EHITUS. 12. september 2007

EHITUS 12. september 2007

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme, tel 667 0176 2 REKLAAM KOHTUME TARTU EHITUSMESSIL 18-20 OKTOOBRIL!

toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee Tahmanina käib ameti juurde Signe Sillasoo katsetas korstnapühkija elukutset. 12 13 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne SISUKORD 3 Ehitusgarantiid tekitavad paksu verd Vaidlused, kes parandab uusehitistesse tekkinud vead ja kes on süüdi, toovad nii mõnelegi halle juukseid. 4 5 Rotermanni kvartalis passib vana ja uus imehästi kokku Tallinna uueks linnasüdameks pürgiv kvartali esimene etapp saab peagi valmis. 6 7 Ehitaja tegevusluba kontrolli registrist Kõige rohkem soovitakse end registreerida üldehituse valdkonnas. 8 Dresiiniga Lellest Pärnusse Sportlikul lõbusõidul kaardistasime raudteetrassil asuvad raudteejaamade hooned. 10 11 Nimeteaduse imetabane maailm Tänavanimede saamislugu on tulvil üllatusi. 14 15 Ekskavaatorit tasub rentida nädalavahetusel Rentimiseks pole autojuhiluba vajagi. 16 Suuremad ehituskaupluste ketid peavad laienemisplaane Ehituspoed meelitavad kliente läbimõeldud kaubavalikuga. Seto paik on pall o hüä! Pildireportaaž isikupärasest Eestimaast. 18 19 Väike tapeeditegu käsitööna Ainulaadset tapeeti saab osta, aga ka ise teha. 20 21 17 Pärnu maantee 31 uute hoonete ootel. Pärnu maantee puitmajade päästetöödel Tallinnas Pärnu maantee 31 krundil seisnud hooned pannakse taas püsti Kadrioru veerel. 22 23 Nukulinn Visby Gotlandi pealinn on tulvil idüllilist ilu. 24 25 Heimtali tallideringi uus elu Viieteistnurksesse karjahoovi kerkib tänapäevane koolimaja. 26 27 Ehitusmaterjalitootjate TOP Esikoha võitis Tartu Maja Betoonitooted AS. 28 33 - laudad, tallid, ratsamaneežid, heinaküünid - puistekauba laod - lao- ja tootmishallid - lennukiangaarid Sampoter OÜ tel 58 375 655 info@coverall.ee - garaažid ja kanalid - vundamendid

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 4 PROBLEEM toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee Ehitusvead tekitavad paksu verd Nõrk ehituskultuur ning puudulik järelevalve Nõrk ehituskultuur ning puudulik järelevalve soodustavad omaniku ja ehitaja vastastikust poriloopimist ning pikki kohtuvaidluseid. Liivi Tamm liivi.tamm@aripaev.ee Õues ei toiminud vihmavee äravoolusüsteem, seina niiskustõke oli valesti paigaldatud ja niiskus tungiski läbi vundamendi. Advokaadibüroo Tehver ja Partnerid vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper nendib, et ehitusgarantiidega seonduv tekitab pidevaid vaidluseid. Tellija tahab ehitust, kus poleks ühtki viga, soovitavalt isegi mitte juhuslikku kriipsukest liistul, ehitaja jälle leiab, et mingite vigade olemasolu on loomulik, sedastab Tepper igivana konflikti. Üldiselt peaks aga ostja meeles pidama, et ehitusgarantii alla kuuluvad ikkagi ehituskvaliteedi probleemid, mitte pesemata põrand. Mõlemad pooled vassivad Ehitusekspert Teet Sepaste nendib, et sigatsetakse mõlemal pool. Mida täpsemalt ostja on laenusumma välja arvutanud, seda enam võib tekkida ka kiusatus ehitajalt pettusega puudujääva köögimööbli hind kätte saada. Võin oma praktikast tuua näiteid, kus värske omanik on kipsplaadi sisse ise pragusid lõiganud või kus kliendi arvates sobimatut tooni parkettpõranda alla on vett kallatud, et ehitaja põranda välja vahetaks, räägib Sepaste. Kui pärast kahte väga sooja talve ilmneb, et välissein külmade saabudes kipub seest poolt jäätuma, on ilmselgelt tegu ehituspraagiga, lausub Teet Sepaste. Ka pärast garantiiaega on võimalik nõudeid esitada. Kui ehitaja on oma kohustusi rikkunud, saab kohtusse nõude esitada viie aasta jooksul, kui ta on rikkunud kohustusi tahtlikult, siis 10 aasta jooksul. Pärast kahe aasta möödumist saab ehitaja kohtus apelleerida väitele, et kohustus tagada kvaliteet määratud ajaks ehk kaheks aastaks on aegunud. Kui korter aga pärast ehitaja antud garantiiaja lõppemist edasi müüakse, siis vastutab vigade eest ka müüja. Seejuures vastutab müüja vaid varjatud puuduste eest. Silmaga nähtavate puudustega nagu ebaühtlane värv või kõver sein peab ostja korterit ostes ja enne üle vaadates juba arvestama. Lepingus kavalad nõksud Vaidlusi sel teemal, kes praagi eest vastutab, põhjustavad ka ümberehitused. Kui pistikupesa on köögis teise kohta pandud, see satub naabriga omaga kohakuti ja heliisolatsioon kannatab, siis tekib küsimus, kes on süüdi, arutleb Sepaste. Mitmed puudused, näiteks teatud lokaalsed külmasillad on aga suisa lubatud, oluline piirde toimivuse seisukohast on hoopis see, et siseõhus sisalduv veeaur ei hakkaks konstruktsioonile või selle pinnale kondenseeruma. Viimasel ajal on lepinguis- SOKLIPANEELID JA SILLUSED, MÜÜK RENT HOOLDUS LISAVARUSTUS TELESKOOPLAADURID JCB varuosad hooldus remont lisavarustus sillad käigukastid, reduktorid ehitusmasinatele CASE, NEW HOLLAND, TEREX, VOLVO, KOMATSU Magasini 31 10138 Tallinn Tel 644 3345 Faks 645 0090 WWW.ENTRA.EE entra@entra.ee Alati abivalmis! ENTRA GRUPP

toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne PROBLEEM 5 Vajumispragu aasta eest valminud hoones. Fotod: Arno Mikkor, Julia-Maria Linna Ehitusbrigaad korrastas garantiitööde käigus seina ning jättis põranda katmata: segu söövitas sinna jäädavalt plekid. se hakatud sisse kirjutama ka klauslit, mille kohaselt antakse materjalidele garantii vastavalt tootjale ja töödele kaks aastat. Näiteks ventilatsiooniseadmete tootja garantii on tihti pool aastat, mitte kaks aastat, nendib Sepaste. Probleemide ilmnemisel osutab ehitaja nüüd lepingule. Osten Tori juhatuse esimees Tarmo Pankratov nendib, et uue hoonega kaasas käivatest ehitusprobleemidest pole nemadki priid. Näiteks probleemid läbisadudega, ventilatsiooni, samuti tuletõkkega. Eks see ole meie arvates osaliselt ka loomulik. Lõppude lõpuks on ju maja alles nii hiljuti valminud, sõnas Pankratov. Aga tegelikult on ka arendajad ja nende suhtumine seinast seina. Puutun ise kinnisvaraga tööalaselt kokku ja olen seetõttu asjaga rohkemgi tegelenud kui vaid meie maja juures. Paneksin meie arendaja suhtumist hinnates talle hindeks 3. Kristina Uuetoa-Tepper soovitab garantiiajal ilmnenud puudustest ehitajat võimalikult ruttu informeerida. On oluline, et saaks ka tõestada, et ehitajat on tõepoolest teavitatud. On juhtunud, et teine pool väidab, et polegi teadet vea kohta kätte saanud. Hot.ee või mail.ee aadressile saadetud kirjad pole seepärast kindel lahendus. Parem on ikka tähitud kiri saata, kuigi see võib esmapilgul tunduda tüütu, soovitab Tepper. Niisugune probleemide ignoreerimine on ilmnenud väikesemate arendajate puhul, suurfirmad on siin üldiselt siiski tähelepanelikumad. Tarmo Pankratov osutab ka tavalisele kõrvalepõiklemisele, kui parandamise aeg kätte jõuab. Päris tüüpiline on haldusfirma ja ehitaja omavaheline pingpongimäng. Üks proovib kerkinud kitsaskohtade lahenduste leidmist ikka teise kaela lükata, kirjeldab Pankratov vigade parandamise saagat. Ka Uuetoa-Tepper nõustub, et seaduse kohaselt tuleb vead parandada mõistliku aja jooksul, ent mõistlikust ajast saavad osapooled aga nii mõnigi kord erinevalt aru. Katkine veetoru on avariiolukord ja tundub normaalne, et mõistlik aeg on näiteks nädal. Seevastu olukorras, kus on vaja vahetada kõver katus, ei hakata novembri vihmasadudes maja tormi hooleks jätma. See töö on mõistlik ära teha pool aastat hiljem, kevadel. Tarmo Pankratov osutab, et see üldsõnaline määratlus kipub reaalses elus siiski nii mõnigi kord venitustaktikat õigustama. Probleemid praakmaterjaliga paari aasta vanune katus hakkas roostetama kaugelt enne ette nähtud aega. NUMBER 2002 hakkas Eestis kehtima ehitusseadus, mis sätestab ehitaja minimaalseks vastutusajaks ehitusajal ilmnenud probleemide eest kaks aastat. Pabermaju on harva Enne lõplikku ostuotsust tasub korter üle vaadata koos ehitusspetsialistiga iluvigadest erinevalt ei oska ostja tõsisemaid probleemkohti üleski leida. Tihti vaatab ostja korteri üle kas ise või koos lähedastega. Ehitusspetsialistide kaasamine pole Eestis veel kuigi levinud praktika. Tavaliselt fikseeritakse ka lepingus garantiitingimuste tõttu, et objekt on ilma eriteadmistega isikuta üle vaadanud, räägib vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper. Ehitusekspert Teet Sepaste soovitab võimalusel paberilehe alusel eluaset siiski mitte osta ja vaadata see üle koos spetsialistiga. Tema oskab ka esile tuua, milliseid probleeme võib tekkida sihipärase kasutamisega tekkida. Kui korteri müügist on möödunud enam kui pool aastat, muutub asjaajamine veelgi keerulisemaks. Niisugusel puhul peab ostja tõestama, et puudus oli tõepoolest olemas ostu ajal, tavaliselt tuleb tellida ka ekspertiis, sõnas Tepper. Suisa pabermaju meil üldiselt siiski ei püstitata. Ka riigikohus on rõhutanud, et hoone peab vastama heale ehitustavale, et oleks olemas tingimused, mis hoone puhul on iseenesestmõistetavad katus ja uksed peavad pidama vett, seinad peavad olema soojustatud.

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 6 ARENDUS toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee Rotermanni kvartalis passib Kauaoodatud kinnisvaraarenduse esimene etapp lõpusirgel Kadri Tamm aripaev@aripaev.ee Tallinna vanalinna, sadama ja Viru väljaku vahele jääv Rotermanni kvartal on ajalooline tööstuspiirkond, mis kujunes välja 19. sajandil. Nüüd on sellest otse Tallinna südames asuvast alast kujunemas linnaruum, kus kõrvuti vanade tööstushoonetega annavad tooni uued ehitised. Sain kokku arhitektuuribüroo Kosmos arhitektide trioga Ott Kadarik, Villem Tomiste, Mihkel Tüür. Rääkisime tulevasest kvartalist ja sinna kerkinud neljast esimesest hoonest. Nii Rotermanni kvartali interaktiivne koduleht kui ka ala ühe peamise arendaja, Rotermann Eesti OÜ kontoris seisev makett annavad pildi tulevase kvartali mahtudest ja struktuurist. Vanade ajalooliste tehasehoonete kõrval asuvad uued, majade vahel jookseb teineteisega läbipõimunult tihe tänavatevõrk. Kvartali valmides peaksid teise funktsiooni leidnud vanad tööstushooned ja kaasaegne arhitektuur looma uue omanäolise linnaruumi. Vanade majade vahele uued Miljööväärtuslikule piirkonnale kohaselt on kerkivas kompleksis olulisel kohal vanad tööstushooned, mis kujundavad tervikuna kogu kvartali iseloomu, seades ettekirjutusi ka sinna kerkivate uute hoonete arhitektuurilistele lahendustele. Küsimus on selles, kuidas vanade kaitsealuste majade vahele teha midagi uut nii, et kvartalile omane vanalinlik sigri-migri alles jääks, selgitas Tomiste. Kaua aega elutult seisnud kvartalisse tahetakse tuua uus hingamine, luua uus keskkond, uus linnakeskus, kuhu inimestel oleks põhjust tulla. Ühelt poolt piirab ala vanalinn, teisalt Viru keskus ja uus city, kolmandalt poolt meri ja Esimesed hooned Rotermanni kvartalis on valmis: Arhitektuuribüroo Kosmos projekteeritud majad püüavad pilku. sadamad. Ala saab ühendusteeks vanalinna ja sadama vahel ning kujuneb tõenäoliselt linna uueks keskuseks, kust nii linnaelanikud kui ka külalised läbi hakkavad liikuma. Kvartalis saab olema nii elamis-, kaubandus- kui ka büroopindu, oma käega saab katsuda tõelist kultuurihõngu ja ajalugu, särtsu ning elu peaksid tooma sinna kavandatud meelelahutusasutused: klubid, restoranid, tänavakohvikud ja kino. Uus, sadamat ja vanalinna ühendav Rotermanni kvartal hakkab olema autovaba avalik ruum. Autod majade vahel vurama ei hakka, parkimise tarbeks ehitatakse välja maa-alused parklad, kus ruumi jätkub 300 autole. Jalakäijate maastik ongi Rotemanni kvartalis väga oluline edasiarendus. Sellest on saamas inimkeskne linnaruum, mis toob elu merele lähemale. Tallinna kui merelinna jaoks on see väga oluline, sõnas Villem Tomiste. Neli hoonet said valmis Arhitektuuribüroo Kosmos projekteeritud Rotermanni linnaelamud on valmis saamas. Ehitusplatsil käib veel kibe töö, et anda tööle veel viimane lihv Hooned avatakse ametlikult novembris. Esialgne detailplaneering nägi krundile ette ühte suuremahulist hoonet. Arhitektide Tüüri, Kadariku ja Tomiste juhtiv mõte oli aga lähtuda olemasolevate hoonete struktuurist. Alale iseloomulikku väiksemahulist, mitmekesist ja tihedalt paiknevate majade struktuuri taheti säilitada. Nii joonistatigi konkursitöö tarbeks paberile ühe suure massiivse hoone asemel neli väiksemat eriilmelist maja: üks 5korruseline ja kolm 7korruselist hoonet. Majade suurus on ühtepidi võrreldav vanade tööstushoonete mahtudega, teisalt projekteeriti kõik neli hoonet erineva välisilmega, mis jätkaks ka alale iseloomulikku hoonete arhitektuurilist mitmekesisust. Lisaks erinevale väliskujule on monotoonsuse vältimiseks vastvalmivate hoonete fassaadid nelja erinevat värvi. Sai otsustatud, et materjalina kasutame selle kvartaliga kokku sobivat telliskivi ning selle piires vaatasime, mida saab teha, selgitas Kadarik. Oranži ja musta maja reljeefse tekstuuriga täissavitellised on tellitud eritööna Aseri tellisetehasest. Valge ja pruun maja on kaetud ühtlaste fassaadiplaatidega. Kivi domineerib ka mujal. Puid ja põõsaid hoonetekompleksi juures peale keskplatsil oleva kastanipuu ei ole. Kunstlikult neid sinna sobitada ei olnud eesmärgiks, ütleb Tomiste. Esimesed juba uues kodus Hoonete vahel kulgevad tänavad, mis tõusevad teise korruse tasapinnale ja kulmineeruvad väikese linnaplatsiga, kus arhitektide visiooni järgi saab suviti olema välikohvik ning korraldatakse hooajalisi turgusid ja laadapäevi. Kui suurematel tänavatel on rohkem saginat, siis kesksest platsist peaks kujunema vaiksem avalik ruum. Foto: Arno Mikkor Majade kahel esimesel korrusel paiknevad kaubanduspinnad, üleval on korterid. Kokku on vastvalminud hoonetes äripinda ligi 5000 m 2. Nelja hoone vahele viivatelt kaldtänavatelt saab teisel korrusel asuvatesse kauplustesse sisse astuda ka otse tänavalt, osaliselt asub uus kaubamaja selle all. Kaubamaja esimesele korrusele pääseb päiksevalgus linnaplatsi keskel klaasiga kaetud avausest. Rotermanni kvartali ühel valminud killukesel on lootust kujuneda tiheda liiklusega linlikuks eluruumiks, kus üksteise sisse on sulanud selle erinevad vormid: kodud, bürood, kaubanduspinnad, kohvikud ja laadaplats. Esimesed elanikud on juba koha uutes majades sisse võtnud. agrovaru EHITUS- JA KOMMUNAALMASINAD MINIEKSKAVAATORID KOMPAKTLAADURID FRONTAALLAADURID info@agrovaru.ee www.agrovaru.ee Vana-Narva mnt 30/5 Maardu, tel 633 9290 ja 633 9291 faks 633 9292 Hooldus ja remont: Tartu tel 53 420 860, Viljandi tel 50 21 593

toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne ARENDUS 7 vana ja uus imehästi kokku Peagi kerkima hakkav laudsepatöökoda KOKO Arhitektide loodud nägemuses: siin leiavad ruumid käsitöökauplused ja galeriid. 3D mudel Hanno Grossschmidti kavadatud uues Jahulaos leiavad koha büroopinnad ja kauplused. 3D mudel Esimesed elanikud juba uues kodus Rotermanni kvartali ehituse esimeses etapis saab valmis 19 000 ruutmeetrit elu-ja kaubanduspindu, ametlik avamine toimub juba selle aasta sügis-talvel. Meie huvi on siduda ajaloolised paekivihooned ja moodne arhitektuur. Kõik kvartalis asuvad miljööväärtuslikud hooned renoveeritakse ja mõned neist liidetakse moodsa arhitektuuriga hoonetega, selgitab Rotermann Eesti OÜ arendusjuht Marika Jäger. Kuigi ka Rotermanni kvartali arendust mõjutab Eesti ehitus- ja kinnisvaraturul toimuv temperatuurikõikumine, ollakse aga Jägeri sõnul projekti unikaalsust ja suurust arvestades rahul. Kvartal valmib lõplikult aastaks 2014, ent arendame ja avame seda etappide kaupa. Esimene etapp on valmis ja avatakse juba selle aasta sügis-talvel. Uute hoonegruppide valmides toimub kvartali avanemine järk-järgult edasi. Seega on esimese faasina Kosmose arhitektide projekteeritud hoonekompleksi valmimine alles n-ö esimene pääsuke. Lisaks hoonestiku all olevatele kaubanduspindadele avatakse esimeses etapis ka uus jalakäijatele mõeldud Rotermanni kaubandustänav, mis liigub Narva maanteelt läbi Rotermanni kvartali otse sadamasse Admiraliteedi arenduse juurde välja. Esimese etapi raames lõppeb ka ajaloolise kruubiveski renoveerimine, sinna tulevad kauplused ja büroopinnad. Lisaks valmivale kruubiveski hoonele (arhitekt Vahur Sova), valmib järgmisena vana jahuladu koos Hanno Grossschmidti kavandatud uue jahulaoga, milles leiavad koha büroopinnad ning kauplused. Töös on ka laudsepatöökoda ning tallinlastele tuntud elevaatorihoone (KOKO Arhitektid OÜ) Rotermanni tänaval, kuhu tulevad erinevad käsitöökauplused ja galeriid. Uue sisu ja hingamise saab ka ajalooline leivavabrik, mida projekteerides on arhitekt Andres Alver uues moodsas aatriumis jätnud külastajatele vabaks kaunid vaated ajaloolisele paekivihoonele. Leivavabriku kompleksi läbivaks teemaks on toitlustuskohtade lai valik, läbi nelja korruse ulatuvatel restoranipindadel on võimalik osa saada erinevate rahvusköökide maitsetest. Esimeses etapis valminud hoonetes on kaubandusele ja teenindusele planeeritud ca 5000 m 2 ning korteritele ca 14 000 m 2. Kokku on Rotermanni kvartalisse planeeritud ca 25 000 m 2 kaubandus- ja teeninduspinda, 10 000 m 2 büroopinda ja 25 000 m 2 elamispinda. Kogu investeeringuks on Rotermann Eesti OÜ planeeritud orienteeruvalt 1 1,2 miljardit Eesti krooni. Uude kvartalisse tulevad edevad esinduskauplused, ilusalongid, mitmesugused stuudiod ja galeriid, õdusad tänavakohvikud, restoranid ning lounge d. Uut linnakeskkonna võiksid arendajate sõnul iseloomustada järgmised märksõnad: suurepärane asukoht, ajaloohõnguline atmosfäär, kvaliteetne arhitektuur, mugavus, omanäolisus ja avatus. UUTE JA KASUTATUD EHITUSMASINATE MÜÜK, VARUOSADE TELLIMINE JA MÜÜK, HOOLDUS EHITUSMASINAD roomikekskavaatorid ratasekskavaatorid laadurekskavaatorid rataslaadurid www.runso.ee tel 56 460 533, e-post runso@runso.ee Kopax pakub kompaktlaadurid teleskooplaadurid eriotstarbelised masinad teedeehitusmasinad roomikekskavaatorite rent planeerimis- ja lammutustööd kaevetööd maaparandustööd (kraavide süvendamine, drenaaziehitus) www.kopax.ee tel 50 64 616, e-post meelis@kopax.ee Muudame tiigid järvedeks ja künkad mägedeks!

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 8 SEADUS toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee Register Tänavu viie kuuga registreeriti mullusest tunduvalt vähem ehitusfirmasid Ehitaja tegevusluba kontrolli registrist Tänavu septembri seisuga on Eesti majandustegevuse registris (MTR) registreeritud üle 5000 aktiivse ehitusala ettevõtja, valdav osa neist üldehituse valdkonnas. Selle aasta septembri seisuga on majandustegevuse registris (MTR) registreeritud üle 5000 aktiivse ehituse valdkonnas tegutseva ettevõtja, kellest valdav osa on end ehitamise tegevusalal registreerinud just üldehituse täpsustusega. Alates eelmise aasta oktoobrist on ka ehitusfirmad kohustatud registreerima tegevusala täpse liigituse. Liigituse määrab vastutava spetsialisti pädevus, st kõrgharidusega omandatud eriala või kutsetunnistusega saadud kvalifikatsioon. Ettevõtja jaoks tähendab see lisatööd, sest tuleb taotleda registreeringuandmete muutmist, tarbija jaoks suureneb samal ajal kindlustunne, et firmas tegutseb asjatundja. Näiteks, kui ventilatsioonitööde teenust pakkuval ettevõtjal on vastutav spetsialist ainult vee- ja kanalisatsioonitööde tegemiseks, siis firma venti latsioonitöid sisuliselt teha ei tohiks. Kõige rohkem uusi taotlusi ehituse valdkonnas tegutsemiseks esitatakse aprillist maini, siis algab ehituse kõrghooaeg, sõnab majandus- ja kommu nikatsiooniministeeriumi registritalituse juhataja Anne Raadla. 2007. aastal on siiani registreeritud üle 800 uue ehitusettevõtja, samas kui 2006. aasta samal perioodil registreeriti üle 1300 firma. Kõik ettevõtjad peavad iga aasta 15. aprilliks oma andmeid registris kontrollima ja kinnitama, sellega on tagatud ka registri ajakohasus. Firmad, kes oma andmeid ei kontrolli, kustutakse registrist 1. novembril. Eelmisel aastal kustutati registrist 359 ehitusfirmat. Praegu on ligemale 600 ehitusettevõtja registreering veel kinnitamata, lausus Raadla. Tänavu viie kuuga, aprillist augustini, registreeriti 524 uut ehitusalal tegutsevat ettevõtjat, kusjuures sama näitaja oli eelmisel aastal 640. Aastate lõikes ehituse valdkonna ettevõtjate arv registris on kasvanud pidevalt, kuid käeoleva aasta statistika põhjal võib järeldada selle tendentsi vähenemist. 2003. aasta 1. jaanuarini väljastas majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ehitusvaldkonna tegevuslubasid ehk litsentse, mis siis asendati elektroonilise registriga (RETTER), mis alates 15. aprillil 2004 nimetati ümber majandustegevuse registriks (MTR). MTRi üks eesmärke on tegutsevate ehitusfirmade üle avalikkusele kättesaadaval viisil arvestuse pidamine ja järelevalve kohta andmete avaldamine. MTR on avalik ja kõigile kättesaadav majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi veebilehe. Lehekülje aadress on http://www.mkm.ee/mtr. Ettevõtja registreerimise kohustus tuleneb 15. aprillil 2004. aastal jõustunud majandustegevuse registri seadusest ja esimesel jaanuaril 2003. aastal jõustunud ehitusseadusest. Samalt leheküljelt leiab valdkonniti registreerimistaotlused, juhised ning vajalikud kontaktandmed. Vormikohane registreerimistaotlus tuleb ehitusettevõttel esitada majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile. Registri andmed on abiks töö tellijale kui ehitusfirmat registrist ei leia, pole seda sisuliselt olemas ning ei saa teda ka usaldada. Mai Kell Anne Raadla majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist teab täpselt, kui palju ja millist tüüpi firmad on tänavu registreeritud. Foto: Maris Ojasuu KOMMENTAAR MTR annab tellijale kindlustunde, et firma on registreeritud ja annab mõningase garantii lõpptulemuse osas. Ehitusvaldkonna probleemidest puudutab meid aga vastutavate spetsialistidega seonduv. Neid napib ja ka MTR ei soosi, et inimene töötaks korraga mitmekümnes firmas: spetsialistid soovivad töölt lahkuda, aga ei saavuta firmaga kokkulepet. Sel juhul teeme ettevõttele märgukirja ja lõpuks ettekirjutuse. Tiit Tamm, tehnilise järelevalve inspektsioon TSITAAT Kõige rohkem uusi taotlusi ehituse valdkonnas tegutsemiseks esitatakse aprillist maini, siis algab ehituse kõrgaeg. Anne Raadla, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium TASUB TEADA Registrisse kandmisel tehakse põhiliselt nelja tüüpi vigu Firmad võtavad fiktiivselt tööle erialaspetsialisti, kes esitatakse vastutavaks isikuks. Kui sama isik figureerib liigagi mitmes firmas korraga, võib see olla piisav põhjus firmale tegutsemisloa andmisest keeldumiseks. Vahendusfirmad müüvad nn riiulifirmasid koos vastutava spetsialistiga ning viimane ei ole omanike vahetusest ise teadlik. Probleeme võib tulla kõigil kolmel osapoolel. Ehitusfirma satub raskustesse ning lõpetab tegevuse. Samad omanikud koos vastutava spetsialistiga alustavad uue firmanimega. Registrisse jäävad alles ka varasemad andmed ning need võivad olla piisav põhjus registreerimisest keeldumiseks. Firma alustab tegevust ilma, et end MTRis registreeriks. Registreeringuta tegevuse eest on sanktsioon karistusseadustikus. Ilma registreeringuteta tegevus on kvalifitseeritud kuriteona ja kohtuväline menetleja on polit sei. Eduka äri uus kodu Lookivi ja Väljakivi kinnistud asuvad erakordselt soodsas kohas Tallinna külje all Tartu maantee ääres (10 km Tallinnst) Tallinna ringtee vahetus läheduses. Lennujaama - 10 min Muuga kaubasadamasse - 30 min Tallinna Reisisadamasse - 30 min Raudteejaamadesse - 30 min Kesklinna - 20 min Ringtee ühendab Tallinna suuremaid maanteid, mistõttu on tagatud hea ühendus nii Riia kui Peterburiga. Kinnistud on mõeldud ladustamise, äri ja tootmisega seotud hoonetele. Eriti sobilik logistiliste teenuste pakkujatele. Kinnistute suurus: 88 340 m² Võimalik jagada kaheks, neljaks või vastavalt soovidele. Lisainfo: www.ncc.ee/lookivi Tallinn 10 km Müügikontakt: Riho Kivimäe Tel 627 4885 mob 503 0378 riho.kivimae@ncc.ee

reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme, tel 667 0176 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne REKLAAM 9 TARTU SALONG (Decora ) Tel 736 2057 salong@felistra.ee Riia mnt128, Tartu 51011 TALLINNA SALONG-ESINDUS Tel 666 1661 tallinn@felistra.ee Pärnu mnt 160E, Tallinn 11317 TARTU KONTOR Tel 736 6803 info@felistra.ee Tähe 114, Tartu 51013

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 10 JAAMAHOONED toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee Dresiiniga Lellest Pärnusse Ajaloolised jaamahooned sõltuvad inimeste heatahtlikkusest Liivi Tamm liivi.tamm@aripaev.ee Äripäeva ja Edelaraudtee sportlikumalt meelestatud ajaloohuvilised pumpasid end dresiiniga Lellest Pärnusse, et kaardistada teele jäävad eelmise sajandi algusest pärinevad raudteejaamad. Esimene peatus: Lelle Kell kaheksa hommikul on meie uudishimulik, kuigi unine seltskond sõiduks valmis. Lelles ootavad meid rööbastele sätitud dresiin ning esimene ajalooline hoone aastast 1901, mille kõrval uhkeldab ainuke trassil säilinud kaubaveduri hüdrant. Hüdrandid ja veetornid olid vanasti jaamahoonete lahutamatuks kaaslaseks, muheleb Edelaraudtee kinnisvaratalituse juhataja Oleg Kuusik. Tänapäeval on need leidnud teistsuguse kasutuse. Lellel hoiame dresiini, Türil on käsitööait, Võhmas ja Viljandis aiakauplus. Juba uurib Edelaraudtee Halduse ASi juht Neddy Kramer, kas võib hakata järgmise peatuskoha poole vurama. Kas pööre on paigas? küsib ta naljaga pooleks. Muidu jõuame Viljandisse välja. Teine peatus: Koogiste Teel Koogistele saab meie dresiinivahetus esimesed ristsed. Naljatusi lendab, fotograaf Veiko on tegutsemislusti täis ja klõpsib innukalt kaamerasse pilte. Kohale jõudmise eel saan minagi sõiduki edasipumpamise meeleoluka tööga käe valgeks. Kui jaamahoone juba paistma hakkab, hingan siiski endamisi hingeldades kergendatult, et vahetuse üle saan anda. Koogiste pisut räämas jaama ümbritseb aed see hoone müüdi seitse aastat tagasi erakätesse. Ühe ettevõtte käest teise kätte käinuna pole ta sestsaadik õiget peremeest näinud. Üle aia piilub meid pisut pahura olemisega karvane peni, peagi kiirustab kohale ka peremees. Elame siin juba alates 1948. aastast, pajatab taat. Eluaeg oleme siin elanud, aga jõud ei taha enam igal pool üle käia. Kui hoone aga hoopis tühjaks jääks, pekstaks ilmselt aknad sisse. Ega praegu lihtne pole, elame siin vaat et nagu lindpriid, ebakindel tunne on. Elu Koogistel on vaikne, siit on ära kolinud nii pood kui apteek. Rong loksub siit mööda kaks korda päevas. Edasi! Eidapere ootab Eidapere on üks neid jaamu, mida muinsuskaitsegi on mõelnud kaitse alla võtta, räägib Kramer. Eks jaamahoonete korrastamisel on niikuinii püütud materjalivalikul ajalooga arvestada, ilmselt saame siis veelgi selgemad juhised. Eidapere jaamahoone enam raudteejaama traditsioonilist ülesannet ei täida. Nüüd askeldab ja hoolitseb lilledesse uppuva hoone eest Hansumäe perekond. Perenaine Viivi koduks on see maja aastakümneid olnud. Jaam ehitati 1927. aastal, räägib ta. Toona oli siin ju kitsarööpmeline raudtee. Mina tulin siia 1967. aastal tööle. Rahvas toodi siis bussidega kohale ning edasi sõideti rongiga. Tollal oli rong rongis kinni, nüüd möödub siit vaid hommikuti ja õhtuti kaks rongi. Neljas peatus: Kõnnu Kõnnu jaamahoone tunneb meie seltskond kiiresti ära: kõrge mansardkorrusega puidust jaamahoone on ilusti korda tehtud. Kui eraomanik on hoonest huvitatud, siis asi toimib, nendib Kramer. Seegi jaamahoone on erakätes. Nüüd juba kaheksa aastat. Lehvitame hoolega rootsipunaseks värvitud jaamahoonele, aeda kerkinud väliköögile ja pügatud murulapile. Ees ootavad Viluvere ja Tootsi. Viluvere ja Tootsi Viluvere jaamahoone meid kahjuks Kõnnult tuttava poolkelpkatusega ei tervita 1990. aastal kargas hoone turja punane kukk ja nüüd võib selle asukohta aimata vaid rohtu kasvanud muruplatsi järgi. Siin pole paraku palju vaadata. Nõnda sõtkume peagi edasi Tootsi, kus meid ootab täisvormis jaamakorraldaja Heljo. Võite tulla, annab ta meile märgiga viibates lahkelt märku. Tootsi jaamahoone ümbruse pinnas on soine, isegi majaesisel muruplatsil laiuks ilma inimtegevuse sekkumiseta ilmselt turbasoo. Omal ajal ehitati jaam turbatootmisega seoses, teab Heljo. Kõik selle trassi hooned olid omal ajal seotud mingi tööstusega. Praegugi on Tootsi tegevjaam. Esimesel korrusel on tööruumid, teine korrus on aga koduks raudteetööliste peredele. Tori ja Tammiste saagad Tori jaamahooned on erakätes, aga siin laguneb mis hirmus, tõdeb Kuusik veidi nukralt. Ja tõepoolest, kunagisest hiilgusest on õunapuu- ja põõsatihnikusse mattunult raske täit pilti saada. Kahest muidu äravahetamiseni sarnasest ehitisest reedab jaamahoone katuse all kummuv tuttav aken. Omal ajal olid jaamaülemad privilegeeritud klass, teab Kuusik. Neile ehitati jaamahoonega samas stiilis elumaja. Varsti kohtame Tori jaamahoonele sarnanevat insener Leon Johansoni kujundatud heimat-stiilis tüüpjaamahoonet Tammistel. Siingi on hoone erakätes. Pealtnäha vaikellu suikunud hoone ukseklaasi asendab võõbatud vineertahvel, ent Viasati taldrik annab lagunemise kiuste tunnistust, et siin on kellegi kodu. Reisi lõpp paistab: Pärnu Pärnu kaubajaama eel annavad lihased juba teada, et dresiinisõit on tore küll, aga oma kahel jalal edasi liikuda on loomulikum. Kaubajaamas ootavad rõõmsameelsed töötajad, kes meid pärast kiiret pruukosti kohe ekskursioonile kutsuvad. Siin on riiuleile on ladustatud releed, siin magavad öövahetuselt tulnud rongijuhid, siin on juhtimispult, mille kriitilisemad nupud suisa plommidega kindlustatud, antakse mulle kiirülevaade. Silma pilgutades lubab ekskursioonijuht nüüd midagi tõeliselt põnevat. Ja tõesti keldrikorruse pommivarjendi massiivne rauduks paneks oma tänapäevased suguvennad tõeliselt kahvatuma. Riiuleil meenutab möödunud aegu nostalgiline kola kummiülikondadest kanderaamideni. Rünnaku korral saab raudteejaama pommivarjendist välja salatunneli kaudu. Maa alt taas päevavalgusesse jõudnud, suundume oma reisi viimasesse punkti Pärnu reisijaama. Hoone pärineb seitsmekümnendatest, teab Oleg Kuusik. Praegu tegutseb siin kohvik. Oleme mõelnud, et sellised raudteejaamad võibki võõrandada klausliga, et hoonest ka elanikele tulu tõuseks, kas kohviku, pesumaja või muu asutuse näol. Kõnnu Eidapere Viluvere Tammiste Tootsi PÄRNU Tori

toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee LELLE 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne JAAMAHOONED 11 Tugevussorteeritud sarikad ja karkasspuit Koogiste saematerjal höövelmaterjal tugevussorteeritud puit voodrilaud terrassilaud distantsliistud immutatud puit AS Haret Paldiski mnt 35, Keila tel 674 7483, faks 674 7553 haret@haret.ee www.haret.ee Kindel katus soe sein SANDWICH-PANEELID, KATTEPROFIILID, KAND VAD PROFII LID, PVC- JA POLÜKARBONAAT- VAL GUSPLAA DID, KIN NI TUSVA HEN DID EUROO PAST. AS PÄRNU KALUR HOLDING J. W. Jannseni 33 Pärnu Tel 443 1880, 443 1695, 501 5874 Faks 443 1874 e-post p.kalur@neti.ee www.parnukalur.ee sildkraanad konsoolkraanad kergkraanasüsteemid tõstetraaversid telfrid tootmine projekteerimine müük paigaldus hooldus Tootsi jaamakorraldaja Heljo otsustab kellel on eesõigus. Fotod: Veiko Tõkman AASTAST 1991 OÜ Eesti Kraanavabrik Tähetorni 21a, Tallinn Tel 672 6826 faks 672 6827 kraana@kraana.ee www.kraana.ee

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 12 PÄEV KORSTNA OTSAS toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee Tahmane Reis katusele võttis südame alt õõnsaks meistrimeestest tihemini käes Signe Sillasoo signe.sillasoo@aripaev.ee Vana Toomase, Karlssoni ja Hollywoodi kaskadööride eeskujul seadsin ühel kolmapäevasel varahommikul sammud restorani Elevant katusele, et lisada enda teadmistepagasisse korstnapühkimise oskuse. Kell kaheksa hommikul alustasin koos staažika meistri Juhan Räniga tööpäeva. Tõmbasin kiirelt selga ametivormi, mis paras meetri ja üheksakümne sentimeetri pikkusele meesterahvale, sidusin käised paeltega kinni, käärisin püksisääred üles ja sammusin kolleegi kõrval tööplatsile. Uudishimu ei lasknud mul jätta enne kaminate kallale asumist küsimata, kui tihti elevil linnakodanikud kuuest ja kuldsetest nööpidest kinni käivad haaramas. Oi, seda tuleb ikka väga tihti ette, lausus Räni naeratades. Tõsi ta on, et niiti ja nõela peavad selle ameti oskajad teistest hoidma. Sellest andis tunnistust ka kuuekandjate plejaadi nutikas lahendus, mis näputöövaeva mõnevõrra leevendama peaks nimelt õmblevad nad selle tarbeks teisele poole kuube võtmehoidjarõngaid, mis nööpe nii lihtsalt eest rebida ei lase. Alustuseks hinda tulekollet Kripeldavale küsimusele vastus saadud, viskasime kiire pilgu restorani kaminatele. Juhan Räni kogenud pilk tegi selgeks siibrite ja lõõri seisukorra. Makulatuurihunnikust kaasa haaratud ning põlema süüdatud vana Äripäeva abil kontrollisime hiljem ka kaminate tõmmet. Peale ülevaatust ja tulekollete olukorra hindamist pugesin musta värvi õnnetoovas vormis kogenud turnija Räni järel läbi väiksest katuseaknast ja alustasin teed korstnate poole. Ettevaatlike sammudega katuseharja poole tüürides kadus mu silmist viimnegi hommikune unisus, süda tegi oletatavasti paar ekstralööki ja lülitas käima kõrgendatud valvsuse, Loo autor esimest korda elus lõõride kallal. Väikese Muki tunne tuli tal nõndaviisi katustel turnides peale küll. Fotod: Andres Haabu

toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne PÄEV KORSTNA OTSAS 13 nina käib ameti juurde et vältida plekk-katusel libastumist ja kõnnitee poole lendamist, mida Räni sõnul paaril kolleegil ette on tulnud. Ka mu elukutselisest korstnapühkijast töökaaslane on libedal plekil enda sõnul korra külili käinud ja hoogsalt katuse ääre poole kimanud, ent õnneks suuremate traumadeta. Tormamine on välistatud Rutakad liigutused, rahmeldamine ja kiirustades tehtud töö olid mu uue ameti juures absoluutselt välistatud. Katuseharjal õhuakrobaatlikke samme sooritades leidsin, et peale kehva ilma, tasakaaluhoidmise ja ettevaatlikkuse on katustel turnivate meeste ning naiste töös minimaalselt stressi tekitavaid faktoreid. Seetõttu pole ime, et nende kuue nööbid ja naerul nägu kõrges hinnas on. Korstna otsas seistes alustasin professionaali juhendamisel lõõride puhastamist. Töö oli lihtne ja loogiline ühte nurka pidi terashari alla, teist nurka pidi üles, ja nii seni, kuni kõik korstna siseküljed harjatud. Peale kõigi vajalike lõõride ülevaatust heitsime kiirelt pilgu lähikondsetele majadele. Miskit head spetsialisti silm, mis Nõmme, Pelgulinna ja vanalinna majade tulekollete ning korstnate olukorda iga päev kaeb, ei tuvastanud. Paari naaberkorstna seisukorda hindas Räni kehvaks või koguni ohtlikuks. Minu kogenematu silm kõiki mainitud vigu ja aastakümneid räsida saanud korstnate varisemisohtu tuvastada ei suutnud, ent see-eest jõudsin ligikaudu kahekümne katusel veedetud minuti jooksul nautida miljoni dollari vaadet, mille sarnast ühteltki vaateplatvormilt näha ei saa. Kui töö katusel lõpetatud, suundusime veel korraks kaminate kallale. Kiire tuleproov tõestas, et mõlemad küttekolded toimivad perfektselt. Tööülesanded olid sellega lõppenud, ent peeglist enda peegelpilti vaadates pidin tõdema, et minu kui tahmanäo suurem töö seisab veel ees. TASUB TEADA Korstnapühkimiskoolituse läbinuid on Eestis kokku ligi 200. Keskmiselt tuleb ühel korstnapühkijal ronida päevas 4 kuni 5 maja katusel. Ilma julgestuseta katustel turnimise tagajärjel on sel aastal juhtunud korstnapühkijatega 5 tööõnnetust. Koos korstnapühkija Juhan Räniga restorani Elevant katusel. Varasele hommikutunnile vaatamata kadus viimne kui uneraas silmist, sest kõrgusest tingitud adrenaliinipahvak koos suurepärase vaate ja uue töökogemusega tegid oma töö. SAATE PÜHENDUDA OLULISELE Terviklahendused Wihurilt Tänapäeval vajab klient enamat, kui pelgalt suurepärast masinat. Väga oluliseks on saanud ostuotsuse tegemisel tehnika finantseerimisvõimalused, garantiitingimused ning tootetugi varuosade saadavus, hoolduse- ja remondivõimalused. Caterpillar tehnika ametlik maaletooja Wihuri AS pakub paindlikke lahendusi kõigis nimetatud valdkondades. Wihuri on valmis võtma kõik masinaga seonduva enda kanda, et klient saaks keskenduda täielikult oma põhitööle. Masinad Caterpillar masinad on kogu maailmas tuntud oma kõrge tootlikkuse, töökindluse ja kestvuse poolest. Need on masinad, millesse tasub investeerida. Tootetugi Wihuri pakub esmaklassilist tootetuge et masin oleks alati korras ja töövalmis ning kestaks kaua. Wihuri laos on igal ajahetkel saadaval laias valikus Cat originaalvaruosi ning varuosatarned on oma ala kiireimad. Kliendi soovil võtab Wihuri kogu vastutuse masina hoolduse ja remondi eest enda kanda. Garantii Wihuri ja Caterpillar pakuvad masina kasutajale tema soovidest lähtuvaid konkurentsivõimelisi garantiitingimusi ja erinevaid kindlustuspakette. Finantseerimislahendused Wihuri on valmis aitama masinaostu või -rendi finantseerimiseks lahenduse leidmisel, tehes koostööd nii Eesti liisingettevõtete kui ka Caterpillari tütarettevõttega Cat Financial Services, mis pakub paindlikke ja soodsaid rasketehnika finantseerimise võimalusi. Võtke meiega kontakti - üheskoos leiame Teie vajadustele ja soovidele vastava lahenduse! WIHURI AS Väljaotsa 1 76505 Saue Tel.: 679 9260 info.eesti@wihuri.com www.wihuri.ee

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 14 TÄNAVANIMED toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee Nimeteaduse imetabane maailm Tänavanimede nuputamisel aitab otsust teha loogika Helen Sulg aripaev@aripaev.ee Mõned aastad tagasi kujunesid päevalehtedes omamoodi huumorirubriigiks uudised veidratest nimedest, mida suures vabadusetuhinas lastele pandi. Olukord tänavate ja elamurajoonide nimedega paistab rafineeritum ja esmapilgul parem. Tänavate nimetamise traditsioonid ja ka sellega lahutamatud vaidlused ulatuvad päris kaugele minevikku. Kui vaadata kohtade nimetamist riigipiiri-üleselt, siis võib kindlalt väita, et vallutaja viib riiki tavaliselt ka oma kohanimed. Nii näiteks on New Yorgi vanimad tänavad Broadway ja Amsterdam nime saanud linna vallutanud hollandlastelt. Eesti kontekstis ei saa mui- dugi üle ega ümber Vene aja kangelastest ja riigipühadest. Nende tänavanimede muutmine 1990ndate alguses toimus Tartu Ülikooli arhiivinduse professori Aadu Musta hinnangul õnnestunult: Üldiselt toimus nimevahetus loogiliselt, paljud nimed ennistati. Kui midagi negatiivsena ajaloolase seisukohast välja tuua, siis mõnede linnavõimude vähest ajaloo tundmist, mille käigus tekkisid näiteks Pootsmani või Tüürimehe tänav kohta, mille taust ei olnud üldse sellega seotud, lausub mees ja tõdeb, et just seetõttu oleme ise kohati käitunud omamoodi nimeokupantidena. Kui ikka juba viis põlve tagasi olid metsal, põllul ja isegi kivil oma nimed olemas, võiks neid ametlikul nimevalikul kasutada, mitte uut leiutada. Eesti tänavanimesid võib väga mitmel viisil tüüpideks jagada. Funktsioonile vihjab Pagari või Turu tänav sealt võis ajalooliselt leida ilmselt pagaritöökoja või teha sisseoste turul. Karja tänav sümboliseeris karjalaskevärava asukohta, kust kari linna lasti. Koha ajalugu on samuti oluline, Lõuna ja Ringi tänav sümboliseerib mitmes Eestimaa linnas kunagist linnusepiiri kulgemist, Kuninga või Rüütli tänav aga teed kuningalossi, rüütli residentsi. Huvitav ja paljudele üllatav viis tänavaid nimetada oli seostada nimi elanike sotsiaalse struktuuri järgi. Kas oskate vastata meid külastavale turistile, mida Tatari tänava nimi tähendab? Esimene assotsiatsioon on toiduaine. Tegelikult näitavad nimed nagu Vene ja Tatari tänav, et seal elasid vastavalt venelased või tatarlased. Kõige lihtsam ja levinum viis on iseloomustada tänavat või piirkonda mõne füüsilise omaduse abil Jõe, Lühike, Pikk, Uus tänav. Olukord läheb raskemaks, kui linn kasvab kiiresti, vallutades järjest Invaliidi Pardiloigu Neiuvaiba tee Hunditubaka tee Armatuuri Saarepiiga pst Lepatriinu TEFOND ÜLDANDMED TEFOND Kõrgsurvepolüetüleenist membraan poolsfäärikujuliste õõnsate 8 mm sügavuste õnarustega. Membraani servad ühendatakse mehaaniliselt ülekattega. Kõrgus 2,07 m, kaal 600 g/m², survetugevus >250 kn/m². TEFOND PLUS Kõrgsurvepolüetüleenist membraan poolsfäärikujuliste õõnsate 8 mm sügavuste õnarustega ja hermeetikuga liitekohtades. Membraani servad ühendatakse mehaaniliselt ülekattega. Kõrgus 2,07 m, kaal 670 g/m², survetugevus >300 kn/m². TEFOND PLASTER Kõrgsurvepolüetüleenist klaaskiust võrguga tugevdatud membraan poolsfäärikujuliste 8 mm sügavuste õnarustega. Membraani servad ühendatakse mehaaniliselt ülekattega. Kõrgus 2,07 m, kaal 720 g/m², survetugevus >250 kn/m². TEFOND on kõige kaasaegsem hüdroisolatsiooni süsteem. Selle omapärane pealispind on muutnud selle unikaalseks, kusjuures uus kinnitamissüsteem avardab selle kasutusvõimalusi ning tagab kiire ja täpse paigalduse. Uudne liitekohtadel kinnitamise süsteem võimaldab TEFOND-membraankile vertikaalset paigaldamist. TEFOND-membraankilet toodetakse standardsetes 2,07 20,0 m rullides ning seetõttu on ta ideaalne materjal seinte, vundamentide, põrandate ja erineva suurusega katusekatete kaitseks. Alanevad materjali kulutused liitekohtades, mille tulemusena võivad ladustamiskulud väheneda kuni 50% võrra. Spetsiaalne hermetiseeriv membraankile tagab toote niiskuskindluse. TEFOND DRAIN Kõrgsurvepolüetüleenist mittekootud polüestriga tugevdatud membraan poolsfäärikuju liste 8 mm sügavuste õnarustega. Membraani servad ühendatakse mehaaniliselt ülekattega. Kõrgus 2,07 m, kaal 740 g/m², survetugevus >250 kn/m². TEFOND DRAIN PLUS Kõrgsurvepolüetüleenist polüpropüleen kangaga tugevdatud membraan poolsfäärikujuliste õõnsate 8 mm sügavuste õnarustega ja hermeetikuga liitekohtades. Membraani servad ühendatakse mehaaniliselt ülekattega. Kõrgus 2,07 m, kaal 780 g/m², survetugevus >300 kn/m². TEFOND HP Kõrgsurvepolüetüleenist membraan poolsfäärikujuliste õõnsate 8,5 mm sügavuste õnarustega ja hermeetikuga liitekohtades. Membraani servad ühendatakse mehaaniliselt ülekattega. Kõrgus 2,07 m, laius 2,40 m (eurostandard), kaal 850 g/m², survetugevus >450 kn/m². TEFOND HP Hüdroisolatsioon ja koormustaluvuse suurendamine TEFOND HP on hermeetiliste liitekohtadega kõrgsurvepolüetüleenist membraan. TEFOND HP pakub ideaalseid lahendusi suurehituste tarbeks. TEED Tänu headele tehnilistele omadustele kasutatakse TEFOND HPd teekatte aluse stabiliseerimiseks, hüdroisolatsiooniks ja pinnase tugevdamiseks. Teede ehituses rakendatakse TEFOND HPd koormuste jagajana, alandades teekatte deformatsiooni, samuti vähendab TEFOND HP kasutamine teekatte paksust. TEFOND HP kasutamine võimaldab alandada teekatte kihtide paksust vähemalt 25% võrra. RAUDTEED TEFOND HP membraankile alandab raudtee alusele mõjuvat mehaanilist koormust, vältides selle deformatsiooni, samuti juhib vett drenaažikanalite suunas. Tänu selle universaalsusele võib TEFOND PLUSi edukalt kasutada vanade kanalite rekonstrueerimisel ja uute ehitamisel. KANALID TEFOND PLUSi omadused tagavad kanali põhja ja seinte usaldusväärse ja püsiva hüdroisolatsiooni tänu kahekordsele mehaanilisele ühendusele ja äärte kahekordsele tihendusele. Materjali on lihtne paigaldada, selle kasutamise kiirus ja suuremõõtmeliste seadmete ning tööriistade puudumine teevad membraanist TEFOND PLUS parima lahenduse kanalite hüdroisoleerimiseks. Esindus Eestis: Gauss Kaubanduse AS kontor: Ahtri 12, 10151 Tallinn Tel 626 1354, faks 626 1355, info@tegola.ee müük: Kadaka tee 70c, Tallinn Tel 672 0925, GSM 56 497 578, 56 262 466 (Key Ehituskaubad, 3. korrus) www.tegola.ee

toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee uusi kinnistuid ja piirkondi, ning mõistlikud omadussõnad hakkavad otsa saama. Esimene ja lihtsam variant on lisada olemasolevale tänavale ette sõna uus. Iseloomustava nime puhul on veidi suurem ka risk, et rahvas ei leia omadussõna sobivaima olevat. Tulbi tänavat Pärnus kutsuti aastaid hoopis Varblase tänavaks tänavat ääristab kuusehekk, kus varblased pesitseda armastasid. Sama lugu oli Side tänavaga: kuivõrd tänav oli lünklik ja kurviline, oli kasutusel Ussi tänav. Nimepanijad püüavad tavaliselt luua ka kooskõla mingi piirkonna tänavate vahel Tartu Supilinn koosneb ühe hea supi koostisosadest Kartuli, Herne, Oa tänav. Pärnus jällegi on marja- ja puuviljade piirkond (Pirni, Kirsi jne). Tallinnas on selle grupeerimise hea näide Tina ja Raua tänav, Tartus Füüsika Instituudi ümbruskonnas Räni ja Laseri tänav. Moskva pst NUMBER 126 Nõgikikka Tallinna tänavat on alates 1987. aastast saanud uue nime, paljud nõukogudeaegsed nimed on eestistatud. TAUST Teisepere Tänavanimede üle otsustab kohalik volikogu. Tihti saavad ka kohalikud elanikud ettepanekuid teha, sobiv nimi haakub kohaga ega kaota aja möödudes aktuaalsust. Kõrgepinge Mitmed Tallinna pika ajalooga tänavanimed sedastavad nendega seotud hoonete traditsioonilist asukohta. Foto: Andras Kralla TSITAAT Traditsiooniline ja haritud Euroopa on väga ettevaatlik nimede valikul, veel enam nimede muutmisel mingi isikuga seotult. Andras Metsa, OÜ BürooDisain tegevjuht Jõeoti 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne TÄNAVANIMED 15 Nimeotsingul toimub lausa avalik ajurünnak Nimeotsingutele kaasatakse ka kohalikke elanikke. Nimi pole peenraha, see peab ajahambale ning muutuvatele oludele vastu pidama. Viljandi linnapea Rein Triisa kogemusel toimub nime panek paralleelselt detailplaneeringuga või piirkonna ideelahenduse avalike aruteludega. Oleme kuulutanud ja küsinud ettepanekuid elanikelt kohaliku ajalehe kaudu linnavalitsus vaatab nimede ettepanekud läbi ja volikogu otsustab, sõnab mees. Tavaliselt haakub nimi kohaga ning mingeid erilisi üllatusi nime ettepanekuga tavaliselt ei laeku. Protsess ise kestab keskeltläbi 3 4 kuud. Kui otsiti järvel liikuvale lõbusõidulaevale nime, tuli seal küll üllatusi: enne Rannapiigani jõudmist pakuti katamaraani nimeks näiteks Metssiga, meenutab Triisa markantsemaid näiteid. Tänavate ja linnaosade nimede muutmise mõju tajuvad selgemalt näiteks taksojuhid: põhiline osa uusi tänavaid jääb Viimsi, Tiskre, Veskimöldre kanti. Paar tänavat Tallinnas on ka samanimelised Astri Meriväljal ja Männikul näiteks, kuid operaatori kogemust mööda teab siisklient seda ka tellimust esitades rõhutada. Kolmteist aasta Marabu takso operaatorina töötanud Mare üldistab igapäevase nimetarbijana: Ei ole suuri segadusi nimedega aitavad kaardid ja autojuhtide omavaheline meeskonnatöö raadioside abil, hädakorral ka klient kirjeldab. Naine tunnistab, et pigem on raskusi majade leidmisega, kui näiteks A ja G kuidagi viltu asetsevad. Seega ei saa nimede ebaloogilisuse üle kurta. Tartu Ülikooli arhiivinduse professor Aadu Must meenutab oma Tartu linnavolikogu päevade praktikat nimevalikutes üldiselt hea sõnaga. Murelaps on aeg ajalt ühiskonnas tekkiv ümbernimetamise tuhin. Traditsiooniline ja haritud Euroopa on väga ettevaatlik nimede valikul, veel enam nimede muutmisel mingi isikuga seotult, arvustab mees traagiliste surmade järel tekkivat survet tänavanimesid persooni mälestusega siduda. Kui suurkuju sureb, loetakse arenenud kultuuris mõistlikuks ajadistantsiks 10, 20 või ka 50 aastat, toob ta välja Eestiski aeg-ajalt tekkiva nimevahetuse palaviku nõrga koha: Nimi pole peenraha, vaid oma aja mentaliteedi kandja. Betooniraketiste ekspert Doka Kogemused 800 meetri kõrguselt Burj Dubai Tigutorn 1868. aastal asutas perekond Umdasch Austrias ettevõtte, millest on tänaseks kasvanud rahvusvahelise tähtsusega kontsern 66 riigis asuva esindusega. Tegutsetakse kahes valdkonnas: Umdash Shopfitting Group valmistab kaupluse sisustust ning Doka Formwork Technology tegeleb betoonraketiste tootmise ja rendiga, olles omal alal üks maailma juhtivaid firmasid. Üheks tõestuseks sellest on Dubaisse kerkiv maailma kõrgeim ärihoone, 800 meetri kõrgune Burj Dubai, mille jaoks valiti kolme raketiste valmistaja seast just Doka. Iga objekti jaoks on lahendus Eesti ehitusturul on Doka olnud esindatud kolm aastat, kuid selle aja jooksul on valminud sellised mahukad ning keerulised projektid nagu Kumu, Rävala büroomaja, Smuuli viadukt ning Tartus asuv Tigutorn. On hea meel, et oleme suutnud võita ehitusfirmade usalduse ning nad on selliste huvitavate projektidega meie poole pöördunud. Leiame, et lahendamatuid olukordi ei ole, ütleb Doka Eesti tegevdirektor Mait Ruut. Ta toob näiteks Tigutorni, mis on täiesti ebastandardne ehitis. Selle tarvis valmistati kõik detailid spetsiaalselt, samuti kasutati seal Eestis esimest korda automaatset roniraketist. Doka kataloogides on ligi 15 000 komponenti, millest saab komplekteerida raketisi sildade, tunnelite, kõrghoonete ja muu ehituseks. Kui olemasolevate standardlahenduste seast sobivat ei leita, siis me projekteerime ja valmistame vajalikud detailid, selgitab Ruut. Tihtipeale on arhitektil visioon, kuid ta võib-olla kahtleb, kas Eestis leidub ehitajat, kes idee realiseeriks. Seega oleks mõistlik, et hoone üsna varajases projekteerimisetapis istuksid ühe laua taha nii tellija, arhitekt, ehitaja kui ka raketiste valmistaja. Just nii on võimalik üheskoos leida kõige paremad ja optimaalsemad lahendused, kuidas viia ellu arhitekti visiooni, samas arvestades tellija soovi hoida kulusid kontrolli all, soovitab Ruut. Traditsioonid, innovaatilisus, kvaliteet Doka ligi 140aastane kogemus lubab uskuda, et tegemist on väga kvaliteetse ning ohutu toodanguga. Väga suurt rõhku pannakse tootearendusele, mille jaoks on Dokas loodud eraldi osakond. Pea igal nädalal tehakse mitu tooteuuendust, mis sünnivad klientidelt saadud tagasiside põhjal. Eesmärgiks on detailide lihtne ja ohutu monteerimine ning kvaliteetse lõpptulemuse tagamine. Elu näitab, et ehituste tähtajad aina lühenevad, kvaliteedinormid kasvavad ning tellijad oskavad näha raketise hinna kõrval ka seda, kui palju saab tänu nende kvaliteedile ning paigaldamislihtsusele hoida kokku aega ja raha. Doka püüab ajaga kaasas käia ning jagada oma kogemusi ning innovaatilisi lahendusi Eesti ehitusturule, et kerkiksid objektid, mis meie linnaruumi rikastaksid, kinnitab Ruut.

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 16 MASIN toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee Ehitusmasin Rentimiseks pole juhiluba vajalik Ekskavaatorit tasub rentida nädalavahetusel Ekskavaatorit võib rentida ka täiesealine eraisik: pärast kiirkursust rendifirmas saab masina nädalavahetuseks koju tavapärasest soodsama hinnaga. Mitmeotstarbelised ekskavaatorid suudavad nii tõsta, kaevata kui ka koormat peale laadida, muutudes järjest populaarsemaks nii Eestis kui ka mujal maailmas, kus nende tarbenõudlus on mitmeid kordi suurem. Tööriistade rendifirma Ramirent rendipunkti juhataja Mati Vippi selgitusel on kasulik rentida masin nädalavahetuseks, sest äripäeval ja nädalavahetusel tehakse vahet. Kui inimene võtab masina reedel, siis jääb masin tema kätte ka nädalavahetuseks, ent pühapäeva eest eraldi tasu ei võeta laenutus on niikuinii suletud. Masina rentija võiks meeles pidada kolme tähtsat kriteeriumi. Isik, kes soovib miniekskavaatorit rentida, peab olema täisealine, kindlasti kaine ja mitte olema maksuvõlglane. Paljud rendifirmad võivad küsida ka tagatisraha, märgib Mati Vipp. Juhiloa olemasolu pole seejuures olulise tähtsusega, sest miniekskavaator pole mõeldud liiklemiseks maanteel. Samuti tehakse rentijale es- Miniekskavaator tõstab, kaevab ja laadib. Foto: Marina Tigasing HIND Rentimise umbkaudsed hinnad hinnad kroonides, ei sisalda käibemaksu tunnihind päevahind miniekskavaator 220 1700 miniekskavaator (hüdrohaamriga) 280 2200 treiler 365 NUMBER 1,7 tonni on miniekskavaatori täismass. TSITAAT Paljud rendi firmad võivad küsida ka tagatisraha. Mati Vipp, Ramirendi Kuressaare müügipunkti juhataja mane koolitus ja masina instruktsioon juba kohapeal selgeks. Et miniekskavaatorit mugavam transportida oleks, saab selle tarvis spetsiaalse järelhaagise rentida. Miniekskavaatori täismass on 1,7 tonni ja masina ohutuks transpordiks on vastava kandevõimega treiler, millega saab seda vedada. Samuti nõuame vedukautut, mis jõuab sellist masinat vedada, teavitab Mati Vipp. Juhti instrueeritakse ka sõidukiiruse kohta, millega tohib treileriga liikuda, ja kuidas miniekskavaator treilerile ohutult kinnitada. Kuna tihti juhtub, et renditud masin soisesse maapinda sisse kaevatakse, siis võiks kaevatavat pinnast uurida. ASi Cramo Estonia Kuressaare osakonna juhataja Jaak Tamm selgitab, et enne kui kopp maasse lüüakse, võiks pinnasega tutvuda. Alati on võimalik, et masin võib vesisesse pinnasesse sisse vajuda, kuid tänu sellele, et masinal on kopp ees, saab sellega hädapärast välja ukerdada. Kindlasti aga ei sobi see ekskavaator kivise ja paepinnase kaevamiseks selle jaoks on suuremad ja võimsamad masinad. Kergema pinnase kaevamisega miniekskavaator hätta ei jää. Kindlasti tuleks rendimasinasse ka heaperemehelikult suhtuda, selgitab Jaak Tamm. Meilt rendime seadme välja puhtana. Kui see tagastatakse, siis peab samuti puhas olema, mitte mudane ja porine. Tagastatud seade vaadatakse koos rentijaga pärast üleandmist uuesti üle. Rentija peab meeles pidama, et kui masin puruneb, tuleb sellest kohe rendifirmale teatada. Seadmele tehakse kõigepealt ekspertiis, mis selgitab, kas töövahend oli enne rikkis või purunes mittesihipärase kasutamise tagajärjel, räägib Jaak Tamm. Viimasel juhul peab rentija remondi ka kinni maksma. Vippi selgitusel tasub miniekskavaatori ja muude tööriistade ning masinate rentimine lühiajaliseks kasutamiseks ära. Kui miniekskavaatorit kasutatakse ainult kaks-kolm päeva, siis tuleb see tunduvalt odavam, kui masin ise osta. Marina Tigasing Vana väärikus uues kuues! EHITUSE PEATÖÖVÕTT PROJEKTEERIMINE JA PROJEKTIJUHTIMINE Kõik vanade majade renoveerimisest: lammutusest viimistluseni! www.wehdek.ee tel 5668 8288 AS Maru Ehitus Järvevana tee 5, 10132 TALLINN Tel 657 5850 Faks 657 5851 ehitus@maru.ee www.maru.ee

toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee Suuremate ehituskaupluste juhatajate sõnul jälgitakse praegu pingsalt turul toimuvat. Uusi kliente loodetakse leida poode mugavamaks muutes. Ehitus Service OÜ tegevdirektori Mart Vau sõnul sai aastal 2004 Ehitus Service OÜ suuromanikuks Rootsi investeerimisfond Askembla Growth Fund. Ülejäänud ca 40 % kuulub Eesti omanikele. Vau ütleb, et konkurents turul suureneb pidevalt, kõik suuremad kohalikud ehitusmaterjalide jaekaupluste ketid plaanivad jõulisi laienemisi ning tõenäoliselt tuleb lähima paari aasta jooksul Eesti turule ka uusi rahvusvahelisi DIY kontseptsiooni esindajaid. Mis puudutab ühinemisi, siis oleme prognooside tegemistega tagasihoidlikud, lisab Vau. Kauplusekettide kontseptsioonid on erinevad ning neid üheks tervikuks liita ei ole kerge. Tulevikus kavatseb Ehitus Service Vau sõnul jätkata plaanipäraste laiendustega ning viimistleda pidevalt kaubandusketi kontseptsiooni. Kaupluseid on pidevalt klientide soovidekohase kaubaga täiendatud ning Tallinna kaupluse pind on meile seetõttu juba kitsaks jäänud, tõdeb Vau. Oktoobri lõpus või novembri alguses avame Tallinna kauplu- 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne ÄRIKESKKOND 17 Äri Ehituspoed püüavad kliente meelitada üha läbimõelduma kaubavalikuga Suuremad ehituskaupluste ketid peavad laienemisplaane se laienduse, mis annab meile juurde 5500 m 2 kaubanduspinda. Samuti vahetub talve saabudes kogu ettevõtte majandustarkvara, mille nähtavaim kasu klientidele on oluliselt kiirem kassa läbilaskevõime. ASi Espak juhatuse esimees Arvi Liivik seevastu ütleb, et üldiselt on ehituspoodide tulevikku üsna keeruline prognoosida. Eks see oleneb sellest, kuidas riigis asjad kujunevad tõenäoliselt müük kas väheneb või tõuseb mõõdukalt. Ta usub, et mingeid suuri juurdekasve tulemas ei ole. Uusehitisi tuleb ju üha vähem ning pangad suuri laenusid enam nii kergesti ei anna, põhjendab Liivik. Oodata on ühinemisi Ruutmeeter OÜ/ KR Kaubanduse ASi juhatuse liige Jana Põim ütleb, et KR Kaubanduse jaoks oli kõige olulisem omanikevahetus just nende endi omanike vahetus. 2007. aasta veebruaris omandas KR Kaubanduse ASi aktsiad Ruutmeeter OÜ. Mõned konkurendid ja koostööpartnerid on seda üllatavaks pidanud, kuid Ruutmeetri jaoks oli see ettevõtte arengut silmas pidades loogiline samm, kinnitab Põim. Ruutmeeter oli oma kitsas nišis Eesti turul omandanud turuosa, mille kasvatamine poleks enam rentaabel olnud. Seega tuli laiendada kas turu piire või kaubavalikut. Põim lisab, et omanikud valisid kaubavaliku laiendamise, mis annab parema võimaluse ka tulevikus turgude laiendamiseks. Põim usub, et ilmselt tuleb veel ette väiksemaid ühinemisi või väiksemate ettevõtete ostmisi. Taolist infot on juba kuulda olnud, märgib ta. Firmad, kes seni on olnud väga suures osas orienteeritud üldehituskaupade müügile ja kelle põhiklientuuri moodustavad ehitusfirmad, tunnevad ilmselt ehitusturu aktiivsuse langust kiiremini ja tugevamalt. On oodata kauba ning klientuuri struktuuri muudatusi. Samuti usub Põim, et kindlasti on oluline Bauhausi otsus Eesti turule tuleku kohta kuuldavasti on neil plaanis kauplus Tallinnas avada juba järgmisel või siis ülejärgmisel aastal. Põimi sõnul tegutsevad KR Kaubanduse AS ja Ruutmeeter edaspidi koos ning ühiseks kaubamärgiks hakkab olema Ruutmeeter. Järgmise aasta lõpus on plaan avada uus Ruutmeetri Kodukeskus, ütleb ta. Nagu öeldud, saab kaubavaliku korrigeerimisega maandada riskid turul toimuvate muutuste suhtes. Selleks on juba algatatud mitmed firmasisesed protsessid. TSITAAT Kaubavaliku korrigeerimisega saab maandada riskid turul toimuvate muutuste suhtes. Jana Põim, Ruutmeeter OÜ juhatuse liige Märtsis avati Tallinnas Tondi K-rautakesko kauplus. Ka järgmisel aastal avab kett kolm uut poodi. Foto: Andras Kralla Ostukoht moodsamaks Rautakesko ASi tegevdirektor ja juhatuse esimees Alo Ivaski sõnul annab ettevõte Eestis tööd ligi 500 inimesele. Tallinnas tegutseb kolm kauplust, Tartus ja Pärnus aga kummaski üks. Suurima omataolise kaupluse Eestis, Tondi K-rautakesko, Tallinnas Tammsaare teel, avasime selle aasta märtsis, räägib Ivask. Ivaski sõnul avatakse järgmise aasta esimesel poolel Eestis kolm uut kauplust Rakveres, Võrus ja Kuressaares. Areng sellega ei piirdu, uute kaupluste avamise plaan on paigas kuni 2010. aastani, kinnitab Ivask. Ta lisab, et üldiselt on turul märgata seda, et kõik suuremad ketid teevad tööd selle nimel, et muuta oma ostukeskkonda tänapäevasemaks ja avada uusi kauplusi. Lõppkokkuvõttes tarbijad ainult võidavad, on ta veendunud. Ketlin Priilinn Korvtõstukid Teleskooptõstuk TR21, maksimaalne töökõrgus 21m Väikelaadurid - erinevad mudelid - lai valik lisaseadmeid www.sami.ee Tule 20, 76501 Saue, tel 670 9040, 670 9621, sami@sami.ee www.solideal.ee KUMMIROOMIKUD Solideal Baltics AS Läike tee 10 Peetri küla, Rae vald 75301, Harjumaa tel 668 4415 faks 668 4416 e-post aivar@solideal.ee www.laadur.ee

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 18 SETOMAA toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee Seto poiss päätnitsapäeval kirikukelli helistamas. Seto: Seto paik om pall o hüä! Paar päeva Setomaal täidavad külalise vastakate tunnetega: selle Eestimaa idanurga tugevale isikupärale loovad kummastava kontrasti lagunevad tühjaks jäävad külad. Erki Meister aripaev@aripaev.ee Savi on Setomaal traditsiooniline ja armastatud ehitusmaterjal. Kuni katus vihma eest kaitseb, on hoone tugev, vesi lagundab taolised kõrvalhooned aga kiiresti. Foto: Meeli Küttim

toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne SETOMAA 19 Venemaale bensiini järele: piiri lähedus toob päevapoliitika grafitikunsti pärusmaale. Kuni tädike verandaaknaid vineeriga lappida jõuab ja katus peab, saab elu selles kodus jätkuda. Jumalaga kontakti otsimiseks ei ole setod alati suuri kirikuid ehitanud, piisab ka kaunistatud tillukesest tsässonist, milliseid on Seto külades mitmeid. Veel seisab püsti. Paraku tukub seesuguseid õige peremeheta taluhooneid Setomaal kümnete ja kümnete kaupa.

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 20 HUVITAV LEID toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee Väike tapeeditegu käsitööna Lihtne ja käepärane viis originaalsuseks Liivi Tamm liivi.tamm@aripaev.ee Liivalaia tänavamürast avaneb vaiksesse sisehoovi pealtnäha täitsa tavaline lükanduks, ent siseneja võtab vastu sootuks teistlaadne meeleolu: siin asub töökoda, kus Lilli Jefimova ja Sirje Tammsalu valmistavad käsitöötapeeti. Käsitöötapeet pole õigupoolest keeruliselt valmiv imeloom, nagu esmapilgul tunduda võib. Kasutame alusmaterjalina tavalist rullis müüdavad jõupaberit, mida saab osta ehituspoest, räägib kunstnik Sirje Tammsalu elurõõmsalt. Ja siis tuleb juba värvide, spaatli ja lapi või pintsliga fantaasiale vaba voli anda. Käsitöötapeedi säbrulised mustrid on tõepoolest ainulaadsed ja tihti tekib efekt niivõrd juhuslikult, et seda on raske korratagi. Nõuab juba pisut kogemust teadmaks, kuidas valminud muster suure paanina välja hakkab nägema, teab Lilli Jefimova. Tegelikult on pabertapeedid selleski töökojas valminud alles vähem kui poole aasta jagu. Alguse sai see mõte kunstnik Ingrid Kuke ideest, kes otsis kiireid ja omapäraseid seinakatmisvõimalusi, jutustab Sirje Tammsalu. Oleme katsetanud ja mänginud paberi mustritega otsekui lapsed. Fantaasiale tuleks anda vaba voli Nüüd haarab Sirje spaatli ja paberi ning näitab ka külalistele esmased töövõtted kätte: Alguse sai ka meie töö mänguliselt, tuleb lihtsalt vaadata, mis välja tuleb, lohutab ta neid, kes end alguses ehk pisut ebakindlalt tunnevad. Kärtsti, kärtsutatakse sile jõupaber pihku kokku ning selle kägara all veetakse veel üks kortsuvagu. Kiire silumine, paar tõmmet pintsliga ning pilgule avaneb kollaseks värvunud jõupaberist välja joonistunud paberlill. See on kõige lihtsam meetod, niiviisi meisterdavad ka lasteaialapsed, naerab Lilli Jefimova. Lihtsalt värvi tuleb sinna-tänna laduda, kunst sünnib mängu käigus. Mängimise mõte meeldib ka Sirje Tammsalule, kelle jaoks tundub pabertapeetidega askeldamine praegu ideaalse töökohana: talle meeldib lihtsalt tööle tulla, paberit kortsutada ja vaadata, mis välja tuleb. Paber on kerge materjal, temas polekski justkui mingit ballasti, ka looduslikkus veetleb mind, räägib ta. Lõpetasin paar aastat tagasi Kunstiakadeemia maaliosakonna. Juba õpingute ajal mässasin värvipigmentidega. Toona kasutasin neid segamini akrüülvärvidega, ka oma lõputöö tegin transparentakrüüli ja pigmentidega. Praegu aga tegutsen pigem loodusliku munaemulsiooniga. Ostja ettekujutus vormitakse seinale Sirje Tammsaare abiline Lilli Jefimova tunneb end loodusvärvide teemal kodus juba aastaid. Töötan pikemat aega Maja tohtri poes, eriharidust mul ei ole, siinne tegutsemine on lihtsalt hingelähedane. Isetehtud tapeedi omadustest rääkides oskavad mõlemad hakkajad tegutsejad ainult häid sõnu leida: näiteks peidab käsitöötapeet seina ebatasasused: kui tavalise mustriga tapeedi puhul jäävad muhud ja kühmukesed kohe silma torkama, siis loominguliselt kortsutatud paber peidab kõik aluspinna vead. Muidugi saab ka niisugust käistöötapeeti teha, mis seinas ise täiesti sile, räägib Sirje Tamm salu. Siin on nii palju võimalusi: kas on kasutatud ühte, kahte või koguni kolme värvi, kas on viimistletud spaatli või pintsliga või hoopis pritsitud värvi paberi pinnale. Tulemus on tõeliselt eriilmeline. Mõistagi, kui meilt tapeeti tellitakse, uurime ka seda, milline on tellija enda ettekujutus. Klient peakski oma fantaasiat rakendama ja niisuguse töö puhul saab tellija kujutlust alati arvestada. Praegu müüakse käsitöötapeete Majatohtri kaupluses Tallinnas, tegijad loodavad aga, et nende idee kasvab suuremaks. Lilli Jefimova (vasakul) ja Sirje Tammsalu askeldavad valmimisjärgus tapeedipoognaga. Käsitöötapeet võib olla tõeliselt eriilmeline: sile või kortsus, lilleline või säbruline, kirgas või tagasihoidlikes toonides. Fotod: Maris Ojasuu PECC Kraanaehitus OÜ Pärnu mnt. 238, 11624 Tallinn e-post: kraana@pecc.ee www.pecc.ee Tel +372 672 2359 Faks +372 672 3181 GSM +372 52 73 966, GSM +372 53 484 316 Sild- ja konsoolkraanade müük ja paigaldus, hooldus ja remont Tööstuslikud vintsid Elektritelferid Montaaživalmis kraanapaketid Kraanade elektrivarustus Raadiojuhtimised Kraanade projektid Tõstetraaversid

toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne HUVITAV LEID 21 Käsitöötapeedi ise tegemiseks on vaja vaid julget pealehakkamist Pabertapeedi tegemine on jõukohane igaühele, kes sellega pisut vaeva viitsib näha. Alustuseks tuleks lihtsalt seada sammud ehitusmaterjalide poodi, kus jõupaberit rullikaupa müüakse. Tapeedi valmistamise tööks on vajalik pikk ja sile aluspind, muidu jäävad aluspinna ebatasasusi meenutavad jutid paberile sisse. Põhimõtteliselt saab pabertapeeti ka põrandal värvida, ent kui sellist tööd pikemat aega teha, on oht, et põrandat enam päris algset värvitooni tagasi küürida ei õnnestugi: kasutatud värvid ei pruugi ka linoleumi pinnalt maha tulla. Alustuseks tasub valmis ostetud jõupaberit oma maitse kohaselt kunstipäraselt kortsutada ning kanda sellele lapi ja spaatli abiga värvi. Mõistagi võib kasutada ka pintslit või rulli või rullida paberit hoopistükkis värviseks tehtud plaadi peal. Tulemus jääb igal puhul erinev, enne suure pinna kallale asumist tuleks töövõtteid lihtsalt pisut väiksema katsepaberi peal proovida. Värvi kantakse jõupaberile kihiti: kui üks värvikiht on kuivanud, võib asuda järgmise kihi paberile kandmise juurde. Siis on juba näha, et paberi kortsudesse on pääsenud vähem värvi kui sirgele pinnale ning nii moodustubki muster. Värvi võib spaatli abil päris julgesti paberile laiali hõõruda: jõupaber on üsna tugev materjal ega rebene väga kergesti. Kõige parem on tapeedi kaunistamisel kasutada naturaalset värvi ja värvimuldasid, kuigi sobivad ka teist tüüpi valmisvärvid. Naturaalvärvidest sobivad näiteks metüültselluloosivärv või munaõlitempera. Parim värvi koostiski selgub katsetamise käigus, ent üldiselt sobib värvi kokku segamisel vältida odavaimaid värnitsaid, muidu võib juhtuda, et tapeet kuivab ootamatult kaua. Algajal tasuks vältida ka siniseid värvimuldasid: need on teistest kapriissemad ja lahustuvad halvemini. Olen avastanud ka selle, et pisut vanaks läinud muna on värvi valmistamisel kuldaväärt tooraine, räägib kunstnik Sirje Tammsalu. See võiks olla juba kergelt klimpjas, aga ei tohi olla otseselt haisev ega täiesti riknenud. Tapeedi toonimisel sobib kasutada ka kaseiini- ehk kohupiimavärvi. Viimase lahenduse puhul jääb pind matiks. Õigupoolest pole pabertapeediga selle materjali võimalused seinade katmisel veel ammendatud: põnev võimalus on ka tselluvatist paberkrohv. Niisugusessegi krohvi saab uputada ka dekoratiivelemente puulehtedest riideribadeni. Nõnda kannab paber materjalina endas palju võimalusi. Ka paberkrohvi saab kodus ise valmistada: jahvatatud vanapaberile lisatakse vett ja leotatakse seejärel paberimassi. Pärast ööpäeva leos võib kuivemaks väänatud massile juba lisada liimi ja pisut kriiti, mis muudab krohvi plastilisemaks. Hõlpsalt valmib ka tselluvatist krohv: valgest tselluvatist tehtud paberkrohvi saab seejuures ka pigmentidega toonida. Nii tselluvatist kui ka paberitükkidest tehtud paberkrohvi saab seinas üle värvida, kuivanud pind jääb tugev ning käega katsudes soe. NUMBER 120 krooni on odavama valmis käsitöötapeedi ruutmeetrihind Majatohtri kaupluses Tallinnas. TAUST Tapeedi värvimiseks tasub otsida sile aluspind. Värvi kandmiseks sobivate vahendite nimistu on pikk: sobivad näiteks pintsel, spaatel, prits, rull, samuti tavaline lapp. Mustrid moodustuvad, kui kanda värvi kortsutatud paberile, värv tungib vagude ümber. Hiljem saab tapeedi pinna soovi korral siluda. TSITAAT Kasutame alusmaterjalina tavalist rullis müüdavat jõupaberit, mida saab osta ehituspoest. Edasi tuleb juba värvide, spaatli ja lapi või pintsliga fantaasiale vaba voli anda. Sirje Tammsalu, kunstnik AS MASINER AG Saeveski 10, Tallinn Tel 6712 850 www.masiner.com info@masiner.com S I L I K A A T K I V I D ELEKTRI- JA SOOJUSE KOOSTOOTMISJAAMAD Kõige ökonoomsem elektri tootmise viis Kasutegur kuni 90 %. Baseeruvad sisepõlemismootoril Võimsused 85 6000 kw. Kütus: maagaas, biogaas, metanool jm. Uuringud biokütuse kasutamiseks LÕHESTATUD KLOMBITUD SILE AUTOMATISEERITUD JUHTIMISSÜSTEEMID Elektri- ja soojuse koostootmisjaamadele Avarii- ja varugeneraatoritele Auru- ja veekatlamajadele, Tööstustele (toiduainete, keemia jne.) Katlamajade jt tehnoloogiliste protsesside kaugvalve ja andmehõive Web-SCADA interneti kaudu objektide jälgimine ja juhtimine konsultatsioonid müük hooldus BENSIINI- JA DIISELMOOTORIGA ELEKTRIGENERAATORID Generaatorid nõudlikule tarbijale Ehitustel ja välitöödel ajutise elektriallikana Biokütuse katlamajade avariitoiteks Elektritööriistade ja pumpade käitamiseks Sõjaväe väliõppused jm. Serverjaamade avariitoiteks Spetsiaalsed keevitusgeneraatorid Välikeskkonnas töövalmis iga ilmaga Võimsusvahemik 0,7 800 kw www.masiner.com TÄIDA UNISTUSED... FASSAADID VAHESEINAD www.silikaat.ee AIAPOSTID... KVALITEETSE SILIKAATKIVIGA! KORSTNAPITSID EHITUSSEGUD AS Silikaat Müügiosakond: Pärnu mnt 238, 11624 Tallinn Tel 614 0381, e-post: myyk@silikaat.ee

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 22 PÄÄSTEOPERATSIOON toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee Pärnu maantee Pärnu mnt 31 krundil seisnud hooned saavad uue kodu Jaanus Vipper (vasakul) ja Mika Orava Seenior Majad OÜst hindavad koostvõetava hoone seisukorda üle ootuste heaks. Fotod: Maris Ojasuu Kadri Tamm aripaev@aripaev.ee Pärnu mnt 31 krundil olevad kaks südalinna puumaja saavad palk palgi haaval koost lahti võetud ja jälle kokku pandud: koostöös linnavalitsuse ja presidendikantseleiga soovib Seenior Majad OÜ anda arendusele ettejäänud majadele Kadrioru pargi veerel uue elu. Pärnu mnt puithooned ehitati 19. sajandi lõpus jõukate linnakodanike majadeks, mille allkorrusel asus apteek. Tallinnas pole selliseid maju enam kuigi palju järel, samas stiilis majad on lammutatud või muul moel hävinud, räägib Mika Orava Seenior Majad OÜst hoonete väärtusest. Vanade apteegimajade teisaldamisega seotud algatus tuli Tallinna linnavõimult, kuna krundi omanik soovis hooned lammutada. Otsiti lahendust, et hoida väärtuslikud hooned alles, samas vabastada krunt, selgitab Mika Orava ja nimetab ühe eestvedajana toona kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonna juhatajat Anni Noolt. Hea, et märgati, et midagi on kadumas ja otsustati see päästa enne kui hilja, ütleb ka restauraator Jaanus Vipper OÜst Kuukaar, kes kuulub kõrvuti Jaanus Hallikuga samuti osaühingusse Seenior Majad. Puitmajade teisaldamise ühe eestvedaja Mika Orava jaoks pole idee uus. Kuigi endise diakonisside haigla hoone uude asukohta üle viimine jäi pooleli, on ette näidata üks õnnestunud projekt. Kui sealsamas, Pärnu maantee viadukti läheduses, jäi ehitustegevusele jalgu diakonisside kabel, asus Orava sellele uut asupaika otsima. Täna võib korda tehtud kabelit kaema minna Pikva mõisa territooriumile. Ajaloolisse apteeki sõideti abi otsima ka maalt Pärnu maanteel seisnud omaaegne apteegihoone oli tähenduslik paljudele inimestele. H. Gustavsoni raamatust Tallinna vanadest apteekidest saab lugeda, et 1882. aastal avas vastvalminud kahekorruselises puitelamus uksed Tõnismäe Vana apteek. Viis aastat hiljem läks apteek proviisor Bernhard Linde kätesse, kes oli esimene eesti soost apteegiomanik Tallinnas. Gustavson kirjutab, et kuuldused eesti keelt kõnelevast apteekrist levisid kiiresti, apteegi klientideks said eelkõige maainimesed, kes tulid Tõnismäe Vanasse apteeki nõu ja abi otsima. Kibekiired päevad olid just turupäevadel, Pärnu maantee äärne apteek jäi linna tulles tee peale. Vanast apteegimajast funktsionaalne seeniormaja Täna on Pärnu mnt 31 krundil asuvate majade teisaldamine leidnud heakskiitu. Asja eest, sest medalil on mitu poolt: muinsuskaitseaspektile lisaks, kus vanadele majadele antakse võimalus edasi elada, plaanitakse hooned ehitada omamoodi vanadekoduks, kus on loodud võimalused tugiteenusteks ja arstiabi kättesaadavuseks. Teisisõnu vajalikud teenused tuuakse eakate inimeste koduukse lävele. Eskiis pole küll veel täiesti valmis, kuid seeniormajadesse tuleb umbkaudu nelikümmend korterit, mis on mõeldud inimestele alates 63. eluaastast, kes vajavad mõningast abi ja tuge, sõnab Mika Orava. Tema sõnul on tuntud huvi korterite vastu juba hoonete lahtivõtmise faasis, mil polnud teada ei korterite täpne hind ega suurus, mis näitab, et sellist laadi turvatud eluruumist on puudus. Hoone allkorrusele tulevad üldkasutatavad ruumid nagu arsti ja füsioterapeudi vastuvõtutuba, raamatukogu, söökla, kohvik, võimla, valveõe kabinet. Seda kõike hakkab praeguste plaanide järgi haldama SA EELK Tallinna Diakooniahaigla. Vanad puumajad kerkivad Kadrioru pargi veerele Diakooniahaigla oli projekti kaasatud selle algfaasist peale, olemas on kindlad kokkulepped ja plaanid. Planeerimise käigus on nende vajadustega kõigiti arvestatud, sest meie eesmärk on luua hästi opereeriv asutus, selgitas Mika Orava. Nii linn kui ka presidendikantselei suhtuvad Orava sõnul projekti väga positiivselt. Kui kõik läheb plaanitult, leiavad vanad puithooned uue hingamise Kadrioru pargi veerel, Kadri teel asuval krundil. Praegu veel millelegi alla pole kirjutatud, kuid kõik osapooled on näidanud projektile rohelist tuld ning on lootust, et

toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne PÄÄSTEOPERATSIOON 23 puitmajade päästetöödel Praegu laiutab Pärnu maanteel harjumuspärase puithoone asemel uusehitust ootav lage plats. kolmepoolne lepe allkirjastatakse septembrikuu jooksul, sõnas Orava. Ka Erja-Liina Raidma Tallinna kultuuriväärtuste ameti miljööalade osakonnast avaldas lootust, et dokumentide vormistamine kulgeb suuremate takistusteta. Elumajade siirdamine on TSITAAT Praegu veel millelegi alla pole kirjutatud, kuid kõik osapooled on näidanud projektile rohelist tuld. Mika Orava, Seenior Majad OÜ NUMBER 2500 m 2 suurusele krundile Kadrioru veerel plaanitakse hooned järgmiseks kevadeks püsti panna. Tallinna jaoks uudne protsess. Enne meil puudus samalaadne kogemus, nüüd on võimalik seda kinnistada, selgitas Raidma. Enne ehitusluba on siiski vaja menetleda Kadri tee detailplaneering. Abilinnapea Taavi Aasa sõnul tuleb enne allkirjastamist lõplikult kokku leppele jõuda ka hoonestusõiguse osas ja selgeks rääkida, mis alustel seeniorid korteritesse komplekteeritakse. Meie huvi oli hooneid siiski säilitada, kuna need on nii arhitektuuriliselt kui ka kultuuriajaloolisest seisukohast väärtuslikud, selgitas Erja- Liina Raidma. Linn on olnud küll osaline ja püüab sellistele projektidele kaasa aidata nii palju kui võimalik, kuid siiski pole sellist asja võimalik teostada üksi. Projekti õnnestumise seisukohast on just koostöö ja kokkulepeteni jõudmine asjast huvitatud osapooltega olulise tähtsusega, lisas Taavi Aas. Seeniormajad saavad püsti 2009 kevadel Pärnu maantee 31 asuvate majade lahtivõtmine algas mais, täna on üks hoone koost lahti võetud, teise maja ja abihoone nummerdatud vahelaed ning seinad lahtivõtmisfaasis. Mika Orava Seenior Majad OÜst sõnas, et demonteerimisfaas peaks läbi saama oktoobriga. Seejärel ladustatakse majaosad Rocca al Mare Vabaõhumuuseumisse, kus nad jäävad oma aega ootama. Ajast ette ei tasu tõtata, kuid Orava sõnul on nad optimistlikud: Loodame kevadel ehitama hakata, selleks läheb veel aasta või poolteist. Karkassist 80 90% on uuesti kasutatav, välisvooder samavõrra. Orava kinnitusel olid puitdetailid üle ootuste heas seisukorras. Restaureerida plaanitakse nii aknad kui ka uksed. Kui mitte kõigile, siis vähemalt tänavapoolse fassaadi akendele tuleb ette vana loperdav klaas, mis annab hoonele juurde miljööväärtust, räägib ka restauraator Jaanus Vipper. Uuesti saab kasutada ka kõiki põrandalaudu, osaliselt kasutatakse vanu vundamendikive. Maja ees on korralikult hunnikutesse laotud pae- ja vanad telliskivid, mis ootavad uut elu kas Kadriorus või mõnes muus väärikas hoones. Uude sotsiaalse funktsiooniga majja pole nii palju korstnaid ja ahjusid vaja, kuid materjali saab kasutada mõisate või mõne muu hoone juures, kus sellel on parem rakendus, selgitab Vipper. Hoonete ümberasustamiseks Kadrioru veerel asuvale Kadri tee 2500 m² suurusele krundile on tehtud esialgne eskiislahendus. Arhitekt Velli Rajangu projekt on heakskiidu saanud nii Tallinna keskkonna-,kultuuriväärtuste-, linnaplaneerimis- kui tuletõrje- ja päästeametist. Kokku viiakse Kadrioru veerele kolm hoonet, üks neist abihoone. Majadekompleksi paigutus jääb Orava sõnul samaks, karmimate tuleohutusnõuete tõttu on majad paigutatud krundile hajusamalt. TORUD, lisatarvikud ja ühendused torudele Kõrge korrosioonikindlus ja mehaaniline vastupidavus Torujuhtmete lihtmontaaž Kauakestvad tooted Võimalik tellida vastavalt tehnilistele tingimustele Tel (+372) 600 9016 Faks (+372) 621 2444» Bufab Estonia OÜ on Rootsi kapitalil loodud ettevõte, mille emaettevõte asub Rootsis. Põhiliseks tegevusalaks on kinnitusvahendite (polt, mutter, seib, kruvi jne) hulgimüük.» Bufab Group omab müügiosakondi kogu Euroopas, Skandinaavia turul hoiame aga juhtivrolli.» Pakume standard kinnitusvahendeid ja ka joonise põhjal valmistatud eritooteid. info@brommetall.ee http://www.brommetall.ee www.bufab.com Bufab Estonia OÜ Paldiski mnt. 31, 76606 Keila tel: +372 608 8053 fax: +372 608 8093 naela- ja klambripüstolid, kruviautomaadid SEGUMIKSERID KÄSITÖÖRIISTAD TOLMUIMEJAD KOMPRESSORID AKUTÖÖRIISTAD KÄSITÖÖRIISTAD Mechelin Eesti OÜ Laki 15, 12915 Tallinn telefon 656 3875 faks 656 3876 senco@senco.ee www.senco.ee

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 24 ARHITEKTUUR toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee Nukulinn Visby Gotlandi pealinn peibutab idüllililise vanalinnaga, mis tulvil armsaid renoveeritud elamuid ning meenutusi keskaegsest hiilgusest, mil isegi loomi hõbeliudadelt toideti. Visby vanalinna nukumajades pole kohta plastmassakendele ega kipsplaadile. Erki Meister aripaev@aripaev.ee Vanalinn on tulvil väikseid kohvikuid ning poekesi. Reisiseltskond majasid nuusutamas: tõrvatud hooned on heitliku ilmastiku eest kaitstud ning lõhnavad imehästi.

toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne ARHITEKTUUR 25 Mäletsusi kunagisest hiilgusest: St Olofi ja St Peri varemed, mille kõrguvad kaared katkevad enne teineteiseni jõudmist. Praegu asub kirikuvaremeis idülliline kohvik. 12. sajandi lõpust pärinev Püha Maria Katedraal oma võimsate võlvide ja uhkete vitraažidega on uhkeim säilinud vanadest kirikutest. Vägeva linnamüüri ja väravatega võib uhkeldada ka Visby. Pikemat sorti mees jõuab tänapäeval tõstetud kaitsevõreni hüpata.

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 26 RENOVEERIMINE toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee Heimtali tallideringi uus elu Viieteistkülgsest karjahoovist saab kaasaegne koolimaja Epp Alatalu aripaev@aripaev.ee Veerandtunnitee kaugusel Viljandist, Heimtali mõisasüdames taastatakse katsetajana tuntud mõisniku Hermann von Siversi väljamõeldud ringtalli viieteistnurkset karjahoovi. Ainulaadne renoveerimisprojekt annab maakivist ringmüüri sisekülgedele, kus kunagi asusid hobusetallid ja muu vajalik, uue hingamise. Arhitekt Peep Jänes on joonistanud ringi keskele kooliruumid, vana ringmüür taastatakse ja jääb imetlemiseks. Riigi Kinnisvara ASi väljakuulutatud riigihankekonkursi võitis Tartu ehitusettevõte Eviko, tellija esindaja on Pärsti vald. Kõik asjaosalised on ringtalli ehitisest rääkides rõõmsad. Üks ainulaadne ehitis saab korda ja uue elu. Arhitekt Peep Jänes joonistas oma lahendusotsingud paberile varsti juba kaks aastat tagasi, sisekujunduse autorid on Signe ja Girdas Stokas. Heimtali mõisas tegutsev Raudna põhikool saab endale spordisaali ja kunsti-, arvuti- ning muusikaklassi. See on selline eksklusiivne töö. Näiteks korvpalliplatsile peavad mahtuma ka kaks võrkpalliplatsi, et kaks klassi saaks korraga võrkpalli mängida. Spordisaali kõrgus on 9 meetrit ja ringmüür 6 kuni 6,5 meetrit. Et uus ei üle ei paistaks, peab kuni kolm meetrit maa sisse kaevama, selgitab arhitekt. Veel nõukogude aja keskpaigas oli ringtallil katus peal, kuigi seinad olid tugevasti lagunenud. Heimtali hobusekasvatus plaanis veel üsna hiljuti ringtalli taastada ja ratsamaneeži projektegi on joonistatud. Projekteerimisraha on ka saadud, kuid teoks ei ole mõtteid tehtud. Peep Jänese sõnul ongi aga ringmüüri lagunenud osast praegu hea ehitustehnikat õuele sõidutada. Kuju mõjutas projekti Uude majja müüride keskel tuleb kooli ja kogu küla raamatukogu, infopunkt ning spordikeskus. Pärsti vallavanem Erich Palm ütles, et arvestades ülipikka ettevalmistust ja eelnevate põlvkondade soovi see ainulaadne ehitis korda teha, ei saagi olla muud kui rahul. Mulle Arhitekt Peep Jänese projekt meeldib. Tal tuli arvestada ringmüüri kinda suurusega, kuid ta on sinna keskele spordisaali, klassid ja kõik muu ära mahutanud, kiidab Palm. Tulevikus kujuneb mõisa süda üha enam ka küla südameks. Otseloomulikult peavad spordisaal ja raamatukogu küla südames olema. Peep Jänes selgitas, et vana välismüür taastatakse. Kui algselt olid majad ringmüüri sisekülje vastas, siis nüüd jääb müür kahelt poolt vaadeldavaks, müürile tuleb ühesuunaline katus. Ringtallil oli vanasti kaks väikest ja kaks suurt väravat, üks neist on tulevikus ilmselt raamatukogu külastajate värav. Arhitekti sõnul on ühe suure ülesande sees olnud mitu ülesannet kuidas ikkagi ruumid omavahel siduda? Kuidas hakkama saada valgusega maakivimüüri sees? Seepärast on rohkem valgust vajavad muusika-, arvuti- ja kunstiklass Raudna poolses küljes kolmandal korrusel põhjavalguse poole. Maapinnakorrusel on raamatukogu ja sissepääsud. Esimese korruse lõunaküljes on lärmakam osa. Aga näiteks liulauad ja põhjapool on taas vaik sem, rohelisem ala. Keldrikorrusel jäävad saali juurde suusaladu ja muud ruumid. Uues ja tänapäevases majas sees ka lift. Asukoht tingis vormilahenduse, siledal maal oleks hoopis teisiti teinud. Oli ikka huvitav teha küll, võtab Peep Jänes kokku. Vana mõisa sissesõidutee äärse värava kõrvale, ringi sisse, tuleb katlamaja. Ringtallid saavad nii oma keskküte. Aasta lõpuks katuse alla Uue maja seinad ehitatakse tellistest, müürid maakivist, ukseavad tehakse punase tellisega. Kasutatakse allesolevaid vanu telliseid, aga ka uusi, Aseris käsitsi tehtud tellised, mis on mõnevõrra standardist väiksemad ja seetõttu ka mõnevõrra Maakivi ja tellise segatehnikas püstitatud ringtall on Eestis säilinuist üks kaunimaid. kallimad. Punane tellis jääb domineerima, nagu sealsele kandile sobib. Et leping sõlmiti alles mais, tõdeb vallavanem, et iga algus on ikka raske. Praegu töö käib, aga seda, kas ehituse kvaliteediga rahule jääda, saab tema hinnangul öelda alles siis, kui kolm aastat on sees oldud. Selleks on kõik garantiilepingud olemas. Ka muinsuskaitseameti Viljandimaa peainspektor Anne Kivi hinnangul on ringtallide kordategemine maakonnas suur asi tähtis ja ainulaadne ehitis saab päästetud. Ringmüüri restaureerimine ja konserveerimine võtab kauem aega, kui kuluks sinna sisse uue ehitamise peale. Riigi Kinnisvara AS valis ehitajaks aktsiaseltsi Eviko, kes on lubanud hoone valmis teha 50 miljoni krooni eest. Eviko juhataja Rein Murumägi ütles, et ehitamisega ollakse ajakavas. Aasta lõpuks peaks uus hoone katuse all olema ja järgmise kooliaasta alguseks valmis. Koostöö tellijatega Riigi Kinnisvara ASi ja Pärsti vallaga ning ka muinsuskaitsega sujub. Muinsuskaitseinspektor ise Evikoga liiga rahul ei ole. Osa müürist on tehtud kriibakraaba, ütleb ta. On näha, et osa on korralikud töömehed, osa veel oskamatud. Rein Murumägi ütleb, et üle antakse vaid kvaliteetne töö ja tõdeb, et odavale hinnale suruv riigihange ei ole alati hea. > LAMMUTUSTÖÖD (SISE- JA VÄLISLAMMUTUS) > JÄÄTMEKONTEINERITE RENT JA VEDU > TEEMANTSAAGIMIS- JA PUURIMISTÖÖD > ASBESTIEEMALDUSTÖÖD www.mrprojekt.ee Peterburi tee 2F Tel 50 93 365 13. S TA RTU E H I TUSMES TÖÖRIIST 2 0 0 7 13 r -th Tartu Building Fai -th Tartu Tool Fai 4 r www.tartunaitused.ee Ta r t u N äit u sed m e ssi ke sku se s 18. 20. oktoober 2007 Informatsioon: AS Tartu Näitused, Kreutzwaldi 60,Tartu tel. 7421 662, karin@tartunaitused.ee

toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne RENOVEERIMINE 27 Nimi armastatu järgi Heimtali ajalugu on kirev. Siinne mõisnik võimaldas talupoegadele hõlpsamat elu kui kuskil mujal. Hoonedki on põneva arhitektuuriga. Heimtali mõisat on esimest korda mainitud 1528. aastal. Siis kandis see nime Linsen, vanades dokumentides on kirjas ka Agende ja Kurvitz. See vihjab eeskätt sellele, et mõis on vahepeal tühjaks jäänud ja siis jälle uuesti asustatud. Oma praeguse nime sai Heimtali XVIII sajandi lõpul, kui vahepeal pikemat aega Õisu alla kuulunud mõis iseseisvus pärast Õisu mõisahärra Friedrich Wilhelm von Siversi päranduse jagamist poegade vahel 1789. aasta aprillis. Üks poegadest, Peter Reinhold von Sivers, laskiski mõisa oma varalahkunud armastatu, tudengipõlves Leipzigis kohatud Luise Heimenthali auks Heimtaliks ümber ristida. Ametlikult kinnitati nimi 1793. aasta jaanuaris. Mõisnike seas veidrik Heimtali Sivers oli mõisnike hulgas erandlik. Seda mitte üksnes seetõttu, et ta oma mõisas ise ehitustöid juhatas, vaid näiteks ka oma suhtumises talupoegadesse. Nii olevat ta kord terve nädala teinud kaasa kõik teomeeste tööd, söönud nendega ühist leiba ja maganud nendega ka ühisel asemel. Kõik ikka selleks, et saada täpne ettekujutus talupoegadele pandud koormiste tegelikust raskusest. Tulemuseks oli see, et Heimtalis mindi teotöölt renditööle üle juba 1810. aastal. Üldse kujunes sealse talurahva olukord tunduvalt kergemaks kui mujal. Ega need Heimtali omad enam õiged talupojad olegi, need ju rohkem nagu tudengid, olevat siis ümbruskonnas arvatud. Ringtallil mitu otstarvet 1867. aastani oli Heimtali mõisnikuks Hermann von Sivers, kelle ajal paljud tänini säilinud mõisahooned ehitati. Sissesõidutee ääres seisab aastail 1858 1861 ehitatud ringtall hiigelehitis maakivi ja tellise segatehnikas. 1858. aastast on kirjalikud teated, et seal asusid hobusetall, lehmalaut, sigala ja tallimehe ruum. Loomaruumid olid hoones veel iseseisva Eesti riigimõisa ajal, samuti Heimtali sovhoosi algaastail. Heimtali ringhoone on säilinuist üks kaunimaid, arhitektuurilt hinnatumaid. Hermann von Siversi veel tuntum ehitus oli tema 1860. aasta paiku leiutatud viljakuivatitüüp, mis Heimtali kuivati nime all levis peagi üle kogu maa. Heimtalis on suur park ja pikad alleed. See on orgude poolest üks rikkamaid ja kaunimaid Eestis. Ürgoru nõlva liivakivis niriseb hulgaliselt allikaid, mis on endale uuristanud kitsaid sälkorge. Foto: Epp Alatalu Jõuludeks olgu karp kinni Kõige olulisem ajakavas püsimise märk on see, et selle aasta jõuludeks peaks karbi kinni saama. Ehitajad küll ütlevad, et talveks või aasta lõpuks see saavutatakse, aga vallavanem jääb oma täpsema määratluse juurde. Lisaruumid koolile tähtsad Anne Kivi tõstab esile ka Pärsti valla missioonitunnet. Ei saanud ju seda hoonet lihtsalt kasutuna seisma jätta, nüüd on ehitusel mõte sees. Rein Murumägi tõdeb, et võidakse küll kritiseerida, et tegu on liiga kalli ja keeruka ehitisega sellise väikese koha jaoks, kuid soovitab muretsejatel keskenduda pigem olukordadele, kus väärikatesse kohtadesse ehitatakse liiga odavaid hooneid. Raudna põhikooli direktori Eero Metsvahi sõnul on lisaruumide saamine koolile väga tähtis. Sel sügisel jääb õpilaste arv alla saja, kuid kui häid tingimusi lisandub, hakatak- se ikka rohkem kodukoolis kui lähedases Viljandis õppima, arvas ta. Kooli ülesanne on ehituse ajalugu jäädvustada ning silmaga nähtavate seinade kerkimise kroonika teha. Kooli ajaloos on toredaid algatusi varemgi olnud. Niisuguste ettevõtmiste hulka kuuluvad Anu Raua koolivormi kampsunid ja usin koduloouurimine. Ka Heimtali ringtalli kohta on lapsed põhjaliku uurimustöö kirjutanud. Pärs- tile läheb see hoone koos intressidega maksma 70 80 miljonit krooni, nentis vallavanem Erich Palm. Ilmselt tuleb Riigi Kinnisvara ASile veel 20 aastat üüri maksta. Alles seejärel saab vald renoveeritava rajatise päriselt endale. Üüri maksmisel ootab Pärsti abi nii haridus- kui kultuuriministeeriumilt. Kuus miljonit krooni peaks tulema omavalitsustele antavast riiklikust investeeringute toetusest. TSITAAT Asukoht tingis vormilahenduse, siledal maal oleks hoopis teisiti teinud. Oli ikka huvitav teha küll. Peep Jänes, arhitekt NUMBER 70 miljonit krooni maksab summa hoone korrastamine koos intressidega 1528. aastal mainiti Heimtali mõisat esmakordselt kirjalikult.

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 28 EHITUSMATERJALITOOTJATE TOP koostaja Tiina Salumaa, tel 667 0380, e-post tiina.salumaa@aripaev.ee TOP 90 2006. a punkti- koht koht firma nimi tegevusvaldkond summa 2005. a 1 Tartu Maja Betoontooted AS raudbetoontoodete ja betoonide tootmine ning müük 53 2. 2 Kunda Nordic Tsement AS tsemendi- ja killustiku tootmine ja müük 74 11. 3 Viking Window AS puidust ja puitalumiiniumist akende ja uste tootmine 87 17. 4 Columbia-Kivi AS betoonist õõnesplokkide, fassaadikivide tootmine 99 29. 5 Lasbet AS raudbetoontoodete valmistamine 108 5. 6 maxit Estonia AS ehitusmaterjalide tootmine 110 9. 7 Betoneks AS betoonist ja metallist toodete valmistamine 118 16. 8 E-Betoonelement AS ehituslahenduste kavandamine, elementide tootmine 120 3. 9 Rudus Eesti AS betooni, kivimaterjali jm tootmine ja müük 122 8. 10 Henkel Makroflex AS ehituskeemiatoodete arendamine, tootmine 123 1. 11 Talot AS betoonist ehitustoodete tootmine, ehitus 134 18. 12 Krimelte OÜ aerosoolpudelites ehitusmontaaživahu tootmine 136 6. 13 UPM-Kymmene Otepää AS spooni ja vineeri tootmine 137 23. 14 Matek OÜ puitmajade ja -konstruktsioonide tootmine 152 64. 15 ALTT AS valmis betoonisegu tootmine 164 61. 16 Glaskek AS akende, uste, välispiirete tootmine 167 22. 17 Ikodor AS tsemendist, betoonist ehitustoodete tootmine 174 46. 18 Haapsalu Uksetehase AS puidust avatäidete tootmine ja müük 176 53. 19 V-Tempsi OÜ fassaadiplaatide tootmine 179 20 Kaltsiit AS killustiku tootmine 184 55. 21 Ritsu AS kokkupandavate puitehitiste tootmine 188 22 Silbeti Plokk OÜ tsemendist, betoonist ehitustoodete tootmine 195 23 Vest-Wood Eesti AS puidu töötlemine 199 14. 24 Barrus AS akna- ja uksekomponentide tootmine 199 44. 25 Mäo Klaas AS klaaspaketi jm klaasist ehitusmaterjali tootmine 202 68. 26 Felistra AS alumiiniumprofiilidest uste, akende jm. tootmine 203 90. 27 Kinema OÜ avatäidete ja laadimissüsteemide müük 204 50. 28 Peetri Puit OÜ prusside, sarikate, katusetitside tootmine 207 54. 29 Klaasimeister AS kaaspaketi jm klaasist ehitusmaterjali tootmine 211 57. 30 Rait AS puidu töötlemine 213 43. 31 Tikkurila-Vivacolor AS laki- ja värvitoodete tootmine ning turustamine 217 13. 32 Hobbiton OÜ palkmajade tootmine ja ehitus 218 33 Windoor AS alumiiniumist ja klaasist konstruktsioonid 227 71. 34 Aru Grupp AS puidust uste, akende, aknaluukide tootmine 227 27. 35 Lafarge Roofing OÜ betoonist katusekivide tootmine ja müük 232 69. 36 Puit ja Puidukaubandus OÜ höövelmaterjali tootmine ja müük 245 86. 37 Kivisepad AS loodusliku kivi töötlemine 247 80. 38 Ropka Liiv AS kruusa ja liiva kaevandamine 249 47. 39 Reideni Plaat AS plastist ehitustoodete tootmine 250 49. 40 Saku Metall AS metallist avatäidete, terasprofiitooted 251 26. 41 Silikaat AS ehitumaterjalide tootmine 254 42 Malmerk AS ehituskonstruktsioonide, fassaadikatete 254 25. 43 ES Sadolin AS värvide, lakkide, liimide tootmine ja müük 255 7. 44 Lavinton OÜ metalli töötlemine, metallvõrgu tootmine 259 89. 45 Kiviluks AS inertsete ehitusjäätmete purustamine 262 24. 46 Lasita Aken AS uste, akende tootmine 263 74. 47 Keila Betoon AS valmis betoonisegu tootmine 265 48 Põltsamaa Graniit OÜ killustiku tootmine 266 63. 49 T-Tammer OÜ terasprofiilidest uste, fassaadide tootmine 267 95. 50 Harku Karjäär AS paekivikillustiku tootmine ja müük 277 21. 51 Eskaro AS kodu- ja ehituskeemiakaupade tootmine 277 60. 52 Pipelife Eesti AS veevarustuse- ja kanalisatsioonitorude tootmine 283 33. 53 ETS Nord AS ventilatsioonisüsteemide komponentide tootmine 288 78. 54 Viljandi Aken ja Uks AS puidust ehitusdetailide tootmine 289 56. 55 Paekivitoodete Tehase OÜ ehitusmaterjalide tootmine 291 20. 56 Uninaks AS ehituslike kuivsegude tootmine ja müük 292 65. 57 Fenestra AS puit-alumiiniumakende ja rõduuste tootmine 297 66. 58 Kapa Puit OÜ suvemajade, aiamööbli ja profiiliistude tootmine 301 59 Vikolo AS ehitusmörtide, betooni tootmine 301 41. 60 Baltiklaas AS klaaspaketi ja karastatud klaasi tootmine 304 12. 61 Dold Puidutööstus AS puidu töötlemine, liimpuitplaatide tootmine 314 62 Liimpuit AS liimpuidust kandekonstruktsioonide tootmine 322 76. 63 Eesti Höövelliist OÜ profiilliistude tootmine, metsamaterjali 326 37. 64 Tootmisbaas OÜ betoonist ehitustoodete tootmine 333 59. 65 Maru Metall AS teraskonstruktsioonide valmistamine 334 36. 66 Remeksi Keskus AS metallkonstruktsioonide valmistamine ja müük 336 4. 67 LL Metal OÜ metalluste, -akende, -raamide jms tootmine 337 68 Pärnu Plaaditehas AS puitlaastplaadi tootmine ja müük 340 77. 69 Repo Vabrikud AS puitlaastplaadi, puitkiudplaadi ja lamineeritud plaadid 359 31. 70 Rebruk AS puitkilpmajade, garaažide jm valmistamine 366 71 Mäo Meisel AS metallkonstruktsioonide valmistamine 367 75. 72 Parmet AS metallist ripplaesüsteemide tootmine 377 28. 73 Textuur AS männist liimpuitkilbi tootmine 378 52. 74 Väo Paas OÜ paekillustiku tootmine, graniidist sillutiskivid 388 32. 75 Ilmre AS puidu töötlemine, ehitustööd 395 76 Metus-EST AS teras- ja alumiiniumprofiilidest konstruktsioonid 402 48. 77 ESCO AS ehitusmaterjalide tootmine, kaubamärk Weckman 412 94. 78 Lasita Maja AS puitmajade ja puitkonstruktsioonide tootmine 418 79 Valmeco AS kokkupandavate puitehitiste ja nende elemendid 418 80 VMT Betoon AS betooni- ja raudbetoontoodete valmistamine 423 81 Asbe OÜ tööstus-, tarbe- ja ehitusliiva kaevandamine 427 73. 82 Saajos Inexa AS tuletõkkeuste valmistamine 438 85. 83 Andrese Klaasi AS lehtklaasi töötlemine ja hulgimüük 441 93. 84 Uksekoda OÜ terasuste ja teras-klaasseinte tootmine 447 85 Elastra Kattematerjali AS ehituskeemiatoodete tootmine ja hulgimüük 452 86 Võru Hallid AS ehituslike metallkonstruktsioonide tootmine 458 88. 87 Latter NT OÜ metallist ja puidust ehituskonstruktsioonid 467 88 Rekandi Group OÜ puidust uste, akende, treppide tootmine 487 87. 89 Türi Puit AS freesprussist aiamajade, saunade jm. tootmine 494 90 Põlva Metall OÜ metallist toodete valmistamine 514 TOP 10 Käive koht firma nimi käive (tuh kr) koond- TOPis 1. Henkel Makroflex AS 941 979 10. 2. Glaskek AS 921 212 16. 3. Kunda Nordic Tsement AS 824 304 2. 4. ES Sadolin AS 785 394 43. 5. Krimelte OÜ 755 687 12. 6. maxit Estonia AS 669 317 6. 7. E-Betoonelement AS 651 116 8. 8. Rudus Eesti AS 542 000 9. 9. Repo Vabrikud AS 514 253 69. 10. Vest-Wood Eesti AS 510 465 23. Käibe kasv koht firma nimi käibe kasv (korda) koond- TOPis 1. Felistra AS 2,08 26. 2. Puit ja Puidukaubandus OÜ 2,05 36. 3. 4. Ikodor AS 1,77 17. 3. 4. Tartu Maja Betoontooted AS 1,77 1. 5. Klaasimeister AS 1,73 29. 6. Lavinton OÜ 1,69 44. 7. Rebruk AS 1,68 70. 8. Mäo Klaas AS 1,6 25. 9. Kivisepad AS 1,56 37. 10. 12. Columbia-Kivi AS 1,54 4. 10. 12. Keila Betoon AS 1,54 47. 10. 12. Lafarge Roofing OÜ 1,54 35. Kasum koht firma nimi kasum (tuh kr) koond- TOPis 1. Kunda Nordic Tsement AS 264 048 2. 2. maxit Estonia AS 148 282 6. 3. Henkel Makroflex AS 111 632 10. 4. E-Betoonelement AS 100 900 8. 5. ES Sadolin AS 91 540 43. 6. Krimelte OÜ 82 275 12. 7. Tartu Maja Betoontooted AS 79 221 1. 8. Rudus Eesti AS 72 768 9. 9. Silikaat AS 54 993 41. 10. Lasbet AS 51 455 5. Kasumi kasv koht firma nimi kasumikasv (tuh kr) koond- TOPis 1. Kunda Nordic Tsement AS 95 124 2. 2. Tartu Maja Betoontooted AS 37 304 1. 3. maxit Estonia AS 34 191 6. 4. E-Betoonelement AS 32 812 8. 5. Henkel Makroflex AS 28 162 10. 6. Rudus Eesti AS 27 196 9. 7. Viking Window AS 23 456 3. 8. Krimelte OÜ 19 832 12. 9. Rait AS 19 333 30. 10. Lasbet AS 17 689 5. Rentaablus koht firma nimi rentaablus (%) koond- TOPis 1. Silikaat AS 32,75 41. 2. Kunda Nordic Tsement AS 32,03 2. 3. V-Tempsi OÜ 30,94 19. 4. Lasbet AS 29,1 5. 5. Kaltsiit AS 26,55 20. 6. Asbe OÜ 25,42 81. 7. Harku Karjäär AS 24,93 50. 8. Ikodor AS 24,25 17. 9. maxit Estonia AS 22,15 6. 10. Columbia-Kivi AS 22 4. Omakapitali tootlikus koht firma nimi ROE (%) koond- TOPis 1. Silbeti Plokk OÜ 138,3 22. 2. LL Metal OÜ 108,14 67. 3. Felistra AS 105,63 26. 4. Kinema OÜ 86,14 27. 5. Ritsu AS 71,94 21. 6. Kapa Puit OÜ 68,13 58. 7. Columbia-Kivi AS 63,99 4. 8. V-Tempsi OÜ 63,83 19. 9. Peetri Puit OÜ 63,23 28. 10. Kivisepad AS 62,89 37.

toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne EHITUSMATERJALITOOTJATE TOP 29 Tartu Maja rühkis esikohale Betoon on linnatingimustes parim ehitusmaterjal Madli Zobel aripaev@aripaev.ee TOPi võitja Tartu Maja Betoonitooted AS plaanib lisaks Riias avatud tehasele tootmist veelgi laiendada, sest nõudlus betooni järele kasvab ning tootmisvõimsust oleks juurdegi vaja. Betoon on linnatingimustes parim ehitusmaterjal, väidab ASi Tartu Maja Betoontooted juhataja asetäitja Jaan Luts. Betoonil on hea müra- ja soojapidavus. Oluline on ka ehituse kiirus ning kvaliteet. Nii töötab ettevõtte tehas pidevalt täisvõimsusel ning juhtide hinnangul hakkab selle all pisut kannatama juba tootmisefektiivsuski. Siiski oli pidevalt edetabelite esiviisikus figureeriv firma ka sel aastal Äripäeva ehitusmaterjale tootvate firmade TOPis koha vääriline mulluselt teiselt kohalt tõusti sedakorda lausa liidripositsioonile. Plaanitakse edasist laienemist Baltimaades Ehkki ettevõtte tootmiskompleks asus 5,7 hektari suurusel maa-alal, jäi kasvava turgude tingimustes ruumi väheseks. Nii avaski AS Tartu Maja Betoontooted tütarfirma Riia lähedal ning lisaks uue tootmisüksuse ka Tartus Vahi tööstuspargis. Siiski oleme pigem olnud konservatiivsed, tõdeb firma juhataja Vallot Mangus. Riia tehas oleks võinud kohe suurem olla. Praegu on meil kaks suure kaubanduskeskuse ehitust ka Leedus ning laienemist näemegi läbi uute turgude. Praegu toodetakse Riia lähedal asuvas tehases kuni 20 000 m3 betoontooteid aastas. Läti tehas annab igapäevast leiba seitsmekümnele inimesele. Ega Lätti ja Leetu kerge siseneda ei ole, tõdeb Jaan Luts. Eriti on vastuseisu tunda Leedus ning üksiku hundina sinna minna oleks raske. Õnneks Tartu Emajõe keskuski laotakse niisugustest hiigeldetailidest. toimib meil infovahetus omanikfirmadega nii tippjuhtide kui ka müügijuhtide tasandil. Suurtele objektidele ei suuda väiksemad firmad kõiki tooteid teha ka, meilt saab kogu elementide komplekti. Aga ega nii küll ei ole, et tänu omanikele objektid automaatselt saame. Ikka konkureerides. AS Tartu Maja Betoontooted omanikud on ehitusfirmad Merko Ehitus AS, YIT Ehitus AS ja Skanska EMV AS. Töötingimused tehases on head Tootmiskompleksis Tartu linna servas on tolm ja müra, ent soe. Töötingimused on paremad kui ehitusobjektidel platsil, hindab Vallot Mangus. Palgad on meil ka keskmisest kõrgemad. Ehk sellepärast pole meil tööjõuga probleeme. Noori on juurde tulnud. Töölised teretavad läbi tootmiskompleksi kõndivat ülemust sõbralikult ja innukalt. Tasu käib tükitöö alusel. Paremad teenivad 25 000 krooni kuus, lausub Mangus Mitmed suurehitised on valmimisjärgus Praegu tehakse tükke Tartu kesklinna kerkivale Emajõe keskusele. Tükid on hiiglasuured. Äsja lõppes Viru vangla detailide tootmine, juba hakatakse rahuldama ka Tartu Ülikooli uue keemiahoone ehitajate vajadusi. Toorainega oli vahepeal probleeme, kuid praegu enam mitte. Kvaliteedi osas oleme rõhunud sellele, et tehasest läheksid välja väga korralikud tooted, et ehitusel ei peaks hakkama parandama. Vallot Mangus tõdeb, et optimaalsuse piir betoontoodete müügil on umbes 400 kilomeetrit. Praeguste hindade juures pole transport tellijatele probleemiks olnud. Siiski on käibenumbrid viimastel aastatel kasvanud rohkem üldise hinnatõusu kui tootmismahtude tõusu või tootmisefektiivsuse tõusu tõttu. Nii ongi firmal laienemiseks järgmine tehas plaanis. Täna on Läti, eeskätt Riia turg siiski saanud Tartu Maja Betoonitooted ASi jaoks olulisimaks välisturuks eksporditakse 25% toodangust. CV 1. koht Tartu Maja Betoontooted asutamisaasta: 1961 asukoht: Tartu töötajaid: 229 omanikud: Merko Ehitus AS 25%, YIT Ehitus AS 25%, Skanska EMV AS 25% juht: Vallot Mangus TAUST Ettevõte müüb toodangu põhiliselt Eestis, 25% eksporditakse ka Läti ja Leedu turule. Viimase kuue aastaga on käive kasvanud 70 miljonilt kroonilt 348 miljoni kroonini, kasum 4 miljonilt kroonilt üle 65 miljoni kroonini. 2005. aastal avati tehas ka Lätis, kus töötab üle 70 inimese. KOMMENTAAR Priit Vakmann, ASi Rand ja Tuulberg ehitusjuht Ehitusfirma Rand ja Tuulberg on teinud korduvalt koostööd nii tellija Tartu Ülikooli kui ka alltöövõtja Tartu Maja Betoontooted ASiga. Meie üks suurem ühistöö on olnud näiteks Tartu Ülikooli Biomedicumi ehitamine. Tartu Maja on olnud korrektne partner läbi aastate. Muidugi vaevlevad ka nemad aegajalt turu pingsast olukorrast tulenevalt ebakõlade või väikeste viivituste käes, kuid kellel seda siis ei juhtuks. Oleme teinud Tartu Maja Betoonitooted ASiga koostööd väga paljudel objektidel. Tartu mastaapides on praegu ehitatav Tartu Ülikooli uus keemiahoone väga suur objekt, kuid me oleme selleks täiesti valmis. Tänavakividest parklad * teed * hoovid ÕUEMEISTER OÜ Tallinnas tel 56 51 979, Pärnus tel 53 844 175, faks 607 0230 www.ouemeister.ee, ouemeister@hot.ee AS Parmet Tehvandi põik 3 Otepää tel 766 9444 faks 766 9440 parmet@parmet.ee www.parmet.ee Tallinna esindus: Mustamäe tee 55 tel 620 7760 faks 656 6384 FASSAADIDE JA INTERJÖÖRIDE ERILAHENDUSED: Perforatsioonid, kumerused, erivormid jne. Teras-, alumiinium-, roostevabast ja vaskplekist. titaantsinkplekk RHEINZINK komposiitmaterjal NEOBOND päikesekaitse zalusiid KIIRESTI KOOSTATAVAD KONTEINERID EHITUSELE, KOJU, LAOPINNAKS MÕÕDUD 2 m 3 m, 2 m 4 m Kokkupanek alates viiest minutist. Võimalus liita mooduleid! MÜÜK JA RENT BOS Eesti OÜ www.bos-eesti.ee Tel 50 29 823, 51 09 870

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 30 EHITUSMATERJALITOOTJATE TOP TOP teise koha võitja CV 2. koht Kunda Nordic Tsement asutamisaasta: 1992 asukoht: Kunda omanikud: Heidelberg Cement Northern European AB 75%, CRH Europe B.V. 25% juht: Eino Tapio Aura NUMBER 700 000 tonni tsemendi tootmiseks on selleks aastaks lepinguid sõlmitud. TAUST 1870. aastal algas Kundas tsemenditootmine. 1961. aastal valmis löökehituse käigus uus tehas, mõne aasta pärast töötasid juba neli ahju. Viimastel aastatel on jõudsalt arenetud, tänavu investeeriti üle 200 miljoni krooni. toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee Kunda tsemenditehas laieneb Eesti turul Kunda Nordic Tsement võib end tuleviku suhtes kindlalt tunda. Ettevõte laieneb ja võtab kasutusele uusi tehnoloogiaid, oma lubjakivikarjäär, sadam ja võimalus elektrit toota vähendavad äririske. 1992. aastal sündinud AS Kunda Nordic Tsement moodustati riigi omanduses oleva tsemenditehase järglasena. Ettevõtte peamiseks tegevusalaks on klinkri ja erinevate ehitustsementide ning lubjakivikillustiku tootmine. Tsemenditehase juurde kuulub ka ajalooline Kunda sadam, mis uuenduskuuri läbiteinuna avati 1994. aastal ikka selleks, et tsementi oleks võimalik transportida mööda veeteed. Tootmispinnad Kundas on tohutud, hiigelsuured veskid ja pöördahjud võtavad enda alla 52 ha. Ka ettevõte areneb hoogsalt nõudlus ja mahud on iga aastaga suurenenud. Kolme ahjuga toodetakse sama kogus tsementi, mis nõukogude ajal nelja ahjuga, tootmisvõimsust tahetakse aga veelgi tõsta. Peamised eksporditurud on Läti, Venemaa ja Soome. Kaugus paneb kalli transpordi tõttu teatud piiri ette, selgitab tehase müügidirektor Aarne Rae, kes ise on tehasega seotud alates 1960. aastast. Ta on olnud nii insener, tsehhi juhataja, peainsener kui ka direktor. Ettevõttes nõunikuna töötav Aadu Kana kinnitab, et vaatamata poliitikute vaidlustele, läheb äri ka Venemaaga hästi. Tarneraskusi ei ole tulnud, vagunid lähevad ikka üle piiri. Siiski on viimastel aastatel ekspordi osakaal Eesti mahtude kasvu arvelt vähenenud. Esmajärjekorras püüame Eesti vajadused rahuldada. Käesolevaks aastaks sõlmiti lepingud 700 000 tonni tsemendi peale, nendib Rae. Ettevõtte nõunik Aadu Kana võib rahul olla Kunda tehasel läheb iga aastaga paremini. Foto: Julia-Maria Linna Ettevõte on ka rohkelt investeerinud. Märtsis taasavasime 200 miljonit maksnud kolmanda ahjuliini. Nüüd plaanime ka jahvatusvõimsust tõsta, selleks on vaja aga teha veel 200 miljoni kroonini ulatuv investeering, lausus Kana. Arenemisplaane on teisigi. Kasutusele tahetakse võtta uusi tsemendilisandeid ning katsetada alternatiivseid kütuseid. Kadri Tamm Kunda linn oli kunagi halli näoga Kunda tehasel on kirev ajalugu: nõukogude ajal transporditi Kunda tsementi nii Magadani kui ka Aafrikasse. Veel üheksakümnendate aastate alguses muutusid Kundale lähenedes metsad ja majad teede ääres üha hallimaks. Linna sisenedes terendas ka selle põhjus Kunda tsemenditehase kaks suurt korstnat, mis tsemenditolmu taeva poole juhtisid. Praegu puhastatakse ahjust väljuvad suitsugaasid elektrifiltris, ka tolm püütakse kinni. Nüüd saab kevade hakul ikka rohelust näha, talviti on lumi Kundas valge nagu mujalgi Eestimaal. Uus tehas lööktööna Tsemenditootmise ajalugu ulatub 1870. aastasse, mil Kunda mõisa omanik John Girard de Soucanton ja Viktor Liven hakkasid kohapealsest merglist ja sinisavist tsementi tootma. Kohalik legend räägib, et tehase rajamise plaanid tekkisid mõisaomanikul jahilkäigu ajal, kui lõkke põhjast tuli välja mergel, mida lähemalt uurima hakati. Võimaluste suurenemisega arendati tasapisi edasi ka tehase ümber olevat infrastruktuuri. Veel enne sajandivahetust valmis sadamaga ühenduses olev kitsarööpaline raudtee, ehitati teinegi tehasehoone ning 1912. aastal alustas tööd juba kolmas tehas. Kuna II maailmasõja alguses tehase seadmed evakueeriti, tuli vahepeal Punaseks Kundaks nimetatud ettevõtte tegutsemises paus. Siiski jõudis vana tootmishoone käigus olla veel paarkümmend aastat, enne kui 1961. aastal üleliidulise komsomoli löökehituse käigus valminud uhiuus tehas tööle hakkas. Eksporditi ka Magadani Kuigi plaanitud oli käivitada kaks ahju, kasvasid tootmismahud niivõrd palju, et 1975. aastal töötas täiel aurul juba neli ahju. Tsementi tarniti tol ajal Karjalasse, Leningradi, Murmanskisse ning isegi Magadani, mis praegustes oludes tundub vaat et võimatuna. Raudteel viidi tsement Leningradi, seal laaditi laevadele ja viidi Arhangelskisse, laaditi uuesti ringi, transporditi Leena jõe suudmesse, siis uuesti ringi jõelaevadele, meenutab tehase müügidirektor Aarne Rae. Tsement jõudis ka Lõuna-Ameerikasse, Lääne-Aafrikasse ja Pakistani. Nõukogude ajal olid meil müügil Pakistani triiksärgid, nende eest tasuti just Kunda tsemendiga, naerab müügijuht. 1970. aastate keskel jõuti tsemenditoodangus 1 miljoni tonni aastas, paraku tähendas see ka suuri keskkonnaprobleeme. Tolmu tuli igast otsast, meenutab Rae. Kui praegu töötab Kundas 300 inimest, siis tol ajal oli töötajate arv 1400. Lihtsalt süsteem oli teine. Kogu Kunda linn oli tsemenditehas, tehasele kuulus kogu elamufond, eterniiditehas, transporditsehh ja neli lasteaeda, selgitab Rae. Lammutustöödel raudbetooni ja karjäärides looduskivi purustusteenus üle Eesti ehitusjäätmete käitluspaik Väo karjääris Tallinnas ja Kohtla-Järvel ehitusjäätmete konteinerveod Swecon AS kontaktandmed: ATI GRUPP OÜ Peterburi tee 94, 11415 Tallinn Käitluspaik Tallinnas 622 4250 Käitluspaik Kohtla-Järvel 510 5947 Konteinerite tellimine 622 4262 Kontor 622 4255 Swecon AS Ehitajate tee 2 90401 Uuuemõisa Lääne Maakond Tallinna kontor: Pärnu mnt. 463 10916 Tallinn Tel 47 31 185 Faks 47 31 432 Tel 608 1120 Faks 608 1121 www.swecon.ee, swecon@swecon.ee www.atigrupp.ee

toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne EHITUSMATERJALITOOTJATE TOP 31 CV 3. koht Viking Window asutamisaasta: 1996 asukoht: Mäo töötajaid: 195 omanik: Mäo Invest 100% juht: Ilmar Iva EFEKTIIVSED SURUÕHULAHENDUSED KAESERilt TAUST 1999. aastal tunnistati Viking Window üheks Eesti kõige peresõbralikumaks ettevõtteks ning 2000. aastal andis Det Norske Veritas ettevõttele kvaliteedijuhtimissüsteemi ISO 9001 sertifikaadi: Viking Window st sai Eesti esimene sertifitseeritud puitakende tootja. 2005. aasta suvel sai Viking Window ka keskkonnajuhtimise sertifikaadi ISO 14001. www.kaeser.ee ASUME UUEL AADRESSIL! KAESER Kompressorid Tel 651 4000, Jüri Tehnopark, Kesk tee 23, Faks 651 4007 75301 Rae vald, Harjumaa E-post info.estonia@kaeser.com Tegevjuht Ilmar Iva sõnul on viimastel aastatel rohkelt investeeritud. TOP kolmanda koha võitja Viking Window kasvab ja investeerib Ehitusmaterjalide TOPis kolmandale kohale jõudnud Viking Window AS on viimaste aastatega investeerinud üle 100 miljoni krooni. Viking Window põhitoodanguks on vaakum-sügavimmutatud puidust aknad ja välisuksed. Lisaks Eesti kodudele võib Vikingi aknaid leida isegi Ameerika Ühendriikides ning Jaapanis. Ettevõte tegutseb alates 1996. aastast, see asutati Taani-Eesti ühisettevõttena. Praegu põhineb Viking Window Eesti kapitalil. Viking Window tegevjuhi Ilmar Iva sõnul on ettevõte oma tegevuse algusest alates lähtunud samadest põhiväärtustest. Toodete kõrge kvaliteet on olnud kõige aluseks, kinnitab ta. Ka paindlikkus on väga oluline seda nii toodete konstruktsioonilisel väljatöötamisel kui ka tarneaegade võimaldamisel. Iva sõnul on viimastel aastatel ka rohkelt investeeritud. Paaril viimasel aastal on ettevõttesse investeeritud ligemale 100 miljonit krooni, ütles ta. Näiteks puidu masintöötlemises on meil kasutusel aknatootmise valdkonna tipptehnoloogia ning viimistluseski kasutatakse automaatpihustamisel baseeruvat konveierit. Ta lisab, et nüüdseks on ettevõttel oma bränd välja kujunenud näiteks leidsid neid hiljuti üles Läti majaehitajad, kes said ettevõtte kohta info TOOTEGRUPID: paneelaiad, varbaiad mitmesugused loomavõrgud tiib-, liug- ja jalgväravad keevis-, punutud ning põimitud võrgud väravate ja garaažiuste automaatika tõkkepuud, turnikeed kokkupandavad eri suuruses metallkonteinerid TEGEVUSALAD: metallaedade, -piirete ning -väravate müük ja paigaldus tiib- ja liugväravate ning garaažiuste automaatika müük, paigaldus ja hooldus Foto: Arno Mikkor oma Norra tellijatelt, kes olid omakorda Vikingi kohta infot saanud Norrast. Ettevõttes töötab kokku 177 töötajat. Tööjõu puudust ei ole, samas pole ka töölesoovijate järjekorda, kinnitab Ilmar Iva. Ettevõttes töötavad inimesed, kes tahavad tööd teha ning kes on võimelised pidevalt juurde õppima. Meil on võimalik nii horisontaalne kui ka vertikaalne areng. Akende ja uste jaoks tarnitav puit on kõrge kvaliteediga ning muud komponendid pärinevad turuliidritelt. Viking Window teeb koostööd oma valdkonna parimatega, nagu Pilkington, St Gobain, Fix, ASSA, DFDS. Ketlin Priilinn KOMMENTAAR Iseloomustaksin Viking Window d kui väga hästi organiseeritud ettevõtet. Neil on tõeliselt hästi töötav kvaliteedisüsteem ning tegemist on meie jaoks äärmiselt mõistva ja paindliku koostööpartneriga, kellega võib kahtlemata väga rahule jääda. Oleme nende jaoks tarnija, ent nimetaksime end vastastikku pigem partneriteks. Tiit Raud, ASi Baltiklaas juhataja Viking Window on Puukeskusele pikaaegne koostööpartner ja selle seitsme aasta põhjal, mil mina nendega kokku olen puutunud, võin küll kinnitada, et tegemist on väga asjaliku ja areneva ettevõttega, kes on ühtlasi ka lojaalne ning mõistev partner. Samuti on Viking Window tegevjuht Ilmar Iva väga konkreetne ja asjalik inimene. Võib öelda, et nende aknad on turul ühed kvaliteetseimad. Meie tarnime neile toorainet ning koostööga võib kindlasti rahule jääda. Atso Matsalu, Puukeskus ASi tegevdirektor Fagel OÜ Mäealuse 1, 12618 Tallinn tel 656 5390 faks 654 3068 e-post fagel@fagel.ee www.fagel.ee Teraskiuga armeeritud tööstuspõrandad PrimeJointless vuugivabad põrandad vaiadele toetuvad betoonpõrandad plaatvundamendid betoontasanduskihid vahelaed Täiesti ilma tavalise armatuurita! Primekss Põrandad OÜ Madara 31 10613 Tallinn Tel 501 2376 Faks 660 5750 www.primekss.ee

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 32 EHITUSMATERJALITOOTJATE TOP koostaja Tiina Salumaa, tel 667 0380, e-post tiina.salumaa@aripaev.ee Ehitusmaterjalitootjate üld-ja finantsandmed firma nimi tegevusvaldkond tegevjuht põhiomanikud (koos osalusprotsendiga) müügitulu (tuh kr) kasum (kahjum) (tuh kr) omakapital (tuh kr) koht 2005 2006 progn 2007 2005 2006 progn 2007 2005 2006 TOPis ALTT AS valmis betoonisegu tootmine ja raudbetoontoodete tootmine Toomas Kuusküll Rein Hussar 50%, Toomas Kuusküll 50% 70 224 95 470 110 000 6 342 15 569 10 000 25 814 38 742 15 Andrese Klaasi AS lehtklaasi töötlemine ja hulgimüük; klaasist eri- ja turvalahendused Gerd Veelma Andrese Grupi AS 75 088 80 870 28 661 12 485 12 146 83 Aru Grupp AS puidust uste, akende, aknaluukide ja nende raamide tootmine Juhan Viise Andres Lindam 50%, Juhan Viise 50% 130 958 168 064 160 000 10 879 15 200 33 263 48 463 34 Asbe OÜ tööstus-, tarbe- ja ehitusliiva kaevandamine ja pumpamine Volli Laidmaa Mehtrans AS 100% 1 115 723 795 213 184 202 1 348 1 532 81 Baltiklaas AS klaaspaketi ja karastatud klaasi tootmine, eriklaaside müük, klaasi töötlemine Tiit Raud Saint-Gobain Glass Nordic AS 100% 173 601 190 245 25 061 19 144 62 488 53 947 60 Barrus AS akna- ja uksekomponentide tootmine, saematerjali tootmine Janar Tammjärv Arno Tammjärv 100% 63 734 90 470 4 609 12 096 27 821 39 234 24 Betoneks AS2 betoonist ja metallist toodete valmistamine René Veigel MSI Grupp AS 205 558 308 626 370 000 20 413 33 692 40 000 49 060 70 644 7 Columbia-Kivi AS betoonist õõnesplokkide, fassaadikivide ja sillutiskivide tootmine Raivo Rand väliskapital 60%, Rand & Tuulberg Grupp AS 40% 67 500 103 641 110 000 10 899 22 796 23 000 27 692 43 557 4 Dold Puidutööstus AS* puidu töötlemine, liimpuitplaatide tootmine Erwin Günther Werner Dold Dold Holding GmbH 93% 188 096 205 028 1 095 8 789 50 643 59 432 61 E-Betoonelement AS betoonelementidest ehituslahenduste kavandamine, elementide tootmine Vaido Leosk Consolis OY Ab 100% 521 057 651 116 68 088 100 900 193 708 294 608 8 Eesti Höövelliist OÜ profiilliistude tootmine, metsamaterjali ja puidu töötlemine Andrus Rooks Estinvest AB 100% 114 492 123 880 16 394 14 709 61 107 75 815 63 Elastra Kattematerjali AS ehituskeemiatoodete tootmine ja hulgimüük Lauri Leitorp Remo Koonik 50%, Lauri Leitorp 50% 8 739 9 588 12 000 708 650 400 2 681 3 301 85 ES Sadolin AS värvide, lakkide, liimide tootmine ja müük Rein Reile Akzo Nobel Coatings OY 90% 708 803 785 394 116 031 91 540 271 267 235 035 43 ESCO AS* ehitusmaterjalide tootmine, kaubamärk Weckman Peep Siimon Weckman Steel OY 78%, Peep Siimon 13%, Martin Maidla 9% 59 595 56 589-5 114 646 3 649 4 295 77 Eskaro AS kodu- ja ehituskeemiakaupade, lakkide ja värvide tootmine Eduard Štivelman ei avalda 158 882 181 816 193 634 12 628 15 574 16 292 50 482 65 281 51 ETS Nord AS ventilatsioonisüsteemide komponentide tootmine ja müük Urmas Hiie Eesti ja Soome eraisikud 68 015 93 652 110 000 625 5 004 6 000 8 999 22 203 53 Felistra AS alumiiniumprofiilidest uste, akende, fassaadide, seinte jm. tootmine Kalju Veski Kalle Kahk 60%, Kalju Veski 40% 18 022 37 560 44 000 179 4 520 3 300 2 093 6 465 26 Fenestra AS puit-alumiiniumakende ja rõduuste tootmine, müük ja paigaldus Rein Pruuli Paloheimo Oy 100% 140 617 162 830 7 800 10 535 8 660 31 115 41 649 57 Glaskek AS2 akende, uste, välispiirete tootmin, klaaspakettide tootmine Indrek Pajuri T. Arumäe 30,4%, V. Oberschneider 28,4%, A. Pajuri 20,4% jt eraisikud 654 554 921 212 38 685 49 986 112 989 149 420 16 Haapsalu Uksetehase AS puidust avatäidete tootmine ja müük Ago Soomre Uuemõisa Invest AS 73,12%, Ago Soomre 16,38% 107 296 142 182 160 000 8 148 17 341 18 000 36 612 50 329 18 Harku Karjäär AS paekivikillustiku tootmine ja müük Roman Talnis Fronton OÜ 51%, Talredo OÜ 49% 58 079 66 861 80 000 16 422 16 668 17 000 59 827 74 710 50 Henkel Makroflex AS ehituskeemiatoodete arendamine, tootmine Sirje Aal Henkel CEE 100% 751 629 941 979 950 000 83 470 111 632 95 000 180 316 291 948 10 Hobbiton OÜ palkmajade tootmine ja ehitus Andrus Prangli Andres Uus 33,33%, Laftekompaniet AS 33,33%, Andrus Prangli 33,33% 33 154 47 594 55 000 1 223 5 671 4 400 6 698 12 369 32 Ikodor AS tsemendist, betoonist või tehiskivist ehitustoodete tootmine Jüri Truus Betset OY 50%, TREF AS 45% 21 154 37 374 60 000 3 520 9 062 10 000 13 091 22 223 17 Ilmre AS puidu töötlemine, ehitustööd Robert Tagel Heino Annuk 50%, Robert Tagel 50% 60 130 55 290 4 428 4 426 14 477 18 904 75 Kaltsiit AS killustiku tootmine Eeri Lass TREF AS 61,6% 27 647 40 268 42 000 4 726 10 691 6 000 18 341 28 874 20 Kapa Puit OÜ suvemajade, aiamööbli ja profiiliistude tootmine Arno Kirsimägi Raivo Hallik 19%, Enn Järvpõld 15%, Arno Kirsimägi 22 898 29 367-947 2 058 1 992 4 050 58 Keila Betoon AS* valmis betoonisegu tootmine Toomas Mardiste Toomas Mardiste 51%, Tiit Salu 49% 8 872 13 622 1 122 2 082 2 494 4 400 47 Kinema OÜ avatäidete ja laadimissüsteemide müük, hooldus ja paigaldamine Andrus Allikoja M.S. Holding OÜ 100% 47 406 70 127 122 000 2 645 6 698 14 400 5 067 10 485 27 Kiviluks AS inertsete ehitusjäätmete purustamine, killustiku tootmine Enn Kikas Enn Kikas 84,3%, Malle Pulma 12,9%, Enn Allikas 2,9% 35 486 41 266 45 000 5 873 8 486 8 000 13 457 20 963 45 Kivisepad AS loodusliku kivi töötlemine; dekoratiiv- ja ehituskivi lõikamine, vormimine Ago Luisti Turun Uunisepät OY 50%, Jaak Jürgenson 25%, Ago Luisti 25% 9 226 14 421 23 000 373 2 307 2 515 4 822 37 Klaasimeister AS kaaspaketi jm klaasist ehitusmaterjali tootmine Tarmo Jullinen Tarmo Jullinen 50%, Heiki Zupping 50% 57 000 98 871 5 112 9 468 21 112 29 607 29 Krimelte OÜ aerosoolpudelites ehitusmontaaživahu ja ehitussilikoonide tootmine Alar Salum Jaanus Paeväli 25,5%, Jaan Puusaag 25,5% 574 604 755 687 62 443 82 275 174 302 240 271 12 Kunda Nordic Tsement AS* tsemendi- ja killustiku tootmine ja müük Eino Tapio Aura Heidelberg Cement Northern European AB 75%, CRH Europe B.V. 25% 656 657 824 304 168 924 264 048 919 000 118 305 2 Lafarge Roofing OÜ betoonist katusekivide ja metallist katuse lisatarvikute tootmine ja müük 5 funktsioonijuhti Lafarge Roofing AB 100% 83 762 129 101 140 057 2 785 9 922 16 120 40 227 50 149 35 Lasbet AS raudbetoontoodete valmistamine Agu Möldre ei avalda 133 396 176 808 205 000 33 767 51 455 60 000 83 505 119 376 5 Lasita Aken AS puidust uste, akende ning puit-alumiiniumuste ja akende tootmine Arvi Perv Lasita Wood Products AS 100% 52 641 64 444 90 000 1 531 5 560 10 179 6 238 11 798 46 Lasita Maja AS puitmajade ja puitkonstruktsioonide tootmine Kaido Maisvee Kaido Maisvee 51%, Monas & Monas OÜ 49% 99 710 122 858 140 000 4 747 984 4 000 8 002 9 868 78 Latter NT OÜ metallist ja puidust ehituskonstruktsioonide ja detailide valmistamine Taavi Raba Taavi Raba 60%, Taavi Jaaniste 40% 20 451 17 649 939 596 1 639 2 192 87 Lavinton OÜ metalli töötlemine, metallvõrgu tootmine Ernst Paklar Valeri Vassilkov 50%, Ernst Paklar 33%, Alfred Vassilkov 17% 7 089 12 003 14 000 296 2 005 500 2 899 4 709 44 Liimpuit AS liimpuidust kandekonstruktsioonide tootmine Ants Must Avraal AS 83,6%, Peeter Peedomaa 12,6% 37 472 45 670 3 465 4 640 10 985 13 677 62 LL Metal OÜ metalluste, -akende, -raamide, -luukide, -väravate jms tootmine, müük Mati Ilves Jüri Lebedev 25%, Raul Murulaid 25%, Ervin Luur 25%, Aavo Rannar 25% 21 219 25 876 30 000 105 1 203 1 500 511 1 714 67 Malmerk AS2 ehituskonstruktsioonide, fassaadikatete, erinevate avatäidete tootmine Andres Suurküla ei avalda 273 553 315 962 316 000 25 808 28 818 28 154 103 872 130 280 42 Maru Metall AS* teraskonstruktsioonide valmistamine Lembit Pulk Maru Konstruktsioonid AS 80%, Lembit Pulk 20% 87 421 88 058 6 426 7 431 16 067 22 266 65 Matek OÜ puitmajade ja -konstruktsioonide tootmine, turustamine ja püstitamine Sven Mats, Investar OÜ 100% 137 942 189 461 240 000 6 809 19 063 24 000 23 268 42 471 14 maxit Estonia AS ehitusmaterjalide tootmine Viktor Valkiainen maxit OY AB 100% 482 611 669 317 114 091 148 282 508 717 656 999 6 Metus-EST AS* teras- ja alumiiniumprofiilidest konstruktsioonide valmistamine ja paigaldamine _Andri Sorokin ei avalda 88 648 101 453 6 071 3 708 17 473 19 882 76 Mäo Klaas AS klaaspaketi jm klaasist ehitusmaterjali tootmine Aarne Krass Mäo Invest AS 40%, Arte Kinnisvara AS 40%, Aarne Krass 20% 30 273 48 542 71 000 2 090 6 057 7 447 11 946 25 Mäo Meisel AS metallkonstruktsioonide, metallväravate ja aedade valmistamine Tiit Vatsel Mäo Invest AS 100% 8 626 9 802 10 900 589 1 066 1 955 2 741 71 Paekivitoodete Tehase OÜ ehitusmaterjalide tootmine Vladimir Libman 19 eraisikut 86 621 114 986 135 000 15 203 12 223 12 000 43 163 54 931 55 Parmet AS metallist ripplaesüsteemide, fassaadikassettide ja ehituslike profiilide tootmine _Elmo Parik Elmo Parik 100% 32 048 24 363 3 932 3 972 13 113 16 155 72 Peetri Puit OÜ prusside, sarikate, katusetitside, k.a liimpuittoodete tootmine Peeter Peedomaa Peeter Peedomaa 65%, STR Invest OÜ 35% 38 050 53 526 50 000 4 433 7 751 5 000 8 383 16 134 28 Pipelife Eesti AS veevarustuse- ja kanalisatsiooni-, kaablikaitse- ja gaasi plasttorude tootmine Toomas Koobas Pipelife Finland OY 100% 250 679 332 179 400 789 12 017 14 303 15 134 92 812 107 115 52 Puit ja Puidukaubandus OÜ höövelmaterjali tootmine ja müük Ülo Polli ei avalda 30 871 63 321 85 000 598 4 264 5 700 5 664 9 668 36 Põltsamaa Graniit OÜ killustiku tootmine Hendrik Allsaar Jaan Aiaots, Tiit Kulu, Rein Luht, Hendrik Allsaar, Viktor Meister 31 022 43 258 2 513 5 271 5 098 9 982 14 775 48 Põlva Metall OÜ metallist toodete valmistamine Udo Palo Olev Haidak, Udo Palo, Lea Saag, Voldemar Päkk, Arnold Pehk, Urve Vist 5 169 4 713 329 34 614 605 90 Pärnu Betoonimeistrid AS** betoonist ja raudbetoonist ehitustoodete tootmine Mait Talvoja Baltic Investment Center OÜ 100% 10 168 32 578 70 000 149 2 576 9 500 1 049 3 625 Pärnu Plaaditehas AS puitlaastplaadi tootmine ja müük Mart Põder Pärnu EEK AS 100% 96 710 107 176 109 740 3 998 6 440 4 000 21 779 28 219 68 Rait AS2, * puidu töötlemine Ivar Dembovski Profende OÜ 88,3%, Eduard Stürm AG 11,7% 392 735 456 814 6 729 26 062 58 189 81 185 30 Rebruk AS puitkilpmajade, garaažide jm puitkonstruktsioonide valmistamine Peeter Lodi Roar Paulsrud AS 100% 18 310 30 817 34 000 3 400 2 643 3 200 23 115 25 758 70 Reideni Plaat AS plastist ehitustoodete tootmine Arvi Siim Reiden AS 100% 70 720 102 778 5 260 8 943 24 275 33 219 39 Rekandi Group OÜ puidust uste, akende, treppide, ukselengide tootmine ja müük Kalev Ulst Kalev Ulst 50%, Kaupo Arukaev 26% 19 803 21 799 25 000 71 56 90 2 709 2 765 88 Remeksi Keskus AS* metallkonstruktsioonide valmistamine ja müük Vladimir Pupkevitš ei avalda 141 676 138 184 17 750 12 113 27 532 39 622 66 Repo Vabrikud AS* puitlaastplaadi, puitkiudplaadi ja lamineeritud plaadi tootmine Tiit Kolk Sorbes AG 100% 450 292 514 253 42 673 14 452 174 582 189 034 69 Ritsu AS kokkupandavate puitehitiste ja nende elementide tootmine Ants Randmaa Ants Randmaa 100% 52 953 66 548 75 000 2 565 9 456 13 850 8 740 17 547 21 Ropka Liiv AS kruusa ja liiva kaevandamine Jaak Grünberg Teede REV-2 AS 100% 15 021 21 700 22 000 3 313 4 700 4 700 7 902 10 200 38 Rudus Eesti AS betooni, betoontoodete, kivimaterjali jm tootmine ja müük Toomas Vainola Rudus AB OY 100% 370 723 542 000 45 572 72 768 177 757 250 525 9 Saajos Inexa AS tuletõkkeuste valmistamine; kaubamärgid Saajos, TNF Kalev Koort Harju Elekter AS 33,3%, Inexa A/S 33,3%, Saajos International Ltd OY 33,3% 55 043 55 668 75 000 80 917 1 000 4 473 5 389 82 Saku Metall AS1 metallist avatäidete, terasprofiitoodete ja sektsioonitõstukite tootmine ja müük _Tarmo Villemi Tarmo Villemi 100% 233 042 289 869 16 855 18 544 44 720 49 695 40 Silbeti Plokk OÜ tsemendist, betoonist või tehiskivist ehitustoodete tootmine Toivo Puhilas Ecorock OÜ 100% 44 322 62 000 87 360 3 776 8 066 10 362 1 799 9 865 22 Silikaat AS ehitumaterjalide tootmine Rein Trei Esraven AS 100% 150 502 167 923 200 350 57 305 54 993 59 600 197 488 247 394 41 Talot AS betoonist ehitustoodete tootmine, ehitus Ivan Popov Kolle AS 99,9% 226 000 278 406 300 000 35 407 49 421 51 000 75 838 121 362 11 Tartu Maja Betoontooted AS2 raudbetoontoodete ja betoonide tootmine ning müük Vallot Mangus Merko Ehitus AS 25%, YIT Ehitus AS 25%, Skanska EMV AS 25% 249 700 442 900 500 000 41 917 79 221 90 000 97 900 162 100 1 Textuur AS* männist liimpuitkilbi tootmine Argo Jõgi Silva AS 67%, Carl-Frans Hesse-Teemant 33% 71 459 63 943 12 191 8 607 62 017 70 624 73 Tikkurila-Vivacolor AS laki- ja värvitoodete tootmine ning turustamine Mikko Juhani Jalovaara Tikkurila Paints OY 100% 267 168 326 234 375 199 27 238 33 917 43 266 120 504 154 421 31 Tootmisbaas OÜ betoonist ehitustoodete tootmine Ain Tarrend Ain Tarrend 100% 34 560 45 188 49 000 2 133 3 310 7 133 10 184 64 T-Tammer OÜ terasprofiilidest uste, fassaadide ja vaheseinte tootmine ja paigaldus Anti Tammo ei avalda 29 003 43 781 52 000 92 3 431 2 390 4 492 7 773 49

toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne EHITUSMATERJALITOOTJATE TOP 33 Türi Puit AS freesprussist aiamajade, saunade, paviljonide jm. tootmine Jörg Walter Rauh Rauh Holz im Garten Vertriebsgesellschaft mbh, Jörg Walter Rauh 15 991 18 000 93-156 4 795 4 639 89 Uksekoda OÜ terasuste ja teras-klaasseinte tootmine Eno Raukas Eno Raukas 33,3%, Henn Pann 33,3%, Andres Murde 33,3% 15 548 20 864 2 323 430 5 204 5 641 84 Uninaks AS ehituslike kuivsegude tootmine ja müük Guido Piksar Guido Piksar 100% 18 235 24 040 28 000 1 721 3 506 3 900 7 221 8 970 56 UPM-Kymmene Otepää AS spooni ja vineeri tootmine Ando Jukk UPM-Kymmene Wood Oy 100% 172 220 219 235 250 000 33 509 46 597 30 000 88 942 135 539 13 Valmeco AS kokkupandavate puitehitiste ja nende elementide tootmine Rein Mõts R. Mõts 36,1%, A. Liivik 23,5%, R. Taul 18%, M. Johannes 11,2%, T. Kalvik 11,2% _ 59 319 69 861 75 000 2 494 1 831 11 567 13 268 79 Vest-Wood Eesti AS1 puidu töötlemine Torben Porsholdt Vest-Wood A/S 100% 403 729 510 465 37 764 43 740 103 923 147 663 23 Viking Window AS puidust ja puitalumiiniumist akende ja uste tootmine Ilmar Iva Mäo Invest AS 100% 153 326 233 366 294 910 18 357 41 813 41 075 56 841 89 563 3 Vikolo AS ehitusmörtide, betooni- ja raudbetoontoodete tootmine Albert Voronov Viktor Stepanov 52% 34 385 41 635 36 000 5 169 5 763 3 000 10 408 15 591 59 Viljandi Aken ja Uks AS puidust ehitusdetailide tootmine Rain Hüva Paavo Lampinen 30% 272 837 285 542 340 000 2 747 9 644 15 950 23 332 32 976 54 Windoor AS alumiiniumist ja klaasist konstruktsioonide valmistamine Tõnu Ord Mailis Lintlom 100% 37 710 46 400 60 000 3 826 8 545 14 286 20 955 33 VMT Betoon AS betooni- ja raudbetoontoodete valmistamine Priit Tambet Viljandi Metall AS 100% 20 577 24 155 27 000 903 1 203 1 500 6 471 6 133 80 V-Tempsi OÜ fassaadiplaatide tootmine Aare Võsu ei avalda 21 372 31 602 46 000 6 654 9 778 11 300 11 728 18 909 19 Võru Hallid AS ehituslike metallkonstruktsioonide tootmine, paigaldus Ago Keir Võru KEK AS 51,75%, eraisikud 17 310 18 769 448 695 3 551 3 962 86 Väo Paas OÜ paekillustiku tootmine, graniidist sillutiskivide tootmine, paekivitooted Veljo Haube Mabau Beteilligungs GmbH & Co KG 100% 82 455 85 725 100 000 9 746 6 805 10 000 25 080 31 885 74 1 majandusaasta erineb kalendriaastast; 2 konsolideeritud andmed; * andmed justiitsministeeriumi registrikeskusest; ** ei ole tegutsenud kaht järjestikust majandusaastat, arvutustes ei osale Pisut aeglustunud ehitusturu kasvu kiuste kerkib uusi elamuid kui seeni pärast vihma. Kasvutempo on pisut aeglustunud Kui tänavu esimeses kvartalis võis näha väga hoogsat ehitusmaterjalide müügi kasvu, võrreldes eelmise aastaga, siis teises kvartalis on kasvutempo veidi järele andnud. Olulistest mõjudest veel rääkida ei saa, kuid selgema pildi annab edasiste arengute kohta ilmselt juba kolmas kvartal. Esimeses kvartalis kasvatasid Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liitu kuuluvad ettevõtted oma müügikäivet eelmise aastaga võrreldes ca 36%, teises kvartalis on kasvunumbriks aga ca 28%. Tõusutempo aeglustumine iseloomustab peaaegu kõiki ehitustooteid, erandina on II kvartalis säilitanud endise kasvu soojustusmaterjalid Enno Rebane, EELT tegevdirektor Valdkonna TOPi metoodika Valdkonna TOPi pääsemiseks pidi ettevõtte vastava valdkonna tegevuse osakaal käibest olema vähemalt 51%. Samuti peab ette võte olema tegutsenud kahel järjestikusel täismajandusaastal. TOPi koostamiseks tellis Äripäev justiitsministeeriumi registrikeskustest eelmise aasta majandustulemuste põhjal käibelt suurimate ettevõtete andmed. Andmed saadeti ettevõtetele kontrollimiseks ja pa- Ehitus-, koristus- ja lammutusjäätmete vedu Tel 621 2777, GSM 52 80 090 www.prygiekspert.com ja raudbetoonelemendid. Kõige enam on müüki suurendanud betoonist sillutuskivide ja äärekivide tootjad, seda nii eraldi kvartalite kaupa kui ka poolaasta kokkuvõttes. Esimeses kvartalis toimunud sillutuskivide mitmekordne müügi kasv oli loomulikult erakordne ja selle tõttu on loomulik, et nüüd kasv aeglustus, sellegipoolest on sillutuskivide suhteline müügikasv ehitusmaterjalidest kõige edukam. Nende toodete puhul oli defitsiitsus eelmisel aastal äärmiselt suur, selle tõttu on sellesse valdkonda palju investeeritud ja kasvud ka loogilised. Teistest toodetest enam on kasvutempos järele andnud paekivikillustik. Betooni müük on seni edenenud hästi, seega peituvad põhjused teedeehituse mahtude vähenemises. Kuna järgmistel aastatel on oodata teedeehituse edasist aktiivset kasvu, siis võib prognoosida ka killustikuvajaduse tõusu, mis tähendab, et killustikuprobleemide vähenemist tänavune aasta meie arvates ei luba. Edaspidi võib oodata kasvutempode edasist vähenemist, samas on tulemused ilmselt tooterühmiti erinevad. Samuti on mitmesse vald- luti neid täiendada puuduvate majandusnäitajatega. Samuti võtsime edetabeli tegemisel aluseks meile mittevastanud ettevõtete andmed justiitsministeeriumi registrikeskustest. Ettevõtted seati pingeritta kuue näitaja põhjal. Arvutamise aluseks võtsime 2006. aasta käibe, käibe kasvu 2005. aastaga võrreldes, 2006. aasta kasumi majandustegevusest, kasumi kasvu 2005. aastaga võrreldes, rentaabluse aastal 2006 ja omakapitali tootlikkuse aastal 2006. Iga näitaja põhjal reastati ettevõtted edetabelitesse, iga koht järjestuses andis kohale vastava arvu punkte. Kuue tabeli punktid liideti. Võitis kõige vähem punkte kogunud ettevõte. Kui ettevõtte andmed TOPis puuduvad Kui ettevõtte andmed jõudsid küll õigel ajal Äripäeva, ent ei ole TOPis, võib põhjus olla järgnevas: Puudusid mõned finantsnäitajad, sest tabelisse pääsemise eelduseks on käibe, kasu- konda tulenevalt eelmise kahe aasta suurest defitsiidist palju investeeritud ja tulevik toob kaasa teravnenud konkurentsi. Kui keegi soovib täna alustada mõne uue ehitusmaterjalitehase püstitamist, siis näiteks betoonelementide või betoontoodete puhul oleks vaja väga põhjalikult uurida olemasolevat olukorda, et veenduda uue tootmise tasuvuses. Samas peavad juba turul olevad tootjad endiselt panustama uutesse seadmetesse ja tehnoloogiatesse, et tööviljakus püsiks vajalikul tasemel ja säiliks konkurentsivõime. Kasvavad ju tööjõu- ja energiakulud, oma mõju toovad kaasa kasvavad keskkonnamaksud jne. mi ja omakapitali avaldamine 2005. ja 2006. aasta kohta. Ettevõtte kahe aasta keskmine omakapital või 2006. aasta omakapital oli negatiivne, ettevõte arvutustes ei osale. Ettevõttel pole olnud aktiivset majandustegevust kahel täielikul majandusaastal (2005 2006). Kui tabelis esineb tühje ridasid, tähendab see seda, et firma pole järelepärimistele vastanud või ei ole toimetusel õnnestunud firmaga kontakteeruda. MÜÜK HOOGUSTUS II KVARTALIS EETL ehitusmaterjalide müük, miljonit krooni 3000 2500 2000 1500 1000 500 TULEMUSED 0 06 I kv 06 II kv 07 I kv Allikas: EETL Foto: Andras Kralla 2946 07 II kv FASSAADI- TELLINGUD UUED JA KASUTATUD Plettac, Layher, Rux Tel 51 31 044 info@alviron.ee

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 34 ARVAMUS toimetaja Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post liivi.tamm@aripaev.ee TOIMETAJA VEERG Setomaal tühjaks jäävaid külasid väisates kerkib küsimus: kaua veel? Liivi Tamm Järelevalve muudaks vaidlused mõttetuks Ehitusekspertiisi bürood teevad igal aastal tuhandeid ekspertiise, selgitamaks, kelle süül tilgub katus ja mädaneb põrand vastselt renoveeritud või ehitatud hoones. Oma tähelepanuväärse tõrvatilga kallavad sellesse konfliktide katlasse ka tellijad, kes hõlbu raha teenimise lootuses ise vastostetud kodu põrandaid rikuvad või laeliistudele žiletiga kriipse veavad. Äripäev on seisukohal, et kuna korralik ehitusjärelevalve võiks nii mõnedki hilisemad vaidlused olematuks teha, tuleks järelevalvajate õiguseid ja kohustusi praegusega võrreldes kaalukamaks muuta. Praegu ei tõsta nii mõnigi lipsustatud järelevalveametnik ehitusobjektile oma jalgagi ning ka reaalsest ehituse käigust puudub tal ettekujutus. Olukorras, kus niisugusel fantoomametnikul ilmsest töömeeste lohakusest tingitud vigade eest vastutada ei tule, jäävad töökohustused puhtalt südametunnistuse asjaks. Ka see on üks asjaolu, mis soodustab ehitaja ja tellija hilisemaid omavahelisi jõukatsumisi, muutes vaidlused otsekui lõputult ringlevaks rattaks. Oma panuse segadusse annab ka umbmäärane seadusandlus. Parandamine mõistliku aja jooksul, materjali või ehitustöö garantii, müüjavastutus need on vaid mõned mõisted, millega korteri omanikuks saanud ostja end kurssi peab viima. Korralikult ja korrektse projekti järgi ehitatud ja juhenditega koos üle antud hooned hoiavad ära väsitavad vaidlused. Seetõttu võib oodata, et kinnisvarabuumi raugedes sellised elamud pealtnäha sarnastest, ent kahtlasema kvaliteediga majadest paremini kaubaks lähevad. Millal ehitusbuum Setomaale jõuab? Sedalaadi küsitlused, kus tuntud inimestelt uuritakse ajalehesabas, mis raamat neil öökapil seisab ja mis muidu nii hallidesse sügisõhtutesse värve toob, kuuluvad Eesti meedias kohustuslike uurimisvaldkondade hulka. Keegi siis meenutas ka lapsepõlvest armsaks saanud Nils Holgerssoni nimelist jõnglast, kes hane seljas ringi rännates pea igast Rootsi kolkakülast midagi ilusat leidis. Teine küsitlusele vastanud noormees aga oli eksinud meie enda seto rahvaluule radadele. Lugulaulus Mere kosilased sai kõik alguse sellest, et järve kaldal pesi jalgu kaunis neiu. Vetesügavustest astus välja rauast mees ja pakkus näitsikule kõike head ja paremat. Kasu ei miskit, neiut tema pakkumine ei veedelnud. Lää ma maa kündijälle, musta mulla lää pöörijälle, teatas tütarlaps. Ahvatlused aga läksid üha tõsiseltvõetavamateks, sest järgmisena ilmus veest suisa kullast mees, tuues kalajärvest kingituseks kaasa hõbedat. Tahai miistä ma kullasta, tahai kaasat ma hõbõ(da)hõista, põlgas neiu ka sedakorda pakkumise ära ning teatas taaskord: Lää ma maa kündijälle, musta mulla lää pöörijälle. Lõpuks saigi naine oma tahtmise, kui kündja järvesügavusest ilmus. Saasõ miis mul meelelinõ, saasõ ülä mul omahõnõ, teatas tütarlaps. Mugavat elu ning ahvatlusi pakub meie linnastuv Eesti igal sammul. Millal aga jõuab kinnisvarabuum Setomaale? Kui tee pealt sügavamale metsa sisse minna, võib kokku juhtuda millegi imetabasega vanade talumajade uksed on kutsuvalt lahti, pererahvas oleks justkui korra põllule läinud. Ometigi ei ela seal enam kedagi, akende ees ripuvad kardinad sosistavad omaette lugusid elust, mis seal kunagi oli. Setomaal tühjaks jäävaid külasid väisates kerkib küsimus, kaua veel ei kiputa Lõuna-Eesti pealinnast tunni aja autosõidu kaugusel asuvasse imekaunisse paika püsivalt elama ja noored nagu Holgerssongi hanega sealt lendu tõusevad ja suurlinna kärasse sukelduvad? KÜSITLUS Kuidas käitub teie ettevõte rahunenud ehitusturul? Usun, et Eesti ehitusturul on peagi tulemas suure languse periood, vähemalt mis puutub tööstushoonetesse, siis nende turg väheneb tõenäoliselt umbes paarkümmend protsenti. Ekspordiga me enam ei tegele. Mõne aasta eest eksportisime üsna palju, ent lõpetasime selle siis, kui energia, bensiin ja kõik muu kõvasti kallimaks läks. Meie pole oma detaile ka Venemaale müünud ja seepärast ei mõjuta suhete jahenemine Venemaaga meid kuigi otseselt kui, siis vaid läbi metalli hinnatõusu. Aga kahtlemata on meie firmal plaanis laieneda ja edasi areneda. Praegu näiteks on käsil tsehhi ehitamine ning lähiajal loodame luua oma töötajatele senistest veelgi paremad töötingimused. Muidugi kavatseme ka lihvida ja poleerida oma toodangut. Iseäranis suurt tähelepanu kavatseme pöörata metallitöö viimistlemisele, värvimisele ja lihvimisele. Agu Möldre, Lasbet ASi juhatuse esimees Ehitusturu arengu kohta ei oska öelda midagi täpsemat, kui et eks ta tõenäoliselt toppama jääb. Mahud vähenevad mõne aastaga kindlasti, aga kes seda teab, mis protsent see olla võib. Otseselt ei puuduta suhete jahenemine Venemaaga meie firma tegemisi, võib-olla mõningates kaudsetes aspektides siiski. Igatahes pole mõju tuntav ega oluline. Kindlasti plaanime oma ettevõtet lähiaastate jooksul arendada. Konkreetseid plaane ei oska praegu öelda, aga pikemas perspektiivis on laienemine igal juhul kavas. Kvantitatiivset arengut ilmselt ei tule, ent tootearendusse investeerime kindlasti Ekspordime oma kaupa Läti, Leedu, Soome ja Rootsi turgudele. Arvi Siim, Reideni Plaat ASi juhataja Kui vaadata lähiminevikku, siis on eramuehituse turul minu hinnangul juba alanud teatav pidurdumise tendents. Muus ehituses jätkub mõnda aega ilmselt veel kasvutrend, kõige kiiremini kasvab lähiajal aga ilmselt siiski infrastruktuuri areng. Venemaaga suhted ei ole meie ettevõtet otseselt mõjutanud, ehkki meil on olemas tütarfirma, mis asub Peterburis. Teatavad kaudsed mõjud on siiski olnud, näiteks on see mõjutanud mõningaid projekte, mille käivitumine on seotud Venemaaga. Laienemist me praegu enam rohkem ei plaani, just sel aastal valmis meil Harkus uus hall. Ka ei tegele me hetkel ekspordiga, vaid oleme jäänud importimise juurde. Vaido Leosk, E-Betoonelement ASi tegevdirektor Ehitusturu arengu suhtes on minul keeruline vastata, kuna 95 protsenti meie toodangust läheb ekspordiks rohkem kui kolmekümnesse riiki, seda nii Euroopa Liidu riikidesse kui ka näiteks Jaapanisse. Seega konkreetselt Eesti turuga me süvitsi ei tegele, jälgime pigem trende maailmas. Suhted Venemaaga on mõjutanud meie ettevõtet peamiselt logistilises plaanis, just selles valdkonnas on tekkinud probleemid. Autod seisavad piiril järjekorras, transpordi hinnad on kõvasti tõusnud jne. Muus osas pole nii olulist mõju täheldanud. Mis puutub meie ettevõtte tulevikku, siis laienemisplaane teeme pidevalt. 24. augustil allkirjastasime uue tootmis-, lao- ja kontorihoone ehituslepingu. Saame juurde kokku 7100 m² pinda, millest ligi 6000 m² moodustab lao- ja tootmispind ning üle 1000 m² on bürooruumide all. Tallinnasse Peterburi tee äärde ehitatav hoone valmib järgmise aasta juulis ning ehituse maksumuseks on 90 miljonit Eesti krooni. See on nüüd konkreetne plaan, mis on juba otsustatud. Samuti on meil plaanis käivitada uus tootmisüksus Venemaal, Moskva oblastis. Alar Salum, Krimelte OÜ tegevdirektor EHITUS Toimetaja: Liivi Tamm, tel 667 0090, e-post: liivi.tamm@aripaev.ee Reklaami projektijuht: Gert Laasme, tel 667 0176, e-post: gert.laasme@aripaev.ee Kujundaja: Eve Rammo tel 667 0354 Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn telefon: (372) 667 0195, (372) 667 0222, faks: (372) 667 0265, (372) 667 0165 Toimetus e-post: aripaev@aripaev.ee tel: (372) 667 0111, faks: (372) 667 0265 Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, vainu.rozental@aripaev.ee Korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus, kertu.ruus@aripaev.ee Reklaamiosakond e-post: reklaam@aripaev.ee, tel: (372) 667 0105, faks: (372) 667 0200 Seminarid ja Käsiraamatud tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Raamatuklubi ja Infolehtede toimetus tel: (372) 667 0207, faks: (372) 667 0290 Tellimine ja levi e-post: register@aripaev.ee, tel: (372) 667 0099, faks: (372) 667 0300 Tiraaž: 25 600 Tellimine internetis: www.aripaev.ee/tellimine Tellimishind 12 kuuks 3062 kr Trükk AS Kroonpress Äripäev veebis: www.aripaev.ee Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel (372) 646 3363.

reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme, tel 667 0176 12. september 2007 Äripäeva lisaväljaanne REKLAAM 35

Äripäeva lisaväljaanne 12. september 2007 reklaamitoimetaja Merli Õunaaed, tel 667 0060, reklaamimüügi projektijuht Gert Laasme, tel 667 0176 36 REKLAAM Suur-Jõekalda 2, Pärnu Kärneri 1, Tallinn PARIM PARTNER EHITAJALE AS Pärnu Betoonimeistrid on 2005.aastal asutatud Eesti kapitalil põhinev äriühing, mis valmistab laias valikus nüüdisaegseid raudbetoonelemente ja arendab tellijate vajadustele vastavaid ökonoomseid ja kvaliteetseid betoonitehnoloogial põhinevaid tooteid ning teenuseid. Tehas annab tööd 55 inimesele. Planeeritud käive 2007 aastaks on 60 miljonit krooni. Mait Talvoja, juhataja Rain Siivert, meister Aivo Ahven, meister Tööline Elvo Lepik Kaivo Resik, tootmisjuht Turba tn 27, Pärnu Tel +372 449 5944 Faks +372 442 7036 betoonimeistrid@ betoonimeistrid.ee www.betoonimeistrid.ee