1 Eesti-Ukraina arengukoosto o la htealused 2016
Eessõna Ukraina on olnud üks Eesti arengukoostöö prioriteetsetest sihtriikidest alates 2006. aastast. Ühtlasi oli Ukraina 1998. aastal, mil Eesti alustas ametlikult teiste abistamist, ka esimene abisaav riik. Kokku on läbi aastate panustatud Ukraina arengu toetamisse üle 6 miljoni euro, millest 3,8 miljonit eraldati aastatel 2014 2015. Ukraina on Eesti prioriteetne partnerriik ka uuel arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava perioodil 2016 2020 (edaspidi arengukava) ning selle koostöö suhtes kehtivad kõik arengukava põhimõtted. Arengukoostöö maastrateegia dokumentide üldisem eesmärk on muuta arengukoostöö tegevused tulemuslikumaks ja pikemaajalise koostöö eesmärgil paremini planeeritavaks. Eesti ja Ukraina arengukoostöö peamine eesmärk on aidata luua Ukrainas stabiilset, demokraatlikku, läbipaistvat ja kaasavat ühiskonda. Koostöö tõhustamiseks on Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroo koos Välisministeeriumi teiste struktuuriüksuste ning teiste ametkondade ja koostööpartnerite esindajatega koostanud arengukoostöö lähtealused. Lähtealused aitavad Eesti arengukoostööd Ukrainaga paremini suunata, võttes arvesse Ukraina vajadusi ja arenguprioriteete, Eesti võimalusi ja suutlikkust ning seniseid koostöökogemusi. Lähtealuste põhjal on kavas välja töötada pikemaajaline Ukraina maastrateegia, mille eelduseks on konflikti lahendamine ja poliitilise stabiilsuse saavutamine. Kuni maastrateegia loomiseni vaadatakse lähtealused igal aastal läbi ning neid uuendatakse, lähtudes Ukraina prioriteetidest ja vajadustest ning Eesti võimalustest ja suutlikkusest. Pilk senisele koostööle Senised peamised koostöövaldkonnad, milles Eesti on oma kogemusi ja eksperditeadmisi jaganud, on olnud regionaalareng, kodanikuühiskonna areng, demokraatlike riigistruktuuride toetamine, IKTlahenduste juurutamine riigihalduses, haridus ning kestlik majandusareng. Just viimaste aastate jooksul on koostöö tihenenud hariduse vallas. Lisaks on Eesti toetanud nii Ukraina ametnike koolitusi Eesti Idapartnerluse Keskuses kui ka stipendiumiprogrammide abil tudengite õppimist Eesti ülikoolides. Peamiseks Eesti ja Ukraina koostöö vormiks on olnud suutlikkuse tugevdamise projektid, milles keskendutakse tehnilisele koostööle, koolitustele ja nõustamistele nn pehmemates valdkondades, kus Eestil on edasi anda reformikogemusi või paremaid praktikaid. Läbi aastate on projektitegevusi ellu viidud nii keskvalitsuse tasandil kui ka regionaalsel tasandil Tshernigovi oblastis, Ivano-Frankivski oblastis, Lvivis, Harkivis, Dnepropetrovski piirkonnas. Samuti on arengukoostööprojekte ellu viidud Luganskis ja Krimmis. Eesti ja Ukraina arengukoostöö valdkonnad on sõltunud Eesti partnerite huvist, võimekusest ja kohapealsetest kontaktidest. Ka edaspidi on ette näha, et tegevus kitsamates koostöövaldkondades sõltub Eestis huvitatud partneri olemasolust. Oluline koostöökanal on olnud Eesti Idapartnerluse Keskus, mille idapartnerlusriike abistavate tegevuste elluviimist rahastab Välisministeerium tegevustoetuse läbi ka edaspidi. 2
Seoses Ukrainas 2014. aasta alguses alanud poliitiliste sündmuste jadaga suurenes Eesti toetus Ukrainale samal aastal kolm korda võrreldes 2013. aastaga. Koos humanitaarabi, tsiviilmissioonide ja rahvusvaheliste organisatsioonide tegevuste toetamisega ulatus kogu abi kokku ligi 1,3 miljoni euroni. Eesti abi Ukrainale moodustas Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi eelarvest 2014. aastal üle 10%. Aastal 2015 suurenes Ukrainale osutatud abi pea kaks korda Ukraina abistamiseks eraldati 2,35 miljonit, mis moodustas arengu- ja humanitaarabi kogueelarvest peaaegu 20%. See summa jagunes omakorda kaheks: 1,1 miljonit arengukoostööks ning 1,25 miljonit humanitaarabiks. (Vt lisa 2 "Eesti abi Ukrainale 2014. aastal" ja lisa 3 "Eesti abi Ukrainale 2015. aastal" 1 ) Kahepoolse koostöö hetkeseis Eesti Euroopa Liidu (EL) liikmesriigina peab tähtsaks EL aktiivset tegutsemist Ukraina suunal, toetades EL naabruspoliitikat ja idapartnerlust ka oma arengukoostöö tegevustega, mille aluseks on 2014. aastal allakirjutatud EL-Ukraina assotsieerimisleping (edaspidi assotsieerimisleping). Sealjuures tuleb arvesse võtta Ukraina arengut mõjutavat poliitilist konteksti, kus lisaks reformide läbiviimise vajadusele pole endiselt lahendust leidnud 2014. aastal alanud Ida-Ukraina sõjaline konflikt, mis on toonud kaasa piirkonna humanitaarolukorra halvenemise koos sisepõgenike arvu järsu kasvuga 2. Sisepõgenike ja neid vastu võtvate kogukondade toetuseks on oluline rahvusvahelise humanitaarkogukonna jätkuv tugi. Aasta pärast assotsieerimislepingu sõlmimist on Ukraina keskvalitsuse tasandil alustatud keerukat reformiprotsessi, milles on oodatud rahvusvahelise kogukonna abi. Assotsieerimiskavas on kindlaks määratud Ukraina esmatähtsad reformivaldkonnad: põhiseadusreform, korruptsiooni vastu võitlemine, justiitsreform, avaliku halduse reformimine, maksureform, energeetika, detsentraliseerimine, avalikud hanked ja välisaudit. Ukraina keskvalitsust nõustab ja toetab mitu suurt doonorit ja rahvusvahelist finantsinstitutsiooni, näiteks Euroopa Komisjon, USAID, SIDA, Maailmapank, EBRD, Euroopa Investeerimispank. Seega peab Eesti piiratud võimalustega koostöö sobituma juba käimasolevate tegevustega, vastama Ukraina valitsuse arenguprioriteetidele ning pakkuma ühtlasi toimuvatele laiaulatuslikele protsessidele täiendust ja lisandväärtust. Eesti on pööranud koostöö kavandamisel peatähelepanu assotsieerimislepingu rakendamist soodustavatele tegevustele, milles toetame Ukraina valitsuse alustatud reformiplaanide elluviimist ning eelkõige demokraatia arengut ja riigistruktuure tugevdavaid, sealhulgas korruptsioonivastast võitlust edendavaid tegevusi. Oluline on toetada e-valitsemise ja IKT-lahenduste juurutamist. Lisaks on oluline suurendada jätkusuutlikkust ja mõju varem toetatud valdkondades, mis kattuvad ühtlasi ka assotsieerimislepingu eesmärkidega. Nendeks on regionaalkoostöö, hariduse edendamine, majandusarengule kaasaaitamine ning kodanikuühiskonna jõustamine. Eesti saab pakkuda lisandväärtust, jagades oma reformikogemust nii kahe kui ka mitmepoolsete programmide ja koostöö kaudu. Koostöö keskvalitsusega on oluline Eesti nähtavuse seisukohast, kuid võrreldes Eesti 3 1 Lisa 3 lisandub dokumendile 2016. aasta I kvartalis 2 ÜRO humanitaarasjade koordineerimisbüroo (OCHA) andmetel oli oktoobris 2015 registreeritud 1,5 miljonit sisepõgenikku, millele lisandub 1,1 miljonit Ukrainast lahkunut.
rahalisi võimalusi Ukraina laiaulatuslike vajadustega on kindlasti otstarbekas jätkata koostööd kohalike omavalitsustega, kus lisandväärtuse pakkumine on sageli jõukohasem. Näeme võimalusi teha tihedamat koostööd põllumajanduse valdkonnas. Eesti Maaeluministeerium on teinud ettevalmistusi koostöö alustamiseks. Kitsama valdkonnana on välja toodud kalandusele ning sanitaar- ja fütosanitaarnõuete rakendamisele kaasaaitavaid tegevusi. Lisaks suudaks Eesti pakkuda lisandväärtust tervishoiu valdkonnas, arvestades Ukraina vajadusi ning toetudes Eesti reformikogemustele ja senistele edusammudele tervishoiuprojektide elluviimisel teistes prioriteetsetes sihtriikides. 3 Kindlasti oleks võimalik tegutseda ka energeetikasektoris, kus siiani on Eesti panustanud peamiselt mitmepoolse koostöö kaudu. Energiasektorit iseloomustab doonorite ja rahvusvaheliste finantsinstitutsioonide paljusus ning seega peaks Eesti pakkuma pigem täiendavat kahepoolset abi. Järelikult oleks energeetikaprojekte otstarbekas rakendada koostöös teiste rahvusvaheliste doonoritega. Ühtlasi tuleb selle koostöösuuna edendamisel lähtuda energiajulgeoleku suurendamise ning varustuskindluse tagamisega seotud eesmärkidest, sealhulgas soodustada tegevusi, mis aitavad suurendada alternatiivenergia osakaalu. Tervishoiu- ja energeetikavaldkonna tegevusi saaks sellisel juhul vaadelda piloottegevustena ning edaspidi tuleks neid arengusuundi ka lähtealuste uuendamisel arvesse võtta. Kestliku majandusarengu toetamises tuleb lähtuda eelkõige 1. jaanuaril 2016 rakendatavast ELi ja Ukraina vabakaubanduslepingust (DCFTA) ning keskenduda lepingu rakendamise tegevustele, eelkõige toetada ettevõtluskeskkonda ja põllumajandusarengut. Samas tuleb silmas pidada, et Eesti on kahel viimasel aastal Ida-Ukrainas valitseva sõjalise olukorra pärast osutanud peamiselt humanitaarabi sisepõgenike ja kannatanute olukorra leevendamiseks. Olukorra stabiliseerudes tuleb arvestada lähiaastatel võimalusega panustada enam Ukraina taastusja ülesehitustöödesse nii kahe- kui ka mitmepoolses koostöös. Seetõttu on osa Ukrainale eraldatud humanitaarabi mahust 2016. aastal ette nähtud arengukoostöö tegevuste rahastamiseks. Eesti arengukoostöö prioriteetvaldkonnad Ukrainas 2016. aastal 2016. aasta prioriteetsed valdkonnad Ukraina suunal on järgmised: 1. Demokraatia areng ja heade valitsemistavade juurutamine 1.1 reformiprotsessidele kaasaaitavad tegevused, sh e-valitsemine ja IKT-lahenduste juurutamine riigihalduses; 1.2 korruptsiooni vastu võitlemine; 1.3 regionaalarengu toetamine, mis sisaldab koostööd kohaliku omavalitsuse üksustega ning kogukonnapoliitika edendamist; 1.4 kodanikuühiskonna kaasamine valitsemisse ja reformiprotsesside kujundamisse, osalusdemokraatia ja heas valitsemises osalemise võimekuse parandamine. 3 Arengukavas on tervishoiu valdkonna sihttasemeks aastateks 2016-2020 seatud 5%. 4
2. Ettevõtluskeskkonna toetamine 2.1 regulatiivse raamistiku lihtsustamine ja läbipaistvamaks muutmine, kasutades selleks ITlahendusi, millest oleks kasu nii kodanikel kui ka ettevõtetel; 2.2 töökohtade loomisele kaasaaitavad tegevused; 2.3 idufirmade areng; 2.4 põllumajanduse arengu toetamine. 3. Hariduse toetamine 3.1 haridussüsteemi tõhustamine; 3.2 haridussüsteemi vastavusse viimine tööturu vajadustega; 3.3 õppekavade arendamine; 3.4 IKT-lahenduste juurutamine haridussüsteemis. Nimetatud valdkonnad on vastavuses Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2016 2020 I eesmärgiga vaesuse kaotamisele ja kestliku arengu eesmärkide saavutamisele kaasaaitamine. Kooskõlas arengukavaga on 2016. aastal Ukraina-suunalise koostöö läbivad teemad keskkonnasäästlikkus, inimõigused ja sooline võrdõiguslikkus (sh naiste võimestamine). Eesti toetab kõigis valdkondades e-riigi ja IKT-lahenduste kasutuselevõttu ka Ukrainas. Mitmepoolse koostöö peamine eesmärk on tagada inimõigused, rahu ja stabiilsus ning toetada keskkonnasäästlikku arengut (ligi 10% Ukrainale suunatud arengukoostöö eelarvemahust). Lisaks jätkame prioriteetsetes valdkondades mikrofinantseeringu projektide rahastamist, mille eesmärk on kiirelt ja tõhusalt reageerida Ukraina vajadustele, toetades eelistatult Ukraina kodanikuühenduste suutlikkuse tugevdamist (ligi 3% Ukrainale suunatud arengukoostöö eelarvemahust). 2016. aastal kasvab Ukrainale suunatud kahepoolne arengukoostöö eelarve 1,2 miljoni euroni ning humanitaarabiks eraldatakse vajaduspõhiselt kuni 1 miljon eurot. Eesti- Ukraina arengukoostöö 2015-2016 soovituslik eelarve ( ) 4 Arenguprioriteet 2015 2016 Demokraatia areng ja hea valitsemine Kokku 2015-2016 495 000 540 000 1 035 000 45 Majandusareng 240 000 266 000 506 000 22 Haridus 270 000 259 000 529 000 23 Muu 5 95 000 135 000 230 000 10 KOKKU ( ) 1 100 000 1 200 000 2 300 000 100 % 4 Välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi vahenditest 5 Muu alla kvalifitseerub peamiselt tervishoid; rahu ja stabiilsuse tagamisele kaasaaitavad tegevused. 5
Lisa 1. Ukraina areng Ukraina asub Ida-Euroopas ning piirneb idast Musta ja kagust Aasovi merega. Ukraina naaberriigid on Venemaa, Valgevene, Ungari, Slovakkia, Poola, Rumeenia ja Moldova. Riigi pindala on 603 628 km 2, tegu on Euroopa suurima riigiga. Ukraina rahvaarv on umbes 45 miljonit, ligi 80% rahvastikust moodustavad ukrainlased. Suuremad vähemusrahvused on venelased (umbes 17%), valgevenelased, ungarlased, bulgaarlased ja krimmitatarlased. Ukraina riigikeel on ukraina keel. Riigi praegust poliitilist, majanduslikku, sotsiaalset ja julgeolekuolukorda tuleb mõista siiani Ukrainas kestva sõjalist konflikti arvestades. Pärast 2013. aasta lõpus puhkenud rahutusi annekteeris Venemaa Föderatsioon 2014. aasta veebruaris illegaalselt Krimmi poolsaare, samuti kestab siiani konflikt Ida-Ukrainas. Konfliktile poliitilise lahenduse leidmiseks sõlmitud Minski kokkulepete täitmist jälgib Ida-Ukrainas OSCE erivaatlusmissioon (OSCE SMM). Poliitilist dialoogi Ida-Ukraina konflikti lahendamiseks peavad nn Normandia formaadi raames Ukraina, Venemaa, Saksamaa ja Prantsusmaa. Minski kokkulepete veebruaris 2015 koostatud meetmepaketi rakendamistähtaeg oli algselt 2015. aasta lõpp. Seoses kohalike omavalitsuste valimiste korraldamisega ajutiselt okupeeritud territooriumil lükati tähtaeg Normandia formaadi läbirääkimistel edasi 2016. aastasse. 2015. aasta lõpu seisuga on enamik kokkuleppeid veel täitmata, sealhulgas ei ole tagatud Ukrainale kontrolli oma riigipiiri üle ega viidud Vene vägesid Ukrainast välja. Sisepagulasi on OCHA oktoobrikuu raporti põhjal üle 1,5 miljoni, konflikt on ÜRO andmetel nõudnud üle 9000 inimohvri. Konfliktist tulenevalt on Ukraina sisepoliitika aastatel 2014 2015 olnud üsna heitlik. Pooleteise aasta jooksul toimusid riigis kolm korda valimised: erakorralised parlamendivalimised, presidendivalimised ja kohalike omavalitsuste valimised. OSCE/ODIHR andis Ukrainas vaadeldud valimistele positiivse hinnangu. Ukraina SKT elaniku kohta oli 2014. aastal IMFi Maailmapanga andmete 6 järgi 8,665.5 USA dollarit (PPP) ning ta klassifitseerub madalama-keskmise sissetulekuga riikide hulka 7. IMFi majandusprognoosi kohaselt on 2015. aastal Ukraina majanduslangus 9%, inflatsioon 50%. Aastal 2016 on inflatsioon prognoosi järgi 14%, majanduskasv 2%. Nagu paljudel teistel 1991. aastal NSVLi lagunedes iseseisvunud riikidel ning konflikti tõttu on Ukraina arengus veelgi kitsaskohti ja vajakajäämisi. Rahvusvahelise mõttekoja Freedom House analüüs visandab Ukraina arengutrendid mitmes demokraatlikku riigivalitsemist puudutavas valdkonnas (10 palli skaalal): 6 6 http://data.worldbank.org/indicator/ny.gdp.pcap.pp.cd 7 Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) Arenguabi Komitee (DAC) ametlikku arenguabi (ODA) saavate riikide nimistu. http://www.oecd.org/dac/stats/49483614.pdf
Allikas: Freedom House, Ukraine Nations in Transit raport: https://freedomhouse.org/sites/default/files/nit2015_ukraine.pdf Kõige keerulisem on olukord õigusreformide ja korruptsioonivastase võitlusega. Rahvusvahelise korruptsioonivastase võrgustiku Transparency Internationali 2014. aasta andmete põhjal on Ukraina 174 vaadeldud riigi hulgas korruptsiooniindeksi järgi 142. kohal 8. Kõige edukamad on siiani olnud majandusreformid, näiteks gaasiturgu reguleerivad seadused, pangandussüsteemi restruktureerimine, e-andmebaaside loomine. Hoolimata keerulisest olukorrast on Ukraina aktiivselt jätkanud Euroopa integratsiooniks vajalikke reforme. EL toetab Ukrainat idapartnerluse programmi raames. 2014. aastal kirjutati viimaks alla kõikehõlmavale vabakaubandusala sisaldavale assotsieerimislepingule (AA/DCFTA). DCFTA rakendub 1. jaanuaril 2016. Ukraina on vastu võtnud kõik viisaliberaliseerimise tegevuskava (Visa Liberalisation Action Plan) täitmiseks vajalikud seadused ja asunud neid rakendama. Detsembris 2015 avaldati Euroopa Komisjoni aasta viimane raport Ukraina edusammude kohta tegevuskava raames. 8 http://www.transparency.org/cpi2014/results 7
Lisa 2. Eesti abi Ukrainale 2014. aastal Eesti abi Ukrainale 2014. aastal Mitmepoolne abi kokku 308 160 eurot: Euroopa Nõukogu Ukraina õigus- ja seadusandluse abi projekti toetamine 10 000 euroga; Euroopa Rahvusvahelise Nõustava Paneeli tegevuste toetamine Ukrainas 30 000 euroga; OECD maksukuritegude uurimise projekti toetamine Ukrainas 30 000 euroga; EBRD Ida-Euroopa Energia Efektiivsuse Fondi Ukraina-suunaliste tegevuste toetus 32 000 eurot; Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioonile (OSCE) erimissiooni lähetamiseks Ukrainasse 90 000 eurot; OSCE erimissioonile vaatlejate lähetamine 28 209 eurot; OSCE/ODIHR valimisvaatlusmissioonile valimisvaatlejate lähetamine 32 251 eurot; EUAM Missioonile 2 eksperdi lähetamine 25 700 eurot; ÜRO inimõiguste vaatlusmissiooni toetamine Ukrainas 30 000 euroga; Humanitaarabi kokku 565 000 eurot: ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ametile Ida-Ukrainast pärit põgenike olukorra leevendamiseks 70 000 eurot, lisaks 80 000 euro väärtuses toiduabi sisepõgenike olukorra parandamiseks; ÜRO Lastefondi (UNICEF) toetamine 100 000 euroga laste olukorra leevendamiseks; Maailma Terviseorganisatsiooni Ukraina-suunaliste humanitaarabi tegevuste toetamine 50 000 euroga; Maidani tänavarahutustes ja Ida-Ukraina konfliktis kannatanute ravi Eestis 150 000 eurot; Caritas Ukraina kaudu 25 000 eurot tänavarahutustes kannatanute abistamiseks; Rahvusvahelise Renessansi Fondi toetamine 50 000 euroga rahutustes kannatada saanutele arstiabi andmiseks; Ukraina Punase Risti toetamine tänavarahutustes kannatanute olukorra leevendamiseks ravimitega 10 000 euro ulatuses; 30 000 eurot Eesti humanitaarabi elluviivatele organisatsioonidele nende Ukraina sisepõgenike olukorda leevendavateks tegevusteks (Mondo, Eesti Pagulasabi, Ukraina Kultuurikeskus). Kahepoolne abi kokku 241 619 eurot (mõningaid näiteid kahepoolsetest projektidest): e-riigi arengutugi Ukrainas, elluviijaks e-riigi Akadeemia koostöös SIDAga; Lääne-Viru Maavalitsuse projekt Noor ja ettevõtlik ; Garage 48 projekt Ukraina regionaalsed arendusnädalavahetused start-up kogukonna aktiivsuse tõstmiseks ; TTÜ projekt Digitaalse korruptsioonivastase platvormi loomine Ukrainas. Stipendiumiprogrammide toetus kokku 122 379 eurot: 2014/15. õppeaastal alustas stipendiumiprogrammi raames õpinguid 15 uut tudengit, õpinguid jätkas 9 tudengit. 8