Tehnikatõlge Lk 1/ Markini vealiigid (AV)

Transcription

1 Tehnikatõlge Lk 1/ Markini vealiigid (hindamise sisu) 1. Üldist Liigitus, pealkirjad ja kirjeldused: Arvi. Vealiike on palju, aga ma ei ole neist seni kasutanud umbes pooli. Siin ülevaates tähendab kaal Markini punkte, mitte hindepunkte. Hinne arvestab peale Markini punktide ka teksti pikkust ja raskust (vt eraldi tekst: hinde arvutamine ehk hindamise vormiline külg). 2. Laidud 2.1 Sõnad otse Kirjeldus: sõnad on ära tõlgitud, märkamata et originaalis need sõnad väljendavad ka mingit mõtet. Kaal: 50 Näide: en control options (kontekst: ekskavaatori juhtimisseadiste eri paigaldusviisid) et kontrolloptsioonid (pangandustermin), pigem juhtimisseadised vms Kasutus: äärmiselt harva, kui on järjest mitu sõna otsetõlgitud ja tulemus on arusaamatu või kui on eksitud lähtekeele elementaarse keeleasja vastu. 2.2 Mittetermin Kirjeldus: üldkeelesõna on peetud terminiks. 0 Näide: en check for late updates (kontekst: arvuti) et viimaste uuenduste märkimine, p.o kontrollimine Kasutus: ei ole kasutanud. 2.3 Sisu (väga raske) Kirjeldus: tõlke sisu erineb lähteteksti omast nii, et sihttekst on loetav ja loogiline ning lugejal puudub alus viga kahtlustada. Kaal: 50 Näide: en must not et ei pea, p.o ei tohi 2.4 Sisu (raske) Kirjeldus: tõlke sisu erineb lähteteksti omast, kuid lugejale on selgelt läbi näha, et siin on midagi valesti. Kaal: -10 Näide: en do not use the lawnmower as a shredder for chopping tree or hedge cuttings (kontekst: muruniiduki ohutusjuhised) et ärge kasutage niidukit puude laasimiseks või heki pügamiseks, p.o... puidulaastude või hekilõikmete peenestamiseks

2 Tehnikatõlge Lk 2/ Vähetähtis sisu Kirjeldus: tõlke sisu erineb originaali omast, aga täiesti vähetähtsas kohas või viisil. Näide: de schranktrocken (kontekst: pesukuivati tehnilised omadused) et täiesti kuiv, pigem kapikuiv (kuivati kuivatusastmete skaala oli triikimiskuiv kapikuiv väga kuiv ülikuiv). 2.6 Originaali sisu (raske) Kirjeldus: originaali sisuviga tõlkes parandamata jäetud. Tõlge vastab küll originaalile, aga kumbki ei vasta tõele. 0 Näide: de Verteilerklappen (kontekst: automootori osad) et jaoturiklapid; p.o de Verteilerkappen et jaoturikaaned Kasutus: harva, nt tekstituvastusvigade korral. 2.7 Originaali sisu (vaieldav) Kirjeldus: originaal ebaselge ja pole kindel, et tõlge on õige. Kaal: 0 Näide: en drying in a case (kontekst: pesukuivati tehnilised andmed) et kuivatamine kapis, pigem kapikuiv Kasutus: juhtub. 2.8 Puudu (väga raske) Kirjeldus: osa originaalis olevast vajalikust teabest on jäänud edasi andmata. Kaal: 50 Kasutus: ei ole kasutanud. 2.9 Puudu (raske) Kirjeldus: osa originaalis olevast vajalikust teabest on jäänud edasi andmata, kuid kompetentne lugeja tajub puudust. 0 Näide: en In 1945, Joseph Cyril Bamford created the very first JCB product (kontekst: traktorifirma JCB ajalugu) et aastal lõi Cyril Bamford JCB esimese toote, p.o Joseph Cyril Bamford (muidu jääb selgusetuks, kust tuleb lühend JCB) Liigne (väga raske) Kirjeldus: lisatud on teavet, mida originaalis ei ole, mis ei vasta tõele ja mis eksitab lugejat. Kaal: 50

3 Tehnikatõlge Lk 3/ Kasutus: ei ole kasutanud Liigne (raske) Kirjeldus: lisatud on teavet, mida originaalis ei ole ja mis ka ei vasta tõele, kuid mille liigsus on ilmne. 0 Näide: en the aluminium double-joint front axle (kontekst: autokirjeldus) et alumiiniumist topeltlõõtshoobadega vedrustusega esitelg, pigem: alumiiniumist kahelüliline esisild Kitsam Kirjeldus: tõlke tähendus on liiga kitsas. 0 Näide: en in America (kontekst: Ameerika kultuur, vastandatuna Aasia kultuurile) et Ameerika Ühendriikides, pigem Ameerikas 2.13 Laiem Kirjeldus: tõlke tähendus on tarbetult lai. 0 Näide: en five-link rear axle (kontekst: uue auto kirjeldus) et sõltumatu vedrustusega tagatelg, pigem viielüliline tagasild (sõltumatu vedrustus on tänapäeval üldlevinud, seda enam uudisena välja ei tooda) Viide Kirjeldus: viide allikale, teisele dokumendile või dokumendi teisele osale on tõlkes kadunud või viitab valesti. 0 Näide: tekstis on eiratud kohustuslikku ja ülesandes öeldud viitedokumenti. Kasutus: juhtub Definiitsus Kirjeldus: originaalis artikliga väljendatud definiitsus või indefiniitsus on tõlkes väljendamata või vastupidiseks nihkunud. 0 Kasutus: ei ole kasutanud.

4 Tehnikatõlge Lk 4/ Teabestruktuur Kirjeldus: lauserõhk on vales kohas. Lause on formaalselt õige, aga ei väljenda adekvaatselt originaali autori suhtlustaotlust. Teema ja reema omavahel vahetuses. 0 Näide: en Read the manual before using the mower (kontekst: muruniiduki kasutusjuhend) et enne niiduki kasutamist lugege läbi kasutusjuhend, pigem lugege kasutusjuhend läbi Kasutus: harva (kui see moonutab sisu raskesti). Enamasti kasutan selle asemel kergemat struktuuriviga (2.29) Arusaamatu Kirjeldus: tõlge ei ole otseselt vale, aga on sõnastatud nii segaselt, et saab mõistetavaks alles pärast originaaliga võrdlemist. 0 Näide: en ease of operation (kontekst: ekskavaatori kirjeldus) et toimingu lihtsus, pigem käitamise lihtsus Kasutus: sageli (kriteerium: kas originaali teadmata saaks tekstist aru) Kategooria Kirjeldus: omadus ja selle mõõtmise skaala ei ole omavahel kooskõlas. Näide: võrreldud on eri kategooria asju Reduplikatsioon Kirjeldus: sama teave on tõlkes kaks korda. Näide: en function of blocking from children (kontekst: pesukuivati tehnilised andmed) et seadme lukustus (lapselukk), pigem lastelukk vms 2.20 Semantiline kokku-lahkukirjutus Kirjeldus: niisugune kokku-lahkukirjutuse viga, mis muudab mõtet. 0 Kasutus: ei ole kasutanud (selle asemel olen pannud raske vea, 2.4) Tõlkimata Kirjeldus: sihttekstis leidub lähteteksti juppe. 0

5 Tehnikatõlge Lk 5/ Näide: en Never attempt to unclog or work on a lawnmower while the engine is running (kontekst: muruniiduki kasutusjuhend) et Ärge kunagi proovige... või niidukit parandada, kui mootor töötab, punktiiri asemel p.o ummistust kõrvaldada Kasutus: nagu vaja Kohesioon Kirjeldus: laused on jäänud omavaheliste viidetega sidumata. Kasutus: ei ole kasutanud Lugemislihtsus Kirjeldus: tekst on sõnastatud nii, et lähemal uurimisel on kõik õige ja arusaadav, aga esimesel lugemisel mitte. Lugemisel tekib paus; mõistmiseks tuleb tagasi minna ja uuesti lugeda. Näide: en Long pants help protect your legs from objects that may be thrown from under the mower (kontekst: muruniiduki kasutusjuhend) et Pikad püksid aitavad kaitsta jalgu niiduki alt välja lennata võivate esemete eest (reavahetus on siin samas kohas kui kunagises tõlkes), pigem jalgu kaitsta niiduki alt heidetavate esemete eest vms 2.24 Kordus Kirjeldus: Sama tüve uus kasutus eelmisele korrale häirivalt lähedal. Näide: en disconnect the sparkplug wire (kontekst: muruniiduki kasutusjuhend) et süüteküünlalt küünlajuhtme eemaldamine, pigem süütekaabli eemaldamine või süüteküünla kaabli eemaldamine 2.25 Rütm Kirjeldus: järjestikuste lausete või osalausete pikkused moodustavad monotoonse rütmi, mida on ebamugav lugeda, nt mitu ühesuguse struktuuriga lihtlauset järjest. Näide: de Stellen Sie die Schnitthöhe nie bei laufendem Motor ein. Reinigen Sie den Fangkorb nie bei laufendem Motor. Entfernen Sie den Fangkorb nie bei laufendem Motor. et Ärge kunagi valige lõikekõrgust mootori töötamise ajal. Ärge kunagi puhastage murukogujat mootori töötamise ajal. Ärge kunagi eemaldage murukogujat mootori töötamise ajal Sihitis Kirjeldus: täissihitist vajavas kohas kasutatud osasihitist või vastupidi. 0

6 Tehnikatõlge Lk 6/ Näide: en materials that underscore the generous spaciousness inside the vehicle (kontekst: autokirjeldus) et materjalid, mis rõhutavad suuremeelselt avara salongi, p.o avarat sõitjateruumi Kasutus: harva (täis- ja osasihitise vahe on üks raskesti õpitavaid eesti keele vigureid, muukeelsete eesti keeles on tavaline, isegi kui nad oskavad keelt muidu hästi; siin kursusel ma eesti keelt võõrkeelena kasutajate eesti keelt ei hinda) Otsevõitu Kirjeldus: lahendus on kõlbulik, aga meenutab originaali natuke lähemalt kui hädasti tarvis. Näide: en is responsible et on vastutav (vormi otsetõlge), pigem vastutab Kasutus: sõnade ja grammatika (vormide, struktuuri; v.a kirjavahemärkide) tarbetu otsetõlge, kui see ei muuda sisu. Väga sageli Nominativiit (nimisõnatõbi) 1 Kirjeldus: nimetavas käändes eestäiend (mida eesti keele senised grammatikad ei tunne) või nimetavaline liitumine omastavalise asemel. 0 Näide: en Michelin tyres et Michelin rehvid, pigem Michelini rehvid Kasutus: esimene kord lihtsalt hoiatus. Muidu olen kasutanud ainult nimetavas käändes nimisõnalise eestäiendi korral Struktuur Kirjeldus: lause ei ole struktureeritud nii, et ta moodustaks loogilise terviku. Näide: en stock level (kontekst: majandus) et ladustamistasand, pigem laoseis Kasutus: sageli (sh loogikavead, kerged teema-reema vead; rasked teemareema vead on 2.16; vrd sõnade otsetõlge 2.1, raske sisuviga 2.4, puudu 2.9, liigne 2.11, kitsam 2.12, laiem 2.13) Deiktik Kirjeldus: asesõna viitab valele referendile. Näide: et lugege mõlemad juhendid läbi ja hoidke see alles 2.31 Koma Kirjeldus: koma puudu või üle. 1 Nimetus ei ole täpne: nominativiit ehk nimisõnatõbi on nimisõnade liigne kasutamine seal, kus saaks öelda nt tegusõnaga. Võiks olla nimisõnalise eestäiendi viga või genitiivatribuudi puudumine. (AV)

7 Tehnikatõlge Lk 7/ Kasutus: sageli (näiteks kui unustatakse hõlmatud kõrvallause tagumine koma) Kirjavahemärk Kirjeldus: tõlkes on kasutatud sihtkeelele harjumuspäratut kirjavahemärgistust. Näide: en for example, X and Y et näiteks, X ja Y, p.o näiteks X ja Y. Kasutus: sh kirjavahemärkide otsetõlge, vale tehtemärk või aktsendimärk ülakoma asemel. Sageli Valevend Kirjeldus: tarbetu sõnalaen lähtekeelest. Sihtkeeles on seda siiani muudmoodi väljendatud. Näide: en traditional washing powder (kontekst: vastandus pesuainetablettidele) et traditsiooniline pesupulber, pigem tavapärane pesupulber Kasutus: sh tüüpilised väärvasted, kui need ei kuulu keelenõu vigade hulka (2.39) Kahtlane sõna Kirjeldus: sõnavalik on veidi harjumatu. Kaal: 0 Kasutus: kui kirjutatu ei ole otseselt vale, aga samas täiesti õige ka mitte. Sageli Termin Kirjeldus: sihtkeeles kasutatud sobimatut terminit v väljendusviisi. Näide: en charger (kontekst: akuseadme laadimine) et laadija (argikeel), p.o laadur (ja-lõpp tähistab eesti oskuskeele tava järgi elusolendit, st laadija tähendab oskuskeeles inimene, kes laadib/laeb ). Kasutus: väga sageli (ka oskuskeele tavade eiramine, argikeele kasutamine kirjakeele asemel, valdkonna jaoks vale sünonüüm jne) Ühtlus Kirjeldus: üht asja on väljendatud mitmel eri viisil, mis kõik eraldi võetuna sobivad, aga ebaühtlus ei ole hea. Näide: neljast lausest esimeses, teises ja neljandas räägitakse kaablist, kolmandas juhtmest, kuigi jutt on kogu aeg samast asjast.

8 Tehnikatõlge Lk 8/ Kokku-lahkukirjutus Kirjeldus: lahku on kirjutatud sõnad, mis siinses kasutuses peaksid olema kokku (või vajadusel sidekriipsuga) kirjutatud. Kokku (või sidekriipsuga) on kirjutatud sõnad, mis peaksid olema lahku kirjutatud. Näide: en LCD screen (kontekst: elektroonika) et LCD ekraan, p.o LCD-ekraan Kasutus: kui see ei moonuta sisu (vrd semantiline kokku-lahkukirjutusviga 2.20). Vajaduse korral asendab nominativiidi viga (2.28) Nimi Kirjeldus: pärisnimi kirjapildiga, mis erineb sihtkeeles kombeks olevast, või mittetõlgitav nimi ära tõlgitud. Näide: en windos program (kontekst: tarkvara) et aknaprogramm, p.o Windowsi programm Kasutus: sh kaubamärgid 2.39 Keelenõu Kirjeldus: keelenõu standardküsimuses on kasutatud keelenõu standardvastusest erinevat lahendust. Kasutus: sh tegusõnade rektsioon, käändsõnade käänamine, paronüümivead, ÕSi soovitused. Sageli Ühik Kirjeldus: kasutatud on sihtkultuuris harjumuspäratut mõõtühikut või ühiku tähist. Näide: en 1m et 1m, p.o 1 m Kasutus: nagu vaja Lokaliseerimine Kirjeldus: sihtkultuurile kohandamist vajav tekstielement on kohandamata või kahtlaselt kohandatud. Näide: et enne kasutamist lugege juhend läbi, pigem hoolikalt läbi 2 Aga ärge kartke, et see käiks suva järgi: põhitöökoha kombe järgi kontrollin iga kord ÕSist üle (

9 Tehnikatõlge Lk 9/ Suurtäht Kirjeldus: suurtähte vajav sõna algab väiketähega või vastupidi. Kasutus: kunagi kasutasin agarasti viisakus-teie suurtähe parandamiseks, aga nüüd on selle väiketäheline kasutus tavaline Ortograafia Kirjeldus: kirjapilt ei vasta muul viisil õigekirjareeglitele. Kasutus: sageli (peamiselt spellerivead, st kui speller on tegemata muid vigu märgin samas töös veaks ainult 1 korra, aga spelleriveaks märgin iga esinemiskorra; samuti käänamisvead, nt nimede käänamata jätmine). Lähtun ÕS 2013 veebiversioonist ( Näpukas Kirjeldus: viga, mis ilmselt ei saa olla tekkinud muul viisil peale tähelepanematuse Tühik Kirjeldus: tühik üle või puudu mujal peale kokku-lahkukirjutuse, nt kahekordne tühik, sobimatu tühikukasutus kirjavahemärkide ümbruses vms. 3. Kiidud 3.1 Hindajast parem Kirjeldus: kontrollimisel õigeks osutuv lahendus kohas, kus hindaja ise oleks vea teinud või toimetamisel läbi lasknud. Pealejäämine vaidluses hindajaga. Kaal: +50 Kasutus: Arvi sõnul tegi ta selle liigi üheks konkreetseks juhuks, kus ta oli pannud raske vea, järgnes pikk vaidlus, siis leidis, et oli hinnanud valesti. See liik on seega erandlik. 3.2 Väga hea Kirjeldus: väga hea lahendus või vea puudumine kohas, kus on sageli tehtud raskeid vigu.

10 Tehnikatõlge Lk 10/ Kaal: +10 Kasutus: harva, peab olema tõesti erakordselt hea (nt kui kogu rühm on teinud sama asja valesti ja siis üks inimene teeb õigesti). Tõstab hinnet tublisti. 3.3 Hea Kirjeldus: hea lahendus kohas, kus viletsamad lahendused on levinud. Kaal: +1 Näide: nt sageda valevenna tõlkimine õigesti või sageda sõnastusvea vältimine Kasutus: väga sageli. Tõstab hinnet pisut. 3.4 Meeldiv Kirjeldus: lahendus, mis ei ole tõestatavalt teistest parem, kuid meeldiv lugeda siiski. Kaal: +0 Näide: nt korrektne termin või väljendusviis Hinnet ei tõsta. 3.5 Julgus Kirjeldus: julgus eemalduda originaali kirjatähest, et sisu paremini edasi anda ja/või sihtkeelse lugejaga rohkem arvestada. Kaal: +10 Näide: de bewegen Sie sich immer weg vom Kabel (kontekst: muruniiduki kasutusjuhend) et ärge sõitke niidukiga kaablist üle Tõstab hinnet tublisti.