Toitumisnõustaja õpe TERVISEKOOL

Transcription

1 RASEDUS JA TOITUMINE Raseduse ajal saavad mõjutatud kõik keha organsüsteemid ja see seab toitumisele teistsugused nõuded kui mitterasedale. Peale selle on mitmekülgne ja tasakaalustatud toitumine parim kink oodatavale lapsele. Rasedus on ainuke aeg elus, kus naise toitumine otseselt kedagi teist mõjutab. Seepärast pole kunagi hilja oma toitumisharjumusi muuta. Andes kehale toiduga vajalikke toitaineid, mõjutab see meie fertiilsust ja tagab parema enesetunde raseduse ajal, lisaks saab laps toiduga kõik vajaliku uute kudede ülesehituseks. Meie igapäevane toit mõjutab meie keha tööd, seda kuidas kasvame ja haigustest paraneme, kuidas hoiame energiat ja jõudu edaspidisteks aastateks. Meie rasedusaegsed toitumisharjumused on määrava tähtsusega tulevase lapse tervisele ja panevad aluse lapse toitumisele tulevikus. TERVISLIK TOITUMINE RASEDUSE AJAL - piisav arv kaloreid, oluline on positiivne kaaluiive - kõiki vajalikke toidugruppe toidupüramiidi järgi - vajalikud põhitoitained rasedale vajalikus koguses - kiudaineid kuni 35g päevas - vajalikud vitamiinid ja mineraalained - alkoholivaba vältida kofeiini sisaldavaid sööke ja jooke. - jälgida ohutusnõudeid toidu käitlemisel - võimalusel mahetoit, säilitus-, värvaine jm. vaba Veevajadus raseduse ajal suureneb (suurenenud janutunne). Keskmiselt tarbivad naised 9 klaasi vett päevas, kuid veevajaduse hindamisel tuleb arvestada nii naise kehakaalu kui füüsilist aktiivsust, lisaks keskkonna temperatuuri, milles viibitakse. Vedeliku tarbimise piisavust saab kaudselt hinnata ka uriini värvuse järgi tume uriin on kontsentreeritud ja viitab vähesele vedeliku tarbimisele Energiavajadus Erinevad allikad annavad energiavajaduse kohta erinevaid andmeid. Ühe allika andmetel suureneb rasedusaegne lisaenergia tarbimine 300 kcal päevas. Soovituslik lisakalorite tarbimine päevas raseduse ajal on teisel trimestril +340 kcal, kolmandal trimestril +452 kcal päevas. See on jämedakoeline üldistus ja ei kehti kõigi naiste kohta. Uurimustes on leitud, et see energiavajadus kõigub olenevalt naisest kcal päevas. Naiste kalorite tarbimise määr peab olema positiivne ning kogu raseduse jooksul tõusvas suunas. Teine allikas ütleb, et kaloraaž peaks olema kcal/kg esimesel trimestril raseduseelse kaalu kohta ja 30 kcal/kg raseduseelse kaalu kohta kcal II ja III trimestril. Alakaalulistel peaks see olema suurem. Seega sõltub kalorite vajadus nii raseduseelsest kehakaalust kui ka füüsilisest aktiivsusest. 1/3 tõusnud kaloritevajadusest raseduse ajal on seotud tõusnud südame tööga, teine kolmandik hingamiseks energia kasutamise ja rinnanäärme, emaka ja platsenta kasvuga. Viimane kolmandik on loote vajaduste rahuldamiseks. Kuidas hinnata naise kalorite vajadust? Seda saab hinnata kaalus juurdevõtmise alusel. Kes ei võta juurde, on negatiivses kalorite bilansis. Rasvad Asendamatute rasvhapete, linoolhappe ja alfa-linoleenhappe ebapiisav tarbimine võib mõjutada loote kasvu ja arengut. Uuringud näitavad, et nimetatud rasvhapete piisaval tarbimisel pikeneb gestatsiooniaeg ja suureneb loote sünnikaal. Viimase aja uuringud on keskendunud alfa-linoleenhappe ja selle derivaadi dokosaheksaeenhappe (DHA) mõjule seoses loote nägemisarengu ja õppimisvõimega. Selle olulisust rõhutatakse, sest on selgunud, et keha ei tooda alfa-linoleenhappest piisavalt DHA-d. Keha poolt muudetakse DHA-ks ainult 1-4% alfa-linoleenhapet. Eikosapentaeenhape (EPA) on samuti alfa- 1

2 linoleenhappe derivaat ning seda leidub kindlates toiduainetes. EPA-d on keha valmis muutma DHA-ks. DHA puudus silma võrkkesta arengu ajal vähendab nägemisteravust ja aeglustab objektide visuaalse äratundmise kiirust. Samamoodi võib looteeas piisavas koguses saadud DHA mõjutada IQ-ga mõõdetavat vaimset arengut ja probleemilahendusoskusi. Rinnapiim on hea DHA allikas, kuid piimasegud mitte, kui neile seda just lisatud pole. Naised, kes on taimetoidul ja ei tarbi kala või teisi mereande, neil on loote kasvu jaoks kehas vähe DHA-d. Soovitav on tarbida 400mg EPA, 200mg DHA ja 200mg GLA. Valgud Ema ja loode vajavad valku rakkude ehitamiseks ja energiaks. Valguvajadus suureneb eriti teisel ja kolmandal rasedustrimestril kui laps kasvab kõige kiiremini. Soovitatav valgu hulk on 0,8 g/kg kohta ning lisaks 25g/päevas. Süsivesikud Raseduse ajal peaks kogukaloritest tulenema % süsivesikutest. Et tagada loote ajule vajalik glükoosi tase, peavad naised tarbima minimaalselt 175 g süsivesikuid päevas. Kõrge kiudainete sisaldusega toit annab palju erinevaid vajalikke fütotoitaineid ja on heaks ennetuseks kõhukinnisuse tekkele. RASEDUSE JAOKS OLULISED VITAMIINID JA MINERAALID Normaalne segatoit on enamasti piisav katmaks vitamiinide ja mineraalainete vajadust ka raseduse ja imetamise ajal. Ekslik on arvamus, et sel ajal on kõike vaja topelt. Tegelikkuses on suurema osa mineraalainete ja vitamiinide vajadus suurenenud, aga mitte kahekordselt. Vitamiinide ja mineraalainete omastatavus on kõige suurem naturaalsel kujul toiduainetest. Samuti puudub sel juhul üledoseerimise oht, mis võib tekkida toidulisandite kasutamisel või vitamiinidega rikastatud toidu tarvitamisel. Kui toit on mitmekülgne, sisaldab rohkelt puu- ja köögivilju, siis vitamiinipreparaate ei ole enamasti vaja. Vitamiinivajadus võib suureneda haiguse ajal ja kevad-talvisel perioodil ning kasutada võiks preparaate, mis on valmistatud just raseda vajadusi silmas pidades. Oluline on jälgida lisaaineid. Foolhape Madal tase on seotud rasedusaegse aneemiaga ja vähenenud loote kasvuga. Foolhape on 100% biosaadav toidulisandit tühja kõhuga võttes, 85% toiduga koos tarbides. Looduslikult leiduvad folaadid on umbes 50% ulatuses biosaadavad. Tarbi foolhapet sisaldavaid toite eelkõige toorelt, sest kuumtöötlemisel hävib enamus foolhappest. Folhappei vajadus suureneb raseduse ajal oluliselt, sest aset leiab kudede ja organite moodustamine/kasvamine foolhape on vajalik rakkude jagunemiseks ning raku geneetilise materjali moodustamiseks ja parandamiseks. Folaat on metüülgrupi (CH3) doonor ja ensüümide kofaktor metaboolsetes reaktsioonides. Kaasatud DNA sünteesi, geeni avaldumisesse ja geeni regulatsiooni. Folaadi puudus halvendab neid protsesse, mis viivad ebanormaalse raku jagunemise ja koe moodustumiseni. Folaat on metüüldoonoriks homotsüsteiini muutmisel aminohape metioniiniks. Homotsüsteiini muutmine sõltub põhiliselt kolmest ensüümist ja folaadist ning B12 ja B6 vitamiinist kui kofaktoritest. Just eriti folaadi puudus, vähem levinult B12 puudus, nagu ka geneetilised häired ensüümides, võivad viia homotsüsteiini kuhjumiseni. Selle tagajärjel võib olulisel loote arenguhetkel tekkida metioniini puudus ja kõrge rakusisene ja plasma homotsüsteiini tase võib anda folaadi ebapiisavuse tõttu kõrvaltoimeid. Tavaline geenidefekt on ensüüm 5,10 metüleentetrahüdrofolaat reduktaasis (MTHFR). See vähendab MTHFR aktiivsust poole võrra. Selle erinevaid vorme ja defekte metioniinsüntetaasis arvatakse olevat 30%- populatsioonist. Häired: spina bifida (seljaaju ei ole sulgunud ja spinaalvedelik koguneb väljapoole seljaaju), anencephalia (pea- või seljaaju puudumine), entsefalocele (aju on kolbast väljaspool). 2

3 Arvatakse, et päeva pärast viljastumist häirib folaadi puudus (kui embrüo on 2-3 mm pikk) normaalset raku jagunemist ja põhjustab NTD (neuraaltoru defekte). See on kõige paremini ärahoitav kaasasündinud anomaalia, 70% hoiab ära foolhappe tarbimisega väga varastes raseduse staadiumites. Määrata saab seerumi ja punavereliblede (mitte Eestis) folaadisisaldust. Punaliblede sisaldus on parem pikaajalise puuduse näitaja, seerumi sisaldus näitab vaid lähiaja tarbimist. Punavereliblede folaadi sisaldus üle 300 mg/ml ehk 680 mmol/l on seotud väga madala NTD riskiga. See saadakse 400mcg foolhappe tarbimisega päevas. See on kõrgem naistel, kes tarbivad toidulisandeid ja foolhappega rikastatud hommikusöögihelbeid kui nendel, kes seda ainult toiduga saavad. Kui naine on saanud NTD-ga lapse, peab ta tarbima enne rasestumist4 mg foolhapet, et vähendada uue NTDga lapse sünni riski, 1 mg on ülemine piir igapäevaselt tarbimiseks. Toiduga tarbimisele ei ole ülemist piiri. Foolhappe tarbimine üksi toob kaasa B12 vitamiini puuduse ja seepärast peab neid alati koos andma neid, selline B12 soodustab neuroloogilisi kahjustusi. Rasedust planeerides ja esimese 12 rasedusnädala jooksul tarbida 400 mikrogrammi foolhapet toidulisandina lisaks mitmekülgsele toidule. B6 vitamiin Paljud rasedusaegsed seisundid saavad abi B6 vitamiini tarbimisest. Selle tarbimisel tuleb olla ettevaatlik viimasel trimestril. Ohutu päevane annus on 50mg, kui on tõsine näidustus, on ohutu tarbida 50mg kaks korda päevas. Suuremates annustes kuni 100 mg päevas võib B6 vitamiin pärssida prolaktiini, rinnapiima tootmise jaoks vajaliku hormooni tootmist. Pikaaegselt on see toksiline. Rinnaga toitmise eelselt ja ajal peaks B6-vitamiini annuse hoidma mg vahel, et tagada piisav rinnapiima kogus. A vitamiin A vitamiinil on oluline roll raku jagunemisel. Puudus on väga harvaesinev arenenud maades, kuid arengumaades on see levinud probleem. Raseduse varases staadiumis olnud puudus võib tekitada loote kopsu-, kuseteede ja südame väärarenguid. Suuremat probleemi tekitab aga liigne A-vitamiini tarbimine. A-vitamiini eelühendi beeta-karoteeni tarbimisel seda probleemi ei teki. Üle IU A vitamiini tarbimine päevas ning selliste ravimite nagu Accutane ja Retin-A tarvitamine vistrike ja kortsude ravis võib suurendada väärarengute tekkimise ohtu (eriti kui neid tarvitatakse varases raseduse staadiumis): väikesed või puuduvad kõrvad, ebanormaalne või puuduv kuulmekanal, aju alaareng, südame defektid. Vit A ehk Retinooli max annus on 5000 IU päevas rasedale. See on preparaatides enamasti beeta-karotenoididega asendatud. Beeta-karotenoide ei soovitata üksi tarbida, ainult koos teiste antioksüdantidega. D vitamiin D vitamiini puuduse all võivad kannatada naised, kes: saavad vähe päikesevalgust nahale kasutavad pidevalt päikesekaitsekreemi tumedanahalised veganid tugevalt ülekaalulised D vitamiin on rohkem hormoon kui vitamiin ja tal on suurema osa kudede ja rakkude jaoks toetav ja parandav toime, teda pole vaja ainult luudele. Vastavalt Eesti Naistearstide Seltsi poolt kinnitatud raseduse jälgimise juhendile on raseduse ajal soovitav päevane D vitamiini kogus 10 mikrogrammi päevas (12,5mcg on 500IU). Vitamiin D tarvitamine lisandina on soovitav vähese päikesepaistega kuudel (sügisel, talvel); peamiselt siseruumides ja kunstliku valgustuse käes viibivatele rasedatele; rasedatele kes 3

4 tarbivad vähe piimatooteid, mune, kala, liha ja rasedatele, kelle raseduseelne kehamassi indeks oli >30 kg/m IU on Ravimiameti poolt lubatuks kuulutatud, aga annus sõltub puudusest. Kui vere analüüs näitab madalat taset, siis tuleb tarbida suuremas annuses. D-vitamiini revolutsioon raamatust: Lapseootel ning imetavad emad ja D-vitamiini vaegus Sünnitavaid naisi vaatlevast uuringust selgus, et vaatamata sünnituseelsele multivitamiini võtmisele, milles on 400 RÜ-d D-vitamiini, täheldati 73 protsendil naistest rasket D-vitamiini defitsiiti ja 80 protsendil beebidest oli see olemas kohe sündides. Paljud uuringus osalenud emadest võtsid multivitamiini, milles oli 400 RÜ-d D-vitamiini ja lisaks sellele jõid nad veel iga päev D-vitamiiniga rikastatud piima. Mõnel uuringus osalenud naisel oli välja kujunenud raske defitsiit 10 ja 15 ng/ml vahel. D-vitamiini tase naise veres korreleerub selle tasemega rinnapiimas ja naine, kes võtab 400 RÜ-d päevas, ei suuda ikka veel tõsta oma rinnaga toidetava beebi D-vitamiini taset. Siiski, naised, kes manustavad 4000 RÜ-d päevas, suudavad oma beebide D-vitamiini taset tõsta enam kui 30 ng/ml kohta. New Yorgis tehtud uurimuse kohaselt on 69 protsendil emadest ja nende beebidest D- vitamiini defitsiit. Kanada uuring näitab, et vaid 11 protsendil naistest, kes on jõudnud raseduse teise kolmandikku, on D-vitamiini veres piisavalt palju. Rinnaga toitvatel naistel võib D-vitamiini tase ka väheneda, kuna nad jagavad seda oma beebiga. Praegu on ilmumas soovitused last ootavatele emadele kontrollida oma vere D-vitamiini taset raseduse ajal iga kolme või nelja kuu tagant. C vitamiin Vitamiin C aitab haiguste ja väsimuse vastu, ainevahetushäirete puhul. See vitamiin tagab hammaste ja luustiku vastupidavuse, tugevdab immuunsüsteemi. Vitamiin C puudusel muutuvad veresooned hapraks, igemed tundlikuks, nahk jumetuks. Haavad ja põletused kipuvad kehvasti paranema, tekivad kergesti verevalumid, liigesed muutuvad hellaks. Kuid ka emotsioonid ei jää puutumata liigse pahuruse või erutuvuse, kõikuva enesetunde taga võib olla ka vitamiin C puudus. Vitamiin C nappus kipub kimbutama eriti kevadeti. Siis võivad hädast päästa lõunamaised viljad: apelsinid, sidrunid, mandariinid. Kuid head on ka kibuvits, paprika, ning teised puu- ja köögiviljad. 1 g C-vitamiini päevas peetakse miinimumiks. C- vitamiin toimib paremini koostöös bioflavonoidide ja teiste sünergiliste komponentide, nt kibuvitsaga. Kindlasti kasutada ilma lisa- ja värvaineteta preparaate, kõrvetiste puhul mittehappelisi vorme (askorbaate). Kaltsium Üheks tähtsamaks makroelemendiks on kaltsium (Ca). Kaltsiumi leidub kehas rohkem kui ühtki teist mineraalainet, ligikaudu 99% temast on luudes ja hammastes. Kaltsiumi peamine ülesanne seisnebki koos fosforiga luukoe moodustumises, kuid sellel on väga oluline koht ka vere hüübimise ja südametegevuse seisukohalt. Kaltsiumi omastamine oleneb toidu koostisest ning kaltsiumi ainevahetuses on oluline osa magneesiumil. Kaltsiumi imendumist soodustab vitamiin D. Piim on hea kaltsiumiallikas, aga mitte valgurikkad piimatooted. Kaltsiumi sisaldavad ka herned, rooskapsas, aprikoos, viigimari, seesamiseemned, ploomid, datlid, riis, petersell, rosinad lihatooted, kala, spinat, sojauba, aeduba, petersell, kaalikas, teraviljasaadused ja munakollane. Kaltsiumi imendumist halvendavad kiudaineterikas toit, häired toidurasvade ainevahetuses, alkohol, keedusool, tsitruselised, äädikas ning toidu kõrge oksaalhappe sisaldus. Kaltsiumipreparaate toodetakse väga erinevatest lähteühenditest. Osa neist omastab organism hästi, osa aga väga väikeses koguses. Mida inimene tavaelus söögiks ei kasuta, seda organism üldjuhul ka ei omasta. Näiteks ei omastata dolomiidist, munakoortest või korallidest toodetud kaltsiumit. Hästi omastab organism mineraalaineid, mis on seotud Krebsi tsükli vaheainetega, nt tsitraatsoolana, samuti Litothamnion calcarea vormis, eelseeditud vormis, EAP-ga ühinenult. Eriti hea, kui tablett sisaldab peale kaltsiumi ka tasakaalustatult magneesiumi. 4

5 Lisamanustamine on õigustatud järgmiste häirete puhul: jalalihaste krambid, luude valulisus, igemete veritsus, kestev väsimus, hemorroidid, aneemia, rasedusega kaasnev hüpertensioon. Kaltsiumi ainevahetus muutub raseduse ajal märkimisväärselt. Tõuseb võime omastada toidust kaltsiumi, tõuseb kaltsiumi eraldumine uriini kaudu, ringlus luudes on kiirem. Raseduse viimasel kolmandikul on lisavajadus 300 mg päevas, seda saadakse luudest kaltsiumi vabastades. Luudest kadunud kaltsium asendatakse hiljem, kui kaltsiumi ja D- vitamiini tarbimine on piisav. Kaltsiumi puudust seostatakse rasedusaegse kõrge vererõhuga, vähenenud luu mineraliseerumisega, imikute tõusnud vererõhuga, Ca vähesusega rinnapiimas. Päevane vajadus nii rasedal kui mitterasedal on 1200 mg kaltsiumi päevas raseduse ajal on vajadus suurem, kuid on tõusnud ka keha võime toidust kaltsiumi omastada. Ca ja plii eraldumine luudest. Plii kantakse emalt üle lootele ning see võib takistada normaalset kesknärvisüsteemi arengut. Naiste veres, kes ei tarbi päevas piisavalt palju kaltsiumi, on rohkem pliid kui neil, kes tarbivad 1000 mg või rohkem päevas. Luukoes sisaldub umbes 95% keha pliisisaldusest ning kui luud demineraliseeruvad, vabaneb plii vereringesse. Magneesium Magneesium (Mg) on vajalik rakus energia tootmiseks, närvide ja lihaskoe talitluseks. Magneesium reguleerib südamelihase tööd. Tarbitud magneesiumist imendub 30 45%. Vajalik kogus rasedatel ja imetavatel naistele on: mg päevas. Magneesiumi imendumist mõjutavad kaltsium, fosfor (P), vitamiin D, omastamist rakkude poolt soodustavad ka vitamiinid C ja B6. Pikaajaline alkoholi, östrogeenide ja diureetikumide tarbimine suurendab vajadust magneesiumi järele. Raseduse ajal on peale raua ja kaltsiumi ka magneesium väga tähtis mineraalaine. Kui tarbida vaid suurtes kogustes kaltsiumi, siis muutuvad lapse luud rabedaks ja suureneb sünnitrauma ja hilisemate luumurdude oht. Magneesium annab aga luudele painduvuse. Magneesiumi vajadus on tõusnud preeklampsiat ja hüpertensiooni põdevatel rasedatel. Vähene magneesium organismis võimaldab kaltsiumi ja naatriumi kuhjumist organismis ning see häirib vereringet väikestes arterites, põhjustades omakorda vererõhu tõusu. Luude tugevuse jaoks vajame veel magneesiumi, tsinki, boori mangaani, strontsiumi, räni, alfa-linoleenhapet, K vit jt Magneesiumi vaegus on ohtlik nii emale kui ka lapsele. On leitud, et lastel, kelle emal on olnud magneesiumivaegus, on suur risk insuliinresistentsuse ja metaboolse sündroomi tekkeks (kalduvus rasvumisele, kõrge vererõhk, vere lipiidide ja veresuhkru taseme tõus, mis viib südame- ja veresoonkonna haigusteni). Raud Raseduse ajal vajavad naised kokku umbes 1 g (1000 mg) lisarauda. 300 mg kasutatakse loote ja platsenta poolt 250 mg kaotatakse sünnituse käigus 450 mg kasutatakse ära punaste vererakkude massi suurendamiseks 12 %-l naistest on tõenäosus rasedusaegse aneemia tekkeks. Rauavaegusest tingitud aneemia võib põhjustada enneaegset sünnitust või väiksemat sünnikaalu (2-3 x suurem tõenäosus). Rasedusaegsel rauapuudusel on leitud seoseid lastel (5 a) madalate tulemustega intelligentsus-, motoorika, keele-, tähelepanu testides. Täpsed mehhanismid pole teada, kuid seos võib olla vähenenud hapniku jõudmisega platsentasse ja looteni ning tõusnud infektsioonide arvuga ja muutustega neurotransmitterite funktsioonis rauapuuduses naisel. Suurim raua puudus tekib raseduse lõpupoole ja isegi naistel, kes alustavad rasedust piisava raua varuga. Suurim raua ülekanne lootele toimub 30. rasedusnädalal, siis on ka raua imendumine suurim. Piisavat rauavaru omaval naisel imendub 10%, madala rauavaruga naisel 20%, rauapuudusaneemiat põdeval naise 40% toidus olevast rauast. Ema rauavarude 5

6 tühjenemine soodustab lapsel rauapuudusaneemia väljakujunemist ja on seotud sünnitusjärgse depressiooniga. Hemoglobiini kontsentratsioon langeb normaalselt teise trimestri keskel ja kolmandal trimestril natuke tõuseb. Need muutused on tingitud rohkem plasma lahjenemisest kui raua puudusest. Madal hemoglobiin või seerumi ferritiin võib olla seotud plasma mahu suurenemisega hüpervoleemiaga. Väike plasmamaht seostub väikese sünnikaaluga, nagu eespool kirjeldatud. Rauapuuduse diagnoosimine on palju keerulisem kui ainult Hb järgi diagnoosimine- Kuna iga näitaja (seerumi raud, ferritiin, transferrin ja transferriini küllastatus) mõõdab erinevat asja, tuleb määrata kõik näitajad. Raua imendumine mitme erineva mineraaliga lisandist on väiksem kui ainult rauapreparaadist (imendumise vahe kahekordne). Lisanditest saadud raud imendub annuste tõustes vähem. Suurte rauaannuste andmine ei ole õigustatud, imendumine on väike ja kahjulikkus on isegi suur. Vaba raua (ülejääkide) olemasolu seedeelundites tekitab kõrvalnähte iiveldust, krampe, gaase ja kõhukinnisust. Nende hulk suureneb annuse tõustes. Rauda sisaldavad toidulisandid (60 mg või rohkem) igapäevaselt jätavad soolestiku lima vabade rauaradikaalide meelevalda. See oksüdatsioon põhjustab rakkudes põletikku ja mitokondriaalset kahjustust. Raua doosid üle 30 mg päevas vähendavad tsingi imendumist ja selle hulka kehas aastast on FDA nõue, et multivitamiinides ei ole rauda rohkem kui 30mg, mis vähendab tema mõju soolestikule. USAS nõue naistel alates 12 rasedusnädalast tarbida 30 mg rauapreparaati igapäevaselt (määratakse, kui hemoglobiin on alla 11 g/dl või kui seerumi ferritiin on alla 30 mcg/l). Teisi tuleb jälgida, mitte anda automaatselt lisandeid. Eestis sellist nõuet ei ole. Rauapuudusest tingitud aneemiaga naised peavad tarbima suuremaid annuseid, aga seda peaks manustama ainult heemivormis (raud (III). Naiste puhul, kes raualisandeid ei vaja, võib lapsesse kuhjunud naise poolt mittekaustatud raud põhjustada rauamürgistust. Aneemia tähendab midagi enamat kui lihtsalt madalat raua taset veres. Naine on aneemik, kui tema rauatase veres on teatud piirist madalam. Raud teeb kehas koostööd teiste toitainetega, et tõsta punaste vereliblede tootmist ja punaste vereliblede vähesus võib viidata B12, foolhappe, mangaani, vase ja B6 vitamiini puudusele. Vitamiin C aitab raual kehasse imenduda, nii et kaalu lisaainete tarbimist või joo söögi kõrvale sidrunimahla. Kui jääd rauatableti juurde, siis vaata, et see oleks kergesti imenduv raua (III) vorm (ferriraud), mitte raud (II) vorm. Tiiu Vihalemma poolt soovitatud vormid on ferripolümaltoos, ferridekstriin, raud (III)maltoos, raud (III) transferrin, ferridekstraan. Rauapreparaatide kasutamisel tuleb silmas pidada: Vitamiin C suurendab raua vabanemist ja sellega ka ohtlikkust (seedekulgla limaskesta kahjustuse võimalust) Kliid, tee, kohvi, piim, spinat ja munakollane vähendavad raua imendumist. Nende kasutamist koos rauapreparaatidega tuleks vältida. Piim seob raua enda külge ja preparaadina manustatud lisaraud väljub organismist ilma imendumata. Seega 2 tundi enne ja pärast rauapreparaadi võtmist ei tohi juua piima. Sama kehtib rauarohke toidu tarbimisel. Raud imendub kõige paremini, kui seda võetakse tühja kõhuga, seega on soovitatav võtta rauapreparaate toidukordade vahel koos joogiga (v.a tee, kohv või piim). Kui rauapreparaatide kasutamine tekitab iiveldust, tuleb uurida preparaadi toksilisust. Kui rauapreparaatide võtmine on ununenud, siis tuleb uus annus võtta esimesel võimalusel. Kahekordistada annust ei tohi! Rauapreparaatide kasutamisel muutub väljaheide mustjat või tumerohelist värvi. Kõhukinnisus raua kasutamisel on levinud probleem. Soovitatav on kiudaineterikas dieet ja piisav vedeliku tarvitamine. 6

7 Tsink On üle 300 ensüümi kaasfaktoriks, k.a. nendele, mis osalevad valgu sünteesis. Nagu raua puhulgi, on selle omastamine loomsetest toiduainetest parem kui taimsetest. Seerumi tsingi sisaldus ei ole väga hea sisalduse näitaja. Loomkatsetes tekitab puudus väärarenguid ja vaimset mahajäämust. Marginaalne tsingi puudus on seotud enneaegse sünnitusega, sünnitusaegse verejooksu ja infektsiooniga, pikenenud sünnitusega. Tsingi puudus võib olla soo jätkamise organite tervise seisundi määramisel oluline. Naistel, kellel on surnultsündinud lapsi või on katkemisi, on leitud madal Zn tase, kuigi ei teata, mis selle on põhjustanud. Üks teooria ütleb, et nendel naistel, kellel on surnultsündinud lapsed, on kehas väga toksiliste metallide kaadmiumi ja tina tase kõrge. Tsink kaitseb nende mõlema elemendi eest ja aitab neid kehast väljutada. Tsingilisandite tarvitamine võiks olla sellisel juhul mõistlik tegevus. Jood Seda on vaja kilpnäärme hormoonide sünteesiks ja selle puudus varases raseduse faasis võib viia järeltulija kilpnäärme alatalitluseni. Puudust saab ära hoida enne rasedust ja raseduse esimesel poolel joodi manustamisega, teisel poolel lisandi manustamine enam ei aita. Väheneb laste suremus ja paraneb psühhomotoorne areng. Naatrium On kriitilise tähtsusega keha veetaseme säilitamisel. Raseduse ajal vajadus tänu plasma määra suurenemisele tõuseb. Kuid suurenenud naatriumi kasutamist pole alati soositud. 30a tagasi pandi naised naatriumivaesele dieedile ja arvati, et naatrium tõstab vee peetust ja vererõhku ning et sellest hoidumine aitab turseid ja kõrget vererõhku vältida. Praegu teame, et see pole tõsi ning ebapiisav naatriumi kogus võib tekitada komplikatsioone raseduse kulus ja lõpptulemuses. Naatriumi piirangud raseduse ajal võivad naatriumi säilitamismehhanismid ära kurnata ning selle tagajärjel võib tekkida liigne naatriumi kadu. Rasedusaegsete tursete ja kõrge vererõhu kontrolli alla hoidmiseks ei ole naatriumi tarbimise piiramine näidustatud. TOIDULISANDID Ideaalses maailmas tulevad kõik meie kehale vajalikud toitained toidust. Kuid me kõik teame, et me ei ela ideaalses maailmas. Ja me oleme midagi enamat kui lihtsalt söömise tulemus. Meid mõjutavad ka välised faktorid stress, reostatus, tarbitud/tarbitavad ravimid, need kõik faktorid mõjutavad seda, kui hästi toiduga saadavad toitaineid imenduvad ja kui hästi me suudame neid omastada. Toidulisandite tarbimise kohta on vähe uuringuid, kuid need vähesed, mis on tehtud, ütlevad, et igaks juhuks megakogustes toidulisandite tarbimine on mõttetu Toidulisandite manustamise puhul on oluline terviklik lähenemine. Rasedale naisele rauatableti andmine ei pruugi rauasisaldust veres tõsta, sest probleem pole alati raua väheses söömises, vaid sageli on see raua imendumises. Mida naine tegelikult vajada võib, on C- vitamiini tarbimise suurendamine kas siis lisandite näol või söögi kõrvale sidrunimahla juues, vajab rase mineraalaineid tsinki, kaltsiumit ja magneesiumit ja B-vitamiinide kompleksi. Iga rase naine peaks tarbima foolhapet. On häid tõendeid selle kohta, et esimese kahe raseduskuu ajal foolhappe tarbimine (400 ug/mcg päevas) võib vähendada lapse spina bifidasse haigestumise riski. Ainus probleem seisneb selles, et pole mingit võimalust kindlaks teha kes on riskirühmas ja kes mitte. Seepärast soovitatakse seda kõigile fertiilses eas naistele. Kui kaalud foolhappe tarbimist, siis on tõenäoliselt kõige mõttekam võtta seda B-vitamiinide kompleksi osana, nii et see saaks toimida paremini koostoimes teiste enda perekonna liikmetega. Alanenud fertiilsuse ja rasedusaegsete terviseprobleemide korral võib abi saada tsingist. 7

8 Arvestades meie toidulauda ja selle puudusi, võib naisel olla tark tarbida korralikke multivitamiine lisaainete vaba ning naturaalseid komponente sisaldavaid. Taimetoitlastest rasedad peavad tähelepanu pöörama kõikidele toitainetele, mida taimetoidus napib. Vt taimetoidu õppematerjali. Optimaalsed oluliste toitainete määrad raseduse ajal on järgmised: Vitamiinid optimaalne tase Mineraalid Optimaalne tase A iu Ca mg D iu P 1200 mg E iu Mg mg C iu Fe mg B1 25 mg Zn mg B2 25 mg Na 3000mg B5 50 mg K 5000 mg B mg Mn 5 mg B mcg Se 25 mcg Foolhape mcg I (jood) 175 mcg Niatsiin (B3) 50 mg Biotiin 200 mg OHUD RASEDUSE AJAL Alkohol Rasedusaegne alkoholi tarbimine on üks välditav sünnidefektide, vaimse alaarengu ja arenguhäirete tekkepõhjus. Üks naine 12-st tarbib raseduse ajal alkoholi ning üks naine 30-st tarbib igakuiselt ühel üritusel viis või enam drinki. Kuna rasedusele ohutut piiri ei ole teada, siis soovitatakse rasedust planeerides ja raseduse ajal alkoholi tarvitamisest loobuda. Vanema poolt tarbitud alkohol läbib väga kergelt platsentaarbarjääri. Kuna lootel pole veel välja arenenud ensüüme, mis alkoholi lõhustaksid, siis alkohol jääb loote vereringesse ringlema. Olukorras, kus loode on emast palju väiksem ja võrreldes emaga on temas palju vähem verd, põhjustab see alkoholikogus lootele emaga võrreldes palju suuremat kahju. Alkoholi tarbimine kriitilistel kasvu- ja arenguperioodidel võib kahjustada pöördumatult loote organeid ja kudede moodustamist, kasvu, tervist ja vaimset arengut. Neli ja rohkem drinki päevas peetakse tugevaks alkoholi tarbimiseks raseduse ajal. See suurendab iseeneslikku raseduse katkemise, surnult sünni ja hällisurma ohtu. Ka mõnede regulaarselt alkoholi tarbivate naiste ebapiisav toitumine raseduse ajal koos alkoholi negatiivse mõjuga mõnele kindlale saadaolevale toitainele võib samamoodi anda oma panuse. Fetal alkohol syndrome (FAS) on kirjeldatud alates 1973.a-st: kasvupeetus, vaimne alaareng, halb koordinatsioon, tähelepanu ja käitumuslikud häired. Edaspidises elus esinevad iseseisva elu ja töötamise probleemid. Muutused väljenduvad ka neuroarengulistes probleemides. Kofeiin Suurtes kogustes kofeiini tarbimine raseduse ajal võib olla spontaanabortide põhjustajaks. Samuti intensiivistab kofeiin soolte peristaltikat, vähendades seega vitamiinide ja mineraalainete imendumist ning võib olla raseduse ja imetamise ajal nende defitsiiti põhjustavaks teguriks. Üldjuhul hoidutakse raseduse ajal nii alkoholi kui liigse kofeiini tarbimisest. Kofeiin tõstab südametöö kiirust, on diureetilise toimega ja stimuleerib kesknärvisüsteemi. Läbib platsenta ning püsib loote veres kauem kui ema veres, sest loode eritab seda aeglasemalt. Kõige rohkem uuringuid on tehtud kohviga tänu selle suurele kofeiinisisaldusele, kuid mõju võivad avaldada ka teised kohvis sisalduvad ained. Vaatamata sellele pole leitud seoseid väärarengute, sünnidefektide, sünnituse komplikatsioonide ja kohvi tarbimise vahel. Kuid suurte koguste kohvi joomist on seostatud raseduse katkemistega. 8

9 Kui ei suuda hommikukohvist loobuda, siis piirdu 1( -2) tassiga päevas, pea meeles, et ka šokolaadis, kakaos, mustas ja rohelises tees ning koola-jookides on kofeiini. Eelista kofeiini vabu jooke: viljakohv, taimeteed, valge tee, vesi, värskelt pressitud mahl. Listerioos Listerioos on gripilaadne haigus, mille põhjustajaks on bakter Listeria monocytogenes. Seda haigust esineb küll väga harva, kuid see võib põhjustada raseduse katkemist, loote surma või vastsündinule mitmeid haigusi. Seetõttu soovitatakse rasedatel hoiduda toiduainetest, milles nimetatud bakterit on leitud. Riskiga seotud toiduained on erinevad hallitusjuustud, mis on valmistatud pastöriseerimata piimast (nt kitsepiim). Kõvad juustud ja määrdejuustud on valmistatud pastöriseeritud piimast ning ei kujuta endast ohtu. Samuti on raseduse ajal hea vältida pastöriseerimata piima ning piimatooteid. Piima satub listeria bakter udarapõletiku ajal. Bakterit leidub maapinnas, loomasöödas ja loomade soolestikus. Epideemiad on seotud saastunud loomsete toiduainete tarvitamisega - mitteküllaldaselt termiliselt töödeldud linnuliha; aga samuti piim ja piimasaadused ning toores puu- ja juurvili. Kuna bakter on levinud laialdaselt kogu looduses, siis on tema levikut raske kontrollida. Riskigruppi kuuluvad - immuunpuudulikkusega, rasedad, hormoonravi saavad ja neil soovitatakse vältida toore või termiliselt ebapiisavalt töödeldud liha söömist, samuti teatud piimasaadusi ja toorest pesemata puuvilja. Toiduainete külmutamine listerioosi vältida ei aita, sest bakter paljuneb ka madalatel temperatuuridel. (www. inimene.ee) Salmonelloos Salmonella bakter on üks peamistest toidumürgistuste põhjustajatest, mis raseduse ajal võib põhjustada ka raseduse katkemist, raseduse peetumist ja enneaegset sünnitust. Sagedamini on salmonellaga võimalik nakatuda toorest muna või pooltoorest linnuliha süües ning seetõttu soovitatakse rasedatel vältida toorest muna või toite, milles muna võib olla jäänud tooreks, samuti toorest või poolikult töödeldud linnuliha. Mune tuleb keeta kuni munakollane ja -valge on tahked. Kõik lihaliigid, eriti linnuliha, tuleb korralikult läbi kuumutada. Keetmata toit tuleb külmkapis hoida keedetud toidust eraldi, et vältida nakkuse kandumist keetmata toidult keedetule. Ettevaatusabinõuna pidada kinni isikuhügieeni ja toiduohutuse reeglitest ning kindlasti pesta käsi pärast pärast kokkupuudet koduloomadega. Toksoplasmoos Toksoplasmoos on haiguslik seisund, mille põhjustajaks on Toxoplasma gondii, mida võib leiduda toores lihas, pastöriseerimata piimas ja kassi roojas. Harvadel juhtudel võib infektsioon raseduse esimestel kuudel põhjustada mitmeid loote arenguanomaaliaid kaasa arvatud pimedaks jäämine ja vaimne alaareng. Rasedatele soovitatakse hoiduda toore ja pooltoore liha söömisest ning pastöriseerimata piima (eriti kitsepiima) ja piimatoodete tarbimisest. Bakterit on võimalik saada ka kassikasti puhastamisel ning seetõttu soovitatakse selleks kanda kummikindaid. Kindlasti on väga oluline, et rasedad jälgiksid toiduvalmistamisel hügieeni nõudeid. Alumiiniumnõud ja fooliumpaber toiduga vahetult kokku puutuda ei tohiks, kuna sel moel organismi ladestunud alumiinium võib põhjustada autismi ja neerukahjustusi ning seob endaga vajalikke vitamiine ja mineraale. Lisaks seostatakse alumiiniumit mitmete teiste tõsiste terviseprobleemidega. Konserve kasutades vala sisu kohe peale avamist purgist välja, et vältida õhu käes oksüdeerumist. 9

10 TAIMETOITLASED JA RASEDUS Rasedate taimetoitlaste menüüs on tavaliselt madal B12, D, Ca, Zn, omega-3 rasvhapete ja riboflaviini tase. Seda tänu sellele, et menüüs puuduvad nende toitaineterikkad allikad. B12 puudus võib ilmneda alles sünnituse järgselt, põhjustades lapsel neuroloogilisi häireid ja kasvuprobleeme. B12 vitamiini sisaldavad vaid loomsed tooted, seega võib oluline puudus tekkida eelkõige veganitel, kes peavad seda lisandina juurde võtma. Rauapuudus rasedal on sama suur nii taimetoitlaste kui omnivooride hulgas. Taimetoitlaste dieedi puhul on tavaliselt tarbitavate valkude määr piisav, kuid see võib olla liialt vähene veganite puhul. Vaja on tarbida erinevaid taimsete valkude allikaid. Taimetoitlastest rasedad peavad tarbima üksteist täiendavat valku, et saada kätte täiuslik valgu vorm. Üksteist täiendavad valkude allikad on kaunviljad (läätsed, oad, kikerherned jne) ja teraviljad (mais, riis, oder jne). Kala või kalatooteid mittetarbivate rasedate toidus võib asendada omega-3 rasvhapete saamiseks vetikatest saadud DHA-ga. Kreeka pähklid, tumedad rohelised aedviljad ja linaseemned on samuti alfa-linoleenhappe allikaks, kuid kehas muudetakse sellest vaid väike osa DHAks. Ka taimetoitlaste puhul on hea määrata vajalike toitainete tarbimist raseduse ajal juurdevõetava kaalu järgi. Loe taimetoitluse ohtudest ajakirjast toitumisteraapia ja kooli õppematerjalidest. Kasutatud allikad: Rasedate ja imetavate emade toidu- ja toitumissoovitused, &x=22&y=15 Nutrition During Pregnancy for Vegetarians vegetarians.aspx Judith E Brown jt Nutrition Trough the Life Cycle. International Student Edition. 479 lk Patrick Holford, Susannah Lawson Optimum Nutrition Before, During and After Pregnancy. 269 lk V. Ruth Bennett, Linda K. Brown Myles textbook for midwives lk Pat Thomas Alternative Therapies for Pregnancy and Birth Clinical Obstetrics. The Fetus and Mother. E. Albert Reece & John C Hobbins. Blackwell Publishing lk 10