MAJANDUSAASTA ARUANNE

MAJANDUSAASTA ARUANNE aruandeaasta algus: 01.01.2010 aruandeaasta lõpp: 31.12.2010 ärinimi või sihtasutuse nimi: Sihtasutus Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus registrikood: 90008123 tänava/talu nimi, Sadama 16 maja ja korteri number: küla/alev/alevik/linn: Haapsalu linn vald: postisihtnumber: 90502 maakond: Lääne maakond telefon: 47 25400 faks: 47 25401 e-posti aadress: info@hnrk.ee veebilehe aadress: www.hnrk.ee

Sisukord Sisukord 2 Tegevusaruanne 3 Raamatupidamise aastaaruanne 6 Bilanss 6 Tulemiaruanne 7 Rahavoogude aruanne 8 Netovara muutuste aruanne 9 Raamatupidamise aastaaruande lisad 10 Lisa 1 Arvestuspõhimõtted 10 Lisa 2 Raha 11 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 11 Lisa 4 Materiaalne põhivara 12 Lisa 5 Immateriaalne põhivara 13 Lisa 6 Kapitalirent 13 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 14 Lisa 8 Saadud ettemaksed 14 Lisa 9 Annetused ja toetused 14 Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 15 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 15 Lisa 12 Tööjõukulud 15 Lisa 13 Muud kulud 15 Lisa 14 Seotud osapooled 16 2

Tegevusaruanne SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse põhitegevuseks on ambulatoorse ja statsionaarse eriarstiabi ning sellega seonduvate teiste tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamine. 2010 aasta oli SA Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele seitsmes tegevusaasta sihtasutusena. 2010 aastal jätkati kõiki arengukavas ja 2010 aasta tegevuskavas planeeritud tegevusi, millest pöörati suurimat tähelepanu personali ja raviteenuste arendamisele ning patsiendikeskse lähenemise kujundamisele. Põhitegevusega seotud pakutavatest teenustest moodustas 2010. aastal raviteenuste müük Eesti Haigekassale 70,6% 2009. aastal oli vastav näitaja 75,8%. Vaatamata Eesti Haigekassa poolse finantseerimise vähenemisele olid 2010 aasta tulud põhitegevusest läbi aegade kõige suuremad. Jätkuvalt kaasajastati haigla ravitööga seonduvat tipptehnoloogilist ning ka infotehnoloogilist baasi. Mõlema eelpool märgitud tegevuse tulemusena saavutati oluline ravitöö kvaliteedi tõus. Infotehnoloogilise baasi arendamisse investeeriti 2010 aastal kokku 352 000 krooni. Haigla oli 2010. aastal partneriks mitmetele Eesti kõrgkoolidele kliinilise praktika baasina. Kokku sooritas praktikat haiglas 72 üliõpilast (sh 9 välistudengit). 2009 aastal viibis haiglas praktikal 54 üliõpilast. Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus pälvis 2010 aasta oktoobris kvaliteedi auhinna European Quality püüdluste eest saavutada kõrge, Euroopa standardile vastav kvaliteet.auhinna andis haiglale European Business Assembly eduka majandustegevuse, töökohtade loomise, kvaliteetsete teenuste pakkumise ja olemasolevate teadmiste-kogemuste jagamine eest omal maal ning välismaal. Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse töötajate poolt avaldati 2010 aastal 13 teaduspublikatsiooni. Ettekannetega konverentsidel esineti 13. korral (sealhulgas ühe workshopi juhtimine kolme haigla töötaja poolt) ja sektsiooni juhtimisega tegeleti ühel teaduskonverentsil. Üks SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskustöötaja kaitses 2010 aastal magistri väitekirja. Haigla töötaja oli juhendajaks lisaks veel ühele 2010 aastal kaitstud magistritööle. Täiendavalt väärib äramärkimist haigla töötajate osalemine mitmetel prestiižikatel rahvusvahelistel taastusravi ja rehabilitatsiooni alastel teaduskonverentsidel nagu International Spinal Cord Society 49th Annual Scientific Meeting, New Delhi; 20th Annual Conference on Clinical Gait Analysis: A Focus on Interpretation, Leuven; Annual Conference of European Platform for Rehabilitation: Society needs all hands: Rehabilitation services as a bridge to participation in society and employment., Helsinki-Tallinn; 7th Congress of Baltic Association for Rehabilitation, Tallinn. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus osales aktiivselt erinevate haigla põhitegevusega tihedalt seotud projektide elluviimises. Esile toomist väärivad osalemine EAS-i poolt rahastatavas projektis EQUA-step kõnniroboti väljatöötamine eelprojekt, osalemine Nordplus programmis Joint physiotherapy education in bachelor thesis module, osalemine Tallinna Ülikooli Haapsalu Kolledži tervisejuhi õppekava arendustegevuses ja õppetöö läbiviimises, osalemine EAS-i poolt rahastatavas projektis Läänemaa Tervise- ja Loomemajanduse arendamine. Hasartmängumaksu Nõukogu poolt rahastatava projekti Laste rehabilitatsiooni kvaliteedi tõstmine - kaasaegse hindamisvahendi kasutusele võtmine Eestis elluviimine, osalemine Lääne Maavalitsuse projektis Turvaline Läänemaa. Valede Valikute vältimine. Personal Andmed haigla töötajate arvu kohta on toodud Tabelis 1. Tabel 1. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse töötajate arv 2009. ja 2010. Aastal 31.12.2010 31.12.2009 Arstid 6 6 Õed 16 16 Hoolduspersonal 27 27 Rehabilitatsiooni valdkonna tippspetsialistid 28 27 Rehabilitatsiooni valdkonna spetsialistid 12 12 Teised töötajad 39 39 Töötajad kokku 128 127 3

Haapsalu Neuroloogilises Rehabilitatsioonikeskuses on seisuga 31.12.2010 6 töötajat lapsehoolduspuhkusel. Haigla 128 töötajast on 11 tööl osalise tööajaga. Lisaks kasutas haigla 36 isikut töövõtu- või käsunduslepinguga. Töötajate arv on 2010 aastal suurenenud, Töötajatele arvestatud töötasu koos maksudega oli 2010.aastal 21 290 206 krooni ja 2009. aastal kokku 21 397 183 krooni. Haigla keskmine brutopalk oli 2010. aastal 9 940 krooni kuus. 2009. aastal olid vastav näitaja 10 230 krooni. Põhipalkasid vähendatud ei ole, kuid vähenenud on aasta jooksul makstud lisatasud. Sihtasutuse juhatuse teenistustasu koos sotsiaalmaksuga moodustas kokku 2010 aastal 789 710 krooni ja aastal 2009 oli see summa 841 592 krooni. Nõukogu liikmete arv oli 5 ning nõukogu liikmete tööd tasustati 2010. aastal kokku koos sotsiaalmaksuga summas 196 840 krooni, 2009. aastal 177 555 krooni. Ravitöö Peamised andmed 2010. aasta meditsiinilise tegevuse kohta on toodud Tabelis 2. Tabel 2.Statsionaarsete ja ambulatoorsete ravijuhtude arv, ravi kestvus ja voodihõive 2008-2010 aastal. Voodihõive (%) Keskmine ravijuhu kestvus (päevades) Statsionaarsete ravijuhtude arv Ambulatoorsete ravijuhtude arv 2531(275) 2008 86 962 11,8* 2387* 2009 78,9 11,8* 2418(255) 2161* 625 2010 74,8 11,7 2269 528 * Eesti Haigekassa poolt finantseeritud Ravijärjekorras olevate patsientide arv on toodud Tabelis 3. Tabel 3.SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse ravijärjekorras olevate patsientide arv 2009-2010 Kokku Statsionaarne Ambulatoorne 1. jaanuar 2010 790 736 54 1. jaanuar 2011 960 901 59 Kokku on suurenenud ravijärjekorras olevate ambulatoorsele ja statsionaarsele ravile ootavate patsientide arv 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga 30 patsiendi võrra. Majandustegevuse aruanne 2010. aastal olid haigla tulud kokku 32,3 miljonit krooni, võrreldes 2009 aastaga vähenesid tulud 2,0 miljonit krooni. Selle täpsustuseks võiks öelda, et 2009. aastal kajastus tuludes 2008. aasta heategevusliku telesaate Jõulutunnel ürituselt saadud toetus 3,4 milj. krooni. 4

Haigla kulud olid 2010 aastal kokku 31,2 miljonit krooni, võrreldes 2009 aastaga vähenesid kulud 0,5 milj. krooni. SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse 2010. aasta majandustegevuse tulem on positiivne. Haigla tulud ületasid kulusid 0,7 milj. krooni võrra. SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus Majandustulem ja peamised tulu-, kulunäitajad on Tabelis 4. Tabel 4.SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus 2009-2010. aasta majandustegevuse tulem 2010 2009 TULUD KOKKU 32 365 603 34 663 726 Med. teenus 31 285 421 30 502 821 Muud tulud 1 080 182 3 830 646 KULUD KOKKU 31 581 603 32 119 357 Tööjõukulud 21 290 206 21 397 183 Med.materjal 830 554 879 003 Muud kulud 12 394 19 675 Amortisatsioon 1 439 040 1 003 062 Käibemaks 1 243 969 2 005 334 TULEM 784 000 2 544 369 Tööjõukulud vähenesid 2010 aastal võrreldes eelmise aastaga 0,1 milj.krooni võrra, moodustades 67 % 2010. aasta kuludest. 2010.a. on remonttöid teostatud 1,1 milj.krooni eest. Suurem osa sellest kulus ruumide kohandamisteks. Registratuur sai avaramad ruumid, mille tulemusena muutus patsientidel järjekorras ootamine mugavamaks ning registratuuri töötajatel töö korraldamine paremini toimivaks. Lisaks sellele sai ümberehitatud töötajate garderoob. Mitme eraldi paikneva garderoobi asemel on kasutuses nüüd üks ühine garderoobiruum, koos pesemisvõimalustega. Teraapiaruumidesse ja osadesse palatitesse said paigaldatud õhukonditsioneerid, et ruumides õhku jahutada ja värskendada. Bilanss SA Haapsalu Neuroloogiline Rehabilitatsioonikeskus lõpetas 2010. aasta 36,2 milj. suuruse bilansimahuga. Võrreldes 2009. aastaga on bilansimaht kasvanud 0,3 miljoni krooni võrra. Haigla personal, seadmed ja muu materiaalne vara ning majanduslik olukord võimaldavad jätkuvalt osutada kaasaegsel tasemel kvaliteetset taastusravi ja rehabilitatsiooni teenust. Haigla lähiaastate suurimaks arenguülesandeks on ravitöö kvaliteedi tagamine läbi kaasaegse tipptehnoloogilise ravikeskkonna välja arendamise ja personali koolitamise. Samuti juurdeehituse projekteerimine ja ehitamine. 5

Raamatupidamise aastaaruanne Bilanss 31.12.2010 31.12.2009 Lisa nr Varad Käibevara Raha 11 309 419 9 692 683 2 Nõuded ja ettemaksed 1 698 338 1 927 366 3 Varud 93 491 108 930 Kokku käibevara 13 101 248 11 728 979 Põhivara Nõuded ja ettemaksed 54 150 0 Materiaalne põhivara 23 112 291 24 125 802 4 Immateriaalne põhivara 28 875 48 125 5 Kokku põhivara 23 195 316 24 173 927 Kokku varad 36 296 564 35 902 906 Kohustused ja netovara Kohustused Lühiajalised kohustused Laenukohustused 37 185 34 951 6 Võlad ja ettemaksed 3 378 062 3 733 453 7 Kokku lühiajalised kohustused 3 415 247 3 768 404 Pikaajalised kohustused Laenukohustused 79 743 116 928 6 Kokku pikaajalised kohustused 79 743 116 928 Kokku kohustused 3 494 990 3 885 332 Netovara Sihtkapital 29 121 126 29 121 126 Eelmiste perioodide akumuleeritud tulem 2 896 448 352 079 Aruandeaasta tulem 784 000 2 544 369 Kokku netovara 32 801 574 32 017 574 Kokku kohustused ja netovara 36 296 564 35 902 906 6

Tulemiaruanne 2010 2009 Lisa nr Tulud Annetused ja toetused 444 592 3 422 000 8 Tulu ettevõtlusest 31 869 290 30 911 467 9 Kokku tulud 32 313 882 34 333 467 Kulud Mitmesugused tegevuskulud -7 592 661-7 694 103 10 Tööjõukulud -21 290 206-21 397 183 11 Põhivara kulum ja väärtuse langus -1 439 040-1 003 062 Muud kulud -1 256 363-2 025 009 12 Kokku kulud -31 578 270-32 119 357 Kokku põhitegevuse tulem 735 612 2 214 110 Finantstulud ja -kulud 48 388 330 259 Aruandeaasta tulem 784 000 2 544 369 7

Rahavoogude aruanne 2010 2009 Rahavood põhitegevusest Põhitegevuse tulem 735 612 2 214 110 Korrigeerimised Põhivara kulum ja väärtuse langus 1 439 040 1 003 062 Kokku korrigeerimised 1 439 040 1 003 062 Põhitegevusega seotud nõuete ja ettemaksete muutus 164 722 208 606 Varude muutus 15 438 66 612 Põhitegevusega seotud kohustuste ja ettemaksete muutus -230 708 7 288 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest -349 592-3 422 000 Kokku rahavood põhitegevusest 1 774 512 77 678 Rahavood investeerimistegevusest Tasutud materiaalse ja immateriaalse põhivara soetamisel -181 369-3 902 755 Laekunud intressid 61 877 327 228 Kokku rahavood investeerimistegevusest -119 492-3 575 527 Rahavood finantseerimistegevusest Kapitalirendi põhiosa tagasimaksed -34 951-32 851 Makstud intressid -3 333-7 126 Laekumised sihtotstarbelistest tasudest, annetustest, toetustest 3 422 000 Kokku rahavood finantseerimistegevusest -38 284 3 382 023 Kokku rahavood 1 616 736-115 826 Raha ja raha ekvivalendid perioodi alguses 9 692 683 9 808 509 Raha ja raha ekvivalentide muutus 1 616 736-115 826 Raha ja raha ekvivalendid perioodi lõpus 11 309 419 9 692 683 8

Netovara muutuste aruanne Kokku netovara Sihtkapital Akumuleeritud tulem 31.12.2008 29 121 126 352 079 29 473 205 Aruandeaasta tulem 2 544 369 2 544 369 31.12.2009 29 121 126 2 896 448 32 017 574 Aruandeaasta tulem 784 000 784 000 31.12.2010 29 121 126 3 680 448 32 801 574 9

Raamatupidamise aastaaruande lisad Lisa 1 Arvestuspõhimõtted Üldine informatsioon SA Haapsalu Neuroloogilise Rehabilitatsioonikeskuse raamatupidamise aastaruanne on kooskõlas hea raamatupidamistavaga ja põhineb soetusmaksumuse pritsiibil. Hea raamatupidamistava põhinõuded on kehtestatud Eesti Vabariigi raamatupidamisseaduses, mida täiendavad EV Raamatupidamistoimkonna välja antud juhendid ning riigi raamatupidamise ülseeskiri. Sihtasutus kasutab tulemiaruande koostamisel EV Raamatupidamise seaduse lisas nr 2 toodud kasumiaruande skeemi nr 1, mis on kohandatud vastavussse MTÜ-dele ja SA-dele soovitatava tulemiaruande skeemiga. Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud eesti kroonides. Finantsvarad Finantsvaraks loetakse raha, nõudeid ostjate vastu ja muid lühi- ja pikaajalisi nõudeid. Finantskohustusteks loetakse tarnijatele tasumata arveid, viitvõlgasid ja muid lühi- ja pikaajalisi võlakohustusi.finantskohustus on lühiajaline, kui selle tasumise tähtaeg on kaheteist kuu jooksul alates bilansikuupäevast. Finantsvara ja kohustused võetakse algselt arvele nende soetusmaksumuses, milleks on antud finantsvara või kohustuste eest makstud või saadud tasu õiglane väärtus. Finantskohustus eelmaldatakse bilansist siis, kui see on rahuldatud, lõpetatud või aegunud. Raha Raha ja selle ekvivalentidena kajastatakse rahavoogude aruandes kassas olevat sularaha, hoiuseid pankades ja lühiajalist pangadeposiiti. Sularahajääk on aasta lõpu seisuga inventeeritud. Nõuded ja ettemaksed Nõuetena ostjate vastu kajastatakse sihtasutuse tavapärase põhi- ja majandustegevuse käigus tekkinud lühiajalisis nõudeid.nõuete laekumise tõenäosust hinnatakse iga ostja kohta eraldi.lootusetud nõuded on kantud bilansist välja. Varud Varud võetakse arvele nende soetusmaksumuses, mis koosneb ostukuludest, tootmiskuludest ja muudest otsestest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse.laos olevate varude kulu arvestatakse keskmise hinna meetodil. Varude mahakandmine toimub igakuiselt materiaalselt vastutavate isikute poolt koostatud aruannete kaudu. Materiaalne ja immateriaalne põhivara Materiaalseks põhivaraks loetakse ettevõtte enda majandustegevuses kasutatavaid varasid kasuliku tööeaga üle ühe aasta ja maksumusega alates 30 000 kroonist ilma käibemaksuta. Varad, mille kasulik tööiga on üle ühe aasta, kuid mille soetusmaksumus on alla 30 000 krooni, kajastatakse kuni kasutusele võtmiseni väheväärtusliku inventarina ja kantakse vara kasutuselevõtmise hetkel kulusse. Kuludesse kantud väheväärtuslike inventaride üle peetakse arvestust bilansiväliselt.materiaalset ja immateriaalset põhivara kajastatakse bilansis tema soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja allahindlused. Kui materiaalse põhivara objektile on tehtud selliseid kulutusi, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, siis need kulutused lisatakse põhivara objekti soetusmaksumusele.jooksva hoolduse ja remondiga kaasnevad kulutused kajastatakse aruandeperioodi kuludes. Maad ei amortiseerita. Põhivara arvelevõtmise alampiir 30000 Kasulik eluiga põhivara gruppide lõikes (aastates) Põhivara grupi nimi Hooned Masinas, seadmed Muu inventar, IT seadmed Kasulik eluiga 40 aastat 5-10 aastat 3-5 aastat 10

Immateriaalne põhivaratarkvara 3-5 aastat Annetused ja toetused Arvestades riigi raamatupidamise üldeeskirjas tehtud muudatust kajastatakse alates 2007.aastast vastavalt põhivarade sihtfinantseerimise korral sihtfinantseerimise abil saadud vara tuluna põhivara soetamise perioodis. Sihtfinantseerimist tegevuskuludeks kajastatakse tuludes selles perioodis, mil leiavad aset kulud, mille kompenseerimiseks sihtfinantseerimine on ettenähtud. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna enne, kui eksisteerib piisav kindlus, et sihtasutus vastab sihtfinantseerimisega seotud tingimustele ja sihtfinantseerimine laekub. Miiterahalisel sihtfinantseerimisel võetakse saadud vara bilansis arvele tema õiglases väärtuses ning samas summas kajastatakse tulu vara sihtfinantseerimisest. Mitteotstarbelist toetust kajastatakse kassapõhisel momendil tuluna. Seotud osapooled Seotud osapoolteks loetakse sihtasutuse juhatuse ja nõukogu liikmeid. Tulud Tulu kajastatakse saadud või saadaoleva tasu õiglases väärtuses.üldjuhul tulu teenuse müügist kajastatakse teenuse osutamisel v.a. ravipäevatasud, mida kajastatakse tuluna raha laekumisel. Kulud Kulu kajastatakse vastavalt kulu tekkimse perioodis. Lisa 2 Raha 31.12.2010 31.12.2009 Sularaha kassas 2 730 1 996 Arvelduskontod 11 306 689 6 233 101 Tähtajalised hoiused 0 3 457 586 Kokku raha 11 309 419 9 692 683 Lisa 3 Nõuded ja ettemaksed 31.12.2010 31.12.2009 Nõuded ostjate vastu 1 456 442 1 884 923 Ostjatelt laekumata arved 1 456 442 1 884 923 Muud nõuded 0 10 156 Intressinõuded 0 10 156 Ettemaksed 241 896 32 287 Kokku Nõuded ja ettemaksed 1 698 338 1 927 366 11

Lisa 4 Materiaalne põhivara Kokku Maa Ehitised Masinad ja seadmed Muu materiaalne põhivara 31.12.2008 Soetusmaksumus 480 900 22 900 800 3 293 791 1 939 420 28 614 911 Akumuleeritud kulum -3 250 960-2 535 534-1 766 774-7 553 268 Jääkmaksumus 480 900 19 649 840 758 257 172 646 21 061 643 Ostud ja parendused 4 027 438 4 027 438 Amortisatsioonikulu -582 540-351 002-29 736-963 278 Muud muutused -1-1 31.12.2009 Soetusmaksumus 480 900 22 900 800 7 321 229 1 939 420 32 642 349 Akumuleeritud kulum -3 833 500-2 886 537-1 796 510-8 516 547 Jääkmaksumus 480 900 19 067 300 4 434 692 142 910 24 125 802 Ostud ja parendused 3 300 346 292 56 686 406 278 Maa ja varem kasutusel olnud ehitiste ost 3 300 346 292 349 592 Muud ostud ja parendused 56 686 56 686 Amortisatsioonikulu -591 197-798 857-29 736-1 419 790 Muud muutused 1 1 31.12.2010 Soetusmaksumus 484 200 23 247 092 6 650 860 797 694 31 179 846 Akumuleeritud kulum -4 424 697-3 015 024-627 834-8 067 555 Jääkmaksumus 484 200 18 822 395 3 635 836 169 860 23 112 291 12

Lisa 5 Immateriaalne põhivara Kokku Arvutitarkvara 31.12.2008 Soetusmaksumus 189 000 189 000 Akumuleeritud kulum -101 092-101 092 Jääkmaksumus 87 908 87 908 Amortisatsioonikulu -39 783-39 783 31.12.2009 Soetusmaksumus 189 000 189 000 Akumuleeritud kulum -140 875-140 875 Jääkmaksumus 48 125 48 125 Amortisatsioonikulu -19 250-19 250 31.12.2010 Soetusmaksumus 189 000 189 000 Akumuleeritud kulum -160 125-160 125 Jääkmaksumus 28 875 28 875 Lisa 6 Kapitalirent Aruandekohustuslane kui rentnik 31.12.2010 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Kapitalirendi kohustus 116 928 37 185 79 743 euribor+1,00% EEK 05.06.2012 Kapitalirendikohustused kokku 116 928 37 185 79 743 31.12.2009 Jaotus järelejäänud tähtaja järgi Intressimäär Alusvaluuta Lõpptähtaeg 12 kuu jooksul 1-5 aasta jooksul üle 5 aasta Kapitalirendi kohustus 151 879 34 951 116 928 euribor+1,00% EEK 05.06.2012 Kapitalirendikohustused kokku 151 879 34 951 116 928 13

Renditud varade bilansiline jääkmaksumus Masinad ja seadmed Kokku 31.12.2010 122 877 122 877 31.12.2009 173 723 173 723 Lisa 7 Võlad ja ettemaksed 31.12.2010 31.12.2009 Võlad tarnijatele 833 381 502 361 Võlad töövõtjatele 665 747 1 409 064 Maksuvõlad 1 224 774 1 007 443 Muud võlad 308 881 502 863 Muud viitvõlad 308 881 502 863 Saadud ettemaksed 345 279 311 722 Kokku võlad ja ettemaksed 3 378 062 3 733 453 Lisa 8 Saadud ettemaksed 31.12.2010 31.12.2009 Ettemakstud tulevaste perioodide tulu 345 279 311 722 Kokku saadud ettemaksed 345 279 311 722 Lisa 9 Annetused ja toetused 2010 2009 Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 95 000 0 Sihtfinantseerimine põhivara soetamiseks 0 3 422 000 Mittesihtotsatarbelised annetused ja toetused 349 592 Kokku annetused ja toetused 444 592 3 422 000 14

Lisa 10 Tulu ettevõtlusest 2010 2009 Raviteenuste müük haigekassale 22 087 108 23 143 999 Raviteenuste müük juriidilistele isikutele 3 054 754 3 211 514 Raviteenuste müük eraisikutele 3 063 801 2 736 957 Voodipäevatasud 396 590 425 875 Rehab.teenus, plaanid 2 683 168 984 476 Muu tulu majandustegevusest 583 869 408 646 Kokku tulu ettevõtlusest 31 869 290 30 911 467 Lisa 11 Mitmesugused tegevuskulud 2010 2009 Mitmesugused bürookulud -662 446-476 600 Koolituskulud -610 502-408 830 Kinnistute,hoonete, ruumide ülalpidamine -2 783 306-3 388 966 Sõidukite ülalpidamine -160 145-145 937 Inventar, seadmed jne hooldus, remont -1 621 931-1 433 380 Toidukaup -923 777-961 387 Meditsiini- ja hügieenitarbed, tervishoiuteenused -830 554-879 003 Kokku mitmesugused tegevuskulud -7 592 661-7 694 103 Lisa 12 Tööjõukulud 2010 2009 Palgakulu 15 828 793 15 916 052 Sotsiaalmaksud 5 461 413 5 481 131 Kokku tööjõukulud 21 290 206 21 397 183 Töötajate keskmine arv taandatuna täistööajale 128 127 Lisa 13 Muud kulud 2010 2009 Riigilõivud 5 180 12 461 Käibemaks 1 243 969 2 005 334 Muud 7 214 7 214 Kokku muud kulud 1 256 363 2 025 009 15

Lisa 14 Seotud osapooled Tegev- ja kõrgemale juhtkonnale arvestatud tasud ja muud olulised soodustused 2010 2009 Arvestatud tasu 741 767 766 276 Ametiauto kautamise eest juhatuse liikme poolt on tasutud erisoodustuse maksud 2010.aastal igakuiselt. 16