Kilingi-Nõmme Gümnaasium. Kai Triin Lensment. 11. klass KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TEADLIKKUS VITAMIINIDEST. Uurimistöö

Transcription

1 Kilingi-Nõmme Gümnaasium Kai Triin Lensment 11. klass KILINGI-NÕMME GÜMNAASIUMI ÕPILASTE TEADLIKKUS VITAMIINIDEST Uurimistöö Juhendaja õpetaja Inge Post Kilingi-Nõmme 2014

2 SISUKORD SISSEJUHATUS VITAMIINID Vitamiinide mõiste Vitamiinide klassifitseerimine Rasvlahustuvad vitamiinid Vitamiin A Vitamiin D Vitamiin E Vitamiin K Vesilahustuvad vitamiinid Vitamiin B Niatsiin Pantoteenhape Vitamiin B Biotiin Foolhape B 12 -vitamiin VITAMIINID JA INIMENE Vitamiinid ja inimorganism Vitamiinivajadus Olulisemad vitamiiniallikad UURIMUSTULEMUSTE ANDMETE METOODIKA JA ANALÜÜS Küsitlustulemuste analüüs

3 KOKKUVÕTE...24 RESÜMEE...25 ALLIKALOEND

4 SISSEJUHATUS Antud uurimistöö on vitamiinidest. See teema on aktuaalne, kuna vitamiinid osalevad meie eluprotsessides. Paljud inimesed arvavad, et vitamiinid tagavad hea tervise, kuigi paljud inimesed ei tea isegi kõige tavalisemaid üksikasju vitamiinide kohta, seetõttu võivad inimesed kannatada vitamiini liigtarbimise või puuduse käes. Uurimistöö eesmärk on selgitada välja Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi kolme vanema astme klassi õpilaste algteadmised vitamiinidest. Teema püstitusega on võimalik laiendada õpilaste silmaringi antud valdkonnas. Uurimistöö koosneb kolmest peatükist. Esimeses peatükis võetakse kokku vitamiinide mõiste, liigitus, mõju tervisele ning defitsiidil ilmnevad probleemid. Teises peatükis käsitletakse vitamiine ja inimorganismi. Kolmandas peatükis on uurimistulemuste andmete analüüs ja metoodika. Uurimistöö põhineb teaduskirjanduse refereerimisel, kirjalikul küsitlusel, kus õpilased vastavad teemakohastele küsimustele ja ankeetküsitluse tulemuste analüüsil. Uurimuslikus osas küsitletakse Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi kümnendate, üheteistkümnendate ja kaheteistkümnendate klasside õpilasi teemakohaste küsimustega. Uurimuses osales 67 õpilast. Uurimistöös on püstitatud hüpotees, et gümnaasiumis õppivad tüdrukud on rohkem teadlikumad vitamiinidest kui seda on gümnaasiumis õppivad poisid. 4

5 1. VITAMIINID 1.1 Vitamiinide mõiste Tänapäeval on üldtuntud termin vitamiinid. Ained, mis kuuluvad vitamiinide hulka on vältimaltult vajalikud inimesele, neist sõltub meie enesetunne ja tervis, kuna sõna vita tähendab elu ja amiin viitab aminorühma NH 2 olemasolule. Selline nimetus eluamiinid pandi nimeks esimestele avastatud vitamiinidele, kuid kaugeltki mitte ei leidu lämmastikku kõigis tuntud vitamiinides. Vitamiinid ei osale kehakudede ehituses ning ei anna meile energiat, kuid nad on siiski tähtsad eluprotsessides. Toime ja ehituse poolset on vitamiinid väga erisugused ained. Sarnaseks jooneks on see, et nad on ilmtingimata vajalikud eluks. Inimene vajab umbes poolteist tosinat vitamiine oma elutegevuseks. Tõsised haigusseisundid tekivad meis vitamiinide puudumise tõttu, avitaminoosid, mis pikemalt jätkudes lõppevad surmaga. Eriti talvel ja kevadel tekib põhjamaades vitamiinivaegus. Hüpervitaminoosid tekivad vitamiini liigtarbimise tagajärjel. Toitude valmistamisel võib osa vitamiine hävida, eriti praadimisel ja küpsetamisel. Toidu keetmisel säilivad vitamiinid paremini, kuna anumat täitev veeaur takistab õhuhapniku ligipääsu. (2: 5-6) 5

6 1.1 Vitamiinide klassifitseerimine Vitamiinide klassifikatsiooni aluseks on nende lahustuvus lipiidides ja vees, kuna heterogeensus on peamiseks põhjuseks. Vitamiinid jagatakse kahte rühma, milleks on rasvlahustuvad vitamiinid ja vesilahustuvad vitamiinid. Rasvlahustuvad vitamiininid: A-retinoidid, D-kaltsiferoolid, E-tokoferoolid, K-naftokinoonid, Q- ubikinoonid, F-linoolhae ja alfalinoleenhape. Vesilahustuvad vitamiinid: B 1 -tiamiin, B 2 - riboflaviin, B 3, PP-niatsiin, nikotiinhape, nikotiinamiid, B 4 -koliin, B 5 -pantoteenhape, B 6 - püridoksiin, püridoksamiin, B 8 -inositool (müoinositool), B 10, B 11 -foolhape, folatsiin, B 12 - kobalamiinid, B 13 -oroothape, B 15 -pangaamhape, B T -karnitiin, C-askorbiinhape, H-biotiin, N- lipoehape, U- S-metüülmetioniin, PABA- p-aminobensoehape, P-bioflavonoidid. (1: 179) 1.2 Rasvlahustuvad vitamiinid Neli olulist vitamiini, mis leiduvad rasvades A, D, E, ja K vitamiin, need kõik lahustuvad rasvades ja ilma toidurasvata pole nende imendumine sooles võimalik. Toidurasvad annavadki toidule maitse ja lõhna ning tekitavad ka täiskõhutunde. (1: 179) Vitamiin A Retinool ehk vitamiin A on rasvlahustuv vitamiin, mis esineb looduses kahel kujul: beetakarotiinina ja A vitamiiinina. (1: ) 6

7 Headeks vitamiin A allikateks on maks (eriti kalamaks ning kalamaksaõli, või, munad ja piim). Vitamiini A leidub ka kalarasvas ja piimatoodetes. Vitamiin A provitamiini beeta-karotiini leidub taimsetes toiduainetes, nagu porgandid, tumerohelised lehtköögiviljad, apelsinid, punased ja sügavkollased puuviljad. Vitamiin A ajaline kestvus on aastat. (1: ) Vitamiin A-st sõltuvad füsioloogilised funktsioonid: Nägemisprotsess. Somaatline funktsioon, naharakkude areng ning kõhre ja luukoe areng. Reproduktsioon, sealhulgas platsenta areng, embrüonaalne kasv ja areng. Antioksüdantne regulatsioon. Ergutab maomahlade sekretsiooni, mis on vajalik valkude täielikuks seedimiseks. Defitsiidil võivad ilmneda: Kanapimedus, nägemisteravuse vähenemine, pisarate nappus. Odraivade teke, silma sarvkesta haavandid. Suurenenud vastuvõtlikkus infektsioonidele. Silmade läike kadumine, muutumine põletikuliseks ja kuivaks. Vitamiin C defitsiit. Juuste läike kadumine, kõõm, kuiv ja kare nahk. Hammaste defektid. Hingamis- ja seedeorganite limaskestade vigastused Vitamiin D Inimorganism saab D-vitamiini loomsete produktidega. Seedekulglasse sattuv kolekaltsferool imendub passiivse difusioonina peensooles. D vitamiin tekib ka päikesekiirguse toimel nahas 7

8 olevast eelühendist. Vitamiin D ajaline kestvus on kuud. (1: 187) Vitamiin D tähtsus: Reguleerib kaltsiumi ja fosfori ainevahetust. Muudab luud tugevamaks. Mõjutab luukoe arengut. Tugevdab närvisüsteemi ja reguleerib vererõhku. Defitsiidil võivad ilmneda: Luude pehmenemine. Imendumishäired peensooles. Neerude haigused. Lihaste hüpotoonia Vitamiin E E-vitamiini saab organism taimsete produktide koostisest. Imendumine sõltub toidurasvade seedimisest ja sapphapetest. Raualiigsus, mitmed antibiootikumid, kloriidirikas joogivesi ja mineraalõlid häirivad vitamiini imendumist. Peamiselt leidub E-vitamiini mandlites, nisuidandites, pähklites ja taimeõlides. Vitamiin E ajaline kestvus on kuud. (1: ) Vitamiin E tähtsus: Vähendab kasvajate riski. Soodustab seleeni püsimist organismis. Võimendab neerude ja maksa tööd. Trombide tekkimist väldib. 8

9 Soodustab heemi sünteesi. Defitsiidil võivad ilmneda: Spermatogeneesi häireid põhjustab. Soodustab südame- ja veresoonkonnahaigusi. Rasestumise häireid põhjustab. Vähendab hemoglobiini sünteesi Vitamiin K Vitamiini K saab inimene taimsetes ja loomsetes produktides seedekulglasse sattuv ja peensoole mikrofloora toodetav vitamiin K imendub peensoole ülaosas. Sapphapetest, toidulipiididest ja pankrease lipaasist sõltub imendumine. Mineraalõlid, rääsunud rasvad ja aspiriin häirivad vitamiin K imendumist. Vitamiini K peamised allikad: spinat, kalasaadused, herned ja kapsas. (1: ) Vitamiin K tähtsus: Osaleb luukoe mineralisatsioonis. Korraldab vere hüübimist. Neerude ja platsenta arenguks. Vajalik glükoosi fosforüülimiseks. Defitsiidil võivad ilmneda: Kehal sinakad laigud. Kestvad verejooksud ninast ja ka vere hüübimise aeglustumine. 9

10 1.3 Vesilahustuvad vitamiinid Üks täht tähistab tervet ühendite gruppi rasvlahustuvate vitamiinide puhul, millel on väga sarnane ehitus ja toime. 3: [ ] Vesilahustuvate vitamiinide alla kuuluvad B-grupi vitamiinid, mille ülesanded on sarnased: Organismi energiaga varustamine. Närvisüsteemi normaalne funktsioneerimine. Vajalikud seedeelundkonna lihaste toonuse säilitamisel. Tähtsad juuste, naha, silmade, suu ja maksa tervise tagamisel Vitamiin B 1 B 1 -vitamiini pikemaajaline puudujääk põhjustab haigust beri-beri, mis toob endaga kaasa emotsionaalsed häired, kaalulanguse ning nõrkuse ja valu lihastes. B 1 -vitamiini allikateks on päevalilleseemned, nisuidud, pärm, seafilee, täisteratooted, kuivatatud herned ja kaerahelbed. 3: [ ] Vitamiin B 1 on vaja: Energia tootmiseks, aitab organismil vabastada süsivesikutest energiat. Närvisüsteemi, lihaste ja südame normaalseks funktsioneerimiseks. Söögiisu stabiliseerimiseks ja soolestiku ergutamiseks. Lastel kasvamiseks. Lihaste toonuse hoidmiseks. Parandab õppimisvõimet. 10

11 1.3.2 Niatsiin Niatsiini allikateks on lihatooted, linnuliha, kala, pähklid, piimatooted ja munad. Niatsiini puudujäägi tõttu võib tekkida pellagra ehk kare nahk, kuid mitmekesise toitumise juures niatsiini puudujääki ei teki. 3: [ ] Niatsiini on vaja: Valkude sünteesiks ja süsivesikute ning rasvade ainevahetuseks. Stressi leevendamiseks. Naha armkoe parandamiseks. Keele, naha ja seedeelundkonna kudede õige moodustumine. Kolesterooliringluse parandamiseks. Osalemiseks rakuhingamises. Defitsiidil võivad ilmneda: Nahakahjustused. Kõhulahtisus. Seedehäired. Üldine väsimus Pantoteenhape Toiduainetes leidub piisavalt pantoneenhapet ning seetõttu esineb selle puudujääki vaid alatoitumise korral. Pantoteenhapet sünteesitakse ka meie seedetraktis, kuigi puudujääk võib tekkida vaid juhul, kui organismi seedetraktis puudub õige mikrofloora pantoteenhappe 11

12 sünteesiks. Pantoteenhappe allikateks on taine liha, kaunviljad, täisteratooted, puu- ja köögiviljad. 3: [ ] Pantoteenhapet on vaja: Ainevahetuse aktiveerimiseks. Stimuleerimiseks neerupealisi. Rakkude ülesehitamiseks. Rasvhapete, steroidide ja kolesterooli sünteesimiseks. Tagamiseks tervet seedetrakti. Stressi vastu. Kaiteb kortsude tekke ja enneaegse vananemise eest Vitamiin B 6 B 6 -vitamiini allikateks on kala, banaanid, linnuliha, taine veiseliha, kuivatatud ploomid ja oad, täisteratooted ning maks. 3: [ ] Vitamiin B 6 on vaja: Kasvamiseks. Punaste vereliblede ja antikehade moodustamiseks. Tagab igemete, veresoonte ja hammaste tervise. Lõhustada süsivesikuid, rasvu ja valke. Närvisüsteemi funktsioneerimiseks. Toota soolhapet. 12

13 1.3.5 Biotiin Paljud toiduained sisaldavad vähestes kogustes biotiini. Enamuste toiduainete puhul ei ole nende biotiinisisaldust üldse analüüsitud, mistõttu andmebaasid annavad nende biotiinisisalduseks 0, kuigi tegelikkuses neis biotiini mingil määral ikkagi leidub. Biotiini toodetakse ka soolestiku mikrofloora poolt. Biotiiniallikateks on pärm, teraviljatooted, maks ja kaunviljad. 3: [ ] Biotiini on vaja: Energia tootmiseks. Närvisüsteemi töö reguleerimiseks. Vereringe parandamiseks. Tervete juuste ja naha tagamiseks. Oluliste rasvainete biosünteesiks. Suguorganite normaalseks talituse tagamiseks Foolhape Raseduse ajal võivad lootel tekkida foolhappe puuduse tõttu suulae deformatsioonid, seljaaju song, ajukahjustused, sündida enneaegsed või madala sünnikaaluga lapsed ja lapse hilisem areng võib olla aeglane ning õppimisvõime nõrgem. Foolhappe allikateks on rohelised taimeosad, kaunviljad, näiteks läätsed, herned ja oad, siseelundid, nt. Neerud ja maks. 3: [ ] 13

14 Foolhapet on vaja: Loote normaalseks arenemiseks. Laste saamiseks. Valgete ja punaste vereliblede moodustamiseks. DNA ja RNA sünteesiks. Tõhustamaks maksa tööd B 12 -vitamiin Alles 5-6 aasta pärast võivad ilmneda B 12 -vitamiini puuduse tunnused. Seda vitamiini toodetakse ka mingil määral organismi mikrofloora poolt, kuigi selle imendumine on aeglane. Taimetoitlased, kes ei tarbi üldse loomse päritoluga toite,peavad B 12 -vitamiini toidulisandina võtma. Kui õigeaegselt ei avastata selle vitamiini puudust organismis, võib tagajärjeks olla kestev vaimse tervise halvenemine ja ka halvatus.b 12 -vitamiini allikateks on maks, mereannid, liha, verivorst, piimatooted ja munakollane. 3: [ ] B 12 -vitamiini on vaja: Aneemia ennetamiseks. RNA ja DNA tootmiseks. Valkude sünteesimiseks. Lastel kasvamiseks. Kaltsiumi imendumiseks.. 14

15 2. VITAMIINID JA INIMENE 2.1 Vitamiinid ja inimorganism Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised toitained inimorganismi seisukohalt võetuna, mida inimese keharakkudes enamasti ei sünteesita ning inimorganism vajab neid väikestes kogustes ning enamus neist saadakse toiduga. Bioaktiivsus ja eksogeensus on vitamiinede iseloomustavad märksõnad inimorganismi seisukohalt. Bioaktiivsus tähendab, et antud ühend omab teatud regulatoorset efekti metapoolsetele protsessidele. Eksogeensus tähendab seda, et need on ained, mida ei sünteesita kehas ja saadakse toiduga. Vitamiinide puhul on eksogeensus aspekt teatud määral suhteline kuna: inimese seedekanali mikrofloora sünteesib mõningaid vitamiine piisavalt kui ka osaliselt, näiteks vitamiin K, pantoteenhape, biotiin ja niatsiin; inimorganism suudab vajadusel ka ise mõnda vitamiini sünteesida, näiteks trüptofaani rohkuse tõttu sünteesitakse temast niatsiin ning ultraviolettkiirguse tõttu naharakudes toimub D 3 süntees; kui toidus on piisavalt antud vitamiini eelühendit (provitamiini), organism suudab ennast vastava vitamiiniga varustada, näiteks taimsetest karotenoididest sünteesitakse vitamiin A; erineb ka liigiti, näiteks merisiga ja inimene peavad saama askorbiinhapet toiduga, aga rott ja koer ei pea. (1: 179) 15

16 2.1.1 Vitamiinivajadus Vitamiinivajadus sõltub oluliselt inimese soost, vanusest, tervislikust seisundist ning eluviisidest. Vitamiine enam vajavad just sporti ja kehalist tööd tegevad inimesed. Vitamiinivajadust suurendab ka tugev vaimne pinge, sest osa vitamiine toimib ka meie närvitegevuses ning ka naistel raseduse ja imiku toitmise ajal suureneb märgatavalt vitamiinivajadus. (2: 21-24) Olulisemad vitamiiniallikad Inimene vajab nii loomset kui ka taimset toitu tervislikuks ja normaalseks elutegevuseks. Taimsed toidud on olulisimad allikad vitamiinide E, K, C, H, PGA ja P, loomsed toidud vitamiinide D, A, B 5, B 12, B 15. Rikkalikult on vitamiine sooltest ja maksast valmistatud toitudes. Taimsete toiduainete osas on oluline see, et neid saab ka süüa toorsalatitena, seega vastavaid vitamiine kuumutamata. (2: 25) 16

17 3. UURIMUSTULEMUSTE ANDMETE METOODIKA JA ANALÜÜS Uuring koostati ülevaate saamiseks kümnendate, üheteistkümnendate ja kaheteistkümnendate õpilaste teadlikkusest vitamiinide vallas ning kas nad ise on ka vitamiinipreparaate kasutanud. Uuringus osales kokku 67 Kilingi-Nõmme Gümnaasiumi õpilast, kellest 35 olid tüdrukud ja 32 poisid. Uurimuse andmekogumise meetodina kasutati ankeetküsitlust, mis seisnes küsimustiku koostamises ja vastuste analüüsimises. 3.1 Küsitlustulemuste analüüs 1. Kuidas liigitatakse vitamiinid lahustuvuse järgi? 16% poistest ja 9% tüdrukutest vastas, et vitamiinid liigitatakse vees lahustuvateks ja 84% poistest ning 91% tüdrukutest vastas, et vitaminiinid liigitatakse rasvlahustuvateks ja vesilahustuvateks. Õige vastus on, et vitamiinid liigitatakse rasvlahutuvateks ja vesilahustuvateks. Võib öelda, et enamus gümnaasiumi poisid ja tüdrukud on kursis, kuidas vitamiine liigitatakse, kuid siiski on jäid poisid tüdrukutele alla. Erinevus võib olla sellest, et tüdrukud jätavad paremini meelde tunnis õpitut. 17

18 100% Vitamiinide liigitamine lahustuvuse järgi 80% 60% 40% Poisid Tüdrukud 20% 0% Vees lahustuvad Rasvlahustuvad ja vesilahustuvad Joonis 1 Vitamiinide liigitamine lahustuvuse järgi 2. Kus vitamiine enamasti leidub? 91% ja 100% tüdrukutest vastasid, et vitamiine leidub enamasti toidus, 3% poistest vastasid, et vitamiine leidub hoopis mitmekordselt praetud toidus ja 6% poistest, et rakkudes. Õige vastus on, et vitamiine enamasti leidub toidus. Tüdrukud olid rohkem kursis kui seda olid poisid. Kõik vastuse variandid olid natuke mõtlemapanevad. Tüdrukud teadsid kõik, kus enamasti vitamiine leidub, see võib tulla sellest, et tüdrukud on rohkem kursid vitamiinide mõistega ning ka toitumisega. 18

19 120% Vitamiinide leiduvus 100% 80% 60% 40% Poisid Tüdrukud 20% 0% Toidus Joonis 2 Vitamiinide leiduvus Mitmekordselt praetud toidus Rakkudes 3. Millised haigused võivad tekkida vitamiini liigtarbimise tagajärjel? 81% poistest ja 83% tüdrukutest vastasid, et selleks haiguseks on hüpervitaminoos ning ülejäänud 19% poistest ja 17% tüdrukutest vastasid, et see on hoopis avitaminoos, mis võib tekkida vitamiini liigtarbimise tagajärjel. Õigeks vastuseks on, et see haigus on hüpervitaminoos, mis võib tekkida vitamiini liigtarbimise tagajärjel. Järjekordselt olid tüdrukud teadlikumad, kuid ainult 2% võrra, see võib tuleneda sellest, et tüdrukud järeldasid paremini sõnast hüper, et tegu on vitamiinide liigtarbimise tagajärjel tekkinud haigusega. 19

20 90% 80% 70% 60% 50% 40% 30% 20% 10% 0% Vitamiinide tarbimise tagajärjel tekkinud haigus Hüpervitaminoos Avitaminoos Joonis 3 Vitamiinide tarbimise tagajärjel tekkinud haigus Poisid Tüdrukud 4. Millest sõltub vitamiinivajadus? 88% poistest ja 80% vastas, et vitamiinivajadus sõltub soost ja vanusest ning ülejäänud 12% poistest ja 11% ja 9% tüdrukutest vastas, et see sõltub hoopis juuksevärvist, süsiniku kogusest, nahavärvist ning tubakatoodetest. Õige vastus on, et vitamiinivajadus sõltub soost ja vanusest. Seekord vastasid poisid 8% rohkem õigemini kui seda tüdrukud. 20

21 Vitamiinivajadus 100% 90% 80% 70% 60% 50% 40% Poisid Tüdrukud 30% 20% 10% 0% Soost ja vanusest Juuksevärvist ja süsiniku kogusest Nahavärvist ja tubakatoodetest Joonis 4 Vitamiinivajadus 5. Nimetage vähemalt üks rasvlahustav vitamiin? 19% poistest ja 31% tüdrukutest ei osanud vastata, 25% poistest ja 11% tüdrukutest nimetasid A- vitamiini, 6% tüdrukutest vastas, et selleks on B-vitamiin ning poisid ei olnud üldse seda vitamiini nimetanud. 29% tüdrukutest ja 31% poistest vastasid, et see vitamiin on hoopis C- vitamiin ning 20% tüdrukutest ja 16% poistest vastasid, et see on D-vitamiin.Veel 6% poistest vastas, et see on E-vitamiin ning tüdrukud ei olnud üldse D-vitamiini nimetanud ning ülejäänud 3% poistest ja ka sama palju 3% tüdrukutest vastas, et see on K-vitamiin. Vitamiinid, mis vastati olid kõik õiged. Järeldades vastustest oskavad enamus gümnaasiumis õppivad tüdrukud ja poisid vastata vähemalt ühe rasvlahustava vitamiini ning mõned õpilased olid isegi vastanud vitamiini täisnimetuse, mis oli üllatav, et nii palju teatakse vitamiinidest. Selles küsimuses olid poisid ja tüdrukud suhtelised võrdsed. 21

22 35% Rasvlahustavad vitamiinid 30% 25% 20% 15% Poisid Tüdrukud 10% 5% 0% Ei osanud vastata Joonis 5 Rasvlahustuvad vitamiinid A-vitamiin B-vitamiin C-vitamiin D-vitamiin E-vitamiin K-vitamiin 6. Kas olete ise ka vitamiinipreparaate kasutanud (vitamiinid tablettide kujul), kui jah, siis miks? 50% poistest ja 57% tüdrukutest vastas, et nad on vitamiinipreparaate kasutanud ja 43% tüdrukutest ja 50% poistest vastas, et nad pole kasutanud vitamiinipreparaate. Enamus poisse on neid kasutanud, kuna taastuda treeningust, liigeste pärast, haiguste ennetamiseks, kompenseerida keskkonnast tingitud puudujääke ning lihtsalt oli vitamiinivajadus. Tüdrukud kasutasid vitamiinipreparaate, et küünte, juuste ning immuunsüsteemi tugevdamiseks, liigeste ja väsimuse pärast ning vitamiini puuduse tõttu. Tüdrukud tavaliselt kasutavad oluliselt rohkem vitamiinepreparaate ning see pole üllatus, kuna enamus just kasutab vitamiine juuste-, küünte- ja naha parandamiseks. Poiste üsna suur protsent ei pannud imestama, kuna tänapäeval vajavad peaaegu kõik vitamiinipreparaate. Tulemusest võib järeldada, et poisid ja tüdrukud teavad, et vitamiinid on tähtsad organismile. 22

23 Vitamiinipreparaatide kasutatavus 60% 50% 40% 30% Poisid Tüdrukud 20% 10% 0% Jah Ei Joonis 6 vitamiinipreparaatide kasutatavus 23

24 KOKKUVÕTE Uurimitöö sisaldab teavet vitamiinidest ning nende mõjust inimorganismile. Antud teemasse süvenesin põhjalikult. Täiendavalt sain teada vitamiinide mõjust tervisele. Uurimitööga tegelemisel tekkis harjumus vaadata pakendilt, kui palju sisaldab mingi toiduaine endas teatud vitamiine. Samuti õppisin ka uurimistöö koostamist ning kindlasti tuleb mulle see tulevikus kasuks. Uurimitöö kokku võttis aega umbes paar kuud: tuli otsida materjale nii raamatukogust kui ka internetist ning aega võttis ka selle materjali läbitöötamine. Samuti kulus aega küsimuste koostamisele ja tulemuste analüüsimisele. Minu jaoks oli kõige raskem teha küsimusi ja pärast seda analüüsida. Oleksin pidanud rohkem aega planeerima. Uurimuse andmekogumismeetodina kasutati ankeetküsitlust. Leidis kinnitust töö alguses püstitatud hüpotees, et gümnaasiumis õppivad tüdrukud on rohkem teadlikumad vitamiinidest kui seda on gümnaasiumis õppivad poisid. 24

25 RESÜMEE This research is about vitamins. I found out more about vitamins and how they affect us. For me the most difficult part of the research was to carry on an inquiry and analyze the results. I should also plan my time more efficiently. The hypothesis that the girls of the highschool know more about vitamins than the boys proved to be correct. The results also showed that most of the students have some knowledge of vitamins and that is slightly surprising. 25

26 ALLIKALOEND Kirjandus: 1) Zilmer, M., Karelson, E., Vihalemm, T Meditsiiniline biokeemia.- Tartu: Avita. 2) Tohver, V Vitamiinide A B C. Tallinn: Valgus. Internet: 3) Vitamiinid [ ] Internet: 26