M EESTIVABARIIK (ii)ee-ep 1945 622 Bl IT) ON PATENDIAMET (51) Int-Cl. C07D 307/79 (2006.01) A61K 51/04 (2006.01) (i2)eestis KEHTIVA EUROOPA PATENDIKIRJELDUSE TOLGE PATENDI (10) Registreeringu number: E006525 (73) Patendiomanik: (11) Patendikirjelduse tdlke number: (30) Prioriteediandmed: EE-EP 1 945 622 11.10.2005 US 724782 P University of Pittsburgh - Of the Commonwealth System of Higher Education 200 Gardner Steel Conference Center Thackeray & O'Hara Street, Pittsburgh, PA 15260, US (96) Euroopa patenditaotluse esitamise kuupmev: (96) Euroopa patendi taotluse number: 10.10.2006 06825654.4 (72) Leiutise autorid: KLUNK, William, E. 1108 Onondago Street, Pittsburgh, PA 15218, US (97) Euroopa patendi vsljaandmisest teatamise kuupaev: (97) Euroopa patendi number: Patendikirjelduse tfllke esitamise kuupsev: Patendikirjelduse tolke avalikustamise kuupaev: 28.12.2011 EP 1 945 622 27.03.2012 15.06.2012 MATHIS, JR., Chester, A. 48 Fox Pointe Drive, Pittsburgh, PA 15238, US (74) Patendivolinik: Alia HSmmalov INTELS Patendiburoo OU Magasini 12,51005 Tartu, EE (54) Isotoopiliselt margistatud bensofuraani uhcndid kui amqioidogeensete valkude kuvamisained EE-EP 1 945 622 Bl
EE-EP 1 945 622 Bl ISOTOOPILISELT MARGISTATUD BENSOFURAANI UHENDID KUI AMULOIDOGEENSETE VALKUDE KUVAMISAINED 5 Leiutusvaldkond Kaesolev leiutis kasitleb iildiselt isotoopoliselt margistatud bensofiiraani iihendeid, mis on selliste amiiloidogeensete valkude substraadid, nagu naiteks A01-42, amiiloidvalk, mille ladestumine ajus on seotud Alzheimeri tovega. Leiutise taust I. Aju amiiloidoos 15 Alzheimeri tobi (AD) on neurodegeneratiivne haigus, mis on iseloomustatud malukaotusega ja teiste tunnetuspuuetega. McKhann et al., Neurology, 34:939 (1984). See on Ameerika Uhendriikides koige levinum dementsuse pohus. AD voib puhkeda 40-50 aasta vanuselt, kuid kuna haiguse olemasolu on ilma ohtliku aju biopsiata raske maarata, on tegeliku haiguse puhkemise aeg teadmata. AD avaldumisvormid suurene- 20 vad vanusega, kusjuures hinnanguliselt on haigusega vanusevahemikus 85-90 aastat hoivatud 40-50 % elanikkonnast. Evans et al., JAMA, 262:2551 (1989); Katzman, Neu rology, 43:13 (1993). Uuringud naitavad, et ajus amiiloidi ladestumine on Alzheimeri tove (AD) patogeneesis 25 selle varajaseks tunnuseks. Amiiloidi ladestumise progresseerumine annab tulemuseks aju neis piirkondades, mis on seotud oppimise ja maluga, neuriitiliste naastude ja neurofibrillaarsete pundarde tekkimise. Tuupiline Alzheimeri tove neuriitiline naast sisaldab amiiloidse materjali tuuma iimbritsevat diistroofilist neuriiti. Amuloidse tuuma pohikomponendiks on valk, mida nimetatakse amiiloid-beetaks (AP).
EE-EP I 945 622 B! Praktiliselt diagnoositakse AD tapselt ajukoe uurimise teel, tavaliselt autopsia teel. Khachaturian, Arch. Neural., 42:1097 (1985); McKhann et al, Neurology, 34: 939 (1984). Neuropatoloogiliselt on see haigus iseloomustatud neuriitiliste naastude (NP), neurofibrillaarsete pundarde (NFT) olemasoluga ja nauronaalse kaoga koos erinevate 5 teiste leidudega. Mann, Mech. Ageing Dev., 31:213 (1985). Alzheimeri tove ohvrite ajukoe surmajargsed loigud naitavad ncuriitiliste naastude valguliste ekstratsellulaarsete tuumade vormis amuloidi olemasolu, mis on AD-le iseloomulik. Nende neuriitiliste naastude amuloidtuumad koosnevad valgust, mida nimetatakse P- 10 amiiloidiks (Ap), mis on korrastunud ulekaalukalt beeta-kurrutatud lehe konfiguratsioonis. Mori et al, Journal of Biological Chemistry, 267:17082 (1992); Kirschner et al, PNAS, 83:503 (1986). Neuriitilised naastud kujutavad endist haiguse varajast ja pusivat aspekti. Mann et al, J. Neurol. Sci., 89:169; Mann, Mech. Ageing Dev., 31:213 (1985); Terry et al., J. Neuropathol. Exp. Neurol., 46:262 (1987). algne ladestumine esineb toenaoliselt kaugelt enne, kui on margatavad kliinilised sumptomid. Praegusel ajal AD diagnoosimiseks soovitatud "minimaalne mikroskoopiline kriteerium" tugineb ajus leitud neuriitiliste naastude arvul. Khachaturian, Arch. Neurol., (1985), supra. Kuid neuriitiliste naastude hindamise peab jatma hilisemale 20 ajale, parast surma. Amuloidi sisaldavad neuriitilised naastud on aju selektiivsetes piirkonades AD, aga samuti Downi siindroomi tugevaks tunnuseks ning apolipovalgu E4 suhtes homosiigootsetel isikutel kujuneb vaga toenaoliselt valja AD. Corder et al, Science, 261:921 25 (1993); Divry, P., J. Neurol. Psych., 27:643-657 (1927); Wisniewski et al. dokumendis Zimmerman, H.M. (toim.): PROGRESS IN NEUROPATHOLOGY (Grune and Stratton,N.Y. 1973), Ik 1-26. Aju amuloidi saab kergesti naidata, varvides aju piirkonnad tioflaviin S voi Kongo 30 punasega. Puchtler et al, J. Histochem. Cytochem., 10:35 (1962). Kongo punasega
EE-EP I 945 622 Bl varvitud amuloid on iseloomustatud kahevarvilise valjanagemisega, ilmutades kollakaspruuni polariseerunud varvust. Dikroiline seondumine tekib amiiloidvalgu beeta-kurrutatud lehtstruktuuri tulemusel. Glenner, G., N. Eng. J. Med., 302:1283 (1980). Amiiloidi biokeemliste ja histokeemiliste tahkude iiksikasjaliku arutelu voib leida toos Glenner, 5 N. Eng. J. Med., 302:1333 (1980). Siiamaani on AD diagnoosimist teostatud peamiselt kliiniliste kriteeriumide hinnangu kaudu, ajubiopsia ja kudede surmajargse uurimise teel. Uurimispiiudlused Alzheimeri tove diagnoosimise meetodite valjatootamiseks on suunatud geneetilisele testimisele, 10 immunoanaluiisimeetoditele ja kuvamismeetoditele. Toendamine, et korvalekalded Ap metabolismis on vajalikud ja piisavad AD valjakujunemiseks, tugineb punktmutatsiooni avastamisele A(i prekursorvalgus erinevates AD autosomaalse dominandiga haruldastes sugukondades. Hardy, Nature Genetics, 1:233 15 (1992); Hardy et al. Science, 256:184 (1992). Need mutatsioonid esinevad N- ja C-terminaalsete lohustuspunktide laheduses, mis on vajalik Ap selle prekursorvalgust genereerimiseks. St. George-Hyslop et al, Science, 235:885 (1987); Kang et al, Nature, 325:733 (1987); Potter WO 92/17152. Kuid suure hulga AD perekondade geneetiline analuiis on naidanud, et AD on geneetiliselt heterogeenne. St. George-Hyslop et al., 20 Nature, 347:194 (1990). Seondumist kromosoom 21 markeritega on naidatud iiksnes mones varajase AD puhkemisega perekonnas ning mitte uheski AD hilise puhkemisega perekonnas. Sellest hiljem on Sherrington et al., Nature, 375:754-760 (1995) tuvastanud, et kromosoom 14 geen, mille produkti peetakse transmembraansete domeenide hulka sisaldavaks ja mis sarnaneb integraalse membraanvalguga. See geen voib olla 25 seotud kuni 70 % autosoomselt domineeriva AD puhkemisega. Esialgsed andmed vihjavad sellele, et selle kromosoom 14 mutatsioon tekitab AP tootmise kasvu. Scheuner et al., Soc. Neurosci. Abstr., 21:1500 (1995). Vaga sarnase geeni mutatsioon tuvastati AD varajase puhkenud volga-sakslaste hoimude kromosoomis 1. Levy-Lahad et al., Science, 269:973-977 (1995).
4 EE-EP 1 945 622 B Apolipoproteiini E genotiiiibi skriinimine on pakkunud tuge AD diagnoosimisel. Scott, Nature, 366:502 (1993); Roses, Ann. Neural., 38:6-14 (1995). Kuid raskused tekivad tehnoloogia osas, sest apolipoproteiin E alleel on iiksnes AD riskitegur ning mitte haiguse marker. See puudub paljudel AD patsientidel ning on olemas paljudel dement- 5 suse all mittekannatavatel vanematel inimestel. Bird, Ann. Neurol., 38:2-4 (1995). AD patsientidel neurokeemiliste markerite olemasolu avastamiseks ja AD-seoselise amiiloidvalgu seljaajuvedelikus avastamiseks on arcndatud valja immuunanaluiisi meetodid. Warner, Anal. Chem., 59:1203A (1987); WO patent nr 92/17152, Potter; 10 Glenner et al, US patent nr 4 666 829. Neid AD diagnoosimeetodeid ei ole naidatud koigil patsientidel AD avastamiseks sobivatena, eriti haiguse varajastes staadiumites ja nad on suhteliselt invasiivsed, noudes seljaaju punkteerimist. Samuti on tehtud katseid arendada Ap kuvamiseks sondidena valja monoklonaalseid antikehi. Majocha et al., J. Nucl. Med., 33:2184 (1992); Majocha et al, WO 89/06242 ja Majocha et al, US patent 15 nr 5 231 000. Antikeha sondide peamiseks puuduseks on raskused nende suurte molekulide suunamiseks labi vere-aju barjaari. Kasutades antikehi AD in vivo diagnoosis, on nende ajusse suunamiseks vajalikud margitud ksrvalekalded vere-aju barjaaris. Puuduvad veenvad funktsionaalsed toendid, et vere-aju barjaar AD korral usaldusvaarselt eksisteerib. Kalaria, Cerebrovascular & Brain Metabolism Reviews, 4:266 (1992). Radiomargistatud Ap peptiidi on kasutatud AD-seoselistes ajupiirkondades difuusset, kompaktset ja neuriitilist tiiiipi naastude margistamiseks. Vt Maggio et al, WO 93/04194. Kuid need peptiidid jagavad koiki antikehadele omaseid puudusi. Tapsemalt, peptiidid ei labi nonnaalselt vere-aju barjaari sellistes kogustes, mis oleks vajalik kuva- 25 miseks ning seetotru, et need sondid reageerivad difuussete naastudega, ei saa nad olla AD suhtes spetiifilised. Neuriitilised naastud ja neurofibrillaarsed puntrad on kaks koige iseloomulikumat AD patoloogilist tunnust. Klunk ja Abraham, Psychiatric Development, 6:121-152 (1988). 30 Naastud esinevad koige varem neokorteksis, kus nad suhteliselt iihtlaselt jaotunud. Thai
EE-EP 1 945 622 Bl 5 et ai, Neurology, 58:1791-1800 (2002). Puntrad ilmnevad koigepealt limbilistes piirkondades, nagu naiteks transentorinaalses korteksis ning progresseeruvad edasi ennustataval topograafilisel kujul neokorteksisse. Braak ja Braak, Acta Neuropathologica, 82:239-259 (1991). Arnold et al. kaardistasid NFT ja neuriitiliste naastude AD 5 patsientide ajus jaotumisc. Arnold et al.,, Cereb. Cortex, 1:103-116 (1991). Vorreldes NFT-ga olid neuriitilised naastud uldiselt kogu korteksi ulatuses uhtlasemalt jaotunud selle erandiga, et esines markimisvaarselt vahem neuriitilisi naaste limbilises periallokorteksis ja allokorteksis (need piirkonnad olid suurima NFT jaotumisega). Tioflaviin- S-ga varvmimise korral olid oimu- ja kuklasagarad suurima neuriitiliste naastude jaotu- 10 misega, limbilised ja eesaju sagarad olid vahima jaotumisega ning kiirusagar oli vahepealse jaotumisega. Arriagada et ai, Neurology, 42:1681-1688 (1992). Arriagada et al. uurisid AD-tuupi patoloogiliste muutuste topograafilist jaotumist eeldatavate mittedementsete vanemate inimeste ajus. Nende vaatlused naitavad, et kdigil 55 aastast vanematel inimestel on vahemalt veidi NFT ja naaste. Immunohistokeemiliselt maaratud SP 15 subtiiiipidel esines Ap-immunoreaktiivsete naastude jaotumise eristatavat kujundit neokortikaalsetes piirkondades palju rohkem kui limbilistes piirkonades ning Alz-50 immunoreaktiivseid naaste esines harvemini ja piiratud ulatuses neis piirkondades, mis sisaldavad Alz-50-positiivseid neuroneid ja NFT. Need kujundid vihjavad patoloogiliste protsesside iihesugususele, millega kaasnevad NFT ja SP nii koos vananemisega ja 20 AD-ga. Alles on jaanud vaitlus selle ule, kas naastud ja puntrad on AD korral leitud neurodegeneratiivse protsessi kaasproduktid voi nad on narvirakusurma pohjuseks. Ross, Current Opinion in Neurobiol., 96:644-650 (1996); Terry, J. of Neuropath. & Exp. 25 Neurol., 55:1023-1025 (1996); Terry, J. Neural Transmission- Suppl., 53:141-145 (1998). On olemas selged toendid, et neokortikaalse ja hippikampuse sunapside kadu korreleerub hasti haiguse eelse kognitiivse seisundiga. Moned uurijad on pannud ette, et mikrotuubulite struktuuri ja funktsiooni katkemine, tingituna mikrotuubuliseoselise valgu, tau-valgu huperfosforuulimisest, mangib eriti sunapside kaos ja AD korral 30 uldiselt etioloogilist votmerolli. Terry, J. of Neuropath. & Exp. Neurol., 55:1023-1025
EE-EP 1 945 622 Bl 6 (1996); Terry, J. of Neural Transmission-Suppl., 53:141-145 (1998). On eeldatud, et oksudatiivsed vigastused ja membraani katkemine mangivad AD korral olulist rolli. Perry, Free Radical Biology & Medicine, 28:831-834 (2000); Pertegrew et al, Annals of the New York Academy of Sciences, 826:282-306 (1997). AD patogeneesi on 5 arvatud ka vaskulaarsed tegurid, nagu naiteks nork, krooniline tserebraalne hiipoperfusioon. De la Torre, Annals of the New York Academy of Sciences, 903:424-436 (2000); Di Lorio et al, Aging (Milano), 11:345-352 (1999). Samas kui need tegurid mangivad toenaoliselt AD patogencesis mingit osa, viitab kasvav toendite hulk amiiloid-beeta (AP) peptiidi, 4 kd peptiidi, mis agregeerub fibrillaarsesse, p-kurrutatud 10 lehtstruktuuri, tootlemise anormaalsustele. Glenner ja Wong, Biochemical & Biophysi cal Research Communications, 120:885-890 (1984). Eeldatud on, et AP mangib erinevatel pohjustes olulist osa AD patogeneesis: 1) AP ladestumine on k5ige varasemad AD neuropatoloogilised markerid Downi sundroomis ning nad voivad ennetada NFT tekkimist mitme aastakumnega. Mann et al, Neurodegeneration, 1:201-215 (1992); 15 Naslund et al, JAMA, 283:1571-1577 (2000); 2) p-amiiloidoos on AD ja sellega tihedalt seotud haiguste osas suhteliselt spetsiifiline; Selkoe, Trends in Neuroscience, 16:403-409 (1993); 3) Ap on kultiveeritud neuronite suhtes toksiline; Yanner, Neurobiol. Aging, 13:615-616 (1992); Mattson et al, J. Neuroscience, 12:376-389 (1992); Shearman et al, Proc. Natl. Acad. Sci. USA, 91:1470-1474 (1994), kus ilmneb, et see 20 toksilisus soltub P-lehe sekundaarsest struktuurist ja agregatsioonist vahemalt oligomeerideks. Lambert et al, Proc. Natl. Acad. Sci., 95:6448-6453 (1989); Pike et al, J. Neuroscience, 13:1676-1687 (1993); Simmons et al, Molecular Pharmacology, 45:373-379 (1994). Kuigi Ap on kindlasti olemas tile monomeeride, oligomeeride ja fibrillaarsete/naastude fraktsioonide jaotunud tasakaalus, kasitletakse AP oligomeerset vormi 25 neurotoksilise votmekomponendina. Selkoe, Alzheimer Disease, toimetanud R.D. Terry et al, Ik 293-310, Lippincott Williams and Wilkins, Philadelphia (1999); Selkoe, Science, 298, 789-91 (2002). Oligomeerse Ap toksiliste toimete tunnustamine on moodustanud aluse mone AD "amiiloidkaskaadi hiipoteesi" oponentidega kompromissiks. Terry, Ann. Neural., 49:684 (2001). Vahest ehk koige tugevamaks toendiks
EE-EP 1 CM5 622 Bl 7 rolli kohta AD patogeneesis, on leid amiiloidse prekursorvalgu (APP) geeni mutatsioonidest, kus taheldati familiaalse AD mone vormi varajast puhkemist. Goate et al., Nature, 349:704-706 (1991). Lisaks sellele on koigile autosoomse dominantse AD familiaalsetele vormidele omane Ap palju kiiremini agregeeruva 42 aminohappelise 5 vormi korgenenud tase. Younkin Rinsho Shinkeigaku, Clinical Neurology, 37:1099 (1997). Sellele vastupidi oli naidatud, et tau-valgu mitte mingi mutatsioon ei tekita AD. Selle asemel on tau-valgu (kromosoom 17) mutatsioonid seotud parkinsonismiga frontotemporaalse dementsusega. Goedart et al., Neuron, 21:955-958 (1998). Hiljuti oli naidatud ajus Ap tasemete ja AD korral kognitiivse languse vahelist head korrelatsiooni 10 ning amuloidi ladestumine on vaga varajane, voib olla esimene AD patogeneesi siindmus, ennetades igasuguseid teisi kognitiivseid kahjustusi. Naslund et al., JAMA, 283:1571-1577 (2000). Amuloidi ladestuste olemasolu voib moduleerida tervet rida biokeemilist rada, mis annab veel teise valkude ladestumise, astrooglia ja mikrooglia aktivatsiooni ning lopptulemusena narvirakkude surma ja sellega kaasneva kognitiivse 15 fiinktsioonihaire. II. Lokaliseerunud ja siisteemne amiiloidoos Amiiloidoos on aeglaselt progresseeruv seisund, millega voib kaasneda margatavas 20 ulatuses haigestumine ja surm. Monesugune haiguste riihm on tahistatud valjendiga "amiiloidoos", millele on iseloomulikud ekstratsellulaarse koe ladestumised uhes voi mitmes organis, koosnedes erinevatest lahustumatutest valkudest, milliseid nimetatakse iildiselt "amiiloidideks", koguses, millest piisab normaalse funktsiooni kahjustamiseks. 25 Amuloidi ladestumised on ekstratsellulaarsed ja keha poolt mittemetaboliseeruvad voi puhastatavad. Amuloidi voib eristada suuresti joodiga tarklisesarnase varvimisreaktsiooniga; seetottu on ta saanud ka nimeks amiiloid. Mikroskoopiliselt eristatakse amu loidi selle ekstratsellulaarse jaotumise jargi, kongo varviga varvmise korral selle varvumisomaduste ja optiliste omaduste ning selle valgu fibrilli struktuuri jargi. Seetot- 30 tu on amiiloid valgusmikroskoobi all homogeenne, aarmiselt refraktiilne aine aflinsu-
EE-EP I 945 622 B 8 sega kongo punase varvi suhtes, seda nii fikseeritud koes kui in vivo. Elektronmikroskoobi all koosneb amuloid 100 A (10 nm), sirgjoonelistest hargnemata fibrillidest; rontgenkiirtega difraktsiooni korral on tal rist-beeta muster. 5 Amiiloidoosiga seotud haigused on tiipiseeritud amiiloidi lademete akumulatsiooni jargi. Amiiloidi lademed on iseloomustatud iihe voi mitme amiiloidogeense valgu olemasoluga, mis on tuletatud prekursorvalkudest, millistel kas on anormaalne struktuur voi nad suurenevad anormaalselt seerumis. 10 Kudedes amuloidi tootmise ja ladestumise pohjused on teadmata. Amiiloidoosi erinevates biokeemilistes tiiiipides v5ivad etioloogilised mehhansimid varieeruda. Naiteks sekundaarse amiiloidoosi korral voib esineda prekursorvalgu (akuutse faasi reaktant: seerumamiiloid A) metabolismi defekt, samas kui pariliku amuloidoosi korral on juures geneetiline variantvalk. Primaarse amuloidoosi korral toodab luuudirakkude monoklo- 15 naalne populatsioon kerge ahela osade voi kogu kerge ahela fragmente, milliseid voidakse toodelda anormaalselt, andmaks amuloidi. Biokeemiliselt on maaratud kolm peamist amiiloidi tuupi ja erinevad vahemesinevad vormid: esimene tiiiip, millel on N-terminaalne jarjestus, mis on homoloogiline 20 immunoglobuliini kerge ahela muutliku piirkonna osaga, seda nimetatakse AL-ks ja see esineb primaarses amiiloidoosis ja hulgimiieloomiseoselise amuloidoosi korral. Teisel tiiiibil on ainulaadne mitteimmunoglobuliini valgu, mida nimetatakse AA valguks, N- terminaalne jarjestus ja see esineb sekundaarse amiiloidoosiga patsientidel. Kolmas tiiiip, mis on seotud familiaalse amiiloidse poliineuropaatiaga, on tavaliselt transturetiini 25 (prealbumiini) molekul, millel esineb iiksik aminohappe asendus. Leitud on, et teised parilikud amiiloidid koosnevad mones perekonnas mutant gelsoliinist, mitmes teises perekonnas mutant apolipoproteiin A-I-st ning teistest mutantvalkudest parilikus peaajuarteri amiiloidis. Kroonilise hemodialiiiisiga seotud amiiloidis, moodustab 2- mikroglobuliin amuloidvalgu. Naha vananemise ja endokriinsete organitega seotud 30 amuloid voib esindada amuloidoosi teisi biokeemilisi vorme. Alzheimeri tove histopa-
EE-EP I 945 622 B 9 toloogilistes tiisistustes leitud amiiloid koosneb valkudest. Amiiloidoosi erinevate vormidega seotud keemiline analiiiis on andnud palju tapsema klassifikatsiooni. Ainulaadne valk, pentraksiin, mida nimeatakse AP (voi seerumi AP) on seotud universaalselt amuloidi vormidega ja on diagnoositesti aluseks. Praegusel ajal on tunnustatud kolm peamist siisteemset kliinilist vormi. Amiiloidoos on klassifitseeritud kui primaarne ehk idiopaatiline (AL vorm), kui puudub igasugune seoseline haigus ning kui sekundaame, omandatud voi reaktiivne (AA vorm), kui see on seotud krooniliste haigustega, kas siis nakkushaigustega (tuberkuloos, bronhektaasia, 10 osteomueliit, leproosia) v5i poletikuliste haigustega (reumatoidartriit, granulomatoosne ileiit). Amiiloid on seotud ka hulgimiieloomiga (AL), Hodgkini tovega (AA), teiste kasvajatega ja familiaalse vahemerepalavikuga (AA). Amiiloidoos voib kaasneda vananemisega. Kolmas peamine tiiiip esineb teiste haigustega seondumatutes familiaalsetes vormides, sageli eristatavate neuropaatia, nefropaatia ja kardiopaati tiiiipidega. Primaarsesse (AL) amiiloidoosi voivad olla sekkunud siida, kopsud, nahk, keel, kilpnaare ja soolestik. Lokaalseid amiiloidsed "kasvajaid" voib leida hingamisteedes voi muudes kohtades. Sageli on asjasse segatud parenhiimaalsed organid (maks, porn, neer) ja vaskulaame siisteem, eriti siida. Sekundaame (AA) amiiloidoos ilmutab predilektsiooni porna, maksa, neeru, neerupealise ja liimfisolmede suhtes. Kuid mitte iihtegi organisiisteemi ei saasteta ning vakulaarne hoivatus voib olla laiaulatuslik, kuigi siidame kliiniliselt oluline hoivatus on haruldane. Maks ja pom on sageli suurenenud, kovastunud ja kummistunud. Neerud on tavali- 25 selt suurenenud. P5ma loigud sisaldavad suuri, labikumavaid, vahaseid piirkondi, kus normaalsed pasmakesed on asendunud kahvatu amiiloidiga, andes tulemuseks sagoporna.
EE-HP 1 945 622 B 10 Parilik amiiloidoos on iseloomustatud perifeerse sensoorse ja motoorse neuropaatiaga, sageli autonoomse neuropaatiaga ning kardiovakulaarse ja renaalse amuloidiga. Esineda voivad karpaalkanali sundroom ja klaaskeha anomaalused. 5 Teatud pahaloomulisustega (naiteks hulgimiieloom) seotud amiiloidil on samasugune jaotus nagu idiopaatilisel (AL) amiiloidil; koos teiste pahaloomulisustega (naiteks kilpnaarme medullaarne kartsinoom) v5ib see esineda iiksnes lokaalselt seondununa koos kasvajaga voi metastaasides. Amiiloidi on sageli leitud inimeste pankreases koos taiskasvanueas puhkenud melliitdiabeediga. Samas kui amiiloidioosi voib kahtlustada spetsiifiliste kliiniliste sumptomite ja tunnuste alusel, voib selle iihemotteliselt diagnoosida biopsia teel. Praegusel ajal on subkutaanse abdominaalse rasvapadja valjaimemine ja rektaalse miikoosi biopsia parimad skriinimistestid. Teisteks sobivateks biopsiakohtadeks on igemed, nahk, narv, neer ja maks. 15 Koeloigud tuleb varvida kongo punasega ja neid tuleb vaadelda polariseeriva mikroskoobiga amiiloidile iseloomuliku kaksikmurdunud rohelise varvuse tabamiseks. Isotoopiliselt margistatud seerum-ap on kasutatud amuloidoosi diagnoosi kinnitamiseks stsintigraafilises testis. Varajaseks diagnoosimiseks ja seega efektiivse ravi tagamiseks tuleb arendada valja paremad diagnoosimeetodid. Monesugused kaalutlused on esitatud amuloidi ladestumise inhibeerimise ja diabeedi teraapia vahelise seotuse kohta, vt naiteks WO 02/16333. Pankrease kuvamine diabeedi diagnoosimiseks on iiheks sobivaks meetodiks pankreases amiiloidi tasemete usaldusvaarseks mootmiseks, mille korrelatsioon osutub naitavat diabeedi diagnoosimisele. HI. Asendusmarkerid Arvatakse, et AD vaevab umbes 4 miljonit ameerklast ja voib olla 20-30 miljonit inimest iile maailma. AD peetakse arenenud maades peamiseks rahva tervishoiu prob- 30 leemiks. Allpooltoodud AD molekulaarsete aluste selgitamisest selguvad mitmed erine-
EE-EP I 945 622 Bl 11 vad terapeutilised sihtmargid. Naiteks on neli koliinstearaasi inhibiitorit kiidetud heaks AD patsientide siimptomaatiliseks raviks - takriin (Cognex, Wamer-Lambert, Morris Plains, New Jersey); donepesiil (Aricept, Eisai, Inc., Teaneck, New Jersey ja Pfizer, Inc., New York, New York); rivagstigmiin (Exelon, Novartis, Basel, Sveits); ja galanta- 5 miin (Reminyl, Janssen, Titusville, New Jersey). Nuudisajal valjaarendatud uuteks potentsiaalseteks AD raviviisideks on immunoteraapia, sekretaasi inhibiitorid voi poletikuvastased ravimid. Kuid praeguseks ajaks puuduvad kattesaadavad ravimid kognitiivse languse kursi muutmiseks. 10 Amiiloidivastaste raviviiside valjatootamise peamise takistuse voib votta kokku osundusega (Hock, C. et al., 2003, Neuron, 38:547-554), mis on suunatud immunoteraapia kui amiiloidivastase ravi kasutamisele: "[M]e ei tea seda, kas aju Ap-amiiloidi koormus oli meie uurimisalustel patsientidel vahenenud; sellele kiisimusele vastamiseks laheb vaja in vivo kuvamismeetodeid". Selle klassi ravimite tohusaks valjatootamiseks on ostus- 15 tava tahtsusega suutlikkus kvantiseerida amuloidiga koormatuse enne ravi ja alles siis saavutada selle efektiivne ravi. IV. Amiiloidoosi prodromaalsete vormide diagnoosiminc 20 Alzheimeri tovega (AD) tihedalt seotud seisund on iseloomustatud kas isoleeritud malukahjustusega voi erinevate kognitiivdomeenide kahjustusega, kuid mitte piisava agedusega selleks, et rahuldada Alzheimeri tove diagnoosikriteeriume. Seda seisundit nimetatakse leebeks kognitiivseks kahjustuseks (MCI) ning see voib esindada AD prodromaalset faasi. Leebe kognitiivne kahjustus on maaratud vaheseisundina voi ulemineku- 25 seisundina normaalsest kognitiivsest seisundist dementsuseni. Leebe kognitiivse kah justusega isikutel esineb tiiiipiliselt vanuse ja haridustaseme kohta liiga varajane malu kahjustus, kuid neil ei ole veel kujunenud valja dementsus. Olemas on moned tunnused, et leebe kognitiivse kahjustusega inimestel voib areneda 30 valja AD. Samuti on olemas tunnused, et leebe kognitiivne kahjustus voib esindada
EE-IEP 1 94 5 622 B 12 kompleksset heterogeenset seisundit ning, et monel leebe kognitiivse kahjustusega patsiendil ei arene valja AD voi muud nodrameelsushaired. Avaldatud on suurt huvi dementsuse ja AD piirjoonte valjaselgitamiseks. Suurem osa 5 sellest huvitatusest on suunatud normaalse vananemise ja dementsuse voi tapsemalt Alzheimeri tove (AD) vahelise piirjoone voi uleminekuseisundi maaramisele. Erinevate uuringute iilevaated on naidanud, et sellistel isikutel on aastas 1 kuni 25 %-ne risk AD valjakujunemiseks. Nende arvude muutlikkus peegeldab erinevaid diagnoosikriteeriume, mootmisvahendeid ja vaikseid proovide suurusi. Vt Dawe et al., Int'l J. Geriatr. 10 Psychiatry, 7:473 (1992). MCI diagnoositud patsiendid pakuvad huvi ka raviuuringutes. Alzheimeri tove kooperatiivne uuring (Alzheimer's Disease Cooperative Study), mis on Alzheimeri tove uurimisruhmade vananemiskonsortsiumi rahvuslik instituut (National Institute on Aging 15 Consortium), on asunud teostama hulgikeskuselist uuringut agenside leidmiseks, mis mojutaksid patsientidel MCI AD-ks progresseerumist. Vt Grundman et al, Neurology, 1996, A403. Seoses MSI diagnoosikriteeriumidega voivad kerkida kusimused. Moned uurijad 20 usuvad, et peaaegu koigil neil leebe haigusega patsientidel on neuropatoloogiliselt AD ning seetottu ei saa see eristamiseks sobida. Vt Morris et al., Neurology, 41:469 (1991). Teised uurijad jallegi margivad, et samas kui paljudel neil patsientidel progresseerub AD, siis ei kehti see koigi kohta ning jarelikult on eristamine olulise tahtsusega. Vt Grundman, ibid.; Petersen et al., JAMA, 273:1274 (1995); Petersen et al., Ann. N Y 25 Acad. Sci., 802:58 (1996). V. Amiiloidogeensete valkude-radiomargistatud bensofuraanide substraadid Postuleeritud on amuloidogeensete valkude potentsiaalsed substraadid ning need ulatu- 30 vad varvainetest, nagu naiteks kongo punasest ja krusamiin G-st (vt naiteks US patent
EE-EP 1 945 622 B 13 nr 6 168 776) kuni jarjestusespetsiifiliste peptiidideni, mis on margistatud eesmargiga lahustumatu A-beeta kuvamiseks. Nendeks peptiidideks on margistatud A-beeta peptiid ise, putresstsiin-gadoliinium-a-beeta peptiid, radiomargistatud A-beeta, [IH In]A-beeta, [l25i]a-beeta, gamma-kiirgust kiirgavate radioisotoopidega margistatud A-beeta, A- 5 beeta-dtpa derivaadid, radiomargistatud putrestsiin, KVLFF-aluselised ligandid ja nende derivaadid (vt naiteks rahvusvaheline publikatsioon nr WO93/04194 ja US patent nr 6 331440). Monda Alzheimeri tove diagnoosimiseks moeldud radiomargistamata bensofuraani on 10 kirjeldatud US patendis nr 6 696 039. Kuid mitte iikski avaldatud bensofuraani iihend ei olnud radiomargistatud ning mitte iihtegi neist ei peetud efektiivseks eluspatsiendil Alzheimeri tove kuvamiseks. Kuigi tuntud on msned margistatud bensofuraanid, ei ole neist mitte iihtegi kasutatud 15 Alzheimeri tove diagnoosimiseks. Vt Aitken et al., Journal of the Chemical Society, Perkin Transactions 1: Organic and Bio-Organic Chemistry (1998), (23), 3937-3942, kus on avaldatud deuteeritud bensofuraani derivaat; Givens et al. avaldasid ajakirjas Journal of the American Chemical Society (1993), 115(14), 6001-12 2-fenuul-bensofuraani ning Davies et al. avaldasid ajakirjas Journal of the Chemical Society (1959), 20 3544-7 14C margistatud 2-feniiiil-bensofuraani. M. Ono et al., Nuclear Medicine and Biotechnology, 29 (2002), 633-642 avaldasid teatud radiojodeeritud bensofuraani iihendid kui kuvaagensid, millega margistatakse Alzheimeri tove korral amiiloidi naaste. Dokumendis WO 03/051859 on avaldatud teatud bensofuraani iihendid ja nende radio margistatud variandid amiiloidiseoseliste haiguste, nagu naiteks Alzheimeri tove diag noosimiseks voi in vivo kuvamiseks.
EE-EP 1 945 622 B 14 Dokumendis WO 2004/100998 on avaldatud moned bensimidasooli, bensotiasooli ja bensofuraani iihendid ja nende margistatud variandid lahustuva A-beeta tasemete hindamiseks amuloidiseoseliste haiguste, nagu naiteks Alzheimeri tove diagnoosimisel. 5 Seetottu on olemas vajadus isotoopiliselt margistatud bensofuraanide jarele, mis oleksid suutelised labima vere-aju barjaiiri ning seonduma lahustumatu amiiloidi naastudega Alzheimeri tove diagnoosimisel kuvamiseks. Leiutise kokkuvote Kaesolev leiutis rahuldab neid noudmisi ja teise vajadusi, esitades oma uhe teostusviisi kohaselt amiiloidiseoselise iihendi valemiga (I) voi selle farmatseutiliselt sobiva soola kus 15 Y on F, Cl, Br, I, O-(CR' '2)n-X voi -(CR' '2)n-X; kus X on F, Cl, Br voi I; ning non 1-5; R' on H voi C.s alkuulriihm; R" on H voi Ci-8 alkuiilruhm; 20 R3-R10 on valitud soltumatult ruhmast, kuhu kuuluvad H, F, Cl, Br, I, C1-C5 alkiiiil, (CH^-OR,,, CF3, -(CH2),.3-X, -O-(CH2),.3-X, CN, -CO-R,,, -N(Ru)2, -NR"3+, -NO2) -CO-N(Rn)2, -O-(CO)-RH, OR,,, SRn, COOR,,, Rph, -CR.^CRn-Rph ja -C(RU)2- C(Rn)2Rph, kus X on F, Cl, Br voi I; nng 25 Rph on feniiiil, mis on asendatud valikuliselt iihe voi mitme asendajaga, mis on valitud ruhmast, kuhu kuuluvad F, Cl, Br, I, C1-C5 alkuiil, (CH2)i-3-O-Rn, CF3, -(CH2),.3-X,
15 EE-EP 1 945 622 Bl -O-(CH2)i.3-X, CN, -CO-Rn, -N(R,,)2, -CO-N(Rn)2, -O-(CO)-Rn, OR,,, SRU ja COORn, kusjuures iga Rn on soltumatult H voi C1-C5 alkiiul; ning Y voi R3-R10 sisaldab vahemalt iihte avastatavat margist, mis on valitud riihmast, kuhu kuuluvad 1311,123I, 124I, 125I, 76Br, 75Br, 18F, I9F, nc, 13C, I4C ja 3H. Uhes teises teostusviisis on esitatud farmatseutiline kompositsioon, mis sisaldab eespoolkirjeldatud amiiloidiseoselise iihendi valemiga (I) efektiivset kogust ja farmatseutiliselt sobivat kandjat. 10 Veel uks teine teostusviis kasitleb iihendit valemiga (I), kasutamiseks meetodis in vivo amiiloidi lademe(te) avastamiseks. Meetod holmab (i) imetajale valemiga (I) amiiloidi seoselise uhendi efektiivse koguse manustamist, kusjuures iihend seob igasuguse(d) amiiloidi lademe(d) imetajal; ning (ii) imetajal uhendi amiiloidi lademe(te)ga seondumise avastamist. Lisaks sellele kasitleb leiutis kas omaette voi kombinatsioonis suvalise teise siinjuures kirjeldatud teostusviisiga, valemiga (I) uhendi kasutamist imetajal in vivo amiiloidi lademete avastamiseks. Samasuguses teostusviisis kasitleb leiutis veel valemiga (I) uhendi kasutamist sellisel subjektil in vivo amiiloidi lademe(te) avastamiseks ette 20 nahtud medikamendi valmistamiseks. Veel uhes teises teostusviisis kasitletakse meetodit amuloidi lademe(te) in vitro avasta miseks. Meetod holmab (i) kehakoe viimist kokkupuutesse amiiloidiseoselise valemiga (I) uhendi efektiivse kogusega, kusjuures uhend seob koes igasuguse(d) amuloidi lade- 25 me(d); ning (ii) koes uhendi amuloidi lademe(te)ga seondumise avastamist. Uks teine teostusviis kasitleb omaette voi kombinatsioonis suvalise teise siinjuures kir jeldatud teostusviisiga valemiga (I) uhendi kasutamist amuloidi lademe(te) in vitro avastamiseks. Uhes teises teostusviisis kasitleb leiutis valemiga (I) uhendi kasutamist 30 amuloidi lademe(te) in vitro avastamiseks kasutatava medikamendi valmistamiseks.
16 EE-EP 1 945 622 Bl Veel iiks teine teostusviis kasitleb valemiga (I) iihendeid, kasutamiseks meetodis Alzheimeri tovega aju normaalsest ajust eristamiseks. Meetod holmab (i) koe votmist normaalse imetaja ja Alzheimeri tove suhtes kahtlase imetaja (i) 5 vaikeajust ja (ii) sama aju mingist teisest piirkonnast; (ii) kudede viimist kokkupuutesse noudluspunktile 1 vastava amiiloidiseoselise iihendiga; (iii) amiiloidi iihendiga seondumise kvantiseerimist; (iv) (a) vaikeajust erinevas ajupiirkonnas amiiloidi koguse ja (b) vaikeaju amiiloidi 10 koguse suhte arvutamist; ning (v) normaalse imetaja suhte vordlemist Alzheimeri tove suhtes kahtlase imetaja suhtega. Leiutis kasitleb iihes teises teostusviisis omaette voi kombinatsioonis suvalise teise siin- 15 juures kirjeldatud teostusviisiga valemiga (I) iihendi kasutamist Alzheimeri tovega aju normaalsest ajust eristamiseks. Uhes teises teostusviisis kasitletakse valemiga (I) iihendi kasutamist Alzheimeri tovega aju normaalsest ajust eristamiseks kasutatava medikamendi valmistamiseks. 20 Veel iihes teises teostusviisis kasitleb leiutis meetodit amuloidi ladestumise avastamiseks biopsias voi inimese voi looma surmajargses koes. Meetod holmab astmeid, kus astmes (a) kasitletakse formaliinis fikseeritud voi varskelt kiilmutatud koe inkubeerimist amiiloidiseoselise valemiga (I) iihendi voi selle farmastseutiliselt sobiva soola lahuses margistatud lademe saamiseks ning astmes (b) margistatud lademe avastamist. Veel iihes teises teostusviisis kasitleb leiutis omaette voi kombinatsioonis suvalise teise siinjuures kirjeldatud teostusviisiga valemiga (1) iihendi kasutamist biopsia teel saadud voi inimese voi looma surmajargses koes amuloidi ladestumise avastamist. Uhes teises teostusviisis kasitleb leiutis valemiga (I) iihendi kasutamist biopsias voi inimese voi
EE-EP 1 945 622 B 17 looma surmajargses koes amiiloidi ladestumise avastamiseks kasutatava medikamendi valmistamiseks. Veel iihes teises teostusviisis on esitatud meetod biopsias voi surmajargses koes 5 amiiloidi koguse kvantiseerimiseks. Meetod holmab jargmisi astmeid: a) valemiga (I) amiiloidiseoselise uhendi voi selle farmatseutiliselt sobiva soola radiomargistatud derivaadi inkubeerimist koos biopsia voi surmajargse koe homogenaadiga, kusjuures vahemalt uks asendaja iihendis on margistatud radiomargisega, mis on valitud ruhmast, kuhu kuuluvad I25I, 3H ja siisinikusisaldusega asendaja, kusjuures vahemalt 10 iiheks siisinikuks on I4C; b) koega seondunud ja koega seondumata valemiga (I) uhendi radimargistatud deri vaadi teineteisest lahutamist; c) koega seondunud valemiga (I) uhendi radiomargistatud derivaadi kvantiseerimist; ning 15 d) koega seondunud valemiga (I) uhendi radimargistatud derivaadi iihikute muundamist standardi alusel amiiloidi koguseks mikrogrammides 100 mg koe kohta. Veel iihes teises teostusviisis kasitleb leiutis omaette voi kombinatsioonis suvalise teise siinjuures kirjeldatud teostusviisiga valemiga (I) uhendi kasutamist biopsias voi surma- 20 jargses koes amiiloidi koguse kvantiseerimiseks. Veel iihes teises teostusviisis kasitleb leiutis valemiga (I) uhendi kasutamist biopsias voi surmajargses koes amiiloidi koguse kvantiseerimiseks kasutatava medikamendi valmistamiseks. Veel iihes teises teostusviisis on esitatud meetod amiiloidiseoselise valemiga (I) uhendi 25 voi selle farmatseutiliselt sobiva soola selektiivseks seondumiseks amiiloidi naastudega, kuid mitte neurofibrillaarsete pundardega neid molemaid sisaldavas ajukoes. Meetod holmab amiiloidi naastude viimist kokkupuutesse in vitro seondusmis- voi varvmisanaliiusis kontsentratsiooni juures alia umbes 10 nm valemiga (I) iihendiga.
EE-IIP 1 945 622 Bl 18 Veel uhes teises teostusviisis kasitleb leiutis omaette voi kombinatsioonis suvalise teise siinjuures kirjeldatud teostusviisiga valemiga (I) iihendi kasutamist meetodis amuloidiseoselise valemiga (I) iihendi voi selle farmatseutiliselt sobiva soola selektiivseks seondumiseks amiiloidi naastudega, kuid mitte neurofibrillaarsete pundardega neid mole- 5 maid sisaldavas ajukoes. Uks teine teostusviis kasitleb valemiga (I) iihendi kasutamist amiiloidiseoselise valemiga (I) uhendi voi selle farmatseutiliselt sobiva soola amuloidi naastudega, kuid mitte neurofibrillaarsete pundardega neid molemaid sisaldavas ajukoes selektiivseks seondamiseks kasutatava medikamendi valmistamiseks. 10 Veel uhes teises teostusviisis kasitleb leiutis iihendit valemiga (I), kasutamiseks meetodis amiiloidiseoselise valemgia (I) uhendi voi selle farmatseutiliselt sobiva soola selektiivseks in vivo sidumiseks amuloidi naastudega, kuid mitte neurofibrillaarsete pundardega ajukoes, mis sisaldab neid molemaid. Meetod holmab valemiga (I) uhendi voi selle farmatsetuiliselt sobiva soola efektiivse koguse manustamist nii, et in vivo 15 manustatud uhendi kontsentratsioon veres jaab allapoole umbes 10 nm. Veel uhe teise teostusviisi kohaselt on esitatud uhend valemiga (I), kasutamiseks in vivo voi in vitro meetodis subjektil vahemalt iihte amiiloidogeenset valku sisaldava vahemalt iine amuloidi ladestumise avastamiseks. Meetod holmab jargmisi astmeid: 20 a) amiiloidoosiseoselise haiguse all kannatavale subjektile vahemalt iihte amuloidiseoselist iihendit valemiga (I) voi selle farmatseutiliselt sobivat soola sisaldava farmatseutilise kompositsiooni avastatava koguse ja farmatseutiliselt sobiva kandja manustamist; ning b) uhendi vahemalt iihte amiiloidogeenset valku sisaldava amiiloidi ladestumisega 25 seondumise avastamist. Veel uhe teise teostusviisi kohaselt on esitatud uhend valemiga (I), kasutamiseks meetodis tuvastamaks patsiendil amuloidi ladestumisega seotud prodromaalse seisundi, holmates jargmist:
EE-EP 1 945 622 B 19 A) patsiendile, kellel avalduvad kliinilise dementsuse tunnused voi leebe kognitiivse kahjustuse kliinilised tunnused, amiiloidiseoselise valemiga (I) uhendi voi selle farmatseutiliselt sobiva soola manustamist; seejarel B) selle patsiendi kuvamist andmete saamiseks; ning 5 C) saadud andmete analiiusimist, maaramaks patsiendil amuloidi tasemed normatiivse taseme suhtes, tuvastades sel viisil patisendi prodromaalseks amuloidi ladestumisega seotud haiguse suhtes. Veel uhe teise teostusviisi kohaselt on esitatud iihend valemiga (I), kasutamiseks meeto- 10 dis amuloidoosi ravis teraapia efektiivsuse maaramiseks. Meetod holmab jargmist: A) sellist abi vajavale patsiendile amuloidiseoselise valemiga (I) uhendi voi selle farmatseutiliselt sobiva soola efektiivse koguse manustamist; B) selle patsiendi kuvamist; seejarel C) sellist abi vajavale patsiendile vahemalt uhe amiiloidivastase agensi manustamist; 15 D) sellele sellist abi vajavale patsiendile sellele jargnevat valemiga (I) uhendi efek tiivse koguse manustamist; E) selle patsiendi kuvamist; ning F) sellele patsiendil enne mainitud vahemalt uhe amuloidivastase agensiga ravi amuloidi ladestumise tasemete vordlemist samal patsiendil amuloidi ladestumise tase- 20 metaga parast mainitud vahemalt uhe amuloidivastase agensiga ravi. Leiutise iiksikasjalik kirjeldus Kaesolevas leiutises on kasutatud ara isotoopiliselt margistatud bensofuraani derivaatide 25 suutlikkus labida vere-aju barjaar in vivo ja seonduda amiiloidogeensete valkudega. Sellise seondumise iiheks naiteks on bensofuraani uhendite suutlikkus seonduda Ap lademetega neuriitilistes (kuid mitte difuussetes) naastudes, tserebrovaskulaarses amuloidis ladestunud Ap-ga ning NFT-s ladestunud valku sisaldava amiiloidiga.
EE-EP I 945 622 B 20 AB tehispeptiidiea soetsiifilise seondumise iseloomustamine: afiinsus. kineetika. maksimaalne seondumine Bensoftiraani derivaadi seondumise karakteristikute analiiusimiseks kasutati siinteetilist AB(l-40) ja 2-(4'-[3H]metiiulamino-fenuul)-bensotiasooli ([3H]BTA-1) fosfaatpuhverdatus soolalahuses (ph = 7,4) nagu seda on varasemalt kirjeldatud. Klunk et al., Life Sci., 69:1471 (2001); Mathis et al., Bioorg. Med. Chem. Lett., 12:295 (2002). ABn-40) aminhappeiarjestus on iaremine: 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 Asp Ala Glu Phe Arg His Asp Ser Gly lyr Glu Val 13 14 15 16 17 18 19 20 21 22 23 24 His His Gin Lys Leu Val Phe Phe Ala Glu Asp Val 25 26 27 28 29 30 31 32 33 34 35 36 Gly Ser Asn Lys Gly Ala He He Gly Leu Met Val 37 38 39 40 Gly Gly Val Val Definitsioonid Valjendiga "alkuul" on tahistatud kiillastunud hargnemata voi hargnenud ahelaga 15 susivesinikradikaali: naideteks on ilma piiranguteta metuiil, etiiul, propuiil, iso-propuul, butiiul, iso-butiiul, /erf-butiiul, n-pentiiul ja «-heksiiul. Valjendiga "efektiivne kogus" on tahistatud soovitud toime saavutamiseks vajalikku kogust. "Efektiivse koguse" naideteks on kogused, mis voimaldavad amiiloidi lade-
EE-EP 1 945 622 Bl 21 me(te) in vivo voi in vitro avastamist ja kuvamist, mis annab farmatseutilise kasutamise korral vastuvoetavad toksilisuse ja biosaadavuse tasemed ja/voi takistab fibrilli tekkimisega seotud rakkude degradatsiooni ja toksilisust. 5 Valjendiga "farmatseutiliselt sobiv kandja" on tahistatud farmatseutiliselt vastuvoetavat materjali, kompositsiooni voi vehiikulit, nagu naiteks vedel voi tahke taiteaine, lahjendi, ekstsipient voi lahustit kapseldav materjal, mis votab osa objektiks oleva uhendi kandmisest voi transportimisest uhest organist voi kehaosast teise organisse voi kehaossa. Iga kandja on "sobiv" selles tahenduses, et ta uhildub formulatsiooni teiste koostisosa- 10 dega ja sobib patsiendile manustamiseks. Materjalide naideteks, miliiseid voib kasutada farmatseutiliselt sobivate kandjatena, on ilma piiranguteta: (1) suhkrud, nagu naiteks laktoos, gliikoos ja sahharoos; (2) tarklised, nagu naiteks viljatarklis ja kartulitarklis; (3) tselluloos ja selle derivaadid, nagu naiteks naatriumkarboksiimetiiultselluloos, etuultselluloos ja tselluloosatsetaat; (4) pulbriline tragakant; (5) linnaseekstrakt; (6) zelatiin; (7) 15 talk; (8) ekstsipiendid, nagu naiteks kakaovoi ja suposiitvahad; (9) olid, nagu naiteks arahhiisioli, puuvillaseemne51i, safloorioli, seesamoli, oliivoli, maisioli ja sojaoaoli; (10) gliikoolid, nagu naiteks propuleengliikool; (11) poliioolid, nagu naiteks glutseriin, sorbitool, mannitool ja poliietiileengliikool; (12) estrid, nagu naiteks etuiiloleaat ja etuullauraat; (13) agar; (14) puhverdavad ained, nagu naiteks magneesiumhiidroksiid ja 20 alumiiniumhiidroksiid; (15) alginiinhape; (16) purogeenivaba vesi; (17) isotooniline soolalahus; (18) Ringeri lahus; (19) etiiulalkohol; (20) ph puhverdatud lahused; (21) poliiestrid, polukarbonaadid ja/voi poliianhudriidid; ning (22) teised mittetoksilised iihilduvad ained, miliiseid kasutatakse farmatseutilistes formulatsioonides nagu naidatud naiteks kasiraamatutes REMINGTON'S PHARMACEUTICAL SCIENCES, 15. 25 valjaanne (Mack Publishing Co., 1975), Ik 1405-1412 ja 1461-1487 ning THE NATIO NAL FORMULARY XIV, 14. valjaanne (American Pharmaceutical Association, 1975). Valjendiga "farmatseutiliselt sobiv sool" on viidatud leiutise uhendi happe voi aluse 30 soolale, kus sellel soolal on soovitud farmakoloogiline aktiivsus ja ei ole ei bioloogili-
EE-EP 1 945 622 Bl 22 selt ega muul viisil ebasoovitav. Sool voib olla moodustatud hapetega, milleks on ilma piiranguteta aa'dik-, adipaat-, alginaat-, aspartaat-, bensoaat-, benseensulfonaat-, bisulfaatbutiiraat-, tsitraat-, kamforaat-, kampersulfonaat-, tsiiklopentaanpropionaat-, diglukonaat-, dodetsiiiilsulfaat-, etaansulfonaat-, fumaraat-, gliikoheptanoaat-, gliitserofos- 5 faat-, hemisulfaat-, heptanoaat-, heksanoaat-, vesinikkloriid-, vesinikbromiid-, vesinikjodiid-, 2-hudroksiietaansulfonaat-, laktaat-, maleaat-, metaansulfonaat-, 2-naftaleensulfonaat-, nikotinaat-, oksalaat-, tiotsuanaat-, tosiilaat- ja undekanoaathape. Aluse soolade naideteks on ilma piiranguteta ammooniumsoolad, leelismetallide soolad, nagu naiteks naatrium- ja kaaliumsoolad, leelismuldmetallide soolad, nagu naiteks kaltsium- 10 ja magneesiumsoolad, orgaaniliste aluste soolad, nagu naiteks ditsukloheksuulamiinsoolad, N-metuul-D-gliikamiid ja aminohapete soolad, nagu naiteks arginiin ja liisiin. Mones teostusviisis voivad aluselised lammastikusisaldusega riinmad olla kvaterneeritud agensidega, sealhulgas alamalkuiilhalogeniidid, nagu naiteks metuiil-, etuul-, propuiil- ja butiiiilkloriidid, -bromiidid ja -jodiidid; dialkuiilsulfaadid, nagu naiteks dime- 15 tiiul-, dietiiiil-, dibutiiiil-, ja diamuiilsulfaadid; pikaahelalised halogeniidid, nagu naiteks detsuiil-, lauriiiil-, muristuiil- ja stearuulkloriidid, -bromiidid ja -jodiidid; ning aralkuiilhalogeniidid, nagu naiteks fenetiiiilbromiidid. Siinjuures on valjendiga "parenteraalne" viidatud subkutaansele, intravenoossele, intra- 20 arteriaalsele, intramuskulaarsele, intraperitoneaalsele, intratekaalsele, intraventrikulaarsele, intrasternaalsele, intrakraniaalsele ja intraossaalsele siistimise ning infiisiooni teel manustamisele. Valjendiga "loom" on viidatud elusorganismile, kellel on aistmismeel ning voime vabalt 25 liikuda ning kes vajab oma olemasoluks hapnikku ja orgaanilist toitu. Naideteks on ilma piiranguteta inim-, linnu-, sea-, veise-, nariliste-, koera- ja kassiliikide liikmed. Inimese korral voib valjendiga "loom" olla viidatud ka "patsiendile". Valjendiga "imetaja" on viidatud soojaverelisele selgroogsele loomale.
EE-EP 1 945 622 B 23 "Subjektiks" on imetaja, nagu naiteks inimene. Spetsiifiliseks naiteks on inimene, kellel kahtlustatakse dementsust. Valjendiga "ravimine" on viidatud 5 (i) haiguse, haire voi seisundi ennetamine loomal, kellel kahtlustatakse haiguse, haire ja/v5i seisundi eelsoodumust, kuid kellel ei ole veel seda diagnoositud; (ii) haiguse, haire voi seisundi parssimine, st selle arengu peatamine; ja/voi (iii) haiguse, haire voi seisundi leevendamine, st haiguse, haire ja/voi seisundi taandarengu esilekutsumine. Valjendiga "teraapia" on viidatud ravimisele ja/voi haiguse ennetamisele. Valjendid "ravimine" voi "ravi" ei tahenda ilmtingimata terveksravimist. Ravimiseks voib pidada igasugust haiguse soovimatute siimptomite voi patoloogiliste toimete teatud 15 ulatuses leevendamist voi haiguse progresseerumise aeglustamist. Peale selle voib ravimine holmata ka toiminguid, mis voivad patsiendi iildist enesetunnet voi valjanagemist halvendada. Naiteks peetakse vahihaigete patsientide kemoteraapiat, mis voib tekitada patsiendi "haigema" ensetunde, endist viisi ravimiseks. 20 Valjendiga "ennetamine" on viidatud toenaosuse langusele, et organism haigestub voi selles kujuneb haigus, mis on seotud amiiloidi ladestumisega. Naiteks viitab valjend "ennetamine" isikute protsentuaalse osa vahenemisele, kellel kujuneb valja haigus, vorreldes riihmaga, kellele ei manustata amiiloidivastast agensi. 25 Valjendiga "avastatav kogus" on tahistatud seda, et manustatud avastatava iihendi kogusest piisab iihendi amiiloidiga seondumise avastamiseks. Valjendiga "kuvamiseks efektiivne kogus" on tahistatud seda, et manustatud avastatava iihendi kogusest piisab iihendi amiiloidiga seondumise kuvamiseks.
EE-EP 1 945 622 Bl 24 Valjendiga "in vivo kuvamine" on viidatud mistahes meetodile, mis voimaldab avastada siinjuures kirjeldatud margistatud bensofuraani iihendi. Valjendiga "in vivo voi in vitro avastamismeetod" on viidatud mistahes meetodile, mis 5 voimaldab avastada margistatud tioflaviini derivaadi valemiga (I). Valjendiga "baasjoon" on tahistatud patsiendi amiiloidi ladestumise hulka ja jaotumist enne amiiloidivastase teraapia algust. 10 Kui leiutisekirjelduse kontekst ei maara selgelt teisiti, siis voib uksiterminite definatsioone laiendada nende teisikute hulgale niivord, kuiv5rd nad leiutisekirjelduses avalduvad; samamoodi voib terminite hulga defnitsioone laiendada nende uksikteisikutele niivord, kuivord need leiutisekirjelduses avalduvad. 15 Amiiloidi kuvamisagensid Kaesoleva leiutise amiiloidi kuvamisagensiks on uhend valemiga (I) voi selle farmatseutiliselt sobiv sool 20 kus R\ R3-R10 ja Y on samad nagu nad olid defineeritud eespool. Uhenditel valemiga (I), millele on viidatud ka kui "bensofuraani uhendid", "bensofu raani derivaadid" voi "amiiloidi kuvamisagensid" on igaiihel jargmised karakteristikud: (1) spetiifiline seondumine in vitro siinteetilise Ap-ga, (2) voime labida muidu labitun- 25 gimatu vere-aju barjaari in vivo, (3) spetsiifiline seondumine amiiloidi lademega, mis sisaldab vahemalt iihte amiiloidogeenset valku, kusjuures amiiloidogeenne valk on vali-
EE-EP 1 945 622 B 25 tud riihmast, kuhu kuuluvad Al, AH, ATTR, Ap2M, AA, AapoAI, AApoAII, AGel, ALys, AFib, ACys, ABri, ADan, AprP, ACal, AIAPP, AANF, APro, AIns, AMed, AKer, A(tbn) ja ALac, (4) seondumine neuriitilistes (kuid mitte difuussetes) naastudes ladestunud Ap-ga, tserebrovaskulaarses amiiloidis ladestunud AP-ga ning NFT-s 5 ladestunud valku sisaldava amuloidiga ning (5) on veel asjakohaste doseerimisannuste juures mittetoksilised ning neil on rahuldav toimekestus. Uhes teostusviisis, valikuliselt kombinatsioonis suvalise teise siinjuures kirjeldatud teostusviisiga voi Y olla H, NO2, -NR"3\ F, Cl, Br, I voi -{CR"2)n-X. Uhes teostusviisis voib R3-R10 olla valitud soltumatult ruhmast, kuhu kuuluvad H, F, Cl, Br, I, -N(Ru)2 ja ORn. Kombinatsioonis selle voi suvalise teise siinjuures kirjeldatud teostusviisiga voivad Rs ja R9 olla soltumatult ORu. 15 Uhes teostusviisis valikuliselt kombinatsioonis teiste siinjuures kirjeldatud teostusviisidega voib iga R7 ja RJ0 olla H. Veel uhes teises teostusviisis v5ib iga Rj, R4, R5 ja R6 olla H. Leiutise veel uhes teises teostusviisis voib Y olla F, Cl, Br, I voi -NO2. Y spetiifiliseks 20 naiteks on F. Uhes teises teostusviisis amuloidiseoselises iihendis valemiga (I) iga R3, R4, R5 ja R6, R7 ja Rio olla H ning R8 ja R9 olla soltumatult ORn- 25 Uhes teises teostusviisis sisaldab Y vahemalt iihte avastatavat margist. Valemiga (I) iihendite illustreerivateks naideteks, kuid mitte piiravalt, on jargmised iihendid:
26 EE-EP 1 945 622 Bl MeO MeO Kasutamismeetodid Leiutisekohaseid uhendeid voib kasutada looma organis voi kehapiirkonnas, sealhulgas ajus iihe voi mitme amuloidi lademe olemasolu, asukoha ja/voi koguse maaramiseks. Amiiloidi lademe(te)ks on ilma piiranguteta AP lade(med). Voimaldades jalgida amii loidi ladestumise ajalist jarjestust, voib leiutisekohaseid uhendeid kasutada veel amii- 10 loidi ladestumise haiguse, haire voi seisundiga seotud kliiniliste sumptomite tekkimisega korreleerimiseks. Lopuks voib leiutisekohaseid uhendeid kasutada amuloidi ladestumisega iseloomustatud haiguse, haire voi seisundi, nagu naiteks AD, familiaalse AD, Downi siindroomi, amiiloidoosi, II tiiiipi melliitdiabeedi, leebe kognitiivse kahjustuse ja apolipoproteiini E4 alleeli homosugootsuse diagnoosimiseks. Leiutisekohaseid 15 uhendeid v5ib kasutada ka asendusmarkeritena amiiloidivastaste teraapiate hindamiseks.
27 EE-EP 1 945 622 Bl Kuvamismeetodid Kaesoleva leiutise iihe meetodiga maaratakse patsiendi organis voi kehaosas, nagu naiteks ajus amiiloidi lademete olemasolu ja asukoht. Meetod holmab patsiendile 5 kaesoleva leiutise amiiloidiseoselist iihendit, mida nimetatakse "avastatavaks iihendiks" voi selle farmatseutiliselt sobivat veeslahustuva soola sisaldava farmatseutilise kompositsiooni avastatava koguse manustamist. "Avastatav kogus" tahendab seda, et manustatud avastatava iihendi kogusest piisab uhendi amiiloidiga seondumise avastamiseks. "Kuvamise efektiivne kogus" tahendab seda, et manustatud avastatava uhendi kogusest 10 piisab uhendi amiiloidiga seondumise kuvamiseks. Leiutises kasutatakse amiiloidi kuvamise agense, milliseid koos mitteinvasiivsete neurokuvamisvahenditega, nagu naiteks magnetresonantsspektroskoopia (MRS) voi -kuvamine (MRI) voi gammakiirgusega kuvamine, nagu naiteks positronemissioontomo- 15 graafia (PET) voi iiksikfootoni emissiooni kompuutertomograafia (SPECT), kasutatakse amiiloidi in vivo ladestumise kvantiseerimiseks. Meetod holmab amuloidi ladestumise baasjoone maaramiseks patsiendi kuvamist. Gammakiirgusega kuvamise korral uuritavast organist voi piirkonnast emiteeritud kiirgus moodetakse ja tulemused valjendatakse kas koguseondumisena v5i suhtega, kus koguseondumine iihes koes on normaliseeritud 20 (naiteks jagatud) sama in vivo kuvamisprotseduuri kaigus sama subjekti teises koes koguseondumise suhtes. In vivo koguseondumine on maaratletud kogusignaaliga, mis on in vivo kuvamistehnikaga koes leitud ilma vajaduseta samasuguse koguse margistatud uhendi teise siistimisega koos suure liigkoguse margistamata, kuid muul viisil keemiliselt identse iihendiga korreleerimise jarele. Meetod voib veel sisaldada 25 amiiloidivastasele teraapiale jargnevat vahemalt iihte patsiendi kuvamissessiooni. Meetod voib sisaldada veel patsiendi kuvamist enne ja parast vahemalt iihe amiiloidivastase agensiga ravimist. Kuvamise voib viia labi ravi kaigus igal ajal. In vivo kuvamise eesmargil on kattesaadava avastamisseadme tiiiip peamiseks teguriks 30 margise valikul. Naiteks voib radioaktiivseid isotoope ja 19F kasutada kaesoleva leiutise