Lugupeetud Tallinna Meditsiinikooli Rahvusvahelisel- ja Teemapäeval osaleja!

Lugupeetud Tallinna Meditsiinikooli Rahvusvahelisel- ja Teemapäeval osaleja! Tallinna Meditsiinikoolis on saanud heaks tavaks kevadeti kokku saada ja tutvustada oma tegemisi, kuulata Teie tegevustest ning arutada, mida oleks võimalik teha koos, et meie koolis eriala omandajad oleksid tööturule minnes hinnatud töötegijad ja usinad edasiõppijad. Teeme seda kõike eesmärgiga, et abisaaja rollis olles võiks igaüks olla kindel - ma saan parima võimaliku abi. Oleme Teile valmistanud kogumiku, millest leiate mõlema päeva kava ning materjale, mis tutvustavad ettekandeid. Kuna oleme planeerinud kohtuda ka järgmisel kevadel, oleme tänulikud ettepanekute eest koostöö mitmekesistamiseks, parendamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks. Materjalide vahelt leiate lehe, kuhu võite panna kirja oma ettepanekud ja soovid. Palun tagastage see leht registreerimislauale karpi. Häid ja viljakaid tööpäevi soovides, Tiina Juhansoo Tallinna Meditsiinikooli arendus- ja rahvusvaheliste suhete koordinaator Tiina.Juhansoo@medkool.ee

TALLINNA MEDITSIINIKOOLI RAHVUSVAHELINE PÄEV 19.05.2005 10.00 15.00 Tallinna Meditsiinikool, Kännu 67 Töökeel: inglise keel Tööruumid: 115 ja 116 10.00-10.15 Registreerimine 10.15-10.30 Rahvusvahelise päeva avamine. Tallinna Meditsiinikooli rahvusvaheline koostöö. Tiina Juhansoo, Tallinna Meditsiinikooli arendus- ja rahvusvaheliste suhete koordinaator. 10.30-10. 45 SOCRATES/ERASMUS vahetusõpetajaks Ateenas, Kreekas. Irma Nool, Tallinna Meditsiinikool, Eesti. 10. 45 11.00 Problem based learning in Turku Polytechnic. Liisa Päivike, Turu Ametikõrgkool, Soome. 11.00 11.15 Projekti SECURITAS MARE kursus Emergency and Disaster Readiness. Evelin Põldsaar, Inge Rumberg, Lea Urgard. Tallinna Meditsiinikool, Eesti. 11.15-11.30 Leedu haridussüsteem. Õppimise võimalused Kaunase Kolledžis. Viole Miskiniene, Panevezise Kolledž, Leedu. 11.30 12.30 Kohvipaus + posterid 12.45-13.00 Totaalproteesidega individuaalsete hammasteridade rekonstrueerimine Peter Lerch`i järgi. Violeta Kavakiauskiene, Darius Stumburevčius, Živile Jucyté. Juhendav õppejõud Sigita Paškevičiene Kaunase Kolledž, Leedu. 13.00 13.15 Totaalproteeside valmistamine. Katrin Meikar, Martin Roost, Tallinna Meditsiinikool, Eesti. 13.15 13.30 Projekt Riskilaps. Mari-Ann Vernik, Katrin Mägar, Evelin Malla,

Helen Paabo, Mare Tupits, Tiina Juhansoo. Tallinna Meditsiinikool, Eesti. 13.30-13.45 SOCRATES/ERASMUS vahetusüliõpilasena Helsingi Ametikõrgkooli Lahti osakonnas. Kadri Kaup, Helbe Polukanen, Tallinna Meditsiinikool, Eesti. 13.45-14.00 Leonardo da Vinci programmi projekt IGUANA Inter-Active Guiding - A New Approach.. Anne Ehasalu, Tallinna Meditsiinikool, Eesti. 14.00 14.15 Study possibilities in Rovaniemi, Finland. Üliõpilaste grupp Rovaniemist koos õpetaja Räty Rauniga. 14.15 14.30 SOCRATES/ERASMUS vahetusüliõpilaseks Turu Ametikõrgkoolis. Kristi Viilip, Velly Roosileht. Tallinna Meditsiinikool, Eesti. 14.30 14.45 Õpilasena Soomes ja vahetuses olles. Maria Saranpää, Heidi Tuhkanen. Helsinki Polytechnic Stadia, Soome. 14.45-14. 55 Projekt QESTRAIN Personnel training model for integrated quality environment safety management system in hospitals and public health service. Tiina Juhansoo, Tiina Viikmann, Tallinna Meditsiinikool, Eesti; Anne Johansson, Helsinki City College of Social and Health Care, Soome 14.55 15.00 Kokkuvõtted ja plaanid tulevikuks. Tiina Juhansoo. Teemapäev: INTERREG programmi projekti HUUTA Narkootikumide tarvitamise vähendamine ja nakkushaiguste ennetamine Helsingis ja Talllinnas nõustamine ja ennetustöö. Tallinna Meditsiinikooli üliõpilased ja projekti töörühm; Helsinki Stadia üliõpilased ja projekti töörühm

Ruum 116 ERIALADE PÄEV 20. mai 2005 Tallinna Meditsiinikool Kännu 67, 13418, Tallinn,Eesti 09.00 09.30 Registreerimine 09.30 09.35 Päeva avamine. Ülle Ernits, Tallinna Meditsiinikool, direktor. 09.35 10.00 Tegevusterapeut tervishoius eriala areng ja hetkeseis. Ülle Ernits, Tallinna Meditsiinikool, direktor. 10.00 10.20 Tegevusterapeut tervishoius Eesti hetkeolukord. Ivi Normet, Sotsiaal- Ministeerium, terviseala asekantsler. 10.20 10.40 Tegevusteraapia eriala õpetamine Tallinna Meditsiinikoolis. Lia Lasn, tegevusteraapia õpetaja, Tallinna Meditsiinikooli ja Rootsi Tegevusteraapia Assotsiatsiooni vahelise koostööprojekti koordinaator. 10.40 11.00 Paneelsessioon: Ülle Ernits, Ivi Normet, Lia Lasn, Virve Lillend. 11.00 11.30 Tutvumine õpperuumidega. 11.30 12.00 Kohvi ja posterid ruumis 115 13.00 15.00 Erialade töötoad: Õdede eriala, ruum no 122, Koolipoolse- ja haiglapoolse juhendaja koostöö. Ämmaemandate eriala, ruum no 415, Koolipoolse- ja haiglapoolse juhendaja koostöö. Hambatehnikute eriala, ruum no 205, Hambatehnikute koolitamise hetkeseis ja tulevik. Sigita Paskeviciene, Violeta Kavaliauskiene, Darius Stumburevicius Individual construction of teeth sets according to methodics by Swiss author Peter Lerch. Tegevusterapeutide eriala, 0-korrus, Tegevusteraapia hetkeseis ja areng Eestis Farmatseutide eriala, ruum no 315, Farmaatsia eriala arengud Eestis. Optometristide eriala, ruum no 118, Õppekava arenguga seotud küsimused.

POSTERID: Children at Risk QESTRAIN Personnel training model for integrated management system in hospitals and public health service. quality environment safty IGUANA - A New Approach. CANADA EU program for cooperation in higher education and training TENN Thematic European Nursing Network HENRE Higher Education Network for Radiography. ENOTHE European Network of Occupational Therapy in Highr Education SECURITAS MARE HUUTA Narkooikumide tarvitamise vähendamine ja nakkushaiguste ennetamine Helsingis ja Tallinnas. Rootis Tegevusteraapia Assotsiatsiooni ja Tallinna Meditsiinikooli vaheline koostöö tegevusteraapia eriala õpetajate ettevalmistamiseks.

SOCRATES / ERASMUS

SOCRATES/ERASMUS PROGRAMM ÕPETAJAVAHETUS Programmi SOCRATES allprogrammi ERASMUS eesmärgiks on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja tugevdada selle Euroopa dimensiooni, edendades kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd, üliõpilaste ja õppejõudude vahetust ning õppetöö ja selle tulemuste akadeemilise tunnustamise läbipaistvust kogu Euroopa Liidus. Tänaseks on Tallinna Meditsiinikool sõlminud bilateraalsed lepingud üle kahekümne õppeasutusega erinevates riikides ning vahetusüliõpilaste ja õpetajate arv on iga aastaga kasvanud. SOCRATES/ERASMUS ÕPETAJAVAHETUS ÕPPEAASTATE LÕIKES: 2001/2002 Tallinna Meditsiinikoolist käisid vahetusõpetajateks: Mai Lipping, Lia Lasn, Rutt Kaldma ja Anne Ehasalu Joensuu Ametikõrgkoolis. Tallinna Meditsiinikoolis käisid õpetamas: Liisa Päivike Turu Ametikõrgkoolist, Anneli Muona Põhja- Karjala Ametikõrgkoolist. 2002/2003 Tallinna Meditsiinikoolist käisid vahetusõpetajateks: Mare Tupits Lahti Ametikõrgkoolis, Irena Bartels Turu Ametikõrgkoolis, Saima Hinno, Tiina Juhansoo ja Lia Lasn Joensuu Ametikõrgkoolis. Tallinna Meditsiinikoolis käis õpetamas: Heidi Savolainen Lahti Ametikõrgkoolist. 2003/2004 Tallinna Meditsiinikoolist käisid vahetusõpetajateks: Leila Kalde ja Mare Tupits Lahti Ametikõrgkoolis, Irma Nool ja Irena Bartels Turu Ametikõrgkoolis, Lia Lasn Põhja- Karjala Ametikõrgkoolis.

Tallinna Meditsiinikoolis käisid õpetamas: Liisa Päivike Turu Ametikõrgkoolist, Sari Lappalainen ja Heidi Savolainen Lahti Ametikõrgkoolist. 2004/2005 Tallinna Meditsiinikoolist käisid vahetusõpetajateks: Lia Lasn, Mai Kull ja Tiina Juhansoo Põhja- Karjala Ametikõrgkoolis, Irena Bartels, Irma Nool, Tiina Viikmann ja Tiina JuhansooTuru Ametikõrgkoolis, Mare Tupits Yrkehögskolan Sydvästis, Turus, Irma Nool T.E.I. of Athens, Kreekas, Andra Õismaa Helsingi Ametikooli Lahti osakonnas. Tallinna Meditsiinikoolis käisid õpetamas: Liisa Päivike Turu Ametikõrgkoolist, Anneli Muona Põhja- Karjala Ametikõrgkoolist, Ulla- Maija Törmälä Oulu Ametikõrgkoolist, Ingrida Lingyte Panevežise Kolledžist, Heidi Savolainen ja Sari Lappalainen Helsingi Diakoonia Lahti osakonnast, Petra Juřeniková ja Miroslava Kyasova Tšehhi Vabariigist.

SOCRATES/ERASMUS PROGRAMM Vahetusõpetaja Vahetusõpetajaks Ateenas, Kreekas, Tehnilise Hariduse Instituudis Irma Nool, õpetaja Kõrgharidus on Kreekas jaotatud ülikoolide ja Tehnilise Hariduse Instituutide vahel. Üliõpilasi võetakse vastu kõrgkooli eksamitulemuste põhjal, mis leiavad aset Lukeio teises ja kolmandas astmes. Lisaks võetakse üliõpilasi vastu Helleni Avatud Ülikooli alates 22. eluaastast loosi alusel. Formaalset haridust iseloomustatakse kindla õppeajaga, kordamise võimalusega ja formaalse koolist lahkumise sertifikaadiga, mis on ametlikult autoriseeritud. Hariduslike instituutide klassifitseerimise tulemusena on tiitel (koolist lahkumise sertifikaat, kraad jne) kohustuslik üliõpilastele igal haridustasemel, et jätkata järgmisel tasemel. Mina olin Ateenas Tehnilise Hariduse Instituudi Tervise ja Hoolduse Elukutsete Teaduskonnas. Tervise ja Hoolduse Elukutsete Teaduskonnal on järgmised osakonnad: esteetika, baasmeditsiini üldosakond, varase lapseea haridus, rahvatervis, tegevusteraapia, ämmaemandus, õenduse A, õenduse B, hammaste tehnoloogia, optika, meditsiinilise radioloogiatehnikud, meditsiinilaboratoorium, füsioteraapia, sotsiaaltöö. Õppeaasta 2004/2005 alguses oli 10 634 registreeritud üliõpilast. Õendusteaduse kool, õenduse B osakond on üheks osaks Tervise ja Hoolduse Elukutsete Teaduskonnast. Õenduse õpe kestab 4 aastat ehk 8 semestrit. Kui üliõpilased täidavad edukalt oma õppekava, saavad nad õenduse bakalaureusekraadi. Õppekava hõlmab õppepäevi, loenguid, praktilise tegevuse tunde ja praktikat haiglas. 8-ndal semestril toimub ainult haiglapraktika ja lõputöö kirjutamine. Igal aastal õendusesse vastuvõetud üliõpilastest alustavad pooled septembris ja pooled veebruaris. Igal aastal alustab õenduse Ateena Tehnilise Hariduse Instituudis õppimist umbes 600 uut üliõpilast. Üliõpilaste suure arvu tõttu on kaks õenduskooli: Õendus A, kus on üliõpilased perekonnanime algustähtede järgi A kuni M ja õendus B, kus on üliõpilased alates M tähest kuni nimekirja lõpuni. Koolidel on siiski sama haridussüsteem, samad õpetamisstandardid ja nad jälgivad sama hariduslikku ajakava. Loomulikult on neil erinevad õpetajad, administratsioon ja direktorid. Üliõpilaste kogu arv kahe õendusosakonna peale kokku on sellel õppeaastal umbes 5000. Minul oli õpetamissessioon AIDSi ja narkomaania olukorrast Eestis. Arvan, et see oli raskeks katsumuseks, kuid heaks võimaluseks omandada uusi kogemusi.

Probleemõpe Turu Ametikõrgkoolis õe-, ämmaemanda- ja rahvatervise 2005/2006 õppeaasta õppekavas Liisa Päivike, RN, RNT, ämmaemanduse lektor 2005/2006 õppeaastal alustab Turu Ametikõrgkool nn. problem-based ehk probleemõppel baseeruva õppetööga. Ettevalmistused probleemõppele üleminekuks on toimunud kahe aasta vältel. Ettekande autor on osalenud probleemõppe alustamiseks läbiviidud pilootkursusel. Oma ettekandes avaldab autor töö käigu antud eesmärgi saavutamisel ja toob lisadena ettekandele abimaterjale huvilistele samasuunalise töö alustamiseks. Lisainformatsiooni on võimalik saada addressil: Liisa.Paivike@turkuamk.fi

LINKKEJÄ YDINAINESANALYYSIIN YDINAINESANALYYSI OPETUSSUUNNITELMATYÖSSÄ Isola, M. 2005. Ydinainesanalyysi opetussuunnitelmatyössä, Vaasan yliopisto, kalvosarja: http://www.uwasa.fi/tutkinnonuudistus avaa linkki: ydinainesanalyysi ja opintojen mitoitus koulutus 13.1.2005 http://www.uwasa.fi/tutkinnonuudistus/jaettavaksi%20ydinaines%20vaasa%2013012005.ppt Erilaisia näkökulmia ydinainesanalyysistä: Opetuksen ydinaines - eri tulkintoja: http://www.oulu.fi/opetkeh/kehtoimi/ydinainesanalyysi/ Akateeminen opetussuunnitelmatyö. 2003. toim. Karjalainen A. Oulun yliopisto: http://www.ulapland.fi/files/20040114140834.pdf Karjalainen, A & Jaakkola E. 1999. Akateemisen opetussuunnitelman kehittäminen, Opetusmoniste, Oulun yliopisto: http://www.oulu.fi/opetkeh/kehtoimi/ydinainesanalyysi/analyysi.html Mikkola, M. Ydinainesanalyysi Hamk:ssa 2004, kalvosarja. Helsingin yliopisto: http://www.hamk.fi/oped-exo/dokumentit/ter/m_mikkola_130904ter.pdf YDINAINESANALYYSIN TASOT Bloomin taksonomiasta: http://virtuaaliyliopisto.jyu.fi/materiaali/verkko-opetus/sisanalyysi/sisanalyysi-2.htm Sisältölähtöisen ja osaamislähtöisen näkökulman yhdistelmiä: Tieteelliseen koulutukseen sisältyvä osaaminen, Lähde: Karjalainen, A. (toim.) 2003. Akateeminen opetussuunnitelmatyö. Oulun yliopisto, opetuksen kehittämisyksikkö.s 63: http://www.tkk.fi/yksikot/opintotoimisto/opetuki/tutkintorakennetyokaluja/prosessi/tavoitteet/y o_osaamistavoitteet.htm

ESIMERKKEJÄ ERI TAHOILLA TEHDYISTÄ Y-ANALYYSEISTÄ Ydinainesanalyysistä tekstiä ja sisältää linkkejä lomakkeisiin, Oulun yliopisto: http://www.ttk.oulu.fi/opetuksen_kehittaminen/yaindex.html Akateeminen opetussuunnitelmatyö. 2003. toim. Karjalainen A. Oulun yliopisto: (s. 171-180 mielenkiintoisia kokemuksia!!!) http://www.ulapland.fi/files/20040114140834.pdf Ydinainesanalyysin ohjeistus TKK:ssa, (sisältää paljon ajattelun apuväl.): http://www.tkk.fi/yksikot/opintotoimisto/opetuki/tutkintorakennetyokaluja/prosessi/sisalto/ydina inesanalyysi_m_ohjeistus.doc Akustiikan opetuksen ydinainesanalyysi 2003: http://www.acoustics.hut.fi/teaching/yaa/s89-yaa-2003-saatekirje.pdf Jyväskylän yliopisto, virtuaaliyliopisto, tieto-ja viestintätekniikan välityksellä tapahtuva opetus (TVT-opetus, verkko-opetus) (ydinaineksen tasoista ym.) http://virtuaaliyliopisto.jyu.fi:8080/sisallontuotanto2003/sisalto/materiaalit/esisuunnittelu

SOCRATES/ERASMUS PROGRAMM ÜLIÕPILASTE VAHETUS Programmi SOCRATES allprogrammi ERASMUS eesmärgiks on parandada kõrghariduse kvaliteeti ja tugevdada selle Euroopa dimensiooni, edendades kõrgkoolide rahvusvahelist koostööd, üliõpilaste ja õppejõudude vahetust ning õppetöö ja selle tulemuste akadeemilise tunnustamise läbipaistvust kogu Euroopa Liidus. Tänaseks on Tallinna Meditsiinikool sõlminud bilateraalsed lepingud üle kahekümne õppeasutusega erinevates riikides ning vahetusüliõpilaste ja õpetajate arv on iga aastaga kasvanud. SOCRATES/ERASMUS ÜLIÕPILASVAHETUS ÕPPEAASTATE LÕIKES: 2001/2002 Tallinna Meditsiinikoolist käisid vahetusüliõpilasteks: Katariina Matros, Monika Uuustalu ja Ilja Pugatšov Joensuu Ametikõrgkoolis. 2002/2003 Tallinna Meditsiinikoolist käisid vahetusüliõpilasteks: Anna Jegorova, Anna Fadeejeva, Katariina Matros ja Monika Uustalu Põhja- Karjala Ametikõrgkoolis, Aivi Sepp ja Päivi Ojaots Turu Ametikõrgkoolis. 2003/2004 Tallinna Meditsiinikoolist käisid vahetusüliõpilasteks: Helen Paabo ja Alina Straško Lahti Ametikõrgkoolis, Inga Pardel ja Janika Lehtsalu Turu Ametikõrgkoolis. 2004/2005 Tallinna Meditsiinikoolist käisid vahetusüliõpilasteks: Maria Albert ja Pirko Tuus Pirkanmaa Ametikõrgkoolis, Rille Kuriks Helsingi Stadia Ametikõrgkoolis, Kristi Viilip ja Velly Roosileht Turu Ametikõrgkoolis, Helbe Polukainen ja Kadri Kaup Helsingi Diakoonia Instituudi Lahti osakonnas.

Vahetusüliõpilasena Turus praktikal Kristi Viilip, Velly Roosileht, Tallinna Meditsiinikool Jaanuari lõpus pakkisime oma reisikohvrid ja sõit Turu poole võis alata. Kuna läksime kolmeks kuuks, siis olime varunud kõikvõimalikke toiduaineid, mille kohale vedamine oleks seiklusjutt omaette. Siiski leidus meie teel üksjagu nn abistavaid käsi ja jalgu, kes aitasid meil kompsudega edasi rühkida. Südames õhkõrnalt lootsin, et kui tagasi tuleme on kraami vähem. Kuid võta näpust, inimesena on meil juba ilmselt see kalduvus endale ikka varanatukest soetada, st samasugused pambud olid meil ka tagasi tulles. Turu on ilus väike linnake, millest voolab läbi Aura jõgi ning mis on ühelt poolt ümbritsetud merega. See linn on ka kunagine Soome pealinn, rajatud 1229 aastal. Kaunimateks vaatamisväärsusteks on tõeline arhitektuuripärl Turu toomkirik (ehitatud samuti 13. saj) ja Turu kindlus (tänapäeval on kindlus muuseum, samuti ka tellimusrestoran). Turu on ka tuntud üliõpilaste linnana. Ülikool ehitati 1640 aastal (Tartusse olid rootslased ülikooli rajanud kaheksa aastat varem). Hiljem kolis Turu ülikool Helsingisse üle ja on seda seal ka praegu. Turu tänavapildis hakkab silma igas vanuses jalgrattureid ja keppidega kõnni harrastajaid. Tervislikud eluviisid on hinnas.seda tõdesime ka TYKS-s (Turun yliopistollinen keskussairala) Äityspolikliinikal, kus üksmeelne kollektiiv tuli liikumise poolest Soome meistriks. Mitmed neist tulid tööle ja lahkusid töölt, kas jala vöi rattaga. Elamisepaigaks oli meil kolmetoaline korter, kus asusime kolmekesi igal ühel oma tuba, ühine köök, esik, wc ja dussi ruum. Korternaabriteks olid leedulanna ja ungarlanna. Suhtlesime inglise ja vene keeles. Õhtuti jõime ühiselt teed ja vestlesime päevasündmustest. Mõnikord olid meil ka ühised lõunad. Ja ega külalistestki puudu olnud, neid jagus ikka igast ilmakaarest. Kujunesid välja üsna perekondlikud suhted. Tavaliselt hädas tunned sõpra ja nii ka oli. Kui gripp meist kedagi kimbutas, siis põetasime ja käisime apteegist ravimeid jahtimas. Viimased on seal väga kallid. Kolmapäeviti oli naabermajas saun. Kuhu püüdsime igal võimalusel minna. Seal praadides sai poole ümbruskonna rahvaga tuttavaks. Toimus ka lahkumispidusid, sünnipäevi, pizza valmistamise pidu ja juustu degusteerimis lõunaid, peamiselt küll nädalavahetuseti. Kolmapäeviti toimusid ka eestikeele klubi laadsed koosviibimised, kus olid mõned eestlased ja eestikeele lembelised soomlased, kelle auks tuleb tunnistada väga head eesti keele oskust. Pühapäeviti käisime mere ääres jalutamas ja oma tuttavatele kaasaelamas, kes viskasid kuuma leili ja ronisid jääauku suplema.

Praktikal haiglas oli väga meeldiv, meisse suhtuti sõbralikult.kohtasime palju heatahtlikke inimesi.oli üpris huvitav.sünnitussaalis olime vaid ühe nädala. Kuna see on alati praktikantidega üleasustatud. Uudne oli ka meie jaoks sünnitusvalude leevendamisviis akupunktuuri nõelte abil. Olime ka operatsiooni saalis, kus nägime keisrilõiget. Külastasime ka uut haiglat. See oli ehitatud peamiselt onkoloogilistele haigetele. Seest imeilus hoone. Eriti kaunis oli kohvik, meenutas rohkem nagu botaanikaaeda, hiigelsuured palmid ja muud troopilised taimed, mis sobisid eriti kokku klaaskatusega.sisemust Ilmestas ka trepi astmeid meenutav laskuv purskkaev. Jäime oma praktikaga äärmiselt rahule. Ja soovitame kõigile, kel võimalik minna. Oleme veendunud, et te ei kahetse. Parimate soovidega üliõpilased KrIsti ja Velly.

Individual construction of teeth sets according to methodics offered by Swiss author Peter Lerch Violeta Kavaliauskiene, Darius Stumburevičius, Živile Jucyte Sigita Paškevičiene Kaunas College, The Medicine and Social Sciences Study Center, Lithuania Diagnostics of the models in the lower and upper jaws. Setting of the frontal teeth in the upper jaw. Setting of the lower teeth frontal teeth. Setting of the lateral teeth in the upper jaw. Setting of the molars in the lawer jaw.

SOCRATES/ERASMUS HIGHER EDUCATION NETWORK FOR RADIOGRAPHY (HENRE) Tiina Juhansoo, Virve Lillend, Eve Kartau Tallinna Meditsiinikool SOCRATES, Erasmuse temaatilised võrgustikud, projekti HIGHER EDUCATION NETWORK FOR RADIOGRAPHY (HENRE) eesmärgiks on luua koostöövõrgustik kõigi Euroopa maade röntgenograafide vahel, et arendada, harmoniseerida ja täiustada erialase hariduse ja praktika taset. Püüe ühtlustada Euroopa siseselt pakutava hariduse taset on olnud Rahvusvahelise Röntgenograafide ja Radioloogiatehnoloogide Ühingu (ISRRT) peamiseks eesmärgiks. Seatud eesmärgi saavutamise üheks võtmeks on erialast haridust pakkuvate institutsioonide jõudude ühendamine, võimaldamaks välja arendada ühtne röntgenograafide kvalifikatsioonitase. Erinevate tööülesannete tarvis on moodustatud kolm teemapõhist töörühma: Töörühm 1 Euroopa dimensioon röntgenograafia alases hariduses- röntgenograafiaalane põhikoolitus. Töörühm 2 Röntgenograafia alase hariduse õppimis- ja õpetamismeetodite arendamine, kaasa arvatud e-õpe, aktiivne õpe ja Context/Problem based Learning (C/PBL) (Konteksti/Probleemipõhine õpe). Töörühm 3 Jätkuv erialane areng, mis vastaks erinevate pilditehnika modaaalsuste kasutuselevõtmisele ja eriala rolli laienemisele ning suudaks ka väiksema arvu röntgenograafiaspetsialistide korral tagada pakutava teenuse kvaliteedi. Tänaseks on rahvusvahelise röntgenograafiaalase koostöövõrgustikuga HENRE ühinenud 22 partnerinstitutsiooni erinevatest Euroopa maadest ning uute liikmete vastuvõtt jätkub. Tallinna Meditsiinikool osaleb teises töörühmas. Projekti meeskond Tallinna Meditsiinikoolis: Tiina Juhansoo tiina.juhansoo@medkool.ee Virve Lillend virve.lillend@medkool.ee

Töötamas TUNING i meetodiga SOCRATES/ERASMUS temaatilise võrgustiku Higher Education Network for Radiography - HENRE töökoosolek Aberdeenis, UK

SOCRATES/ERASMUS PROGRAMME THEMATIC EUROPEAN NURSING NETWORK (TENN) Tiina Juhansoo, Tallinna Meditsiinikool Rahvusvahelise koostööprojekti TENN eesmärgiks on üle-euroopalise temaatilise võrgustiku loomine, et: saavutada ühine arusaam temaatikaga seotud terminoloogiast uurida õdede liikuvusega seotud probleeme välja töötada ühised tegevusstandardid käsitletud teemade valdkondades edendada juhtimisoskusi toetada kliinilise õe rolli arengut Eesmärgi saavutamiseks on moodustatud kolm töögruppi: kliiniline õde supervisioon ja mentorlus juhtimine Projektiga on nüüdseks ühinenud üle 40 riigi. Tallinna Meditsiinikool osaleb teises töögrupis - mentorlus. Projekti meeskond Tallinna Meditsiinikoolis: Tiina Juhansoo Marika Asberg Marina Kopti Eha Hõrrak Ulvi Kõrgemaa Elina Reva tiina.juhansoo@medkool.ee marika.asberg@medkool.ee marina.kopti@medkool.ee eha.hõrrak@medkool.ee ulvi.kõrgemaa@medkool.ee elina.reva@medkool.ee Projekti tulemusena on viidud läbi mentorite koolitused AS Lääne Tallinna Keskhaigla, AS Ida- Tallinna Keskhaigla, SA Tallinna Lastehaigla ja SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla õdedele praktikajuhendajatele (mentoritele).

SOCRATES/ERASMUS TEMAATILISED VÕRGUSTIKUD ENOTHE Karin Lilienberg, Tallinna Meditsiinikool Euroopa Tegevusteraapia Võrgustik Kõrghariduses (ENOTHE) - loodi 1995.a. Euroopa Liidu raames Euroopa maade tegevusterapeutide nõukogu COTEC (Council of Occupational Therapists for the European Countries) initsiatiivil. ENOTHE on temaatiline võrgustik, mida rahastab Euroopa Komisjon, Socrates / Erasmus programm: Thematic Network Projects alates 1997. aastast. Temaatilise võrgustiku põhieesmärk on kaasa aidata tegevusteraapia eriala akadeemilise õppe kvaliteedi parandamisele ja arendamisele ning edendamisele Euroopa dimensioonis läbi koostöö erinevate kõrgkoolide teaduskondade või osakondadega, erialaliitudega, tööandjatega ja eriala teenust vajavate organisatsioonidega. ENOTHE moodustab ühe osa Humanistliku Temaatilise Võrgustiku Arhipelaagist, millesse kuulub 18 Erasmus-Socrates Temaatilist Võrgustikku, mis käsitlevad Humanistlike Kunstide ja Teaduse erinevaid valdkondi ja aspekte. ENOTHE üldsihid Ühendada Euroopa Tegevusteraapia Haridusprogramme ja kavandatavaid programme (Instituutides, kõrgkoolides, ülikoolides jne.), et edasi arendada tegevusteraapiaalast haridust ja teadmiste sisu. Koostöös COTEC iga edendada tegevusteraapia õpet Euroopas Eesmärgid Stimuleerida Euroopa standardeid tegevusteraapia kõrgharidusõppes, kasutades WFOT (Maailma Tegevusterapeutide föderatsiooni) standardeid ja kvaliteedi tagamise meetodeid Tutvustada ja edendada tegevusteraapia õppes Euroopa Ainepunktide Ülekandmise Süsteemi ECTS (European Credit Transfer System) Julgustada elukestva õppe arendamist tegevusteraapias, arendades Euroopa riikide vahelisi ühisprogramme Pakkuda abi institutsioonidele, kes soovivad alustada tegevusteraapia haridusprogramme (nt Kesk- ja Ida-Euroopa regiooni maad) ja soovitada selleks potentsiaalseid ressursse ENOTHE tegevus projektigruppides keskendub järgnevatel aastatel sellistele teemadele, nagu Kvaliteedi tagamine ja kohandamine Euroopa tegevusteraapiaalases hariduses Tegevusteraapia õppekavade arendamine Euroopa dimensioonis Tegevusteraapiaalase jätkuva õppe ja uurimistöö arendamine Innovatiivsete õpetamismeetodite, nt probleemipõhine õpe ja elektrooniline õpe arendamine

LEONARDO DA VINCI

Leonardo da Vinci SECURITAS MARE Emergency and Disaster Readiness Course From 20th to 24th October, 2003 the Emergency and Disaster Readiness course took place in Finland, at Airisto Sea Safety Training Centre. Tallinn Medical School offered possibility to participate for three students: Evelin Põldsaar, Inge Rumberg and Lea Urgard. The aims of this course were: - to deepen and increase the future nurses and sea captains ability to understand and take care of people in an emergency; - to receive knowledge and skills in order to be able to function professionally in emergency situations and to be able to participate in, organize and lead different kind of rescue actions; - to understand reasons for behavior and needs for treatments in crisis; - to learn how to work in an emergency team. In that course there were 25 students from maritime and nurse education programs. There were students from different countries and nations: Finland, Norway, Denmark, Nederland, Spain and of course from Estonia. In that course the participants took part of different kind of theory studies and practical exercises in the land and seawater. The duration of the course was five days. All five days were full of different kind of new and interesting actions and here is a little review of that. The aims of the first day were: - to make up teams - to plan and organize the team structure - to evaluate strengths and weaknesses of the team - to make a plan of action for performance of the team - to test team action and performance. In the first day instructors put together teams. They tried mixed teams from every nation, so that there could also arise some communication problems.

After putting the teams together, every team had to analyze some accidents and disasters from reality (they showed it from TV-sets) and put together a rescue plan. After that the students had pool based team-building training. The aims of the second day were: - to expand knowledge and skills needed to provide first aid treatment in emergency situations, including sudden illness; - to recognize and identify various forms of illness and injury commonly associated with emergency situations; - to become familiar with emergency techniques and tools for first aid which are available in emergency situations; - to become familiar with the principles to handle situations practically and psychologically when death occurs; - to become familiar with the principles of first aid and their use in emergency situations; - to practice and to organize and lead acting in emergency situations; - to learn to evaluate her-/himself and personal acting in emergency situations. Students had first aid outside training and theory, plus rescue exercise at ten o clock in the evening in the archipelago The Island. Instructors let the students know that there had happened a ship disaster near one of the islands and students had to put together rescue teams and organize seeking for victims (what took about 5 hours) and give them first aid and organize transportation to the base. The only transport was a little motorboat that students had to drive themselves. At the same night students analyzed the rescue with instructors. On the third day students had to experience their own feelings in unknown situations, expand the view of human behavior and reactions in crisis and emergency situations, experience and understand the meaning of debriefing after the crisis and be familiar how to do debriefing, understand the roles and problems connected with the media from the party concerned. The half of the day students had theory based studies plus media as a spreader of information. In the evening students had hypothermia swimming in the seawater, which was 6-7 degrees by Celsius and it was snowing a little students had only casual swimming suites on, not thermo suites. This experience affected a lot the students emotions, as the students had to swim about 15 minutes in ice-cold water and it brought out different kind of emotions: excitement, fear, and new experience - everybody survived ϑ. The aims of the fourth day were: - to become familiar with own survival tecniques and equipment; - to understand the necessary principles of own survival in crisis situations; - to understand the ethics from different perspectives in crisis situations; - to get to know how to use the ethical principles in decision-making in crisis situations. After theory studies the students had practical exercises in seawater with thermo-suites. They learned how to open the life-raft and manage with life-raft equipment; and had exercises in water with personal survival equipment.

The whole day was full of different kind of exercises like swimming, jumping to the water, climbing with ropeladder. In the evening instructors took all the students out to the sea, where everybody had to jump out from boat and then collect the team together and swim to the life-raft, where they had to spend the whole night. In the morning all teams had to swim back to the base. On the last day there were group debriefing, course evaluation and graduation. Instructors discussed with participants about emotions and gave feedback how the course managed. The results of EDR course: During the whole course the students experienced different kind of crisis situations that showed clearly, that reactions and actions were absolutely different and unpredictable compared to usual situations. Although it was only training - it brought out different kinds of emotions. The main lesson for students was that the most important thing is teamwork - without that anybody can do anything correctly especially when saving human lives. The second thing is communication - even when you don't know the language, you can find different ways of communication, on that course it came out clearly when one student was from Spain and couldn't speak English nearly at all, but with the help from the group she managed very well. All three students: Evelin, Inge and Lea got a lot of knowledge and experience that has great influence on their lives too, especially how to manage in catastrophe situations and to give victims professional help; and also how to handle own feelings in different crisis situations. All three students are very thankful for the possibility to take part in this kind of course. This EDR- course fulfilled its aims.

Leonardo da Vinci programme Project IGUANA Interactive Guiding A New Approach 2004-2006 Anne Ehasalu, Tiina Juhansoo, Merike Kravets, Eve Kartau Tallinn Medical School, Estonia The project aims at developing, testing and implementing a dynamic model for guiding and counselling adult groups with special needs in the social and health care sector. The model contains 3 elements: A dynamic and process based guiding and counseling concept. A virtual multimedia environment for the clients increasing competence to make realistic choices. A learning environment for developing the competences of the professionals to perform guidance. The goals of the pilot project are to: 1)improve guidance and counseling methods 2)improve guidance and counseling of adult groups with special needs in the social and health care sector 3)develop a new pedagogic approach by combining cognition and various learning styles with the use of multimedia in an internet based guidance environment. First step preliminary study Second step Dynamic guidance model/platform Dynamic guidance model/guidance methods Dynamic guidance model/content Dynamic guidance model/test Dynamic model/adjustment/final development

Third step Training program for guidance counselors Fourth step Best practice manual Fifth step Evaluation Sixth step Dissemination Seventh step Management IGUANA -project research in Estonia from November 2004 till January 2005. As it was decided in project-group first meeting, the target group of guidance seekers had to be or adults with little education and weak relations to the educational and working communities or people with another ethnical background. The decision was made in Tallinn Medical School s project work-group, that our target group of guidance seekers will be unemployed people from Tallinn. After several phone-calls to the labor - market offices in November - December 2004 was clear, to our great surprise, that authorities from labor-market offices were not interested in counselling their customers via internet. We were told that they would like them to show themselves in the office every month to talk with them and they have not even thought about guidance via internet. Then we decided to change the target-group into people with another ethnical background. For that purpose the questionnaires were translated into Russian. There is a Professional Vocational Economical Education Center in Tallinn, where students from all over Estonia are studying. Some of the Centers students have graduated basic school, some secondary school; several groups with either basic school or secondary school background are Russian speaking. So we decided to choose target- group from Russian - speaking students (people with another ethnical background). Center has medical unit with several practical nurses working there, whom we choose then to be counselors for them. In reality nurses there are working as counselors in health topics, but they, as they said, would have made much better counseling work, if they had computer with internet-connection in the unit.

100 questionnaires were delivered in two Russian - speaking student groups. After an hour questionnaires were collected. In medical unit questionnaires were delivered for four practical nurses and after an hour collected. All delivered questionnaires were got back. Next week the interviews were carried out with counselors and guidance seekers. Participant countries: Denmark, UK, Germany, Greece, Estonia. Tallinn Medical School working group: Enne Ehasalu: Anne.Ehasalu@medkool.ee Tiina Juhansoo: Tiina.Juhansoo@medkool.ee Merika Kravets: Merike.Kravets@medkool.ee Eve Kartau: Eve.Kartau@medkool.ee Peep Maimann: Peep.Maimann@medkool.ee

ESF EUROPEAN SOCIAL FUND

KODUHOOLDUSTÖÖTAJATE PILOOTPROJEKT Merike Kravets, Tallinna Meditsiinikool Tallinna Meditsiinikool osaleb partnerkoolina ESF Koduhooldustöötajate pilootprojektis, mille eesmärgiks on koolitada koduhooldustöötajaid. Projekt sai teoks koostöös Tööturuameti, Sotsiaalministeeriumi, Haridusministeeriumi ning Taani ja Eesti erapartneritega. Koolituse peamiseks sihtgrupiks on ilma tööta ja erihariduseta mitte-eestlastest naised ning eesmärgiks on abistada eakaid ja/või puudega inimesi nende kodudes või hoolekandeasutustes. Koolitusprogramm algab 2005 a. septembris ning kestab 9 kuud koos 3-kuulise tasustatud praktikaga ( 6 k. integreeritud teoreetilist ja praktilist õpet koolides ning 3 kuuline praktika). Koolitus toimub Taani kogemusel põhineval koolitusprogrammil ning seda viivad läbi projektiga seotud partnerkoolid ( Tartu Meditsiinikool, Tallinna Pedagoogiline Seminar, Kohtla-Järve Meditsiinikool, Valgamaa Kutseõppekeskus ja Tallinna Meditsiinikool). Koduhooldustöötaja koolitus põhineb kutsestandardi Sotsiaalhooldaja I, II, III (kinnitatud 18.04.2005 Tervishoiu ja Sotsiaaltöö Kutsenõukogus) I kutsekvalifikatsiooni taseme nõuetel. Projekti raames on toimunud sihtgrupi koolitajate koolitus 20 21.04. 05; tuleb 26-27.05.05 ja 08.09.05. Meie koolist on osalenud ja osalevad koolitusel: Merike Kravets ( projekti koordinaator), Anne Ehasalu, Irma Nool, Mare Tupits, Tiina Klettenberg Sepp, Õilme Siimer. Et töötutele mõeldud koolitus eesmärgipäraselt kulgeks, ootame õpetajaid, kel oma põhitöö kõrvalt jääb üle veel jõudu ja jaksu, andma oma teadmisi ka põhiharidusega inimestele ja osalema projektis!

INTERREG IIIA Piiriülene koostöö

Projekti HUUTA - Narkootikumide tarvitamise vähendamine ja nakkushaiguste ennetamine Helsingis ja Tallinnas - eesmärgiks on vähendada narkootikumide tarvitamist Helsingis ja Tallinnas ning vähendada nakkushaiguste levikut Helsingi ja Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonna asutuste vahelise koostöö tugevdamise kaudu. HUUTA-projekt koosneb kolmest laiemast eesmärgist, mis saavutatakse erinevate tegevuskomplekside elluviimise kaudu: 1. Tugevnenud nõustamisteenused, teenusepakkujate paranenud arenguvõimalused. Tegevused on seotud Tallinna Meditsiinikooli õppejõudude koolitusega, luuakse prostitutsiooni kaasatute, narkomaanide ning HIV/AIDS patsientide nõustamise alane vabaaine Meditsiinikoolis,

koostatakse täiendkoolitusprogramm nõustamisteenuseid osutavatele asutustele ja uuring Eesti prostitutsiooni kaasatutest, viiakse läbi seminariprogramm Tallinna vastava valdkonna töötajaile. Eesti poolt on projekti kaasatud Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet, Tallinna Meditsiinikool ning Tervise Arengu Instituut. 2. Laienenud teenustespekter see tähendab nõustamisteenuste arendamist vastavalt ühiskonna vajadustele ning siin eelkõige prostitutsiooni kaasatute resotsialiseerimiseks ning rehabiliteerimiseks nõustamiskeskuse loomist koos meditsiiniteenuste pakkumisega ning HIV/AIDS narkoennetustelefoni tegevuse laiendamist nii olemasolevas sfääris kui ka uue teenuse loomist Soome narkomaanide nõustamiseks Tallinnas. Eesti poolt on tegevuste elluviimisesse kaasatud MTÜ Eluliin. 3. Avalikkuse suurenenud teadlikkus, teemade laiem kajastatus ajakirjanduses. Eesmärgi saavutamiseks viiakse läbi professionaalne meediakampaania, mis hõlmab tegevusi alates projekti ning meediaplaani väljatöötamisest kuni trükiste valmistamise ja projekti kodulehekülje teostamiseni. Olulist osa mängib HIV/AIDS narkoennetustelefoni reklaamikampaania, mis aitab teadvustada abivõimaluste olemasolu nii laiemale avalikkusele kui probleemiga otseselt seotud inimestele ning nende lähikondsetele. Projekti tegevused viiakse ellu 2006. aasta lõpuks. Tallinna Meditsiinikooli meeskond: Tiina Juhansoo Ulvi Jõgi Jana Klaar Inna- Riina Käsper- Hint Tiina Klettenberg Irma Nool Eve Kartau Lingid: www.huuta.stadia.fi www.ktl.fi

CANADA EU PROGRAMME FOR COOPERATION IN HIGHER EDUCATION, VOCATIONAL EDUCATION AND TRAINING

Projekt Inequalities in access to rural communities. 1. oktoober 2004 30. september 2007 Tiina Juhansoo, Tiina Viikmann, Eve Kartau, Tallinna Meditsiinikool Projekt Inequalities in access to rural communities on mõeldud Kanada ja Euroopa tervishoiuprogrammide tudengitele (õendus ja toitumine). Projekti eesmärgiks on rajada Euroopa ühiskonna ja Kanada vahelised tugevad koostöösidemed, et rahvusvaheliselt propageerida Euroopa ja Kanada ühiseid kogemusi. Projekti raames töötatakse välja multidimensionaalne programm uurimaks tervishoiuspetsialisti rolli iga riigi tervishoiusüsteemi siseselt. See aitab projektis osalevatel tudengitel ja töötajatel arendada multikulturaalset teadlikkust ja iga maa inimeste tervishoiualaste uskumuste ja väärtuste tunnustamist, ning võimaldab neil osa saada rahvusvahelisest kultuuri süvenemise kogemusest. Programmi peamine eesmärk on edendada erinevate tervishoiuerialade tudengite vahetust; rajada õpetlaste ja töötavate tervishoiuspetsialistide võrgustik arendamaks välja ühised õppekavad ja juhendid; ning propageerida suuremat partnermaade vahelist koostööd ja ideede vahetust. Projekti partnerid: KANADA - Monctoni Ülikool Norman Gionet, Dekaan ja projekti direktor Jocelyne Landry, Kanada koordinaator Lita Villalon, Professor Nathalie Boivin, Professor Liette Clément, Professor Mount Royal Kolledž Lorna Smith, Projekti direktor Chad London, Professor Pam Nordstrom, Professor Prince Edward Islandi Ülikool Kimberley Critchley, Projekti direktor EUROOPA Bournemouthi Ülikool, Inglismaa Ian Graham, Projekti direktor Eileen Richardson, Professor Uppsala Ülikool, Rootsi Eva Bergknut, Projekti direktor Savonia Ametikõrgkool, Soome Liisa Koskinen, Projekti direktor Tallinna Meditsiinikool, Eesti Tiina Juhansoo, Projekti direktor

THE EAST EUROPE COMMITTEE OF THE SWEDISH HEALTH CARE COMMUNITY

Tegevusterpeudi õppekava ajalugu: Tegevusterapeudi õppekava Tallinna Meditsiinikoolis 2000-2005 Ülle Ernits 20.05.2005 2000 a. Norra õppekava eeskujul koostatud õppekava puuduseks oli liigne taastustravikesksus Eesti Taastusravi Arstide Seltsiga toimus koostöö koostöö 22. oktoobril 2001. aastal kinnitati 2002. aastal sõlmis kool tegevusterapeudi kutsestandard 2002. esitati õppekava, mis oli koostöö koostööss Tegevusterapeutide Seltsiga ümber tehtud Sotsiaalministeeriumi ja HaridusHaridus- ja Teadusministeeriumi toetusel koostöö lepingu Rootsi Tegevusterapeutide koostöölepingu Assotsiatsiooniga. 2002. aasta oktoobrist algas 80 AP / 120 ECTS mahuga koostöö projekt koostööprojekt Projekti eesmä eesmärk: Projekti eestvedajad olid: üliõpilaste ja erialaainete õpetajate koolitus Rootsi Tegevusterapeutide Assotsiatsiooni Rootsi erinevate ülikoolide tegevusteraapia õppejõudude poolt. Projekt hõlmas ka Rootsi tegevusterapeutide poolt juhendatud praktika lä läbiviimist Eesti praktikabaasides ja samaaegset Eesti praktikabaaside tulevaste praktikajuhendajate ja diplomitöö de diplomitööde juhendajate koolitust. President IngaInga- Britt Lindströ Lindström tegevusteraapia emeriitprofessor IngaIngaBritt Brä Bränholm, hiljem liitus emeriitprofessor Chris Kerstin Henriksson.

TMK poolt: Lia Lasn Karin Lilienberg Kõik üliõpilased, kes õppisid ja veel õpivad tegevusterapeudiks Rootsi Tegevusterapeutide Assotsiatsioonil oli eelnev samalaadne koostöö kogemus koostöökogemus Läti Meditsiiniakadeemia ja Sankt Peterburi Riikliku Meditsiiniakadeemiaga. Koostöö Koostöö tulemusena avati tegevusterapeudi õpe mainitud kõrgkoolides. Käesolevaks ajaks on: Koostöö Koostööss Rootsi Tegevusterapeutide Assotsiatsiooniga tä täiendati varasemat õppekava. Tegevusterapeutide maailmaorganisatsiooni (WFOT) poolt sai TMK tegevusterapeudi õppekava tä täieliku heakskiidu aastani 2009 esimesed tegevusterapeudid kooli lõpetanud. Järgmised lõpetavad juunis; Kaks TMK õpetajat on lä läbinud eelnimetatud õppekava, olnud õpingute kä käigus korduvalt praktikal Rootsis ja saanud tegevusterapeudi diplomi. Kõik Rootsi koostöö projektis lõpetanud koostööprojektis tegevusterapeudid on saanud Rootsi Tegevusterapeutide Assotsiatsiooni sertifikaadi. Kus tegutseb tegevusterapeut? Kutsestandard tegevusterapeut III, IV (vt lisa 1) mää ratleb määratleb tegevusterapeudi töö töö põhiü põhiülesanded ja valdkonna. Tegevusterapeut on tegevuse ja tegevusvõime spetsialist. Ta on taastusravi meeskonna liige raviasutustes, hooldusasutustes ja erivajadustega laste asutustes (lasteaiad, koolid, õppekeskused erivajadustega lastele ja noorukitele) ning võib töö tada füü silisest isikust ettevõtjana töötada füüsilisest (FIE ) Taastusravi arengukava jä järgi peab aastaks 2015 Eestis töö tama 800 tegevusterapeuti. töötama 22 lõike 4 alusel kehtestatud Sotsiaalministri määrusele äärusele Haigla liikide nõuded nõuded osutatakse tegevusteraapia teenust üldld-, keskkesk-, piirkondlikuspiirkondlikus- ja taastusravi haiglas taastusravi ja fü füsiaatria valdkonna tervishoiuteenusena.

Arendustegevus Vilistlaste ja õppijate arvamus oma erialast: erialaseid õpingud magistriõppe täiendkoolituse kä käivitamine ja arendamine. Õppekava arendamine Õppekeskkonna arendamine Kas tegevusterapeut on Eestis vajalik spetsialist? 99% vastasid, et on vä väga vajalik. Paljud inimesed vajavad pä pärast haigust või traumat tegevusteraapiat, et tulla toime igapä igapäevategevustega. evategevustega. Kas tegevusterapeudina on võimalik töö d leida? tööd erialast töö d on raske leida, kuna tööd haigekassa ei tasusta tegevusteraapia teenust. teenust. Tegevusterapeudi töö d teeb tööd tegevusterapeudi assistent või ei ole tegevusterapeudi kohta loodud. loodud. Paljusid on kutsutud töö le tööle Ollakse kaudselt erialaga seotud Nii mõnigi töö tab erialal töötab Töö teevad ära teised spetsialistid... Mis edasi? Tänan!!! Eriala tuleb tutvustada: Sotsiaalministeeriumi ja Ivi Normetit HaridusHaridus-ja Teadusministeeriumi ja Mati - kirjutada meedias, et klient/patsient teaks ja oskaks kü küsida - Rääkida ääkida meedias, et ühiskond võtaks omaks - Kirjutada erialastes vä väljaannetes, et uus kolleeg oleks teretulnud - Rääkida tajatega, ääkida teiste tervishoitervishoi-ja meditsiinitöö meditsiinitöötajatega, et erialane ettevalmistus saaks rakenduse TÄNAN! Lia Lasn Karin Lilienberg Tiiu Tahk Kaire Sihver Indira Viiralt Anne Kurt Taimi Tulva Kask`e Virve Lillend`it Maie Ruussaar`t Reine Kadastik Tiina Juhansoo

Rahvusvaheline projekt RISKILAPS (CHILDREN AT RISK) 01.01.2003 31. 10. 2005 Projekti töös osalevad: Yrkehögskolan Sydväst`I Ametikõrgkooli Sotsaiaal- ja Tervishoiu osakond, Soomest, Eesti Terviseedenduse Ühing, Tallinna Pedagoogika Ülikool, Tartu Meditsiinikool ja Tallinna Meditsiinikool. Projekti eesmärgiks on: 1. anda projektis osalejatele oskus töötada multidistsiplinaarses ja multinatsionaalses keskkonnas, 2. parandada proejktis osalejate teadmisi faktoritest, mis mõjutavad lapse normaalset arengut, 3. parandada projektis osalejate teadmisi laste arengust mõjutavatest riskifaktoritest, 4. õppida tundma valikuid ja võimalusi riskiperekondades elavate laste abistamiseks, 5. õppida kasutama virtuaalkeskkonda koostööks ja õppimiseks. Projekti töö seiseneb materjali ettevalmistamises internetiõppeks ning seminaridel jagamiseks. Projekti töökoosolekud on planeeritud: Tallinna Pedagoogika Ülikoolis 9-11-3. 2003 Tartu Meditsiinikooli 19.-21.10.2004 Yrkehögskola Sydväst- is 15. 17. 3. 2005 Tallinna Meditsiinikoolis 25. 27. 10. 2005 Tallinna Meditsiinikooli töörühmas on: Mari-Ann Vernik Evelin Malla Helen Paabo Katrin Mäger Mare Tupits Tiina Juhansoo Anna Raihmann

Rahvusvahelise projekti Riskilaps õppetsükkel Turku Yrkeshögskolan Sydväst is, Soomes Mare Tupits,- õpetaja/õdede õppekava koordinaator. Projekti Riskilaps Eesti poolne koordinaator 14. märtsist kuni 18 märtsini 2005 aastal toimus rahvusvahelise projekti Riskilaps kolmas õppetsükkel Turkus Yrkeshögskolan, Soomes. Õppetsükli käigus toimus muusikaline õppetund rootsi ja eesti keele. Seminarides esitasid projektis osalevad üliõpilased kodutööd. Tallinna Meditsiinikooli üliõpilased (Mari- Ann Vernik, Helen Paabo, Katrin Mägar) kandsid ette töö teemal Kuidas stress mõjutab sinu tervist ja immuunsüsteemi. Toimusid ka õppekäigud Turku Ülikooli Keskhaigala erinevatesse lasteosakondadesse. Huvitav õppekäik oli laste peretaastuskeskusesse. Töökoosolekul tehti kokkuvõte toimunust ja kaardistati järgmise õppetsükli kava. 25-27 oktoobril 2005 aastal toimub viimane projekti õppetsükkel Tallinna Meditsiinikoolis. Rootsi- Eesti keele tund

Projektis osalevad üliõpilased Tallinna Meditsiinikooli töörühm