Salvador Dalí näitus UNENÄGUDE ELUSTAMINE Uue Kunsti Muuseumis (Esplanaadi 10, Pärnu) www.mona.ee expo.amiencom.fr Copyright 2003-2013 Amiencom Copyright 2013 SA Uue Kunsti Muuseum
SISUKORD 1. Ekskursiooniplaan 2. Dalí elulugu 3. Dalí looming eelkooli- ja algkooliealistele lastele 4. Dalí looming põhikooli õpilastele 5. Dalí looming keskkooli õpilastele 6. Lühike ülevaade Dalí sümbolismist SISSEJUHATUS Õppefail on abiks giididele ja õpetajatele kunstiharidusprogammi koostamisel ja elluviimisel. Käesolev juhend on koostatud Salvador Dalí näitusele Unenägude elustamine Uue Kunsti Muuseumis. Juhendil on kaks eesmärki: Õpetajate varustamine infoga kunstnik Salvador Dalíst ning näitusel eksponeeritud töödest; Giididele ning õpetajatele erinevate variantide pakkumine näituse tutvustamiseks. Need materjalid on mõeldud kasutamiseks enne või pärast näituse külastamist. Materjalid on koostatud kasutamiseks klassides 1-12, seetõttu võib tekkida vajadus kohandada teavet teatud õppetasemel. Erinevatele vanuseastmele välja mõeldud ülesandeid võite eksperimenteerida igas vanuses lastega. NB! Palun pange tähele, et mõndades näitusel eksponeeritud töödes võib esineda alastuse ja/või vägivallaga seotud pilte ning need ei pruugi sobida igas vanuses publikule!
EKSKURSIOONIPLAAN 1. Puulõikes illustratsioonid Dante "Jumalikule komöödiale". 2. "Benvenuto Cellini autobiograafia" illustratsioonide sari. 3. Illustratsioonide sari 12 apostlit või Ümarlaua rüütlid. 4. Manuel de Falla balleti "Kolmnurkne kübar" illustratsioonide sari. 5. Amanda Leari litograafia. 6. Madalreljeefid Fuente de vida ( Eluallikas ), La fecundidad ( Viljakus ), Eva Spaziale ( Kosmose Eeva ) 7. Skulptuur "Minotauros 8. Seeria "Mängukaardid" (taldrikud). 9. Seeria "7 kunsti" (taldrikud, medalid). 10. Medalid. 11. Erinevad keraamilised esemed: otsi üles motiiv "Pehmed kellad". 12. Chateau Moutoni veinisildid. 13. Salvador Dalí & Luis Bunuel "Andaluusia koer"
SALVADOR DALÍ ELULUGU 11. mai 1904 Dalí sünd Figueresi linnas Hispaanias. Juba 4-aastaselt joonistab Dalí usinalt noore lapse puhul on see tähelepanuväärne. Kogu päeva maalib ta oma väikeses toas ning tema anne avaldub päev-päevalt. 1914 Dalí saab esimest korda joonistamisalast õpetust tolleaegselt kuulsalt kunstnikult ja impressionistilt Ramón Pichotilt, kes oli Dalí isa sõber. Kui poiss saab 14-aastakseks, on võimatu tema andekuses kahelda. Salvador Dalí kunst hakkab võtma sellele omast kuju. Hiljem on Dalí öelnud, et Pichoti maalid mõjutasid teda, kuna see oli esimene kokkupuude mitteakadeemilise kunstistiiliga. Tol ajal joonistas ja maalis Dalí portreede kõrval eelkõige oma kodukandi Kataloonia maastikku, mis ka hiljem ikka ja jälle tema loomingus esile kerkib. 1916 Dalí astub linna kunstikooli, kus käib 6 aastat. Õpib professor Núñezi käe all joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid. Need õpingud olid Dalí kunstnikuks kujunemisel erakordse tähtsusega. Tol ajal katsetab Dalí eelkõige impressionistliku stiiliga, mis tema teostes seguneb fovismi elementide ja kataloonia rahvusliku kunstiga. 1918 Teismeline Dalí imetleb impressoniste ning akadeemikuid. Dalí isa korraldab poja söejoonistustest koduse näituse. 1919 Dalí asutab koolilehe "Studium", milles kirjutab suurte meistrite loomingust - esseed Velazquezist, Goyast, El Grecost, Michelangelost ja Leonardost. Osaleb õpilaste meeleavalduses, mille eest veedab ühe päeva vanglas. Dalí esimene avalik näitus Figueresis. 20ndate aastate alguses on Dalí lummatud futuristide töödest, kuid kindlameelselt otsustanud luua oma isikupärase maalimisstiili. Tunneb huvi psühholoogia vastu, loeb Kanti, Voltaire i ja Nietzschet. 1921 Dalí sisseastumiskatsed Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. 1922 Alustab õpinguid Madridi Kuninglikus Kunstiakadeemias. Akadeemias õppis Dalí tehnikat, mis sai iseloomulikuks ta tulevasele loomingule ja lubas luua maalidel optilise illusiooni efekti. Madriidis sõbruneb ta avangardistide Federico Garcia Lorca ja Luis Buñueliga. 1923 Dalí eemaldatakse üliõpilasrahutustest osavõtjate kaitsmise eest üheks aastaks akadeemiast. Akadeemilise hariduse vastu mässates loob Dalí kubistlikke töid. Tol ajal oli kubistlik liikumine Dalí jaoks ilmselt veel segane, sest Madridis ei tegutsenud ühtki seda stiili viljelevat kunstnikku ning Dalí teadmised pärinesid ajaleheartiklitest. Dalí eksperimenteeris ka dadaismiga ning see kunstivool mõjutas ta loomingut kogu elu.
1925 14. - 27. novembril toimub tema esimene personaalnäitus Barcelonas. 1926 Miró mõjutusel võetakse käsile esimene reis Pariisi, kus Dalí kohtub Picassoga. Väidetavalt ütles Dalí talle nõnda: "Selle asemel, et minna Louvre isse, tulin ma sinu juurde. Dalí heidetakse koolist lõplikult välja vabamõtlejaliku käitumise tõttu, samuti keeldus ta eksamitel osalemast. Oma andekuses veendunud, arvas ta, et eksamineerijad ei ole tema hindamiseks piisavalt kvalifitseeritud. Samal aastal maalib ta realistliku teose "Leivakorv", mis annab tunnistust Dalí suurepärastest joonistamisoskustest meistrelikku värvi, ruumi ja valguse käsitlemise oskust. 1929 Teine reis Pariisi Andaluusia koera filmimiseks Luis Buñueliga. Seekord tutvub Dalí sürrealistide André Bretoni, René Magritte i, Paul Eluard i ning oma tulevase naise Galaga. Ta kutsub Magritte i, Eluard i ning viimase naise, Gala, suveks Cadaques i. Seal armuvad Dalí ja Gala teineteisesse ning otsustavad igaveseks kokku jääda. Dalí liitub sürrealistide rühmitusega. 1930 Kuldajastu" filmimine koos Buñueliga. Film keelustatakse kohe pärast selle ilmumist. 1931 Dalí maalib ühe oma kuulsamatest teostest "Mälu püsivus", millel kujutab pehmeid, sulavaid taskukelli. Üldlevinud tõlgenduse järgi sümboliseerivad painduvad kellad arusaama, mille kohaselt aeg ei ole jäik ja ettemääratud. 1932 Dalí teose Mälu püsivus suur menu USA-s. 1934 Dalí välja heitmine sürrealistide rühmitusest. Teda süüdistati "Hitleri fašismi ülistamises" ja "konterrevolutsioonist osa võtmises". Dalí lükkas süüdistused ümber, ta oli veendunud, et sürrealism saab eksisteerida ka apoliitilises kontekstis ning keeldus selgesõnaliselt fašismi hukka mõistmast. Väljaheitmise peale vastas Dalí: "Mina olengi sürrealism". 1937 Dalí kolib Itaaliasse, et pageda Hispaania kodusõja eest. 1938 Kohtumine Freudiga Londonis. 1940 Vaid mõned nädalad enne Saksamaa sissetungi lendavad Dalí ja Gala Prantsusmaalt USA-sse, kuhu nad jäävad elama järgmiseks kaheksaks aastaks. Lennu korraldab ja selle eest maksab Picasso. Dalí hakkab tegutsema peale maalikunsti ja kirjanduse paljudel teistel aladel: mood, ehtekunst, reklaam, teater, kino. 1942 Dalí avaldab oma autobiograafia "Salvador Dalí salajane elu".
1945 Koostöö Hitchcockiga unenäostseenide loomisel filmile Nõiutud. Dalí aatomiajastu algus pärast Hiroshima pommitamist. Dalí eesmärk on edasi anda ideed spirituaalse elu püsivusest isegi siis, kui mateeria kaob. 1948 Tagasipöördumine Hispaaniasse. Port Lligatis olles kasutab Dalí oma töödes religioosseid teemasid. 1949 Kohtumine paavst Pius XII-ga. Dalí hakkab maalima religioosseid teoseid, milles on ühendatud müstilised ja teaduslikud elemendid. 1958 Vanade meistrite religioossete ja ajalooliste maalide (sh Velazquez) uurimine. 1962 Uute tehnoloogiate õppimine nii teaduses kui ka kunstis. Hilistel 60ndatel hakkab suhe Dalí ja Gala vahel jahtuma. Gala soovil ostab Dalí talle lossi. Nende kunagine kooselu, mis oli kui kirglikult põlev leek, on saanud hõõguvateks süteks. 1965 Dalí kohtub Amanda Leari, tulevase popstaariga. Järgmise kaheksa aasta jooksul on nad peaaegu lahutamatud. 1969 Dalí kujundab Chupa Chupsi logo ning aitab korraldada samal aastal Hispaanias toimunud Eurovisiooni lauluvõistluse reklaamikampaaniat. 1971 Dalí võtab oma töödes kasutusele hologrammid. Ühtlasi tegeleb oma muuseumteatri avamise ettevalmistamisega Figueresis. Hoone avatakse 1974. aastal. 10. juuni 1982 Gala surm. Dalí tervislik seisund halveneb tõsiselt. 1983 Dalí loob kosmeetikatooteid nii naistele kui ka meestele. 30. august 1984 Dalí majas tekib tulekahju. Põletushaavad katavad kunstniku keha 18% ulatuses. 23. jaanuar 1989 Dalí sureb Figueresi haiglas. Ta on maetud endanimelise teater-muuseumi krüpti. Dalí elu oli särav ja geniaalne. Salvador Dalíd võib pidada 20nda sajandi harukordseks suurvaimuks. Salvador Dalí elu ja looming on omavahel lahutamatult seotud. Paljud tema elus aset leidnud sündmused peegelduvad otseselt ka tema loomingus, arvukaid maale saab tõlgendada vaid elulooliste andmete põhjal.
DALÍ LOOMING eelkooli- ja algkooliealistele lastele Juba noorena peeti Dalíd andekaks maalijaks. Klassikalise joonistamise peamiste oskuste õppimiseks palkasid vanemad talle eraõpetaja. Joonistamisalustele lisaks õppis Dalí ka kunstiajalugu ja -teooriat. Ta joonistas palju ning oli eeskujulik õpilane. See andis Dalíle võimaluse oma noorusajal keskenduda rohkem kunsti filosoofilistele ja teoreetilistele küsimustele, selle asemel et arendada joonistustehnikat. Umbes 17-aastasena hakkas ta maalima kubistlikus stiilis. Kubism - kunstistiil, milles joonistatavad esemed koosnevad lihtsatest kujunditest kuubikutest, ringidest, kolmnurkadest. Sel ajal maalis enamus Dalí kaasaja kunstnikke impressionistlikus stiilis. Dalí tundis seda stiili hästi ning oli seda palju kasutanud, seetõttu see teda enam ei huvitanud. Impressionism kunstisuund, milles kunstnik joonistab kõike sellisena, nagu me seda näeme, kuid püüab samal ajal edasi anda oma muljet ning tuju joonistamise ajal. Dalí ei lõpetanud klassikalise stiili harjutamist. Kuigi uued kunstistiilid huvitasid teda väga, oli talle ka oluline, et vaatajad mõistaksid hästi, mis on pildil. 1928. aastal sai ta maailmakuulsaks oma maaliga Leivakorv. See on maalitud nii tõepäraselt, et seda võiks pidada fotoks. Klassikaline kunst kunstivool, mis pärineb Vana-Roomast ja Vana-Kreekast. Hiljem, renessansiajal hakkasid kunstnikud uuesti kasutama antiigiaja kunstnike meetodeid. Seda ajajärku kutsutakse renssansiks, kuna siis taaselustati vanu traditsioone ja oskusi. Renessanss järgnes keskajale ning vältas 14. 16. sajandil. Keskajal kujutati kunstis ainult pühakuid ja kirikuajalugu. Renessansiga kaasnes antiigi elustamine ning maalima hakati tavainimesi. Näitusel on Dalí illustratsioonid ühe renessansi suurkuju, itaalia kunstniku Cellini autobiograafiale. Dalí hakkas joonistama väga varakult ning teadis palju akadeemilisest joonistamisest ning klassikalisest kunstist. Ta oli põhjalikult õppinud ka impressionismi ja kubismi stiili. 25-aastaselt liitus ta sürrealistide rühmitusega. Sürrealism kunstisuund, kus kunstnik joonistab võimatuid asju, kuid kõik need asjad koos loovad pildi, millel kujutatust aru saamiseks peab seda hoolikalt vaatama. Seda tehakse meelega, et näidata, kuidas mõned asjad võivad tunduda millegi muuna. Kunstnik sunnib oma tööga vaatajat mõtlema ja unistama ning seda teha on väga põnev. Kuigi isegi kümne aasta pärast ei võtnud teised sürrealistlikud kunstnikud Dalíd omaks, jääb ta alatiseks kõige kuulsamaks sürrealistlikuks kunstnikuks. Tüli põhjuseks oli see, et Dalí tahtis arendada sürrealismi põhimõtteid edasi oma paranoilis-kriitilise realismi teooriaga. Sürrealistid maalisid seda, mis pähe tuli, ilma mõtlemata sellele, kuidas või kas vaatajad pilte üldse mõistavad. Dalí tutvustas uut meetodit joonistada nii, et pilt on publikule selge ning kunstniku mõtted lihtsamini mõistetavad. Dalíle meeldisid väga hispaania kunstniku Picasso ja itaalia sürrealisti Giorgio de Chirico tööd. 1929. aastal tegi ta koos hispaania filmimehe Luis Bunueliga filmi Andaluusia koer. Samal perioodil tutvus Dalí sürrealistide André Bretoni, René Magritte i, Paul Eluardi ning oma tulevase naise, Galaga. Dalí oli veendunud, et tema eesmärk on õppida kirjutama nii nagu renessansi suurkujud ning et nende kunstnike meetoditega saaks ta väljendada ideid, mis teda maalima ajendavad. Ta tahtis, et vaatajad
kasutaksid oma kujutlusvõimet ning tihti muutuvad tema pildid olenevalt visuaalsest tajust näiteks tegelaste näod sarjas "mängukaardid" (seal on lendavad linnud ning palju muudki). Dalíle on iseloomulik, et kuigi tema pildid on kummalised, on nende stiil laitmatult akadeemiline, fotograafilise täpsusega, mida enamus uuendusmeelseid kunstnikke pidas tol ajal vanamoodsaks. Ameerikas elades töötas Dalí ehtekunstnikuna (valmistas ehteid, medaleid), disainerina (lõi mööblit, lampe, laudu), fotograafina, illustraatorina (illustreeris raamatuid), portreekunstnikuna, dekoraatorina (tegi lavakaunistusi ballettidele), vaateakende kujundajana. Ta tegi dekoratsioone ka Hitchcocki filmi Nõiutud jaoks, levitas ajalehte Dalí News ning kirjutas romaani Hidden Faces. Tema suutlikkus oli hämmastav. Tema kirjutisi, filme, installatsioone, fotoesseesid, balletietendusi iseloomustab iroonia ja kokkusobimatute asjade ühendamine. Kunstnikuna kogus ta kõik kokku ning tegi võimatu võimalikuks. See üllatab inimesi ning paneb neid mõtlema uutest asjadest. Dalí ehitas oma teosed üles akadeemilise kunsti reeglite järgi. Dalí tegi võimalikuks kummalised ja ebatavalised kombinatsioonid, moondunud esemed ja pildid, killud inimkehast jpm. Ta teadis, kuidas joonistada seda kõike sama vilunult kui renessansiaja kunstnikud. Salvador Dalí oli kunstnik, kelle tööd illustreerisid tema mõtteid. Ta ei tahtnud kujutada seda, mida inimesed silmaga näevad, vaid seda, mida nad tunnevad. Dalíle meeldis maalida realistlikke pilte, muuta neid keeruliseks, salapäraseks ning lasta vaatajatel piltidel olevaid mõistatusi lahendada. Alati ei ole mõistatustel ühte vastust, vaid neid on mitu ning nad kõik on väga põnevad. Igaüks võib tema maalides näha midagi erinevat. Dalíle endale meeldis oma tööde sisu selgitada ning ta tegi seda tihti väga naljakalt ja kunstipäraselt. Dalíle meeldis teha täiesti tavalistest asjadest vaatemäng, karneval. Dalí tahtis muuta maailma oma loominguga paremaks. Ta armastas kõike uut, teaduslikke avastusi, edusamme. Tänu oma andele oli ta edukas. Kõik lapsed teavad Chupa Chupsi pulgakomme nende kuju ja logo on Dalí looming. Maailm sellisena nagu Dalí seda tajus, on nüüd tuntav maalikunstis, skulptuuris, muusikas ja kirjanduses. Oma elu ja tööga avas Dalí ukse uutele teadmistele. Sellepärast on tema looming niivõrd huvitav isegi tänapäeval. VALIK ÜLESANDEID: Sürrealismi tunnuseks on luua midagi unikaalset, ootamatut ja harjumatut ühes igapäevase keskkonnaga, et tekiks üllatusmoment, šokk või isegi mingi häire. Sürrealism kutsub meid maailma, kus näiliselt isegi kõige tähtsusetumast saab imelik ja ootamatu nähtus. Ülesanne 1 sürrealistlikus stiilis joonistamine: Võtke aega, et proovida mõnda sürrealistlikku meetodit: "Pöörleva korjuse" mängimine kes ei oleks meist mänginud sõpradega sellist mängu, et kirjutame ühe sõna paberile, keerame selle kinni ning anname järgmisele edasi, et tema saaks oma sõna kirjutada. Lõpuks kui paber on lõpuni volditud, siis ootame huviga, mis lause kokku tuleb. Üldjuhul on see lõbus ja naljakas. Sama asja saab teha ka joonistades. Kõige mugavam on seda teha neljakesi, siis jääb piisavalt ruumi joonistamiseks. Selleks võtame suure paberi ning alustame joonistamist ülevalt või vasakult äärest. Igale lapsele jääb nii umbes ¼ lehest. Kui esimene joonistus on valmis, siis volditakse äär sedasi ära, et varjab esimese joonistuse, vahel võib pöörata joonistuse ka nii, et joonistuse alumine äär on umbes 1-2 mm ulatuses nähtav. Nii saab järgmine eelneva lapse jooni
jätkata või alustada uute joontega. Eelmise lapse joonistust ei tohi piiluda. Kui paber on lõpuni joonistatud, volditakse see lahti ning näeme mis koos kokku joonistati. Automatismi katsetamine (teadvusest sõltumatu reageerimine) - lepitakse kokku aeg (näiteks 2 minutit), mille jooksul õpilane teostab automaatset joonistamist. Õpilane joonistab pliiatsit paberilt tõstamata (pliiatsi tõmbamine mööda paberit), kujule mingit kindlat vormi andmata. Kui aeg saab läbi, uurime, milliseid kujundeid ja planeerimata vorme võiksime oma "kritselduse" tagant leida. Selline kujude otsimine sarnaneb ka näiteks kujude otsimisega pilvedest jms kohtadest. Tihti on nii, et mida üks näeb, ei pruugi teine näha. Unenäo joonistamine - mõtle oma viimasele unenäole, mida sa mäletad, ja joonista see paberile. Kas sa oled seda unenägu varem ka näinud? Miks sa arvad, miks sündmused just sellises järjekorras toimusid? Kas sa tundsid kedagi, keda sa oma unenäos nägid? Kas su unenäos esineb inimesi, keda sa ei tunne või olukordi, mida sa ei ole läbi elanud? Kas unenägudes tegelased ja asjad korduvad? Kas su unenäod on värvilised või must-valged? Kui sa mäletad oma unenägu ja peaksid seda kirjeldama ühe lausega, kuidas sa seda teeksid? Kas sa oled varem oma unenägusid üles kirjutanud? Ülesanne 2 teoste vaatamine ja nendest rääkimine Vaadeldakse erinevaid teoseid ja otsitakse Dalíle omaseid märke: - milliseid loomi ja linde on kujutatud, kas need on normaalselt joonistatud või kuidagi teistmoodi? - soovitame arutleda selle üle, milliseid kunstiliike esineb peale maalimise ning siis uurida taldrikute ja medalite sarja "7 kunsti". Hiljem võite kujundada rinnamärgi kasutades Dalí eeskujul ühte kunstiliiki. Või maalida ise üks taldrik. Valida ja kirjeldada teistele ühte (enim meeldinud) kunstiteost nii, et kaaslased oskaksid ära arvata millise teosega on tegu. Loe Dalí märgikeelt millised loomi, esemeid on pildil näha. Ülesanne 3 joonista pliiatsitega Otsi üles, millistel teostel on Dalí kuulsaim sümbol "pehmed kellad". Joonista pilt emast või isast, kasutades Dalí märke. Tee näiteks emale liblika-kujuline kleit jne. Peamised märgid ja sümbolid lisatud allpool. Joonista pilt oma hetke tunnete põhjal, millest sa praegu mõtled, unistad või mille üle rõõmu tunned või pahane oled.
DALÍ LOOMING põhikooli õpilastele Juba varases nooruses ilmnes Dalí andekus maalimises. Klassikalise joonistamise alustõdede omandamiseks palkasid vanemad talle eraõpetaja. Praktiliste oskuste kõrval õppis Dalí ka kunstiajalugu ja -teooriat. Tema loomulik anne, mida ta aina raske tööga arendas, andis Dalíle võimaluse oma noorusajal keskenduda rohkem kunsti filosoofilistele ja teoreetilistele küsimustele, selle asemel et arendada joonistustehnikat. Umbes 17-aastasena hakkas ta eksperimenteerima kubismiga. Kubism - kunstisuund, mida iseloomustab esemete geomeetrilisena kujutamine, soov lahutada tõelised objektid stereomeetrilisteks põhikujunditeks kuubikuteks, keradeks, koonusteks, silindriteks. Selle stiili alusepanijaks sai Hispaania päritolu kunstnik Pablo Picasso oma suuremõõtmelise maaliga "Avignoni neiud". Kui Picasso seda oma sõpradele näitas, oli nende reaktsioon lausa negatiivne, nii et kunstnik ei pannud seda teost peaaegu kümme aastat näitusele. Praegu peetakse aga seda maali 20.saj. kunsti pöördepunktiks ja üheks moodsa kunsti tähtteoseks. Pablo Picasso ideede jagajaks ja kubismi edasiarendajaks sai prantslane Georges Braque. Samal ajal proovis enamus Dalí kolleege end tõestada impressionismis. Dalí jaoks oli see aga möödunud faas. Impressionism - kunstisuund, mida iseloomustavad meetodid ja tehnikad, mis suudavad põgusaid muljeid maailma liikuvusest ja muutlikkusest kõige paremini edasi anda. 1860ndatel ei olnud osa noori Prantsuse kunstnikke rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Klassikases kunstis oli Dalí niivõrd meisterlik, et sai 1928. aastal maailmakuulsaks oma maaliga Leivakorv. See töö on näide hoopis erinevast kunstistiilist kui see, millega Dalíd tavaliselt seostatakse. Maal on loodud nii tõetruult, et seda võib pidada peaaegu fotorealistlikuks. Klassikaline kunst kunstivool, mida iseloomustavad Vana-Roomast ja Vana-Kreekast pärit meetodid, mida arendati renessansiajal. Renessanss järgnes keskajale ning vältas 14. 16. sajandil. Renessansi tunnusjoon kultuuri, inimese ning tema töö sekulaarne olemus. Keskajal väljendas kunst religioosseid teemasid, renessansiga kaasnes antiigi elustamine, inimese tähtsus suurenes. Näitusel on Dalí illustratsioonid renessansi suurkuju, itaalia kunstniku Cellini autobiograafiale. Dalí saavutas varakult vilumuse akadeemilises joonistamises ja maalimises ning klassikalises kunstis. Ta oli viimistlenud oma oskusi ka kubistlikus ja impressionistlikus stiilis. 1929. aastal (kui Dalí oli 25-aastane) toimus tema elus pöördeline sündmus ta liitus sürrealistide rühmitusega. Samal ajal mõjutasid tema töid itaalia sürrealisti De Chirico metafüüsilised maalid ning hispaania kunstniku Picasso tööd. Sürrealistlik kunst - kunstisuund, mida iseloomustab absurdsete, vastuoluliste kombinatsioonide loomine naturalistlikest piltidest. Eesmärgiks on spirituaalse eraldamine materiaalsest. Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod,
hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890 1898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon, Paul Éluard jt.). Teine põlvkond on sündinud 20. sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid freudismist üle teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Kuigi sürrealistid keeldusid Dalíd omaks võtmaks isegi kümme aastat hiljem, jääb Dalí alati sürrealismi esindajaks kunstis. Tema ja sürrealistide vahelise ebakõla põhjuseks oli Dalí soov arendada sürrealismi enda leiutatud paranoilis-kriitilise realismi teooriaga. Ta tahtis arendada sürrealistliku kunsti automatismi teooriat edasi enda paranoilis-kriitilise meetodiga, mille kohaselt toimub abstraktsete kujundite loomine alateadvuses, kus ühendatakse esmapilgul mitte kokku sobivad pildid. 1929. aastal tegi ta koos hispaania filmimehe Luis Bunueliga filmi Andaluusia koer. Samal perioodil tutvus Dalí ka sürrealistide André Bretoni, René Magritte i, Paul Eluardi ning oma tulevase naise, Galaga. "Andaluusia koer" (prantsuse "Un Chien Andalou") on Salvador Dalí ja Luis Buñueli tumm 16- minutiline sürrealistlik lühifilm. Seda näidati esimest korda 1929. aasta juunis mitteavalikul seansil, kus viibisid ka arhitekt Le Corbusier, Pablo Picasso ja sürrealistide juht André Breton. Breton nimetas seda esimeseks sürrealistlikuks filmiks üldse. Sellele filmile on tähtis koht filmiajaloos, sest see on esimene filmivormis tõlgendus Bretoni sürrealismi manifestis esitatud pildiliste ja keeleliste motiivide vabast assotsieerumisest. Dalí oli veendunud, et tema eesmärk on õppida kirjutama nii nagu renessansi suurkujud ning et nende kunstnike meetoditega saaks ta väljendada ideid, mis teda maalima ajendavad. Dalí välja töötatud paranoilis-kriitilise meetodiga kaasneb erinevate irratsinaalsete seoste loomine ning pildid, mis muutuvad olenevalt visuaalsest tajust näiteks tegelaste näod sarjas "mängukaardid" (lendavad linnud ning palju muudki). Dalíle on iseloomulik, et kuigi tema pildid olid kummalised, oli nende stiil laitmatult akadeemiline, fotograafilise täpsusega, mida enamus avangardseid kunstnikke pidas vanamoodsaks. Ameerikas elades töötas Dalí ehtekunstniku, disaineri, fotograafi, illustraatori, portreekunstniku, dekoraatori ja vaateakende kujundajana. Ta lõi dekoratsioone Hitchcocki filmi Nõiutud jaoks, jaotas ajalehte Dalí News. Samal ajal kirjutas ta ka romaani Hidden faces. Tema suutlikkus oli hämmastav. Dalí kirjatöid, filme, installatsioone, foto-esseesid ja balletietendusi iseloomustab iroonia ja paradoksaalne ühtesulamine, mis on omane ka tema maalidele. Vaatamata kokkusobimatutele tervikutele, (ilmselt tahtlikule) segule kõvast ja pehmest stiilist, on tema kompositsioonid üles ehitatud akadeemilise kunsti põhimõtete järgi. Kakofoonia (moondunud objektid, väärastunud pildid, killud inimkehast jne) iseloomustab Dalí ehtetehnikat, milles on taaselustatud maalide tekstuur. Et mõista Dalíd, tuleb esmalt mainida, et ta oli intellektuaalne kunstnik, kes illustreeris oma ideid. Tema jaoks oli oluline näidata mitte seda, mida me näeme, vaid seda, mida me tunneme, mõtleme, kogeme, võib-olla isegi seda mitte märgates.
Dalí arendas Bretoni põhimõtteid edasi paranoilis-kriitilises suunas. Dalíle kuulub ütlemine: Minu eesmärk on anda imperialistlikult vihase täpsusega kuju selgele irratsionaalsusele. Dalí armastas selgitada oma tööde tähendusi, samas siiski mitte liiga detailselt... Kui leiate, et mu looming on liiga lihtne, ärge kartke mulle öelda. Mul poleks midagi teoste veidike keerulisemaks muutmise vastu!. Dalí looming nagu kõik geeniuste tööd, on ajatu. Maailmas, kus vaimsus pidevalt kahaneb, kõlab üha aktuaalsemalt Dalí järgmine mõte: Ma arvan, et praegu elame me keskajas, kuid ühel päeval saabub renessanss. Ning Dalí lisas: Leonardo da Vinci ja mina sirutame üle aastasadade teineteisele abikäe. Dalí armastas uusi teaduslikke avastusi ja edasiminekut. Tänu oma andele oli tal edu. Kõik lapsed teavad Chupa Chupsi pulgakomme nende kuju ja logo on Dalí looming. Maailm sellisena nagu Dalí seda tajus, on nüüd tuntav maalikunstis, skulptuuris, muusikas ja kirjanduses. Oma elu ja tööga avas Dalí ukse uutele teadmistele. Sellepärast on tema looming niivõrd huvitav isegi tänapäeval. VALIK ÜLESANDEID: Sürrealsimsi tunnuseks on luua midagi unikaalset, ootamatut ja harjumatut ühes igapäevase keskkonnaga, et tekiks üllatusmoment, šokk või isegi mingi häire. Sürrealism kutsub meid maailma, kus näiliselt isegi kõige tähtsusetumast saab imelik ja ootamatu nähtus. Ülesanne 1 Õpilane maalib pildi pealkirjaga "Kummaline tuttav", kasutades sürrealismile omaseid tehnikaid, nagu: Nihestus/ümberasutamine - meile tuttavad esemed paigutatakse kummalistesse, veidratesse, humoorikatesse või ebatavalistesse kohtadesse või situatsioonidesse. Kõrvutamine - kaks või enam omavahel mitteseotud objekti on paigutatud kõrvuti, luues ootamatuid kombinatsioone. Muundumine/metamorfoos - meile tuttavad objektid või esemed on vormiliselt, välimuselt, iseloomult, seisundilt või funktsioonilt muundatud ebatavaliseks või kummaliseks. Ülesanne 2 Võimalus lasta lastel rääkida, mida nad muuseumis käies nägid. Muuseumikülastuse ajal võiks õpetaja jutustada oma sõnadega ning tutvustada lastele seal eksponeeritud kolme litoseeriat. Lapsed vaatavad pilte ning kuulavad vastavaid lugusid. Hiljem küsige, millised lood olid kõige huvitavamd ning kuidas need on seotud Dalí elu või tööga. Mille poolest Dalí tööd meelde jäid, kas põhjuseks on värvid, teema või midagi muud? Lapsed näevad, et erinevatele inimestele meeldivad erinevad lood ja pildid. Ülesanne 3 - Tööde kirjeldamine: suuliselt või kirjalikult Jagage grupp kaheks. Üks grupp vaatab litosarja "Kolmnurkne kübar" ja teine grupp sarja Kaksteist apostlit või Ümarlaua rüütlid. Iga grupp kirjeldab pärast teisele grupile mida nad nägid: - millised nägid inimesed välja, kas nad olid realistlikud või ühe joonega tehtud), millised olid inimeste silmad, suu, juuksed jne; - milliseid värve oli kasutatud; - milliseid kujundeid oli kasutatud; - mis neile meeldis ja mis neile ei meeldinud. Personaalne kirjeldamine: võib veel teha ka nii, et igas grupis valib üks õpilane neile antud sarjast ühe töö, mida kirjeldada. Õpilased jagatakse paaridesse ning igaüks räägib teisele oma pildist nii palju kui oskab. Hiljem lähevad neid pilte koos vaatama. Nad võivad veel hiljem oma arvamusi ja kirjeldusi vastandada ning uurida.
Ülesanne 4 - Lugude jutustamine (tööleht B4) Arutletakse, mis lugu jutustab kunstiteos, kas sama lugu, mida jutustab kunstnik, või lugu, mida jutustab vaataja. Kas kõik kunstiteosed jutustavad mingit lugu või on kunstiteoseid, mis ei jutusta, ehk vaikivad teosed? Õpilane õpib analüüsima teost, aru saama teose kontekstist, aru saama teose sisust ja suudab luua vastavalt teosele oma jutustust/lugu, mida teos talle räägib. Samuti saab proovida teoseid analüüsida ja leida näituselt kolm kõige jutustavamat kunstiteost, jutustada lühike lugu, mida räägib vaatajale/õpilasele tema lemmikteos. Iga õpilane tutvub näitusega ning valib näituselt välja oma lemmikteose, täidab töölehelt esimese ülesande, kus tuleb lemmikteost iseloomustada vähemalt 6 omadussõnaga. Räägitakse lühidalt sürrealismi põhilistest tehnikatest. Iga õpilane jutustab teistele lühikese loo, mida tema lemmikteos talle jutustab. Arutletakse, kas kõigile vaatajatele räägib teos sama lugu, või muutub lugu koos vaatajaga; kas kõik näitusel olevad kunstiteosed on jutustava iseloomuga või leidub mõni teos, mis midagi ei räägi, kui leidub, siis miks ta ei jutusta mingit lugu. Vaadeldakse õpetaja poolt välja valitud teost ja iga õpilane mõtleb teosele oma pealkirja, ning põhjendab paari lausega, miks just selline pealkiri võiks sellel teosel olla. Enne näitusele tulemist võik sissejuhatuseks koolis rääkida lugude jutustamisest. Tunnis vaadeldakse kunstiteoseid ja arutletakse kas kõik teosed on jutustavad või ei. Proovitakse jutustada lugusid.
DALÍ LOOMING keskkooli õpilastele Juba varases nooruses ilmnes Dalí andekus maalimises. Klassikalise joonistamise alustõdede omandamiseks palgati talle eraõpetaja. Nagu paljud kunstnikud, alustas ka Dalí oma tööd kunstistiilidega, mis olid tol ajal populaarsed. Tema varasemas kunstis (1914-1927) on näha Rembrandti, Vermeeri, Caravaggio ja Cézanne i mõju. Selle perioodi lõpuks saavutavad Dalí tööd sürrealistliku ilme, esindades pigem tema sisemaailma, mitte silmaga nähtavat. 1923. aasta paiku hakkab Dalí eksperimenteerima kubismiga. Mõiste "kubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kriitik kirjeldas Braque'i töid 1908. aastal väljendiga bizarreries cubiques (kuubilised veidrused). Kubism - kunstisuund, mida iseloomustab esemete geomeetrilisena kujutamine, soov lahutada tõelised objektid stereomeetrilisteks põhikujunditeks kuubikuteks, keradeks, koonusteks, silindriteks. Selle stiili alusepanijaks sai Hispaania päritoluga Pablo Picasso oma suuremõõtmelise maaliga "Avignoni neiud". Kui Picasso seda oma sõpradele näitas, oli nende reaktsioon lausa negatiivne, nii et kunstnik ei pannud seda teost peaaegu kümme aastat näitusele.praegu peetakse aga seda maali 20.saj. kunsti pöördepunktiks ja üheks moodsa kunsti tähtteoseks. Pablo Picasso ideede jagajaks ja kubismi edasiarendajaks sai prantslane Georges Braque. Kubistid taandasid esemed lihtsateks geomeetrilisteks kujunditeks ehk hakkasid pildi erinevaid osi geomeetrilisetena kujutama. Tundub, et nad on looduses esinevad esemed ja olendeid justkui osadeks lahti võtnud, neile lihtsustatud vormi andnud ja siis uuesti pildile kokku pannud. Lisaks võib inimene või ese olla maalil korraga otse- ja külgvaates. Tavaliselt on kubistlikud maalid pruunikates, rohekates ja hallikates toonides. Peamisteks väljendusvahenditeks on jooned, pinnad ja hele-tumedused. Maaliti portreesid, natüürmorte, maju. Kui perspektiiv üldse esineb, siis on see tahtlikult moonutatud. Kubistide sellise loomingu inspireerijaks oli Paul Cèzanne, kes püüdis oma kunstis nähtavaid esemeid lähendada geomeeetrilistele kujunditele ja maalis pildile esemeid korraga mitme nurga alt vaadatuna. Samal ajal proovis enamus Dalí kolleege end tõestada impressionismis. Dalí jaoks oli see aga möödunud faas. Impressionism - kunstisuund, mida iseloomustavad meetodid ja tehnikad, mis suudavad põgusaid muljeid maailma liikuvusest ja muutlikkusest kõige paremini edasi anda. 1860-ndatel ei olnud osa noori Prantsuse kunstnikke rahul ametliku, akademistliku kunstiga. Nad arvasid, et see on liialt kuiv ega anna reaalselt edasi tegelikkust. Eelkõige olid nad huvitatud hetkemuljete ja vahelduvate valgusefektide jäädvustamisest. Otse looduses maalides oli tarvis valguse tabamiseks sageli kiiresti töötada, mis tõi kaasa ka hoopis teistsuguse maalimisviisi. Maaliti väikeste kiirete pintslilöökidega. Tekkinud erineva pikkuse ja laiusega pintslijoontest sündis värvikontrastidega natuke mosaiigitaoline pind. Selline maalimisviis aga välistas detailide esiletoomise ja pilt tundus harjumatule silmale visandlik. Impressionistid hakkasid kasutama juba Delacroix 1840. aastatel kasutusele võetud nippi, kus värviefekti tugevamaks muutmiseks hele-tumeduse kontrasti asemel võeti kasutusele tugevad värvuskontrastid. Vastandvärvused kõrvuti lasevad üksteisel veel erksamatena paista. Ka visati värvikarbist must värv üldse välja, sest leiti, et vari ei ole kunagi must ega hall, vaid selle
värvus sõltub sellest, mis värvi päikesevalgus parasjagu on. Nii said ka varjud värviliseks. Värvuste segamiseks kasutati ka rohkem valget, kui seda varem oli tehtud. Kõik see kokku tegi maalid heledaks ja valgusküllaseks. Ei olnud oluline ka traditsiooniline kompositsioon pildis. Impressionistid jäädvustasid justkui juhuslikke lõike ümbritsevast. Võis ka juhtuda, et inimene või ese oli jäänud pildiserva poolikult, nagu poleks maalile ära mahtunud. Klassikases kunstis oli Dalí niivõrd meisterlik, et sai 1928. aastal maailmakuulsaks oma maaliga Leivakorv. See töö on näide hoopis erinevast kunstistiilist kui see, millega teda enim seostatakse. Maal on loodud nii tõetruult, et seda võib pidada peaaegu fotorealistlikuks. Klassikaline kunst kunstivool, mida iseloomustavad Vana-Roomast ja Vana-Kreekast pärit meetodid, mida arendati renessansiajal. Renessanss järgnes keskajale ning vältas 14. 16. sajandil. Renessansi tunnusjoon kultuuri, inimese ning tema töö sekulaarne olemus. Keskajal väljendas kunst religioosseid teemasid, renessansiga kaasnes antiigi elustamine, inimese tähtsus suurenes. Näitusel on Dalí illustratsioonid renessansi suurkuju, itaalia kunstniku Cellini autobiograafiale. Dalí saavutas varakult vilumuse akadeemilises joonistamises ja maalimises ning klassikalises kunstis. Ta oli viimistlenud ka oma oskusi kubistlikus kunstis, kuid nüüd otsustanud liikuda edasi, kuna kubismi hiilgeaeg oli möödunud. Oleks ta jäänud klassikaliste oskuste juurde, saanuks ta loota vaid tavalise provintsi-kunstniku rollile. Samal ajal mõjutasid tema töid De Chirico metafüüsilised maalid ning Picasso tööd. 1929. aastal toimub Dalí elus pöördeline sündmus ta liitub sürrealistide rühmitusega. Sürrealistlik kunst - kunstisuund, mida iseloomustab absurdsete, vastuoluliste kombinatsioonide loomine naturalistlikest piltidest. Eesmärgiks on eraldada spirituaalne materiaalsest, vabastada sotsiaalsetest normidest piiratud inimese alateadvus. Sürrealism on 20. sajandi kunsti- ja kirjanduse vool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundite jms. 1924 koondas siis veel dadaistide hulka kuuluv André Breton enda ümber sürrealistide koolkonna, mille keskpunktiks oli Pariis. Kesksed sürrealistid jagunesid kahte põlvkonda: esimene põlvkond on sündinud aastail 1890 1898 (Breton, Antonin Artaud, Louis Aragon, Paul Éluard jt.). Teine põlvkond on sündinud 20. sajandi alguses (Salvador Dalí). Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. Sürrealistid võtsid freudismist üle teesi, et ühiskondlikke konflikte on võimalik lahendada alateadvuslike jõudude vabastamise teel. Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. Kuigi Dalí ametlik kokkupuude sürrealistliku liikumise ja Bretoni rühmitusega oli väike, oli ta algusest peale kunstnik, kes esindab sürrealismi ning jääb selleks alatiseks. Isegi sürrealistide keskel oli Dalí tülitekitajaks. Ta astus sürrealismi eest välja ning väitis: Sürrealism see olen mina!. Kuna Dalí ei olnud rahul Bretoni psüühilise automatismi põhimõttega, lõi ta oma meetodi, mida kirjeldas kui paranoiliskriitlist realismi. Ta tahtis arendada sürrealismi ja muuta loomeprotsessi teaduslikult selgitatavaks, luues vaimule tuttavaid pilte ning põhjendades äratundmist alateadvusega. Ta tahtis arendada sürrealistliku kunsti automatismi teooriat edasi oma paranoilis-kriitilise meetodiga, mille kohaselt toimub abstraktsete kujundite loomine alateadvuses, kus ühendatakse esmapilgul mitte kokku sobivad pildid. 1929. aastal tegi ta koos hispaania filmimehe Luis Bunueliga filmi
Andaluusia koer. Samal perioodil tutvus Dalí ka sürrealistide André Bretoni, René Magritte i, Paul Eluardi ning oma tulevase naise, Galaga. "Andaluusia koer" (prantsuse "Un Chien Andalou") on Salvador Dalí ja Luis Buñueli tumm 16- minutiline sürrealistlik lühifilm. Seda näidati esimest korda 1929. aasta juunis mitteavalikul seansil, kus viibisid ka arhitekt Le Corbusier, Pablo Picasso ja sürrealistide juht André Breton. Breton nimetas seda esimeseks sürrealistlikuks filmiks üldse. Sellel filmil on tähtis koht filmiajaloos, sest see on esimene filmivormis tõlgendus Bretoni sürrealismi manifestis esitatud pildiliste ja keeleliste motiivide vabast assotsieerumisest. Ka Buńuelile olid oluliseks inspiratsiooniallikaks unenäod. Tal oli 15 korduvat unenägu, mis saatsid teda nagu teekaaslased läbi elu. Andaluusia koer sündiski Buńueli ja Dalí unenägude pinnal. Vähem kui nädalaga oli neil stsenaarium valmis, sest töötasid täielikus üksmeeles printsiibil, et millelgi ei tohtinud olla ratsionaalset seletust. Raha filmi jaoks andis Buńueli ema. Näitlejad tegid, mida kästi, kuid miks just nii, jäi neile arusaamatuks. Ent valmis filmi ei saanud kuskil näidata. Dalí lahkus lõplikult Bretoni rühmitusest 1939. aastal. Ta oli veendunud, et tema eesmärk on õppida kirjutama nii nagu renessansi suurkujud ning et nende kunstnike meetoditega saaks ta väljendada ideid, mis teda maalima ajendavad. Dalí paranoilis-kriitilise meetodiga kaasneb erinevate irratsinaalsete seoste loomine ning pildid, mis muutuvad olenevalt visuaalsest tajust näiteks tegelaste näod sarjas "mängukaardid" (lendavad linnud ning palju muudki). Dalíle oli iseloomulik, et kuigi tema pildid olid kummalised, oli nende stiil laitmatult akadeemiline, fotograafilise täpsusega, mida enamus avangardseid kunstnikke pidas vanamoodsaks. Keraamiliste taldrikute sari Mängukaardid : mastirida (1967) Ärtu ässal on näha Dalí kuulsamad märgid: pehmed kellad, sipelgad. Ärtu kuninga ühes otsas näeme puumotiive ja okslikku krooni, teises otsas linnumotiive, mis peegeldaks justkui õrna und, kroon on muundunud ninasarviku sarvedeks. Ärtu emandat on kujutatud sümmeetrilisena, hoides mõlemas käes roosioksa. Ärtu poisi ninaks on samuti üks Dalí märke - kargud, teine Ärtu poisi nägu on aga surutud kahe raamatulehe vahele. Ameerikas elades töötas Dalí ehtekunstniku, disaineri, fotograafi, illustraatori, portreekunstniku, dekoraatori ja vaateakende kujundajana. Ta lõi dekoratsioone Hitchcocki filmi Nõiutud jaoks, jaotas ajalehte Dalí News. Samal ajal kirjutas ta ka romaani Hidden faces. Tema suutlikkus oli hämmastav. Dalí kirjatöid, filme, installatsioone, foto-esseesid ja balletietendusi iseloomustab iroonia ja paradoksaalne ühtesulamine, mis on omane ka tema maalidele. Vaatamata sellisele eklektitsismile, kokkusobimatutele tervikutele, (ilmselt tahtlikule) segule kõvast ja pehmest stiilist, on tema kompositsioonid üles ehitatud akadeemilise kunsti põhimõtete järgi. Kakofoonia (moondunud objektid, väärastunud pildid, killud inimkehast jne) iseloomustab Dalí ehtetehnikat, milles on taaselustatud maalide tekstuur. Et mõista Dalíd, tuleb esmalt mainida, et ta oli intellektuaalne kunstnik, kes illustreeris oma ideid. Tema jaoks oli oluline näidata mitte seda, mida me näeme, vaid seda, mida me tunneme, mõtleme, kogeme, võib-olla isegi seda mitte märgates. Dalí arendas Bretoni põhimõtteid edasi paranoilis-kriitilises suunas. Dalíle kuulub ütlemine: Minu eesmärk on anda imperialistlikult vihase täpsusega kuju selgele irratsionaalsusele. Dalí armastas selgitada oma tööde tähendusi, samas siiski mitte liiga detailselt... Kui leiate, et mu looming on liiga
lihtne, ärge kartke mulle öelda. Mul poleks midagi teoste veidike keerulisemaks muutmise vastu!. Dalí looming nagu kõik geeniuste tööd, on ajatu. Maailmas, kus vaimsus pidevalt kahaneb, kõlab üha aktuaalsemalt Dalí järgmine mõte: Ma arvan, et praegu elame me keskajas, kuid ühel päeval saabub renessanss. Ning Dalí lisas: Leonardo da Vinci ja mina sirutame üle aastasadade teineteisele abikäe. Dalí armastas uusi teaduslikke avastusi, edasiminekut. Tänu oma andele oli tal edu. Tema visioon ja mõju on nüüd tuntav maalikunstis, skulptuuris, muusikas ja kirjanduses. Oma elu ja tööga avas Dalí ukse uutele teadmistele. Sellepärast on tema looming niivõrd huvitav isegi tänapäeval. Oma karjääri hilisemas faasis ei piirdunud Dalí vaid maalimisega, vaid eksperimenteeris mitmete uudsete tehnikatega. Näiteks oli ta üks esimesi, kes kasutas kunstis hologramme ning mitmetes tema töödes võib näha optilisi illusioone. Paljud noored kunstnikud eesotsas Andy Warholiga, pidasid Dalíd oluliseks popkunsti mõjutajaks. Dalí oli huvitatud ka loodusteadustest ning matemaatikast ning mitmetes tema teostes võib näha geomeetrilisi vorme. Lisaks optilistele illusioonidele ning teadusele mõjutas Dalí hilisemat loomingut ka religioon. Tema pühendumus katoliiklusele kasvas. Samuti inspireerisid Dalíd 1945. aastal toimunud Hiroshima katastroof ning aatomiajastu algus. Dalí soovis ühendada kristlikku ikonograafiat ning tuumafüüsikaga seonduvat materiaalset hävingut. Sellest ajast pärineb näiteks teos "La Gare de Perpignan" (1965). Dalí teater ja muuseum Figuereses. Dalí teater-muuseum on suurim sürrealistlik objekt maailmas. Tegemist on vana Figueresese linnale kuulunud teatrimajaga, mis hävis Hispaania kodusõjas 19. sajandil. Dalí otsustas selle varemetele rajada oma muuseumi. ÜLESANDED: Ülesanne 1 kirjuta retsensioon Õpilaste ülesanne on valida näitusel välja kaks tööd ning mõtiskleda nende üle, kirjutada neist. Retsensiooni kirjutamisel suunavad ja aitavad järgmised küsimused (küsimusi kasutada valikuliselt): 1. Milline on sinu esmane reaktsioon valitud teose juures? 2. Mis haarab sinu tähelepanu kõigepealt? 3. Millist ideed või tunnet teos edasi annab? 4. Kas kunstiteos sisaldab lugu? Milliseid seoseid leiad järgmiste lugudega (ajalugu, elulugu, muinaslugu, kodulugu, edulugu)? Või paneb see töö sind mõtlema hoopis muudele lugudele? 5. Miks kunstnik selle loo räägib? 6. Millele paneb teos sind mõtlema? 7. Milliseid seoseid võiks see teos tekitada ajaloo, poliitika, igapäevaelu, meedia, looduse või isiklike mälestustega? 8. Kas see töö suunab sind midagi uurima? Kui ta seda teeb, siis mida ja miks? 9. Milline on sinu meelest selle teose peateema? Palun sõnasta see. 10. Mida ütleb pealkiri selle teose kohta? Mida jätab ütlemata? 11. Milliseid sümboleid leiad selles teoses? Nimeta ja kirjelda leitud sümboleid. 12. Milline on teose kontekst? Millega saab seda teost seostada (nt mõni konkreetne isik, sündmus, teos või asukoht)? 13. Mida räägib teos meie kaasaja väärtuste ja ideede kohta? 14. Kuivõrd on see teos seotud teiste (ka varasemast ajast pärit) kunstiteostega? 15. Millises materjalis (tehnikas) on kunstnik teose loonud? Kas materjal aitab avada konteksti?
16. Milliseid meeli need materjalid mõjutavad? On need silmaga nähtavad, haistetavad, puudutatavad või on neid vaja kuulata? 17. Kas teos on sinu arvates valmis või pooleli? Kui see on pooleli, kas kunstnik on seda taotlenud või on olnud lihtsalt lohakas? 18. Kas selle teose või installatsiooni võiks asetada kuskile mujale? Mis siis muutuks? 19. Kui tähtis on selle teose juures esitusviis ja koht? Kas seda teost peaks vaatama konkreetse nurga alt? Kas teos on seotud ruumiga? 20. Kas selles teoses on värv oluline? Miks? 21. Milliseid värve on selles teoses kasutatud? Kujutle sama teost teistes värvides. Millistes? Mida see muudab? 22. Kas kaasaegse kunstiteose vaatamisel loeb ka aeg? (Pane silmad kinni ja loe kümneni. Mis muutub?) Kas sa näed rohkem, kui vaatad kauem? 23. Kas teist korda vaadates muutub midagi? Aga kolmandat? Mis muutub? 24. Kes on kunstnik? Millist lisateavet annab kunstniku tausta uurimine? 25. Mida tahab kunstnik SINU arvates oma teosega öelda?
LÜHIKE ÜLEVAADE DALÍ SÜMBOLISMIST Kunstiteoste salapära seisneb selles, et igaüks näeb neis osakest iseendast. Autor ei valitse täielikult oma loomingut igas töös on pisut rohkem, kui ta sooviks anda. Kuid mõned aspektid aitavad luua selgust eluloo faktid, kunstniku ütlemised, üldised kultuurisümbolid. Nende abil on võimalik dešifreerida, püüda mõista tööde tähendusi. Siin on lühike ülevaade märkidest ja sümbolitest, mis esinevad või on omased Dalí loomingule. Elevandid Domineerimise ja võimu sümbol. Nad toetuvad alati pikkadele, kõhnadele jalgadele, millel on palju põlvi. Kunstnik näitab, kui ebastabiilne ja ebakindel on see, mis paistab kõigutamatu. Gala (Dalí naine ja muusa) Taevalikkuse, suursugususe, puhtuse ja armusuhte sümbol ning kehastus. Sageli esineb ingli kujul. Hobune Võimu ja naudingu sümbol. Inglid Müstilise, üleva liidu sümbol. Inglitel on võime lennata taevasse, suhelda Jumalaga ning sellega saavutada see müstiline liit. Kala Traditsiooniline Jeesuse sümbol. Kargud Reaalsuse sümbol, ka surma ja ülestõusmise sümbol. See on objekti ainus tugi või vajalik lisajõud, et hoida ennast püsti. Ta avastas kargud oma lapsepõlves vanemate kodu pööningult ning need annavad tema loomingus selle kindluse ja ülbuse, milleks tal endal jääb jõudu puudu. Otseöelduna on see puust tugi Descartese filosoofia toetuseks. Kivid Väga vana naiselikkuse sümbol. Liblikas Hetkelisuse, muutumise ja muutlikkuse sümbol. Maja või haua lagunevad kivid Saavutavate muutuste sümbol. Merisiilik Sümboleerib kontrasti, mida võib inimeste käitumises näha pärast ebameeldivat esmakontakti (nagu kontakt okkalise merisiilikuga) ja hiljem, kui jagatakse meeldivaid puudutusi. Milose Venus Naiselikkuse ja ilu sümbol.
Munad / tigu Elu ja lootuse sümbol. Välise tahke aine ja sisemise pehme aine duaalsus. Muna vihjab eelnenud elule ning taassünnile. Tigu sümboliseerib välist tõsidust ja jäikust ning pehmet sisu. Pehmed kellad Aja olemasolu kõikjal ja alati, selle võim inimeste üle. Kontrasti loomine - väljastpoolt kõva, seestpoolt pehme. Pehmed kellad on inspireeritud Camemberti juustust. Päris kellad annavad meile reaalse aja, aga Dalí kellad on ajatud. Ta ütles, et kui ta maalib või on koos Galaga, siis puudub tal ajataju ja nendel hetkedel aeg ei mõjuta teda. Pirn Sümboliseerib Kristuse armastust inimkonna vastu. Legend räägib, et ühe pühaku nägemuses lõi Jeesus Püha Birgitta pirnipuult langenud küpsest viljast. Põlev kaelkirjak Sümboliseerib meessoost koletist Johannese ilmutusraamatust. Ta sai selle idee 1937. aastal Viinis olles, kui nägi ette katastroofi, mida Hitler kavatses luua. Rohutirtsud Hävingu ja hirmu sümbol. Sahtlid Esindavad mõtteid, mida me soovime varjata ning meie alateadvust. Salaihade mõistatuslikkus. Sipelgad Surma ja lagunemise sümbol. Dalí puutus sipelgatega esimest korda kokku oma lapsepõlves, kui nägi kuidas sipelgad lagundasid ühte väikest loomakest. See nii võlus kui ka tekitas vastumeelsust. Oma loomingus kasutab ta sipelgaid languse ja ajutisuse sümbolitena. Sidrun Kristlik sümbol, tähendab truudust armastuses. Silmad: vikerkest puhtuse sümbol. tihedad ripsmed sümboliseerib lootust, et unistus läheb täide. Siluetid Sümboliseerivad psühholoogilisi varje, vaime ning ilmutusi. Nad seisavad hea ja üleloomuliku eest, see on sisemine dialoog, kus põrkuvad halb ja hea, võim ja vaim, see peegeldab sisekonflikte ja takistusi. Samuti sümboliseerib see kujutlusvõimet, fantaasiat ja unenägusi. Tiibklaver Naiselikkuse sümbol.