KOPSUFUNKTSIOONI TESTIMINE PEREARSTI VASTUVÕTUL Igapäevases perearstitöös on üheks sagedasemaks kaebuste rühmaks hingamisega seonduv: köha, õhupuudus, lämbumistunne, hingematmishood, kiunedvilinad rinnus. Teame, et vaevuste põhjuseks võib ägeda mööduva patoloogia kõrval olla kroonilised kopsuhaigused, kardiaalne patoloogia, erineva etioloogiaga aneemia ja psühhiaatrilise patoloogiana paanikahäire. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus on arenenud riikides surmapõhjustajana IV kohal, lähema 15 a. jooksul prognoositakse selle haiguse levikut, tõusu surmapõhjustajana III kohale (4). Varastes haigusstaadiumites puuduvad sellel haigusel karakteersed sümptomid, selle diagnostika on võimalik täpsustavate instrumentaalsete uuringutega. Kuid varane ravi, veenev sekkumine riskifaktoritesse ( suitsetamine) muudab haiguse kulgu soodsas suunas, parandades elulemust ( 3). Ühelt poolt probleemi levik ja aktuaalsus, teiselt poolt aga uuringuvõimaluste kaugenemine tingib olukorra, kus perearsti kabinetis oleksid võimalused kopsufunktsiooni piisavalt täpseks testimiseks. Järgneva kirjutise eesmärgiks on anda ülevaade selle võimalustest perearstitöös, maksimaalse väljahingamiskiiruse registreerimisest ja spiromeetriast. MAKSIMAALSE VÄLJAHINGAMISKIIRUSE REGISTREERIMINE Uuringu eestikeelse nimetusena on pakutud rida termineid, kuid igapäevases kõnepruugis on levinuim ja arusaadavam PEF-meetria( ingl.k peak expiratory flow). Samas on diskuteeritav kuivõrd korrektne on eesti keeles ingliskeelse akronüümi kasutamine. Maksimaalse väljahingamiskiirus peegeldab õhu liikumist suurtes hingamisteedes, rakendatavat lihasjõudu ja vähesel määral ka kopsude elastsust. Enamlevinud seadmete skaala on liitrit/minutis. Uuringu eeliseks on seadme käepärasus, kiire läbiviimine, lihtne tõlgendamine ja soodus hind. UURINGU NÄIDUSTUSED Kopsude talitlusvõime sõeluuring Abistav uuring bronhiaalstma diagnoosimisel ( PEF registreerimine ööpäeva lõikes, 1-2 nädala jooksul patsiendi kodus; tööl; kindlates situatsioonidesfüüsilisel koormusel, kokkupuutel võimalike respiratoorsete allergeenidega jt. Bronhodilataatorite efekti jälgimine kodus ja töökohal Diagnoositud bronhiaalastma kulu jälgimine, osa patsiendi enesemonitoorimisest PEF REGISTREERIMINE Uuring algab rahuliku selgitusega: miks, milleks, kuidas. Esmakordsel testimisel on patsiendile tegevus arusaadavam kui meedik demonstreerib uuringut Patsient seisab, ja keskendub. Teostatakse maksimaalne sissehingamine ja järgneb läbi mõõdiku lühike maksimaalse jõuga väljahingamine Mõõdiku huulik asetatakse suhu, huultega surutakse tugevalt umber huuliku Uuringut korratakse kuni kahe parima mõõtmistulemuse vahe on alla 20 l/min. Parim tulemus registreeritakse, seda võrreldakse vanuse, kehapikkuse ja soo normväärtustega ( vt. Joonis 1)
Joonis 1. PEF normiväärtuse leidmine vanuse, soo ja kehapikkuse alusel. BMJ 1989. ( 2, lk.163 ) KODUNE PEF JÄLGIMINE Maksimaalse väljahingamiskiiruse kodune registreerimine pikema ajaperioodi vältel annab võimaliku haiguse diagnoosimise või raviefekti jälgimisel väga väärtusliku teavet. PEF registreeritakse nädala jooksul 2-3 x päevas, vähemalt hommikul ja õhtul, lisaks ka õhupuudus- ja köhahoogudel. Bronhiaalastmat võib kinnitada diagnosis ex juvantibus. Selleks määratakse bronhilõõgasti ( beeta2sümpatomimeetikum) ja registreeritakse PEF 15 minutit peale ravimi inhalatsiooni. Tulemus registreeritakse. TULEMUSTE TÕLGENDAMINE Kui PEFi hommikused väärtused on jälgimise ajal üle 20% ( 60 l/min) väiksemad kui õhtused väärtused, kinnitab see leid veenvalt bronhiaalastma diagnoosi. Kui PEF-i väärtused tõusevad vähemalt kolmel korral üle 15% ja üle 60 l/min võrreldes lähteväärtusega, on muutus oluline ja viitab bronhialastmale ( 2). Koormuspuhuse PEF hindamisel on kasutusel 6 minuti test. Uuritav liigub kiiremas, hästi talutavas tempos 6 minutit( sörkjooks, kiirkõnd). Hinnatakse PEFi enne ja pärast koormust. Koormusjärgse PEF alanemine 15% on omane koormuspuhusele bronhiobstruktsioonile.
Joonis 2. PEF päevik 2 nädalase jälgimisperioodil. Nähtav on PEF-i hommikused madalamad väärtused. Jälgitav on üldine positiivne suundumus. PRAKTILISED SOOVITUSED PEF mõõdikuid on erineva disaini ja tundlikusega. Täiskasvanute skaala diapassoon on 0-800 l/min; lastele mõeldud instrumendi skaala on 0-300 l/ min. Praksises on mõtekas omada mitut seadet: vastuvõtul kasutamiseks, patsientidele andmiseks koduseks PEF mõõtmiseks. Seade vajab ka hooldust ja kvaliteedi kontrolli, juhindutakse konkreetse seadme juhendist. SPIROMEETRIA Spiromeetria on hingamisteede funktsionaalne uuring, mille käigus hinnatakse sisse ja väljahingatava õhu mahtusid ja kiiruseid. Igapäevases arstlikus praktikas on kasutusel dünaamiline spiromeetria, mille käigus registreeritakse voolu-mahu ja mahu-aja kurv (1) Vaadeldes spiromeetria aparatuuri, on see üks näide tehnoloogia arengust meie slime all. Külmakapimõõtu, torude-kraanide-lõõtsade- tiksuva tahmarulli süsteemist on tänapäevane spiromeeter taandunud pihku mahtuvaks anduriks, mis ühendatakse arvutiga või raamatumõõtu seadmega. Uuringu analüüsi teostab tarkvara, arvestades patsiendi pikkust, kaalu, sugu, rassi. Väljatrükitud protokoll sisaldab patsiendi ennustatavaid väärtusi, normivahemikku, graafiliselt esitatud voolu-mahu ja mahu-ajakurv. Tarkvara annab ka üldise hinnangu spiromeetriale ja arvutab välja ka kopsude spiromeetrilise vanuse ( lung age ). TERMINOLOOGIA, VOOLU-MAHU ja MAHU-AJA KURVID Spiromeetria terminid tulenevad ühe või teise parameetri ingliskeelsest akronüümist. VC puhkeoleku vitaalkapatsiteet, (Relaxed Vital Capacity); FVC forsseeritud vitaalkapatsiteet (Forced Vital Capacity); FEV1 forsseeritud ekspiratoorne mathuvus (Forced Expiratory Volume in 1 Second) See kajastab õhuhulka, mida uuritav suudab
välja hingata esimesel sekundil. Kasutusel on ka termin: sekundikapatsiteet. See on üks peamisi spiromeetrilise parameetreid. PEF ekspiratoorne tippvool (Peak Expiratory Flow). FEV1% - FEV1 protsentuaalne suhe FVC väärtusest, arvutatakse valemiga: (FEV1/FVC) X 100. MEF 75, MEF 50, MEF 25 maksimaalne väljahingamiskiirus (MEF- Maximum Expiratory Flow). Väljendatakse l/s kui maht on 25-50-75 % FVC-st. Olenevalt seadmest võib MEF50 ja MEF25 olla spirogrammi protokolli väljatrükil tähistatud F50, F25. FET forsseeritud ekspiratoorne aeg( Forced Expiratory Time). PIF- Maksimaalne inspiratoorne tippvool (Peak Inspiratory Flow). Kirjeldatud parameetrite paiknemine voolu-mahu kõveral on toodud alloleval spirogrammil, vt. joonis 3. Voolu-mahu graafiku Y teljel on esitatud õhuvoolu kiirus, l/sek. + väärtusega ( graafikul ülevalpool) paikneb ekspiratoorne, allpool, - märgiga inspiratoorne faas. X teljel on esitatud mahuväärtused. Ekspiratsioonifaas lõppeb ristumisega X teljega, selles punktis saadakse FVC lugem. Mahuteljel on 1 sekundiline ajaintervall tähistatud püstkriipsuga, selle juures olev mahuväärtus on FEV1. Joonis 3. Voolu-mahu ling. Aluseks on tegelik uuring, lisatud on tähised, abijooned. Spirogrammi teiseks graafiliselt väljendatud komponendiks on mahu-aja kõver. Selle Y teljel on esitatud math, X teljel aeg. Graafikul on võimalik tuletada FEV1, VC väärtused. Üldjuhul registreeritakse mahu-aja kurv peale maksimaalset sissehingamist rahulikul tempol läbi anduri välja hingates. Kurvi tõus üldjuhul kestab kuni 6 sekundit,vt. joonis 4.
Joonis 4. Mahu-aja kurv. SPIROMEETRIA NÄIDUSTUSED VÕIMALIKU KOPSUHAIGUSE DIAGNOSTIKA 1. HINGAMISELUNDITE SÜMPTOMID ANAMNEESIS Rindkere valu, ortopnoe Köha, rögaeritus Hingeldus, vilinad-kiuned 2. FÜÜSIKALINE LEID Rindkere seinte deformsus Tsüanoos Tasane hingamiskahin Trummipulksõrmed 3. PATOLOOGIA TEISTEL UURINGUTEL Veregaaside, pulssoksümeetria patoloogiline leid Rindkere röntgenogrammi patoloogilise leiu täpsustamine HAIGUSE RASKUSE VÕI KULU HINDAMINE KOPSUHAIGUSED 1. Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus 2. Bronhiaalastma 3. Tsüstiline fibroos 4. Sarkoidoos SÜDAMEHAIGUSED 1. Südame paispuudulikus 2. Kaasasündinud südamehaigused 3. Pulmonaalhüpertensioon NEUROMUSKULAARSED HAIGUSED 1. Amüotroofiline lateraalskleroos 2. Guillain-Barre sündroom 3. Multiipelne skleroos 4. Myasthenia gravis OSANA OPERATSIOONIEELSETEST UURINGUTEST ( valdavalt rindkere operatsioonid) PATSIENDI FÜÜSILISE SUUTLIKUSE, SIHTRÜHMADE UURING ( sportlased, tervisesportlased, suitsetajad, tolmuses keskkonnas töötajad )
SPIROMEETRIA VASTUNÄIDUSTUSED ÄGEDAD HAIGUSED ( iiveldus, oksendamine, äge köha, äge vertigo) EBASELGE HEMOPTOE ( FVC manööver võib vallandada kopsuverejooksu) PNEUMOTOORAKS HILJUTINE RINDKERE VÕI KÕHUÕÕNE OPERATSIOON HILJUTINE SILMAOPERATSIOON ( Spiromeetrial tõuseb intraokulaarne rõhk) HILJUTINE MÜOKARDI INFARKT EBASTABIILNE STENOKARDIA AORDI ANEURÜSM SPIROMEETRIA TEOSTAMINE Nagu iga uuring, nii ka spiromeetria vajab põhjaliku selgitamist patsiendile: miks, milleks, kuidas. Mida annab uuringu tulemus, mida see muudab. Spiromeetria on üks vähestest uuringutest, mille tulemus sõltub põhiliselt patsiendi valmisolekust, püüdest anda parim tulemus ja koostööst meedikuga. Nagu PEF-meetrial on patsiendile arusaadavam uuringu demonstreerimine või simultaanne läbiviimine ( meedik hingab läbi spiromeetri vahetushuuliku) IDEAALIS PEAKS PATSIENT HOIDUMA Suitsetamisest, erinevad allikad soovitavad: 1 ööpäev ( 6) ; 4 tundi ( 2) Tugevast söögikorrast 2 tundi enne uuringut, vältida koolajookide tarvitamist 2 tunni vältel enne uuringut hoiduda tugevast füüsilisest koormusest, külma õhu hingamisest Alkoholi tarbimine 4 tundi enne uuringut RAVI KATKESTAMINE ( diagnostilisel uuringul) ( 2) Lühitoimelised beetasümpatomimeetikumid, antikoliinergikumid, kormoglükaat, nedokromiil, efedriin 12 tundi enne uuringut Pikatoimeline bronhilõõgasti 2 ööpäeva enne uuringut Teofülliin, kombineritud ravimid 3 ööpäeva Suukaudne kortikosteroid: vältida ravi määramist kuni ( astma, KOK) diagnoos pole veel kindle Uuringu üksikasjalik läbiviimine sõltub kasutatavast seadmest. Sagedamini koosneb spirometria kahest etapist: rahuoleku ja forsseeritud hingamise mahtude registreerimisest Rahuloleku vitaalkapatsiteedi registreerimine 1. Patsient hingab rahulikult välja ja alustab maksimaalset sissehingamist. Meedik julgustab: veel veel veel veidi. Ja nüüd huulik suhu. 2. Patsient haarab huultega umber huuliku ja puhub rahulikus tempos kogu kopsudes oleva õhu läbi huuliku. Meedik taas julgustab: veel..kõik õhk välja veel natuke, veel., tubli. 3. Nii registreeritakse mahu-aja kurv Forsseeritud hingamismahtude registreerimine 1. Järgneb eelnevale uuringufaasile 2. Patsient hingab rahulikult välja ja alustab maksimaalset sissehingamist. Meedik julgustab: veel veel veel veidi. Ja nüüd huulik suhu. 4. Patsient puhub kiiresti ja järsku kogu õhu kopsudest läbi huuliku. Meedik taas julgustab: veel..kõik õhk välja veel natuke, veel., ja nüüd järsk sissehingamine
5. Patsient alustab jõulist sissehingamist. Taas julgustus maksimaalseks sissehingamiseks veel..veel veeel tubli. Uuringut korratakse seni, kuni suurim ja suuruselt teine registreeritud FVC ja FEV1 väärtus ei erine üle 4% ( 2, 3). Üldjuhul ei tohiks järjest läbi viia üle 3 manöövri, sest uuring on üksjagu väsitav, ka on võimalus hüperventilatsioonisündroomiks. Joonistuvad lingud peavad olema ühtlased, hüpeteta. Protseduuri teostamisel ei tohi uuritav võtta lisaõhku, köhida, punnitada põski. BRONHODILATSIOONI TEST Testi näidustuseks on bronhide tagasipöörduva ahenemise kindlakstegemine eeskätt bronhiaalastma kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse diferentsimisel. Sagedamini kasutatav bronhilõõgasti on salbutamool 2x 100 mg, parem on seda manustada läbi vahemahuti. 10 minuti möödudes registreeritakse taas aja-mahu ja voolu-mahu kurvid. Tänapäevane spiromeeter võimaldab programmiliselt bronhidilataatortesti läbiviimist, tarkvara kalkuleerib vastavad muutused. Reversiibelse bronhiobstruktsiooni kriteeriumid on FEV1 tõus vähemalt 15% VC ja FVC 15% PEF tõus vähemalt 23% SPIROMEETRILISE LEIU TÕLGENDAMINE Tõlgendmine algab uuringu kvaliteedi ja usaldusväärsuse hindamisega. ASTMA 1. FEV1; FEV%, PEF, MEF50 või MEF25 on vähenenud. Kergema haigusvormi korral normaalsed 2. VC ja FVC enamasti normis. FVC võib raske astma korral olla vähenenud (dünaamiline restriktsioon) VC võib olla FVC st tunduvalt suurem ja FEV% normaalne 3. Hinnata bronhodilatatsioonitesti KROONILINE OBSTRUKTIIVNE KOPSUHAIGUS 1. FEV1; FEV% või PEF on kestvalt vähenenud, kerge KOK korral normis 2. FEV1/FVC suhe on aluseks obstruktsiooni raskusastme hindamisel. > 80% normileid; 65-80% kerge obstruktsioon; 50-65% mõõdukas obstruktsioon; < 50% raske obstruktsioon. Vt joonised 5-6 ( 5) 3. FEV1/FVC väärtus vanemaealistel väheneb, see võib olla normaalne ealine muutus. Tulemuse hindamisel lähtuda spirograafi tarkvara poolt predikteeritud ealise normi alumisest koridorist. Arvestada ka MEF50 ja MEF25 väärtust, obstruktsiooni korral on need väärtused alanenud 4. MEF25 ja MEF50 vähenevad haiguse alguses, enne kliiniliste sümptomite teket- väikeste hingamisteede obstruktsioon 5. Emfüseemi korral võib MEF25 ja MEF50 olla eriti madal 6. FVC on sageli vähenenud (dünaamiline restriktsioon) 7. Bronhodilatatsionitestil puudub dünaamika
Joonis 5. Voolu-mahulingu kuju mõõduka obstruktsiooni korral Joonis 6. Voolu-mahulingu kuju raske obstruktsiooni korral RESTRIKTIIVNE KOPSUHAIGUS VC, FVC, FEV1 ja PEF on vähenenud proportsionaalselt FEV1/FVC suhe on normis või isegi tõusnud ( mõlemad väärtused on vähenenud proportsionaalselt) Bronhodilatatsioonitestil puudub dünaamika Joonis 7. Voolu-mahu ling restriktiivse muutuse korral Joonis 8. Restriktiivse muutuse avaldumine mahu-aja kurvil. SPIROGRAMMI INSPIRATOORSE FAASI TÕLGENDAMINE Spirograafilise leiu tõlgendamisel hinnatakse valdavalt näitajaid, mis iseloomustavad ekspiratsioonifaasi, st. seda osa mis jääb voolu-mahulingul Y telje + alale. Suurt väärtust omab ka inspiratoorse faasi hindamine, seda eeskätt suurte hingamisteede võimaliku ekstra ja intratorakaalse obstruktsiooni diagnostikal. Mitmesuguse tekkega ekstratorakaalne obstruktsioon avaldub voolu-mahu lingul inspiratoorset faasi peegeldava kurvi lamenemisega. Samas on ekspiratsioonifaasi kajastav kurv normilähedase kujuga. Muutuv intratorakaalne obstruktsioon võib põhjustada voolu-mahu lingu ekspiratoorse faasi lamenemise. Fikseerunud intra- või ekstratorakaalne obstruktsioon võib avalduda voolu-mahu lingu mõlema faasi
lamenemisega. Muutuva ekstratorakaalse obstruktsiooni põhjuseks võib olla häälepaelte paralüüs, struuma, trahheomalaatsia või tuumor. Muutuva intratorakaalse obstruktsiooni põhjuseks võib olla trahheomalaatsia või tuumor. Fikseerunud obstruktsiooni sagedasemad põhjused on trahhea stenoos, võõrkeha või tuumor. Vt. Joonised 9-10 ( 4). Joonis 9. Ekstratorakaalse hingamistee muutuva obstruktsiooni avaldumine Joonis 10. Fikseerunud ülemise hingamistee obstruktsiooni avaldumine Spirograafilist leidu võimaldab kiiresti interpreteerida järgnev algoritm ( 3)
SENINE KOGEMUS, MÕNED NÄITED Igapäevases töös on kasutamiseks PEF meetrid ja spirograaf Microlab 3500. Spirograaf töötab akupatareidel, ühes kestas on printer, klaviatuur, tarkvara. Spiraaljuhtmega ühendatakse andur, mis muundab õhuvoolu elektriliseks signaaliks. Seade on käepäraselt töökohal oleval riiulil koos teiste diagnostiliste seadmetega. Spirograafi töökorda seadmine, patsiendi andmete sisestamine võtab aega minuti. Uuringul on kõige ajamahukam töö patsiendiga, selgituse andmine, uuringu demonstreerimine. Tavaliselt õnnestub usaldusväärse spirogrammi registreerimine 2-3. katsel. Seejuures on aluseks eeltoodud kvaliteedikriteeriumid. LCD ekraanil on jälgitav nii rahuoleku
VC kui forsseeritud hingmismahtude diagrammed. Järgneb parima mõõtmistulemuse valik, selle analüüs seadme poolt ja väljatrükk. Spiromeetri mälus saab talletada 90 uuringut, paberkandjal uuring skänneeritakse patsiendi nimega failiks ja arhiveeritaksevastavas kataloogis. Koos patsiendiga arutatakse uuringu tulemus läbi ja planeeritakse järgnevad sammud. Patsient saab originaalprotokolli, üldarusaadavateks terminiteks on sellel spiromeetria tõlgendus ja kopsude vanus. Kui kopsud on nooremad patsiendi tegelikust vanusest, on sellel veenev tähendus, kui patsient kardab mõnda rasket haigust. Ajakulu uuringuks kokku koos kirjelduse ja arhiveerimisega on 5-6 minutit. Keskmine uuringuvajadus on nädalas 3-4 uuringut. Peamisteks näidustusteks on: õhupuudushood kahtlusega bronhiobstruktsioonile või paanikahäirele; suitsetaval patsiendil kopsufunktsiooni hindamine; kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse staatuse fikseerimine enne raviskeemi muutmist; ebamääraste vaevustega patsiendi läbivaatuse-uuringute osana. Arstina tunnen uuringust suurt abi just ebamääraste vaevustega ja paanikahäire kahtlusega patsiendi käsitlemisel. Tulemus kinnitab tihtipeale esmast muljet psühhosomaatiliste vaevustega patsiendist, selle kõige selgitamine patsiendile on ülioluline. Mõned näited. 43 a meespatsient. Suitsetaja, vaatamata aastate eest diagnoositud astmale. Spiromeetrial avaldub väikeste õhuteede obstruktsioon, FEV1/FVC suhe patoloogia piiril. Lung age 56 y. See fakt oli patsiendile vägagi mõjuv, tema järeldus oli: vist tuleb jah loobuda suitsetamisest. Seda otsust saab arstlikult vaid toetada. Teatavasti on suitsetamisest loobumisel tähtsaimaks patsiendi mingilaadne vapustus või arusaamisele jõudmine. 49 a. naispatsient. Anamneesis ebamäärane väsimus, õhupuudushood, paar aastat kestnud kuiv ärritusköha. Kõrgenenud vererõhk, selle raviks AKE inhibitor. Patsienti on konsulteerinud pulmonoloog, määratud patsiendi sõnul peale pikka arutamist igaks juhuks inhaleeritav steroid. Ooteruumis patsient eelistas lesida, väites, et ta tunneb end väga halvasti. Vastuvõtul patsient adekvaatse käitumisega, avaldub kuiv ärritusköha. Vererõhk 170/90, kopsude kuulatlusleid normis, üldseisund hea. Spiromeetria normikohase leiuga. Puudub bronhiobstruktsiooni leid, väikeste õhuteede läbitavus 110% normist. Lung age 6 aastat noorem tegelikust. Tegevusplaan: Ärritusköha AKE inhibiitorist, raviskeemi muutus. Patsiendi väsimuse, halva enesetunde hoogude selgitus võimaliku paanikahäire-depressivse häirega. Soovitatud psühhiatri konsultatsioon. Tulemuste kokkuvõte, patsiendile esitamine ja põhjendamine. 40 a. naine. Anamneesis mõned korrad viimaste kuude jooksul õhupuudushood. Tekivad kiiresti ja mööduvad samamkiiresti. Eriti hirmutav mälestus patsiendile oli suvisel ekskursioonil tõus mööda kitsast käiku kirikutorni. Tekkis subjektiivselt lämbumis ja minestustunne. Vastuvõtule pöördumise vahetuks põhjuseks oli valulikus seljas, abaluude piirkonnas, soov lasta end uurida. Patsiendi üldseisund hea, palpeeritav müofastsialgiline valu seljal. Kliiniline veretest, röntgenogramm patoloogiata. Spiromeetria normi leiuga, lung age 15 a nooerem tegelikust. Vastuvõtu töödiagnoosid: Müofastsialgia kutsealasest sundasendist, kergekujuline paanikahäire. Ravialased soovitused: vestlus, selgitused tõsise haiguse, astma, tuberkuloos jm puudumisest. Võimalik paanikahoog agorafoobia või klaustrofoobia
alusel. Raviks füsioteraapiaprotseduurid seljale, venitusharjutused. Selgitus vaevuse psühhogeensest taustast. Patsient nõustus arutlusega. ARUTELU Tänapäevane spiromeeter on tipptehnoloogiline seade, millega töötamine on suhteliselt lihtne. Tarkvara poolt koostatakse uuringu esmane interpretatasioon, sisestatud patsiendi vanuse-soo-pikkuse-rassi alusel väljastab seade normikoridor, eeldatavad tulemused. Reaalset tulemust võrreldakse eeldatavaga ja tarkvara arvutab ühilduvuse absoluutväärtustes ja protsentides. Uuringu kestus on 3-5 minutit. Seadme käepärane asukoht vastuvõturuumis, selle alati valmis hoidmine tagab tulemuse kiirelt ja mugavalt. Patsient ei pea selleks eraldi raviasutust külastama. Tulemus on koheselt kasutatav, selle sobitamine anamneesi, kliiniliste, laboratoorsete, röntgenoloogiliste jt uuringutega on arstlikult rahuldust pakkuv protsess. Jälgides maailmas toimuvat ilmnevad mõned tõsiasjad. Pea kõigis riikides tegelevad esmatasandi arstid enamiku krooniliste kopsuhaigetega. Varases staadiumis on kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse diagnostika raskendatud, haigel puudub veenev sümptomaatika. Populatsiooniuuringud on näidanud, et see haigus on aladiagnoositud ja alaravitud. Varasem ravi koos riskifaktorite (suitsetamine) veenvama mõjutamisega parandaks prognoosi, vähendaks invaliidistumist ja enneaegset surma. Sellel eesmärgil on USAs loodud vastav programm: National Lung Health Education Program ( NLHEP). WHO ja US. National Heart, Lung and Blood Institute`poolt on on koostatud Global Initiative for Chronic Obstructive Lung Disease. Seda on omakorda kasutanud International Primary Care Airways Group ( IPAG) koostades krooniliste hingamisteede haiguste diagnostika ja käsitluse juhised esmatasandi arstidele. Kõik need allikad tunnustavad spirograafiat kui põhilist uuringut nende haiguste diagnostikas ja edasises käsitluses. Nagu iga teise instrumentaalse uuringuga peab spiromeetrial tagatud kvaliteet. Selle aluseks on juhindumine uuringu kvaliteedikriteeriumidest, seadme kontroll ja meedikute jätkuv koolitus. Ei tohi kalduda liigsesse instrumentalismi, kus haige sirutab terekäe, meedik aga võtab sellest vereproovi, kõhtu katsutakse ultrahelianduriga ja kurguvaatamine lõppeb suud vahepeal sulgemata spirograafiaga. Uuring on arstile abistava tähendusega, kus tekkinud diagnoosihüpotees saab kinnituse. Arst saab kindlustunde ja suudab patsiendile veenvamalt esitada edasise tegevuskava. Rahul on mõlemad pooled. Bernhard Shaw on öelnud I feel good as long as my doctor feels good. Eesti oludes peaks hakkama üldisemalt arendama ja sertifitseerima perearsti diagnostilist tegevust oma perearsti keskuses. Senini tundub see tegevus vabatahtlikuna, millega käib kaasas rida küsimusi: kvaliteet, väljaõpe, standardid, tasustamine. Spirograafia on kindlasti üks nendest uuringutest, millega saame diagnoosida erinevaid seisundeid, hinnata haiguse kulgu ja nõnda aidata paremini patsiente kodulähedases perearstikeskuses.
TÄNUAVALDUS Käesolev kirjutis on valminud tähistamaks 10 a. tööjuubelit Tõstamaa Tervisekeskuses. Enne Tõstamaale asumist töötasin Eksperimentaalse ja Kliinilise Meditsiini Pulmonoloogia osakonnas teadurina. Soovin avaldada tänu prof. Lii Jannus-Pruljanile ja dr.helle-mai Loit`ile, kelle innustusel tekkis isiklik sümpaatia krooniliste kopsuhaiguste diagnostika ja ravi vastu. Tänan ka firmat AstraZeneca võimaluse eest kasutada spirograafi oma töös. Madis Veskimägi, 25.10.2005 KASUTATUD ALLIKAD 1. Inimese anatoomia ja füsioloogia. Medicina 2004 2. Üldarsti käsiraamat. Medicina 1999 3. An approach to Interpreting Spirometry. American Family Physician. Vol 69, number 5 / March 1, 2004 4. Chronic Airways Disease. A guide for Primary Care Physicians. International Primary Care Airways Group ( IPAG) January 2005. http://www.ipagguide.org/ipag_copyright_draft.pdf 5. Interpreting spirometry. Thomas Gross, MD. Department of Internal Medicine Virtual Hospital. http://www.vh.org/adult/provider/internalmedicine/spiro KASULIKUD LINGID BTS/SIGN: http://www.brit-thoracic.org.uk/sign/index.htm (Asthma) GOLD: http://www.goldcopd.com/ (COPD) GINA: http://www.ginasthma.com (Asthma) ARIA: http://www.whiar.com/ (Allergic Rhinitis) BOHRF: http://www.bohrf.org.uk/content/asthma.htm (Occupational Asthma) http://www.gpiag.org/about/ipcrg.php (The International Primary Care Respiratory Group ) IPAG Handbook: http://www.ipagguide.org http://www.brit-thoracic.org.uk/sign/index.htm http://www.meddean.luc.edu/lumen/meded/medicine/pulmonar/fellow/exam2.htm