Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine

Transcription

1 INSENERIBÜROO STRATUM Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine TALLINN

2 SISUKORD SISUKORD... 2 Sissejuhatus... 3 Olemasolev olukord... 3 Tallinna lennujaam... 3 Ülemiste raudteepeatus... 5 Tallinna bussijaam... 6 Balti jaam... 8 Reisisadam... 9 Ülemiste ühisterminal Reisijamahtude prognoos Kasutajamahtu mõjutavad tegurid Raudtee Lennujaam Bussijaam Tallinna Reisisadam Harjumaa liinid Asumite liikumisühenduste ajad Ülemiste terminali, olemasoleva Bussijaama ja Balti Jaamaga Ülemiste terminali reisijate arvu prognoos Prognoosi metoodika Variant 0: Olemasolev olukord Variant nr 2: Ülemiste ühistransporditerminal seob kõik ühistranspordi liigid Variant nr 3: Ülemiste ühistransporditerminal seob osad ühistranspordi liigid Ümberistumiste prognoos Ülemiste terminali kasutuselevõtul

3 Sissejuhatus Käesolev uuring on rahastatud Rail Baltic kasvukoridori (RBGC) projekti summadest. Töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada ühisterminali rajamise eelised Tallinnas Ülemiste raudteejaama ja Peterburi tee vahelisele alale (edaspidi Ülemiste terminal), võrreldes erinevate ühistranspordiliikide (lennujaama, maaliinide bussijaama, linna lähiliinide bussijaama, Edelaraudtee, Elektriraudtee, Rail Baltic u raudteejaama ja Tallinna reisisadama) omavahelise parema (kiirema, selgema ja mugavama) ühendamise või liitmise variante ja kättesaadavust kasutajatele. Sellel eesmärgil on analüüsitud ühisterminali kättesaadavust Tallinna erinevatest linna piirkondadest ja ühendamise võimalusi ühistranspordi, autoliikluse, jalakäijate ja jalgrattaliikluse seisukohast. Samuti on võrreldud sellest aspektist lähtuvalt ühisterminali asukohtadena Balti Jaama ja planeeritavat Ülemiste ühisterminali. Töös on prognoositud Ülemiste terminali kasutajamahtusid, arvestades alljärgnevat: Reisijate ümberistumise prognoositud nõudlust erinevate transpordiliikide vahel (lennujaam, maaliinide bussijaam, linna lähiliinide bussijaam, Edelaraudtee rongiliinid, Elektriraudtee rongiliinid, arendatav Rail Baltic ja Tallinna reisisadam) praegu ja perspektiivis. Töös on võrrelda kolme varianti: a. Olemasolev olukord (sh peale Rail Balticu välja ehitamist); b. Ülemiste ühisterminal seob kõik ühistranspordi liigid; c. Ülemiste ühisterminal seob osad ühistranspordi liigid (nt maaliinide bussijaam jääb olemasolevasse asukohta); Olemasolev olukord Võimalik Ülemiste ühisterminal seoks olulisi transpordiobjekte, nagu Tallinna Lennart Meri rahvusvaheline lennujaam, Ülemiste raudteepeatus, kus täna peatuvad nii Elektriraudtee kui Edelaraudtee ida-suunalised rongid ja kus perspektiivis hakkaks toimuma ka Rail Balticu reisiliiklus. Tallinna olemasolev maaliinide bussijaam asub planeeritavast terminalist ca 2 km kaugusel. Oluliste transpordi sõlmpunktidena jäävad aga mõnevõrra kaugemale Tallinna reisisadam (Vanasadam, ca 8km) ja Balti Jaam (ca 7km). Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud nimetatud objekte. Tallinna lennujaam Rahvusvaheline Lennart Meri Tallinna lennujaam on Eesti põhiline õhutranspordi sõlmpunktpeamine rahvusvaheline värav. Lennujaamast on loodud ühendus lähipiirkonna suuremate lennujaamadega, kus on võimalus ümberistuda edasisele lennule, samuti pakutakse otselende erinevatesse Euroopa keskustesse aastal läbis Tallinna lennujaama umbes 2,2 miljonit reisijat, kuid praegune lennujaam on võimeline teenindama rohkem inimesi. Lennuväljal on potentsiaali välislendude arvu suurendamiseks ning sihtkohtade ringi laiendamiseks. Aastal 2011 oli Tallinna lennujaama sihtkohtade arv 38, 2012 aastal tõusis see aga 45-le aastal mõnevõrra sihtpunktide 3

4 arv vähenes, esimese kuue kuuga oli ka reisijaid vähem kui 2012.aasta samal perioodil, mis on peamiselt tingitud probleemidest rahvusliku lennufirmaga Estonian Air. Käesoleval hetkel opereerivad lennujaama reisiterminalis pidevalt järgmised vedajad: Aeroflot, Air Baltic, Avies, Easyjet, Estonian Air, Finnair, FlyBe, LOT, Polish Airlines, Lufthansa, Norwegian, Ryanair, UTAir. 11. juunil 2013 alustas Turkish Airlines lende liinil Tallinn Istanbul. Lendudele, mis toimuvad väljaspool Schengeni viisaruumi asuvatesse sihtpunktidesse on reisiterminalis eraldatud 4 reisijasilda ning ootesaalid, kauplus ja toitlustusvõimalused. Lisaks reisiterminalile asub lennujaamas neli kaubaterminali (Cargo 1, Cargo 2, Cargo 3 ja Cargo 4). Kaubaterminalide laoruumide üldine pindala on ca 7000m² ja kontoriruumide pindala ca 4000m². Kaubaterminalis Cargo 1 opereerivad erinevad firmad, Cargo 2 operaatoriks on TNT, Cargo 3 operaatoriks on DHL ja Cargo 4 - Essenta. Tallinna lennujaama reisiterminal on kolmetasandiline, kus põhikorrusel toimuvad kõik väljalennud, teisel korrusel on galerii Schengeni-välistest riikidest saabuvatele reisijatele ning 0-korrusel on teenindusruumid ja autorendifirmade kontorid. Kuigi Tallinna lennuvälja asukoht on kesklinna läheduses hea, pole tagatud seal siiski kõigi Eesti elanike maksimaalselt head ligipääsu selle teenustele. Lennujaamast väljudes teenindavad lennujaama ning Tallinna kesklinna vahelist marsruuti bussiliin nr 2 ja Lasnamäele suundub bussiliin nr.65. Samuti peatuvad lennujaamas mõned Tallinnasse saabuvad kui ka Tallinnast väljuvad kaugbussiliinid (Tallinn-Tartu Täistunniekspress). Lennujaama saabumiseks/ lahkumiseks on võimalik kasutada ka takso, erasõiduki või privaatse transfeeri Airport Transfer teenuseid aastal TTÜ-s teostatud magistritöö (Sofija Rougijanin) uuris Tallinna lennujaama reisijate transpordiliigi eelistusi. Esimeseks järelduseks on asjaolu, et nii lennujaama saabuvad, kui lennujaamast lahkuvad reisijad kasutavad ühistranspordi teenust busside nr 2 ja nr 65 näol, üsna tagasihoidlikul määral. Summeerides vaatluse käigus saadud tulemusi järeldas magistrant, et lennujaama lennanud reisijatest kasutab bussi 4% reisijatest, isiklikku autot 53% ja taksot 43%. Lennujaama minnes sõidab bussiga 12% reisijatest, isikliku autoga 49% ja taksodega 39%. 4

5 Joonis 1. Tallinna lennujaama skeem ( Ülemiste raudteepeatus Rongiliiklus vähendab aegruumilisi vahemaid ning peaks olema Tallinna ja teiste suuremate linnade vahelise liikluse eelistatuim liikumisviis. Ülemiste raudteepeatus on reisirongide peatuseks Tallinnas Ülemiste liiklussõlme kõrval. Ülemiste peatus asub Balti jaamast 6,5 km kaugusel ning rong sõidab Ülemistelt Balti jaama ca 10 minutit. Rongidele on peatumiseks kaks madalat perrooni. Ülemistel peatuvad kõik idasuunalised reisirongid ning Tartu ja Aegviidu kiirrongid. Raudtee kesklinna sõidusuunalt väljuvad inimesed Ülemiste teele, Tapa sõidusuunalt väljuvad inimesed Suur- Sõjamäe tänavale, mille ääres asub ka Ülemiste Keskus. 5

6 Raudteepeatusest idas asetseb jalakäijate sild üle raudtee, sild on ühenduseks Suur- Sõjamäe tänava ja Peterburi teega. Peterburi teel on võimalik ümberistumine Tallinna trammidele number 2 (Kopli- Ülemiste) ja 4 (Tondi - Ülemiste) ning Suur- Sõjamäe tänaval asuvas peatuses istuda bussidele number 7 (Seli - Sõjamäe), 15 (Viru keskus - Sõjamäe) ning 65 (Lasnamäe - Lennujaam). Lähedal asuvast bussipeatusest on võimalik ümber istuda ka erinevatele maakonnaliini teenindavatele bussidele. Tallinna bussijaam Tallinna bussijaam on Tallinna peamiseks kaugbussiliinide peatuseks. Bussijaam asub kesklinna linnaosas aadressil Lastekodu tänav 46 ning bussijaama piirkond hõlmab Lastekodu, Odra ja Juhkentali tänavate vahelist ala. Jaama vastas (Juhkentali 48) asub parkla. Bussijaam on ühendatud ka linna erinevate ühistranspordi liinidega. Trammipeatused asuvad bussijaama vahetus läheduses Tartu maanteel. Linnaliini bussidega on võimalik edasi liigelda peatustest Tartu maanteelt, Juhkentali tänavalt ning Odra tänavalt aastal renoveeriti bussijaam üsna põhjalikult ja see pakub täna reisijatele täna märgatavalt paremaid tingimusi nii piletite ostmiseks kui ka ootamiseks. 6

7 Tallinna renoveeritud bussijaam Veebiehekülje päringu alusel võib öelda, et keskmiselt lahkub päevas Tallinna bussijaamast (vt. Joonis 2. Asukoht: A) Narva suunal (B suund, mööda Peterburi teed) ~50 kaugliinibussi päevas, Tartu suunal ~70 kaugliinibussi päevas (C suund, mööda Tartu mnt) ja Pärnu suunal ~80 kaugliinibussi (D suund, mööda Järvevana teed) päevas. Hinnanguliselt on bussijaama saabuvate busside arv samas vahemikus. Kaardilt selgesti näha, et bussijaama saabudes või lahkudes mööduvad kaugliinibussid planeeritava ühistransporditerminali alast. Lisaks liiguvad samadel suundadel ka maakonna bussiliinid. Joonis 2. Tallinna bussijaama saabuvate ja lahkuvate bussiliinide suunad 7

8 Joonis 3. Bussiliinid Ülemiste piirkonnas. Balti jaam Balti jaam on peamine raudteejaam Tallinnas, mis asub Põhja- Tallnna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres. Algselt oli Balti jaam läbisõidujaam, tänapäeval on see aga tupikjaam. Balti jaam on nii linnalähi- kui kaugrongide lõppjaam ning päevas väljub (aasta 2013 alguse seisuga) Balti jaamast üle 100 reisirongi. Samas asuvad ka linnalähiliinide bussijaam ning linnaliinide bussi-, trammi- ja trollipeatused. Balti jaam on ühendatud erinevate linna ühistranspordiviisidega. Balti jaamas on võimalik ümberistumine Tallinna trammidele nr 1 (Kopli- Kadriorg) ja nr 2 (Kopli- Ülemiste). Samuti väljuvad Balti jaamast trolliliinid 4, 5 ja 7, mille sihtkohtadeks on vastavalt Keskuse (Mustamäe), Mustamäe ja Väike- Õismäe (Haabersti). Balti jaamast väljuvad lisaks trammidele ja trollidele ka linnaliinibussid 21 (Balti jaam- Landi), 21B (Balti jaam- Kakumäe) ning 59 (Balti jaam- Paljassaare). Balti jaamast on võimalik ümberistuda ka erinevatele Harjumaa avalikele ja kommertsbussidele. 8

9 Reisisadam Tallinna Vanasadam on Eesti suurim reisisadam, mis on suurepärane sildumispaik nii reisiparvlaevadele, kruiisilaevadele kui ka kiirlaevadele. Vanasadamast väljuvad Tallinki, St. Peter Line i, Eckerö Line i ja Viking Line i laevad Helsingisse, Stockholmi ning Peterburgi, lisaks paljud kruiisilaevad. Reisijaid teenindatakse kolmes reisiterminalis: A- terminal, B- terminal ja D- terminal aastal läbis sadamat ligi 9 miljonit reisijat, millest poole moodustasid kruiisituristid. Vanasadam ümbrust teenindavad Tallinna linnaliinibussid nr 2 (Reisisadam A-terminal lennujaam - Mõigu) ja nr 20 (Reisisadam D-terminal Pääsküla). 9

10 Tallinna vanasadam ( Ülemiste ühisterminal Linnapiirkondades on ühistranspordi oluliseks osaks kujunenud eri transpordiliike siduvad terminalid, mille kaudu on inimestel võimalik kiiresti ja mugavalt leida sobival väljumisajal meelepärane ühissõiduk. Eriti olulised on sellised terminalid suurtes keskustes, millega on võimalik ühendada erinevaid liikumisviise ning piirkondi. Ühistransporditerminali eesmärgiks oleks täiendada Tallinna ühistranspordi süsteemi ning vähendada Tallinna kesklinna läbivat liiklust nii sõiduautode kui ka busside arvelt. Transpordiliigi valikul on üheks väga oluliseks kriteeriumiks selle ühenduskiirus, ehk täpsemalt reisiks kuluv aeg reisi lähtepunktist sihtpunktini (nn uksest ukseni, sealhulgas ka ümberistumistele kuluv aeg), lisaks sellele ka reisi maksumus ja kvaliteet. Enamasti, eriti linnatingimustes, aga ei ole võimalik muuta ühenduskiirust ühistranspordiga oluliselt kiiremaks kui sõit sõiduautoga, seetõttu oleks oluline, et reisile kuluva aja erinevus ei oleks liiga suur. Inimestel, kellel soov kasutada Pargi ja reisi võimalust, oleks ilmselt teatav kasutuseelis Ülemiste terminalil, vähemasti olemasolevast olukorrast johtuvalt, sest Balti jaama asukoha tõttu kesklinnas on seal parkimisvõimalused piiratud ja kulukad, samas sõit näiteks Balti Jaama nõuab juba iseenesest kesklinnas liiklemist, ega aita seega vähendada kesklinna liikluskoormust. Pargi ja reisi käivitamine Ülemistel aga vähendaks mingil määral kesklinna läbivat liiklust. Tõsi küll, tõenäoliselt jääb see kesklinna liikluse vähenemine üsna marginaalseks suruseks, kuna võrreldes liikluse kogumahuga on terminali kasutajate hulk siiski üsna väike. Maaliinide bussijaama ümberviimisel Ülemiste terminali vähendaks omakorda liikluskoormust Tartu mnt, Juhkentali tn, Lastekodu tn ja Odra tn piirkonnas maaliinide busside arvelt. Saabuvaid ja lahkuvaid reisijaid transportivad erasõidukid muudaksid samuti liikluskoormust bussijaama ümbruses. 10

11 Rajades Tartu (Tartu mnt), Narva (Peterburi tee) ja Pärnu (Järvevana tee) liiklussuundade kokkupuutepiirkonda Ülemistel intermodaalse ühistransporditerminali, tekiks soodne võimalus ühendada Eesti rahvusvaheline kui kohalik lennuliiklus; rahvusvaheline, regionaalne ja kohalik raudteeliiklus; rahvusvaheline, regionaalne ja kohalik bussiliiklus ning kohaliku Tallinna ühistranspordi elemendid. Võimalik on parandada ka transpordilahenduste planeerimist ühendustel Tallinna sadama reisiterminaliga Vanasadamas, selleks saab ühendada Vanasadama kohaliku ühistranspordi abil ka tulevase Ülemiste terminaliga. Tähtsaks faktoriks ühistranspordi terminali projekteerimisel on selle asukoht. Eelmainitud Ülemiste terminali jaoks kavandatav ala asub Tallinna linna suurima tee-ehitusobjekti Ülemiste liiklussõlmevahetus läheduses, mida läbib tipptunni ajal üle sõiduki. See ala on kolme Eesti põhisõidusuuna sõlmpunktiks, asudes vaid mõne minuti sõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Terminali kasutatavuse määrab ka see, kuidas ja kui hästi on terminal ühendatud transpordisüsteemi ja kui edukalt toimib erinevate transpordiliikide koostöö, võimalus kasutada reisi teostamiseks mitut transpordiliiki ja teostada seejuures ka soodsad ja mugavad ümberistumised ühelt liigilt teisele. Terminalil efektiivsus kahaneb ja muutub mõttetuks, kui selle teenindamine eri transpordiliikidega on keeruline või võimatu. Seega oleks Ülemiste terminali eeltoodud planeeritavale alale loomine linna üheks oluliseks infrastruktuuriliseks arenduseks lähitulevikus, ühendades nii kohalikku, siseriiklikku kui rahvusvahelist liiklust. Ülemiste terminal annaks võimaluse erinevate transpordiviiside senise toimimise ümberkorraldamiseks. Kuid, kindlasti ei ole antud ühistransporditerminal sobivaks sõlmpunktiks kõikidele inimestele, seda kasutaks vaid teatud osa inimestest. Ühistranspordisüsteemi integreerimine on kasulik mõlemale osapoolele nii korraldajale kui kasutajale. Ühistranspordi korraldajale pakub see võimalust kujundada liinivõrku optimaalsemalt ning hoida kokku kulusid. Kasutaja seisukohast on tegemist mugavuse tõusu ja aja kokkuhoiuga suurem valik kergemini sooritatavaid ja vähem aeganõudvaid ümberistumisvõimalusi. Ühistransporditerminalide juures on väga oluline terminali ning sealt edasi sihtkohta liikumise mugavus ja kiirus, terminali tegevuse korraldus, ootevõimalused, ühelt sõidukilt teisele liikumise mugavus ja kiirus, info kätte- ja arusaadavus. Kogu terminali planeerimine nõuab arvestamist erinevate aspektidega: erinevate transpordiliinide sõidugraafikute kooskõlastamine; inimeste liikumise korraldamine ühelt sõidukilt teisele; ootealade/ peatuste paigutus ja lahendus; inimeste liikumise mugavuse silmaspidamine (näiteks liikumine erinevate korruste vahel ja sõiduteede ületus), k.a. erivajadustega liiklejate jaoks; informatsioonisüsteemi selgus, sh infotahvlite paigutus ja süsteemid. Planeeritav Ülemiste ühisterminal ei paikneks otseselt Ülemiste liiklussõlme kõrval, seega peaksid maaliinide bussid tegema terminali jõudmiseks, võrreldes praeguse marsruudiga, väikese kõrvalepõike. Kui maaliinide bussijaam liidetakse Ülemiste terminaliga, siis ei kujutaks see endast suurt probleemi, kuna lõpp-peatuseks oleks ühisterminal. Juhul kui Ülemiste terminaliga maaliinide bussijaama ei liideta ning busside lõpp-peatuseks jääks Tallinna bussijaam, võiksid bussid siiski läbida 11

12 terminali, tehes marsruudil vajaliku põike. Peatuse tegemine terminalist eemal ei osutuks reisijatele atraktiivseks, kui ei ole võimaldatud väga lihtsat ja mugavat viisi peatusest terminali jõudmiseks. Peatudes terminalist eemal - (eriti puudutab see Pärnu ja Tartu suundade bussiliiklust) - kaotaks terminal bussireisijate kohalt oma olulise eelise kiire ja mugava transpordiviiside ühendamise. Järgnevas tabelis on toodud hinnangulised minimaalsed väärtused ajakulule, mida Ülemiste terminali läbivad bussid kulutavad läbisõiduks terminalist. Sellise ajakulu arvutamisel on hinnatud foorristmike läbimisel tekkivat keskmist ooteaega, sõiduaega terminalini ja terminalist ning peatumiseks kuluvat aega (hinnanguliselt ca 2 minutit). Narva suunalt Tartu suunalt Pärnu suunalt Lisadistants, m Täiendav ajakulu kokku, min Kuna ühisterminali eeldatav asukoht on mõnevõrra eemal Tallinna lennujaamast, on vajalik leida võimalus lennujaama mugavaks ühendamiseks terminaliga. Lennujaama ning ühistransporditerminali struktuuriliste vajaduste tõttu ei ole võimalik ega otstarbekas rajada ühistransporditerminali lennujaama vahetusse lähedusse. Seega on üheks lahenduseks terminali ja lennujaama vahelise liikumise hõlbustamiseks leida mimgi muu ühendus, näiteks trammiliini pikendamine Tallinna lennujaamani. Tallinna trammiliini nr 4 pikendamine võiks olla üheks sammuks Tallinna lennujaama ühenduse parandamiseks kesklinnaga. Sellise trammiliini marsruut mööduks aga planeeritavast Tallinna Ülemiste ühistransporditerminalist ning võimaldaks lennujaamast mugavalt ning kiiresti pääseda ka terminali, kust oleks võimalik edasi liikuda juba bussi või rongiga. Täna kasutab saabuvatest ja lahkuvatest lennujaama reisijatest vaid üsna väike osa ühistranspordi võimalusi. Otsene ühendus Ülemiste terminaliga oleks aluseks lennureisijate ühistranspordi 12

13 kasutamise suurenemiseks. Lennureisijatele, kes alatihti kannavad reisides kohvrit, tuleb leida võimalus mugavaks saabumiseks/lahkumiseks arvestades reisijate vajadusi. Saabuvate ja lahkuvate lendude põhjal ajastatud ühendus võiks olla aluseks lennureisijate ühistranspordi kasuks otsustamisel. Luues erinevaid veoviise ühendav reisijate ühistransporditerminal Ülemistele, tuleks kindlasti muutusi teha linnaliinibusside marsruutides. Terminal looks võimaluse ühendada Tallinna asumeid ja linnaosi ning ilmtingimata mitte läbida seejuures kesklinna. Reisijamahtude prognoos Kuna planeeritaval, erinevaid ühistranspordiviise koondaval, transporditerminalil reaalset analoogi ei leidu, tuleb Ülemiste ühistransporditerminali kasutajamahu määramisel aluseks võtta viimaste aastate bussi-, lennu-, laeva- ja rongireisijate arvu. Aegridade meetodit kasutades leitakse prognoos tulevikuks, kasutades mineviku andmeid. Meetodid eeldavad, et aja jooksul esineb teatud seaduspärasus või seaduspärasuste kombinatsioon, mida on võimalik määrata ning kasutada seda tuleviku prognoosimiseks. Bussi-, lennu-, laeva- ja rongireisjate tulevikuprognoosi tegemisel on kasutatud statistilist prognoosimeetodit, milleks on trendiga eksponentsilumine. Aegridade silumise ehk tasandamise eesmärgiks on mitmesuguste perioodiliste ja juhuslike muutuste kõrvaldamine ning arengutendentside väljaselgitamine. See võimaldab saada rohkem informatsiooni aegrea poolt kirjeldatud suuruse muutumise kohta, selgitada välja trende ning teha prognoose. Käesolevas uuringus koostatakse prognoos kolmes erinevas stsenaariumis: pessimistlik, keskmine ja optimistlik. Prognoosi koostamisel on oluline arvestada erinevate stsenaariumitega, sest toimivat ühistransporditerminali, mille andmete alusel oleks võimalik tuleviku kasutajamahtusid prognoosida ei eksisteeri. Pessimistlik stsenaarium on loodud, et prognoosida reisijatekäivet juhul, kui erinevates transpordi arengukavades püstitatud ühistranspordi kasutamise protsendi osakaalu tõstmise eesmärke ei suudeta täita. Inimesed ei lähe kaasa ettepanekuga kasutada märkimisväärselt rohkem ühistransporditeenuseid või ei suudeta tagada võimalusi ühistransporti suuremaks kasutuseks. Käesoleva uuringus peetakse tuleviku tõenäoliseimaks tulemuseks keskmise prognoosi tulemusi. Üldiselt on ühistranspordi kasutuse prognoosimisel eeldatud, et kasutajad oma käitumisharjumusi transpordikasutusel ei muuda ning minevikust pärinevate algandmete põhjal on ennustatud samasuguse trendiga käitumist. Nagu eelpool mainitud on prognoosimine vajalik erinevate stsenaariumite korral, et oleks võimalus erinevate käitumisharjumiste puhul analüüsida võimalikke tulemusi. Optimistliku prognoosi tegemisel on eelduseks, et arengukavades püstitatud ühistranspordi atraktiivsuse tõstmise eesmärgid täidetakse ning inimesed hakkaksid kasutama rohkem ühistransporti. Seega on optimistlikus prognoosis eeldatud, et ühistranspordi kasutamise trend on tugevalt positiivne. 13

14 Kasutajamahtu mõjutavad tegurid Käesolevas uuringus on analüüsitud ainuüksi terminali transpordi sektori poolt genereeritud liiklusmahtusid ja ei sisalda eneses teistel põhjustel (näiteks kaubandus, teenindus, muud põhjused) terminali külastavate inimeste hulka. Raudtee Eesti raudteedel sõitjate arv sisaldab endas tänase Elektriraudtee, Edelaraudee kui ettevõtte GoRail sõitjate mahtusid. Raudteel sõitjate arv prognoositakse aastate andmetel, mis pärinevad erinevate aastate Eesti Raudtee aastaaruannetest ja Statistikaameti koduleheküljelt. Nende andmete põhjal prognoositakse tõenäolist reisijate arvu aastateks kolmel tasemel: pessimistlik, optimistlik ning keskmine. Raudteedel reisijate arvu algandmetes kajastuvad kõik sõidud Eesti raudteedel. Eesti riigisisese reisirongiliikluse ümberkorraldamiseks ning suuremate liikumiskiiruste ohutuks tagamiseks on tehtud erinevaid investeeringuid. Välja on vahetatud vanad elektrirongid ning lähiajal uuendatakse ka diiselrongideparki ning see mõjutab siseriikliku reisirongiliikluse intensiivsust. Seoses uute suundadega reisirongiliikluse korraldamises ja uute rongide liinile tulekuga on ka välja kuulutatud reisikordade arvu suurenemine erinevatel liinidel. Seoses uute reisirongide soetamisega lubatakse alates järgnevast aastast Tallinnast rongide väljumiste arvu suurendada nii Tartu, Narva, Viljandi kui Pärnu suunal kui ka elektrirongiliinidel. Uute rongide opereerimine antakse Elektriraudtee AS-le. Uued rongid võimaldavad kiiremat ja mugavamat ühendust ning rongifirma prognoosib reisijate arvu kasvu. Bussireisijate arvu see oluliselt mõjutama ei hakka, pigem eeldatakse, et lisanduvad reisijad pärinevad sõiduautode kasutajate arvelt. Ida- ja kagusuuna (Tartu ja Narva) reisirongiliikluse kasv mõjutaks ka otseselt Ülemiste terminali kasutajate arvu. Käesolevas töös on arvestatud, et Ülemiste terminali raudteepeatus on olemasolevale raudteesüsteemile siiski vaid vahepeatuseks, st et Balti Jaam säilitab oma tegevuse ka tulevikus. Küll on Ülemiste terminal tallinna sõlmjaamaks võimalikule Rail Balticu liinile. Rail Baltic Rail Balticu projekti eesmärgiks on tagada turvaline, kiire ja kõrgkvaliteetne ühendus Balti riikide ja Lääne- Euroopa vahel. Projekti arendamine on kõikide Balti riikide transpordivõrgustiku parandamise seisukohalt oluline ning selle elluviimine soodustab majanduslikku arengut. Käesolevas uuringus on arvestatud, et Rail Balticu kiirrongiliin hakkaks mõjutama antud terminali sõitjatekäivet mitte ennem aastat. Sõitjate prognoos pärineb Rail Balticu tasuvusuuringu lõpparuandest (AECOM) ning sõitjateveo nõudluse prognoosimiseks uuel liinil on prognoositud muutusi raudteenõudluses pärast teenuse osutamises muudatuste tegemist. Arvutustes on Rail Balticu puhul kasutatud lisanduvate sõitjate arvu. 14

15 Lennujaam Lennujaama sõitjate arvu prognoosi koostamiseks on kasutatud Tallinna Lennujaama kodulehelt pärinevaid andmeid. Sõitjate arv koosneb nii lahkuvate kui saabuvate reisijate andmetest. Bussijaam Planeeritava terminali üheks variantiks oleks liita sinna ka linnadevaheliste liinide bussijaam. Terminali kasutajate arvu prognoosimiseks kasutatakse Tallinna bussijaama läbinud sõitjate arv aastatel Bussireisijate arvu andmetes on arvestatud nii lahkuvate kui saabuvate reisijate mahtu. Kaugliinibusside lõppjaama võimalikul asukohal olemasoleva Balti jaama piirkonnas on järgmised eelised ja puudused: Eelised Puudused Parem ühendus sadamaga ja Harjumaa liinidega* (eeldusel, et HL jäävad Balti Jaama) Soodne ümberistumine rongidele, ühendus ka läänesuunaga Puudub ümberistumisvajadus paljude reisijate jaoks (mitte-tallinn) Halvem ühendus Lennujaama ja Rail Baltic uga (?) eeldusel et RB jaam on Ülemistel Parkimine keerulisem Kaugliinid dubleerivad linnaliine Veidi pikem sõiduaeg linnas, eriti tippajal, mittevajalik lisakoormus 15

16 Tallinna asumid ja ühendusaja eelistus Balti jaama ja Ülemiste võrdluses. Hinnangulised ühendusajad Balti jaamast, olemasolevast bussijaamast (Lastekodu t.) ja Ülemiste terminalist (minutit- mitte tippajal) Tallinna idapiirile (Väo-Peterburi tee), lõunapiirile (Mäo) ja läänepiirile (Laagri/Vana-Pääsküla). Kust Kuhu: Väo (Peterburi tee) Mõigu Laagri Balti jaam Bussijaam 13 (Laagna) 16 (Peterburi tee) 8 22 Ülemiste terminal Seega busside sõiduaeg (võrreldes Bussijaamaga): - Balti jaamast pikeneks minutit - Ülemistelt väheneks minutit. 16

17 Tallinna Reisisadam Sadama reisijatearvu prognoosi koostamiseks on kasutatud Tallinna sadama ja Statistikaameti veebilehelt pärinevaid andmeid. Sõitjate arv koosneb nii lahkuvate kui saabuvate reisijate andmetest. Harjumaa liinid Harju liinide reisijate prognoosi koostamiseks on kasutatud Harjumaa ÜTK käest kogutud andmeid avalike ja kommertsliinide sisenemiste kohta. Asumite liikumisühenduste ajad Ülemiste terminali, olemasoleva Bussijaama ja Balti Jaamaga Nagu juba mainitud eelolevas peatükis on reisijate liikumisviisi valiku üheks peamiseks argumendiks, lisaks reisi maksumusele ja mugavusele, liikumisele kuluv aeg, mida tuleks arvestada kui terviklikku ajakulu nö uksest ukseni ja mis seega sisaldab ka liikumisele kuluvat aega peatusse ja peatusest, sõiduaega, ümberistumisele kuluvat aega, ooteaegu jms. Prognoosi teostamisel on seega äärmiselt oluline arvestada, et reisijad võivad oma liikumisviisi eelistusi muuta, kui uus liin või terminali asukoht on neile soodsamad. Kuna olemasolevast andmestikust lähtudes on äärmiselt ebausaldusväärne prognoosida sõidu maksumust ja ka mugavust iseloomustavaid näitajaid, siis on käesolevas töös lähtutud terviklikust ajakulust, mida ka sageli peetakse muude tingimuste võrdsuse korral (st eeldame, et sõidu maksumus ja kvaliteet ei erine Tallinna linna ja selle lähialadele reisijate jaoks olulisel määral) ka kõige olulisemaks kriteeriumiks. On arusaadav, et võimaliku Ülemiste terminali rajamine muudab teatud määral ka olemasolevat transpordiliigi valikut ja jaotust. Kuigi ka tänases olukorras on Ülemiste raudteejaama ja lähedalasuvaid bussipeatusi võimalik reisimiseks kasutada, siis terminali olemasolu või puudumine mõjutavad siiski ka reisijate arvu jagunemist. Siiski on ilmne, et vaatamata terminalis pakutava teenuse kvaliteedile ei hakka seda kasutama nende asumite elanikud, kelle reisi lõpp-punkt asub näiteks Balti jaamale lähemal. Käesolevas töös on määratud Tallinna linna ja lähialade asumitest/asumitesse liikumisele kuluv aeg kasutades ühistransporti, sõiduautot või liikudes jalgsi. Viimasel juhul on arvestatud, et liikumismaa pikkus terminalini ei ületaks 2 km, vastasel juhul on tõenäosus jalgsiliikumise teostamiseks uba üsna väike. Sama piir jalgrattaliikluse jaoks on 5 km. Asumite lähte- või sihtpunktina on kasutatud asumi tinglikku keskpunkti, mistõttu teatava osa elanike jaoks võib liikumisele kuluv aeg olla ka mõnevõrra pikem või lühem, kuid see iseloomustab asumit keskmisena piisava täpsusega. Autoliikluse puhul on kasutatud keskmisi sõidukiirusi linna tänavavõrgul, mis pärinevad Tallinna liiklusmudelist, ühistranspordiga liikumiste puhul aga on kasutatud Tallinna reisiplaneerijat, mille abil on määratud kõikide asumite ja terminalide vahelised ühendusajad. Arusaadavalt kajastavad viimased vaid praegust olukorda, liinivõrgu ümberkorralduste puhul võivad (ja ilmselt peakski) need teatud määral 17

18 muutuda, mis võib mõnede asumite elanike jaoks muuta ka terminalide variantide prioriteete, kuid ilmselt mitte eriti suurel määral. Kuna liikumisele kuluv aeg sõltub ka kellaajast päeva lõikes, siis on käesolevas töös arvutused teostatud kahe variandi jaoks. 1. Sõiduaeg ühistranspordiga, eesmärgiga jõuda terminali kella 8:30-ks. 2. Sõiduaeg ühistranspordiga, kui inimene jõuab terminali kell 18:00 ja liigub edasi koju. Sõiduaeg ühistranspordiga (hh:min) erinevatest asumitest/asumitesse Ülemiste Saabumisaeg terminali 8:30 Lahkumisaeg terminalist kell 18:00 Balti jaam Autobussijaam 18 Ülemiste Balti jaam Autobussijaam Asum Astangu 0:58 0:49 0:49 0:50 0:52 0:56 Haabersti 0:50 0:25 0:34 0:43 0:24 0:39 Kakumäe 1:10 0:39 0:51 1:13 0:40 1:12 Mustjõe 0:48 0:23 0:32 0:48 0:21 0:37 Mäeküla 0:58 0:50 1:00 1:10 0:44 1:05 Pikaliiva 0:58 0:34 0:35 0:57 0:36 0:39 Rocca al Mare 1:12 0:50 0:50 1:06 0:33 0:54 Tiskre 1:05 0:41 0:42 1:01 0:41 0:43 Veskimetsa 0:47 0:33 0:37 0:38 0:33 0:45 Vismeistri 1:09 0:38 0:51 1:14 0:41 1:13 Õismäe 1:00 0:37 0:38 0:59 0:37 0:41 Väike- Õismäe 0:47 0:33 0:36 0:39 0:34 0:47 Juhkentali 0:23 0:27 0:05 0:17 0:25 0:05 Kadriorg 0:38 0:23 0:36 0:40 0:23 0:34 Kassisaba 0:34 0:16 0:23 0:37 0:15 0:26 Keldrimäe 0:18 0:21 0:11 0:21 0:19 0:10 Vanalinn 0:38 0:05 0:31 0:32 0:05 0:25 Kitseküla 0:37 0:23 0:30 0:36 0:25 0:29 Kompassi 0:24 0:17 0:17 0:23 0:14 0:15 Luite 0:25 0:39 0:29 0:21 0:37 0:27 Maakri 0:18 0:17 0:17 0:20 0:18 0:12 Mõigu 0:27 0:35 0:19 0:24 0:30 0:22 Raua 0:36 0:20 0:29 0:36 0:20 0:31 Sadama 0:40 0:22 0:33 0:41 0:25 0:25 Sibulaküla 0:24 0:28 0:14 0:23 0:27 0:18 Südalinn 0:19 0:18 0:13 0:21 0:17 0:13 Tatari 0:25 0:20 0:15 0:31 0:27 0:18 Torupilli 0:22 0:24 0:19 0:21 0:22 0:16 Tõnismäe 0:28 0:17 0:19 0:30 0:23 0:23 Uus Maailm 0:36 0:24 0:25 0:37 0:17 0:30 Veerenni 0:27 0:25 0:20 0:33 0:32 0:22 Ülemistejärve 0:20 0:49 0:38 0:17 0:33 0:23 Järve 0:31 0:42 0:43 0:32 0:32 0:38 Lilleküla 0:34 0:20 0:29 0:40 0:15 0:29 Tondi 0:41 0:18 0:28 0:35 0:21 0:35 Katleri 0:28 0:40 0:43 0:30 0:33 0:38 Kurepõllu 0:31 0:35 0:34 0:29 0:35 0:23 Kuristiku 0:34 0:44 0:50 0:35 0:51 0:45

19 Laagna 0:24 0:34 0:35 0:24 0:36 0:32 Loopealse 0:36 0:37 0:41 0:40 0:40 0:37 Mustakivi 0:29 0:39 0:39 0:23 0:35 0:33 Pae 0:22 0:38 0:29 0:21 0:34 0:24 Paevälja 0:33 0:33 0:37 0:40 0:38 0:35 Priisle 0:39 0:43 0:50 0:39 0:45 0:44 Seli 0:30 0:40 0:34 0:29 0:41 0:38 Sikupilli 0:18 0:24 0:12 0:18 0:25 0:12 Sõjamäe 0:22 0:55 0:34 0:23 0:53 0:32 Tondiraba 0:25 0:39 0:37 0:25 0:42 0:30 Uuslinn 0:31 0:34 0:18 0:23 0:33 0:18 Väo 0:24 0:35 0:27 0:21 0:39 0:20 Ülemiste 0:13 0:28 0:16 0:15 0:31 0:18 Kadaka 0:47 0:42 0:48 0:38 0:41 0:46 Mustamäe 0:36 0:32 0:42 0:35 0:29 0:42 Siili 0:33 0:23 0:29 0:28 0:21 0:36 Sääse 0:37 0:29 0:39 0:30 0:34 0:38 Laagri 1:34 0:34 1:36 1:02 0:34 0:46 Pääsküla 1:00 0:32 1:02 1:10 0:32 1:02 Kivimäe 1:04 0:27 0:56 1:01 0:28 0:48 Vana- Mustamäe 0:56 0:46 0:56 0:57 0:49 0:59 Hiiu 1:00 0:27 0:57 1:04 0:28 1:01 Nõmme 0:49 0:26 0:49 0:51 0:26 0:49 Rahumäe 0:47 0:23 0:46 0:47 0:23 0:45 Liiva 0:44 0:38 0:42 0:44 0:30 0:32 Männiku 0:46 0:42 0:45 0:44 0:36 0:38 Raudalu 1:00 0:31 1:02 0:54 0:50 0:52 Iru 1:04 1:04 1:05 0:45 0:43 0:42 Kose 0:44 0:46 0:53 0:41 0:51 0:50 Kloostrimetsa 0:54 0:54 0:54 0:51 0:42 0:50 Lepiku 1:08 0:56 1:09 1:11 1:08 1:10 Laiaküla 0:57 0:56 0:57 0:49 0:45 0:49 Maarjamäe 0:52 0:44 0:45 0:48 0:46 0:44 Merivälja 1:00 0:49 1:01 1:06 0:51 0:54 Mähe 0:57 0:45 0:58 1:01 0:58 1:01 Pirita 0:50 0:38 0:51 0:51 0:40 0:42 Kalamaja 0:39 0:22 0:32 0:41 0:19 0:32 Karjamaa 0:40 0:16 0:33 0:39 0:16 0:32 Kelmiküla 0:34 0:11 0:29 0:35 0:08 0:30 Kopli 0:42 0:19 0:35 0:42 0:19 0:35 Merimetsa 0:45 0:21 0:30 0:47 0:20 0:35 Paljassaare 1:06 0:26 0:47 1:01 0:41 1:00 Pelgulinna 0:40 0:22 0:35 0:52 0:19 0:37 Pelguranna 0:48 0:22 0:44 0:48 0:23 0:42 Sitsi 0:41 0:17 0:34 0:41 0:18 0:34 19

20 Sõiduaeg jalgsi, jalgratta ja sõiduatoga (hh:min) erinevatest asumitest/asumitesse Ülemiste Balti jaam Autobussijaam Asum Jalgsi Rattaga Autoga Jalgsi Rattaga Autoga Jalgsi Rattaga Autoga Astangu x x 0:21 x x 0:18 x x 0:21 Haabersti x x 0:16 x x 0:12 x x 0:13 Kakumäe x x 0:27 x x 0:22 x x 0:24 Mustjõe x x 0:15 x 0:25 0:09 x x 0:12 Mäeküla x x 0:28 x x 0:24 x x 0:25 Pikaliiva x x 0:19 x x 0:15 x x 0:16 Rocca al Mare x x 0:22 x x 0:18 x x 0:19 Tiskre x x 0:25 x x 0:21 x x 0:22 Veskimetsa x x 0:16 x x 0:15 x x 0:16 Vismeistri x x 0:24 x x 0:19 x x 0:21 Õismäe x x 0:19 x x 0:15 x x 0:16 Väike- Õismäe x x 0:22 x x 0:18 x x 0:19 Juhkentali 0:23 0:09 0:04 x 0:17 0:07 0:04 0:02 0:01 Kadriorg 0:25 0:14 0:06 x 0:19 0:09 0:17 0:09 0:04 Kassisaba x 0:25 0:09 0:16 0:08 0:03 x 0:17 0:06 Keldrimäe 0:27 0:11 0:04 x 0:17 0:07 0:07 0:03 0:01 Vanalinn x 0:22 0:12 0:09 0:03 0:03 x 0:16 0:09 Kitseküla x 0:27 0:10 x 0:20 0:07 x 0:19 0:07 Kompassi x 0:15 0:06 0:24 0:12 0:04 0:20 0:10 0:04 Luite x 0:20 0:06 x 0:23 0:09 x 0:13 0:06 Maakri x 0:14 0:06 0:26 0:12 0:06 0:17 0:09 0:04 Mõigu x 0:18 0:06 x x 0:13 x 0:21 0:06 Raua x 0:14 0:06 x 0:14 0:06 0:19 0:09 0:04 Sadama x 0:17 0:07 0:26 0:11 0:04 0:28 0:12 0:04 Sibulaküla x 0:16 0:06 0:23 0:11 0:06 0:15 0:08 0:04 Südalinn x 0:17 0:07 0:19 0:09 0:04 0:21 0:09 0:06 Tatari x 0:17 0:06 0:22 0:10 0:04 0:20 0:09 0:04 Torupilli 0:21 0:11 0:04 x 0:17 0:07 0:08 0:07 0:03 Tõnismäe x 0:20 0:07 0:21 0:09 0:03 0:26 0:12 0:04 Uus Maailm x 0:23 0:09 x 0:14 0:06 x 0:15 0:06 Veerenni x 0:17 0:07 x 0:15 0:06 0:22 0:09 0:04 Ülemistejärve 0:25 0:10 0:06 x 0:23 0:12 0:27 0:06 0:06 Järve x x 0:12 x x 0:13 x x 0:13 Lilleküla x x 0:10 x 0:17 0:06 x 0:23 0:07 Tondi x x 0:13 x 0:27 0:10 x 0:26 0:10 Katleri x 0:29 0:13 x x 0:16 x x 0:12 Kurepõllu x 0:14 0:07 x x 0:12 x 0:19 0:09 Kuristiku x x 0:13 x x 0:18 x x 0:12 Laagna x 0:20 0:09 x x 0:15 x 0:26 0:09 Loopealse x 0:27 0:10 x x 0:13 x 0:28 0:10 20

21 Mustakivi x x 0:12 x x 0:16 x x 0:10 Pae x 0:11 0:06 x x 0:13 x 0:18 0:07 Paevälja x 0:22 0:09 x x 0:12 x 0:23 0:07 Priisle x x 0:15 x x 0:19 x x 0:13 Seli x x 0:13 x x 0:18 x x 0:12 Sikupilli 0:08 0:04 0:03 x 0:25 0:10 0:17 0:08 0:03 Sõjamäe x 0:22 0:09 x x 0:18 x x 0:12 Tondiraba x 0:25 0:10 x x 0:15 x x 0:09 Uuslinn x 0:12 0:06 x 0:27 0:13 x 0:13 0:07 Väo x x 0:13 x x 0:21 x x 0:15 Ülemiste 0:15 0:04 0:03 x x 0:12 x 0:13 0:06 Kadaka x x 0:19 x x 0:18 x x 0:19 Mustamäe x x 0:16 x x 0:15 x x 0:18 Siili x x 0:12 x 0:28 0:10 x x 0:12 Sääse x x 0:15 x 0:28 0:10 x x 0:13 Laagri x x 0:25 x x 0:27 x x 0:27 Pääsküla x x 0:21 x x 0:22 x x 0:22 Kivimäe x x 0:19 x x 0:21 x x 0:19 Vana- Mustamäe x x 0:21 x x 0:19 x x 0:21 Hiiu x x 0:18 x x 0:18 x x 0:18 Nõmme x x 0:15 x x 0:16 x x 0:15 Rahumäe x x 0:13 x x 0:13 x x 0:13 Liiva x x 0:12 x x 0:13 x x 0:12 Männiku x x 0:15 x x 0:16 x x 0:15 Raudalu x x 0:16 x x 0:18 x x 0:16 Iru x x 0:16 x x 0:21 x x 0:15 Kose x x 0:15 x x 0:18 x x 0:13 Kloostrimetsa x x 0:19 x x 0:19 x x 0:16 Lepiku x x 0:22 x x 0:22 x x 0:21 Laiaküla x x 0:19 x x 0:21 x x 0:18 Maarjamäe x x 0:15 x x 0:13 x x 0:12 Merivälja x x 0:19 x x 0:19 x x 0:18 Mähe x x 0:19 x x 0:19 x x 0:18 Pirita x x 0:15 x x 0:13 x x 0:12 Kalamaja x x 0:10 x 0:11 0:04 x 0:24 0:09 Karjamaa x x 0:13 x 0:20 0:07 x x 0:12 Kelmiküla x 0:27 0:09 0:12 0:05 0:03 x 0:20 0:07 Kopli x x 0:18 x x 0:12 x x 0:16 Merimetsa x x 0:15 x 0:19 0:10 x 0:28 0:12 Paljassaare x x 0:16 x x 0:12 x x 0:15 Pelgulinna x x 0:13 x 0:14 0:06 x 0:29 0:10 Pelguranna x x 0:16 x 0:24 0:10 x x 0:13 Sitsi x x 0:15 x 0:24 0:09 x x 0:13 21

22 Sitsi Pelgulinna Merimetsa Kelmiküla Kalamaja Mähe Maarjamäe Lepiku Kose Raudalu Liiva Nõmme Vana- Mustamäe Pääsküla Sääse Mustamäe Ülemiste Uuslinn Sõjamäe Seli Paevälja Mustakivi Laagna Kurepõllu Tondi Järve Veerenni Tõnismäe Tatari Sibulaküla Raua Maakri Kompassi Vanalinn Kassisaba Juhkentali Õismäe Veskimetsa Rocca al Mare Mäeküla Kakumäe Astangu Ühendusaeg asumitega, saabumine terminali 08:30 0:00 0:14 0:28 0:43 0:57 1:12 1:26 1:40 Joonis 4. Sõiduaeg ühistranspordiga terminalide ja asumite vahel Autobussijaama sõitmiseks kuluv aeg saabumine kell 8:30 Balti jaama sõitmiseks kuluv aeg saabumine kell 8:30 Ülemistele sõitmiseks kuluv aeg saabumine kell 8:30 22

23 Sitsi Pelgulinna Merimetsa Kelmiküla Kalamaja Mähe Maarjamäe Lepiku Kose Raudalu Liiva Nõmme Vana- Pääsküla Sääse Mustamäe Ülemiste Uuslinn Sõjamäe Seli Paevälja Mustakivi Laagna Kurepõllu Tondi Järve Veerenni Tõnismäe Tatari Sibulaküla Raua Maakri Kompassi Vanalinn Kassisaba Juhkentali Õismäe Veskimetsa Rocca al Mare Mäeküla Kakumäe Astangu Ühendusaeg asumitega, lahkumine terminalist 18:00 0:00 0:14 0:28 0:43 0:57 1:12 1:26 Joonis 5. Sõiduaeg ühistranspordiga terminalide ja asumite vahel Autobussijaamast sõitmiseks kuluv aeg lahkumine kell Balti jaamast sõitmiseks kulv aeg lahkumine kell 18:00 Ülemistelt sõitmiseks kuluv aeg lahkumine kell 18:00 23

24 Sitsi Pelgulinna Merimetsa Kelmiküla Kalamaja Mähe Maarjamäe Lepiku Kose Raudalu Liiva Nõmme Vana- Mustamäe Pääsküla Sääse Mustamäe Ülemiste Uuslinn Sõjamäe Seli Paevälja Mustakivi Laagna Kurepõllu Tondi Järve Veerenni Tõnismäe Tatari Sibulaküla Raua Maakri Kompassi Vanalinn Kassisaba Juhkentali Õismäe Veskimetsa Rocca al Mare Mäeküla Kakumäe Astangu Jalgsi autobussijaama Jalgsi Balti jaama Jalgsi Ülemistele (raadius 2km) 0:00:00 0:07:12 0:14:24 0:21:36 0:28:48 0:36:00 Joonis 6. Ühendusaeg jalgsiliikumisel terminalide ja asumite vahel (vahekaugus kuni 2 km) 24

25 Sitsi Pelgulinna Merimetsa Kelmiküla Kalamaja Mähe Maarjamäe Lepiku Kose Raudalu Liiva Nõmme Vana- Mustamäe Pääsküla Sääse Mustamäe Ülemiste Uuslinn Sõjamäe Seli Paevälja Mustakivi Laagna Autoga autobussijaama Autoga Balti jaama Autoga Ülemistele Kurepõllu Tondi Järve Veerenni Tõnismäe Tatari Sibulaküla Raua Maakri Kompassi Vanalinn Kassisaba Juhkentali Õismäe Veskimetsa Rocca al Mare Mäeküla Kakumäe Astangu 0:00:00 0:07:12 0:14:24 0:21:36 0:28:48 0:36:00 Joonis 7. Ühendusaeg autoga liikumisel terminalide ja asumite vahel 25

26 Sitsi Pelgulinna Merimetsa Kelmiküla Kalamaja Mähe Maarjamäe Lepiku Kose Raudalu Liiva Nõmme Vana- Mustamäe Pääsküla Sääse Mustamäe Ülemiste Uuslinn Sõjamäe Seli Paevälja Mustakivi Laagna Kurepõllu Tondi Järve Veerenni Tõnismäe Tatari Sibulaküla Raua Maakri Kompassi Vanalinn Kassisaba Juhkentali Õismäe Veskimetsa Rocca al Mare Mäeküla Kakumäe Astangu 0:00:00 0:14:24 0:28:48 0:43:12 Joonis 8. Ühendusaeg jalgrattaga liikumisel terminalide ja asumite vahel (vahekaugus kuni 5 km) 26 Rattaga autobussijaama Rattaga Balti Jaama Rattaga Ülemistele (raadius 5km)

27 On tõenäoline, et terminali kasutavad ka Tallinna lähialade elanikud, tehes seda kas Harju maakonnaliinide bussidega (millised enamuses väljuvad Balti jaamast, kuid pealeistumine ja väljumine on mitmete liinide puhul võimalikud ka marsruudil), jalgsi, jalgrattaga või autoga. Tallinna lähialade elanike ühenduste ajad alljärgnevalt: Ühendusaeg ühistranspordiga (hh:min) Asum Ülemiste Saabumisaeg terminali 8:30 Lahkumisaeg terminalist kell 18:00 Balti jaam Autobussijaam Ülemiste Balti jaam Autobussijaam Viimsi 1:12 1:08 1:00 0:53 1:13 0:56 Maardu 1:11 0:59 1:11 0:57 1:11 1:14 Loo 0:50 0:44 0:59 0:38 0:54 0:43 Jüri 0:46 0:40 0:47 0:46 0:32 0:36 Peetri 0:33 0:31 0:41 0:37 0:27 0:28 Saue 1:15 1:22 0:49 0:49 1:16 1:20 Tabasalu 1:05 1:04 0:40 0:43 0:41 0:45 Keila 1:14 1:29 0:50 0:52 1:15 1:29 Lisaks on nimetatud asumitest mõnedesse terminalidesse võimalik liikuda ka jalgsi, jalgrattaga ja kõigist ka autoga. Jalgsikäigu maksimaalseks pikkuseks on võetud 2 km, jalgrattaga liikumise puhul 5 km. Ülemiste Balti jaam Autobussijaam Asum Jalgsi Jalgrattaga Jalg- Jalg- Autoga Jalgsi rattaga Autoga Jalgsi rattaga Autoga Viimsi x x 0:24 x x 0:24 x x 0:22 Maardu x x 0:25 x x 0:28 x x 0:24 Loo x x 0:15 x x 0:21 x x 0:16 Jüri x x 0:16 x x 0:22 x x 0:16 Peetri x 0:24 0:07 x x 0:15 x 0:27 0:09 Saue x x 0:34 x x 0:33 x x 0:34 Tabasalu x x 0:28 x x 0:22 x x 0:25 Keila x x 0:42 x x 0:37 x x 0:39 Käesolevas peatükis toodud ühendusaegu on kasutatud järgmises peatükis teostatud terminalide reisijatekäibe prognoosimisel. See tähendab seda, et mitme variantse sisenemise või väljumise (näiteks rongist) peatuskoha valikul on valitud see, millise kaudu on liikumine asumisse/asumist kõige lühem. 27

28 Ühendusaeg Harjumaaga, sõiduauto Keila Tabasalu Saue Peetri Jüri Loo Maardu Viimsi Autoga Autobussijaama Autoga Balti jaama Autoga Ülemistele 0:00 0:07 0:14 0:21 0:28 0:36 0:43 0:50 Ühendusaeg Harjumaa, buss saabumine kell 08:30 Keila Tabasalu Saue Peetri Jüri Loo Maardu Viimsi Autobussijaama sõitmiseks kuluv aeg saabumine kell 8:30 Balti jaama sõitmiseks kuluv aeg saabumine kell 8:30 Ülemistele sõitmiseks kuluv aeg saabumine kell 8:30 0:00 0:14 0:28 0:43 0:57 1:12 1:26 Ühendusaeg Harjumaa, buss lahkumine kell 18:00 Keila Tabasalu Saue Peetri Jüri Loo Maardu Viimsi Autobussijaamast sõitmiseks kuluv aeg lahkumine kell Balti jaamast sõitmiseks kulv aeg lahkumine kell 18:00 Ülemistelt sõitmiseks kuluv aeg lahkumine kell 18:00 0:00 0:14 0:28 0:43 0:57 1:12 1:26 1:40 Joonis 9. Ühendusajad Tallinna lähiasumite ja terminalide vahel 28

29 Ülemiste terminali reisijate arvu prognoos Prognoosi metoodika Erinevate algandmete põhjal prognoositud bussireisijate, rongireisijate, laevareisijate ja lennureisijate arvude alusel on prognoositud ka planeeritava Tallinna Ülemiste ühistransporditerminali kasutajamahud. Prognoos on koostatud aastateks 2015, 2020 ja Prognoos on koostatud kolmes stsenaariumis: pessimistlik, keskmine ja optimistlik. Prognoosi koostamisel kasutatud meetodi puhul on väiksema eksponentsiaalse silumise konstandi w korral aegrea viimane väärtus väiksema kaaluga, varasemad väärtused suurema kaaluga. Suurema w korral on varasemad väärtused väiksema kaaluga. Väiksema trendi silumiskonstandi v väärtuse korral on hilisem trendikomponent väiksema kaaluga, varasemad trendi komponendi väärtused suurema kaaluga. Suurema v korral on suurema kaaluga hilisemad trendi väärtused. Prognoos on tuleviku väärtuste tõenäosuslik arvutamine või kirjeldus ning eesmärgiks on vähendada ebamäärasust erinevate ostuste vastuvõtmisel. Kahjuks ei ole võimalik ebamäärasust kaotada ning teatud risk prognoosimisel säilib. Seega antakse prognoosimisel üldine hinnang tulevaste tingimuste kohta teatud ajahetkel ning mineviku andmete põhjal, erinevaid trende jälgides, koostatakse prognoosid erinevateks stsenaariumiteks (pessimistlik, keskmine ja optimistlik). Ülemiste transporditerminali reisijate arvu prognoosimisel on eeldatud, et leidub seos inimeste minevikus teostatud reiside andmete ning tulevikus tehtavate reiside vahel. Lennu-, rongi-, laeva-, ja bussireisijate statistika põhjal on prognoositud tõenäolisi Ülemiste transporditerminali läbivate inimeste arvu. Variandi 1 puhul on välja toodud erinevate liikumisviiside tabelid eraldi, variantide 2 ja 3 korral on erinevate liikumisviiside reisijate prognoositud arvud koondtabelites. Variant 1 tabelites kajastuvad erinevate liikumisviiside prognoositud reisijate arvud aastas. Variantide 2 ja 3 prognooside tulemuste koondtabelites on välja toodud planeeritava terminali võimalik kasutajate arv aastas, kuus, päevas ning hinnangulisel tipuhetkel. Koondtabelites on reisijate mahud välja toodud iga liikumisviis eraldi, kuid ka üldise hinnangu saamiseks arvestatud eri liikumisviiside mahud kokku. Vaid tipuhetke liikumisviiside mahte ei ole ühendatud, kuna liikumisviiside tipuhetk ei pruugi kokku langeda. Variantide (alternatiivsete lahenduste) 2 ja 3 peamine erinevus seisneb selles, et variandi 2 korral on eeldatud, et ka olemasolev maaliinide bussijaam paikneb Ülemiste terminalis, variandi 3 korral see nii ei ole, bussijaam jääb oma olemasolevasse asukohta Lastekodu, Odra ja Juhkentali tänavate piirkonnas, kuid maaliinide bussid teevad peatuse Ülemiste terminali lähipiirkonnas, võimaldades ümberistumist terminali läbivatele ühissõidukitele. 29

30 Variant 0: Olemasolev olukord Lennureisijate arvu prognoos Aasta Pessimistlik Keskmine Optimistlik Rongireisijate arvu prognoos Aasta Pessimistlik Keskmine Optimistlik Vanasadama reisijate arvu prognoos Aasta Pessimistlik Keskmine Optimistlik

31 Harjumaa bussireisijad (Balti jaam) (avalik+ kommerts) Aasta Pessimistlik Keskmine Optimistlik Bussireisijate arvu prognoos (autobussijaam) Aasta Pessimistlik Keskmine Optimistlik

32 Variant nr 2: Ülemiste ühistransporditerminal seob kõik ühistranspordi liigid. Selle variandi puhul eeldatakse, et ka olemasolev maaliinide bussijaam paikneb Ülemiste terminalis. Terminali kasutajad aastal 2015 V:2 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid Bussireisijaid Rongireisijaid Sadama reisijad Harjumaa bussiliinid Rail Baltic x x x x Kokku Keskmine Lennureisijaid Bussireisijaid Rongireisijaid Sadama reisijad Harjumaa bussiliinid Rail Baltic x x x x Kokku Optimistlik Lennureisijaid Bussireisijaid Rongireisijaid Sadama reisijad Harjumaa bussiliinid Rail Baltic x x x x Kokku

33 Terminali kasutajad aastal 2020 V:2 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid Bussireisijaid Rongireisijaid Sadama reisijad Harjumaa bussiliinid Rail Baltic x x x x Kokku Keskmine Lennureisijaid Bussireisijaid Rongireisijaid Sadama reisijad Harjumaa bussiliinid Rail Baltic x x x X Kokku Optimistlik Lennureisijaid Bussireisijaid Rongireisijaid Sadama reisijad Harjumaa bussiliinid Rail Baltic x x x x Kokku

34 Terminali kasutajad aastal 2025 V:2 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid Bussireisijaid Rongireisijaid Sadama reisijad Harjumaa bussiliinid Rail Baltic Kokku Keskmine Lennureisijaid Bussireisijaid Rongireisijaid Sadama reisijad Harjumaa bussiliinid Rail Baltic Kokku Optimistlik Lennureisijaid Bussireisijaid Rongireisijaid Sadama reisijad Harjumaa bussiliinid Rail Baltic Kokku

35 Variant nr 3: Ülemiste ühistransporditerminal seob osad ühistranspordi liigid Selle variandi puhul on eelduseks see, et maaliinide bussijaam jääb oma olemasolevasse asukohta Lastekodu/Odra tänavas. Ülemiste terminali hakkab siiski kasutama ca kümnendik bussijaama kasutajatest. Terminali kasutajad aastal 2015 V:3 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid Bussireisijaid Rongireisijaid Sadama reisijad Harjumaa bussiliinid Rail Baltic x x x x Kokku Keskmine Lennureisijaid Bussireisijaid Rongireisijaid Sadama reisijad Harjumaa bussiliinid Rail Baltic x x x x Kokku Optimistlik Lennureisijaid Bussireisijaid Rongireisijaid Sadama reisijad Harjumaa bussiliinid Rail Baltic x x x x Kokku

36 Terminali kasutajad aastal 2020 V:3 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid Bussireisijaid Rongireisijaid Sadama reisijad Harjumaa bussiliinid Rail Baltic x x x x Kokku Keskmine Lennureisijaid Bussireisijaid Rongireisijaid Sadama reisijad Harjumaa bussiliinid Rail Baltic x x x x Kokku Optimistlik Lennureisijaid Bussireisijaid Rongireisijaid Sadama reisijad Harjumaa avalikud +kommerts Rail Baltic x x x x Kokku