KVALITEETSE JA JÄTKUSUUTLIKU EHITISE ELUTSÜKKEL. PROTSESS JA KVALITEEDINÕUDED

KVALITEETSE JA JÄTKUSUUTLIKU EHITISE ELUTSÜKKEL. PROTSESS JA KVALITEEDINÕUDED Quality and Sustainable Real Estate Lifecycle. Process and Quality Requirements

EESTI STANDARDI EESSÕNA See standard on koostatud esimest korda. 2

Võtmesõnad: sertifikaat, kvalifikatsioon, planeerimine, projekteerimine, ehitamine, kinnisvara, jätkusuutlikkus, kvaliteet, BREEAM, LEED, HQE, DGNB, rohemärgis, GBC, Green Building Council, RYL, ISO 9001, ISO 14001, ISO 50001, finantsanalüütik, planeerimisspetsialist, keskkonnaspetsialist, akrediteeritud professionaal, akrediteeritud insener, eelarvestamisspetsialist, õigusnõustaja, arendaja, akrediteeritud ehitusettevõte, elutsükli kuluanalüüs, energiaspetsialist, akrediteeritud järelevaataja, ehituse projektijuht, kasutaja. 3

SISUKORD 1 KÄSITLUSALA...5 2 NORMIVIITED...5 3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED...6 4 STANDARDI ÜLESEHITUS... 12 5 PROJEKTI VÕI SELLE ETAPPIDE SERTIFITSEERIMINE... 12 5.1 Kvaliteet ja jätkusuutlikkus planeerimisel (üld-/detailplaneeringu kehtestamiseni)... 13 5.2 Kvaliteet ja jätkusuutlikkus projekteerimisel (ehitusloa saamiseni)... 16 5.3 Kvaliteet ja jätkusuutlikkus ehitamisel (kasutusloa saamiseni)... 18 5.4 Kvaliteet ja jätkusuutlikkus kasutamisel... 21 Lisa A AKREDITEERITUD INSENERI JA AKREDITEERITUD JÄRELEVAATAJA ÜLESANDED PROJEKTEERIMISE LÕPPASTMES (NORMLISA)... 23 Kirjandus... 24 4

SISSEJUHATUS Eesti ehitus-, energia- ning kinnisvaraarendusturg on unikaalne selles mõttes, et see on üks väheseid Euroopas, kus kvalifikatsioonitunnistused, sertifikaadid ja tugeva kolmanda osapoole sõltumatud hinnangud ei ole praktikas piisavalt levinud. Selline olukord on viinud meediakajastusteni halva kvaliteediga projektidest, mitteteadlikest tarbijatest ning investoritest ja ettevõtetest, kellele on müüdud nõuetele mittevastavat ja halva kvaliteediga toodet või keda on ära kasutatud. Paljude projektide lõpetamisega on kaasnenud juriidilised vaidlused ja/või on need jäänud lõpetamata finantsprobleemide või pankroti tõttu. Omavalitsustele on tekkinud suured lisakulutused, sest projektid ei hõlma taristu väljaarendamist. Teostatud on projekte, millega on kaasnenud keskkonnakahju või mis on nõrga ehitusliku ja esteetilise lahendusega ning kvaliteediga. Planeerimis-, projekteerimis- ja ehitamisvead põhjustavad kommunaalkulude suurenemist või kahjustusi kinnisvarale tulemuseks on pettunud ostjad ja investorid. Standardi töötas välja ja kiitis heaks EVS/PK53, et aidata lahendada Eesti ehitus-, energia- ja kinnisvaraarendusturu probleeme ning pakkuda Eesti ja Põhjamaade energia- ja kinnisvaraturu jaoks alljärgnevaid eeliseid. Suurendada tarbijate, ettevõtete ja ostjate/investorite usaldust projektidesse, ehitustegevuse väärtusse ja tugevusse Eestis. Ehitus- ja energiaprojektide ning -rajatiste sertifitseerimisega aidata finants- ja investeerimissektoril paremini välja valida õige investeerimisobjekt. Pakkuda kindlat, usaldusväärset ja sõltumatut hinnangut, mis aitab tagada projektide edukust ning toetab riigi- ja omavalitsusasutusi projektide planeerimise ja uute projektide heakskiitmise protsessi täiustamisel, et nad saaksid paremini hinnata, milline projekt väärib heakskiitmist. Toetada arendus-, haldus- ja ehitusettevõtteid, näidates, et nende projekt või ehitustegevus on kõrgema kvaliteeditasemega ja seda sõltumatu sertifikaadiga tõendada. Suurendada projekti, ehitise, elamu- või ärikinnisvara väärtust. Tagada kinnisvarale paremad rentnikud või kasutajad ning parandada projekti tulusust. Põhjendada selle standardi sertifikaadiga objekti eeliseid sertifitseerimata objekti ees. Näidata pühendumust professionaalsusele, kvaliteedile, jätkusuutlikkusele ja Eesti tulevikust hoolimist. Pakkuda Eesti vajadustele kohandatud kolmanda osapoole sõltumatut sertifitseerimissüsteemi, mis praegu puudub. Võimaldada (pidevat) järelevalvet ning projektide kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse mõõtmist, et vähendada planeerimis-, projekteerimis- ja ehitamisvigu ning seeläbi luua väärtuslikum ja kestvam ehitatud keskkond. 1 KÄSITLUSALA Selles Eesti standardis kirjeldatakse kinnisvara- ja energiaprojektide sertifitseerimise struktureeritud protsessi Eestis. Standard käsitleb nelja põhietappi (ptk 5.1 5.4): planeerimine (esitatud tabelis 1), projekteerimine (esitatud tabelis 2), ehitamine (esitatud tabelis 3), kasutamine (esitatud tabelis 4). Standardi jaotised on seotud tegevustega projekti vastavas etapis: planeerimine (üld- või detailplaneeringuni), projekteerimine (ehitusloani), ehitamine (kasutusloani) ja kasutamine (kasutusel oleva objekti pidev haldamine). 2 NORMIVIITED Alljärgnevalt loetletud dokumendid, mille kohta on standardis esitatud normiviide, on kas tervenisti või osaliselt vajalikud selle standardi rakendamiseks. Dateeritud viidete korral kehtib üksnes viidatud väljaanne. Dateerimata viidete korral kehtib viidatud dokumendi uusim väljaanne koos võimalike muudatustega. EVS-EN ISO 9001:2008/AC:2009 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Nõuded EVS-EN ISO 14001:2005/AC:2009 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhistega 5

EVS-EN ISO 50001:2011 Energiajuhtimissüsteemid. Nõuded koos rakendamisjuhistega ISO 15686-5:2008 Buildings and constructed assets -- Service-life planning -- Part 5: Life-cycle costing Ehitusseadus (RT I 2002, 47, 297) ja muudatused Planeerimisseadus (RT I 2002, 99, 579) ja muudatused RYL Rakentamisen yleiset laatuvaatimukset BREEAM in Use - BES 5058- BRE Environmental & Sustainability Standard BREEAM Communities LEED HQE DGNB Rohemärgis 3 TERMINID JA MÄÄRATLUSED Standardi rakendamisel kasutatakse alljärgnevalt esitatud termineid ja määratlusi. 3.1 jätkusuutlikkus arenduse ja ehituse majanduslikud, keskkonnaalased ja sotsiaalsed aspektid. Selles standardis on arvestatud õigusaktide, finantseerimise, investeerimise, järelevalve, taristu, tehnilise projekteerimise, ehitamise, energia ja keskkonnaga seonduvat. 3.2 elutsükkel ehitise eluiga, sisaldab järgmisi etappe: teostatavus, üldplaneering, detailplaneering, detailne projekteerimine, ehitamine, kasutamine ja lammutamine. 3.3 BREEAM British Research Establishment i (BRE) väljatöötatud ülemaailmne keskkonnahindamise metoodika (EAM Environmental Assessment Method). BREEAM sisaldab erinevaid meetodeid, mis hõlmavad Elutsükli etappe. See on Euroopa juhtiv kvaliteedi- ja keskkonnahindamise meetod, mille Eesti Green Building Council on kohandanud Eesti standarditele. BREEAM Communities keskendub üld- ja detailplaneeringu etappidele. BREEAM NC2013 ja Commercial 2009 keskenduvad detailplaneeringu, detailse projekteerimise ja ehituse etappidele. BREEAM In-Use keskendub kasutamise etapile. BREEAM Bespoke järgib samasugust metoodikat ebatavaliste hoonete, näiteks lennujaamade korral. 3.4 RYL ehitustööde üldised kvaliteedinõuded, Ehitusteabe Fondi (Building Information Foundation RTS ja Building Information Ltd) koostatud ehituspraktikate kogum. 3.5 LEED USA Green Building Councili väljatöötatud keskkonnahindamise metoodika ehitusprojektide hindamiseks, mis põhineb USA töömeetoditel, süsteemidel ja standarditel. Lühend LEED tähistab energia- ja keskkonnahoidliku projekteerimise juhtimist (LEED Leadership in Energy and Environmental Design). 3.6 DGNB Saksamaa Green Building Councili väljatöötatud keskkonnahindamise metoodika, mis põhineb Saksamaa standarditel. Lühend tuleneb ühingu Deutsche Gesellschaft für Nachhaltiges Bauen nimest. 6

3.7 HQE ASSOHQE väljatöötatud keskkonnahindamise metoodika, mis põhineb Prantsusmaal kehtivatel nõuetel. Lühend tähistab kõrget keskkonnakvaliteeti (High Environmental Quality). 3.8 rohemärgis Eestis väljatöötatud keskkonnakriteeriumide komplekt (mitte meetod ega protsess), millele võib hindamisel täiendavalt tugineda, et mõõta vastavust lihtsustatud ja seega lihtsamini rakendatavatele ehituse keskkonnanormidele. See põhineb ainult ehitise teatud kindlate projekteerimis- ja ehitusetappide aspektidel. 3.9 skeem hindamissüsteemides BREEAM, LEED, HQE ja DGNB rakendatakse kogu maailmas projektide hindamisel teatud skeeme. Need skeemid on kas ehitise tüüpidele (nt elamu, äri- või jaekaubandushoone) või elutsükli etappidele (nt planeerimine, ehitamine, kasutamine) vastavad iseseisvad meetodid. Igal skeemil on nimi (nt BREEAM New Construction 2013, mida kasutatakse uusehitiste planeerimise, projekteerimise ja ehitamise etappide hindamiseks). Need skeemid muutuvad aja jooksul ja iga nimetatud meetodi uusim skeem on saadaval GBC veebilehelt või auditeerimisettevõttelt. 3.10 projekt selles kontekstis võib projekt tähendada järgmist: a) tööd üld-/detailplaneeringu etapis, b) tööd detailprojekteerimise etapis (eelprojekt, põhiprojekt, tööprojekt), c) tööd ehitamise etapis, d) hoone kasutamist. 3.11 taristu sisaldab teid, tänavaid ja platse (parklaid) koos tänavavalgustusega, vee- ja kanalisatsiooni- ning sadeveesüsteeme, elektrivarustuse ja sidesüsteeme, kütte- ja jahutussüsteeme, tuletõrje- ja avariisüsteeme ning vajaduse korral muid kommunikatsioone, mis on vajalikud hoone täismahus kasutamiseks. 3.12 Planeerimisspetsialist (PS) (Planning Specialist, PS) Soovitatav (mitte kohustuslik) on palgata PS ISO 9001 ja ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud ettevõttest. PS hakkab projekti juhtima. Sellel inimesel peab olema viimase 5 aasta jooksul vähemalt 3-aastane planeerimistöö kogemus Eesti turul. PS peab Eestis olema osalenud vähemalt 3 detailplaneeringu koostamises. Projekti juhtival PS-l peab olema kõrgharidus või samaväärne kvalifikatsioon. PS on vastutav spetsialist planeerimisseaduse 13 mõistes. See isik on projekti peaplaneerija ja allkirjastab kõik planeerimisdokumendid. PS peab olema kvalifitseeritud jätkusuutlikkuse valdkonnas (vt 3.27) nt www.gbc.ee) või omandamas seda kvalifikatsiooni (peab olema lõpule viidud 2 aasta jooksul selle standardi järgi hinnatava projekti algusest). 3.13 Keskkonnaspetsialist (KS) (Environmental Specialist, ES) Soovitatav (mitte kohustuslik) on palgata KS ISO 9001 ja ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud ettevõttest. KS-l peab olema keskkonna- või keskkonnaga otseselt seotud eriala (nt looduskaitse, maastikuarhitektuuri, keskkonnateaduste jne) kõrgharidus. KS-l peab olema viimase 5 aasta jooksul vähemalt 3-aastane töökogemus keskkonnaga seotud projektides Eestis. KS peab olema kvalifitseeritud jätkusuutlikkuse valdkonnas (vt 3.27) (nt www.gbc.ee) või omandamas seda kvalifikatsiooni (peab olema lõpule viidud 2 aasta jooksul selle standardi järgi hinnatava projekti algusest). 7

3.14 Akrediteeritud professionaal (AP) (Accredited Professional, AP) Soovitatav (mitte kohustuslik) on palgata AP ISO 9001 ja ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud ettevõttest. AP-l peab olema Building Research Establishment i standardite kohane kvalifikatsioon Accredited Professional või vastavalt LEED-i või HQE või DGNB või rohemärgise kõrgeima taseme eksperdi kvalifikatsioon. AP peab olema vastavalt GreenBook Live i (www.greenbooklive.com), USGBC (www.usgbc.org/profile), HQE (http://www.behqe.com/trainings-and-professionals/referentsdirectory) või DGNB System i (www.dgnbsystem.de/en/certification/dgnb-auditors-consultants/) nimekirjas ja tema kvalifikatsioon ei tohi olla kehtetuks tunnistatud. AP peab olema osalenud vähemalt kolmes BREEAM-i, LEED-i, HQE, DGNB või rohemärgise projekti meeskonnas või juhtinud vähemalt ühte projekti. 3.15 Eelarvestamisspetsialist (ES) (Costing Expert, CE) Soovitatav (mitte kohustuslik) on palgata ES ISO 9001 ja ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud ettevõttest. ES ülesanne on koostada elutsükli kuluanalüüs (LCCA/LCA). ES-l peab olema 3-aastane Euroopa Liidu turul arenduste, ehitus- ja/või projekteerimisprojektidega seotud finantsmudelite koostamise kogemus. ES peab olema koostanud vähemalt ühe LCCA/LCA või selle osa. ES peab olema kvalifitseeritud jätkusuutlikkuse valdkonnas (vt 3.27) (nt www.gbc.ee) või omandamas seda kvalifikatsiooni (peab olema lõpule viidud 2 aasta jooksul selle standardi järgi hinnatava projekti algusest). ES-l peab olema vähemalt magistrikraadi tasemel haridus. 3.16 Õigusnõustaja (ÕN) (Legal Adviser, LA) Soovitatav (mitte kohustuslik) on palgata ÕN ISO 9001 ja ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud ettevõttest. ÕN-l peab olema vähemalt 5-aastane klientide nõustamise kogemus energia, ehitamise, projekteerimise, arenduse ja/või keskkonnaga seotud õigusküsimustes. ÕN peab olema kursis hoonete, ehitamise, kasutamise, keskkonna ja materjalidega seotud Euroopa Liidu ja kohalike õigusaktidega. Seda tõendab näiteks talle omistatud kvalifikatsioon jätkusuutlikkuse valdkonnas (vt 3.27) (nt www.gbc.ee) või selle omandamine (peab olema lõpule viidud 2 aasta jooksul selle standardi järgi hinnatava projekti algusest). 3.17 Akrediteeritud insener (AI) (Accredited Engineer, AE) Soovitatav (mitte kohustuslik) on palgata AI ISO 9001 ja ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud ettevõttest. AI-l peab olema viimase 7 aasta jooksul vähemalt 5-aastane planeerimise ja projekteerimise projektide läbivaatamise või juhtimise kogemus. AI-l peab olema ehituse, arhitektuuri, projekteerimise või samalaadse ala kõrgharidus. AI peab olema kvalifitseeritud jätkusuutlikkuse valdkonnas (vt 3.27) (nt www.gbc.ee) või omandamas seda kvalifikatsiooni (peab olema lõpule viidud 2 aasta jooksul selle standardi järgi hinnatava projekti algusest). AI peab olema andnud eksperthinnangu või juhtinud vähemalt 5 Eesti põhi- või tööprojekti. AI on vastutav spetsialist Eesti majandustegevuse registri ja ehitusseaduse 41 ja 47 mõistes. See isik on projekti peainsener ja allkirjastab kõik tehnilised dokumendid. AI-l peab olema kehtiv inseneri kutsetase 7 või kõrgem (http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid). 8

3.18 Akrediteeritud järelevaataja (AJ) (Accredited Supervisor, AS) Soovitatav (mitte kohustuslik) on palgata AJ ISO 9001 ja ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud ettevõttest. AJ-l peab olema viimase 7 aasta jooksul vähemalt 5-aastane omanikujärelevalve teostamise kogemus. AJ peab olema kvalifitseeritud jätkusuutlikkuse valdkonnas (vt 3.27) (nt www.gbc.ee) või omandamas seda kvalifikatsiooni (peab olema lõpule viidud 2 aasta jooksul selle standardi järgi hinnatava projekti algusest). AJ peab olema teinud järelevalvet Eestis vähemalt 5 ehitusprojektis. AJ peab omanikujärelevalve teostajana olema registreeritud Eesti majandustegevuse registris. AJ-l peab olema arhitektuuri (projekti läbivaatamiseks), ehituse (ehitise ülevaatamiseks), projekteerimise või samalaadse ala kõrgharidus. AJ on vastutav spetsialist Eesti majandustegevuse registri ja ehitusseaduse 41 ja 47 mõistes. See isik on projekti omanikujärelevalve peateostaja ja allkirjastab kõik omanikujärelevalvega seotud dokumendid. AJ peab olema kehtiv inseneri kutsetase 7 või kõrgem (http://www.kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsestandardid). 3.19 Akrediteeritud ehitusettevõte (AE) (Accredited Construction Company, ACC) Soovitatav (mitte kohustuslik) on AE-l ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS/EVS 18001 kohase sertifikaadi olemasolu. AE-l peab olema viimase 7 aasta jooksul vähemalt 5-aastane ehitamiskogemus Eesti turul. AE peab olema Eesti turul ehitanud vähemalt 5 ehitusprojekti. AE meeskonnas peab olema üks jätkusuutlikkuse valdkonnas kvalifitseeritud inimene (vt 3.27) (nt www.gbc.ee) või inimene, kes on omandamas seda kvalifikatsiooni (peab olema lõpule viidud 2 aasta jooksul selle standardi järgi hinnatava projekti algusest). AE peab palkama vastutava spetsialisti Eesti majandustegevuse registri ja ehitusseaduse 41 ja 47 mõistes. See isik on projekti juhtiv isik ja allkirjastab kõik ehitusdokumendid. 3.20 Ehituse projektijuht (EPJ) (Construction Project Manager, CPM) Soovitatav (mitte kohustuslik) on palgata EPJ ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS/EVS 18001 kohaselt sertifitseeritud ettevõttest. Objekti kõikidel EPJ-del peab olema PMI (www.pmi.org), Prince2 (www.prince2.com) või samalaadse tunnustatud projektijuhtimise metoodika kohane projektijuhi kvalifikatsioon (nt Tallinna Tehnikaülikooli, Eesti Maaülikooli või Tallinna Tehnikakõrgkooli ehituseriala). EPJ-l peab olema viimase 7 aasta jooksul vähemalt 5-aastane ehitamiskogemus Eestis. EPJ peab olema Euroopa Liidu turul osalenud vähemalt 3 ehitusprojekti juhtimises. EPJ-i kvalifikatsioon peab olema kehtiv, tema kvalifikatsioon ei tohi olla kehtetuks tunnistatud ja tema kvalifikatsiooni ei tohi olla ka varasemal ajal kehtetuks tunnistatud. EPJ-l peab olema ehituse või samalaadse ala diplomeeritud inseneri haridus. 3.21 Akrediteeritud energiaspetsialist (AES) (Accredited Energy Expert, AEE) Soovitatav (mitte kohustuslik) on palgata AES ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 50001 kohaselt sertifitseeritud ettevõttest. AES-l peab Eestis olema õigus väljastada energiamärgist. AES-l peab olema erialane magistrikraad või samalaadne kvalifikatsioon. AES on vastutav spetsialist Eesti majandustegevuse registri ja ehitusseaduse 41 ja 47 mõistes. See isik on projekti juhtiv energiaspetsialist ja allkirjastab kõik energiasüsteemidega seotud dokumendid. 9

AES-l peab olema kehtiv energiatõhususe spetsialisti kutsetase 7 või kõrgem (http://ekvy.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=59&itemid=35&lang=et). 3.22 Elutsükli kuluanalüüs (LCCA/LCA) (LifeCycle Cost Analysis, LCA/LCCA) LCCA/LCA hõlmab mõlemad: nii 25- või 30-aastase elutsükli kui ka 60-aastase elutsükli. Arvutused peavad hõlmama vähemalt materjalide kasutamist/vastupidavust, hoone orientatsiooni, isolatsiooni, taastuvenergiat (tuul, päike, biomass, geotermiline või taastuvat allikat kasutav kaugküte), ehitise konstruktsiooni, hoone välispiirdeid (välisseinad, katus, aknad, plaatvundament), insulatsiooni, teenuseid, kommunikatsioone, tõhusaid tehnosüsteeme). LCCA/LCA võib, kuid ei pea, kirjeldama ka sise- ja viimistlusmaterjale. See hõlmab nii strateegilist kui ka süsteemitasandit (ISO 15686-5, joonis 6). See hõlmab ja võrdleb kulusid ehitamise ajal, kasutamise ajal (vähemalt kommunaalkulud), korrashoiu ja lammutamise kulusid. Eelistatakse lahendusi, mille korral elutsükli kulud on väiksemad. LCCA/LCA kohta saab lisateavet standardist ISO 15686-5. Kui tekst viitab isikule, peab see isik töötama ettevõttes (isegi kui ta on selle ainus töötaja). 3.23 Kvalifitseeritud arhitekt (KA) (Qualified Architect, QA) Soovitatav (mitte kohustuslik) on palgata KA ISO 9001 ja ISO 14001 kohaselt sertifitseeritud ettevõttest. KA-l peab olema viimase 7 aasta jooksul vähemalt 5-aastane planeerimise ja projekteerimise projektide läbivaatamise või juhtimise kogemus. KA-l peab olema ehituse, arhitektuuri, projekteerimise või samalaadse ala kõrgharidus. KA peab olema kvalifitseeritud jätkusuutlikkuse valdkonnas (vt 3.27) (nt www.gbc.ee) või omandamas seda kvalifikatsiooni (peab olema lõpule viidud 2 aasta jooksul selle standardi järgi hinnatava projekti algusest). KA peab olema Eestis läbi vaadanud või juhtinud vähemalt 5 tööprojekti. KA on vastutav spetsialist Eesti majandustegevuse registri ning ehitusseaduse 41 ja 47 mõistes. See isik on projekti peainsener ja allkirjastab kõik tehnilised dokumendid. 3.24 Auditeerimisorganisatsioon (AO) (Auditing Organisation, AO) Auditeerimisorganisatsioon võib koosneda rohkem kui ühest juriidilisest isikust. Iga osa võib auditeerida erinev juriidiline isik, kuid üks üksus peab olema üldise auditeerimisprotsessi eest vastutav kui peaauditeerija ning kinnitama teiste üksuste töö. Auditeerimisorganisatsioon või vähemalt üks selle liikmetest peab vastama järgmistele nõuetele: Auditeerivad üksused on sertifitseeritud ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 50001 kohaselt. Audiitori(te)l on viimase 7 aasta jooksul vähemalt 5-aastane arendusel ja/või kasutusel oleva objekti elutsükli järgmisest neljast etapist (planeerimine, projekteerimine, ehitamine, kasutamine) kahe etapi juhtimise või auditeerimise kogemus ning selle aja jooksul on ta auditeerinud vähemalt 3 projekti. Vähemalt üks meeskonnaliige peab olema kvalifitseeritud hindajana BREEAM Communities i, BREEAM New-Construction i, BREEAM In-Use i või samaväärse LEED-i, HQE, DGNB ja/või rohemärgise alal. Audiitori(te)l on ametialaselt (st on kvalifitseeritud ja projektijuht) hindaja, juhi või järelevaataja kogemus vähemalt kolmes valdkonnas alljärgnevast loendist (kui need on käesoleva standardiga seotud): - LCCA/LCA - keskkonnahoid - BREEAM või samaväärne - projekteerimine 10

- ehitusjärelevalve - energiaauditeerimine - juriidiline analüüs - finantsanalüüs - projektiplaneerimine - projekti kavandamine. Juhtivaudiitoril on vähemalt 2 aastat auditeerimiskogemust käesoleva valdkonnaga seotud ülemaailmse auditeerimismetoodika (nt ISO, BREEAM, LEED, HQE, DGNB) alusel. 3.25 Kasutaja (K) (Operator, O) Hoone kasutaja on hoone haldamise ja korrashoiu eest vastutav organisatsioon. See hõlmab kindlustuse korraldamist, korrashoidu, suhtlemist hoone ruumide kasutajatega ja muid sarnaseid tegevusi. See võib olla hoone omanik või eraldi organisatsioon. See võib olla kodanikuühendus või omanike ühendus, nt korterelamu korral. Sellel peab olema rahalisi vahendeid kõikide kohustuste täitmiseks. Kui sellel organisatsioonil ei ole piisavalt rahalisi vahendeid, et täita oma kohustusi üksi, on finantsküsimuste korral asjakohane auditeerida hoone omanikku. 3.26 Arendaja (A) (Developer, D) Organisatsioon, kes vastutab projekti elutsükli ühe või mitme etapi ajal kõikide tegevuste juhtimise eest. Arendaja (A): koordineerib tavaliselt projekti kõikide teiste osaliste tegevust ja hangib kõik vajalikud ressursid tagab projekti lõpuleviimise. 3.27 Kvalifikatsioon jätkusuutlikkuse valdkonnas Kvalifikatsioon jätkusuutlikkuse valdkonnas on jätkusuutlikkuse akrediteeritud sertifikaat või kraad, mis katab vähemalt 10 jätkusuutlikkusega seotud teemat. Alljärgnevas loendis esitatud 7 teemat peavad kuuluma nende 10 teema hulka (nt Sustainable Pro, www.gbc.ee). Kõiki teemasid on õpetatud eraldi ja iga teema on lõppenud eksamiga, mis vastab tavapärastele eksamireeglitele. Eksam peab olema sooritatud vähemalt ettenähtud miinimumpunktidele. Iga teema õpiaeg peab olema minimaalselt 6 akadeemilist tundi ja õppimine peab olema lõpule viidud kahe aasta jooksul, et tagada teemaga seotud teadmiste ajakohasus ja sobivus. Kvalifikatsiooni annab ka nende teemade läbimist tõendav asjakohane ülikooli tunnistus, kui on rahuldatud eespool esitatud nõuded õpiaja pikkuse ja eksami kohta. Kohustuslikud teemad: ajakohased Euroopa Liidu ja kohalikud jätkusuutlikkusega seotud seadused ning peamised jätkusuutlikkuse sertifikaadid turul jätkusuutlikkuse rahalised ja investeerimisega seotud aspektid jätkusuutlikud materjalid ja ressursid taastuvenergia ning jätkusuutlike ehitiste integreerimine elutsükli maksumus jätkusuutlikud hoonekarbid jätkusuutlike projektide juhtimine. 3.28 Eesti GBC Green Building Council on iseseisev mittetulundusühing. Selle liikmed on Eesti erinevad kinnisvara- ja taastuvenergia valdkonnaga seotud ettevõtted, kes toetavad kõrge kvaliteediga ja jätkusuutlikku planeerimist, projekteerimist, ehitamist ja haldamist. 11

4 STANDARDI ÜLESEHITUS 5 PROJEKTI VÕI SELLE ETAPPIDE SERTIFITSEERIMINE Sertifitseerida võib mistahes etappi (planeerimine/projekteerimine/ehitamine/kasutamine) üksikult ja/või sertifitseerida kõik etapid. Mida rohkem etappe on sertifitseeritud, seda usaldusväärsem on projekt. Kõikide etappide kirjeldustes (v.a Kasutamine ) on kaks jaotist ja kolm veergu. Kasutamise etapis on üks jaotis ja kolm veergu. Sertifikaadi saamise protsess ja vajalikud tegevused on kirjeldatud veerus Tegevus. Veerus Tõendid on loetletud dokumendid, millega tõendada, et veerus Tegevus märgitud tegevused on tehtud. Tõendid iga tegevuse kohta tuleb saata auditeerimisorganisatsioonile, kes vaatab tõendid läbi (üldjuhul kuni 30 päeva jooksul) ja määrab iseseisvalt kindlaks, kas need on piisavad asjakohase tegevuse tõendamiseks. Juhul kui tõendid on piisavad, kiidetakse need heaks. Kohe kui standardi ühe jaotise kõik tõendid on heaks kiidetud, sertifitseeritakse projekt ning antakse sertifikaat projekti selle jaotise kohta ning kõikide eelmiste heakskiidetud jaotiste kohta. Auditeerimisorganisatsioonid on kohustatud saatma sertifitseeritud projektide tulemused Eesti GBC-le ja kõikidele muudele seda infot küsinud organisatsioonidele. Eesti GBC on võtnud kohustuse avaldada oma veebilehel andmed kõikide sertifitseeritud projektide kohta. Kui kõiki tõendeid ei ole esitatud või heaks kiidetud, väljastatakse sertifikaat, kus on märgitud, mis tõendid ei olnud piisavad, ja seda projekti veebilehel ei avaldata. 12

5.1 Kvaliteet ja jätkusuutlikkus planeerimisel (üld-/detailplaneeringu kehtestamiseni) Esimene jaotis on Vaheaste. Selles on kirjeldatud tegevusi, mis peavad olema tehtud enne projekti alustamist või planeerimise etapi algstaadiumis. Tegevused tuleb teha standardis märgitud ajal. Teine jaotis on Lõppaste. Selles on kirjeldatud tegevusi, mis tuleb teha planeerimise etapi ajal või lõpus. Tabel 1. Kvaliteet ja jätkusuutlikkus planeerimisel Standardi jaotise number Tegevus Tõendid 5.1 Vaheaste Tõendid tuleb 3 kuu jooksul detailplaneeringu algatamisest ja lähteülesande saamisest kohalikult omavalitsuselt. 5.1.1 5.1.2 5.1.3 3 kuu jooksul alates sellest, kui Arendaja (A) on kohalikult omavalitsuselt saanud detailplaneeringu algatamisotsuse ja lähteülesande, peab Finantsanalüütik (FA) veenduma, et A-l on planeerimisprotsessi lõpuleviimiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja analüüsima olemasolevat projekti äriplaani. Planeerimisetapis määratud tööde tegemiseks on allkirjastatud leping(ud) Planeerimisspetsialisti (PS), Keskkonnaspetsialisti (KS), Akrediteeritud inseneri (AI), Eelarvestamisspetsialisti (ES), Õigusnõustaja (ÕN) ja Kvalifitseeritud arhitektiga (KA). Üks osapool võib enda peale võtta mitu kohustust, eeldusel, et tal on asjakohane kvalifikatsioon. Planeeritud projekti jaoks vajaliku taristu ja kommunikatsioonide arendamise ja finantseerimise vastastikuste kohustuste ja vastutuse kohta on A ja kohalik omavalitsus allkirjastanud lepingu juhul, kui on vaja selgitada, kes mille ehitamise eest rahaliste vahenditega vastutab. Detailplaneering kirjeldab taristu osi, mida projekti kohaselt on planeeritud ehitada. Leping peab hõlmama kõiki neid taristu osi. Kui kohalik omavalitsus võtab vastutuse taristu ehitamiseks, ei ole allkirjastatud leping vajalik. Lepingu rakendamise korral peab see olema registreeritud kinnistusraamatus vastava katastritunnus(t)ega üksus(t)e all. Äriplaan VÕI FA kinnituskiri koos tõenditega VÕI panga tõend piisava broneeritud raha olemasolu kohta VÕI panga garantiikiri VÕI sõltumatu krediidireitinguettevõtte hinnangul reitingutase vähemalt B. Auditeerimisorganisatsioonile (AO) tuleb läbivaatamiseks allkirjastatud lepingu(te) koopiad. Hinnad võivad olla varjatud. AO-le tuleb läbivaatamiseks allkirjastatud lepingu(te) koopiad. Hinnad võivad olla varjatud. 5.1 Lõppaste Tõendid tuleb 3 kuu jooksul planeeringu kehtestamisotsuse saamisest kohalikult omavalitsuselt. 5.1.4 Järgitud on ühte meetodite, milles on määratud üld- /detailplaneeringu etapp ja saavutatud tulemus: BREEAM Good, LEED Gold, HQE Tres Performant (vähemalt 7 teema ulatuses) või DGNB Silver Breeam Communities, Breeam New Consruction 2013, Breeam AO-le tuleb nõutud tulemusega sertifikaat. 13

Standardi jaotise number 5.1.5 5.1.6 5.1.7 5.1.8 5.1.9 Tegevus Bespoke, LEED Building Design + Construction, DGNB New Construction, HQE If any particular scheme listed above is no longer valid for the type of building or lfecycle phase being assessed, one of the other scheme s listed above must be chosen in its place. 3 kuu jooksul alates detailplaneeringu lähteülesande kinnitamisest kohaliku omavalitsuse poolt, kaasatakse protsessi Akrediteeritud professionaal (AP). Enne kui üld- või detailplaneeringu lõplik versioon esitatakse kohalikule omavalitsusele kehtestamiseks, peab olema palgatud Akrediteeritud insener (AI). AI ei tohi olla sama inimene kui PS ning kui AI on palgatud PS-iga samast ettevõttest, peab olema tagatud mõlema piisav sõltumatus. AI vaatab üle kõik planeerimisega seotud materjalid ning tagab nende kõrge kvaliteedi, vajaduse korral kommenteerib ning viib sisse parendused, mis on tuleb teostada enne planeeringudokumentide esitamist. Vajaduse korral kirjutab AI kõigile osapooltele kättesaadava aruande, kuhu on lisatud kõik kommentaarid ja soovitused. AI allkirjastab dokumendi, kus kinnitab, et muudatus- ning parendussoovitused on piisavalt rakendatud. Eelarvestamisspetsialist (ES) on koostanud elutsükli kuluanalüüsi (LCCA/LCA) (üldise/teostatavusliku/kontseptuaalse) ja selle põhjal soovitanud optimaalseid planeerimiskriteeriumeid objekti elutsükli kulude vähendamiseks. Õigusnõustaja (ÕN) esitab kinnituse, et projekteerimisprotsessis on järgitud kõiki asjakohaseid õigusakte, kaasa arvatud omandiõigusega seotud õigusakte. Samuti peab ÕN andma nõu projekti mõjutada võivate kehtivate või tulevikus jõustuvate Eesti seaduste ja Euroopa Liidu direktiivide kohta, et neid saaks arvesse võtta. Keskkonnaspetsialist (KS) annab keskkonnamõju eelhinnangu, mis on koostatud vastavuses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse kriteeriumitega. Arendaja (A) saab selle eelhinnangu põhjal teha järelduse keskkonnamõju olulisuse kohta ja määrata, kas teavitada otsustajat (loa andjat) soovist teha ehitusprojekti koostamise käigus ka kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine. Lisaks seadusega nõutule (olulise negatiivse mõju vältimine, tegevusega kaasnevate tagajärgede leevendamine) sisaldab eelhinnang ka soovitusi, kuidas projekt saab edendada planeeringuala ja naabruskonna keskkonnaseisundit. Tõendid Arendaja peab AO-le läbivaatamiseks esitama allkirjastatud lepingu(te) koopiad, millest nähtub, et AP on palgatud. AO kontrollib AI aruande ja allkirjastatud dokumendi olemasolu, et tagada muudatussoovituste rakendamine. LCCA/LCA tulemused. AO-le tuleb läbivaatamiseks ÕN-i allkirjastatud kinnitus, mis kinnitab, et asjakohaseid planeerimisega seotud õigusakte on järgitud. keskkonnamõju eelhinnang. 5.1.10 Kohaldatav alates projekteerimise etapist. 5.1.11 Soovitatav (mitte kohustuslik), et Arendaja (A) on sertifitseeritud ISO 9001 ja ISO 14001 kohaselt. AO-le tuleb sertifikaadid. 14

Standardi jaotise number 5.1.12 Tegevus Soovitatav (mitte kohustuslik), et Planeerimisspetsialist (PS) on sertifitseeritud ISO 9001 ja ISO 14001 kohaselt. Tõendid AO-le tuleb sertifikaadid. 15

5.2 Kvaliteet ja jätkusuutlikkus projekteerimisel (ehitusloa saamiseni) Esimene jaotis on Vaheaste. Selles on kirjeldatud tegevusi, mis peavad olema tehtud projekteerimise etapi algstaadiumis. Tegevused tuleb teha standardis märgitud ajal. Teine jaotis on Lõppaste. Selles on kirjeldatud tegevusi, mis tuleb teha projekteerimise etapi ajal või lõpus. Tabel 1. Kvaliteet ja jätkusuutlikkus projekteerimisel Standardi jaotise number Tegevus Tõendid 5.2 Vaheaste Tõendid tuleb 3 kuu jooksul pärast arhitektuur-ehituslike või projekteerimistingimuste saamist kohalikult omavalitsuselt või projektiga alustamist. 5.2.1 5.2.2 5.2.3 1 kuu jooksul alates sellest, kui Arendaja (A) on kohalikult omavalitsuselt saanud arhitektuur-ehituslikud või projekteerimistingimused, või teate, et neid ei väljastata, veendub Finantsanalüütik (FA) ehitusloa taotlemise protsessi alustamisel, et Arendajal (A) on projekteerimisprotsessi lõpuleviimiseks piisavalt rahalisi vahendeid. Projekteerimisetapis määratud tööde tegemiseks on allkirjastatud leping(ud) Projekteerija (P) Keskkonnaspetsialisti (KS), Akrediteeritud järelevaataja (AJ), Akrediteeritud inseneri (AI), Eelarvestamisspetsialisti (ES), Õigusnõustaja (ÕN) ja Kvalifitseeritud arhitektiga (KA). Üks osapool võib enda peale võtta mitu kohustust, eeldusel, et tal on asjakohane kvalifikatsioon. Planeeritud projekti jaoks vajaliku taristu ja kommunikatsioonide arendamise ja finantseerimise vastastikuste kohustuste ja vastutuse kohta on A ja kohalik omavalitsus allkirjastanud lepingu juhul, kui on vaja fikseerida, kes mille ehitamise eest rahaliste vahenditega vastutab. Leping peab sisaldama kõiki ehitusloa kohaselt taristule esitatavaid nõudeid. Kui detailplaneeringu etapis ei ole taristule esitatavates nõuetes muudatusi tehtud, võib kasutada sama lepingut. Kui kohalik omavalitsus võtab vastutuse taristu ehitamiseks, ei ole allkirjastatud leping vajalik. Lepingu rakendamise korral peab see olema registreeritud kinnistusraamatus vastava katastritunnus(t)ega üksus(t)e all. FA kinnituskiri koos tõenditega VÕI panga tõend piisava broneeritud raha olemasolu kohta VÕI panga garantiikiri VÕI sõltumatu krediidireitinguettevõtte hinnangul reitingutase vähemalt B. allkirjastatud lepingu(te) koopiad. Hinnad võivad olla varjatud. allkirjastatud lepingu(te) koopiad. 5.2 Lõppaste Tõendid tuleb 6 kuu jooksul ehitusloa saamisest. 16

Standardi jaotise number 5.2.4 Tegevus Järgitud on ühte meetodite skeemidest, milles on määratud projekteerimise etapp ja saavutatud tulemus: BREEAM Good, LEED Gold, HQE Tres Performant (vähemalt 7 teema ulatuses), DGNB Silver või rohemärgis Parim (I) kõikides kriteeriumites. Tõendid AO-le tuleb nõutud tulemusega sertifikaat. 5.2.5 5.2.6 5.2.7 5.2.8 5.2.9 5.2.10 5.2.11 5.2.12 1 kuu jooksul alates ehitusloa saamise protsessi algatamisest A poolt, kaasatakse protsessi Akrediteeritud professionaal (AP). Vähemalt 3 kuud enne ehitusloa saamist on palgatud Projekteerijast sõltumatu Akrediteeritud järelevaataja (AJ) või Akrediteeritud insener (AI), kes pärast kogu projekti dokumentatsiooniga tutvumist esitab aruande, kus on kirjas soovitused kvaliteeti tagava optimaalse projekti kohta (eriti lekete, tuleohutuse, tervisliku sisekliima, õige loomuliku valgustuse ja värske õhu kohta). Soovituste aruanne peab sisaldama: projekteerimisdokumentide analüüs ja ehitustegevuse kaalumine/läbimõtlemine. Vt Lisa A. AI või AJ allkirjastab dokumendi, kus kinnitab, et projektis määratud ehitustööde kvaliteet vastab vähemalt RYL-i kvaliteediklassile II ja et tema soovitused on rakendatud. Eelarvestamisspetsialist (ES) on koostanud elutsükli kuluanalüüsi (LCCA/LCA) ja selle põhjal soovitanud optimaalseid projekteerimislahendusi objekti elutsükli kulude vähendamiseks. Õigusnõustaja (ÕN) esitab kinnituse, et projekteerimisprotsessis on järgitud kõiki asjakohaseid õigusakte. Samuti peab ÕN andma nõu projekti mõjutada võivate tulevaste Eesti seaduste ja Euroopa Liidu direktiivide kohta, et neid saaks arvesse võtta. Keskkonnaspetsialist (KS) on andnud keskkonnamõju eelhinnangu. Juhul kui 5.1.9 alusel antud eelhinnangus ei sisaldunud soovitusi, kuidas projekt saab edendada planeeringuala ja naabruskonna keskkonnaseisundit, täiendada eelhinnangut nende soovitustega. Akrediteeritud energiaspetsialist (AES) on analüüsinud hoonet ja omistanud sellele energiasertifikaadi, mis näitab vähemalt energiaklass B vastavat energiatõhusust Eesti Vabariigi seaduste kohaselt. Soovitatav (mitte kohustuslik), et Arendaja (A) on sertifitseeritud ISO 9001 ja ISO 14001 kohaselt. Soovitatav (mitte kohustuslik), et Projekteerija (P) on sertifitseeritud ISO 9001 ja ISO 14001 kohaselt. A peab AO-le läbivaatamiseks esitama allkirjastatud lepingu(te) koopia(d), millest nähtub, et AP on palgatud. A peab AO-le läbivaatamiseks esitama allkirjastatud lepingu(te) koopia(d), millest nähtub, et AJ või AI on palgatud ja AJ-i või AI soovituste aruande ja allkirjastatud dokumendi. LCCA/LCA tulemused. ÕN-i allkirjastatud kinnitus, mis kinnitab, et kõiki asjakohaseid planeerimisega seotud õigusakte on järgitud. keskkonnamõju eelhinnang. AES antud sertifikaat ja asjakohased andmed. AO-le tuleb sertifikaadid. AO-le tuleb sertifikaadid. 17

5.3 Kvaliteet ja jätkusuutlikkus ehitamisel (kasutusloa saamiseni) Esimene jaotis on Vaheaste. Selles on kirjeldatud tegevusi, mis peavad olema tehtud ehitamise etapi algstaadiumis. Tegevused tuleb teha standardis märgitud ajal. Teine jaotis on Lõppaste. Selles on kirjeldatud tegevusi, mis tuleb teha ehitamise etapi ajal või lõpus. Tabel 2. Kvaliteet ja jätkusuutlikkus ehitamisel Standardi jaotise number Tegevus Tõendid 5.3 Vaheaste Tõendid tuleb 3 kuu jooksul ehitustööde alustamisest ja kohaliku omavalitsuse teavitamisest. 5.3.1 5.3.2 5.3 Lõppaste 3 kuu jooksul alates sellest, kui Arendaja (A) on kohalikku omavalitsust teavitanud ehitustööde alustamisest, veendub Finantsanalüütik (FA), et Arendajal on ehitamisprotsessi lõpuleviimiseks piisavalt rahalisi vahendeid ja Finantsanalüütik (FA) peab analüüsima olemasolevat projekti äriplaani. Ehitamise etapis määratud tööde tegemiseks on allkirjastatud leping(ud) Akrediteeritud ehitusettevõtte (AES), Ehituse projektijuhi (EPJ), Keskkonnaspetsialisti (KS), Akrediteeritud järelevaataja (AJ), Eelarvestamisspetsialisti (ES), Õigusnõustaja (ÕN) ja Kvalifitseeritud arhitektiga (KA). Üks osapool võib enda peale võtta mitu kohustust, eeldusel, et tal on asjakohane kvalifikatsioon. Tõendid tuleb 3 kuu jooksul ehitustööde lõpetamisest. Äriplaan VÕI FA kinnituskiri koos tõenditega VÕI panga tõend piisava broneeritud raha olemasolu kohta VÕI panga garantiikiri VÕI sõltumatu krediidireitinguettevõtte hinnangul reitingutase vähemalt B. allkirjastatud lepingu(te) koopiad. Hinnad võivad olla varjatud. 5.3.3 Projekti jaoks on ehitatud taristu vastavalt arendaja ja kohaliku omavalitsuse vahelisele lepingule või kohaliku omavalitsuse poolt, kui leping puudub. Kui projekt ehitatakse etappide kaupa, ehitatakse taristu vähemalt olemasolevate hoonete, mitte kogu projekti jaoks. AJ allkirjastab kirja, milles kinnitab, et taristu on olemasolevate hoonete jaoks piisav. allkirjastatud lepingu(te) koopiad ja vajaduse korral kiri AJ-lt. 5.3.4 Järgitud on ühte meetodite skeemidest, milles on määratud ehitamise etapp ja saavutatud tulemus: BREEAM Good, LEED Gold, HQE Tres Performant (vähemalt 7 teema ulatuses), DGNB Silver või rohemärgis Parim (I) kõikides kriteeriumites. AO-le tuleb nõutud tulemusega sertifikaat. 18

Standardi jaotise number 5.3.5 5.3.6 5.3.7 Tegevus Hiljemalt 1 kuu jooksul alates ehitamise alustamisest, kaasatakse protsessi Akrediteeritud professionaal (AP). Jaotises 5.3.4 märgitud meetodeid tohib kasutada ainult juhul, kui neis on olemas ehitamise etapiga sobiv osa. Hiljemalt 1 kuu enne ehitustööde alustamist on palgatud Akrediteeritud Ehitusettevõttest (AE) sõltumatu Akrediteeritud järelevaataja (AJ), kes on ametis ehitustööde lõppemiseni. AJ peab esitama aruande, kus on arvesse võetud ja AE-le antud nõu lekete, tuleohutuse, tervisliku sisekliima, õige loomuliku valgustuse, värske õhu ja muude oluliste teemade nõuete järgimise võimaluste kohta. Vt Lisa A. AJ inspekteerib objekti kogu ehitusprotsessi jooksul vähemalt 5 tundi nädalas kahel mittejärgneval päeval (nt esmaspäev ja kolmapäev või teisipäev ja neljapäev jne). Ehituse lõpetamisel esitab AJ lõpparuande, milles näitab: (a) milliseid AJ ja AI projekteerimis- ja ehitamissoovitusi (kui neid esitati) on järgitud ja milliseid mitte (b) millistes ehitustöödes tehti muudatusi võrreldes esialgse projektiga (c) potentsiaalse riskifaktoriga ehitustööd (d) ehitise või ehitise osade (kui ehitise osadele on omistatud erinevad klassid) RYL-i tasemed (tavaliselt klass I või II). Ehitise ühelegi osale ei tohi olla omistatud madalamat klassi kui RYL-i klass II või muu samaväärne kõrgem tase. (e) AJ-i peetud ehituspäeviku koopia. AJ-i lõplik aruanne tehakse kättesaadavaks objekti klientidele/rentnikele/kasutajatele/osanikele. Koostatud on Elutsükli kuluanalüüs (LCCA/LCA), mis sisaldab soovitusi optimaalsete ehitusmaterjalide/-protsesside kohta objekti elutsükli kulude vähendamiseks. Täpsemad nõuded LCCA/LCA-le on esitatud ptk 3.22. Tõendid A peab AO-le läbivaatamiseks esitama allkirjastatud lepingu(te) koopiad, millest nähtub, et AP on palgatud. A peab AO-le läbivaatamiseks esitama allkirjastatud lepingu(te) koopiad, millest nähtub, et AJ on palgatud, AJ-i aruande(d) ja lõpparuande, mis sisaldab riskifaktoreid. LCCA/LCA tulemused. 5.3.8 Õigusnõustaja (ÕN) esitab kinnituse, et ehitamisprotsessis on järgitud kõiki asjakohaseid õigusakte. Samuti peab ÕN andma nõu projekti mõjutada võivate tulevaste Eesti seaduste ja Euroopa Liidu direktiivide kohta, et neid saaks arvesse võtta. AO-le tuleb läbivaatamiseks ÕN-i allkirjastatud kinnitus, mis kinnitab, et kõiki asjakohaseid planeerimisega seotud õigusakte on järgitud. 19

Standardi jaotise number 5.3.9 Tegevus Keskkonnaspetsialist (KS) esitab aruande, millest nähtub, et objekti ehitamisel on arvesse võetud projektis sisalduvad keskkonnanõuded ja näidatud, kuidas on projektis arvestatud KS-i esitatud soovitusi. Kui projekti kohta ei ole soovitusi esitatud, annab KS kinnituse, et tema arvamuse kohaselt on arvesse võetud piisaval hulgal keskkonnanõudeid, mistõttu mõju keskkonnale ei ole olnud oluline. Tõendid keskkonnanõuete järgimise aruanne. 5.3.10 5.3.11 5.3.12 Akrediteeritud energiaspetsialist (AES) on analüüsinud hoonet ja omistanud sellele energiasertifikaadi, mis näitab vähemalt energiaklassile B vastavat energiatõhusust Eesti Vabariigi seaduste kohaselt. Soovitatav (mitte kohustuslik), et Arendaja (A) on sertifitseeritud ISO 9001 ja ISO 14001 kohaselt. Soovitatav (mitte kohustuslik), et Akrediteeritud Ehitusettevõte (AE) on sertifitseeritud ISO 9001, ISO 14001 ja OHSAS/EVS 18001 kohaselt. AES antud sertifikaat ja asjakohased andmed. AO-le tuleb sertifikaadid. AO-le tuleb sertifikaadid. 20

5.4 Kvaliteet ja jätkusuutlikkus kasutamisel Jaotist Vaheaste ei kohaldata. Jaotises Lõppaste on kirjeldatud tegevusi, mis tuleb teha kasutamise etapi ajal või lõpus. Tabel 3. Kvaliteet ja jätkusuutlikkus kasutamisel Standardi jaotise number Tegevus Tõendid 5.4 Lõppaste Tõendid tuleb mitte varem kui 3 kuud pärast kasutamise alustamist. 5.4.1 Finantsanalüütik (FA) veendub, et Kasutajal (K) on piisavalt rahalisi vahendeid objekti haldamiseks vähemalt 1 aasta jooksul 0- sissetulekuga. Hinnang antakse igal aastal. FA kinnituskiri koos tõenditega VÕI panga tõend tegutsemiseks piisava broneeritud raha olemasolu kohta VÕI panga garantiikiri VÕI sõltumatu krediidireitinguettevõtte hinnangul reitingutase vähemalt B. 5.4.2 Ei ole kohaldatav. 5.4.3 Ei ole kohaldatav. 5.4.4 Hoone renoveerimise ajal on järgitud ühte meetodite skeemidest, milles on määratud kasutamise etapp ja saavutatud tulemus: BREEAM Good, LEED Gold, HQE Tres Performant (vähemalt 7 teema ulatuses), DGNB Silver kõikides kriteeriumites. AO-le tuleb nõutud tulemusega sertifikaat. 5.4.5 Ei ole kohaldatav. 5.4.6 5.4.7 Akrediteeritud järelevaataja (AJ) esitab igal aastal kinnituse, et eksisteerib piisav taristu hoone täismahus kasutamiseks. AJ esitab igal aastal kinnituse, et hoone kõikide osade kvaliteeditase püsib vähemalt tasemel RYL-i klass II, arvestades hoone sihtotstarbelisest kasutamisest tulenevat loomulikku kulumist. Kui sertifitseerimise toimumisega samal kalendriaastal on plaanitud hoone renoveerimine või uuendamine, tehakse LCCA/LCA, et kontrollida optimaalset kuluarvutust 3.22 kohaselt. Arendaja peab AO-le läbivaatamiseks esitama allkirjastatud lepingu(te) koopiad (millest nähtub, et AJ on palgatud), AJ soovitused ja lõpparuande, mis sisaldab riskifaktoreid. LCCA/LCA tulemused. Kui hoonet ei uuendata ega renoveerita, ei ole tõendit vaja. 21

Standardi jaotise number 5.4.8 5.4.9 5.4.10 Tegevus Õigusnõustaja (ÕN) esitab kinnituse, et objekt vastab kõikidele selle kasutamise kohta kohaldatavatele õigusaktidele. ÕN vaatab läbi kolmandate osapooltega sõlmitud kehtivad kasutusja hooldusleping(ud), näitab, milles neid on võimalik täiustada ning loetleb puuduvad lepingud. Samuti peab ÕN andma nõu objekti mõjutada võivate tulevaste Eesti seaduste ja Euroopa Liidu direktiivide kohta, et neid saaks arvesse võtta. Keskkonnaspetsialist (KS) esitab aruande, mis kinnitab, et keskkonnanõuetega on piisavas mahus arvestatud ja negatiivne keskkonnamõju on piisavalt minimeeritud. Akrediteeritud energiaspetsialist (AES) on analüüsinud hoonet ja omistanud sellele energiasertifikaadi, mis näitab vähemalt energiaklassile B vastavat energiatõhusust Eesti Vabariigi seaduste kohaselt. Tõendid ÕN-i allkirjastatud kinnitus, mis kinnitab, et kõiki asjakohaseid planeerimisega seotud õigusakte on järgitud. KS-i aruanne. AES antud sertifikaat ja asjakohased andmed. 5.4.11 Ei ole kohaldatav. 5.4.12 Soovitatav (mitte kohustuslik), et Kasutaja (K) on sertifitseeritud ISO 9001 ja ISO 14001 kohaselt. AO-le tuleb sertifikaadid. 22

Lisa A AKREDITEERITUD INSENERI JA AKREDITEERITUD JÄRELEVAATAJA ÜLESANDED PROJEKTEERIMISE LÕPPASTMES (normlisa) A.1 Akrediteeritud inseneri (AI) ülesanded projekteerimise lõppastmes AI annab nõu, kuidas parandada kvaliteeti, ohutust ja jätkusuutlikkust ning vähendada kulusid projekti optimeerimisega järgmistes aspektides: - konstruktsiooniarvutused - projekteeritud hoone ohutusomadused - lekked - isolatsioon ja energiatõhusus (võib sisaldada energeetiliste protsesside modelleerimist) - materjalikasutus (materjalide hilisem töötlemine taaskasutus, ümbertöötlemine, materjalide tervise- ja kasutusohutus, nt lenduvad orgaanilised ühendid, materjalide keskkonnahoidlikkus juhise Green Guide kohaselt) - tuleohutus - sisekliima tervise ja heaolu seisukohast (sh loomulik ja kunstlik valgustus, üldine temperatuur ning külmade ja soojade objektide (nt aknad, radiaatorid) põhjustatud temperatuurierinevus ruumides, õhukvaliteedi kava tahked osakesed, loomulik ventilatsioon, lenduvad orgaanilised ühendid, CO 2, õhuvool, kasutaja võimalus keskkonnatingimusi reguleerida, kasutaja mugavus, niiskus, ioniseeritus, müra, ruumide plaanilahendus ja visuaalne aspekt) - hoone õhutihedus. Aruanne peab sisaldama kõikide nende parandusettepanekute täielikku loendit, mida Akrediteeritud Insener (AI) tegi projekti täiustamiseks ja mida lõplik projekt ei hõlma. A.2 Akrediteeritud järelevaataja (AJ) ülesanded projekteerimise lõppastmes AJ annab nõu, kuidas parandada kvaliteeti, ohutust ja jätkusuutlikkust ning vähendada kulusid ehitamise optimeerimisega järgmistes aspektides: - konstruktsioonianalüüs: konstruktsiooniprojekti võrreldakse teostusjoonistega. Peale selle tehakse tegelike valmisehitatud konstruktsioonide kõik mõistlikud mõõtmised. Tegelikke konstruktsioone võrreldakse projektiga, erinevused dokumenteeritakse ja tehakse kättesaadavaks ehitise kasutajatele/rentnikele/ostjatele. - ehitatud hoone ohutusomadused - lekked - isolatsioon ja energiatõhusus (termograafiline analüüs ja lõplikud energiatarbimise kalkulatsioonid) - materjalikasutus (materjalide hilisem töötlemine taaskasutus, ümbertöötlemine, materjalide tervise- ja kasutusohutus, nt lenduvad orgaanilised ühendid, materjalide keskkonnahoidlikkus juhise Green Guide kohaselt) - tuleohutus - sisekliima tervise ja heaolu seisukohast (sh loomulik ja kunstlik valgustus, üldine temperatuur ning külmade ja soojade objektide (nt aknad, radiaatorid) põhjustatud temperatuurierinevus ruumides, õhukvaliteedi kava tahked osakesed, loomulik ventilatsioon, lenduvad orgaanilised ühendid, CO 2, õhuvool, kasutaja võimalus keskkonnatingimusi reguleerida, kasutaja mugavus, niiskus, ioniseeritus, müra, ruumide plaanilahendus ja visuaalne aspekt) - hoone õhutihedus. 23

Aruanne peab sisaldama täielikku loendit kõikidest hoone erinevustest võrreldes projektiga, sh kulude kokkuhoiuks rakendatud meetmetest. Loendis võib ka iga muudatuse eelised/puudused. Kirjandus [1] Ehitusseadus, RT I 2002, 47, 297; viimati muudetud RT I, 29.06.2014, 109; URL https://www.riigiteataja.ee/akt/129062014013 [2] Planeerimisseadus, RT I 2002, 99, 579; viimati muudetud RT I, 29.06.2014, 109; URL https://www.riigiteataja.ee/akt/113032014097 [3] EVS-EN ISO 9001:2008/AC:2009 Kvaliteedijuhtimissüsteemid. Nõuded [4] EVS-EN ISO 14001:2005/AC:2009 Keskkonnajuhtimissüsteemid. Nõuded koos kasutusjuhistega [5] EVS-EN ISO 50001:2011 Energiajuhtimissüsteemid. Nõuded koos rakendamisjuhistega [6] ISO 15686-5:2008 Buildings and constructed assets -- Service-life planning -- Part 5: Life-cycle costing [7] RYL-i Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded (Rakentamisen yleiset laatuvaatimukset) [8] BREEAM in Use Scheme [9] BREEAM International New Construction 2013 Scheme [10] BREEAM Communities Scheme [11] Breeam Bespoke Scheme [12] LEED Building Design + Construction Scheme [13] LEED Operations + Maintenance Scheme [14] DGNB New Construction Scheme [15] DGNB Existing Scheme [16] HQE [17] Rohemärgis 24