Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) Majandusaasta aruanne 2014

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) Majandusaasta aruanne 2014

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 2 Majandusaasta algus 1. jaanuar 2014 Majandusaasta lõpp 31. detsember 2014 Fondivalitseja Depositoorium Fondi nimetus Fondi liik Pensionifondi liik Fondi aadress Fondijuht Swedbank Investeerimisfondid AS Swedbank AS Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) Lepinguline investeerimisfond Kohustuslik pensionifond Liivalaia 8, Tallinn 15038, Eesti Katrin Rahe Telefon +372 613 1606 Faks +372 613 1636 Audiitorühing AS Deloitte Audit Eesti

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 3 Sisukord Sisukord... 3 Tegevusaruanne... 4 Raamatupidamise aastaaruanne... 7 Bilanss... 7 Tulude ja kulude aruanne... 8 Fondi puhasväärtuse muutumise aruanne... 9 Rahavoogude aruanne... 10 Raamatupidamise aastaaruande lisad... 11 Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted... 11 Lisa 2. Riskijuhtimine... 20 Lisa 3. Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja -kohustistelt... 27 Lisa 4. Finantsinstrumentide õiglane väärtus... 28 Lisa 5. Seotud osapooled... 30 Investeeringute aruanne... 32 Tehingu- ja vahendustasude aruanne... 42 Fondivalitseja juhatuse allkirjad 2014. aasta majandusaasta aruandele... 44 Sõltumatu vandeaudiitori aruanne... 45

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 4 Tegevusaruanne Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) (edaspidi ka Fond ) on kohustusliku kogumispensioni fond, mis investeerib kuni 25% oma varast aktsiariskiga seotud väärtpaberitesse ja ülejäänud osa fondi varast investeeritakse võlakirjadesse, rahaturuinstrumentidesse, hoiustesse, kinnisasjadesse ja muusse varasse. Swedbank Pensionifond K2 tootluseks 2014. aastal kujunes 5,0%. Alates asutamisest on Fond tootnud investoritele keskmiselt 3,2% aastas (vt joonis 1). Swedbank Pensionifond K2 kogus 2014. aasta lõpus oma pensionivara 54 598 inimest ning Fondi maht ulatus 2014. aasta lõpus 209,5 miljoni euroni, kasvades aastaga 33,6 miljoni euro võrra. 0.95 0.90 0.85 EUR 0.80 0.75 0.70 0.65 0.60 Joonis 1. Fondiosaku puhasväärtuse dünaamika (2002 2014) 2014. aasta oli pensionifondi käekäiku mõjutanud sündmuste osas taaskord väga eripalgeline. Ehkki viimased viis aastat on olnud väärtpaberiinvestorite jaoks kõike muud kui rahumeelsed, suutis äsja möödunu siiski veel päris mitmel korral üllatada. Aasta ei olnud erinevate varaklasside suhtes kaugeltki ühtviisi sõbralik kui näiteks Türgi aktsiaturgudele raha paigutanud võisid aastatootluseks lugeda +32,5% (kõik tootlused on eurodes), siis Venemaa aktsiainvestorid said -40,4%-lise kaotuse osaliseks. Meie pensionifond lõpetas aasta selgelt plusspoolel enamus neist varaklassidest, kuhu 2014. aastal investeerisime, osutusid kasumlikeks. Aasta premeeris eelkõige aktsiariski võtmist. 2014. aasta esimene kvartal möödus aktsiaturgude jaoks enamjaolt rõhuvas meeleolus, juhituna eelkõige arenevate piirkondade turgudelt rekordilises mahus lahkuva kapitali poolt. Märtsi teine pool aga kujunes murdepunktiks ning ühena positiivsetest näidetest tegi USA juhtiv aktsiaindeks S&P 500 aasta arenedes üha uusi rekordeid, ületades augustis ka maagilise 2000 punkti taseme. Euroala võlakirjaturud näitasid aasta vältel suisa üllatavalt häid tootlusnumbreid. Kui aasta algas 2-aastase Saksamaa riigivõlakirja (nö. turu riskivaba intressimäära standard) jaoks väga madalalt tasemelt (0,21%), siis lõppes rekordmadalustes (-0,10%). 10-

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 5 aastase tähtaja jaoks kukkusid intressimäärad koguni 139 baaspunkti võrra. Ka tasus võlakirjainvesteeringutega krediidiriski võtmine end sel aastal ära ja seda eriti investeerimisjärgu kvaliteediga võlakirjade puhul. Pensionifondi osaku väärtuse dünaamikat aasta jooksul enim mõjutanud teemadest võiks eraldi välja tuua neli: USA naasmine maailma majanduskasvu mootorite hulka, Euroopa Keskpanga (EKP) enneolematud rahapoliitilised meetmed, geopoliitilised pinged Ukraina ja Venemaa suunal ning nafta hinna järsk langus. Ehkki pärast erakordselt karmi talve algas 2014. aasta USA jaoks üsnagi nigela majandusstatistikaga, suutsid aasta jooksul üha tugevnevad näitajad, sh. juurde loodavate töökohtade suur arv ning tööstussektoris valitsev positiivne kliima, investoreid veenda, et USA Föderaalreservi eelnevate aastate jõupingutused on vilja kandmas. Aktsiainvestorite optimismi ei kahandanud ka keskpanga viited, et pärast rohkem kui kuue aasta pikkust pausi võib 2015. aasta endaga kaasa tuua baasintressimäära kergitamise. Tööpuudus kahanes 5,8%-ni, tõsi küll, inimeste hulk, kes tööjõuturul osalesid, oli mõnevõrra madalamal tasemel kui 2009. a. eelselt. Ookeanitagusega võrreldes on EKP rahapoliitiliselt vastassuunalisel kursil. Inflatsiooni jätkuv ja kindel püsimine allpool 2%-list eesmärktaset ning deflatsiooni langemise oht ilma majanduskasvu tugevnemise väljavaadeteta, on ühisrahatsooni keskpanga pannud kasutama uudseid meetmeid juunist alates tuleb pankadel maksta peale, kui soovitakse hoiustada keskpanga juures. Selline käik on muutnud negatiivsed intressimäärad Euroalal igapäevaseks nähtuseks. Ühtlasi püsis aasta viimases kvartalis üha tugevamalt õhus võimalus, et EKP läheb 2015. aastal USA-s nüüdseks lõppenud võlakirjade kokkuostuprogrammi teed. 2015. a. jaanuaris tegigi Euroopa Keskpank otsuse alustada laialdast võlakirjade kokkuostuprogrammi, mis kestab eeldatavalt kuni 2016. a. septembrikuuni. Kahe suure valuutatsooni intressimäärade (väljavaadete) erisused suunasid investoreid suurema tulu otsingutel eurot müüma aasta jooksul nõrgenes euro USA dollari suhtes 12%. Veebruari lõpus Krimmi poolsaarel teravnenud geopoliitilised pinged päädisid laiema üldsuse jaoks reisilennuki allatulistamisega Ida-Ukraina õhuruumis juulikuus. Järgnenud Euroopa ja USA poolsed sanktsioonid Venemaa suunal ning Venemaa vastukäigud pingestasid nii finantsturge kui rõhusid majanduskasvu väljavaateid sanktsioonidest enim puudutatud riikides. Väljusime pensionifondide likviidsetest investeeringutest Venemaa aktsia- ja võlakirjaturgudel augusti keskpaigas suhteliselt soodsatel hinnatasemetel. Venemaa konflikt mõjus hindu survestavalt ka Baltikumi aktsiaturgudel. Alates septembri algusest vabalangusesse läinud nafta hinna (eurodes -40%, dollarites veelgi enam) mõju globaalsele majanduskasvule hinnatakse kokkuvõttes siiski positiivseks, sest suurriigid enamjaolt võidavad sellest. Naftat eksportivate riikide jaoks on mõju negatiivne, nagu peegeldas ilmekalt ka nende piirkondade (nt. Venemaa ja Brasiilia) aktsiaturgude suhteline nõrkus aasta teisel poolel. Naftat importivate riikide, muuhulgas meie portfellides oleva Türgi, aktsiaturud seevastu pakkusid investoritele üha suurenevat huvi. Meie fondide aktsiaportfellides saavutasid konkurentsitult parima aastatulemuse USA aktsiad (+28,4%). Aasta teisel poolel olime neis aktsiates ka taktikalises ülekaalus. Hoolimata aasta läbi kestnud kahtlustest Hiina majanduskasvu jätkusuutlikkuse üle, näitasid areneva Aasia aktsiad suhteliselt stabiilset ja head tootlust (+19,4%). Lääne-Euroopa (+6,8%) ja Jaapani (+9,4%) tulemused võib lugeda heale aastale kohaseks. Sama

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 6 kehtib ka Kesk-ja Ida-Euroopa aktsiaturgude kohta (+5,0%), kuigi tuleb tõdeda, et selle piirkonna tootluse viis plusspoolele Türgi aktsiaturg oma suure osakaalu ja ülihea aastaga. Kesisemat tulemust näitasid 2014. aastal suure Brasiilia osakaaluga Ladina-Ameerika (-0,1%) ja Baltikumi aktsiad (-6,5%). Meie võlakirjaportfellide varaklassidest näitasid parimat tootlust eurodes nomineeritud arenevate regioonide riigivõlakirjad (+8,1%). Positiivsetele lõpptulemustele aitasid tugevalt kaasa euroala ettevõtete investeerimisjärgu reitinguga võlakirjad (+6,8%). Lühikese tähtajaga euroala heakvaliteedilised valitsusvõlakirjad teenisid aastaga 0,9% ja seda erakordselt madalas intressikeskkonnas. Aasta viimasel kuul viisime läbi suuremad strateegilised muudatused fondide varade paigutuses. Nii läheme uuele aastale vastu senisest suurema USA ja Jaapani aktsiate osakaaluga. Näeme, et hoolimata suhtelisest kallidusest on USA aktsiatel veelgi potentsiaali, ehkki tõenäoliselt paikneme tõusufaasi lõppjärgus. Jaapani puhul aga usume peaministri kolme noole poliitika ja keskpanga ühiste jõupingutuste vähemalt esialgsesse tulemuslikkusesse riigi päästmisel deflatsioonispiraalist. Samas vähendasime pikaajalist paigutust Ladina- Ameerika ja mõningal määral ka Areneva Aasia aktsiaturgudele. Siiski jääb viimane meie eelistatuimaks piirkonnaks arenevate regioonide hulgast. Võlakirjaportfellides suurendasime detsembri alguses pisut intressimäärariski, sest uskusime, et EKP tee võlakirjade kokkuostuprogrammini oli sillutatud. Ehkki puht matemaatiliselt ei ole võlakirjainvesteeringute puhul pikemas horisondis enam oodata viimaste aastatega võrreldavat tootlust, siis mõneks ajaks pakub keskpank tuge turu nõudluse kasvule, mis omakorda seab piirid intressimäärade tõusuvõimalusele. Katrin Rahe Fondijuht

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 7 Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss EUR Lisa 31.12.2014 31.12.2013 VARAD Raha ja raha ekvivalendid 5 9 382 213 873 278 Tähtajalised hoiused 2 22 980 681 22 146 300 Finantsvara õiglases väärtuses muutusega tulude ja kulude aruandes: 4 180 700 197 152 922 679 Aktsiad ja osakud 128 223 568 111 751 148 Võlakirjad 52 442 874 41 040 383 Tuletisinstrumendid 33 755 131 148 Nõuded ja ettemaksed 220 734 194 971 VARAD KOKKU 213 283 825 176 137 228 KOHUSTISED Finantskohustised õiglases väärtuses muutusega tulude ja kulude aruandes 4 14 517 0 Tuletisinstrumendid 14 517 0 Muud finantskohustised 3 764 384 218 838 Võlgnevus Fondivalitsejale 5 267 923 218 469 Võlgnevus Depositooriumile 5 326 58 Võlgnevus tagasivõetud osakute eest 8 618 311 Muud kohustised 2 3 487 517 0 KOHUSTISED KOKKU v.a osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtuses 3 778 901 218 838 Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtuses 209 504 924 175 918 390

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 8 Tulude ja kulude aruanne EUR Lisa 01.01.2014-31.12.2014 01.01.2013-31.12.2013 TULUD Intressitulu 1 710 097 1 645 556 Võlakirjadelt 1 499 294 1 489 362 Tähtajalistelt hoiustelt 210 675 154 022 Rahalt ja raha ekvivalentidelt 128 2 172 Dividenditulu 1 311 333 798 470 Aktsiatelt ja osakutelt 1 311 333 798 470 Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja -kohustistelt 3 8 050 520 3 526 227 Aktsiatelt ja osakutelt 7 910 686 3 071 027 Võlakirjadelt 1 328 106-508 221 Tuletisinstrumentidelt -1 188 272 963 421 Neto kasum/kahjum valuutakursi muutustest 949 518-647 330 Muud tulud 13 472 39 119 TULUD KOKKU 12 034 940 5 362 042 Tegevuskulud 2 755 945 2 370 260 Intressikulu 5 47 33 Valitsemistasud 5 2 751 472 2 365 724 Tehingukulud 5 4 426 4 484 Muud tegevuskulud 0 19 FONDI TULEM 9 278 995 2 991 782

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 9 Fondi puhasväärtuse muutumise aruanne EUR 31.12.2014 31.12.2013 Fondi puhasväärtus aruandeperioodi alguses 175 918 390 154 902 300 Laekumised väljastatud osakute eest 39 966 476 34 269 372 Väljaminekud tagasivõetud osakute eest -15 658 937-16 245 064 Fondi tulem 9 278 995 2 991 782 Fondi puhasväärtus aruandeperioodi lõpus 209 504 924 175 918 390 Fondi puhasväärtus ühe osaku kohta aruandeperioodi lõpu seisuga 0,94266 0,89811 Ringluses olevate osakute arv aruandeperioodi lõpu seisuga: 222 248 232 195 875 148

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 10 Rahavoogude aruanne EUR 01.01.2014-31.12.2014 01.01.2013-31.12.2013 Rahavood fondi põhitegevusest Laekunud intressid 1 971 085 1 821 823 Tasutud intressid võlakirjade soetusel -369 628-302 262 Laekunud dividendid 1 461 964 767 700 Netotulem valuutavahetustest ja derivatiividest -915 107 805 332 Laekumised investeeringute müügist/lunastamisest 152 181 516 74 089 610 Väljaminekud investeeringute soetusest -167 267 143-94 142 726 Makstud tegevuskulud -2 691 900-2 300 215-15 629 213-19 260 738 Rahavood fondi finantseerimistegevusest Laekumised väljastatud osakute eest 39 792 219 34 269 372 Väljaminekud tagasivõetud osakute eest -15 650 628-16 245 060 Laenudelt makstud intressid -47-97 24 141 544 18 024 215 Rahavood kokku 8 512 331-1 236 523 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 873 278 2 110 836 valuutakursi mõju välisvaluutale -3 396-1 035 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 9 382 213 873 278

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 11 Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1. Kasutatud arvestuspõhimõtted Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) raamatupidamisarvestust ja aruandlust korraldatakse lähtudes raamatupidamise seadusest, investeerimisfondide seadusest, kogumispensionide seadusest, nende alusel välja antud seadusandlikest dokumentidest, Euroopa Komisjoni poolt vastu võetud rahvusvahelistest finantsaruandluse standarditest ja IFRIC tõlgendustest (edaspidi IFRS ) ja fondi tingimustest. 2014. aasta raamatupidamise aastaaruande (edaspidi Aastaaruanne ) bilanss, tulude ja kulude aruanne, puhasväärtuse muutumise aruanne, rahavoogude aruanne ning lisad on koostatud vastavalt rahandusministri 13.04.2011 määrusele nr. 21 "Nõuded avalikustamisele kuuluvate investeerimisfondi aruannetele" (redaktsiooni jõustumise kuupäev 18.12.2011). Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eurodes, kui ei ole viidatud mõnele teisele mõõtühikule. Peamised arvestuspõhimõtted, mida kasutati aruande koostamisel, on toodud allpool. Uued või muudetud standardid ja tõlgendused, mis muutusid kohustuslikuks alates 1.01.2014 ja on Fondile asjakohased IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded. Standard reguleerib, missugused investeeringud tuleb konsolideerida. Konsolideerimine on nõutav kui aruandval ettevõttel on kontroll teise ettevõtte üle. Standard kehtestab kontrolli põhimõtted, määratleb, kuidas tuvastada investori kontrolli investeerimisobjekti üle ja sellest tulenevat vajadust investeerimisobjekti konsolideerida. Kontrolli all mõeldakse seda, et aruandev ettevõte on suuteline ettevõtet juhtima, tal on õigus muutuvale kasumile ja ta on võimeline kasutama oma mõju äriühingu kasumi mõjutamiseks. IFRS 12 Avalikustamise nõuded osaluste kohta teistes ettevõtetes koondab avalikustamisnõuded tütar-, ühisja sidusettevõtete ja konsolideerimata struktuuriüksuste kohta. Uued avalikustamisnõuded peaksid aitama aruande lugejal saada ülevaate ettevõtte investeeringutest, hinnata nende investeeringute laadi, riske ja mõju ettevõtte finantspositsioonile, majandustulemusele ja rahavoogudele. IAS 32 Finantsinstrumendid: esitamine muudatus käsitleb seda, millal ja kuidas finantsvarad ja finantskohustised tasaarveldatakse.

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 12 IAS 27 Konsolideerimata finantsaruanded. Konsolideerimisreeglid on välja jäetud ja viidud üle standardisse IFRS 10 Konsolideeritud aruanded. IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine. Muudatused puudutavad tuletisinstrumentide riskimaandamisarvestust ning lubavad jätkata riskimaandamisarvestuse kasutamist kui tuletisinstrumendi vastaspool muutub seoses uute seaduste või regulatsioonidega. Nimetatud standardite rakendamine ei omanud olulist mõju Fondi raamatupidamise aastaaruandele. Uued ja muudetud rahvusvahelised finantsaruandluse standardid, mis on välja antud, kuid ei rakendu käesolevale aruandeperioodile Rahvusvaheline Raamatupidamisstandardite Nõukogu (IASB) ja Rahvusvaheline Finantsaruandluse Tõlgendamise Komitee (IFRIC) on avaldanud järgmised standardid, standardite muudatused ja tõlgendused, mis rakenduvad 2015. aastal või hiljem. Standardid, nende muudatused ja tõlgendused, mis võivad tulevikus mõju avaldada Fondi raamatupidamise aastaaruandele IFRS muudatused 2010-2012, 2011-2013 ja 2012-2014. Iga-aastased täiendused parandavad olemasolevaid standardeid esitusviisi, kajastamise või mõõtmise osas ning sisaldavad muid redaktsioonilisi parandusi. 2010-2012 ja 2011-2013 täiendused on heaks kiidetud EL-i poolt kohaldamiseks majandusaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2015 või hiljem. 2012-2014 täiendused kohalduvad majandusaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2016 või hiljem. IFRS 9 Finantsinstrumendid rakendub 1. jaanuaril 2018 ja hiljem algavatele aruandeperioodidele, EL poolt vastu võtmata. IFRS asendab IAS 39 Finantsinstrumendid: kajastamine ja mõõtmine. IFRS 9 sisaldab nõudeid finantsinstrumentide kajastamiseks, klassifitseerimiseks ja mõõtmiseks, allahindlusele, kajastamise lõpetamisele ja riskimaandamisarvestusele. Klassifitseerimine ja mõõtmine standardi nõuded vähendavad hindamiskategooriate arvu. Klassifitseerimine sõltub ettevõtte ärimudelist finantsinstrumentide haldamisel ja instrumendi lepinguliste rahavoogude omadustest. IFRS 9 võtab vara väärtuse langusest tuleneva kahjumi mõõtmisel kasutusele oodatava krediidikahju mudeli. Nõuded finantskohustustele jäävad suuresti muutmatuks võrreldes IAS 39-ga. Peamine muudatus lubab kajastada oma krediidiriski muutusest tingitud finantskohustuse õiglase väärtuse muutust muu koondkasumi seas, mitte kasumiaruandes. IFRS 9 kehtestab oluliselt muudetud mudeli riskimaandamise kajastamisel ja nõuab rohkema informatsiooni avalikustamist riskide juhtimise kohta. IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded, IFRS 12 Avalikustamise nõuded osaluste kohta teistes ettevõtetes ja IAS 28 Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse muudatused kohalduvad majandusaastatele, mis algavad

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 13 1. jaanuaril 2016 ja hiljem, EL poolt heaks kiitmata. Muudatused täpsustavad nõudeid investeerimisettevõtete arvestuspõhimõtetele. IFRS 10 Konsolideeritud finantsaruanded ja IAS 28 Investeeringud sidus- ja ühisettevõtetesse muudatused kohalduvad majandusaastatele, mis algavad 1. jaanuaril 2016 ja hiljem, EL poolt heaks kiitmata. Muudatused käsitlevad vastuolu IAS 28 ja IFRS 10 nõuete vahel ning selgitavad, et tehingus, milles osaleb sidusettevõte või ühisettevõte, sõltub kasumi või kahjumi kajastamise ulatus sellest, kas müüdud või sissemakstud varad kujutavad endast äritegevust. Ülejäänud uutel või muudetud standarditel või tõlgendustel, mis käesolevale aruandeperioodile ei rakendu, ei ole eeldatavasti olulist mõju Fondile. Juhtkonna hinnangud IFRS-iga kooskõlas oleva aastaaruande koostamine eeldab juhtkonnapoolsete eelduste tegemist ja hinnangute andmist, mis mõjutavad kajastatavate varade ja kohustiste jääke ning aruandeperioodi tulusid ja kulusid. Hinnangud on antud ja eeldused tehtud juhtkonna parima teadmise kohaselt, toetudes varasemale kogemusele ja muudele teguritele, mida juhtkond peab antud olukorras mõistlikuks. Hinnangud ja eeldused vaadatakse järjepidevalt üle. Finantsinstrumendid kajastatakse bilansis õiglases väärtuses, lähtudes Fondivalitseja juhatuse poolt kinnitatud investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korras sätestatust. Finantsinstrumentide õiglase väärtuse hindamisel kasutatakse peamiselt aktiivsetel turgudel noteeritud hindu. Kui aktiivsetel turgudel noteeritud väärtpaberite hinnad pole kättesaadavad, kasutatakse selle asemel mitmesuguseid hindamismudeleid vastavalt nimetatud Investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korrale. Erandjuhul kui väärtuse määramine Investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korra järgi ei taga vara õiglase väärtuse leidmist piisava usaldusväärsusega, võib Fondivalitseja juhatus, lähtuvalt Fondi osakuomanike õigustatud huvidest ning oma parimatest teadmistest ja oskustest, määrata vara õiglase väärtuse nimetatud korras sätestatud erinevalt, lähtudes peamiselt IFRS käsitletud hindamismeetoditest. Peamised riskid, millal hinnangud ja otsused võivad mõjutada fondi varade ja kohustiste väärtust, on seotud mittejälgitavatel turusisenditel põhinevate hindamismudelite alusel määratavate finantsinstrumentide väärtuse määramisega. Välisvaluuta kajastamine Fondi arvestusvaluuta on euro, mis on ka käesoleva aruande esitlusvaluutaks. Kõiki teisi valuutasid loetakse välisvaluutadeks. Välisvaluutatehingute kajastamisel on aluseks võetud tehingu toimumise päeval Depositooriumi kurss. Välisvaluutas fikseeritud varad ja kohustised on ümber hinnatud eurodesse bilansi kuupäeval kehtinud Depositooriumi kursi alusel. Kursimuutusest tekkinud kasumid ja kahjumid on kajastatud saldeerituna tulude ja kulude aruande real "Neto kasum/kahjum valuutakursi muutustest.

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 14 Finantsinstrumendid (IAS 32, IAS 39, IFRS 7, IFRS 13) Finantsinstrument on mis tahes vormis leping, mille tulemusena ühel ettevõttel tekib finantsvara ja teisel finantskohustis või omakapitaliinstrument. Finantsvaradeks loetakse väärtpabereid, hoiuseid, muid nõudeid ja positiivse väärtusega tuletisinstrumente. Finantskohustisteks loetakse tekkepõhiseid kohustisi Fondivalitsejale ja Depositooriumile ning muid kohustisi. Finantskohustiste all näidatakse ka negatiivse väärtusega tuletisinstrumente. Klassifitseerimine Finantsinstrumendid klassifitseeritakse vastavalt IAS 39-le sõltuvalt nende omandamise eesmärgist järgmistesse kategooriatesse: Finantsvarad 1) õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatavad finantsinstrumendid; - kauplemiseesmärgil hoitavad; - esmasel kajastamisel õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande; 2) lunastustähtajani hoitavad investeeringud; 3) laenud ja nõuded; 4) müügivalmis finantsvarad. Finantskohustised 1) õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatavad finantsinstrumendid; - kauplemiseesmärgil hoitavad; - esmasel kajastamisel õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande; 2) muud kohustised Esmane kajastamine Finantsvarad kajastatakse bilansis päeval, mil omandamisleping sõlmiti (tehingupäev). Esmasel arvelevõtmisel hinnatakse, millisesse kategooriasse finantsinstrument kuulub. Finantsinstrumentidena õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatakse Fondi kauplemiseesmärgil hoitavaid finantsinstrumente, milleks on väärtpaberid ja tuletisinstrumendid. Raha ja raha ekvivalendid, tähtajalised hoiused ning nõuded ja ettemaksed kuuluvad kategooriasse Laenud ja nõuded. Fondil ei ole seisuga 31.12.2014 ja 31.12.2013 finantsvara, mis klassifitseeruks kui lunastustähtajani hoitav investeering või müügivalmis finantsvara. Edasine mõõtmine Fondi finantsinstrumentide õiglase väärtuse mõõtmisel lähtutakse IFRS 13 sätetest ja Fondivalitseja juhatuse poolt kinnitatud investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korrast. Õiglane väärtus on hind, mis saadaks vara müügil või makstaks kohustise üleandmisel mõõtmiskuupäeval turuosaliste vahelises tavapärases tehingus.

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 15 Finantsinstrumendid õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande Finantsvarad ja -kohustised võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või -kohustise eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatavate finantsinstrumentide algne soetusmaksumus sisaldab finantsvara või -kohustisega otseselt seotud kulutusi (komisjonitasusid). Vastavalt IFRS 13-le tuleks nimetatud komisjonitasud kajastada otse tulude ja kulude aruandes. Soetusmaksumuses kajastatud komisjonitasude summad on väheolulised ning ei oma mõju Fondi varade väärtusele ega Fondi tulemile. Aruandes sisalduvad komisjonitasude summad tulude ja kulude aruandes real Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja -kohustistelt läbi ümberhindluse, otse kulusse kandes oleksid need kajastunud tegevuskulude all. Finantsinstrumentide õiglase väärtuse määramisel on aluseks Fondivalitseja juhatuse poolt kinnitatud investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise kord, mille üldprintsiibid on toodud allpool. Õiglase väärtuse mõõtmise eesmärk on määrata kindlaks hind, mille eest toimuks mõõtmispäeval, hetkel kehtivatel turutingimustel, turuosaliste vaheline tavapärane tehing vara müügiks või kohustise üleandmiseks. Vastavalt IFRS 13 toodud finantsinstrumentide õiglase väärtuse hierarhiale jaotatakse õiglases väärtuses kajastatavad finantsinstrumendid kolmeks tasemeks, sõltuvalt hindamisel jälgitavate turusisendite kasutamise määrast. Õiglase väärtuse hierarhias paigutatakse kõrgeimale kohale identsete varade ja kohustiste aktiivsetel turgudel noteeritud (korrigeerimata) hinnad (1. taseme sisendid) ja madalaimale tasemele mittejälgitavad sisendid (3. taseme sisendid). Jälgitavad on sisendid, mis töötatakse välja turuandmete (näiteks avalikult kättesaadav teave sündmuste või tehingute kohta) põhjal ja mis kajastavad eeldusi, mida turuosalised kasutaksid vara või kohustise hinna määramisel. Kui vara või kohustise õiglase väärtuse mõõtmiseks kasutatavad sisendid liigitatakse erinevatele tasemetele, liigitatakse selle instrumendi õiglase väärtuse mõõtmine tervikuna samale õiglase väärtuse tasemele, millel on madalaima taseme sisend. Finantsinstrumentidena õiglases väärtuses muutusega läbi tulude ja kulude aruande kajastatakse bilansis väärtpabereid - aktsiaid, võlakirju ja investeerimisfondide osakuid. Puhasväärtuse määramise korra üldprintsiibid on alljärgnevad: 1) Väärtpaberid, mille väärtus on usaldusväärselt hinnatav, kajastatakse bilansis õiglases väärtuses. 2) Reguleeritud turule kauplemisele võetud aktsiad ning investeerimisfondide osakud ja aktsiad hinnatakse bilansipäeval kehtiva viimase sulgemishinna alusel hetkel kasutusel olevalt infotarnijalt. Kui sulgemishind ei ole kättesaadav, kasutatakse keskmist hinda või ostuhinda. Täpsem kord on sätestatud investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korras.

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 16 3) Reguleeritud turule kauplemisele võetud võlaväärtpaberi väärtus määratakse noteerijate poolt edastatud bilansipäeval kehtiva keskmise hinna (mid-market price) alusel. Keskmise hinna puudumisel võetakse aluseks hindamispäeva sulgemishind või kasutatakse muid meetodeid, mis on sätestatud investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korras. 4) Kauplemisele mittevõetud väärtpaberite väärtus määratakse kas turutegija hinna alusel, ettevõtja omakapitali auditeeritud raamatupidamisliku väärtuse alusel, tulukõvera meetodi alusel või muul meetodil vastavalt investeerimisfondide vara puhasväärtuse määramise korras sätestatule. Kauplemisele mittevõetud investeerimisfondi aktsia/osaku tagasivõtmishind või tagasiostmishind või puhasväärtus loetakse selle õiglaseks väärtuseks. Juhul, kui väärtpaber on kauplemisele võetud mitmel reguleeritud turul, valib Fondivalitseja puhasväärtuse määramiseks ühe põhilise turu, millele Fondil on ka ligipääs, lähtudes likviidsuse põhimõttest. Väärtpaberite ümberhindlusest tekkinud realiseerimata kasum (kahjum) kajastatakse tulude ja kulude aruandes perioodi tuluna või kuluna real "Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja -kohustistelt" vastavalt instrumendilt. Tuletisinstrumendid Tuletisinstrument on finantsinstrument, mida iseloomustab alusvara väärtuse muutumine tulenevalt näiteks valuutakursimuutustest, intressimääradest või aktsiahindade muutustest, samas kui algne netoinvesteering on väga väike või üldse mitte vajalik. Lepingulised varad või kohustised arveldatakse tulevikus. Tuletisinstrumendid kajastatakse bilansis õiglases väärtuses bilansikirjel "Tuletisinstrumendid". Tuletistehingute väärtuse muutus kajastatakse tulude ja kulude aruande real "Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja -kohustistelt". Valuutaforwardi ja -swapi õiglase väärtuse leidmiseks korrutatakse tulevikus laekuvad ja makstavad rahavood originaalvaluutades läbi euro bilansipäeva forward turukursiga ning saldeeritakse saadavad ja makstavad rahavood euro vääringus. Tuletisinstrumendi väärtus võib olla positiivne või negatiivne. Positiivse väärtusega tuletisinstrumendid on bilansis kajastatud finantsvarana ja negatiivse väärtusega tuletisinstrumendid finantskohustisena. Laenud ja nõuded Raha ja raha ekvivalendid Raha ja raha ekvivalendid on nõudmiseni hoiused ja üleöödeposiidid. Rahavood Fondi põhitegevusest on kajastatud otsesel meetodil.

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 17 Tähtajalised hoiused Tähtajaliste hoiuste all näidatakse krediidiasutustesse paigutatud hoiuseid tähtajaga kuni 12 kuud, mis on maksimaalne investeerimisfondide seadusega lubatud hoiuse tähtaeg. Deposiidid kajastatakse algselt soetusmaksumuses, edasi mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Lühiajaliste hoiuste puhul on nende korrigeeritud soetusmaksumus üldjuhul võrdne nende õiglase väärtusega. Nõuded ja ettemaksed Nõuete ja ettemaksete all näidatakse tekkepõhiselt arvestatud, kuid veel laekumata tulud, sh. dividendinõuded ja muud viitlaekumised, samuti nõuded vastaspoolte vastu arveldamata tehingutest. Dividendidelt arvestatud tulumaksukulu on kajastatud saldeerituna tulude ja kulude aruande real "Dividendid". Tulumaks on arvutatud vastavalt Depositooriumile teadaolevatele maksumääradele. Muud finantskohustised Finantskohustise all on näidatud võlgnevus Fondivalitsejale valitsemistasu eest ja Depositooriumile tehingutasude eest. Lisaks kajastatakse finantskohustiste all võlgnevust osakuomanikele tagasivõetud osakute eest ja arveldamata väärtpaberitehingud, mille väärtuspäev on peale bilansipäeva. Muid finantskohustisi mõõdetakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Lühiajaliste kohustiste korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne õiglase väärtusega, mille hindamisel on arvesse võetud mittetäitmise riski mõju (sh Fondi enda krediidiriski). Osakuomanikele kuuluv fondi vara puhasväärtuses Fondi vara puhasväärtus määratakse kindlaks eelkõige Fondi vara turuväärtuse alusel. Fondi vara turuväärtus määratakse kindlaks igal pangapäeval Fondi varasse kuuluvate väärtpaberite ja muude varade turuväärtuste alusel. Fondi vara puhasväärtuse määramiseks arvutatakse Fondi vara turuväärtusest maha kogunenud, kuid maksmata Fondivalitsejale makstav tasu Fondi valitsemise eest, nõuded Fondi vastu (sh arveldamata tehingud) ja muud Fondi valitsemisega seotud lubatud kulutused. Osaku puhasväärtus on võrdne Fondi vara puhasväärtusega, mis on jagatud kõigi arvestuse hetkeks väljalastud ja tagasivõtmata osakute arvuga, mida on eelnevalt korrigeeritud Fondivalitsejale laekunud, kuid arveldamata ostu- ja müügikorraldustest tulenevate osakutega. Osakud on ühte liiki ning klassifitseeritud bilansis finantskohustiseks. Finantsinstrumentide kajastamise lõpetamine Finantsvarade kajastamine lõpetatakse, kui õigus finantsinstrumendi rahavoogudele on lõppenud või finantsvarast tulenevad rahavood ning enamiku varaga seotud riskidest ja hüvedest on üle antud kolmandale osapoolele. Finantskohustised eemaldatakse bilansist, kui lepingus sisalduv kohustus on täidetud, tühistatud või aegunud.

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 18 Väärtpaberite realiseerimisel näidatakse väärtpaberi eest saadud summa ja soetusmaksumuse vahe tulude ja kulude aruandes real Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja kohustistelt. Väärtpaberi eest saadud summa sisaldab müügitehinguga seotud komisjonitasusid. Väärtpaberitehingute müügikasumi/ (-kahjumi) arvestamisel kasutatakse FIFO meetodit. Tasaarveldamine Finantsvara ja finantskohustis tasaarveldatakse ja esitatakse bilansis netosummana ainult siis, kui Fondil on juriidiliselt rakendatav õigus kajastatud summasid tasaarveldada ja Fond kavatseb kas tasaarveldada netoalusel või realiseerida vara ja tasuda kohustise samaaegselt. Tulud Dividenditulu kajastatakse tulude ja kulude aruande real "Dividenditulu" hetkel, kui määratakse aktsionäri õigus dividendile. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt kasutades efektiivse intressimäära meetodit. Tulude ja kulude aruande real Intressitulu kajastatakse intressitulu raha ja raha ekvivalentidelt, tähtajalistelt hoiustelt ja õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatavatelt võlainstrumentidelt. Tulude ja kulude aruande real Muud tulud on kajastatud Fondile laekunud valitsemistasude tagasimaksed. Kui Fondi vara investeeritakse teise Fondivalitseja poolt valitsetavasse fondi, tagastab Fondivalitseja investeeritud summalt võetud valitsemistasu täies ulatuses investeerivale fondile. Valitsemistasu tagasimaksed tehakse igakuiselt. Kui Fondivalitseja on sõlminud teiste fondivalitsejatega, kelle valitsetavatesse fondidesse Fond investeerib, kokkuleppeid valitsemistasu tagastamiseks, kannab Fondivalitseja need summad täies ulatuses Fondile ja kajastatakse samuti Muude tulude real. Väärtpaberite ümberhindlusest tekkinud realiseerimata ja realiseeritud kasum (kahjum) kajastatakse tulude ja kulude aruandes perioodi tuluna või kuluna real "Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja -kohustistelt". vastavalt instrumendilt. Finantsinstrumentidelt saadud realiseeritud ja realiseerimata kasumite (kahjumite) detailne jaotus on toodud Lisas 3. Kulude arvestus Vastavalt Fondi tingimustele kajastatakse tegevuskuludena valitsemis- ja tehingutasusid, mis kajastatakse tekkepõhiselt vastavate teenuste saamisega.

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 19 Seotud osapooled Seotud osapooltena käsitletakse Fondivalitsejat Swedbank Investeerimisfondid AS-i, teisi Fondivalitseja poolt valitsetavaid investeerimis- ja pensionifonde, kõiki Swedbank AB (Rootsi) konsolideerimisgrupi ettevõtjaid, samasse konsolideerimisgruppi kuuluva teise fondivalitseja fonde ning Fondivalitseja juhatuse liikmeid. Vastavalt Fondi tingimustele maksab Fond igakuiselt valitsemistasu Fondivalitsejale ja panga teenustasusid Depoopangale (Swedbank AS). Fondivalitseja on Fondi nimel teinud aruandeperioodil tehinguid grupi ettevõtja Swedbank AS-iga.

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 20 Lisa 2. Riskijuhtimine Fondi tegevusega kaasneb alati risk. Seda juhitakse pideva riskide identifitseerimise, mõõtmise ja monitoorimise protsessi abil. Selleks on Fondivalitseja Fondile kehtestanud riski- ja muud limiidid. Fond on peamiselt avatud tururiskile (mis sisaldab valuutariski, intressimäära riski ja hinnariski), krediidiriskile ja likviidsusriskile, mis tulenevad Fondi portfelli kuuluvatest finantsinstrumentidest. Fondivalitseja on kehtestanud riskide tuvastamiseks, juhtimiseks, mõõtmiseks ja maandamiseks sisemised riskijuhtimise protseduurireeglid ning raporteerimise reeglid. Lisaks fondijuhile vastutab igapäevase investeerimistegevuse ennetava ja järelkontrolli eest Fondivalitseja riskijuht. Fondivalitseja teostab regulaarset vastavuskontrolli investeerimispiirangute ja riski hajutamise nõuete jälgimiseks. Juhul, kui toimuvad arengud, mille tagajärjel Fondi portfell investeerimispiirangutega vastuollu satub, siis võtab fondijuht viivitamata tarvitusele meetmed selle vastuolu kõrvaldamiseks. Fondi investeerimise ja riskijuhtimise poliitikad, vara investeerimisega seotud riskide lühikirjeldus ja tüüpinvestori kirjeldus ning fondi riskitase on avaldatud Fondi prospektis. Fondivalitseja riskijuhtimise üksus märgib siinkohal, et Fondi aastaaruande riskijuhtimise lisa peegeldab aastaaruande avaldamise ajal ajaloolisi hinnanguid ja see ei pruugi anda juhiseid Fondi riskitaseme kohta aastaaruande avaldamise päeval ja edaspidi. Krediidirisk Krediidirisk tuleneb võlakirja emitendi võimalikust suutmatusest täita oma võlakohustust õigeaegselt (sh ennetähtaegse tagasimaksmise risk) või täielikult. Taolise riski ilmnemisel võib emitendi võlaväärtpaberi väärtus oluliselt väheneda või muutuda väärtusetuks, mõjutades Fondi vara väärtust. Krediidirisk võib tuleneda ka Fondi varaga tehtava tehingu vastaspoole suutmatusest täita tehingu sõlmimisega endale võetud kohustusi. Selle riski minimeerimiseks eelistatakse tehingute sõlmimisel madala riskitasemega krediidiasutusi või nende puudumise korral vastavale alale spetsialiseerunud usaldusväärseid tehingupartnereid. Aastaaruande koostamise päeval on Fondi varadest krediidiriskile avatud raha ja raha ekvivalendid, tähtajalised deposiidid, võlakirjad, nõuded ja ettemaksed ning derivatiivid, mis on toodud järgnevas tabelis. Antud varade bilansiline väärtus peegeldab maksimaalset avatud krediidiriski positsiooni vastaval bilansipäeval. EUR 31.12.2014 31.12.2013 Raha ja raha ekvivalendid 9 382 213 873 278 Tähtajalised hoiused 22 980 681 22 146 300 Võlakirjad 52 442 874 41 040 383 Nõuded ja ettemaksed 220 734 194 971 Tuletisinstrumendid 33 755 131 148 Kokku 85 060 257 64 386 080

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 21 Fondi riskiprofiil sätestab Fondi investeerimisportfellile minimaalse keskmise krediidireitingu. Võlakirja emitendi krediidireiting on seotud tema välise/sisemise reitinguga. Emissiooni krediidireiting on ekvivalentne Moody se krediidireitinguga ja kui Moody se reiting emissiooni jaoks on olemas, siis kasutatakse seda. Järgnev tabel kirjeldab Fondi portfelli kuuluvate võlakirjade ja deposiitide krediidireitinguid Moody se skaalal (kas Moody se reiting või Moody se ekvivalent kui Moody se reitingut ei ole või sisemine reiting kui instrument ei ole reitinguagentuuri poolt hinnatud). Krediidireiting 31.12.2014 31.12.2013 Aaa 0% 4% Aa 8% 7% A 57% 56% Baa 28% 25% Muud 7% 8% Kokku 100% 100% Ükski Fondi finantsinstrumentidest ei olnud 31.12.2014 ja 31.12.2013 seisuga aegunud või hinnatud ebatõenäoliselt laekuvaks. Arveldusrisk Arveldusrisk tuleneb tehingu vastaspoole suutmatusest kanda arvelduse käigus üle vajalikku rahasummat või väärtpaberikogust, kuigi lepinguline kohustus tema vastu on juba täidetud. Arveldusriski minimeerimiseks kaubeldakse üldjuhul organiseeritud turgudel, mis toimivad põhimõttel kättetoimetamine makse vastu (delivery versus payment), või kasutatakse makseagendi teenust. Varade hoidmisest tulenev risk (depoorisk) Varade hoidmisest tulenev risk (depoorisk) on depositooriumi või muu vara hoidja poolt hoitava vara kadumise või hävimise oht tema pankroti, maksejõuetuse, hooletuse või tahtliku mitteõiguspärase teo tõttu. Depooriski juhtimiseks kontrollitakse depositooriumi nii tema valimisel kui teenuse osutamise ajal. Likviidsusrisk Likviidsusrisk tuleneb investeeringu realiseerimisega kaasnevast ebasoodsast olukorrast investeeringule ei leidu turul soovitud ajal või soovitud hinnaga piisavalt ostjaid või puudub turg (ostja) üldse. Likviidsusrisk võib olla suurem reguleeritud turu väliselt kaubeldavatesse väärtpaberitesse investeerimise korral. Likviidsusriski vähendamiseks hajutatakse Fondide investeeringuid erinevate emitentide või piirkondade vahel. Fondi likviidsusrisk tuleneb Fondi osakuomanike võimaliku käitumise ebasoodsast muutusest, mis võib viia suutmatuseni täita Fondi nimel võetud kohustusi (sh osakute tagasivõtmine). Fondi likviidsusrisk võib näiteks tekkida olukorras, kus Fondile laekuvate osakute tagasivõtmis- ja vahetuskorralduste maht lühikese ajaperioodi jooksul on väga ulatuslik, ning fondijuht peab väljamaksete tegemiseks likvideerima investeeringuid, mida ta tavajuhul ei likvideeriks või peatama tagasivõtmissummade väljamaksmise mingiks ajaperioodiks.

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 22 Vastavalt Fondi prospektis kirjeldatule vahetatakse Fondi osakuid 1. jaanuarile ja 1. maile järgneval esimesel tööpäeval ning 1. septembril või sellele järgneval tööpäeval, kui 1. september ei ole tööpäev. Osakute vahetamise avaldus peab vahetuse toimumiseks olema registripidajale laekunud vastavalt hiljemalt 30. novembril, 31. märtsil, 31. juulil. Nimetatud tähtpäevadeni võib investor oma avaldust muuta, esitades selleks uue osakute vahetamise avalduse. Lisaks on investoril õigus saada Fondist väljamakseid, kui ta on jõudnud vanaduspensioniikka. Osakute tagasivõtmiseks esitab investor registripidajale või kontohaldurile õigusaktides ette nähtud andmeid sisaldava avalduse. Fond on avatud pensioniikka jõudvate osakuomanike väljamaksete riskile. Fondile on avatud arvelduskrediit summas 3 363 636 EUR, et täita lühiajalisi likviidsusvajadusi. Järgnev tabel kirjeldab Fondi lepinguliste kohustiste tähtaegumist. Osakuomanikele kuuluv Fondi vara puhasväärtuses <4K sisaldab endas nii enne 30.04.2015 vanaduspensioniikka jõudnud osakuomanikele kuuluvat Fondi vara puhasväärtust kui bilansipäeva seisuga osakuomanike poolt esitatud lunastamise ootel ordereid. Ülejäänud osakuomanikele kuuluv Fondi vara puhasväärtus on lunastatav alates 4 kuu möödumisest. Allolev tabel kirjeldab maksimaalset avatust likviidsusriskile. 31.12.2014 Finantskohustised <4K 4K Kokku Võlgnevus Fondivalitsejale 267 923 0 267 923 Võlgnevus Depositooriumile 326 0 326 Muud kohustised (võlgnevus vahendajatele) 3 487 517 0 3 487 517 Osakuomanikele kuuluv Fondi vara puhasväärtuses 4 306 003 205 207 539 209 513 542 Kokku 8 061 769 205 207 539 213 269 308 31.12.2013 Finantskohustised <4K 4K Kokku Võlgnevus Fondivalitsejale 218 469 0 218 469 Võlgnevus Depositooriumile 58 0 58 Osakuomanikele kuuluv Fondi vara puhasväärtuses 3 521 559 172 397 142 175 918 701 Kokku 3 740 086 172 397 142 176 137 228 Fondi vara likviidsusriski kajastab Lisas 4 toodud tabel, kus Taseme 3 instrumendid on vähelikviidsed ja Taseme 1 ja 2 instrumendid on mõistliku aja jooksul mõistliku hinnaga realiseeritavad.

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 23 Fondivalitseja monitoorib Fondi osakute tehinguid (nädalased/aasta algusest raha sisse-/väljamaksed). Vajadusel viiakse läbi stress-testid, et hinnata Fondi likviidsusriski. 31.12.2014 seisuga oli Fondil üks derivatiiv negatiivse väärtusega: EUR/SEK valuutaforward väärtuspäevaga 26.03.2015 ja turuväärtusega 14 517 EUR. 31.12.2013 ei olnud Fondil negatiivse väärtusega derivatiive. Tururisk Tururisk on risk, et investeeringu väärtus võib väärtpaberiturul toimuvate ebasoodsate muutuste (nt makromajanduslikud sündmused, ebastabiilsus poliitilises või sotsiaalses süsteemis, investorite käitumine jne) tõttu väheneda. Tururisk koosneb: valuutariskist, intressimäära riskist ja aktsiariskist. Vajadusel viiakse läbi stress-teste, et hinnata Fondi avatust tururiskidele (ajaloolised või ettevaatavad, potentsiaalsed muutused osakuomanikele kuuluva Fondi vara puhasväärtusele või muud mõjud). Valuutarisk Valuutarisk tuleneb välisvaluuta kursi ebasoodsast muutusest Fondi baasvaluuta (euro) suhtes, millega kaasneb selles valuutas noteeritud vara väärtuse ebasoodne muutus. Fond võib aeg-ajalt püüda valuutariski maandada spot tehingute või valuutaderivatiivide lepingutega, kaitsmaks Fondi vara valuutakursi ebasoodsa muutuse vastu. Selliste lepingute sõlmimise eesmärgiks on minimeerida vara väärtuse vähenemise riski valuuta väärtuse ebasoodsa muutuse korral, ent teisest küljest võivad need limiteerida potentsiaalset kasu, mida valuutakursi soodne muutus võib kaasa tuua. Fondi sisemine riskiprofiil sisaldab endas ka välisvaluuta limiite. Fondi välisvaluutas nomineeritud finantsinstrumentide õiglane väärtus bilansipäeval on toodud järgnevas tabelis. 31.12.2014 31.12.2013 Osakaal fondi Osakaal fondi Valuuta EUR puhasväärtusest EUR puhasväärtusest SEK 13 494 820 6.44% 9 864 537 5.61% USD 10 040 309 4.79% 5 703 943 3.24% LTL 6 562 239 3.13% 589 0.57% Muud 508 376 0.24% 1 838 361 0.00% Kokku 30 605 745 14.61% 11 298 576 9.90% Fondi varade sensitiivsus bilansipäeval 10%lisele muutusele välisvaluuta kurssides Fondi baasvaluuta suhtes on toodud järgnevas tabelis (ceteris paribus). Negatiivne mõju Fondi osakuomanikele kuuluvale Fondi puhasväärtusele tekib kui välisvaluuta nõrgeneb 10% Fondi baasvaluuta suhtes ja on samasugune positiivne mõju kui välisvaluuta tugevneb baasvaluuta suhtes (valuutaderivatiivide puhul sõltub mõju Fondi osakuomanikele kuuluvale Fondi puhasväärtusele tehingu suunast).

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 24 Mõju Fondi osakuomanikele kuuluvale Fondi puhasväärtusele ja tulemile 31.12.2014 31.12.2013 SEK +/- 2 060 858 986 454 USD +/- 814 698 933 281 LTL +/- 656 224 59 Fondi kohustused on peamiselt eurodes. Intressimäära risk Intressimäära risk on risk, et finantsinstrumendi väärtus võib muutuda muutuste tõttu turuintressimäärades, tulukõveras, intressimäärade volatiilsuses, erineva riskitasemega instrumentide intressimäärade vahes. Intressimäära riski juhitakse, hajutades Fondi võlakirjainvesteeringuid erineva lõpptähtajaga võlakirjade vahel ning tehes taktikalisi investeerimisotsuseid vastavalt muutuvatele tingimustele finantsturgudel. Järgnevas tabelis on toodud Fondi võlainstrumentide (deposiidid, raha ja raha ekvivalendid, võlakirjad) avatud riskipositsioon tähtaegade lõikes Fondi bilansipäeval. 31.12.2014 < 1K 1-3K 3K - 1A > 1A Kokku Fikseeritud intressimääraga võlakirjad 31 1 469 469 0 50 973 374 52 442 874 Tähtajalised hoiused 3 721 707 6 519 751 12 739 223 0 22 980 681 Raha ja raha ekvivalendid 9 382 213 0 0 0 9 382 213 Kokku 13 103 951 7 989 220 12 739 223 50 973 374 84 805 768 Fondil ei olnud 31.12.2014 seisuga intressikandvaid kohustusi. 31.12.2013 < 1K 1-3K 3K - 1A > 1A Kokku Fikseeritud intressimääraga võlakirjad 0 0 549 487 40 490 896 41 040 383 Tähtajalised hoiused 0 6 514 156 15 632 145 0 22 146 300 Raha ja raha ekvivalendid 873 278 0 0 0 873 278 Kokku 873 278 6 514 156 16 181 631 40 490 896 64 059 961 Fondil ei olnud 31.12.2013 seisuga intressikandvaid kohustisi. Fondi intressikandvate varade tundlikkust muutustele intressimäärades mõõdetakse modifitseeritud duratsiooniga modifitseeritud. Kui intressimäärad muutuvad 1%, siis eeldatav protsentuaalne muutus võlakirja hinnas võrdub ligikaudu duratsiooniga.

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 25 50 baaspunktiline intressimäärade muutus tooks kaasa ligikaudu 1 139 000 EUR (2013: 1 007 000 EUR) suuruse muutuse Fondi osakuomanikele kuuluvas Fondi puhasväärtuses. Kui intressimäärad tõusevad, Fondi osakuomanikele kuuluva Fondi puhasväärtus väheneb ja vastupidi. Lisaks võlainstrumentidele (deposiidid, võlakirjad), mis on antud analüüsi aluseks, on intressimäära riskile avatud ka Fondi investeeringud võlakirjafondidesse. Fondi võlainstrumentide portfelli (sh võlakirjafondid) jaotust varaklasside lõikes kirjeldab järgnev tabel. 31.12.2014 31.12.2013 Krediidijärgu võlainstrumendid 57% 56% Arenevate turgude valitsuste võlakirjad 20% 17% Deposiidid 15% 17% Baltikumi valituste võlakirjad 8% 2% Muud 0% 8% Kokku 100% 100% Aktsiarisk Aktsiarisk on risk, et finantsinvesteeringu väärtus võib suureneda või väheneda muutuste tõttu aktsiahindades, aktsiahindade volatiilsuses, eri aktsiate või aktsiaindeksite kursisuhetes või dividendimaksetes. Aktsiariski juhitakse hajutades Fondi investeeringuid erinevate piirkondade ja turgude vahel. Järgnev tabel iseloomustab Fondi aktsiaportfelli jaotust regioonide lõikes. 31.12.2014 31.12.2013 Euroopa 33% 8% Ida-Euroopa 31% 30% USA 21% 17% Arenev Aasia 11% 13% Jaapan 3% 17% Muud 1% 15% Kokku 100% 100% 31.12.2014 seisuga on Fondi netovaradest aktsiariskiga instrumentide osakaal 23% (31.12.2013: 24%), mis on antud kuupäeva seisuga ühtlasi maksimaalne avatus aktsiariskile. Bilansipäeval on Fondi osakuomanikele kuuluva Fondi puhasväärtuse tundlikkus 10% aktsiahindade muutusele +/- 4 756 445 EUR (2013: +/- 3 950 528 EUR) sõltuvalt hinnamuutuse suunast. Fondi tundlikkuse kasv

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 26 aktsiahindade muutusele 2014. aasta lõpus võrreldes 2013. aasta lõpuga on tingitud Fondi mahu kasvust. Fondi netovara väärtuse muutus on lisaks mõjutatud Fondi valitsemistasu muutusest. Fondi valitsemistasu määra vähendamine sõltuvalt Fondi aktivate turuväärtusest on sätestatud õigusaktides ja kirjeldatud Fondi Prospektis. Bilansipäeval on Fondivalitsejale makstav valitsemistasu 1,40% Fondi aktivate turuväärtusest, mis tõuseks 1,41%le kui aktsiahinnad langeksid 10% (ceteris paribus) ja oleks jäänud muutumatuks kui aktsiahinnad oleksid tõusnud 10% (ceteris paribus). 31.12.2013 seisuga oli valitsemistasu 1,43% Fondi aktivate turuväärtusest, mis oleks jäänud muutumatuks juhul kui aktsiahinnad langeksid 10% (ceteris paribus) ja oleks langenud 1,42%le kui aktsiahinnad oleksid tõusnud 10% (ceteris paribus).

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 27 Lisa 3. Neto kasum/kahjum õiglases väärtuses läbi tulude ja kulude aruande kajastatud finantsvaradelt ja kohustistelt EUR 01.01.2014-01.01.2013-31.12.2014 31.12.2013 Aktsiatelt ja osakutelt 7 910 686 3 071 027 Müügikasum (-kahjum) 7 058 136 3 228 748 Realiseerimata kasum (kahjum) 7 581 516 6 728 966 Korrigeerimine eelmise aasta kasumiga (kahjumiga) -6 728 966-6 886 687 Võlakirjadelt 1 328 106-508 221 Müügikasum (-kahjum) 394 392 195 680 Realiseerimata kasum (kahjum) 3 248 738 2 315 024 Korrigeerimine eelmise aasta kasumiga (kahjumiga) -2 315 024-3 018 925 Tuletisinstrumentidelt -1 188 272 963 421 Müügikasum (-kahjum) -1 076 362 824 767 Realiseerimata kasum (kahjum) 19 238 131 147 Korrigeerimine eelmise aasta kasumiga (kahjumiga) -131 148 7 507 Neto kasum/kahjum kokku 8 050 520 3 526 227

Swedbank Pensionifond K2 (Tasakaalustatud strateegia) 28 Lisa 4. Finantsinstrumentide õiglane väärtus Fondi finantsvarade ja -kohustiste bilansiline väärtus vastab valdavalt nende õiglasele väärtusele. Õiglases väärtuses mõõdetavate varade hierarhia tulenevalt kasutatavast hindamistehnikast on järgmine: 1) esimese taseme moodustavad finantsinstrumendid, mille õiglane väärtus määratakse aktiivsel turul noteeritud hindade alusel. Siia kategooriasse kuuluvad aktsiad, avatud investeerimisfondide osakud ja aktsiad ning võlakirjad, mille hindamisel kasutatakse noteeritud hinda või börsil noteerimata avatud investeerimisfondi puhul puhasväärtust/tagasivõtuhinda. 2) teise taseme moodustavad finantsinstrumendid, mille õiglane väärtus määratakse jälgitavate turusisendite alusel (va aktiivsel turul noteeritud hinnad) ja nendel põhinevatel hindamismudelitel. Siia kategooriasse kuuluvad lühiajalised standardiseerimata tuletisinstrumendid (forward, swap). Valuuta forwardite ja swap-ide hindamisel kasutatakse bilansipäeva forward turukursse. 3) kolmanda taseme moodustavad finantsinstrumendid, mille õiglane väärtus määratakse eelkõige mittejälgitavatel turusisenditel põhinevate hindamismudelite abil, kasutades lisaks vajadusel arvestushinnanguid. Siia kategooriasse kuuluvad börsil noteerimata vähelikviidsed väärtpaberid, peamiselt kinniste investeerimisfondide osakud/aktsiad. Kinniste investeerimisfondide osakute/aktsiate hindamise puhul kasutatakse mitte rohkem kui ühe aasta vanust fondi puhasväärtust. Reguleeritud turule kauplemisele võetud aktsiad ning investeerimisfondide osakud ja aktsiad hinnatakse üldjuhul bilansipäeval kehtiva viimase sulgemishinna alusel hetkel kasutusel olevalt infotarnijalt. Vastavalt IFRS 13-le peab õiglasele väärtusele vastav hind (sulgemishind) olema ostu- ja müüginoteeringute hinnavahes. Puhasväärtuse arvutamisel seisuga 31.12.2014 on kasutatud sulgemishindu, mis teatud instrumentidel seisuga 31.12.2014 ei ole ostu- ja müüginoteeringute hinnavahes. Nimetatud hindade erinevus ei oma olulist mõju Fondi puhasväärtusele.