Sisukord Sissejuhatus: keelelised valikud 7 1. Keel suhtlemise ja tunnetuse vahendina 8 1.1. Rollid ja stsenaariumid 9 1.2. Viisakus 13 1.3. Viisakus ja sõbralik toon 14 1.4. Viisakusvormelid 15 1.5. Register 18 1.6. Suulise ja kirjaliku keele ning teksti erinevused 22 1.7. Normitud kirjakeel 23 1.8. Suuline ja kirjalik suhtlus 26 1.9. Suulise suhtluse jooned kirjalikus suhtluses 27 ehk kõnekeelsus 1.10. Ametlik ja argine suhtlus 31 1.11. Võrgusuhtluse eriküsimusi 34 2. Stiil ja stilistika 37 2.1. Stiil ja mustrid 38 2.2. Stiil: põhimõisteid 38 2.3. Stiil: valikud 41 2.4. Mis võib varieeruda? 42 2.5. Sõnavara jagunemine kasutussageduse ja -olukorra järgi 2.6. Slängi- ja muude rühmakeelte sõnavara 48 2.7. Sõnade tähendussuhted 50 2.8. Sõnavara: uued ja vanad sõnad 52 2.9. Kõrgstiil, madalstiil ja argikeelsus 56 2.10. Kuidas sõnavara suurendada? 57 2.11. Stiilivead 60 3. Keel esineb tekstidena 70 3.1. Tekstide tüüpideks jagamise võimalusi 71 3.2. Tekstiliigid 74 3.3. Tekstide analüüs 77 3.4. Tarbestiil: ametlik stiil, publitsistlik stiil, 81 teadusstiil 3.5. Tarbestiili omadused 84 3.6. Teksti loetavus 86 3.7. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus 90 4. Teadlik kirjutamine 95 4.1. Argumenteeriva teksti kirjutamine 95 4.2. Sisuelementide valik 98 4.3. Vormi leidmine: struktuurivõimalused. 99 Kuidas teksti üles ehitada? 4.4. Kuidas alustada ja lõpetada? 101 4.5. Liigendus: lõigud 102 4.6. Pealkirjad 104 5. Teadustekstid 107 5.1. Uurimistöö sisu ja mahu plaanimine 108 5.2. Uurimisprobleemi sõnastamine ja 110 tööplaani koostamine 5.3. Töö koostamine ja kirjutamine 112 5.4. Teadusest tekstina 113 5.5. Teadusteksti stiil 115 6. Teadustekstid koolis 117 6.1. Referaat, refereering ja viitamine. 117 Plagiaadi vältimine 6.2. Lõigu- ja lauseviide 118 6.3. Viitamine ja allikate loetelu 119 6.4. Oma töö redigeerimine 121 6.5. Teiste uurimistööde retsenseerimine 122 6.6. Näide, kuidas uurimisprobleemile 123 läheneda ja kirjandusega töötada Kordamiseks keele kohta 125 Kasutatud allikad 131
Isegi kui suhtluspartner on vähem tuttav, saate küsiva pilgu või muu reaktsiooni peale öeldut selgitada ja põhjendada. Telefonivestluses saab paluda arusaamatuks jäänud infot korrata või oma väite uuesti sõnastada. Olukordades, kus peate esinema nii-öelda teksti kujul, suulise suhtlemise kontekst ja tagasiside suuresti puuduvad või on hoopis teistsugused. Kirjalikel riigieksamitel jääb kogu teie isiksus enamasti pildilt välja. Otsustab see, mis kirja sai, ja kontekstiks on teiste samasugust ülesannet täitnud inimeste tekstid ning eksamineerija isik, kellest te arvatavasti suurt midagi ei tea. Sama lugu on näiteks motivatsioonikirjaga, mille personalijuht enda ees seisvast kuhilast ette võtab. Kui end suhtluspartneri järgi kohandada ei saa, kuidas siis toimida, kuidas mõju avaldada? Ennekõike sellega, et püüda oma tekst vormistada nii ootustele vastavaks kui võimalik. Igal juhul eeldab lugeja aga, et olete oma eksamineeritava või kandideerija rolli tõsiselt võtnud ja võtate tõsiselt ka tema eksamineerija ja otsustaja rolli. Jah, me ei tea, kas lugeja on noor või vana, mees või naine, tartlane, pärnakas või newyorklane, aga me teame, et ta on ilmselt kõrgema haridusega spetsialist, hõivatud inimene seega ei maksa teda ülearuse ja asjasse puutumatu lobaga ärritada. Võimalik, et ta on õigekeelefanaatik keelelise korrektsuse poole tasub alati püüelda. Igal juhul ei tohi kunagi unustada, et suhtlemises on alati ka teine pool, kuigi ta võib jääda nähtamatuks ja tundmatuks. 1.9. Suulise suhtluse jooned kirjalikus suhtluses ehk kõnekeelsus Netikeel on hakanud väga jõuliselt Spontaanne kirjalik suhtlus on kõne peegeldus mõjutama kirjakeelt tervikuna. Probkirjas, aga ilma mitteverbaalsete vahenditeta. leeme on näiteks arvutislängiga, mis Neid üritatakse korvata graafiliste elementide on omal kohal küll sotsiaalvõrgustikus, toel või oma tundeid sõnastades. Mängu tulevad lühendid, emotikonid ja pause tähistavad kuid mitte igas kirjatöös. Arutlege klassis, kuidas arvutikeel võiks vahemärgid nagu mõttepunktid. Rõhutatud keelekasutust mõjutada ja milliseid sõnu või silpe kirjutatakse suurte tähtedega, spontaansele kirjalikule keelele omaseid intonatsiooni antakse edasi märkide kordamisega: EIOLE???? iiiiiisssaand ku nõme!! Erine- jooni peaks essee, kirjandi või arvamusteksti kirjutamisel kindlasti vältima. valt spontaansest näost näkku suulisest suhtlemisest ei ole vestlejad ka samas füüsilises keskkonnas. Kõneldes saaks objektidele näidata, kirjutades või telefoniga rääkides tuleb neid kirjeldada. 27
Kahe tegevuse korraga tegemine tähendab spontaanses kirjutatud tekstis seda, et kõige olulisem on sõnumi esitamise kiirus ja ökonoomsus. Nii kaovad tekstist tavaliselt suured tähed ja kirjavahemärgid, võimalusel sõnu lühendatakse. Kirja saavad esimesena pähe tulevad sõnad, küllalt suvalises järjekorras. Kui vähegi terviklikum mõttearendus kirja saab, saadetakse see Enterit vajutades teele, nii muutub tekst fragmentaarseks. A: sa oled N mõisas käind? kusagil lõuna pool B: ei A: nojah. ma ka mitte, a lubasin neid aidata. B: kas sa ise seal aias pulmas ei käind? A: nagu ma mäletaks A: pildi pealt on gazebo ja tiik küll natuke tuttavad. a need on ju igal pool. B: igatahes seal peaks park olema ja mingi hädine majake säilind B: aga mõisa as such vist enam mitte A: mingeid putkasid nad seal järjest putitavad B: kusagil on vist ka see koht, kus juustu tehakse A: hakkan maanduma B: üsna graafiku järgi, mingeid lehmi polndki teel või midagi? A: mingi veider peatus oli, a see võis tamsalu olla A: läheb lehma kategooriasse küll Kõnekeelel on mõned keeletüübist (nt indoeuroopa keel, soomeugri keel) sõltumatud jooned, mis avalduvad ka kirjas: 1) häälduses mugandused, sulamid ja lühendamine, nt präägu, maitea, tegelt, aint; 2) lauseõpetuse tasemel lühidus ja väljajätud, nt A: tal on uus bf B: kesse A: mingi kalamaja hipster B: okou A: ma ka imestasin et nagu mis; 3) sõnavaliku tasemel argikeelsused, slängiväljendid, laenud, nt oh jeebus kui haigeid inimesi ikka on; relakat on kellelgi laenata?; see risotto oli nii delish! Läänemeresoome keeltes (nt soome ja eesti) on kõnekeeles ka vormiõpetuslikke iseärasusi eelistatakse teatud muutelõppe, liigsena tunduvad tunnused jäetakse ära, nt mõne sõna puhul on nud-vormi asemel sageli nd- (teind, läind) või hoopis ilma tunnuseta variant (ei taht tullagi). 28 ÜLESANDEID 1. Otsi internetist, millega tegeleb Tartu ülikooli suulise kõne uurimisrühm. Mida kujutab endast suulise kõne korpus? 2. Püüa kirjeldada, mille poolest suuline ja kirjalik suhtlus erinevad. 3. Leia järgnevast tekstist suulise kõne jooni. Tee sellest korrektne sissejuhatus arutlusele Kirjakeel ja kõnekeel. Hakatuseks tahaks siis rääkida natuke kõnekeele ja kirjakeele mõistetest. Mis siis neid õige eristab? Ja et kas neil saab, et kas tasub üldse vahet teha. Selle üle võiks nüüd pikalt arutleda, aga lihtsustatud kujul on asi iseenesest lihtne. Kõnekeelt muidugi kõneldakse, kirjakeelt kirjutatakse. Nagu, obviously. Samas, lõustaraamatus või skaibis me kirjutame ka, aga ma ütleks, et see ikka nagu päris kirjakeelena ei tundu teinekord või mis. Nii et see nagu ei päde. Järelikult peame mingi muu määratlemise ka mängu tooma. Ja siin tuleb appi ei keegi muu kui vanad head sõnastikud muidugi. Nii. Sõnastikes siis on ka tegelt kaks võimalikku varianti, kirjakeele kohta seletus ÕSis siuke: keele ühtseim kuju; kirjutatud tekstide keel, kõnekeele kohta kõneldav keel, suulises kõnes kasutatav keel. 4. Kujutle, et oled ajakirjanik ja pead ametniku vastust oma uudises kasutama. Tee paarikolmelauseline kokkuvõte, alustades tähtsaimast. Nt Riigisaladuse hoidmise seisukohalt on tähtis, et Tähendab nüüd seda puudutab ankeedi punkti, siis ma kommenteeriks. Välisriigid on noh kogu maailma on päris palju riike on maailmas selles mõttes ja riigi julgeoleku seisukohalt on ikkagi noh, päris ohtlik, kui inimene on ka välisriigis vangis istund või arreteeritudki kasvõi olnud. Teiseks, ma juhin tähelepanu, et ankeedi lõpus on võimalus anda ka seletusi ühe või teise asjaolu kohta ja siin on võimalik seda kinnitada, lisada sinna kasvõi materjalid juurde ja selles mõttes ja loomulikult see arreteerimise ja vangis olemise, seal on suured vahed, eks ole isik võib olla arreteeritud ka kui kahtlustatavana ja hiljem see kahtlustus on kõrvaldatud. Tähtis on riigisaladuse seisukohalt, et inimene annaks lihtsalt teada, mida ta teinud on, hinnang on siin hoopis teine. See sõltub juba asjaoludest, mis puhul ta seda, ta oli arreteeritud või siis vangis. 5. Loe läbi motivatsioonikirjad ja otsusta, kumma kandidaadi tööle võtaksid. Kirjuta kummagi kirja keelekasutuse, ülesehituse ja sisu kohta üles kolm väidet ning koosta nende põhjal mõlemale kandidaadile korrektne e-kiri oma otsuse kohta. Tere!! Lugesin teie kuulutust lehest mille raamatukogust leidsin ja minu arust olen mina sellele kohale (müügijuht) kõige õigem kanditaat. Küsite miks. Aga sellepärast, et olen pikalt oodanud seda väljakutset, mida teie firma pakub, mul on olemas kõik need potentsiaalid mida otsite. 29
Kuulutuses oli, et on vajalik eelnev tulemuslik töökogemus müügivaldkonnas, hea eesti keele oskus kõnes ja kirjas, vene keel suhtluskeelena, hea arvutikasutamise oskus, väga hea suhtlemisoskus ja positiivne ellusuhtumine, tugev initsiatiiv ja tulemustele orienteeritus, B-kategooria juhilubade olemasolu. Keeleoskus on täitsa olemas. Arvutit kasutan. Ma olen ka väga hea suhtleja. Mind on nimetatud autoriteediks, see oli muidugi natuke liialdatud, aga ma leian, et minus on ikka neid juhiomadusi piisavalt. Positiivne ellusuhtumine. Elu on mind, ütleme nii, iga natukse aja tagant sundinud uue koha elus leidma. Ja olen toime tulnud! Initsiatiiv on tugev. Tulemustele orienteeritus. No kuidas teisiti. B-kategooria juhiload olemas. Eelnev müügikogemus, mis seal salata, puudub. Aga ma õpin kiiresti! Nii et minu arust mul on enamus omadusi olemas mida ootate. Keegi pole ju üli inimene. Tommi Kakk Lugupeetud Kaia Koo! Leidsin portaalist CV-Online Teie ettevõtte kuulutuse, kus otsite kinnitustoodete müügijuhti. Otsustasin kandideerida, sest abikaasa uue töökoha tõttu peame kolima Harjumaale. Olen seni töötanud ehitustarvete keti poes müüjana ja mul on kogunenud üle kümne aasta müügitöö kogemust. Viimase aasta olin tööriistade ja tehnika tootegrupi vanemmüüja-konsultant, tuli lahendada igasuguseid olukordi. Initsiatiivikuse ja tulemustele orienteerituse all mõistan seda, et müüa tuleb inimestele just seda, mida neil ka tegelikult vaja on. Selleks on oluline küsida tagasisidet. Seadsime oma osakonnas sisse meiliaadressi, kuhu saab saata müüdavate toodete kohta küsimusi, vastame neile küsimustele tööpäeva jooksul. Loomulikult oli ka kogu müügi- ja aruandesüsteem arvutis, nii et tulen töö selle poolega hästi toime. Kuulutuses mainite, et kasuks tuleb inglise ja soome keele oskus. Kuna olen kooli ajal käinud Soomes praktikal, saan soome keeles suhtlemisega hästi hakkama. Teie ettevõtte kuulutusest saan aru, et kliendisuhete hoidmine on üks selle töö tähtsamaid külgi. Loodan, et olen just ülaltoodu põhjal selleks sobiv isik. Juhtimiskogemuse vähesuse loodan korvata positiivse ellusuhtumise ja kestva sooviga üha uut õppida ja areneda. Minu CV on kirjale lisatud. Kui soovite veel midagi täpsustada, saab minuga kontakti seal äratoodud meiliaadressil. Lisan ka mobiiltelefoni numbri, aga kui mul on tööpäev, siis ma erakõnesid vastu ei võta, nii et palun jätke teade kõneposti, helistan kindlasti tagasi. Lugupidamisega Katri-Helena Turu 30 1.10. Ametlik ja argine suhtlus Kirjakeelsus või vähemalt selle poole püüdlemine ja neutraalstiilis väljendus peaks kaasas käima ametliku suhtlusega, olgu see suuline või kirjalik. Raskusi on olnud ametliku ja argise vahele piiri tõmbamisega. Enesest lugupidavad ajakirjandusväljaanded pole küll sugugi ametlikud, aga peavad siiski kinni teatud vorminõuetest. Vaidlus eri poliitiliste mõtteviiside vahel võib nii mõnigi kord muutuda emotsionaalseks sõnasõjaks. Kuna poliitikud on alati rahva erilise tähelepanu all, siis pälvivad nende väljaütlemised enamasti suurt vastukaja. Vaata uudist (ja/või videot) kahe poliitiku avalikust sõnavahetusest ja püüa mõelda, kuidas kajastaksid seda olukorda a) ajakirjanikuna, b) peaministri pressiesindajana. Parlamendidebatis, mis võib minna üpris tuliseks ja isiklikuks, tuleb siiski säilitada lugupidav käitumine vastaspoole suhtes. Briti rahandusminister sattus kriitikatule alla, kui teatas leiboristide naissaadikule patroneerivalt: Rahune maha, kullake! Eri riikides on parlamendid koostanud lausa loetelusid sõnadest, mis saadikute suhtlusse ei passi. Neist on aga alati püütud loovalt mööda hiilida. Näiteks on Uus-Meremaa parlamendis sobimatuks peetud oponendi iseloomustamist kellenagi, kellel on matuselt tuleva väsinud teo energia ; brittidelt, kel on keelatud kaassaadikuid valetamises otsesõnu süüdistada, pärinevad väljendid ebatäpsused terminoloogias ja tõe kokkuhoidlik pruukimine. Saatest Foorum jäi vaatajatele kindlasti meelde repliik Ära kaaguta!, millega minister püüdis korrale kutsuda teist saatekülalist. Kirjaliku ametisuhtluse keel on / peaks olema / võiks olla rangelt normipärane, st seadus, väitekiri, ajaleheuudis või analüüsiv artikkel peab olema kirjutatud kirjakeeles. Iga kõrvalekalle normist tekitab küsimuse: miks nii, miks selline valik? Lisaks paneb kõnekeelsustest või kirjavigadest kubisev tekst meid kahtlema autori üldises pädevuses. Ilukirjanduses ja mõnes ajakirjandusžanris võib väljendus olla normingutest üsna vaba. Ilukirjandus kajastab oma nimele vaatamata ka elu vähem kauneid külgi. Asendada roppused retsi suus peenutseva ümberütlemisega ei mõjuks loomulikult. Suulises ametisuhtluses eeldame samuti normipärasust. Oleksime ilmselt üsna üllatunud, kui Aktuaalse kaamera uudistelugeja lõpetaks saate, teatades rõõmsalt: Tšau, olge siis mõnusad, homme jälle! Riigijuhtide uusaasta või vabariigi aastapäeva pöördumises riivaks kõrva, kui kuuleksime variante ei ole vabandand või on veel siukseid probleeme. 31
Suuline argivestluse keel on normingutest kõige vabam, spontaanses suhtlemises anname ülaltoodud näited andeks, õigemini, laseme kõrvust mööda. Omaette vahevorm on spontaanne kirjalik suhtlus võrgus, näiteks internetiportaalide kommentaariumis. Sealt leiab tugevalt argise keelekasutuse jälgi (lühenenud sõnad, sulamid, kirjavahemärkide kadu), seal kõrval on aga igati korrektselt vormistatud sõnumeid. Meelespidamist väärib taas põhitõde: mida rohkem tundmatuid ja erineva taustaga lugejaid, seda rohkem tuleb hoida neutraalse, võimalikult üheselt mõistetava keelekasutuse poole. Sageli on kommentaarid aga rohkem füsioloogilised reaktsioonid ( Öäk kui nõme!, Jess, suppper! ) kui argumenteeritud mõtteavaldused. Neid esimesi on aga üsna võimatu Robert Randma esikromaan Sigaret oli 2009. aastal Betti Alveri kirjanduskuidagipidi redigeerida. auhinna nominent. Ilukirjanduses on keel vahend, millega autoril on võimalik mängida ja oma maailma luua. Kirjelda selle katkendi põhjal, milline tegelaskuju võiks niimoodi rääkida. Nii on Robert Randma loonud tegelaskuju, kes Püüa sama teksti kirjakeeles edasi omandab võime sigaretisuitsuna ühest kehast anda. Arutlege klassis, miks ilu- teise imbuda. kirjanduses on argine keelekasutus loomulik, ametlikus suhtluses mitte. Pöial-Liisi läheb rohkem elevile. Su näo värv on praegu sama, mis tal siis kui me ta garaaži tagant leidsime. Mida halb statement nagu tegelt! Oled mõelnud selle peale vä? Tüüp arvas, et on hullult diip lihtsalt sellepärast, et end Versace särgis üles poos. Ta ei saanud esikaantelegi. Mingid suvakad väikesed pildid ajalehes tulid, aga need olid ka vapsee eluvanad fotod. Läks nagu veits kaduma või nii. Mis ta arvas, et teda ei võeta puu otsast enne maha, kui fotograafid on ta ära pildistanud vä? Veits ma ei tea läbimõtlemata või nii. Vot see on parandamatu tähelepanuvajadus. Nagu parandamatu. A pohh, igaljuhul sa oled nagu näost sama valge praegu või nii. Robert Randma Sigaret 1. Otsi riigikogu stenogrammidest mõni arutelu ja uuri, missuguseid kõnekeele jooni leiad vastustest. Samuti jälgi, missugune on dialoogis kahe kõneleja otsesuhtlus, st kuidas nad kommenteerivad üksteise juttu ja isikut, mitte teemat. 32 ÜLESANDEID 2. Jälgi kolm päeva Aktuaalse kaamera ja kahe erakanali uudistesaate lõpusõnu. Vormista need tabelina. Kas leiad erinevusi? Kui, siis milliseid? Kirjuta tabeli alla 50 100-sõnaline järeldus tervikliku lõiguna. 3. Tee kaebekirjast asjalik ja irooniavaba versioon. Härra Seljanka! Tellisime Teie firmalt täisteenusena meie firma 5. sünnipäeva vastuvõtu korralduse, eile saime kätte arve, mille siinkohal vaidlustame. Teie firma kohustus: a) kaunistama ruumid; b) valmistama, tooma ja serveerima söögid ja joogid; c) külalisi vastu võtma ja neile majas teed juhatama; d) koristama pärast üritust koosviibimise koha ja abiruumid. Esiteks: palun, mis kaunistus on teie meelest kuivanud vahtralehtedest vanikud ukse kohal ja värvilisest paberist lapsekäega väljalõigatud tähtedest loosung Õnne sünnipäevalapsele? Teiseks: esimese asjana valati välja vahuvein, mis liisus ja soojenes klaasides joodamatuks. Kohv oli õnneks seevastu juba termoses sedavõrd jahtunud, et vähemalt suu kõrvetamise ohtu ei olnud karta. Küsimusele, millest koosneb salat, jäi kaks teenindajat vastuse täiesti võlgu, üks pakkus, et kartul ja veel midagi. Soovitusele maitsta võttis ta kliendi kahvli ja proovis. Järgnev vastus jäi ebaselgeks, sest alla neelata ta suutäit ei tahtnud. Tellitud tordist ei jätkunud kõigile, lisaks oli firma nimi valesti kirjutatud. Kolmandaks: laualt puudusid noad, küll aga oli mitmes suuruses (plastmassist!!!) lusikaid, mille otstarve jäi pisut arusaamatuks, sest suppi ei serveeritud. Laudlina plekke ja kortse püüdsid lauakatjad taldrikutega varjata. Mitte kuigi õnnestunult. Laudlina oli tõenäoliselt ka ainus, kes oli viibinud rohkem kui paaril vastuvõtul, erinevalt teie saadetud teenindajatest. Neljandaks: kui nimetada vastuvõtmiseks ja tee juhatamiseks õlakehitust ja mokaotsast öeldud: Tähendab, sinna üles kuhugi!, siis jah, selle punktiga saite hakkama, kui välja arvata meie partnerid Saksamaalt, kes sellest midagi aru ei saanud ja inkassofirmasse jõudsid. Viiendaks: kas teie ettekujutus koristamisest on tõesti see, kui kõik toiduülejäägid ja nõud prügikottidesse valatakse ja ukse kõrvale asetatakse, kust salatikaste vaikselt vaipa imbuma hakkab? Kokkuvõttes: hea sooritus, tõesti, braavo. Kes teid kasvatas, Mõhk ja Tölpa või? Ettemaksu võite endale jätta, aga rohkem te meie käest küll raha ei saa. 33
1.11. Võrgusuhtluse eriküsimusi Ei saa tegelikult väita, et on olemas eriline ja kindlate joontega netikeel, mida kasutavad kõik. Juba netisuhtluse erinevad versioonid tingivad üht- või teistmoodi keelekasutuse. Presidendi ja ministrite oma nime all esitatud säutsud Twitteris erinevad nii tooni kui ka keeleliste vahendite poolest anonüümse internetikommentaatori enamasti vinguvas toonis esitatud seisukohtadest. Kui olete vähegi teadlik internetikasutaja, siis peaksite teadma, et kõigest jääb kusagile jälg. Kustunud sõpradest tehtud peopiltide ülesriputamise kõrval võiksite tulevase elu peale mõeldes vältida ka verbaalseid mälestusmärke, mis võivad guugeldades välja tulla ja saada takistuseks näiteks tööotsingutel. Võrgusuhtluses kasutatud keelevariantidel on teatud ühisomadusi, mis kattuvad ennekõike suulise suhtluse omadustega. Paljugi sõltub aga osaliste isikust, rollist ja üldisest taustast. President Toomas Hendrik Ilves on oma Võõra inimesega e-kirju vahetades on keele- Twitteri-postitustega pälvinud väliskasutus pigem kirjakeelelähedane, sõbraga meedia tähelepanu. 2013. aastal nimetati ta koguni Twitteri presidendiks kui tšättides peaaegu kõneldava keele kirjalik versioon. Enamasti peamegi vahendeid valides üks aktiivsemaid ja sõnakamaid riigipäid. mõtlema järgmistele asjaoludele (vt lk 35). Kuulsust on kogunud Ilvese ja majandusteadlase Paul Krugmani vaheline sõnasõda Twitteris, millest 2013. aastal tehti koguni 16minutiline ooper. Twitter on eesti keeles andnud uue tähenduse sõnale säutsuma. Vikerraadiost saab igal nädalal kuulata Keelesäutsu, mida veavad Eesti Keeletoimetajate Liidu esimees Egle Pullerits ja Postimehe keeletoimetaja Maris Jõks. Keelesäutse saab järelkuulata ka ERRi arhiivist aadressil www.vikerraadio.err.ee. Kuulake klassis paari Keelesäutsu ja arutlege, kuidas selles tõstatatud teema teie igapäevast keelekasutust puudutab. 1. Kas see on dialoog või monoloog? Blogipidajad võivad jätta internetti pikki esseelaadseid kirjutisi, millele nad reaktsiooni ei ootagi. Need on ehk enim kirjaliku suhtluse malli järgivad võrgutekstid. Sotsiaalvõrgustikes võib aga juba tekkida dialoog postitaja ja kommentaatori vahel, millega teksti lisandub vestluse jooni, nagu väljajätud, partiklid ehk jms. Spontaanne kirjalik dialoog erineb suulisest suhtlusest praegu veel selle poolest, et me ei saa kirjutajale poole sõna pealt vahele rääkida info liigub ikka portsjonitena. Nii ei saa me reaktsiooni puudumise tõttu pooleli jätta lauset, mille vestleja nägu nähes alla neelaksime. Seal see siis on, must valgel, ja kulub palju energiat, et asju siluda: ma ju ei mõelnud seda nii! Samal ajal kirjutamine ja sõnumi formuleerimine võib selliseid arusaamatusi aga sageli kaasa tuua. 2. Kas tegu on argi- või avaliku suhtlusega? Kas nt e-kirja saaja on protsessis ametiisiku või sõbra rollis? Isegi sõbraks saanud kolleegide puhul tuleb meeles pidada, et ametikiri on dokument, nii ka ametlik e-kiri. 3. Kas see suhtlus toimub privaatselt või avalikult? Kas seda e-kirja loeb veel keegi? Kas Facebooki sein, kuhu kommentaari jätsite, on kõigile nähtav ja tuleb päringutes välja? Kas Twitteri säutsud on avalikud või nähtavad vaid valitud lugejatele? 4. Kas oleme anonüümsed või tuvastatavad? Väärikas inimene ei ole muidugi vulgaarne ega õhuta vaenu ka siis, kui ta nimetuks jääb. Oma nime alt säutsu Olen teel Aafrikasse. Loodan, et aidsi ei saa. Nali! Ma olen valge lähetanud suhtekorraldaja muutus ingliskeelses netimaailmas üleüldise põlguse objektiks, firma vallandas ta skandaali tõttu. 5. Kas saame redigeerida või peame kohe pikemalt mõtlemata reageerima? E-kiri, eriti asjaliku sisuga, tuleb enne saatmist kindlasti üle lugeda, võib-olla isegi mitu korda. Mida teravamaks ka mõni võrguvestlus sisu poolest läheb, seda enam peaks oma panuse hoolikalt üle lugema. 34 35
ÜLESANDEID 1. Jälgi mõne riigikoguliikme postitusi Facebookis. Missugune on nende keelekasutus? Kas paistab erinevusi selles, kuidas nad Riigikogus või tavameedias esinevad? 2. Loe ülevaadet Emori uuringust, missugune on pilt võrguväljaannetes kommenteerijatest ja kommentaaridest. Ülevaate sellest leiab Avatud Eesti Fondi veebileheküljelt, seal on ka link, kust saab alla laadida kogu tabeli. Kas loed uudiste kommentaare? Kas oled neid ise kirjutanud? Kui, siis mis põhjusel? 3. Kirjuta kolm Twitteri säutsu pikkust reaktsiooni sellele, et said kehvema hinde või muu tulemuse, kui lootsid: esimene kõigile nähtavalt ja korrektses kirjakeeles, teine vabamalt ja sõpradele, kolmas nii emotsionaalselt ja kõnekeelselt kui võimalik. Võrdle oma versioone pinginaabri omadega. 4. Otsi võrgusuhtlusest kolm näidet, milles autori keelekasutusest saab tema kohta midagi järeldada. Mida nimelt? 5. Loe töövahenduskeskkonnast Rajaleidja (www.rajaleidja.ee/sotsiaalmeedia) sotsiaalmeediat käsitlevat peatükki. Arutlege klassis, millise mulje võib sotsiaalmeedia inimesest luua. Kui palju te ise internetis inimese tausta kontrollite? 6. Väga huvitavalt on analüüsinud ja kirjeldanud internetikeelt Facebooki keskkonnas Pärnu Koidula gümnaasiumi õpilane Grit Arro. Tutvu uurimistööga Keelekasutus Facebooki keskkonnas õpilaste teadusajakirjast Akadeemiake (www.akadeemiake.ee). Tee selle põhjal lühike kokkuvõte, mis on omane võrgusuhtlusele. Mille poolest erineb internetikeel kirjakeelest? Kas internetikeel võib ohustada kirjakeelt? Põhjenda oma seisukohti. Sõnumi ühemõttelisus on äärmiselt oluline kõikvõimalikel keelusiltidel. Kui seda sõnumit eiratakse, võivad tagajärjed olla ebameeldivad päädivad need siis parkimistrahvi või vigastusega. Samas võidakse keelusilti kasutada hoopis loomingulisematel eesmärkidel. Kuigi tekst on lakooniline ja tarbekeelne, võib sõnum olla mitmetähenduslikum ja seda võib mitmeti tõlgendada. Seega pakub isegi kõige lakoonilisem tekst mitut tõlgendamisvõimalust. Kuigi keelekasutus ja stiil on samasugused, loob kontekst hoopis teistsuguseid tähendusi. 3.1. Tekstide tüüpideks jagamise võimalusi 36 Tekstide tüpoloogiaid on olnud nii palju, kui on olnud tekstiuurijaid, aga teatud universaalid on olemas. Kas või see, kas tekst on rääkijakeskne, kõnetatukeskne või teemakeskne. Mida see tähendab? Siin näib seos suhtluseesmärgiga kõige selgem olevat. Kõnetatukesksete tekstide otsene eesmärk on mõjutada kõnetatu käitumist, alates toiduretseptist ja lõpetades valimispropagandaga, sinna vahele jäävad nt õpikud ja reklaam. Rääkijakesksed on, nagu nimigi ütleb, põhiliselt kõneleja sisemisest esinemissoovist tingitud. Teemakesksus tähendab eelkõige seda, et oluline on anda edasi kogu info ja võimalikult otstarbekalt, vt nt tabeleid, entsüklopeediaid, kus organiseeritus välistab igasuguse juhusliku elemendi. Ajakirjanduses on eelistatud teema- ja sisukeskne lähenemine sellistes žanrides nagu uudis ja reportaaž. Kõnetatukesksus eeldab tekstiväliseid eesmärke: soovitakse mõjutada kedagi midagi ostma, kuhugi minema, kellegagi ühinema millegi vastu või poolt. Ajakirjanduses täidavad seda rolli arvamuslood. 71
Õige mitmeti saab stiili järgi jaotada sõnavara. Mõnele kindlale stiilile omase keelendi puhul räägitakse selle stiilivärvingust. Ühe ja sama seitsmeaastase kohta võib tema vanem õde öelda tüütu pätakas, Lõuna-Eesti vanavanaema latsõkõnõ, kasvatusteadlane kainik ja pärimisõiguse spetsialist alaneja sugulane. Heldinud vanemad vaatavad aga teda ja ta õde ning õhkavad: Ah neid elu õisi küll! Sõnavaras on mitmesuguseid kihistusi ja jaotusvõimalusi nii palju, et sellele on siin õpikus pühendatud eraldi peatükk. Lause Ah neid elu õisi küll! on näide piltlikust keelekasutusest. Kujundlik keel arvatakse olevat ilukirjanduse iseärasus, tegelikult leiab seda mujaltki. Kõnekujundid on tuntud retooriline võte, millega sisule tähelepanu tõmmata soovides tavaline vorm asendatakse eripärasema, originaalsemaga. Eelkõige ilukirjanduses ja meedias võetakse abiks võrdlused ja metafoorid, et sündmusi ilmekamalt edasi anda. Meedias kulutatakse algselt värsked kujundid ülekasutusega teinekord stampideks miski on ikka ja jälle kirsiks tordil, hurmuritest bänd hullutab publikut ja erakonnal on kandidaatide pink lühike. Ülekantud tähendusega sõnad on üsna tavalised ka sõprade-tuttavate vahelises argivestluses, sest enamasti tahame selle käigus lisaks infovahetusele ka suhteid hoida Võrdle kujundlikku keelt tarbekeelega. ja tundeid jagada. Milliseid erinevusi märkad? (1) Isikutunnistuse esikülg on kujundatud helesinise, halli ja kollase värvi kombinatsioonis ning ultraviolettvalguses kollase ja sinisena fluorestseerivas trükis. (2) Ultraviolettvalguses nähtavas trükis on Eesti Vabariigi suure riigivapi stiliseeritud kujutis, põimikornament ning tekst EESTI VABARIIK. (3) Vasaku serva ülaossa on kantud Eesti Vabariigi lipu värviline kujutis. (4) Parema serva ülaossa on optiliselt muutuva trükivärviga trükitud Eesti riigivapi lõvi kujutis, mille värvus muutub kuldsest roheliseks. (5) Parema serva keskossa on iriodiinvärviga trükitud Eesti riigivapi lõvi kujutis (Riigi Teataja 2010 nr 169) 44 (1) Passi lehekülgedel esinevad koos helesinine, tumesinine, pruun ja roheline värv. (2) Alates kolmandast leheküljest on passi iga lehekülje ülaserva augustatud passi number. (3) Passi leheküljed on nummerdatud alates neljandast leheküljest. Number on valget värvi ja teisendatult korratud lehekülje välisserval. (4) Passi neljanda kuni kolmekümne esimese lehekülje alaserva keskosas on sõnad Pass / Passport / Passeport. (5) Paaritu numbriga lehekülje, välja arvatud kolmas lehekülg, keskosas on helesinine suure riigivapi kujutis ning lehekülje alaosas vasakus nurgas rukkilille kujutis. (6) Alates neljandast leheküljest on kõrvuti asetsevatel lehekülgedel Eesti Vabariigi maa-ala kujutis (Riigi Teataja 2007 nr 52) Kahe nädala pärast oli mees raskeks muutunud vanast Passist prii. Nüüd oli tal uus punaste põskedega Pass nii noor nagu mehe süda, mis oli äkitselt otsekui koorma alt vabanenud. Ja mis veel toredam mehel oli ka Isikutunnistus, see väike ja mugav, magneetiline ja delikaatne, mõjuvõimas, kergesti kaasaskantav, rahakotti ehtiv, küüspeenike plastikkaart Kristiina Ehin Mees Passiga Minul on alles Eesti Vabariigi pass! Eesti Ekspressi arhiivfoto taasiseseisvumise tähistamisest 1991. aastal Vabaduse väljakul. Lausestuse näitena saab tuua paari Mõlemapoolse tegutsemise läbi realiseeritakse meie poolt vastavad ühiseesmärgid ja Koos saab see teoks!. Sisu poolest sama ettepanek on esimesel juhul kontsentreeritud kantseliidi näide, teisel juhul on ühesilbilistest sõnadest kokku pandud loosung, mida on hõlpus meelde jätta ja üheskoos ekstaatiliselt skandeerida. Teksti liigendus tähendab teksti esitusvormi. Tekst võib jaguneda näiteks lõikudeks, peatükkideks ja alapeatükkideks. Enamasti eeldame, et ühes lõigus keskendutakse ühe mõtte arendusele. Uurimistöös võib probleemile pühendada näiteks kaks peatükki, esimene annab teoreetilise käsitluse, teine pakub ülevaate selle probleemi esinemisvormidest. Sisu järgi lõikudeks jagunemise tavalisemaid näiteid on uudis, mis algab kohustusliku juhtlõiguga, millele järgnevad põhiteemat sügavamalt avavad ja seejärel taustteavet pakkuvad lõigud. Arutlevas kirjandis eeldatakse olevat selge sissejuhatus, teemaarenduse lõigud ja kokkuvõte. 45
ÜLESANDED Kui Hamleti monoloogi esitaks rahvalaulik 1. Loe läbi Euroopa Komisjoni selge keele juhis. Tee enda jaoks kokkuvõte selle kõige olulisematest punktidest. NB! Ära kopeeri lihtsalt peatükkide pealkirju, vaid kirjuta need teesid mõne lausega lahti. 2. Kuula Vikerraadiost Tiit Hennoste nõuandeid, kuidas kirjutada kokkuvõtet ( Keelesaade 23.9.2012). Tee saatest kuni 150-sõnaline kokkuvõte, milles arvestad kuuldud nõuandeid. Lugege kokkuvõtted rühmades ette, valige üks neist järgmisesse vooru ja selgitage välja klassi parim. 3. Vaata naljanurgast eesti vanasõnade bürokraatlikke variante ja koosta ise mõne seal kasutamata vanasõna kantseliitlik versioon. Lase kaasõpilastel arvata, millega on tegu. olla nüüd või mitte olla, küsis Hamlet küsimuse, päris pärimisekese, mis siis oleks õige õilsaim, õilsaim õkva, üllaim üldse vaimult: võtta vastu nooled kannatada kiviheited, mida paiskab sõge saatus, viskab vihane fortuuna, või ehk hoopis tõsta tapper musta muremere vastu, vaevavetele vaenuksi, nõnda nemad alla heita? 3.7. Keele kujundlikkus ja loov keelekasutus Kujundlikku keelt kasutatakse selle nimel, et lugejal säiliks tähelepanu ja huvi, et ta teid mõistaks, et ta veenduks teie jutu õigsuses ja mäletaks seda. Retoorika kui õpetus tegeleb sellega, mida öelda ja kuidas öelda õigel ajal, õigetele inimestele, õiges vormis. Kujundlikus keeles kohtame tavapärase Regilaulude puhul on imetlusväärne väljendusviisi asemel kordamist, muutmist see, kuidas laulikud suudavad pikki laule (pööramist, lõhkumist) ja asendamist. peast ette kanda. Soome folklorist Lauri Korrata saab kõike, häälikutest lõikudeni, sõnu muidugi ennekõike. Mõned näited. Honko on näiteks 1990. aastal salvestanud Indias suuliselt esitatud Siri eepose. Algriim ehk samade häälikute kordumine Laulik Gopala Naikal kulus eepose laulmiseks kuus päeva. sõna algul on endiselt kõigi loosungikoostajate lemmikvõtteid. Hämmastaval kombel tuli ligi sajand pärast Lenini kuulsat sõnakordust Õppida, õppida, õppida oma versioo- Suulises kultuuris aitavad laulikul pikki lugusid esitada just kordused ja regilaulu niga välja Tony Blair: Education, education, vormelid. Seetõttu on Eesti regilauludes education. Struktuurikordused on tavalised tavaline parallelism ehk mõttekordus suulises rahvaloomingus, seal aitasid nad ja ka algriim ehk sõna algushäälikute kuulajatel kujutluspilti selgemaks saada ja kordus. jutustajal ehk natuke järgmise teema juurde üleminekut kaaluda: Seal siis kuked kulda söövad, kuked kulda, kanad karda, haned haljasta hõbedat. 90 Kordamine ja pööramine on koos John F. Kennedy kuulsas lauses Ära küsi, mida riik võiks teha sinu heaks, küsi, mida sina võid teha riigi heaks. Lausekujundid hõlmavad sõnajärje pööramist, mõne elemendi väljajättu või lisamist (nt kiillause), lause ootamatut katkestust jms võtteid, mis töötavad ainult meistri kindlakäeliselt kujundatud tekstides. Nt kui avada Jaan Krossi Kolme katku vahel ükskõik mis leheküljelt, võib sealt kindlasti mõne näite leida, nt 1970. aastal ilmunud I köites lk-l 200 seisab: Ja mingi harituse hõng mis teda küll nagu veelgi kõrgimaks tegi, vastupidi nii mõnelegi, kes haridusest nagu lahedamaks muutusid, mingi harituse keeleteravuse ja ladina sententside hõng jäi talle ka siis külge, kui tema Nissi kiriku torn juba kenakesti kumendas. Enamasti mõeldakse kujundliku keelekasutuse all aga siiski troope ehk kõnekujundeid ehk sõna või väljendi kasutamist ülekantud tähenduses. On ka selliseid võtteid, kus väljapaistvat joont või omadust võimendatakse või leevendatakse, iroonias aga pööratakse see joon vastupidiseks. Järgnevas loetelus on mõned levinumad troobid, millest enim kohtab võrdlust ja metafoori. Kõnekujundite käsitlusega saab põhjalikumalt tutvuda raamatus Poeetika ; Arne Merilai, Anneli Saro, Epp Annus; Tartu Ülikooli Kirjastus (2003).
ÜLESANDEID Kui aga teksti loojal on kavas mingit teemat põhjalikumalt käsitleda, võib lähtuda näiteks järgmisest skeemist. Nähtuse käsitlemist alustatakse näiteks definitsiooni andmisega, siis esitatakse selle nähtuse esinemise põhjused ja keskkond; süvendatakse definitsioonis esitatut; tuuakse näiteid erinevatest avaldumisvormidest, võrreldakse ja analüüsitakse. Kui ainese areng lubab teha mingeid prognoose, esitatakse needki põhjendatult. Selline on sobiv struktuur, kui plaanis on õpetliku sisuga kirjatükk või lühiuurimus. Arvamusteksti ja kõne puhul on samuti mõned klassikalised skeemid. Kõigepealt tuleb Vaata Mari-Liis Lille kõnet loomeliitude ühispleenumi 25. aastapäevalt ERRi äratada lugeja või kuulaja tähelepanu, st esimene lõik on rohkem uudishimu tekitamiseks. arhiivist või loe kõne teksti Postimehest Mis on sellel pildil valesti?, Teises lõigus sõnastatakse käsitletav probleem, 2.4.2013). Arutlege, miks see edaspidistes lõikudes tuuakse argumendid oma kõne avalikkuses nii palju tähelepanu seisukoha toetuseks, lõpus esitatakse kokkuäratas. Kas see kõne vastab klassivõtlikult seisukoht või kutsutakse lugejat üles tegutsema. Kõnes kasutatakse klassikalist kolmik- kalisele kõne skeemile? jaotust: kõigepealt teatatakse, et juttu tuleb Xist, siis räägitaksegi Xist ja lõpuks öeldakse, et nii, nüüd rääkisime siis Xist. Lühemad käsitlused võib üles ehitada küsimuse ja vastuse vormis, tagajärje ja põhjuse esitamisena, võrdlusena (meil ja mujal, enne ja nüüd); kui materjal lubab, siis ka tabelina. 1. Võrdle koolitekstide (nt essee, referaat, uurimus vm) ja kooliväliste tekstide (nt aruanne, reklaam, esitlus, ettekanne, artikkel vm) eesmärke ja lugejaskonda vähemalt kolmest erinevast aspektist (kirjutaja motiveeritus, vastuvõtja huvi, vastuvõtja eelteadmised, teksti valmimisaeg, tagasiside võimalus, allikate kasutamise vajadus, olulisus kirjutajale jms). Vormista võrdlus tabelina. Koosta tabelile toetudes lühike kirjalik kokkuvõte. 4.3. Vormi leidmine: struktuurivõimalused. Kuidas teksti üles ehitada? 2. Kas koostad erinevaid tekste meelsasti või on see sulle raske? Millistel teemadel oleksid ise võimeline esinema, kui teksti ettevalmistuseks on suhteliselt vähe aega? Põhjenda, miks on need teemad sulle südamelähedased. Milline esineja oled, mis sind esinemise või kirjutamise juures häirib, mis aitab? Millise teksti viimati koostasid? Kirjelda selle valmimist. Tee klassikaaslastele lühiettekanne teemal Mina tekstiloojana. Sageli määrab teksti ülesehituse aines ise. Näiteks on reisimuljeid kõige mõistlikum esitada kronoloogilises järjekorras, nõuandeid aga lihtsalt loeteluna. Mõne tekstiliigi puhul on aga ajaloolistel põhjustel oma nõudmised. Uudis ja pressiteade on sageli üles ehitatud nn pööratud püramiidina. See komme pärineb ajast, kui teateid anti edasi telegraafi ja telefoni teel ning kui sideliinid olid kehvad, tuli kohe alguses kõige tähtsam ära öelda. Siiani on uudise pealkirja ja juhtlõigu najal üsna hästi võimalik loo põhisisu aimata. Uuemal ajal ja tabloidajakirjanduses eriti on pealkirjast saanud pigem reklaami- Vali välja üks uudis ja vaata, kas selle võte, nii et sealt võib leida küsimusi, tsitaate ja kohta võiks teha samasuguse skeemi värvikaid detaile, aga see, kellest-millest jutt, (st uudist alustatakse kõige olulisemast ja võibki ähmaseks jääda. liigutakse edasi järjest ebaolulisemale). Näitleja Mari-Liis Lill loomeliitude ühispleenumi 25. aastapäeval kõnet pidamas. Ettekande pealkiri Tom Stoppardi näidendist võetud kujund äratas tähelepanu. Lähinädalatel kasutasid seda ilmselt peaaegu kõik vestlussaadete juhid. JUHTLÕIK Oluline lisainfo Muud faktid Taust 99