktsepteeritav, sest nad ei põhjusta hüpoglükeemiat. NÕUDED ERANDID JA JUHENDID 2.väljaanne 20

21 6: Hematoloogia 6: Hematoloogia 6.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla hematoloogilist haigust mis, takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires. 6.1(b) Vere analüüs moodustab ühe osa tervisekontrollist esmakordsel tervisetõendi väljastamisel, pikendamisel või uuendamisel kuni 40- aastastel iga 4 aasta järel, edaspidi iga 2 aasta järel ja näidustustel (vaata lõik 6.1.1). 6.1(c) Taotleja, kellel on lokaliseeritud ja generaliseerunud lümfisõlmede suurenemine ning esineb verehaigus, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 6.1.3). 6.1(d) Taotleja, kellel on äge leukeemia, loetakse mittesobivaks. Esmakordselt tõendi taotleja, kellel on krooniline leukeemia, loetakse mittesobivaks (tervisetõendi pikendamise või uuendamise kohta vaata lõik 6.1.4). 6.1(e) Taotleja, kellel on oluline põrna suurenemine, hinnatakse mittesobivaks (vaata lõik 6.1.5) Spetsiifiliste analüüside tegemise määrab igas liikmesriigis AMS Madalad hemoglobiini väärtused vajavad uurimist. Aneemiad mis, ei allu ravile, on mittesobivad. AMS võib kaaluda tervisetõendi väljaandmist juhtudel, kui algpõhjust on rahuldavalt ravitud (raua või B12 puudus) ja hemoglobiini väärtus on stabiliseerunud (soovitavalt 11g/dl 17g/dl) või kui on diagnoositud kergelt kulgev talasseemia või hemoglobinopaatia ilma anamneesis esinevate kriisideta ning kui on demonstreeritud täieliku funktsionaalse võimekuse olemasolu Lümfisõlmede suurenemine vajab uurimist. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist juhtudel, kui äge infektsioon on täielikult paranenud või kui Hodgkin`i lümfoom on ravitud ja täielikus remissioonis. Et kemoterapeutikumidel on potensiaalsed pikaaegsed kõrvalmõjud, siis peab arvesse võtma tema täpse kasutamisskeemi Kroonilise leukeemia puhul võib AMS kaaluda tervisetõendi pikendamist või uuendamist siis, kui on diagnoositud haiguse 0, I (ja võimalik ka II) staadium, vastavalt lümfisõlmede haaratusele, ilma aneemiata ja minimaalse ravi foonil või kui esineb karvrakuline leukeemia ja kui haigus on stabiilne koos normaalsete hemoglobiini ja trombotsüütide väärtustega. Vajalik on regulaarne jälgimine Splenomegaalia olemasolu vajab uurimist. AMS võib kaaluda tervisetõendi väljaandmist juhul, kui suurenemine on minimaalne, stabiilne ja pole seotud mingi 2.väljaanne 21

22 6.1(f) Taotleja, kellel on oluline polütsüteemia, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 6.1.6). AMS võib kaaluda sobivaks hindamist, kui seisund on täielikult kontrollitud ja jälgimistulemused on head. 6.1(g) Taotleja, kellel on koagulatsiooni häire, loetakse mittesobivaks (vaata lõigud ja 6.1.8). haigusega (ravitud krooniline malaaria) või kui suurenemine on minimaalne ja seotud mõne aktsepteeritava seisundiga (remissioonis olev Hodgkin`i lümfoom). Splenomektoomia ei takista tervisetõendi väljaandmist, kuid iga juhtu peab hindama individuaalselt Polütsüteemia vajab uurimist. AMS võib kaaluda tervisetõendi väljaandmist juhul, kui seisund on stabiilne ja pole tingitud haigusest Olulised koagulatsiooni häired vajavad uurimist. AMS võib kaaluda sobivaks hindamist juhul, kui anamneesis ei ole olulist verejooksu või veritsusepisoodi ja hematoloogilised näitajad on ohutus piires Antikoagulantravi tarvitamisel peab järgima lõigus toodud juhendit. NÕUDED ERANDID JA JUHENDID 2.väljaanne 22

23 7: Kuseteede ja elundite süsteem 7: Kuseteede ja elundite süsteem 7.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla funktsionaalset ega strukturaalset kuseteede või sellega seotud elundite haigust mis, takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires. 7.1(b) Taotleja, kellel esineb orgaanilise neeruhaiguse sümptoome, loetakse mittesobivaks. Uriini analüüs peab moodustama ühe osa igast tervisekontrollist. Uriin ei tohi sisaldada kõrvalisi elemente, millel võib olla patoloogiline tähendus. Eriti suurt tähelepanu tuleb pöörata kuseteede ja genitaalide haigustele (vaata lõik 7.1.1). 7.1(c) Taotleja, kellel on kusesüsteemis kivid, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 7.1.2) Iga ebanormaalne leid uriinis vajab uurimist. Uuringud ja analüüsid peavad olema tehtud proteinuuria, hematuuria ja glükosuuria suhtes Asümptoomne kivi või neerukoolik anamneesis vajavad uurimist. Pärast ravi võib kaaluda sobilikuks hindamist koos järgnevate asjakohaste läbivaatustega, mille kohta teeb otsuse AMS-i poolt tunnustatud spetsialist. Residuaalne kivi on mittesobiv, kui see just ei asu kohas, kust see ei pääse liikuma ja ei anna sümptoome. 7.1(d) Taotleja, kellel on neeru või kuseteede põletikust või kirurgilisest protseduurist tekkinud jääknähud, mis võivad põhjustada töövõimetust, loetakse mittesobivaks. Taotleja, kes on nefrektoomia järgselt kompensatoorses seisundis ilma hüpertensioonita ja ureemia esinemiseta, võidakse lugeda sobivaks (vaata lõik 7.1.3). 7.1(e) Taotleja, kellele on tehtud ulatuslik kuseteede või tema elundite totaalne või osalise eemaldamise või by-pass operatsioon, loetakse mittesobivaks seni, kuni operatsiooni mõjud ei põhjusta enam töövõimetust (vaata lõigud ja 7.1.4) Ulatuslikud uroloogilised operatsioonid on mittesobivad. Ehkki AMS võib siiski kaaluda tervisetõendi väljaandmist juhul, kui taotlejal ei esine kaebusi ja sekundaarsete komplikatsioonide või ägenemise risk on minimaalne Esmakordsel tervisetõendi väljaandmisel on neerusiirdamine ja totaalne tsüstektoomia mittesobivad. AMS võib kaaluda tervisetõendi pikendamist või uuendamist juhul, kui : 7.1.4(a) peale 12 kuu möödumist on neeru transplantaat täielikus kompensatsioonis ja immuunosupressiivne ravi on minimaalne ; ja 7.1.4(b) totaalse tsüstektoomia korral esineb organi rahuldav funktsioon ilma esialgse patoloogia taastekketa. NÕUDED ERANDID JA JUHENDID 2.väljaanne 23

24 8: Sugulisel teel levivad haigused ja teised nakkushaigused 8: Sugulisel teel levivad haigused ja teised nakkushaigused 8.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla anamneesis või kliiniliselt diagnoositud sugulisel teel levivat haigust või mõnda muud nakkushaigust, mis takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires (vaata lõik 8.1.1). 8.1(b) Taotleja, kellel on HIV- infektsioon ja ägeda haiguse sümptomid nagu AIDS, AIDSi kompleks või kesknärvisüsteemi haaratus, loetakse mittesobivaks. Asümptomaatiliste HIV - positiivsete isikutele võidakse siiski kaaluda sobivaks hindamist vastavalt lõikudele Erilist tähelepanu tuleb pöörata sümptomite anamneesile, mis viitavad: 1. HIV- positiivsusele, 2. infektsioossele hepatiidile, 3. immuunsüsteemi häirele, 4. süüfilisele HIV seisundi üldise uurimise nõuet ei ole, kuid seda võib teha kliinilistel näidustustel. Kui HIV- positiivsus on leidnud kinnitust, siis tehakse täielik läbivaatus ja korraldatakse range jälgimine, et võimaldada isikul jätkata tegutsemist loaga antud piires nõutaval ohutuse tasemel. AMS-i poolt tunnustatud spetsilist peab määrama ravi individuaalselt, sõltuvalt selle sobivusest ja kõrvaltoimetest. Testide tegemise juhend on toodud käesoleva dokumendi lisa1 lõigus Et krambihoost tingitud äkiline töövõimetus või kognitiivsest häirest tingitud osaline töövõimekaotus võivad olla HIVhaiguse ilminguteks, siis peab selliste isikute regulaarse tervisekontrolli üheks osaks olema neuroloogiline läbivaatus. 8.1(c) Diagnoositud süüfilis ei ole mittesobiv. Ehkki haiguse sümptomid ja komplikatsioonid, mis võivad takistada ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires, võivad olla mittesobivad (vaata lõik 8.1.4) AMS võib kaaluda sobilikuks hindamist juhtudel, kui raviga toimub täielik paranemine haiguse I ja II staadiumis. NÕUDED ERANDID JA JUHENDID 2.väljaanne 24

25 9:Günekoloogia ja rasedus 9:Günekoloogia ja rasedus 9.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla funktsionaalset või strukturaalset günekoloogilist seisundit, mis takistaks tema ohutut tegutsemist loaga lubatud piires. 9.1(b) Kui günekoloogiline läbivaatus näitab normaalset rasedust, siis loetakse taotleja sobivaks kuni 34 gestatsiooni nädala lõpuni AMS või AMS-i korraldusel AME peab teavitama kirjalikult taotlejat ja tema arsti tekkida võivatest raseduse komplikatsioonidest Loaga antud õiguste piires tegutsemist võib jätkata siis, kui on tõestatud sünnitusest või raseduse lõpetamisest toimunud täielik paranemine. 9.1(c) Taotleja, kellele on tehtud ulatuslik günekoloogiline operatsioon, loetakse mittesobivaks (vaata lõik 9.1.3) Ulatuslik günekoloogiline operatsioon on tavaliselt mittesobiv. AMS võib kaaluda tervisetõendi pikendamist või uuendamist juhul, kui taotlejal ei esine kaebusi, kui sekundaarsete komplikatsioonide ja haiguse taastekke risk on minimaalne ja operatsiooni mõju ei takista enam ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires. NÕUDED ERANDID JA JUHENDID 2.väljaanne 25

26 10: Nõuded luu-lihaskonnale 10: Nõuded luu-lihaskonnale 10.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla kaasasündinud või omandatud kõrvalekallet luudes, liigestes, lihastes ja kõõlustes, mis takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires (vaata lõigud ja ). 10.1(b) Taotleja, kes kannatab rasvtõve all, loetakse mittesobivaks (vaata lõik ). 10.1(c) Osteoartriitilised või progresseeruvad lihas-kõõlushaigused koos funktsiooni häirega on sobimatud (vaata lõik ) Füüsiline häire, k.a. rasvumine või lihasnõrkus, võib vajada AMS-i heakskiidul arstlikku hinnangut (kaasa- arvatud hindamine töökeskkonnas) Liikumisaparaadi funktsiooni häiret, amputatsioone, väärarenguid, funktsiooni kaotust ja progresseeruvat osteoartriiti hinnatakse individuaalselt. AMS peab viima läbi hindamise koos vastava tegevusala asjatundjaga, kes on tuttav lennujuhi tööülesannete keerukusega Hinnangu andmisel peab arvesse võtma taotleja vanust ja keha massi indeksit Osteoartriitilised või progresseeruvad lihas-kõõlushaigused võivad olla kaasasündinud või omandatud. Igat funktsiooni häiret peab hindama sõltuvalt sellest, millist mõju see avaldab isiku tegutsemisvõimele töökeskkonnas. Taotleja ei tohi tarvitada töövõimet ohustavaid ravimeid (vaata lõik ) Perioodilisel tervisekontrollil võib AMS jäseme funktsiooni puudulikkuse korral kaaluda taotleja sobilikuks hindamist töökeskkonnas koos proteesiga või ilma (vaata lõik ). NÕUDED ERANDID JA JUHENDID 2.väljaanne 26

27 11: Psühhiaatrilised ja psühholoogilised nõuded 11.1:Psühhiaatrilised nõuded 11: Psühhiaatrilised ja psühholoogilised nõuded 11.1:Psühhiaatrilised nõuded 11.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla anamneesis või diagnoositud kaasasündinud või omandatud, ägedat või kroonilist, psühhiaatrilist haigust, häiret või seisundit, mis takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires Selles osas tõstatatud küsimused on keerulised. Mõned juhised võib leida JAR- FCL 3 käsiraamatu peatükis Lennunduspsühhiaatria. 11.1(b) Erilist tähelepanu tuleb pöörata järgnevale häiretele (vaata lõike ): (1) psühhootilised sümptomid; (2) meeleolu häired; (3) isiksushäire, eriti kui see on raske ja väljendub ilmselgelt käitumises, (4) vaimne kõrvalekalle ja neuroos; (5) psühhoaktiivsete või teiste ainete kasutamine või alkoholi kuritarvitamine koos esineva sõltuvusega või ilma. 11.1(c) Diagnoositud psühhootiliste sümptoomidega seisund on mittesobiv (vaata lõik ). 11.1(d) Diagnoositud neuroos on mittesobiv (vaata lõik ). 11.1(e) Üksik enesekahjustamisakt või korduv sarnane käitumine on mittesobivad (vaata lõik ). 11.1(f) Alkoholi kuritarvitamine, psühhoaktiivsete või teiste ainete tarvitamine on mittesobiv (vaata lõik ) AMS võib kaaluda tervisetõendi väljaandmist siis, kui algselt pandud diagnoos osutus valeks või ebatäpseks või oli üksiku toksilise episoodi väljenduseks AMS võib kaaluda sobilikuks hindamist pärast läbivaatust AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti juures ja peale vajaliku aja möödumist psühhotroopse ravi lõpetamisest AMS võib kaaluda sobilikuks hindamist peale iga üksiku juhu hoolikat kaalumist ja psühholoogilise või psühhiaatrilise hinnangu andmist AMS võib kaaluda tervisetõendi väljaandmist pärast dokumenteeritud 2 aastase perioodi möödumist, mille vältel pole ravimeid tarvitatud. AMS võib tervisetõendi varasemat pikendamist või uuendamist kaaluda pärast : (a) haiglaravi; 2.väljaanne 27

28 (b) läbivaatust AMS-i poolt tunnustatud psühhiaatri juures; (c) kolme aasta jooksul läbi viidud regulaarseid läbivaatusi koos vere analüüside tegemise ja tervisekontrolli kaartide täpset täitmisega. 2.väljaanne 28

29 NÕUDED 11:Psühhiaatrilised ja psühholoogilised nõuded ERANDID JA JUHENDID 11:Psühhiaatrilised ja psühholoogilised nõuded 11.2: Psühholoogilised nõuded 11.2: Psühholoogilised nõuded 11.2(a) Taotleja, kes on võimetu toime tulema stressi ja sellega seotud probleemidega, avaldudes erinevate sümptomitena, mis takistavad tal ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires, loetakse mittesobivaks (vaata lõigud ja ). 11.2(b) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla diagnoositud psühholoogilist häiret, mis takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires (vaata lõigud ) Psühhiaatrilise ravi ajal/ hinnangu andmisel võib psühholoogilisel hinnangul oluline osa, võimaldades nii psühhiaatril anda tervikliku hinnangu Kui on teada või ilmnevad stressiga seotud probleemid, mis takistavad ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires, on vajalik psühholoogiline hinnang AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti juures (vaat lõik 11.2 (c)) Stressiga toimetulek sisaldab järgnevat: (1) suure töökoormusega toimetulek, (2) igavusega/ tüdimusega toimetulek, (3) peale tööd lõõgastumine, (4) ärevuse ja viha kontrolli all hoidmine, (5) kriitiliste juhtudega toimetulek. Kui on olemas näidustused oskuste halvenemise või ülalnimetatud põhjustest tingitud intsidentide näol, siis peab taotleja läbima läbivaatuse AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti juures (vaata lõik 11.2 (c)). 11.2(c) Kui psühholoogiline hinnang on näidustatud, siis tehakse see kas AMS-i poolt tunnustatud psühholoogi või lennujuhi töökeskkonnast laialdasi teadmisi omava psühholoogi juures. Vajaliku hinnangu peavad andma neuroloog ja psühhiaater (vaata lõik ) AMS võib nõuda psühholoogilist hinnangut psühhiaatrilise või neuroloogilise läbivaatuse ühe osana või täiendavalt lisaks siis, kui AME või lennuamet on saanud tõendavat informatsiooni, mis seab kahtluse alla taotleja vaimse sobivuse või isikuomadused. Sellise informatsiooni allikaks võivad olla intsidendid või õnnetused, probleemid koolitusel või pädevuse kontrollis, kohusetundetus või teadmised ohutust tegutsemisest loaga antud piires Psühholoogiline hinnang peab olema laiapõhjaline ja võib endas sisaldada haiguse anamneesi, eluloolisi sündmusi ja võimekuse hindamist, lisaks isiksuse testid ja psühholoogiline vestlus. 2.väljaanne 29

30 NÕUDED ERANDID JA JUHENDID 12: Neuroloogilised nõuded 12: Neuroloogilised nõuded 12.1(a) 3.klassi tervisetõendi omanikul või taotlejal ei tohi olla anamneesis või kliiniliselt diagnoositud neuroloogilist häiret, mis takistaks tema ohutut tegutsemist loaga antud õiguste piires. 12.1(b) Järgnevad seisundid on mittesobivad: (1) närvisüsteemi progresseeruv haigus; (2) epilepsia; (3) seisundid, mille puhul esineb kalduvus aju funktsiooni häirete tekkeks. (vaata lõigud ) Närvisüsteemi progresseeruv haigus on diskvalifitseeriv, kuid kerge funktsiooni kaotus stabiilse (mitteprogresseeruva) haiguse korral võib olla aktsepteeritav peale läbivaatust AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti juures Epilepsia diagnoos on mittesobiv. Pärast 5. eluaastat ühe või mitme krambihoo esinemine on mittesobiv. Ehkki kui taotleja on olnud 10 aasta vältel hoovaba ja pole tarvitanud ravimeid, siis võib kaaluda sobivaks hindamist. Üksiku episoodi korral võib peale neuroloogilist läbivaatust spetsiifilisest mittekorduvast tegurist põhjustatud (trauma või toksiin) krambihoogu aktsepteerida Beniigne Rolandi krambihoog võib olla aktsepteeritav, kui see on täpselt diagnoositud, korralikult dokumenteeritud ja tüüpilise EEG leiuga. Patsient peab olema olnud 10 aastat sümptomitevaba ja mittetarvitanud ravimeid EEG uuring on soovitatav kliinilistel või anamnestilistel näidustustel Paroksüsmaalsed kõrvalekalded EEG-s on mittesobivad. 12.1(c) Järgnev võib olla aktsepteeritav olenevalt läbivaatusest AMS-i poolt tunnustatud spetsialisti juures: (1) teadvuse häire või kaotus; (2) peavigastus (vaata lõigud ) Üks või mitu teadvuse häire episoodi anamneesis on mittesobiv. AMS võib niisuguseid episoode aktsepteerida siis, kui see on rahuldavalt seletatav mittekorduva põhjusega ja peale täielikku neuroloogilist läbivaatust Pea vigastust võib AMS aktsepteerida pärast täielikku neuroloogilist läbivaatust. Sobivaks hindamist võib kaaluda peale täielikku paranemist ja kui epilepsia tekkerisk on madal (AMS-i poolt heakskiidetud normipiirid). 2.väljaanne 30