Høringssvar er oversat fra dansk til grønlandsk. Sendt: 19. oktober 2012 23:57 Til: Officiel post til Bureau of Minerals and Petroleum Emne: høringssvar hermed høringssvar. Piitannguaq Tittussen 1
Bmp@nanoq.gl Nuuk 19.10.12 Tusarniaanermut akissut Nuup Kangerluata Iknngutai-niit ammasumik tusarniaanermut Avatangiiseq pillugu Nalilersuinermit Inooqatigiinnikkullu Nammassinnaassusermut Nalilersuinermit nalunaarusiat pillugit, London Mining Greenland A/S ip saviminissarsiorfimmik atuinissamik Nuup eqqaani qinnuteqaataanut suliamut. Nuup Kangerluata ikinngutai isumaqanngillat ammasumik tusarniaaneq London Mining pillugu eqqortumik ingerlanneqarsimasoq. VVM/VSB-mik ammasumik tusarniaanerit eqqortumik ingerlanneqarsimagaluarunik innuttaasut VM/VSB p suliarneqarnerani pilersaarusiortoqannginnerani pissutsit qanoq ittuuneranik misissuinermiillu (scopingfasen) akuutinneqarsimasariaqaraluarput, innuttaasut VVM ip ilusilersornerani akuutinnissaat pingaaruteqartorujussuummat. Tamanna ukiut 5-5 qaangiummatali pisimasussaagaluarpoq, imaappoq 2007-08-mi. Tamanna Naalakkersuisunit/Namminersorlutik Oqartussanit qarsupillunnarneqarsimavoq. Tamassuma kingorna inuiaqatigiit avatangiisinut sunniutinut misissuinermi arlaleriarlutik peqataatinnearsimasussaagaluarput. Tamannattaaq Naalakkersuisunit Namminersorlutik Oqartussaniillu qarsupilluinnarneqarsimavortaaq. Alloriarneq inuiaqatigiit oqartussaaqataaneranni alloriarneq pingaarutearluinnaraluartoq. 2
Pilersaarusiortoqannginnerani pissutsit qanoq ittuuneranik VVM imillu misissuinerit avatangiisimut sunniutinik nammassippata inuiaqatigiinnut tusarliutigineqarsimasussaagaluarput. Tamakku naammassereerpata VVM imik misissuisimanerit nalilersorneqartussaapput. Taassuma suliarineqarnera Nuummi sisamanut avillugu ingerlanneqarpoq tusarniaaneq tamakkerlugu akunnernik 12 unik sivisussuseqarluni! Taamaaliornikkut akunnerit 12 iinnaat taamaalilluni atorneqarput VVM/VSB nalunaarusiaq 8.000-inik quppernilik. VVM imik suliaqarnermi ingeraltsineq pitsaanerpaaq ima isikkoqartussaagaluarpoq: 1. Screening/VVM-imik ingerlatsisoqassanersoq misissuineq 2. Scoping/VVM-imik ilusilersuineq 3. Undersøgelse af miljøpåvirkninger/avatangiisinut sunniutaasussanik misissuineq 4. Kommunikation/Misissuisimanerit paasissutissiissutigineqarneri 5. Bedømmelse af VVM-undersøgelsen/VVM-ip nalilersorneqarnera 6. Projektgodkendelse/suliamik naliliineq 7. Monitering/suliap ingerlanerani/malittarinninneq Innuttaasut taamaalilluni 1, 2 aamma 3-mut mattusimatinneqarsimapput aatsaallu akuutinneqalerlutik imm. 5-ami. Taama pisoqarsimanera pissusissamisuunngilluinnarpoq takutiinnarpaa atorfilittat politikerillu (Naalakkersuisut) innuttaasunik akuutitsinissaminnut qanoq soqutigittaatsigisut. Alloriarnerit arfneq marluk iluanni innuttaasut alloriarnermi ataasiinnarmi peaqtaatinneqarput. Tamanna pisusissamisuunngilluinnarpoq, Naalakkersuisut politikerilu qanoq iliuuseqarniarpat tamanna pillugu? 3
Naalakkersuisut VM pillugu najoqqutassiaanni una atuagassaavoq: Innuttaasunik akuutitsineq RD p najoqqutassiaanni EIA-mik (VVM) suliaqarnermi (http://www.bmp.gl/images/stories/minerals/eia_guidelines_mining.pdf) Ammasumik tusarniaaneq (Public consultation) (s. 8): Innuttaasut VVM ip suliarineqarnerani aallaqqaataaniit peqataatinneqartariaqarput sulianullu ingerlasunut ilisimatinneqartassallutik piiaviup ingerlanneqarnerani. Ammasumik ataatsimiisitsineq suliap ingerlanneqarnerani siusissumi ingerlanneqassaaq VVM-nalunaarusiamut isummanik atugassanik pissarsiffiulluni, annikinnerpaaffissaattut innersuussut. Ammasumik ataatsimiisitsineq paasissutissanik attuumassuteqartunik VVM-nalunaarusiamut isummallu tunniunneqarsimasut ilaatillugit, annikinnerpaamik ingerlanneqarnissaa innersuussutaavoq, nalunaarusiap oqartussanit suliarineqartussanngorlugu tunniutinnginnerani. Atuagaq qaqortoq (White Paper) (s. 8): Malittarisassat periutsillu ersarissut innuttaasunik akuutitsinemi atuaakkami qarotumi allaaserineqassapput maalaaruteqarsinnanermillu oqaaseqaatinillu pilersaarummut attumassuteqartunik imaqassallutik. Atuagaq qaqortoq uppernarsaataavoq innuttaasut oqaaserisimasaannik imaqartoq, immaqaluunniit oqaaseqaatinit naalisakkanik. Taamatuttaaq suliffeqarfiup apeqqutit tigusimasai pillugit oqaaseqaataanik imaqassaaq qanorlu iliorluni apeqqutit aaqqiissuteqarfiginiarneqarnersut suliarineqarniarnersullu VVM ip ingerlanneqarnerani, suliamulluunniit attuumassutilimmik tunngavilersortoqarluni sooq pineqartut nalunaarusiamut ilaatinneqarniannginnersut. Atuagaq qaqortoq oqaaseqaatinik/apeqqutinik suliffeqarfiullu akissuteqaataanik imaqartoq immikkut atuagassanngorlugu pissarsiarineqarsinnaassaaq. Innuttaasunik akuutitsineq VVM-nalunaarusiaq nutarterneqassaaq oqaaseqaatit/apeqqutillu soorluttaaq suliffeqarfiup akissutai inaarutaasumik nalunaaruumi oqartussanit suliarneqartussami 4
ilaassapput. Maalaarutit tamarmik, oqaaseqaatit il.il. saqqummiunneqarsinnaapput. Innuttaasunit sammineqarnera sivikinnerpaamik sapaatip akunnerini arfinilinni sivisussuseqassaaq. VVM-nalunaarusiamut piffissalersuineq 1. Innuttaasunik ataatsimiisitsineq VVM-nalunaarusiamut oqaasissanik katersineq ingerlallugu. 2. VVM-nalunaarusiap imassaanut siunnersuutinik allattorsimaffik RD-miut nassiunneqassaaq. 3. RD-mit sammisassatut imassaa nalilersorneqassaaq. 4. VVM-nalunaarusiamut missingiut RD-mut nassiunneqassaaq. 5. RD-p VVM-nalunaarusiamut missingiut nalilersorneqassaaq. 6. VVM-nalunaarusiaq RD-mut nassiunneqassaaq. 7. Ammasumik tusarniaaneq/innuttaasunik ataatsimiititsineq VVM-nalunaarusiaq pillugu. 8. VVM-nalunaarusiaq ammasumik tusarniaassutigineqarnissaa eqqarsaatigalugu saqqummiunneqassaaq. 9. Ammasumik suliarneqarnerani Tusarniaanermit akissutit paasiniaqqissaarneqarput VVMnalunaarusiarlu nutarterneqarluni. 10. VVM-nalunaarusiaq inaarutaasoq RD-mut tunniunneqassaaq aatsitassarsiorfiliassatut pileraarutip akuerineqarnissaa pillugu. Nuup Kangerluata Ikinngutai taamaattumik isumaqarpoq Naalakkersuisut taamaalillutik nammineerlutik inatsisitik VVM-imik suliaqarneq pillugu unioqqutikkaat. Ataani atsiortup 2008-umi kissaatigaa suliaqarfiusumi nalunaarutinut attuumassutillit atuagassat taamani pissarsiarineqarsinnaanngorsimasut piumallugit. Tamanna itigartinneqarluinnarpoq Aatsitassanut Ikummatissanullu Pisortaqarfimmit London Mining-imullu innersuunneqaannarlunga tamanna aamma suliffeqafimmit itigartitsissutigineqarpoq. Nalunaarusiat taamaattut VVM suliarneqarnerata avatangiisit sunniuteqarfigineqarnerata misissorneqarnerani killiffimmi 3-mi saqqummiunneqarsimasussaagaluarput. VVM-imik suliaqarnermi malitassatut innersuussutit 5
tulleriiaarneqarnerat naammassineqarsimannginneranik oqariartuuterput uppernarsarniarlugu taamaaliorpugut. Taamaaliorluta Århus Universitet-imi VVM aamma tamanut ammasuunermik nalunaarusiaq innersuussutigissaarput, ilaatigut ima allassimasoqarmat: Demokrati Tamanut ammasumik peqataaneq tunngaveqarpoq demokratiimik maligassamik innuttaasunik sinniisutut aalajangiiniarnerup ingerlanerani. Tamanut ammasumik peqataanerup piujuaannartissalugu kissaatigaa tamat oqartussaaqataaneranni ileqqorissaarneq: politikikkut aalajangiinerit tamanut ammasumik pissarsiarineqarsinnaasariaqarput, tamat oqartussaaqataanerannik ingerlatsineq nutaamik inuuninittarpoq tamanut ammasumik peqataatitsinikkut, taassumallu qulakkeeqataaffigaa innuttaasut soqutigisaat. Tamat akuutinneqarpata siusissumik pitsaasumillu VVM-imik suliaqarnermi innuttaasut sunniuteqaqataasinnaapput pilersaaruiornermi suliamillu inerniliilnermi. VVM-imik suliaqarnermi tamanut ammasumik peqataanermi innuttaasoq misigitinneqartarpoq sumiiffimmi najugaqarfimmi illoqarfimminni sunniuteqaqataaneranik. Tamanna innuttaasutut akisussaasusilittut tamat oqartussaanermi peqataalersittarpai, taamaaliornikkullu tamat oqartussaaqaataanerat naqissuserlugu. Allaat isumaqartoqarpoq tamanut ammasumik peqataaneq VVM-imi kissaatiginaannarnani pisariaqartoq inuiaqatigiinni tamat oqartussaaqataanerannik ingelatsiviusumi. Pilersaarusiornerup ingerlanneqarnerani pingaaruteqarpoq sanaartortitsisup allallu tamarmik akornanni isumaqatiginninniarnerit suliami soqutigisaqarsinnaasut tamat oqartussaaqataanerannik uneqarissumillu anersaaqaarluni ingerlanneqassasoq. Saanartortitsisoq imaassinaavoq misiliisoq tamanut ammasumik peqataatitsinerup annikinnerutinnissaanik, tamanna ilimgineqarluni una aallaavigalugu, tamanut ammasumik peqataasut suliniut kinguarsarlugulu akittorsassagaat 6
inuiaqatigiinnilu illuatungiliutsitsilluni. Illuatungaaniillu isumaqatiginninniarnerit soqutigisaqaqatigiinnik illuatungiliunnisaraluaq pinngitsoortissinnaavaa innuttaasunit kingusinnerusukkut takkussinnaagaluartoq, innuttaasutut tamat oqartussaaqataanerannik pisinnaatitaaffimminnik saneqqutaarneqarsimasutut misigisimasunit. Nuup Kangerluata Ikinngutai isumaqarputtaaq VVM/VSB-mik misissuinerit tamakkiisuunngitsut qaappiartumillu Orbicon amma Grontmij-imit suliarineqarsimasut. Pva Nuuk Fjords Venner Piitannguaq Tittussen 7
8