KNB Kalalliit Nunaanni brugseni 2014 ukiumut nalunaarut Årsrapport 2014
Sisimiut Maniitsoq Sisimiut Postboks 1019 3911 Sisimiut Tlf. 86 40 86 Fax 86 47 73 sisimiut@brugseni.gl Maniitsoq Postboks 148 3912 Maniitsoq Tlf. 81 33 58 Fax 81 38 94 maniitsoq@brugseni.gl Nuuk Postboks 152 3900 Nuuk Tlf. 32 11 22 Fax 32 95 22 nuuk@brugseni.gl Nuuk Paamiut Narsaq Qaqortoq Nanortalik Paamiut Postboks 512 3940 Paamiut Tlf. 68 10 20 Fax 68 13 35 paamiut@brugseni.gl Narsaq Postboks 170 3921 Narsaq Tlf. 66 13 14 Fax 66 19 14 narsaq@brugseni.gl Qaqortoq Postboks 525 3920 Qaqortoq Tlf. 64 22 85 Fax 64 12 85 qaqortoq@brugseni.gl Nanortalik Postboks 167 3922 Nanortalik Tlf. 61 33 21 Fax 61 32 21 nanortalik@brugseni.gl KNB Hovedkontor Postboks 1092 3900 Nuuk Tlf. 36 35 00 Fax 32 38 37 info@knb.gl Årsrapport 2014
Imaasa allassimaffiat Peqatigiiffik pillugu paasissutissat... 2 Qullersaasut oqaaseqaataat... 4 Kukkunersiuisut arlaannaanulluunniit pitussimanngitsup oqaaseqaataa... 5 Kisitsisit pingaarnerit... 6 Qullersaqarfiup nalunaarutaa... 7 2014-imi naatsorsuutit inernerat... 23 Ulloq 31.12. 2014 oqimaaqatigiissitsineq... 24 2014-imi aningaasaatit naatsorsornerat... 25 2014-imi aningaasat kaaviiaarnerat... 26 Nassuiaatit... 27
Peqatigiiffik pillugu paasissutissat Peqatigiiffik Kalaallit Nunaanni Brugseni A.M.B.A. CVR-nr.: 15 78 74 06 Kommuni najugaqarfik: Kommuneqarfik Sermersooq Telefon: +299 36 35 00 Telefax: +299 32 38 39 Internet: www.brugseni.gl Pisortaqarfik Susanne Christensen Pisortaaneq Kukkunersiuisut Deloitte Statsautoriseret Revisionspartnerselskab Imaneq 33, 6.-7. etage Postboks 20-3900 Nuuk Siulersuisuunerit Aalipaaraq Kreutzmann, Maniitsoq, siulittaasoq Ib Lennert Olsen, Nanortalik Sivert Olsen, Nuuk Petrine Thomsen, Qaqortoq Lars Jørgensen Kleist, Sisimiut Frederik Petersen, Paamiut Karla Bisgaard, Narsaq Mari Berthelsen, sulisut sinniisaat Aningaaserivik GrønlandsBANKEN Postboks 1033 3900 Nuuk Eqqartuussissuserisoq Advokatfirmaet Malling & Hansen Damn Aqqusinersuaq 27 3900 Nuuk
3
Qullersaasut oqaaseqaataat Ullumikkut ulloq una naatsorsuuseriffiusoq 1. januar - 31. december 2014 pillugu, Kalaallit Nunaanni Brugseni A.M.B.A., ukiumoortumik nalunaarutaanik saqqummiussivugut. Ukiumoortumik nalunaarut ukiumoortumik naatsorsuutit pillugit inatsit naapertorlugu suliarineqarpoq. Naatsorsuuserineq atorneqartoq naapertuuttutut isigaarput taamaasilluni ukiumoortumik nalunaarut peqatigiiffiup aningaasatigut pigisai, akiitsui, aningaasaqarnermi inissisimanera, angusai kiisalu aningaasat ingerlaartitai eqqortumik takutinneqartut uppernarsarlugit. Ukiumoortumik nalunaarut ataatsimeersuarnermi akuersissutigineqartussatut innersuunneqarpoq. Nuuk, 10. april 2015 Qullersaqarfik Susanne Christensen Pisortaaneq Siulersuisuunerit Aalipaaraq Kreutzmann, Maniitsoq siulittaasoq Ib Lennert Olsen, Nanortalik Sivert Olsen, Nuuk Petrine Thomsen, Qaqortoq Lars Jørgen Kleist, Sisimiut Frederik Petersen, Paamiut Karla Egede Bisgaard, Narsaq Mari Berthelsen, Maniitsoq sulisut sinniisaat Årsrapport 2014
Kukkunersiuisut arlaannaanulluunniit pitussimanngitsup oqaaseqaataa Kalaallit Nunaanni Brugseni A.M.B.A. mi ilaasortanut Kalaallit Nunaanni Brugseni A.M.B.A., ukiumut naatsorsuuseriffiusumut 1. januar - 31. december 2014, naatsorsuutai kukkunersiorpavut ilanngullugit; pisortat oqaaseqaataat, pisortat nalunaarusiaat, naatsorsuusioriaaseq atorneqartoq, naatsorsuutit inerneri, oqimaaqatigiissitsineq, nammineq pigisat nalunaarsornerat, aningaasat kaaviiaartitanik nalunaarsuineq aamma nassuiaatitut ilanngussat. Ukiumut naatsorsuutit inatsisaat naapertorlugu ukiumut nalunaarut suliarineqarpoq. Qullersaqarfiup ukiumut nalunaarut akisussaaffigaa Pisortat akisussaaffigaat ukiumut nalunaarummik suliaqarnissaq naatsorsuuserinermik inatsit naapertorlugu aningaasaqarnermik eqqortumik takutitsisumik. Pisortat akisussaaffiisa ilagaat ingerlatsivimmi nammineq nakkutilliineq ukiumut nalunaarummik pingaaruteqartumik kukkuneqanngitsumik saqqummiussinissaq siunertaralugu pisariaqarsorineqartoq, taanna peqquserlunneruppat kukkunerugaluarpalluunniit. Kukkunersiuisut akisussaaffiat Uagut akisussaaffigaarput, ukiumut nalunaarut pillugu kukkunersiuisimanerput toqqammavigalugu inerniliinissaq. Kukkunersiuinerput ingerlassimavarput kukkunersiuineq pillugu nunat tamalaat najoqqutassaat naapertorlugit kiisalu kukkunersiuineq pillugu Kalaallit Nunaanni inatsisit tunngavigalugit. Taakku piumasaqaatitarivaat, pissuserissaarnissamut piumasaqaatit naapertuutsissagivut kiisalu kukkunersiuinissarput piareersarlugulu ingerlatissagipput ukiumut nalunaarutip pingaaruteqartunik kukkuneqannginnissaa qaffasissumik qulakkeerniarlugu. Kukkunersiuineq tassaavoq kisitsisit paasissutissallu ukiumut nalunaarummi allanneqarsimasut uppernarsarneqarnerannik suliaqarneq. Kukkunersiuinermi periuutsit kukkunersiuisut naliliinerat aallaavigalugu toqqagaapput, tassunga ilanngullugu ukiumut nalunaarummi pingaarutilimmik kukkusumik paasissutissiisinnaaneq taanna peqquserlunnermik kukkunermilluunniit aallaaveqaraluarpat. Ajunaarutaasinnaasunik naliliinermi nammineq nakkutilliineq kukkunersiuisunit nalilerneqassaaq, ingerlatsiviup ukiumut nalunaarummik eqqortumik saqqummiussassaanik sulinermi pingaaruteqarluinnartuummat. Tamatumani siunertarineqarpoq kukkunersiuinermi periuusissanik pissutsinut naapertuuttunut ilusilersuinissaq, taamaattoq ingerlatsivimmi nammineq nakkutilliinerup pisortanit toqqarneqarsimasup pitsaassusaanik naliliinerunani. Kukkunersiuinerup siunertaraattaaq naatsorsuusioriaatsip pisortanit toqqarneqarsimasup naleqquttuuneranik naliliineq, pisortat naatsorsuutitigut nalilersuinerat naapertuunnersoq kiisalu ukiumut nalunaarutip ataatsimut saqqummiunneqarnera isummerfigissallugit. Isumaqarpugut kukkunersuinitsinni uppernarsakkavut naammattut inerniliinissatsinnullu toqqammavigissallugit naleqquttuusut. Kukkunersiuinermi naangaassutissaqarnissamut pissutissaqanngilaq. Inerniliineq Uagut paasinnittaaserput naapertorlugu ukiumut nalunaarut, peqatigiiffiup pigisaanik, akiitsuinik 31.12.2014-imilu aningaasarsiornikkut killiffianik kiisalu peqatigiiffiup ukiumi naatsorsuuseriffimmi 01.01.2014-31.12.2014 ingerlatsinermi angusaanik aningaasaataasalu nikerarnerisa nassuiaataanik ukiumut naatsorsuusiornermi inatsisit naapertorlugit eqqortumik ingerlatsisoqarsimasoq. Nuuk, 10. april 2015 Deloitte Statsautoriseret Revisionspartnerselskab Peter A. Wistoft Morten Speitzer Kukkunersiunermi naalagaaffimmit akuerisaasoq 5
Kisitsisit pingaarnerit - paasissutissiissullu 2014 2013 2012 2011 2010 t.kr. t.kr. t.kr. t.kr. t.kr. Kisitsisit Ilanngaasereerlugit kaaviiaartitat 691.860 664.104 649.594 660.505 632.902 Ilanngaateqarani angusat 140.697 135.805 117.164 120.469 123.584 Ingerlatsinermi angusat 39.559 37.404 16.603 21.825 25.701 Aningaasaliinersuinermi angusat (5.004) (4.952) (5.841) (7.960) (7.034) Ukiumi angusat 26.107 24.239 9.794 11.548 14.858 Agguagarsiassat 8.436 8.097 7.705 7.164 6.572 Namminerisamik aningaasaatit 172.214 154.544 138.403 136.287 131.778 Naligiissaarinermi naleq 382.710 382.404 391.669 386.755 388.389 Kisitsisit paasissutissat Sinneqartoorutit kaaviiaartitanut 5,72% 6,0% 2,6% 3,3% 4,1% procentinngorlugu Namminerisamik aningaasartuutit erniaat 15,98% 15,68% 7,1% 8,6% 11,7% Akiliisinnaassutsip annertussusia 45,00% 40,41% 35,3% 35,2% 33,9% Årsrapport 2014
Qullersaqarfiup nalunaarutaa Suliaq pingaarneq Peqatigiiffiup suliassaasa pingaarnersaraat ulluinnarni atugassanik nioqqutissanik tuniniaaneq. Tuniniaanermik ingerlatsivik Kalaallit Nunaanni Brugseni, kalaallinit ilaasortanit 100 %-imik pigineqartoq arfineq-marlunnik immikkoortortaqartoq kujataani Nanortalimmi avannaani Sisimiut tikillugit pisiniarfinnik 13-inik ingerlatsilluni. Ukiup ingerlanerani ineriartorneq Peqatigiiffiup 2014-imi angusatut nalunaarsuinerata ersersippaa sinneqartoorutit 26.107 t.kr., aamma ulloq 31. december 2014, peqatigiiffiup oqimaaqatigiissitsinerani nammineq pigisat nalingat 172.214 t.kr.. Ukiumi angusat 2014-imi kaaviiaartitat inernerat 692 mio.kr., 2013- imut naleqqiullugu qaffariaat 4,2 %, taamani kaaviiaartitat 664 mio.kr.-iullutik. Kalaallit Nunaanni Brugsenip 2014-imi akileraarutit aamma agguagassarsiassat akilernagit sinneqartoorutai t.kr. 34.555, 2013-imut naleqqiullugit t.kr. 2.103 amerlanerullutik. Ukiumi kaaviiaartitat ineriartornerannut tunngaviuvoq niuernermik ingerlatsilluarnerup isiginiarneqarnera, pisiniarfiit ilaanni ammasarfinnik sivitsuineq taamatullu 1. marts 2014, assartuinermik akinik qaffaanerup kingorna akinik qaaffaanerup nassatarisai. Ukiumi angusat ersersippaat 2013-imi killiffimmik ingerlatitseqqissimaneq suliffeqarfissuarmi iluarsartuussineq pitsanngorsaanerlu annertuumik isiginiarneqarlutik. Ineriartortitsinermik aamma sulisut ilinniakkamik ingerlatsinerannut suliniutivut 2014- imi suli annertunermik sunniuteqarput. Taamaasilluta aammaarluta tanngassimaarutigisinnaallutigu aatsaat taamak pitsaatigisunik angusaqaqqinnerput. Suliffeqarfittut kalaallinit 100 %-imik pigineqartutut Kalaallit Nunaannut taamaallaat aningaasaqarnermik soqutigisanik aallussisutut ingerlatsivugut, sinneqartoorutivut Kalaallit Nunaanni aningaasaliinernut inuiaqatigiinnut kalaallinut iluaqutaasumik atussallugit. Ukiumi aningaasaliinerit Nuna tamakkerlugu siulersuisuunerit aningaasaliinernut annikinnerusumik atuisoqarnissaannik aalajangiussipput soorlu 2013-imi taamaaliorsimasut. Tamanna siunnerfittut aalajangiussamut naapertuuppoq. Brugseneeraq Maniitsoq, aasap ingerlanerani annikinnerusumik nutarterinermik allanngortiterinermillu ingerlatsiffigineqarpoq. Pisiniarfik 2014 juulip naanerani ilaasortanut pisiniartartunullu nuannaarutaalluni ammarpoq kingorna kaaviiaartitat siuariarneranni takuneqarsinnaalluni. Avatangiisit aallaavigalugit suliniutitsinnut atatillugu septembarip aallartinnerani seqerngup qinngorneranik innaallagissiuut siulleq atugarilerparput. Taanna Brugseneeraq Maniitsumi ivertinneqarpoq ullorlu manna tikillugu nuannaajallaataasunik uissuummisitsisarluni. Taanna CSR pillugu immikkoortumi annertunerusumik atuagassartaqarpoq. 7
Qullersaqarfiup nalunaarutaa Brugseni Sisimiut, aasaq neqaarniarfimmik nutaamik ammaapput mamartulianik tuniniaavittalimmik. Suliniut pillugu neriuutigisavut ullormit siullermit qaangerneqarpullusooq. Kaaviiaartitani isertitanilu missingersuutigineqartut qaangerlugit inissippugut. Qulaani taaneqartut saniatigut pisiniarfiit a- taasiakkaat nillataartitsivinnik, qerititsivinnik qerinasuartitsivinnillu nutaanik pisaarput taakkua saniatigut Brugseni Narsaq qerititsiveqarfia annertuumik nutarteriffigineqarluni. 2014-imi aningaasaliissutit katillutik 6 mio.kr.- iupput. 2013-imi aningaasaliissutit katillugit 2 mio.kr.-iusut. Sulisunut atugassarititaasut 2014-ip naanerani sulisut 423-uvugut paarlatsit sulisullu inuusuttuaqqat ilanngullugit. 2013-ip naanerani sulisut 390-iupput, sulisut amerleriaataat 33-iupput. Qullersaqarfiup allaffeqarfiani sulisut attaveqaqatigiinnermik sulisumik ilaneqarnerata sanatigut, Brugseni Sisimiut neqaarniarnermik mamartulianillu suliassaqarfimmi sulisunik nutaanik marlunnik atorfinitsitsipput. Sulisut amerlinerat pisiniarfinni ataasiakkaani agguaqatigiissillugu kaaviiaartitaasa qaffariarnerannit aallaaveqarpoq. Ilaasortanut atugassarititaasut 2014-imi ilaasortanut agguagarsassarsiassat katersorneqartut 8.437 t.kr.-iupput, 2013-imi 8.097 t.kr. Ulloq 31.december 2014 ilaasortat 39.342, 2013- ip naaneranit ilaasortat 1.436-inik amerleriaateqarlutik. Ilaasortanut agguagarsiassat ulloq 10. januar 2015 tunniunneqarput. 2014-imi ilaasortanut pisiniartartunullu kaffillernerit immikkullu neqerooruteqarnerit Nanortalimmi aamma Maniitsumi aaqqissuussisoqarput pisiniarfiit ammaqqaarnerannit ukiut 50-inngornerat malunnartinniarlugit. Brugseni Qaqortoq siulersuisuni ilaasortaasa, sapaatip-akunnerat 18-iat imigassartorfiunngitsoq meeqqat aallaaviginerullugit tapersersorniarlugu aaliangiussaqarput. Aviisi meeqqanut immikkut neqeroorutinik imalik saqqummersinneqarpoq, meeqqat assigiinngitsunik sammisaqartinneqarput, meeqqat atuarfianni atuartunut tamanut sap. ak. naallugu taqussanik peqqinnartunik naatitanik il.il. sanaartortoqarpoq tallimanngornermilu pizza neqeroorutigineqarluni. Ulloq 24. maj 2014, ukiumoortumik ataatsimeersuarneq Ukiumoortumik ataatsimeersuarneq 2014 Nuummi ingerlanneqarpoq sineriammit siulersuisunut ilaasortat taasisinnaasut sulisullu sinniisaat 42-t, Nuummi ataatsimeersuartoqaqqinnera peqataaffigaat. Miki Lynge aqutsisutut toqqarneqarpoq taassuma saniatigut eqqartuussissuserisoq Ulrik Blidorf peqataavoq. Årsrapport 2014
Qullersaqarfiup nalunaarutaa Siulittaasumik qinersineq Siulittaasumik qinersinissamut qinigassanngortittut pingasuupput. Siulittaasutut tunuartoq Ib Lennert Olsen, siulittaasup tullia Sivert Olsen aamma siulersuisuunerni ilaasortaq Lars Jørgen Kleist. Sivert Olsen siulittaasutut qinerneqarpoq. Nuna tamakkerlugu siulersuisuunernut ilaasortanngortut qinersinerup aqaguani inissitsiteramik Aalipaaraq Kreutzmann, Maniitsoq siulittaasup tulliatut aamma Petrine Thomsen, Qaqortoq siulittaasup tulliata aappaattut toqqarpaat. Lars Jørgen Kleist, Sisimiut sinniisussatut toqqarneqarpoq. Ukiumoortumik nersornaasiuttagaq Siulersuisuunerit decembarimi 2013, ataatsimiinnerminni aalajangiuppaat ukiumoortumik nersornaat inummut, peqatigiiffimmut imaluunniit ingerlatsivimmut meeqqat aamma peqqinnissaq tunuliaqutaralugu suliniuteqartumut tunniutissallugu. Nersornaasigassatut innersuussinerit 32-t siulersuisuunernit pissarsiarineqarput ukiumoortumik nersornaammik pissarsisussamik toqqaaniarneq ajornaatsuinnaagani, innersuunneqartummi pitsassuit piukkunnarluinnartullu amerlaqimmata. Siulersuisuunerit aalajangiuppaat uunga: Ukiumoortumik nersornaat tunniunneqassasoq: Atuarfik Kristian Lundblad, Niaqornaarsuk. Pissutigalugu: Atuarfiup atuartut tamakkiisumik suliniarfigai. Atuarfik, atuartut peqqinnartunik ileqqoqalernissaannut aqqutissiuusseqataavoq. Atuarfiup, atuartut imminnut tatigisut peqqinnartumik inooriaaseqarnermik nalinginnaasutut isiginnittaasillit pilersippai. Ukiumoortumik ataatsimeersuarnermi ukiumut nersornaasiuttakkamik pissarsisussamut nersornaat tunniunneqarpoq, nersornaasiinermi atuarfik sinnerlugu atuarfiup pisortaa Jørn Møller Larsen tusagassiiviillu qaaqqusat peqataapput. Pisisartunut qaammarsaanermullu ataatsimiititaliaq Ukiumoortumik ataatsimeersuarnermi ataatsimeersuartut isumaqatigiissutigaat, pisisartut qaammarsaanermullu ataatsimiititaliap atorunnaarsinneqarnissaannik aalajangiussineq. Taamaattumik illoqarfinni siulersuisunut suliassaasa allaaserineqarnerat nutaaq siulersuisuunernit inaarneqarpoq, ilaatigut suliassanik makkuninnga nassataqartoq: Pisiniarfinni ataasiakkaani ilaasortanut atugassarititaasut pillugit aamma atuisut apeqqutaat aallaavigalugit sammisaqartitsinernik ingerlatsisoqassasoq, ilaasortat avataaniittullu siunnerfigalugit CSR aallaavigalugu suliniutit/sammisaqartitsinerit ukiumut 1-2 peqataaffigineri ingerlatseqataaffiginerilu Ukiaq siulersuisuni ilaasortat tamarmik peqataaffigisaannik attaveqaqatigiinneq aamma CSR-imik suliniutit pillugit pikkorissarnermik ingerlatsisoqarpoq, tamassuma kinguneranik niuertarfeqarfinni siulersuisut suliniutissat piareersarnerannik ingerlatsillutik ilami allaat ilaasa suliniutissat aallarteriaannanngorlugit. 9
Qullersaqarfiup nalunaarutaa Ulloq 9. juli 2014, immikkut ittumik ataatsimeersuarneq Inuttut atukkat pissutigalugit siulittaasoq Sivert Olsen ulloq 4. juni 2014, siulittaasutut tunuartariaqalereerpoq. Siulittaasup tullia Aalipaaraq Kreutzmann, siulittaasumik paarlaavoq illoqarfinnilu peqatigiiffinnit tallimanit immikkut ittumik ataatsimeersuartoqarnissaanik qinnuteqartoqarnera aallaavigalugu siulittaasumik nutaamik qinersinissaq pisussanngorluni. Ulloq 9. juli 2014 oqarasuaatikkut ingerlanneqartumik immikkut ittumik ataatsimeersuarneq ingerlanneqarpoq ilaasortat taaseqataasinnaasut 32-t peqataaffigisaannik, Miki Lynge aqutsisoralugu. Eqqartuussissuserisoq Ulrik Blidorf aamma peqataasorineqarpoq. Siulersuisussatut qineqqusaartut pingasuupput. Siulersuisuunerni ilaasortaq Ib Lennert Olsen, Nanortalik, Maniitsumit siulersuisuunerni ilaasortaq Aalipaaraq Kreutzmann aamma Lars Jørgen Kleist, Sisimiunit siulersuisuunerni ilaasortaq. Qineqqusaartut Aalipaaraq Kreutzmann ajugaasoraat. Ulloq 26. juli 2014, siulersuisut kingumut inissitsiteqqikkamik Ib Lennert Olsen, siulittaasup tulliatut qinigaavoq siulittaasup tulliata aappaattut Sivert Olsen qinigaalluni. Ilaasortaanermut uppernarsaatit Ukiakkut 2014 Kalaallit Nunaanni Brugseni ilaasortaanermut uppernarsaatit pillugit misissuinermik angisuumik ingerlatsipput. Ilaasortat 600-t apersorneqarput aamma Nuummi, Maniitsumi Sisimiunilu eqimattat immikkut isiginiarneqartut pingasut Brugseni ilaasortaanertillu pillugit isummersortinneqarlutik. Misissuineq taanna ilaasortaanerup pitsanngorsaarneqarneranik sulinianerup nanginneqarnerani tunngaviussaaq aamma ilaasortaaneq imannak nukittorsarneqassaaq, ilaasortaaneq ilaasortamut aamma Kalaallit Nunaanni Brugsenimut nalilinnik pilersitsilluni. Coop nuna tamakkerlugu ataatsimeersuarnera Danmarkimi Coop-imik suleqateqarnermut atatillugu Kalaallit Nunaanni Brugsenip siulittaasua aamma siulittaasup tullia ukiup affakkaartumik Danmarkimi ataatsimeersuarnerit peqataaffigisarpaat. Taamaaliornikkut peqatigiiffiit suleqatigiinnerat nukittorsarneqarpoq saniatigut Coop-imi siulersuisunut ilaasortat tamarmik peqatigiiffiit tamaasa akimorlugit attaveqatigiillutik. KNB-mit takorluukkat anguniakkallu KNB takorluugai anguniagaalu nittartakkami atuarneqarsinnaasut suli atuupput CSR-ip iluani politikkimik siunnerfimmillu tapertaqartut: www. brugseni.gl Ukiumi tulliuttumut anguniakkat naatsorsuutigisallu 2015-imi nioqqutissat pisiat 2 %-imik agguagassarsissutaasarnerat attatiinnarneqassaaq. Illoqarfinni siulersuisut illoqarfinni ataasiakkaani suliniutaat ukiup ingerlanerani aallartinneqassapput. Taakkua saniatigut immikkut sammisaqartitsinerit aqqutigalugit ilaasortanut iliuusissat nukittorsaavigineqarlutik. Suliniutit taakkua ingerlanneqassapput ilaasortat ataasiakkat aalajaannerat patajaallisarumallugit ilaasortaanermillu naleqartinnerulersitsiumalluni. Pisiniaruit kortit EQQAAMAJUK HUSK kortet når du handler Årsrapport 2014
Qullersaqarfiup nalunaarutaa 2015-imi kaaviiaartitat killilimmik qaffariaateqarnissaat naatsorsuutigineqarpoq siornamut naleqqiullugu tuniniaaffiup annerusumik allanngorsimannginnera pissutigalugu. Siunnerfik 2020 siulersuisuunernit 2012-imi aalajangiunneqartoq nutarterneqassaaq inuiaqatigiinni pissutsinut ullumikkut atuuttunut nalimmassarneqarluni. Taamaattoq sulisoqarnermut siunnerfik attatiinnarneqassaaq pitsaassutsimik qaffaanissamik pikkorissartitsinertaanilu iluarsartuussineq annermik isiginiarneqarluni. 2015-imi kaaviiaartitat 3 %-iata nalingannik sinneqartoornissaq naatsorsuutigineqarpoq. Naatsorsuinermi amerlassusiliinermilu nalornissutit Ukiumoortumik nalunaarummi naatsorsuinermi amerlassusiliinermilu nalornissutaasinnaasunik peqanngilaq. Pissutsit immikkut ittut Peqatigiiffiup pigisai, uninngasuutai aamma aningaasaqarnikkut inissisimanera ulloq 31. december 2014, taamatullu ukioq naatsorsuuseriffiusoq 2014 peqatigiiffiup sammisai aningaasanillu kaaviiaartitsinera pissutsinit immikkut ittunit sunnersimaneqanngillat. Ukiup naatsorsuuseriffiusup naanerani pisut Ukiup naatsorsuuseriffiusup naanerani peqatigiiffiup aningaasaqarnikkut inissisimaneranik sunniisinnaasunik pisoqanngilaq. Siulersuisuunerit sulisunut, pisortanut illoqarfinnilu siulersuisunut ukiup ingerlanerani annertuumik suliniuteqarsimaneq pillugu qujaniarput siunissamilu suleqatigiinnerup pitsaasup ingerlaqqinnissaanik kissaateqarlutik. Akisussaaneq (CSR) 2014 Kalaallit Nunaanni Brugseni kalaallinit 100 procentimik pigineqarpoq. Immikkut iliuuseqartarneq pisussaaffiliivoq. Inuiaqatigiinni amerlanerpaanik angusaqarniarluta immikkut iliuuseqassaagut. Allaanerusumik iliuuseqarneq eqqarsarluarneruvoq aamma niuernermik pitsaasumik ingerlatsineruvoq aamma: Ataatsimut anguniagaqaqatigiinnermik pilersitsisarpoq sulisunullu kajumissaataalluni Immikkut ittunik iliuuseqalersitsisarpoq Tusaamalluarneqarnermik pilersitsisarpoq Pisinianut nuannersumik misigisaqalersitsisarpoq Niuertarfimmut aamma inuiaqatigiinnut sunniuteqarnerpaat aallaavigalugit suliniarfissanik isiginiassaagut. Kalaallit Nunaanni Brugsenimit anguniarneqarpoq ingerlatsivik tamakkerlugu akisussaassuseqartumik suliniuteqarnissaq. 11 11
Qullersaqarfiup nalunaarutaa Taamaattumik sammisat tallimat uagutsinnut pingaaruteqartorujussuit toqqarpavut: Suliassaqarfiit immikkut isiginiarneqartut sisamat unammillertitsinnit immikkuullarissutivut: Peqqissuseq, avatangiisit, nunatta pissarititai aamma ilinniartut. Suliassaqarfik pingaarneq uagutsinni sulisunik pitsaanerpaanik qulakkeerinnittoq: Sulisunut atugassarititaasut aamma piginnaanngorsaqqiineq. Ilutsinni suliassaqarfik tusaamaneqaatitsinnut pingaaruteqartoq: Akisussaassuseqartumik pilersuinermik aqutsineq. Suliffeqarfiup iluani siunnerfittut inissitat atuutsinneqarnissaat siunertaralugu CSR-komité pilersinneqarnikuuvoq qullersaq Susanne Christensen siulittaasoralugu. Ilaasortat allat tassaapput Brian Weuge (tuniniaanermi pisortaq), Ungaaq Abelsen (HR-imik suliaqartoq) kiisalu Irene Jeppson (attaveqaqatigiinnermik sulialik). Taakkua saniatigut pisortaqatigiit ataatsimiinnerminni akuttunngitsutmik CSR-imik qaqitsisarput. Peqqissuseq Uagutsinnut pingaaruteqarpoq peqqissutsimik isiginninniarneq. Kalaallit Nunaanni Brugsenip peqqissuseq pillugu politikkia aallaavigalugu sulisut peqqissusaat atugarissaarnerallu nukittorsaaffigineqarput. Taanna aallaavigalugu niuernermik ingerlatsineq ilaatigut pitsanngorsaavigineqarluni, assersuutigalugu napparsimalluni suliartunngitsoortarnerit ikilisinnerisigut taamatullu sulisut akornanni kajumissuseqarnerulernermik aalajaannerulernermillu pilersitseqataassalluni. Peqqissuseq pillugu politikki inuiaqatigiinnut iluaqusiissaaq siunissamut peqqinnarnerusumik inooriaaseqarnermut taamatullu siunissami peqqissuseq pillugu unammilligassanut akiuunniassalluni. HR-imit peqqissuseq pillugu pikkorissarneq peqataaffigineqarpoq. Nuummi, Maniitsumi aamma Sisimiuni sulisut fitness-ertarfinnut ilanngunneranni akikilliliiffigineqartarput. Brugsenip arpatsitsisarnera peqataasunik hornorujulikkaanik peqataaffigineqarluni ingerlanneqartarpoq aamma sineriammi sumiiffinni arlalinni suliffeqarfiit arsamik unamminerannik ingerlatsisoqartarluni. Brugseni Maaji Nuan suliniuteqaqataalluni peqataaffigaa aamma Brugseni Nuuk, Nuuk Marathon aggustimi 2014 ingerlanneqarmat aningaasaliisutut pingaarnertut inissisimavoq. Oktober 2013 aallarnerfigalugu sulisut (qaammammusiallit) sulinngitsoortarnerannik kisitsinerit ingerlappavut. 2014-imi sulinngitsoornerit (napparsimanerit, akuerisaasut aamma akuerisaanngitsut) ullut 690,5 naatsorsuutini inissinnerat 2,1 procentiuvoq. Sammisat: Suliffeqarfimmi pisiniarfinni tamaginni peqqissutsimik isiginiarneq aallaaviagalugu peqqissutsimut ambassadørit marluk ilinniakkamik ingerlatsipput. Årsrapport 2014
Qullersaqarfiup nalunaarutaa Sulinermut atatillugu ajutoorneq ataaseq nalunaarutigineqarpoq. Pineqartoq Brugseni Sisimiuni sulisuuvoq mamartulianik immikkoortumi assamminik maskiinamut kigguttoortoq. Suliassatut aallartinneqartut Suliassatut aallartinneqartut pitsaanerusumik malittarineqassapput peqataatitsiffiussallutillu. Peqqissuseq atugarissaarnerlu sulisut aviisianni annermik isiginiarneqassapput ilaatigut peqqissuunerulernissamik suliniutinik allaaserisaqarnikkut imaluunniit peqqinnarnerusumik inuuneqalernissamut kajumissaarinikkut, nerisassiornermi peqqinnarnerusunik ileqqutaarnissanut innersuutit ilanngunneqarsinnaallutik. Stress/Uisakajaarneq: Uisakajaarnermik napparsimalersimasut psykologimit ikiorserneqarnerannut tapiissutit Avatangiisit Avatangiisit illersorneqarnissaat pisussaaffeqarfigaarput. Avatangiisinut ajoqutaanngitsumik ingerlatsivimmik ingerlatsiumavugut. Avatangiisit illersorneqarnerannut pisussaaffimmik akisussaaqataanerulerumavugut malunnaatilinnik iliuuseqarfigisinnaasavut isiginiarnerullugit. Avatangiisit aningaasaqarnerlu imminnut ataqatigiipput. Nioqqutisat nerisassallu igiinnarneqartartut ikilisinniarpavut taamallu nerisassanik asuliinnartitsisar- Isiginiarneqartussat ilagaat: Nerisaqarneq: naatsitat pillugit aaqqissuussinerit, nermik annikilliliinitsigut assartuinermi CO-2 atuineq annikillisillugu. kantinami inuussutissat peqqinnartut, nerisaqariaaseq pillugu ilitsersuinerit. Pujortartarneq: pujortarunnaarnermik pikkorissartitsinerit, pujortarneq pillugu politikki, paasi- Brugseneeraq Maniitsoq septemberimi seqerngup Suliat sitsiniaanerit qin-ngorneranik innaallagissiuummik atuisunngorpoq. Imigassaq: Imigassamik pinngitsuuisinnaanngitsunik ikiuunneq, imigassaq pillugu politikki, Seqerngup qinngorneranik innaallagissiuut iluatsilluaqaaq. 2013-imi 485.771 kilowatt-timit atorne- paasisitsiniaanerit Timigissarneq: Timigissarnissamut neqeroorutit qarput, 2014-imilu 399.190 kilowatt-timit atorneqarlutik. Sipaarutigineqartut 86.501 kilowatt-timit aamma timersortitsinerit, fitness centerimi/ timersortarfimmi ilaasortaanermut akiliutinik akikilliliinerit, ingerlatsivinnut allanut unammiuaarsanngorlugu sipaarutit 138.000 kr.-iullutik. naatsorsuutini assigalugit 17,8 procent. Aningaanerit. C 2 13
Qullersaqarfiup nalunaarutaa Pisiniarfitsinni tamaginni nukissiornermi atuineq isiginiarneqarsimavoq. Pisiniarfiit akorniminni unammiuaarnermik ingerlatsisoqarpoq innaallagissamik atuinermi sipaarluarneqqisaalluni. Unamminermi Narsaq ajugaasuuvoq, Qaqortoq ajugaasup tulliatut inissilluni. Illoqarfinni taakkunani marlunni qerititsiveqarfimmi atorunnaarsitsisimapput, Narsami qerinasuartitsivik nutaaq pisaarineqarpoq. Nalinginnaasumik sulisut nukissiornermi sipaarniarnermik isiginiarsimapput. Årsrapport 2014
Qullersaqarfiup nalunaarutaa 2014-imi innaallagissamut atukkat 11,1 mio.kr.- iupput, 2013-imi 11,7 mio.kr.-it. Ukiumi sipaarut 0,6 mio.kr. Suliniarfiit: Pisiniarfitsinni tamaginni LED-pærinik ikkussuinissamik suli pingaartitsivugut. LED-pærinut nuunnikkut avatangiisinut CO-2-mik annikillisaaffigeqataassavarput. Saniatigut LED-pærit qaammaqqutinit allanit attartunerupput. Innaallagissamik atuinikillisaanermik unammineq nangissavarput. Nanortalik aamma Paamiut seqerngup qinngorneranik innaallagissiuutinik pilersorneqassapput. Suliniut Saligaatsoq ingerlatsiviit allat peqatigalugit peqataaffigeqqissavarput. Sisimiuni Brugseni ingerlatsiviit arlallit peqatigalugit nerisassat saanngutinngortinnerannik misileraaqataavoq. Nerisassat igitassat eqqaavissuarmi qisunnik igitanik aserualasunik akoorlugit aserorterivikkoorteriarlugit containerersuarmut immersuunneqartarput. Asiuneq kissarnermit pilersoq eqqakkanik sapaatip-akunnerisa tallimat iluanni naggorissaatissanngortitsisartoq misileraaqataaffigineqarluni. Kalaallit nerisassaataat Brugsenip kalaallit nerisassaataanik inerisaaqataanera CSR-imi politikkip pingaaruteqarluinnartup ilagaa, upperigatsigu uagut niuernermik paasinnittaaserput, siammarterinermik aamma nittarsaassinermik piginnaasavut iluaqutigalugit kalaallit inuussutissaataannik siuarsaanissamut immikkut iliuuseqarsinnaalluta. Kalaallit nerisassaataannik siuarsaanermi uagutsinnut pingaaruteqarput; kalaallit tunisassiortut aningaasatigut nutaanik periarfissinnissaat, nammineq pilersorsinnaanerup qaffassarnissaanik suliaqarneq aamma nammineq inuussutissaatitsinnik tulluussimaaruteqarnermik pilersitsineq. Pingaartipparput inuiaqatigiit avatangiiserisavut peqataaqataalluta suleqataaffiginissaat. Ukiuni arlalinngortuni Kujataani savaatillit arlallit suleqatigaavut aamma tunisassiortut allat, tamakkulu ukiumi nutaami ingerlateqqissallutigit. Aasakkut 2014 Kujataani angalaarpugut maannamut suleqatigisavut suleqatigilerumaakkavullu tikeraarlugit. Angalanerup nassataasa ilagaat pisiniarfitsinni tunisassianik nutaanik saqqummiussaqarsinnaaleratta, ilaatigut arferup neqaanik panertuliat, Panertut Narsaq. Ferdinand Egedemik pitsaasumik suleqateqarnerput nangillugu naatsiaataanik tuniniaanerput ingerlaqqippoq. Tasiusaq Greenlandica Flowers, suleqatigaarput, tiiliassatut tunisassiaataalu allat pillugit. Perngaamik kalaallit honningiutaannik pisiniarfitsinni tuniniaanermik ingerlatsivugut. Nersutaatilinnit Niels Lund aamma Sofus & Suka Frederiksen, nersussuit 25-t toqorarneqartut neqaat pisinniarfinni tamani siullermeerlutik tuniniarneqarput. 15
Qullersaqarfiup nalunaarutaa Kalaallit nerisassaataat kaaviiaartitat tamakkiisumik inerneranni 2 procentimut inissipput taassumallu qaffannissaa anguniarneqarpoq. Suliniarfiit: Brugsenini nammineq tunisassianik nutaanik 2-3, illoqarfimmi tunisassiarineqartunik peqartalissaaq. Ilinniartoqarneq Nuna tamakkerlugu inuusuttuaqqat ukioqatigiiaani affaasa missaat taamaallaat ilinniakkamik nammassinnittarput aamma pingaaruteqarpoq uagut ingerlatsivittut malunnaatilimmik iliuuseqarnissarput taamatullu Kalaallit Nunaanni ilinniarsimanerup qaffasissusaannik kivitseqataalluta. 2014-imi ilinniartuutitta qulingiluat Kalaallit Nunaanni Brugsenimi ilinniakkaminnik naammassinninnerannik pilluaqqusinnaasimavagut. Taakkua tassaapput neqaarniaq ataaseq, tuniniaasut arfinillit, naqitigassialerisoq ataaseq kiisalu NI 2 akademikeri ataaseq. Kalaallit Nunaanni Brugsenimut ilinniartoqarneq pingaaruteqarluinnarpoq. Ilinniartuutivut apeqquteqarfigalugit paasiniaavigisimagut ilinniartut pitsaanerpaamik ilinniagaqarnissaat anguniarlugu iliuuserisinnaasavut pillugit. Pitsassuarnik utertitsiffigineqarpugut taakkualu suliniarfiginerannik ingerlatsissalluta. Suliniarfiit: Eqqortunik sulisussarsiornikkut aamma ilinniartunut akisussaasunik ilinniartitsinikkut qulakkeerniarparput Kalaallit Nunaanni Brugsenimi ilinniartutut aallartittartut aamma ilinniakkaminnik naammassinnittarnissaat. Tamanna ingerlanneqassaaq ilinniarfiit ilinniartullu peqatigalugit. Saniatigut qulakkeerumavarput ilinniartut tamarmik suliamut piginnaasaqarluarnissaat taamaaliornikkut siunissami sulisut akornannit pisortaasinnaasunik atorfinitsitsisalerumalluta. Ilinniartunik nutaanik pissarsiornissamut pilersaarusiorneq. Suliamut piginnaasaqarneq qaffasissoq assigiissaagaq anguniarlugu pilersaarusiorneq. Pisiniarfinnik ingerlaavartumik isumasioqateqartarneq malitseqartitsisarnerlu. Sulisoqarneq 2014-ip naanerani sulisut 423-uvugut paarlatsit aamma sulisut inuusuttuaqqat ilanngullugit. 2013- ip naanerani sulisut 390-iupput, sulisut amerleriaataat 33. Kalaallit Nunaanni Brugsenimut pingaaruteqarpoq sulisunik piginnaanngorsaqqiinissaq aamma sulisunut pikkorissaanernik neqerooruteqarnissaq piginnaasaannik ineriartortitseqqikkumalluni kajumissaariumallunilu. 2014-imi pikkorissartitsinerit makku ingerlanneqarput, suleqatigiinni pisortat, suleqatigiinneq, pisiniarfimmi pisortaaneq, niuerneq, bake off, peqqinnissaq pillugu pikkorissarneq, CSR aamma attaveqaqatigiinnermik pikkorissarnerit taamatullu uddelerit ataatsimiinneri, neqaarniat ataatsimiineri aamma ilinniartut katersuunneri. 2015-imi sulisut piginnaasaannik ineriartortitsineq nangillugu sakkortusaavigissavarput. Anguniagaraarput sulisut piginnaasaannik qaffassaanissaq aamma sulisut akornanni maligassiuisunik pilersitsinissaq. Ilinniartut ataqatigiinnerat nukittorsarusupparput taamatullu ilinniartuutivut pigiinnarusullutigit. Årsrapport 2014
Qullersaqarfiup nalunaarutaa Kalaallit Nunaanni Brugsenimit siunnerfilimmik anguniarneqarpoq suleqatigiit namminneerlutik aquttut pilersinneqarnissaat taamaattumik 2014- imi sulisunut pikkorissartitsinerit arlallit ingerlanneqarput tamarmik suleqatigiinnut tunngassuteqartut. Sulisut eqimattani suleriaaseqarnermit suleqatigiiaani suleqataanermut alloriarsimapput. Suliniarfiit: Iluatsitsilluarnerup ingerlaannarnissaanut piginnaasat aamma ineriartortitseqqinneq pingaaruteqarput. Sulisunut atugassarititaasut isiginiartuarnissaat pingaaruteqarluinnarmat. Akisussaassuseqartumik pilersuisunik aqutsineq Ingerlatsivimmik akisussaassuseqartumik tunngaveqarluta ingerlatsinissatsinnik kissaateqarpugut. Rules of conduct, pilersuisunit tamanit naammassineqassapput tamanna ilaatigut anguneqassaaq niueqatigiinnissamik isumaqatigiissutinik atsioqatigiinnikkut, isumaqarluni taakkua piumasaqaatinik naammassinnittussaatitaanerannik imaqartoq. Sulinerup sivisussusianut akissarsianullu inatsisit nunami najukkami atuuttut malinneqassapput. Kiffaanngissuseqarluni qaangiuttoortoqarsinnaavoq sulisorlu tassunga akilerneqassaaq Kalaallit Nunaanni Brugseni pisinnaatitaavoq pilersuinermik paasisassarsiornissamut isumaqatigiissutit naammassineqarnerannik qulakkeerinninniarluni Kalaallit Nunaanni Brugseni pisussaatitaavoq sanaartortumik/pilersuisumik suleqateqarnermik ingerlaannaq atuutilersumik unitsitsisinnaalluni, malittarisassanik peqqarniitsumik unioqqutitsisoqartillugu imaluunniit nalorninartorsiortilluni, piffissap isumaqatigiissuteqarfiup iluani pissutsit iluarsineqarsimatinnagit Kalaallit Nunaanni Brugseni pisinnaatitaavoq pilersuisumik pineqartumik suleqatigiinnermik unitsitsinermini ingerlatsiviup aqqa tusagassiivinni oqaaseqaatini taasinnaassallugu Code of Conduct, Kalaallit Nunaanni Brugsenimut pilersuisunit tamanit malinneqassaaq taannalu uagut pisiniartartutut isumaqatigiissuteqarnitta ilaanniippoq. Ilisimavarput Code of Conduct immini akimmiffinnik ajornartorsiutaasinnaasunillu aniguissutaasinnaanngitsoq, isumaqarpugulli peqataalluni iluarseeqataaniarneq ilaginnaanerminngarnit pitsaanerusoq. Rules of Conduct imarai: Sumiiffimmi inatsisinik atuuttunik malinninneq Meeqqat sulisorineqarnerannik akuersaannginneq Pinngitsaaliilluni sulisitsinermik akuersaannginneq Sulisunut timikkut, eqqarsartaatsikkut allatulluunniit nakkarsaataasunik pillaanernik atuisoqassanngitsoq Suliffimmi atugassarititaasut pitsaasuunissat sulisullu pitsaasunik atugassaqartitaanissaat pingaartinneqarput Sulisut kattuffiliorsinnaanermut pisinnaatitaapput aamma ataatsimoorlutik akissarsiassaminnik isumaqatigiissusiorsinnaapput Ammip qalipaataa upperisarluunniit pissutigalugit immikkoortitsineq akuerineqanngilaq 17
Naatsorsuuserinermi periuseq atorneqartoq Ukiumut nalunaarut ukiumut naatsorsuusiortarnermi inatsisit naapertorlugit, naatsorsuuserinermi klasse C (angisooq) naapertorlugu saqqummiunneqarpoq. Ukiumut naatsorsuutit siorna naatsorsuuserinermik periuseq atorlugu saqqummiunneqarput. Naatsorsuineq amerlassusiliinerlu pillugit nalinginnaasut Pigisat oqimaaqatigiissitsinermi ilanngunneqarput siornatigut pisimasut aallaavigalugit ilimagineqarpat siunissami aningaasaqarnermi pisiniarfimmut iluaqutaanissaat aamma pigisat nalingat uppernassusilimmik amerlassusilerneqarsinnaagaangata. Pisussaaffiit oqimaaqatigiissitsinermi naatsorsorneqarput siornatigut pisimasut aallaavigalugit aamma eqqartuussineq imaluunniit pisussaaffeqarneq aallaavigalugit ilimanagineqarpat, pisiniarfimmut iluaqutaasut siunissami atorunnaassasut aamma pisussaaffiup nalinganik amerlassusiliineq uppernassuseqarpat. Naatsorsueqqaarnermi pigisat pisussaaffiillu akerpiaat aallaavigalugit naatsorsorneqartarput. Naatsorsueqqaarnermi naatsorsuutini inissitassat ataasiakkaat ataani allaaserineqartut naapertorlugit inissitsiterisoqartarluni. Naatsorsuutinut inissitsiterinermi missingersuusiornermilu siumungaaq nalorninaatitalittut ajunaarutaasinnaasutullu inissiinerit ukiumut nalunaarummik saqqummiussinnginnermi eqqarsaatigeqqaarneqartarput, ulloq oqimaaqatigiisitsiffiusoq qaangiutereersoq pissutsit ilumuussusaat ilumuunnginneralluunniit uppernassuseqartikkumallugit. Isertitat isaatinneqarneri ilutigalugit angusanik nalunaarsuiffimmut naatsorsuunneqartarput, paarlattuanik aningaasartuutitaasa nalingat ukiumut naatsorsuutini naatsorsorneqartarlutik. Naatsorsuutini angusat Ilanngaaseereerluni kaaviiaartitat Nioqqutissat tunisat nalingat ilanngaaseereerluni angusanut ilanngunneqassaaq tunniussinerup pisisullu akornanni nalorninaataasinnaasut qaangiukkaangata. Ilanngaaseereerluni kaaviiaartitat tunisinermi akikilliliinerit ilanngunnagit naatsorsorneqarput. Ingerlatsinermi isertitat ingerlatsinermilu aningaasartuutit allat Ingerlatsinermi isertitat aningaasartuutillu allat tassaapput isertitat aningaasartuutillu pingaaruteqannginnerit piginneqatigiiffiup ingerlataannit pingaarnernut ilaanngitsut, attartortitsinernit isertitat il.il. Avammut aningaasartuutit allat Avammut aningaasartuutit allat siammarterinermi, tuniniaanermi, ussassaarinermi, allaffissornermi ininullu akiliutaapput, akiitsulinnit annaasat allallu. Sulisoqarnermi aningaasartuutit Sulisoqarnermi aningaasartuutit imaraat akissarsiat akissaasersuutillu taamatullu inooqatigiinnermi aningaasartuutit, soraarnerussutisiat il.il. peqatigiiffimmi sulisunut tunngasut. Årsrapport 2014
Naatsorsuuserinermi periuseq atorneqartoq Aningaasaqarnermi inissitsiterineq Aningaasaqarnermi inissitsitikkat tassaapput ernianit isertitat aningaasartuutillu, pappiaqqanik nalilinnik niueqatiginninnermi isertitat aningaasartuutillu, akiligassaqarnermik pisussaaffiit aamma nunat allat aningaasaannut nuussinerit, akiitsunik akilersuinermi aaqqissuusseqqinnerni tapiliutit ilanngaatillu il.il. Inissitsiterinerit immikkut ittut Inissitsitikkat immikkut ittut tassaapput isertitat aningaasartuutillu pisuni ingerlaqqittussatut naatsorsuutigineqanngitsuni. Peqatigiiffiup nalinginnaasumik ingerlatsineranut attuumassuteqanngitsut. Akileraarutit Ukiumut akileraarut tassaasoq ukiumi ingerlasumi akileraarutaasussarpiaq aamma akileraarummik kinguartitsinermi allannguut, ukiumi angusanut naatsorsuunneqarsinnaasoq innersuussutigalugu naatsorsorneqassaaq, aamma nammineq aningaasaatinut immikkoortuni nammineq pigisani toqqaannartumik naatsorsuinermi ilanngunneqarsinnaasoq. Akileraarutip immikkoortuata aappaa immikkut ittumik ukiumoortumik angusanut tunngavoq tassunga matussusiissaaq, sinneruttorli nalinginnaasumik ukiumi angusanut ilanngunneqassalluni. Akileraarutit kinguartitat naatsorsorneqarput; pigisat aamma pisussaaffiit naatsorsuuserinermi aamma akileraaruserinermi nalingisa maannakkuugallartoq assigiinngissutaannik naatsorsuinikkut, pisisat nalingisa akileraarutaanissaannik naliusoq naatsorsorneqartarluni pigisamut ataatsimut atuinissaq aallaavigalugu. Akileraarutit kinguartitat, taakkununnga ilanngullugit amigartoorutit akileraarutitigut nalingat oqimaaqatigiissitsinermi naliusup piviusunngortinneqarnissaannut naatsorsuutigisaq, naatsorsuunneqassalluni akileraarutitigut kinguartitani pisussaaffigisani imaluunniit akileraarutitigut pisussaaffinni ilanngaatigineqarluni. Oqimaaqatigiissitsineq Sanaartukkat tigussaasut Illuutit sanaartukkallu allat, ingerlatsinermi atortut aamma pequtit nalilersorneqassapput pigiunnaakkat nalikilliliinerillu ilanngaatigalugit. Sanaartukkat pigisat nalingat tassaavoq pisiarineranni nalingannik naatsorsuineq, pisinermi aningaasartuutit aamma piareersarneqarneranni pigisap piareerluni atorneqalernera tikillugu aningaasartuutit ilanngullugit. Pigisat pigiunnaarneranni naatsorsuuserinermi tunngavigineqassaaq, pisiarinerani akia atorneqareerluni naatsorsuutigisatut nalingata ilanngaatigineqarneratut. Pigisat atorneqarsinnaanerattut naatsorsuutigineqarneri aallaavigalugit atorunnaarsitsinerni makku tunuliaqutaralugit naatsorsuisoqartarpoq: Illuutit ukiut 20-50 Sanaartukkat allat, ingerlatsinermi atortut pequtillu ukiut 3-10 19
Naatsorsuuserinermi periuseq atorneqartoq Sanaartukkat tigussaasut pissarsiareqqinneranni nalingannut nalikilliliiffigineqartarput, taassuma naatsorsuutini inissinnera appasinnerussagaluarpat. Sanaartukkat pigisat nalillit tuneqqinnerini pissarsiat aamma annaasat naatsorsorneqarput; tunisinermi nalingata tunisinermi aningaasartuutinut aamma tunisinermi naatsorsuutini nalingata assigiinngissutai ilanngaatigalugit. Iluanaarutinik imaluunniit annaasanik naatsorsuusiornermi isertitani nalikillisaaneq iluarsiissutitut inissinneqassaaq imaluunniit ingerlatsinermi isertitani allani inissinneqarluni tuneqqinneqarnerani akia pisiarineranit nalinganit annertunerussagaluarpat. Nioqqutissat uninngasuutit Nioqqutissat uninngasuutit naatsorsorneqarput pisiarineqarneranni akiat FIFO-mik ileqqorineqartoq naapertorlugu, imaluunniit ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit nalitut naatsorsorneqarlutik taanna appasinnerulluni. Nioqqutissat akiat, nioqqutissanik pissarsinerni tikisitsinermilu aningaasartuutit ilanngullugit naatsorsorneqarput. Nioqqutissat uninngasuutit nalingat ilanngaatissat ilanngaatigereerlugit naatsorsorneqassaaq tunine- qarnerani isertinneqarsinnaasut, inaarsarneranni tunisinerullu piviusunngortinnissaata tungaanut aningaasartuutigisat ilanngaatigalugit. Pissat Pissat piffissakkuutaartumik ilanngaatissat akilersugassallu ilanngaatigalugit naatsorsorneqarput, tamanna nalinginnaasumik aningaasanngorlugit nalingasut ittoq, naatsorsuutigisatut annaasaqaatinik matusiumalluni nalikillineqareersimasoq. Piffissamut aalajangersimasumut akileriikkat Piffissamut aalajangersimasumut akileriikkat pigisat ataanni aningaasartuutini akileriikkaniissapput, ukiumut naatsorsuuseriffiusumut tunngasumi. Piffissamut aalajangersimasumut akileriikkat pisiarinerani akit atorlugit naatsorsorneqarput. Pappiaqqat nalillit piginneqataassutillu allat Pappiaqqat nalillit kaaviiaartitani pigisat ataanni naatsorsorneqarput tassaallutik børsenimi allattugaataasunik piginneqataassutit, ulloq oqimaaqatigiissitsiffiusoq pappiaqqat børsenimi nalingisut naatsorsorneqartartut. Agguagassarsianngortitat Ukiumut agguagassarsianngortitat akiitsutut akilerasuagassatut naatsorsorneqarput, ukiumut naatsorsuutinik naammassinninneq sioqqullugu agguagassarsisitsisoqartarnera aallaavigalugu. Årsrapport 2014
Naatsorsuuserinermi periuseq atorneqartoq Sillimmaseereerluni taarsigassarsiat Sillimmaseereerluni taarsigassarsiat naatsorsorneqarput ullormi aningaasanik attartornermit aningaasanik nuussinerit ingerlanneqareersut aningaasartuutaasa ilanngaatiginerannit pissarsiatut. Tamatuma kingorna sillimaseereerluni taarsigassarsiat piffissakkuutaartumik akiliutissat ilanngaatigalugit naatsorsorneqassapput. Tamanna isumaqarluni aningaasanik attartornermi akiliutigisaq aamma ullumikkut naliusoq suli akilerneqanngitsoq ukiumut angusani aningaasaqarnermi aningaasartuutini naatsorsorneqassasoq, attartornermi ernialersueriaaseq periuseralugu. Aningaasaqarnermi pisussaaffiit allat Aningaasaqarnermi pisussaaffiit allat naatsorsorneqarput akilersugakkuutaarlugit nalingisut, nalinginnaasumik ullumikkut nalingata assinganik. Piffissakkuutaartumik inissitsiterinerit Piffissakkuutaartumik inissitsiserinerit pisussaaffiit ataanni isertitani akileriikkani inissinneqarput, ukiumut naatsorsuuseriffiusumut tullermut tunngasuni. Piffissakkuutaartumik inissitsitikkat pisiarinerani akit atorlugit naatsorsorneqarput. Aningaasat kaaviiaartitat nalunaarsorneqarnerat Aningaasat kaaviiaartitat periuseq toqqaannartuunngitsoq atorlugu saqqummersinneqartarput kaaviiaartut ingerlatsinermi, aningaasaliissutini aamma aningaasaliinerni aningaasat kaaviiaarnerat kiisalu ukiup aallartinnerani aamma ukiup naanerani peqatigiiffiup aningaasaataani ersittarlutik. Ingerlatsinermik sulinermi aningaasat kaaviititat ingerlatsinermi angusani naatsorsorneqartarput, ingerlatsinermi aningaasartaqanngitsutut inissinneqarlutik, ingerlatsinermi pigisanik allanngortitsinermik nassataqarlutik kiisalu ingerlatsivimmit akileraarutini akilikkani ilanngaatigineqarlutik. Sanaartornermi aningaasaliinerni aningaasat kaaviiaartitat sanaartukkanik pigisanik pisinermi tunisinernilu akiliutigineqartunut tunngassuteqarput. Aningaasaliinerit aningaasanik kaaviiaartitaat peqatigiiffiup tunngaviatut pigisaasa angissutsimikkut katitigaanermikkullu allannguuteqarnerannut tunngassuteqarput aamma aningaasartuutit tassunga tunngassuteqartut kiisalu aningaasanik attartorneq, akiitsunik ernialinnut akilersuutit taamatullu agguagarsisitsarneq. Aningaasaatit tassaapput aningaasanik tigoriaannarnik pigisat aamma pappiaqqat nalillit nalingi malunnaatilimmik annaasaqaataasinnaanngitsut aningaaserivinnilu akiitsunik sivikitsumik akilersugassanut akilersuutit. 21
Naatsorsuuserinermi periuseq atorneqartoq Kisitsisit pingaarnerit aallaavigisassallu Kisitsisit pingaarnerit aallaavigisassallu nassuiarneqarput naatsorsorneqarlutillu malillugu Den Danske Finans-analytikerforeningip saqqummersitaa»inassutaat & pingaarnerit 2010«. Kisitsisit pingaarnerit Sinneqartoorutit inissinneri Nam.aningaasaatit erniaat (%) = Akiliisinn annertussusia (%) = Naatsorsueriaatsimi periuseq Ingerlatsinermi angusaq 100 Kaaviiaartitat ilanngaatissat peereerlugit Ukiumut angusaq 100 Nam.an. agguaqatigiissillugu Nammineq aningaasaatit 100 Pigisat tamakkiisut Kisitsisit pingaarnerit takutippaat Kaaviaartitanit ingerlatseqatigiiffimmi iluanaarut Piginnittut ingerlatseqatigiiffimmi aningaasaliissutaasa erniaat Ingerlatseqatigiiffiup aningaasatigut nukittussusia Årsrapport 2014
2014-imi naatsorsuutit inernerat 2014 2013 Inners. kr. t.kr. Aningaasartuutit peereerlugit kaaviiaartitat 691.859.881 664.104 Nioqqutissat atukkat (492.407.839) (485.889) Ingerlatsinermi isertitat allat 6.715.301 5.627 Avammut aningaasartuutit allat (65.469.945) (48.037) Angusat tamakkerlugit 140.697.398 135.805 Sulisoqarnermut aningaasartuutit 1 (87.396.503) (83.955) Nalikilliliinerit 2 (13.741.347) (14.446) Ingerlatsinermi angusat 39.559.548 37.404 Aningaasaqarnermi isertitat allat 3 63.817 447 Aningaasaqarnermi aningaasartuutit allat 4 (5.068.352) (5.399) Akileraarutit sioqqullugit angusat 34.555.013 32.452 Ukiumi angusanit akileraarutit 5 (8.448.319) (8.213) Ukiumi naatsorsuutit inernerat 26.106.694 24.239 Naatsorsuutini angusat atorfissaattut siunnersuut Agguagarsisitsineq 2% 8.436.845 8.097 Ukiup tullianut nuussineq 17.669.849 16.142 Ukiumi atoriaannaat 26.106.694 24.239 23
Ulloq 31.12.2014 oqimaaqatigiissitsineq 2014 2013 Inners. kr. t.kr. Illuutit sanaartorfissallu 273.210.127 278.245 Sanaartukkat allat, ingerlatsinermi atortut 17.811.466 19.645 pequtillu Sanaartukkanik tigussaasunik pigisat 6 291.021.593 297.890 Pappiaqqat nalillit piginneqatigiissutillu 7 1.557.440 1.623 Sanaartornermi aningaasaliissutit 1.557.440 1.623 Sanaartukkanik pigisat 292.579.033 299.513 Nioqqutissat naammassereersut pisiassallu 68.205.711 60.805 Nioqqutissat uninngasuutit 68.205.711 60.805 Tunisinerit kiffartuussinernillu allanit pissat 6.038.989 6.287 Pissat allat 6.009.215 7.811 Pissat 12.048.204 14.098 Pappiaqqat nalillit piginneqatigiissutillu allat 1.827.200 1.973 Pappiaqqat nalillit piginneqatigiissutillu 18.27.200 1.973 Aningaasat tigoriaannaat 8.050.025 6.015 Kaaviiaartitatut pigisat 90.131.140 82.891 Pigisat 382.710.173 382.404 Årsrapport 2014
Ulloq 31.12.2014 oqimaaqatigiissitsineq 2014 2013 Inners. kr. t.kr. Nammineq aningaasaatit ukiup aallartinnerani 154.544.262 138.403 Sinneqartoorutit amigartoorutit nuunneqarnerat 17.669.849 16.141 Nammineq pigisat 8 172.214.111 154.544 Akileraarutitigut pisussaaffiit kinguartitat 9 47.220.279 45.571 Pisussaaffiit kinguartitat 47.220.279 45.571 Sillimmaseereerluni taarsigassarsiat 28.135.058 30.922 Aningaaserivimmut akiitsut 56.592.764 65.500 Akiitsut allat 7.149.780 7.150 Akiitsut sivisuumik akilersugassat 10 91.877.602 103.572 Sillimmaseereerluni taarsigassarsianut sivikitsumik akilersugassat Aningaaserivimmi akiitsut sivikitsumik akilersugassat 10 2.642.292 8.375 10 11.000.000 11.000 Pilersuisunut akiitsut 14.861.382 21.978 Ingerlatsiviup akileraarutaa 6.798.776 5.690 Akiitsut allat 36.095.731 31.674 Akiitsut sivikitsumik akilersugassat 71.398.181 78.717 Akiitsutigut pisussaaffiit 163.659.121 182.289 Akilersugassat 382.710.173 382.404 Kukkunersiuisunut ataatsimeersuarnermit toqqarneqartunut akissaatit 12 Sillimmasiissutit 13 Suleqatit qanigisat piginnittullu 14 Pisussaaffiit sunniuteqarsinnaasut 15 2014-imi aningaasaatit naatsorsornerat Namm. pigisat Nuussuinerit amigartoorutit sinneqartoorutit Katillugit t.kr. t.kr. t.kr. Nammineq pigisat 01.01.2014 154.544 0 154.544 Ukiumi angusat 0 17.670 17.670 Nammineq pigisat 31.12.2014 154.544 17.670 172.214 25
2014-imi aningaasat kaaviiaarnerat 2014 2013 Inners. kr. t.kr. Ingerlatsinermi angusat 39.559.548 37.404 Nalikilliliinerit sillimmatinilu pisussaaffiit 13.741.347 14.446 Ingerlatsinermi aningaasat allanngornerat 11 (8.043.769) 1.452 45.257.126 53.302 Ernianit isertitat il.il. 63.817 97 Ernianik akilersukkat allallu (5.068.352) (5.399) Ingerlatsivimmut akileraarummik akiliineq (5.690.000) 0 Ingerlatsinermi aningaasat kaaviiaartut 34.562.591 48.000 Sanaartukkanik pisineq 6 (6.872.091) (1.724) Sanaartukkanik tunisineq 65.200 65 Aningaasaliinerni aningaasat kaaviiaarnerat (6.806.891) (1.659) Akiitsunut sivisuumik akilersugassanut pisussaaffiit (17.429.249) (39.713) Pappiaqqatigut pigisat akiinut nalimmassaaneq 145.660 0 Akiitsunik sivisuumik akilersugassanik pissarsineq 0 63.000 Agguagassarsiassat (8.436.843) (8.097) Aningaasaliinerni aningaasat kaaviiaarnerat (25.720.432) 15.190 Aningaasani tigoriaannarni allannguutit 2.035.268 61.531 Tigoriaannaat 01.01.2014 6.014.757 (55.516) Tigoriaannaat 31.12.2014 8.050.025 6.015 Årsrapport 2014
Nassuiaatit 2014 2013 kr. t.kr. 1. Sulisoqarnermut aningaasartuutit Akissarsiat akissaatersuutillu 77.201.534 73.109 Soraarnerusutisiassanut tapiliut 2.515.403 2.248 Inooqatigiinnermi pissutsinut allanut akilersuutit 2.964.881 2.873 Sulisoqarnermut aningaasartuutit allat 4.714.685 5.725 87.396.503 83.955 Qullersaqarfimmut siulersuisunullu akissaatersuutit 3.747.018 2.223 Sulisut agguaqatigiissillugit amerlassusaat 424 390 2. Pigiunnaakkat nalikilliliinerillu Illuutit 7.382.800 7.372 Sanaartukkat allat, ingerlatsinermi atortut pequtillu 6.358.547 7.074 14.741.347 14.446 3. Aningaasaqarnermi isertitat allat Pappiaqqatigut pigisat akiinut nalimmassaaneq 0 350 Aktianit iluanaarutit 18.340 97 Aningaasaqarnermi isertitat allat 45.477 0 63.817 447 4. Aningaasalersuutinut aningaasartuutit Aningaasaqarnermi aningaasartuutit allat 5.068.352 5.399 5.068.352 5.399 5. Ukiumi angusat akileraarutigineqarnerat Akileraarutaasussavik 6.798.776 5.757 Akileraarutip kinguartitap allannguutaa 1.649.558 2.012 Ukiuni siuliinit aaqqiinerit 444 8.448.319 8.213
Nassuiaatit Toqqaviit illuutillu kr. Illuutit allat il. il kr. 6. Sanaartukkanik pigisat Pisiarineranni nalingi 01.01.2014 366.191.417 40.232.719 Pigilikkat 2.347.638 4.524.453 Pigisat nalillit tunineranni aaqqiissutit 0 (6.644.538) Pisiarinerani nalinga 31.12.2014 368.539.055 38.112.634 Naleqarnerulersitsineq 01.01.2014 586.225 0 Naleqarnerulersitsineq 31.12.2014 586.225 0 Nalikillisaanerit 01.01.2014 (88.532.353) (20.587.159) Ukiumi nalikillisat (7.382.800) (6.358.547) Pigiunnaakkanik utertitsineq 0 6.644.538 Nalikillilisanerit 31.12.2014 (95.915.153) (20.301.168) Naatsorsuusiutini nalinga 31.12.2014 273.210.127 17.811.466 Pappiaqqat nalillit allat piginneqataassutillu kr. 7. Sanaartornermi aningaasaliissutit Pisiarinerani nalinga 01.01.2014 2.238.360 Pigiunnaakkat (65.200) Pisiarinerani nalinga 31.12.2014 2.173.160 Nalikilliliinerit 01.01.2014 (615.720) Nalikilliliineq tamakkiisoq 31.12.2014 (615.720) Naatsorsuutini nalinga 31.12.2014 1.557.440 Årsrapport 2014
Nassuiaatit 2014 2013 8. Namminerisamik aningaasaatit Namminerisamik aningaasaatit 01.01.2014 154.544.262 138.403 Ukiumut angusat 17.669.849 16.141 Namminerisamik aningaasaatit 31.12.2014 kr. t.kr. 172.214.111 154.544 9. Akileraarutit kinguartitat Akileraarutit kinguartitat naatsorsuutini tassaapput: Sanaartukkat tigussaasut 46.929.563 45.234 Sanaartornermi aningaasaliissutit (195.570) (196) Pappiaqqat nalillit allat aamma piginneqatigiissutit 486.376 533 47.220.279 45.751 Akiitsut 01.01.14 t.kr. Akiitsut 31.12.14 t.kr. Akiler. ukiup tull. t.kr. Akil.sinneri uk.5 qaang. t.kr. 10. Akiitsuni sivisuumik akilersugassani pisussaaffiit Sanaartornermi aningaasaateqarfiit 39.297 30.777 2.642 17.163 Aningaasanik atorniartarfiit 76.500 67.593 11.000 19.533 Akiitsut allat sivisuumik akilersugassat 7.150 7.150 0 7.150 122.947 105.520 13.642 43.846 2014 2013 kr. t.kr. 11. Ingerlatsinermi aningaasaatit allanngornerat Nioqqutissani uninngasuutini allanngorneq (7.400.833) (643) Pissarsiassani allanngorneq 2.049.614 947 Pilersuisunut akiitsut ass. allanngorneq (2.692.550) 1.148 8.043.769 1.452
Nassuiaatit 2014 2013 12. Ataatsimeersuarnerup toqqagaanik kukkunersiuisunut akissaatersuutit Inatsisitigut pisussaaffiit aallaavigalugit 705.000 683 kukkunersiuineq Aningaasartuutit allat 226.127 178 kr. t.kr. 931.127 861 13. Sallunaveeqqusiinerit aamma qularnaveeqqusiinerit Sanaartornermik aningaasaateqarfinnut akiitsunut 30.777 t.kr.-it qularnaveeqqutaapput, sanaartukkani sallunaveeqqusiussat naatsorsuutini ulloq 31.12.2014, nalingat 106.465 t.kr.-iullutik. Aningaasaateqarfinnut qularnaveeqqutitut illunik piginnittuunermik allagartat 49.365 t.kr.-inik nalillit, naatsorsuutini ulloq 31.12.2014, nalingat 175.645 t.kr.-iullutik. Akiitsunut allanut sivisuumik akilersugassanut katillugit 7.151 t.kr., illunik piginnittuunermut allagartat qularnaveeqqutaapput, naatsorsuutini ulloq 31.12.2014, nalingat 24.198 t.kr.-iusut. 14. Qanigisanik suleqateqarneq Peqatigiiffiup pisortai naliliipput, pisortatut oqartussaaqataasuni qanigisamik suleqateqarnermik ilisimatitsisoqarnissamik piumasaqaammut akunnerminni attuumassuteqartoqanngitsoq, tak. ÅRL 98 C, stk. 1. Qanigisat akornanni aningaasanik nuussinerit taamaallaat pisarput uddelerit, qullersaqarfimmi aamma siulersuisuni ilaasortat pissutsit nalinginnaasut naapertorlugit Brugsenimi niuerniarneranni. 15. Pisussaaffiit allat Peqatigiiffik illumik pisiniarfiusumik attartornissamik isumaqatigiissuteqarpoq. Isumaqatigiissut naapertorlugu peqatigiiffik pisussaatitaavoq ukiumut 7.800 t.kr.-inik akiliuteqassalluni. Attartornermik isumaqatigiissut 2022 tikillugu kipitinneqarsinnaanngilaq. Taamatuttaaq eqqiaaneq assigisaalu pillugit isumaqatigiissuteqartoqarpoq. Isumaqatigiissut naapertorlugu peqatigiiffik ukiumut 1.941 t.kr.-inik akiliuteqassaaq. Attartornermik isumaqatigiissut 2016 tikillugu kipitinneqarsinnaanngilaq. Taakkua saniatigut peqatigiiffik isumaqatigiissuteqareerpoq ingerlatsinermik nalinginnaasumik ingerlatsinermi piumasaqaatit atuuttut naapertorlugit. Peqatigiiffik aningaasanik killilinnik nalilinnik aningaaserivinnut qularnaveeqqusiussaqarpoq. Qularnaveeqqusiussatut nalunaarutigineqartuni pisussaaffiit katinnerat annerpaamik 200 t.kr.-inik aningaasartaqarpoq. Årsrapport 2014