Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvuprogramm NEWTON III

Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvuprogramm NEWTON III 1

Programmi tellija: EV Riigikantselei Tippjuhtide kompetentsikeskus Koolituse korraldaja: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Koolitust finantseeritakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist ja Riigikantselei eelarvest. Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi. Praxise Akadeemia on 2011. aastal loodud Praxise koolituse- ja arendustegevuse keskus, mis pakub lahendusi riigivalitsemise mõistlikuks korraldamiseks ja keeruliste poliitikaprobleemide lahendamiseks. Poliitikauuringute Keskus Praxis Tornimäe 5, III korrus 10145 Tallinn tel 640 8000 www.praxis.ee praxis@praxis.ee Riigikantselei Tippjuhtide kompetentsikeskus Rahukohtu 1 15161 Tallinn tel 693 5457 www.valitsus.ee/riigikantselei riigikantsele@riigikantselei.ee 2

Sisukord 1. Programmi taust ja eesmärgid... 4 2. Programmi ülesehitus... 5 3. Programmi sisu... 7 3.1. I moodul: sissejuhatus järelkasvuprogrammi; ametniku rollitunnetus ja õigusteadlikkus... 7 3.2. II moodul: strateegiline juhtimine ja riigivalitsemise arendamine... 7 3.3. III moodul: poliitika kujundamine... 8 3.4. IV moodul: koostöö, suhtevõrgustikud ja kommunikatsioon... 8 3.5. V moodul: enesejuhtimine... 9 3.6. VI moodul: tippjuhtide töövarjupäevad... 9 3.7. VII moodul: inimeste juhtimine... 10 3.8. VIII moodul: ressursside ja protsesside juhtimine... 10 3.9. IX moodul: järelkasvuprogrammi kokkuvõte, arenguplaanid... 11 4. Programmi korraldajad... 12 5. Orienteeruv ajakava... 13 3

1. Programmi taust ja eesmärgid Tänapäeva tõhusate riigiasutuste võtmeomadused on intelligentsus ja selle praktilise rakendamise oskus ning avatus tööprotsessides, lähenemistes, inimestega suhtlemises ja ideede kasutamises. Tulevased tippjuhid peavad olema võimelised nii juhtima kui ka oma eeskuju ja käitumisega kujundama ning arendama usaldusväärseid, kodanikukeskseid ja mõistikult toimivaid asutusi. Seega on kompetentsuste tõstmiseks vajalik arendada nii ametnike teadmisi ja oskusi kui ka nende hoiakuid ja suhtumist. Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus korraldab inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Suurem haldusvõimekus alasuuna Avaliku sektori töötajate ja mittetulundusühenduste strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine programmi Tippjuhtide arendamine 2012-2013, mille raames viiakse ellu erinevaid arendustegevusi Eesti avaliku teenistuse tippjuhtidele. Üks nendest tegevustest on tippjuhtide järelkasvu programm Newton III, mida korraldab SA Poliitikauuringute Keskus Praxis (edaspidi Praxis). Praxise koostatud koolitusprogrammi lektorid on põhjalike teadmistega oma valdkondades ja tippjuhtimises nii Eestis kui ka rahvusvahelisel, sh Euroopa Liidu, tasandil. Kõik meeskonna liikmed on pikaajaliste kogemustega juhid. Programm annab tulevastele tippjuhtidele oskusi ja teadmisi ning arendab nendes suhtumist ja motivatsiooni heaks riigivalitsemiseks, poliitikakujundamiseks, strateegiliseks juhtimiseks, protsesside, inimeste ja ressursside juhtimiseks, oma eesmärkide ja tegevuste kommunikeerimiseks, suhtevõrgustike loomiseks, koostööks ja enesejuhtimiseks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvuprogrammi eesmärgid on: arendada süsteemselt juhipotentsiaaliga avalike teenistujate juhtimisalaseid kompetentse ning valmistada seeläbi ette tulevasi potentsiaalseid tippjuhte Eesti avalikule teenistusele; motiveerida osalejaid siduma oma tulevikuplaane avaliku teenistusega ning tõsta osalejate valmisolekut võtta suuremat vastutust oma töövaldkonnas; kujundada ühtseid väärtusi ja arendada koostööoskusi. Programmis osalenu: juhtimisalased kompetentsid on arenenud vastavalt Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile; on valmis võtma suuremat vastutust oma töövaldkonnas ja/või asuma täitma tippjuhi ametikohustusi avalikus teenistuses; on valmis võtma EL Nõukogu Eesti eesistumisel oma valdkonnas initsiatiivi/vastutust. 4

2. Programmi ülesehitus Järelkasvuprogrammi maht osaleja kohta on kokku 123 tundi, mis jaguneb järgmiselt: üheksa koolitusmoodulit kokku 120 tunni ulatuses, mille jooksul osalejad saavad nii teoreetilisi kui ka praktilisi oskusi vajalike kompetentside arendamiseks. Koolitusprogrammi jooksul on igale osalejale tagatud arengutugi 3 tunni ulatuses. Arengutoe eesmärk on aidata kaasa osaleja isiksuslikule arengule ja anda kogemus mentoriga töötamisel. Mentorite ülesanne on olla osalejatele toeks ja jälgida, et osalejad kasutaks enesearendamisel saadud teadmisi ja oskusi. Koolitusprogrammi hindamised. Programmile eelneb kokkusaamine osalejatega, mille eesmärk on osalejate teadmiste ja arendamist vajavate külgede tundmaõppimine. Vahehindamisel hindavad osalejad ise ja nende kaaslased arenguprogrammis oma arengut ja juhiomadusi, kasvatades niiviisi osalejate vahelist usaldust ja osalejates endis oskust ja suutlikkust tegeleda enesejuhtimisega ning vastu võtta ja kasutada kriitikat. Koolitusprogrammi lõppedes toimub ka lõpphindamine. Lõpphindamine toimub selliselt, et osalejad teevad läbi tippjuhtide valiku- protseduuri KRAKAKis ning nendest tulemustest ja arenguprogrammis osalemise aktiivsuse, motiveerituse jm baasil valitakse välja osalejad nö jätkuprogrammi. Koolitusprogramm on üles ehitatud nii sisuliselt kui metoodiliselt nii, et see arendaks osalejates tippjuhile vajalikke baasomadusi nagu algatusvõime, õppimisvõime, avatus, üldistusvõime, analüüsivõime, enesekontroll, pingetaluvus, lahenduskesksus, ebamäärasusega toimetulek. Pöörame läbivalt tähelepanu tippjuhi iseseisvale mõtlemise, süvenemisele ja vastutuse võtmisele. Tippametnike kompetentsimudeli nelja väärtuspõhist põhikompetentsi käsitletakse programmis läbivalt, tuues esile erinevate teemade puhul tippjuhi kodanikukesksust, usaldusväärsust, pühendumist ja juhtimisvõimekust. Alljärgnev joonis illustreerib programmi kontseptuaalset ülesehitust graafiliselt. USALDUSVÄÄRSUS I blokk Ametniku rollitunnetus ja õigusteadlikkus Strateegiline juhtimine Poliitika kujundamine II blokk Koostöö, suhtevõrgustikud, kommunikatsioon Enesejuhtimine Tippjuhtide PÜHENDUMUS KODANIKUKESKSUS III blokk Inimeste juhtimine Ressursside ja protsesside juhtimine Programmi kokkuvõte JUHTIMISVÕIMEKUS Joonis 1. Programmi kontseptuaalne ülesehitus 5

Kuna järelkasvuprogrammi sihtrühma näol on tegemist praktikutega, oleme valinud sellise metoodilise lähenemise, mis võimaldab: koolitajatel põimida teoreetilisi aluseid praktiliste näidetega materjali esitamisel; osalejatel saadud teadmised oma töö kontekstis läbi mõelda ning teistega arutada; osalejad kokku viia tippjuhtide reaalse tööga, et neil tekiks ettekujutus tippjuhi rollist ja nad oskaksid mõtestada oma arenguvajadusi tippjuhiks kasvamisel; võimaldab põimida Euroopa Liidu dimensiooni läbivalt erinevatesse teemadesse, nii et see ei ole tajutav eraldiseisvana vaid moodustaks loomuliku osa tippjuhi tööst; osalejatel läbi mõelda kompetentsimudelist tulenevaid praktilisi tegevusi ja samme, mida nad oma töös juba praegu saaksid kasutada; osalejatel teha selliseid individuaalseid ja meeskonnatöö ülesandeid, mis haakuksid nende igapäevatööga, kuid võimaldaks neil mõtestada just tippjuhi rolli; osalejatel analüüsida ja mõtestada oma seniseid juhtimistegevusi ning arendada edasi oma tugevusi ning tugevdada oma nõrku külgi; koolitajatel pidada osalejatega arutelusid, julgustada osalejaid kaasa rääkima ja küsimusi esitama. 6

3. Programmi sisu 3.1. I moodul: sissejuhatus järelkasvuprogrammi; ametniku rollitunnetus ja õigusteadlikkus Sissejuhatuses tutvustatakse järelkasvuprogrammi, osalejate ootusi programmile ja korraldajate ootusi osalejatele; tutvustatakse programmi läbiviijaid ja osalejaid üksteisele. Mooduli sisuline osa annab ülevaate õiguse tähendusest riigi ja riigiasutuse tegevuses ning seostab selle ametniku rollidega. Näidete varal selgitatakse erinevate õigusvaldkondade mõju avaliku sektori tegevusele. Eesmärk ei ole osalejatele lühikese aja jooksul hulgaliselt juriidilisi teadmisi anda, vaid luua osalejates selge arusaam õigusriigi toimimise nö ehitusklotsides ja õpetada neid oma töös neid põhimõtteid oluliseks pidama ning rakendama. Tähtis on, et osalejad mõistavad õiguse eesmärki ja mõtet. Õigusteadlikkuses tuuakse ühe olulise aspektina esile ka ametniku eetilisi ja õigusriiklusest lähtuvaid väärtusi. Leiame, et ametnikueetika ja rollitunnetuse käsitlemine järelkasvu- programmis aitab luua vajalikke seoseid põhikompetentsidega. Teemade käsitlusviisis ja aruteludes asetatakse osalejad tippjuhile omastesse olukordadesse, kus nad peavad teadma ja arvestama õigusriigi põhimõtteid ning oskama võimalike probleemkohti märgata ning käituma ametnikuna eetiliselt. Osalejatelt ei eeldata juristirolli asumist ja juriidiliste süvateadmiste omamist ega omandamist. Peamised koolitajad: Annika Uudelepp, Praxise juhatuse esimees Allar Jõks, endine õiguskantsler, praegune advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ja nõunik. Leno Saarniit, Tallinna Tehnikaülikooli Sotsiaalteaduskonna Avaliku halduse instituudi lektor. Lisaks: erinevad praktikud avalikust teenistusest. Mooduli maht ja aeg: 2 koolituspäeva, november 2012. 3.2. II moodul: strateegiline juhtimine ja riigivalitsemise arendamine Moodulis keskendutakse strateegilisele juhtimisele ja riigivalitsemise väljakutsetele, mis omakorda tingivad muutuste ning suuremate reformide vajadusi. Selline teemakäsitlus võimaldab koolitusprogrammi alguses tuua sisse muutuste juhtimise teema ja osalejatega koos mõtestada riigivalitsemise arendamise väljakutseid ja vajadusi. Kuna tippjuhi roll on olla selliste muutuste eestvedajaks, on oluline osalejatega lahata riigi kui terviku arenguvajadusi, seostades neid tippametniku tööga. Moodulis käsitletakse ka OECD riigivalitsemise raporti peamisi järeldusi ja soovitusi Eesti kohta ning tutvustatakse maailmas eesrindlikke riigivalitsemise alaseid arenguid ning reforme. Samuti luuakse seosed strateegiakujunduse ja poliitika väljatöötamise vahel, millest viimast käsitletakse põhjalikumalt III moodulis. Peamised koolitajad: Geoff Mulgan, praegune NESTA tegevjuht (the UK s National Endowment for Science, Technology and the Arts), kes aastatel 1997-2004 täitis erinevaid rolle Suurbritannia valitsuses (director of the Government s Strategy Unit, head of policy in the Prime Minister s office, director of the 7

Performance and Innovation Unit). Annika Uudelepp, Praxise juhatuse esimees RK strateegiabüroo ja ELS esindajad Mooduli maht ja aeg: 2 koolituspäeva, jaanuar 2013. Koolitus on inglise keeles. 3.3. III moodul: poliitika kujundamine Moodul seostub eelmise teemakäsitlusega ning on üles ehitatud selliselt, et säiliks side strateegilise vaate ja riigi kui terviku vaatega. Selles moodulis käsitletakse põhjalikult poliitikakujundamist, mõtestatakse erinevate tasandite rolle selles; analüüsitakse praegusi tugevusi ja nõrkusi ning arutletakse ka valdkondadevaheliste seoste üle. Osalejad pannakse kaasa mõtlema selle üle, et kuidas praktiliselt saaks Eesti poliitikakujundamise probleeme lahendada. Samuti antakse neile ülevaade poliitika analüüsi võimalustest ja arutletakse teadmispõhise poliitikakujundamise edendamise üle. Viimases on oluline roll ka teadmiste kaasamisel riigisektori välistelt osapooltelt ja seetõttu arutletakse ühiskondlike partnerite esindajatega koos selle üle, et kuidas partnereid poliitika kujundamisse sisukamalt kaasata. See teema omakorda toimib ühendava lülina järgmise mooduliga, mis keskendub koostööle ja võrgustikele. Peamised koolitajad: Annika Uudelepp, Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhatuse esimees Kristina Mänd, Praxise Akadeemia juht Hannes Rumm, Euroopa Komisjoni esinduse juht Eestis Mait Palts, Kaubandus-tööstuskoja tegevjuht Urmo Kübar, EMSL juhataja Mooduli maht ja aeg: 2 koolituspäeva, märts 2013. 3.4. IV moodul: koostöö, suhtevõrgustikud ja kommunikatsioon IV moodul seob omavahel kokku koostöö, suhtevõrgustike ja kommunikatsiooni tippjuhi töös. Laiemas plaanis on koostöö aluskompetents, mille valdamine eeldab tippjuhilt oskust luua suhtevõrgustikke ja erinevatel tasanditel suhelda ning oma mõtteid selgelt edasi anda. Seetõttu on need kolm kompetentsi ühes moodulis koos ja omavahel ka mõnevõrra läbipõimununa käsitletud. Esimene koolituspäev keskendub koostööteemadele avaliku sektori tippjuhi töös, alustades koostöö ja koordinatsiooni olulisusest (nö makrotasand) riigis kui tervikus ja liikudes juhi meeskonnatööoskusteni ja suhtevõrgustikeni (nö mikrotasand). Võrgustike loomisel pööratakse olulist tähelepanu ka rahvusvahelistele võrgustikele, eeskätt Euroopa Liidu tasandil. Teine koolituspäev jätkab suhtevõrgustike teemal ja käsitleb tippjuhi töös olulisemaid kommunikatsioonioskusi. Arutletakse riigi kuvandi üle ja tippjuhi rollist selles, koostöösuhete loomisest meedia ja ühiskondlike partneritega, virtuaalmaailma mõjust ja selle oskuslikust kasutamisest. Kommunikatsioonioskustest keskendutakse põhiteadmistele ja analüüsitakse praktiliste juhtumite varal kommunikatsiooni võtmekohti nagu sõnumi selgus, sihtrühma arvestamine, avatus ja proaktiivsus info juhtimisel ja levitamisel. 8

I päeva peamised koolitajad: Külli Sarapuu, Tallinna Tehnikaülikooli Sotsiaalteaduskonna Avaliku halduse instituudi teadur Maarja Mändmaa, AS Hoolekandeteenused juhataja; endine Sotsiaalministeeriumi kantsler Annika Uudelepp, Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhatuse esimees II päeva peamised koolitajad: Daniel Vaarik, Poliitikauuringute Keskuse Praxis nõukogu esimees, blogi Memokraat.ee looja; suhtekorraldusekspert, endine Hill & Knowltoni tegevjuht Agu Uudelepp, kommunikatsiooniekspert, ERR nõukogu esimees Mooduli maht ja aeg: 2 koolituspäeva, aprill 2013. 3.5. V moodul: enesejuhtimine Tippjuht on tipus sageli üksi, ta peab olema sõber iseendaga ja oskama nii enda mõtete ja probleemidega toime tulla kui ka nõu ja abi küsida. Enesejuhtimine on tippjuhi rolli lahutamatu osa eneseteadlikkus, oma tugevuste ja nõrkuste teadvustamine ning nendega töötamine. Tippjuhi töö on psühholoogiliselt raske, seda iseloomustab suur ebamäärasus ja ta peab igapäevaselt lahendama probleeme, inimestevahelisi pingeid ning tegelema vastuoluliste ootustega. Tippjuht peab ennast suutma mobiliseerida ja samuti end tööst välja lülitada ja taastuda. Moodulis käsitletakse indiviidi tasandil nii psühholoogilisi aspekte tippjuhi töös kui ka praktilisi juhiseid tõhusaks enesejuhtimiseks. Mooduli jooksul tehakse ka programmi vahehindamine ning osalejad alustavad oma isikliku arengukava koostamisega; samuti tutvustatakse tippjuhtide töövarjudeks olemise ülesannet, mida osalejad täidavad suvel 2013. Vahehindamine toimub siis kui osa koolitusprogrammist on juba läbitud ja nad on oma tugevusi ja nõrkusi analüüsinud (vahehindamine toimub viienda mooduli ajal). Vahehindamisel osalejad hindavad oma kompetentse ja annavad hinnangu seni saadud teadmistele. See on ka hea lähtekoht sisendile, millele pöörata tähelepanu nii töövarju päevade kui ka sügiste moodulite jooksul, mis non seotud isiksusliku arenguga. Vahehindamine aitab nõrkustele ja tugevustele tähelepanu juhtida ja ülejäänud moodulites teadlikult mõtestada koolitustel omandatu. Peamised koolitajad: Kristjan Otsmann, koolitaja ja treener Riina Varts, koolitaja, varasemalt Eesti Energia personalidirektor Siim Raie, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor Mooduli maht ja aeg: 2 koolituspäeva, mai 2013. 3.6. VI moodul: tippjuhtide töövarjupäevad Kuna suvel pole mõttekas intensiivseid koolituspäevi korraldada, anname osalejatele võimaluse ja innustame neid tegema suve jooksul vähemalt ühe, aga soovituslikult kolm järjestikkust töövarjupäeva tippjuhi juures. Oluline oleks, et see tippjuht ei oleks osaleja oma asutusest, vaid 9

eelistatavalt teisest valdkonnast. Koostame osalejatele töölehe, mida tippjuhi töövarjupäeval jälgida. Samuti aitame osalejatel valida välja, kelle juurde minna töövarjupäeva tegema. 3.7. VII moodul: inimeste juhtimine Tippjuht on eelkõige inimeste juht. Seetõttu on oluline, et tippjuht mõistab inimeste juhtimise põhimõtteid ja süsteemi, sh nende tööle eesmärgi andmine, igapäevane juhtimine ja toeks olemine, hindamine ja tagasiside ning sellest tulevad tagajärjed (tasu, areng ja karjäär). Tippjuhil on alati vaja silmas pidada, et kuigi asutuses on olemas personalijuht, siis asutuse personalistrateegia kui osa organisatsiooni strateegiast on suuresti tippjuhi vastutusalas ja inimeste juhtimine ei ole ainult personalijuhi ülesanne. Inimesed soovivad töötada asutustes ja töökohtadel, mis pakuvad neile lisaväärtust, arendavad, innustavad; kus on nii protsessile kui tulemustele orienteeritud organisatsioonikultuur ja mille juhid ka enda arenguga tegelevad. Peamised koolitajad: Riina Varts, PARE juhatuse liige, varasemalt Eesti Energia personalidirektor Annika Uudelepp, Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhatuse esimees Lisaks suure personalijuhtimise kogemusega praktik Mooduli maht ja aeg: 1,5 koolituspäeva, september 2013. 3.8. VIII moodul: ressursside ja protsesside juhtimine Moodulis käsitletakse omavahel seostatuna ressursside ja protsesside juhtimist, sest tegu on omavahel tihedalt läbipõimunud kompetentsidega. Nt on protsessijuhtimine üks viis optimeerida ka ressursikasutust ja teisalt annab konkreetse protsessi ressursivajaduse hindamine võimaluse saada väärtuslikku juhtimisinfot. Kuna mõlema kompetentsi puhul on hulk põhiteadmisi, mida osalejad peavad omandama, on tinglikult mooduli üks päev rohkem ressursijuhtimisele ja teine päev protsessijuhtimisele pühendatud. Esimene koolituspäev keskendub ressursside juhtimisele. Mistahes valdkonda juhtides või selle arengut plaanides on oluline mõista, milliste ressurssidega oma valdkonna eesmärke saavutada. Seetõttu on vajalik tunda riigieelarve koostamise protsessi ning oma rollis anda sellesse töösse kvaliteetset sisendit. Lisaks eelarvelistele vahenditele on vajalik tunda ka riigivara kasutamise ja käsutamise aluseid, et vara heaperemehelikult ja valdkonna arengueesmärke toetavalt maksimaalselt hästi kasutada. Mooduli käigus omandavad osalejad oskusi, teadmisi ja hoiakuid kuidas riigieelarvet koostatakse, millised on Rahandusministeeriumi ootused, kuidas valmistada ette oma valdkonna eelarvet väga hästi, kuidas siduda arengukava ja tööplaani finantsressurssidega, kuidas siduda allüksuse ja ministeeriumi strateegilisi arengukavasid ja tööplaane finantsressurssidega ja hinnata ressursside piisavust erinevate ülesannete täitmiseks. Olulisteks märksõnadeks on finantsjuhtimine, riigieelarve koostamise protsessi kvaliteetse sisendi andmine, eelarve koostamine ja juhtimine, arengukavade ja tööplaani sidumine finantsressurssidega, ressursside piisavus eesmärkide täitmisel, argumenteeritus ressursside taotlemisel, riigivarade käsutamine ja juhtimine. Koolituspäeva jooksul käsitletakse ressursijuhtimise teemat lähenemisega üldiselt üksikule st kõigepealt vaadeldakse riigi kui terviku ja seejärel asutuse tasandi rolle finantsjuhtimises, eelarveprotsessis ja ressursikasutusel. Teine koolituspäev käsitleb protsesside juhtimist. Selle koolituspäeva aluseks on strateegilise juhtimise moodulis omandatud teadmised, sest protsesside määramine algab asutuse missioonist, visioonist ja strateegilistest eesmärkidest. Tippjuht peab mõistma protsesside sisendeid ja väljundeid, on oma korraldustes selge ning hoiab soovitavat tulemust pidevalt silme ees. Juhina vastutab ta oma otsuste eest ning teeb vajadusel ka raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid. Koolituse käigus saavad osalejad ülevaate protsesside juhtimise seonduvast, sh mis on protsess (funktsiooni ehk ülesande täitmiseks tehtavad 10

tegevused, mis on omavahel seotud sisendite ja väljundite kaudu, sageli kindlas järgnevuses), mis on nendesamade protsesside juhtimine (üksikute protsesside juhtimise, opereerimise ja parendamise meetod) ja mis on protsessijuhtimine ehk protsessipõhine juhtimine (organisatsiooni kui vastastikku seotud protsesside süsteemi juhtimine ja ülevaatus). tõhusamaks muuta ja milliseid ressursse ja infotehnoloogilisi lahendusi selleks on vaja. Osalejad arutavad läbi järgmisi teemasid: protsessijuhtimise ja funktsionaalse juhtimise erinevused, erinevate protsesside omapärad ja ühisosad (aeg, materiaalsed ressursid, inimressurss jmt), protsesside tõhustamine uute lahenduste leidmiseks ja protsesside suutlikkuse parandamise võtted infotehnoloogia abil, protsessi disain, võtmeprotsesside määratlemine ja protsessinäitajate määratlemine ja protsessieesmärkide seadmine. Nad õpivad mõistma, millised on millised on organisatsiooni põhiprotsessid, tugiprotsessid, võtmeprotsessid, kriitilised protsessid, juhtimisprotsessid ja nö äriprotsessid. Peamised koolitajad: Annika Uudelepp, Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhatuse esimees Lauri Lugna, Siseministeeriumi halduse asekantsler Kadri Maasik, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Rahandusministeeriumi või Eesti Panga kõrge esindaja Ants Sild, Baltic Computer Systems AS juhataja ja TLÜ Informaatikainstituudi lektor, konsultant ja projektijuht strateegilise juhtimise ja IKT rakendamise alal Kristina Mänd, Praxise Akadeemia juht Mooduli maht ja aeg: 2 koolituspäeva, oktoober 2013. 3.9. IX moodul: järelkasvuprogrammi kokkuvõte, arenguplaanid Kogu programmi kokkuvõtvas moodulis tutvustavad osalejad oma isiklikke arenguplaane, mille koostamine algas vahehindamisega VI moodulis ja mida osalejad on järjest täiendanud ning edasi arendanud. Selline lähenemine innustab osalejaid oma edasise arengu peale mõtlema, oma arengut analüüsima ja teadlikult suunama. Isiklike arenguprogrammide koostamisel peavad osalejad käsitlema kõiki tippjuhtide kompetentse ning seega annab see hea võimaluse ka programmi vältel omandatut kinnistada ning reflekteerida. Varasemate järelkasvuprogrammidega sarnast ühist lõputööd ei ole osalejatele kavandatud, sest moodulite käigus on kavandatud palju koostööülesandeid. Kokkuvõtvas moodulis saavad osalejad lühidalt tutvustada oma arenguplaane ning programmi olulisemad koolitajad annavad neile tagasisidet, mis toimib isikliku arengutoe ühe osana. Samuti reflekteerivad nii osalejad kui ka koolitajad programmi õppetunde, saadud olulisi teadmisi, oskusi ning arendatud hoiakuid ja väärtusi. Koolitusprogrammi lõppedes toimub lõpphindamine, et hinnata osalejaid, nende omandatud oskusi ja teadmisi. Lõpphindamine toimub sarnaselt reaalsele tippjuhtide valikuprotsessile. Kokku 0,5 päeva (november 2013). 11

4. Programmi korraldajad Programmi korraldab SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ning erinevad eksperdid. Projektimeeskonnas on kaheksateist koolitajat/lektorit, kellele lisanduvad veel mitmed oma ala eksperdid, kes viivad läbi meistriklasse, töötubasid. ja esinejat. Projektijuhtimise korraldab SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja vastutav isik on projektijuht Kristina Mänd. Selleks, et kogu arenguprogramm oleks ühtne tervik ning arvestaks läbivalt tippjuhi spetsiifikat ning seoks erinevad teemad üksteisega, täidab Annika Uudelepp juhtivõppejõu rolli. Koolitajad ja esinejad on valitud lähtudes järgmistest kaalutlustest: Mitmekülgsed, praktilised ja teoreetilised teadmised juhtimisest ja kompetentsuste arendamisest nii Eestis kui mujal. Põhjalik töökogemus oma koolitusteema vallas. Mitmekülgne koolituskogemus. Koolitatavate senised kõrged hinnangud lektoritele. Oleme igale päevale andnud vähemalt kaks esinejat (koolitajat), et päev oleks huvitavam ja osalejatele vaheldusrikkam. 12

5. Orienteeruv ajakava Kokku toimub 14 koolituspäeva ajavahemikus november 2012 detsember 2013. Tegevus Koolituste läbiviimine: November 2012 - november 2013 I moodul: sissejuhatus järelkasvuprogrammi, ametniku rollitunnetus ja õigusteadlikkus (2 päeva) II moodul: strateegiline juhtimine ja riigivalitsemise arengud (2 päeva) Aeg Novembri III nädal 2012 Jaanuari II nädal 2013 III moodul: poliitikate kujundamine (2 päeva) Märtsi I nädal 2013 IV moodul: koostöö, suhtevõrgustikud ja kommunikatsioon (2 päeva) Aprilli I nädal 2013 V moodul: enesejuhtimine ja vahehindamine (2 päeva) Mai II nädal 2013 VI moodul: töövarjupäev(ad) (1-3 päeva) Mai lõpp- juuni (vajadusel augustini) 2013 VII moodul: inimeste juhtimine (1,5 päeva) Septembri III nädal 2013 VIII moodul: ressursside ja protsesside juhtimine Oktoobri III nädal 2013 IX moodul: järelkasvuprogrammi kokkuvõte, lõpphindamine, lõpuüritus (0,5 päeva) Novembri III nädal 2013 13