School Development Planning. Tallinn School of Services

Transcription

1 School Development Planning. Tallinn School of Services Meeli Kaldma, Tallinn School of Services Tallinna Teeninduskooli lühitutvustus Tallinna Teeninduskool (edaspidi Teko, aadress Majaka 2, Tallinn) on HTM haldusalas põhimääruse alusel tegutsev riiklik kutseõppeasutus. Teko on kahe suure kaubandus- ja kulinaariakooli - Tallinna Kaubandus- ja Kulinaariakooli (vene õppekeelega) ning Juhkentali Kaubanduskooli (eesti õppekeelega) liitmisel aastal tekkinud kakskeelne kutseõppeasutus, mille ajalugu ulatub tagasi aastasse Tänaseks on Tekost välja kujunenud suurim riiklik kutseõpet pakkuv majutuse-teeninduse-kaubanduse valdkonna kool Põhja-Eesti regioonis. Kool on arvestatav partner tööandjate liitudele (EHRL, EKL, EKEL, EPÜ, EVEA, ETHL, Leivaliit, Kutsekoda, Eesti Pagarite Selts, Eesti Toiduliit), rakendamaks parimat praktikat kutseõppes. Samuti kuulub kool Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Liitu (AEHT), mille põhitegevus on selles valdkonnas koolide kogemuste vahetamine ja võrdlemine ning konkurentsivõimelise õppe arendamine liikmeskoolides. Kooli töötajad on aktiivsed kogu Eesti kutsehariduses kaasa rääkimas nii õppekavade arenduses kui ka koolikorralduses (projektid ja Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing). Teko õpilased osalevad õpetajate juhendamisel paljudel kutsealastel võistlustel nii Eestis kui ka välisriikides. Nii on meie õpilased osalenud edukalt näiteks AEHT konkurssidel, WorldSkillsil, EuroSkillsil, vabariiklikel erialavõistlustel. Lisaks on meie õpilased pälvinud mitmete erialaliitude poolt nimelisi stipendiume. Koolis toimub õppetöö kahes: eesti ja vene keeles, vene keeles õppijaid on hetkel 38%. Õppetöö toimub kolmes õppevaldkonnas: 1. Turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus, 2. Kaubandus, 3. Toiduainetöötlus.

2 2 Erinevaid õppekavu on hetkel koolis võimalik valida ca 3 õppekava seast, õppekavu uuendatakse pidevalt. Kooli õppekavarühmad on saanud kõik akrediteeringu 6 aastaks. Koolis on seisuga mai 215 õppijaid õppekavarühmade järgi: turismi-, toitlustus- ja majutusteenindus õpilaste arv mai ÕKR 211/ / / / / toiduainetetöötlus kaubandus õpilasi

3 3 Tasemete järgi jagunevad õppurid järgnevalt: õpilaste arv mai 214/215 tasemeõpe (kokku 828) 453 V taseme kutseõppe jätkuõpe V taseme kutseõppe esmaõpe 443 IV taseme kutseõppe jätkuõpe 442 IV taseme kutseõppe esmaõpe IV taseme kutseõppe esmaõpe 431 III taseme kutseõpe 421 II taseme kutseõpe 412 kutseõpe keskhariduse baasil kutsekeskharidusõpe kutseõpe põhihariduse baasil põhihariduse nõudeta kutseõpe Kooli arengu planeerimine Kooli arengukava koostamine ja selle eesmärkide järgimine on vahend kooli jätkusuutliku arengu tagamiseks. Juhtimise aluseks on töö planeerimine, sihipärane tegevus ja sisehindamine. Kooli sisehindamise eesmärk on tagada õppijate arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Kooli jätkusuutlikkuse tagamiseks analüüsitakse tegevusi jooksvalt ning korrigeeritakse tegevusplaane ja võetakse vastu otsuseid nii juhtkonna, nõukogu kui ka väiksemate valdkondlike meeskondade tasemel, et saavutada püstitatud eesmärke. Töödokumendid, mida koostame ja mille järgi tegutseme: 1.1. Kooli arengukava Üldeesmärgid Alaeesmärgid Koostatakse üldjuhul 3-5 aastaks, vaadatakse läbi ja korrigeeritakse vajadusel kord aastas.

4 Tegevuskava Tegevused Ressursid Eesmärgid ja alaeesmärgid arengukavast Vastutajad Oodatavad tulemused Tegevuste tulemused Koostatakse kuni kolmeks aastaks, korrigeeritakse vähemalt kord aastas Valdkondade tööplaanid Eesmärgid ja alaeesmärgid tegevuskavast Konkreetsed tegevused Vastutajad, ressursid Tegelik tulemus Koostatakse üheks õppeaastaks, korrigeeritakse jooksvalt. 2. Arendustegevuse juhtimine Kooli arendustegevuse meeskonda kuuluvad sisuliselt kõik juhid. Kui tegevus on otsustatud ellu viia, siis parendusprotsessi algatajaks on kooli nõukogu otsuse alusel direktor, meie koolis on kaasvastutajana arendusjuht oma meeskonnaga. Loomulikult toetavad kogu arendustööd kõik valdkonnad juhtidega eesotsas. Tulemusi kaardistatakse ja analüüsitakse kooli üldistel seminaridel, kooli nõukogus ja juhtrühmades. Ettepanekud tuuakse otsustamiseks juhtkonna nõupidamisele või kooli nõukogusse Sisehindamise kord ja aruanne Sisehindamise korras määratletakse sisehindamise eesmärgid ja tegevused ning nende täideviijad. Sisehindamise kord kinnitatakse kooli direktori käskkirjaga ja muudetakse vastavalt vajadusele. Kooli sisehindamine on järjepidev ning süstemaatiline õppe-, kasvatus- ja juhtimistegevuse analüüs ning tulemuslikkuse hindamine, selgitades välja kooli tugevused ja parendusvaldkonnad. Sisehindamise tulemused on aluseks kooli tegevuse parendamisel, kooli arengukava ja tegevuskava korrigeerimisel.

5 5 Aruanne koostatakse vähemalt üks kord arengukava perioodil. Sisehindamise aruanne koosneb järgmistest osadest: kooli sisehindamissüsteemi lühikirjeldus ja hinnangud mõju kohta õppeasutuse tööle; kooli tugevuste kirjeldus; kooli parendustegevuste kirjeldus. Aruande parendustegevused kuuluvad täitmisele kui need on kinnitatud kooli nõukogu poolt. 3. Meetodi ja kriteeriumite kirjeldus Juhtimises kasutame meeskonnatööd ja iga tasandi juhil on oma meeskond. Iga projekti, sündmuse või ülesande puhul kasutame samuti meeskondadepõhist tööd nende elluviimiseks. Tegevusi analüüsime koheselt ja teeme järeldused ning püstitame uueks või järgmiseks sündmuseks/ tegevuseks uued kriteeriumid. Koosolekute otsused ja memod ning eneseanalüüsi aruanded on aluseks iga-aastase tööplaanide ja tegevuskava eesmärkide ja tegevuste korrigeerimiseks. Igal aastal (üldjuhul mais-juunis) koostavad töötajad eneseanalüüsi, mille tulemused üldistatakse allüksuse juhi poolt ja esitatakse iga aasta juuni ja augusti lahtisel nõukogul kõigile teadmiseks ja ettepanekute tegemiseks. Kokkuvõtted sisaldavad eelmise perioodi analüüsi, õnnestumisi ja ettepanekuid uueks perioodiks. Kriteeriumid on sõnastatud või fikseeritud arvuliste andmetega kooli arengukavas. Muuta saab neid vaid põhjendatult kooli nõukogu otsusega. Otsuse sündimise ja tegevuse muutmise protsessi skeem: Töötajate/õpilaste jt küsitlused/statistilised andmed/eneseanalüüsid/tulemuste analüüs

6 6 Ala vastutavad või valdkonnajuhid teevad analüüsi või kokkuvõtte Kokkuvõte esitatakse kooli nõukogus või kooli juhtkonnas Nõukogus, juhtkonnas tehakse ettepanekud muutmiseks, säilitamiseks Nõukogus hääletatakse muudatuste osas arengukavas ja tegevuskavas, juhtkonnas tehakse muudatusi tegevuskava tasandil Otsus muutub kohustuslikuks täitmiseks Uus kvaliteet 4. Vahendite kirjeldus Kooli töötajate töö oluliseks aluseks on ametijuhendid. Viimaste osaks on ka eneseanalüüs ja andmete kogumine ning nende tulemuste esitamine avalikult siselistis, nõukogus, töötajate üldistel seminaridel, koolituspäevadel jm võimalustel. Kooli sisehindamisel kasutatavad andme- ja infokogumismeetodid: 1) kooli dokumentatsiooni uuendamine vastavalt seadusandlusele; 2) SWOT analüüs; 3) akrediteerimise mudelipõhine hindamine; 4) arengukava, tegevuskava ja indikaatorite seire ning nende analüüs; 5) intervjuud (arengu-, koostöö-, meeskonnavestlused) ja eneseanalüüsid ning nende kokkuvõtete analüüs; 6) õppetegevuste vaatlus ja analüüs; 7) rahuloluküsitlused; 8) koosolekute otsuste täitmise analüüs (arutelud, nõupidamised, ümarlauad jt) 9) sisekoolituste ja arendusseminaride kokkuvõtted, memod, ettepanekud jmt; 1) õppevahendite ning inventari ülevaatus; 11) parendustegevuste fikseerimine aasta kokkuvõtvas aruandes;

7 7 12) kasvukeskkonna vaatlus ja analüüs; 13) finantsaruandluse analüüs; 14) riskide hindamise analüüs (eelarveliste ressursside piisavus tegevuskava täitmiseks) 5. Ettevalmistava faasi kirjeldus, eeltöö kirjeldus Arengukava tegemine ja uuendamine on pidev protsess, meie eelmine arengukava oli aastataks aastal käivitasime uue arengukava analüüsi protsessi sisehindamise raporti koostamisega st vaatasime üle kõik valdkondade eesmärgid ja indikaatorid, raport valmis 214 aasta kevadeks ja kinnitati nõukogus 214. Kevadeks 215 valmis uus arengukava projekt , mis kinnitati nõukogu otsusega aprillis 215. SWOT analüüs koostati 214 aasta alguses töötajate arendusseminaril, korrigeeriti lõplikult nõukogu väljasõiduseminaril novembris 215. Hetkeseisuna on kooli arengu seisukohalt järgmised aspektid (täpsemalt on toodud SWOT analüüs arengukavas): Sündivuse vähenemine väheneb peale põhikooli sisseastunute arv ( 24 oli suhe põhikooli baasil/keskkooli baasil õppijate osas 8/2, hetkel on see 6/4); Majanduslik situatsioon tööjõupuudus ei lase töötajatel õppima tulla Keelelised probleemid, eesti keele nõrk oskus Õpilased peavad töötama, et sotsiaalselt toime tulla Õppimiskäsitus muutub koos uute õppekavadega Kõrge väljalangevus Meie tugevused: Tunnustatud kool nii partnerina kui kutseeksamikeskusena Väga hea õpikeskkond Õpilaste rahulolu kõrge, maine kõrge Tugisüsteemid koolis olemas ja toimivad Professionaalsed töötajad Kinnitatud ja kohandatud tööturu vajadustega õppekavad, nende pidev uuendamine Meie valdkonnad tööturul vajavad stabiilselt töötajaid

8 8 6. Vastutus elluviimisel Sisehindamise kord määratleb meie huvigrupid, andmete kogumise, eneseanalüüside viisi ning töötajate vastutusalad. Kooli direktor kinnitab käskkirjaga õppeaasta sisehindamise prioriteedid, läbiviijad ja läbiviimise ajakava. Näiteks töötajate rahuloluküsitluse läbiviimise eest vastutab arendusjuht, õpilaste rahuloluküsitluse läbiviimise eest projektijuht, andmeid töötleb kvaliteedispetsialist. Arendusjuht juhib ja monitoorib parendustegevuste protsessi, kvaliteedispetsialist aitab töötajatel kogutud andmeid tabeltöötlusega analüüsida. Detailne töökohtade tööjaotus on kirjeldatud meie sisehindamise korras ja fikseeritud töötajate ametijuhenditega. Ametijuhendeid korrigeerime vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui kahe aasta tagant. Viimaste aastate kogemus näitab, et mida rohkem on muudatusi organisatsioonis, seda tihemini tuleb üle vaadata ametijuhendeid st tööjaotust. 7. Sisehindamise protsessi organiseerimine aeg, ressursid, sagedus Sisehindamise protsess on pidev ja aitab meil hinnata hetkeseisu ning teha korrigeeringuid plaanides. Näiteks koolituskohtade planeerimisel vaadatakse vajadus üle mitu korda aastas, et tööturg saaks neile vajalikku tööjõudu. Kooli nõunike kogu on hetkel parim nõuandja tööturu muutuste osas. Tagasisidet saame erinevatelt tasanditelt ja huvigruppidelt:

9 9 Statistiline analüüs Töötajate ja õpilaste ettepanekud Kooli pidaja hinnangud ja ettepanekud Kooli nõunike kogu arvamused SWOT jm enesehinnangud Ettepanekute kirjakast, kohvihommikud Eneseanalüüside kokkuvõtted Tagasiside Tööandjate jt partnerite ettepanekud Meie jaoks on olulised huvigrupid: Õpilased Töötajad Üldhariduskoolid (eelkõige Põhja-Eesti) Tööandjad, tööandjate liidud Lapsevanemad Kutsekoolid Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove SA Kutsekoda, HITSA, SA Archimedes Vilistlased Töötukassa Rahvusvahelised organisatsioonid AEHT jt Tarnijad Tagasiside kogumise protsessi kirjeldus: Tagasiside kogumine Esitab Edastab Sagedus Väljund 4.1. Eneseanalüüside Iga töötaja Allüksuste juhid 1x aastas Allüksuste kokkuvõtted juunis juhtide koondid kantakse ette kooli

10 SWOT jm enesehinnangud 4.3. Statistiline analüüs 4.4. Töötajate ja õpilaste ettepanekud 4.5. Tööandjate jt partnerite arvamused 4.6. Kooli pidaja hinnangud 4.7. Kooli nõunike kogu arvamused 4.8. Ettepanekute kirjakast, kohvihommikute arutelude tulemused Kõik töötajad Arendusosakond Üldjuhul 1x aastas Vastutavad Vastutavad Üldjuhul 1x töötajad töötajad aastas või 1x ametijuhendite kuus ( nt järgi jooksvad Töötaja või õpilane Vastava kokkusaamise korraldaja Kooli pidaja esindaja Kooli nõunike kogu liikmed Kooli usaldusisik Allüksuse juht või õpetajarühmajuhendaja juhtkonnale Kooli juhtkonnale või kooli nõunike kogule Direktorile Juhtkonnale aruteluks kulud) Vastavalt vajadusele Vastavalt korraldusele, eeldatatvalt vähemalt 1x aastas Vastavalt vajadusele, kooli nõunike kogu vähemalt 3x aastas Vähemalt 3x aastas Vastavalt esitatule nõukogus Memo, protokoll Ettekanded, analüüsid, protokollilised otsused Juhtkonnale otsuse tegemiseks Protokollilised otsused või memod Otsus protokolliliselt või kirjalikult Kooli nõunike kogu protokolliline otsus Juhtkonna koosoleku protokolliline otsus 8. Kuidas tulemusi kasutatakse, selle mõju kooli arengule Õppeprotsessi tulemusi kasutatakse õppeprotsessi parendamiseks. Näiteks eelnevate aastate protsesside tulemustel on tehtud järgnevaid parendusi: Õppekavade arendus on muutunud igapäevatööks, õppekavade kiiremaks ja tõhusamaks muutmiseks kutsuti ellu õppekavanõukogud;

11 11 Kooli töö on iga töötaja panust nõudev, töötajate kaasamine eeldab head keeleoskust, mille tõttu organiseeriti mitmel aastal järjest eesti keele kursusi ja meeskonnatöö koolitusi; Õppetöö muutus uute õppekavade tulekuga praktilisemaks, õpetajate ettepanekul alustame sellel õppeaastal uute, väiksemate rühmadega ja kasutame neis abiõpetajat; Õpetajate töö sisu ja -koormust on muudetud korduvalt tulenevalt ettepanekutest. Haldusjuhtimise tulemusi kasutame kooli paremaks majandamiseks. Viimaste aastate parendusprotsessid on järgmised: Raamatupidamise tsentraliseerimine tingis arvestuse ja analüüsi toomist kooli, samas saime selle muutusega tuua ka analüüsi süvendamise koos uue töötajaga kooli, kuluanalüüsid tehakse igakuiselt; Uute õppekavade rakendamisega tehti ettepanekud ja viidi ellu uute õppeklasside avamised: kolmas arvutiklass koos laoprogrammiga, hotelliteeninduse õppeklass, koka eriala õppetöö integreerimine restoranitööga, uue köögi sisustamine; Juhtimistasandil on tehtud järgmised otsused, mis on aluseks organisatsiooni paremale arengule vastavalt uute õppekavade juurutamiseks ja juhtimisprotsessi täiustamiseks: Juhtimissüsteemi täiustamine - arendusosakonna loomine 214; Eneseanalüüside sisseviimine 212, täiendamine 215; Töötajad tundsid, et ei saa piisavalt mõjutada erinevaid töökorralduslikke või arenguotsuseid. Selle põhjal kutsuti ellu avatud arutelud kooli töökorralduse muutmiseks nn kolmapäevane hommikukohvi, kus siis arutati kord kuus kõigile olulistel teemadel: nt uus koduleht, õppetöökorraldus uuenevas koolis, kooli 7. juubeli tähistamine jne. Leiti, et vajalik oleks ühtne turundustegevus ja plaan koostati esmakordselt 214. Kokku on kogutud hulk häid ettepanekuid, mis on aluseks tegevuskava koostamisel. 9. Miks see on efektiivne meetod Meeskonnatöö meetod ja laiapõhjaline juhtimissüsteem on oluline on kogu kooli töö seisukohast sellepärast, et iga töötaja saab kaasa rääkida ja teha ettepanekuid töö efektiivsemaks muutmiseks, et kool oleks jätkusuutlik. Iga töötaja osalemine otsustamises tõstab ka nende vastutuse määra tõusu tegevustes.

12 12 Kooli ees seisavad järgnevatel aastatel väga keerulised ülesanded: tööturu nõudmistele vastavus, sellest tulenevalt õppekavade uuendamine, õppetöö praktilisemaks muutumine, sh õpipoisikoolituse laiendamine, selleks vajalik õpetajate täiendkoolitus, õpikäsituse muutumine, efektiivsuse taotlemine nii õppetöös kui kooli haldamises. Selleks on vajalik kaasata kõik töötajad, et protsessi elluviimine toimuks tõrgeteta. See tähendab palju selgitustööd ja ka teatud paradigmade muutumist, mis on väga keeruline ja aeganõudev protsess. Kui protsesse analüüsitakse analüüside ja küsitluste põhjal, siis on otsuste tegemine konkreetsem ja kindlamad ning säästavad inimeste aega ja ressursse. 1. Õppetunnid, mis on paremaks muutunud, muudetud Kvaliteedijuhtimise ja meeskonnapõhise juhtimise meetodeid on võimalik väga hästi ühendada. Oluline on sellisel juhul tulevikus silmas pidada järgmist: Töötama peab kõiki(e)hõlmav kommunikatsioon, uuel arenguperioodil soovime muuta kooli infovahetuse ühele platvormile ja kergesti kättesaadavaks kõigile sihtrühmadele; juhtide pidev koolitamine, juht peab tundma toetust meeskonnakaaslastelt ja otseselt ülemuselt (esimene coachinguprotsess käivitatud 215); õpetaja töö sisu muutumine praktilisemaks, individuaalsemaks (tagasisidestamine õpilasele), sellega seoses töö- ja töötasukorralduse muutumine ja muutmine. Kogu kooli seisukohalt on olulised muudatuste selgitamine, töömaailmaga ühte sammu käimine õpetamine muutub üha enam töökohapõhiseks, õpipoisi meetodeid kasutades. Seetõttu muutub õpetamise protsess rohkem individuaalseks, milleks ona vaja: kohaldatud õppekavasid protsess algas 214; individuaalsemat õppekorraldust, katsetame uute, väiksemate, kuni 2 õpilast õpperühmadega alates 215 sügisest; Õpetajate tihedama koostööga õppekavade osas rohkem integreerimist õppeainete vahel, õppekavad on nüüd väljundipõhised st õpetajaid tuleb uutmoodi toetada nende töös. Oluline ei ole mitte info hulk, vaid vajaliku info hankimine ja analüüsimine. Teha kokkulepped, millega tegeleda ja millega mitte ja jälgida kokkulepetest kinnipidamist. Ainult nii on võimalik saavutada hea meeskonnatöö ja tagada jätkusuutlik kool.

13 13 Lühendite tähendused: AEHT - Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Liit / European Association Hotel and Tourism Schools EHIS - Eesti hariduse infosüsteem EHRL - Eesti Hotellide ja Restoranide Liit / Estonian Hotel and Restaurant Association EKEL - Eesti Kelnerite ja Ettekandjate Liit / Estonian Waiters Association? EKEÜ - Eesti Kutseõppe Edendamise Ühing / Estonian Association for Advancement of Vocational Education EKL - Eesti Kaupmeeste Liit / Estonian Society of Merchants EPÜ - Eesti Peakokkade Ühendus / Estonian Chefs Association? ETHL - Eesti Turismihariduse Liit / Association of Estonian Tourism Education EVEA - Eesti Väikeettevõtete Assosiatsioon /Estonian Association f SME-s HEV - hariduslik erivajadus HITSA - Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ISCED - International Standard Classification of Education HTM - Haridus- ja teadusministeerium KOV - kohalikud omavalitsused MKM - Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium OV - omateenitud eelarvelised vahendid PR - taotletavad projektide ja programmide vahendid RE - riigieelarvelised vahendid RKT - riiklik koolitustellimus RÕK - riiklik õppekava SP - sponsorid VÕTA - varasemate õpingute ja töökogemuse arvestamine ÕIS - õppeinfosüsteem