INSENERIBÜROO STRATUM Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine TALLINN 2013 1
SISUKORD SISUKORD... 2 Sissejuhatus... 3 Olemasolev olukord... 3 Tallinna lennujaam... 3 Ülemiste raudteepeatus... 5 Tallinna bussijaam... 6 Balti jaam... 8 Reisisadam... 9 Ülemiste ühisterminal... 10 Reisijamahtude prognoos... 13 Kasutajamahtu mõjutavad tegurid... 14 Raudtee... 14 Lennujaam... 15 Bussijaam... 15 Tallinna Reisisadam... 17 Harjumaa liinid... 17 Asumite liikumisühenduste ajad Ülemiste terminali, olemasoleva Bussijaama ja Balti Jaamaga... 17 Ülemiste terminali reisijate arvu prognoos... 29 Prognoosi metoodika... 29 Variant 0: Olemasolev olukord... 30 Variant nr 2:... 32 Ülemiste ühistransporditerminal seob kõik ühistranspordi liigid.... 32 Variant nr 3:... 35 Ülemiste ühistransporditerminal seob osad ühistranspordi liigid... 35 Ümberistumiste prognoos Ülemiste terminali kasutuselevõtul... 38 2
Sissejuhatus Käesolev uuring on rahastatud Rail Baltic kasvukoridori (RBGC) projekti summadest. Töö peamiseks eesmärgiks on välja selgitada ühisterminali rajamise eelised Tallinnas Ülemiste raudteejaama ja Peterburi tee vahelisele alale (edaspidi Ülemiste terminal), võrreldes erinevate ühistranspordiliikide (lennujaama, maaliinide bussijaama, linna lähiliinide bussijaama, Edelaraudtee, Elektriraudtee, Rail Baltic u raudteejaama ja Tallinna reisisadama) omavahelise parema (kiirema, selgema ja mugavama) ühendamise või liitmise variante ja kättesaadavust kasutajatele. Sellel eesmärgil on analüüsitud ühisterminali kättesaadavust Tallinna erinevatest linna piirkondadest ja ühendamise võimalusi ühistranspordi, autoliikluse, jalakäijate ja jalgrattaliikluse seisukohast. Samuti on võrreldud sellest aspektist lähtuvalt ühisterminali asukohtadena Balti Jaama ja planeeritavat Ülemiste ühisterminali. Töös on prognoositud Ülemiste terminali kasutajamahtusid, arvestades alljärgnevat: Reisijate ümberistumise prognoositud nõudlust erinevate transpordiliikide vahel (lennujaam, maaliinide bussijaam, linna lähiliinide bussijaam, Edelaraudtee rongiliinid, Elektriraudtee rongiliinid, arendatav Rail Baltic ja Tallinna reisisadam) praegu ja perspektiivis. Töös on võrrelda kolme varianti: a. Olemasolev olukord (sh peale Rail Balticu välja ehitamist); b. Ülemiste ühisterminal seob kõik ühistranspordi liigid; c. Ülemiste ühisterminal seob osad ühistranspordi liigid (nt maaliinide bussijaam jääb olemasolevasse asukohta); Olemasolev olukord Võimalik Ülemiste ühisterminal seoks olulisi transpordiobjekte, nagu Tallinna Lennart Meri rahvusvaheline lennujaam, Ülemiste raudteepeatus, kus täna peatuvad nii Elektriraudtee kui Edelaraudtee ida-suunalised rongid ja kus perspektiivis hakkaks toimuma ka Rail Balticu reisiliiklus. Tallinna olemasolev maaliinide bussijaam asub planeeritavast terminalist ca 2 km kaugusel. Oluliste transpordi sõlmpunktidena jäävad aga mõnevõrra kaugemale Tallinna reisisadam (Vanasadam, ca 8km) ja Balti Jaam (ca 7km). Alljärgnevalt on lühidalt kirjeldatud nimetatud objekte. Tallinna lennujaam Rahvusvaheline Lennart Meri Tallinna lennujaam on Eesti põhiline õhutranspordi sõlmpunktpeamine rahvusvaheline värav. Lennujaamast on loodud ühendus lähipiirkonna suuremate lennujaamadega, kus on võimalus ümberistuda edasisele lennule, samuti pakutakse otselende erinevatesse Euroopa keskustesse. 2012. aastal läbis Tallinna lennujaama umbes 2,2 miljonit reisijat, kuid praegune lennujaam on võimeline teenindama rohkem inimesi. Lennuväljal on potentsiaali välislendude arvu suurendamiseks ning sihtkohtade ringi laiendamiseks. Aastal 2011 oli Tallinna lennujaama sihtkohtade arv 38, 2012 aastal tõusis see aga 45-le. 2013.aastal mõnevõrra sihtpunktide 3
arv vähenes, esimese kuue kuuga oli ka reisijaid vähem kui 2012.aasta samal perioodil, mis on peamiselt tingitud probleemidest rahvusliku lennufirmaga Estonian Air. Käesoleval hetkel opereerivad lennujaama reisiterminalis pidevalt järgmised vedajad: Aeroflot, Air Baltic, Avies, Easyjet, Estonian Air, Finnair, FlyBe, LOT, Polish Airlines, Lufthansa, Norwegian, Ryanair, UTAir. 11. juunil 2013 alustas Turkish Airlines lende liinil Tallinn Istanbul. Lendudele, mis toimuvad väljaspool Schengeni viisaruumi asuvatesse sihtpunktidesse on reisiterminalis eraldatud 4 reisijasilda ning ootesaalid, kauplus ja toitlustusvõimalused. Lisaks reisiterminalile asub lennujaamas neli kaubaterminali (Cargo 1, Cargo 2, Cargo 3 ja Cargo 4). Kaubaterminalide laoruumide üldine pindala on ca 7000m² ja kontoriruumide pindala ca 4000m². Kaubaterminalis Cargo 1 opereerivad erinevad firmad, Cargo 2 operaatoriks on TNT, Cargo 3 operaatoriks on DHL ja Cargo 4 - Essenta. Tallinna lennujaama reisiterminal on kolmetasandiline, kus põhikorrusel toimuvad kõik väljalennud, teisel korrusel on galerii Schengeni-välistest riikidest saabuvatele reisijatele ning 0-korrusel on teenindusruumid ja autorendifirmade kontorid. Kuigi Tallinna lennuvälja asukoht on kesklinna läheduses hea, pole tagatud seal siiski kõigi Eesti elanike maksimaalselt head ligipääsu selle teenustele. Lennujaamast väljudes teenindavad lennujaama ning Tallinna kesklinna vahelist marsruuti bussiliin nr 2 ja Lasnamäele suundub bussiliin nr.65. Samuti peatuvad lennujaamas mõned Tallinnasse saabuvad kui ka Tallinnast väljuvad kaugbussiliinid (Tallinn-Tartu Täistunniekspress). Lennujaama saabumiseks/ lahkumiseks on võimalik kasutada ka takso, erasõiduki või privaatse transfeeri Airport Transfer teenuseid. 2013.aastal TTÜ-s teostatud magistritöö (Sofija Rougijanin) uuris Tallinna lennujaama reisijate transpordiliigi eelistusi. Esimeseks järelduseks on asjaolu, et nii lennujaama saabuvad, kui lennujaamast lahkuvad reisijad kasutavad ühistranspordi teenust busside nr 2 ja nr 65 näol, üsna tagasihoidlikul määral. Summeerides vaatluse käigus saadud tulemusi järeldas magistrant, et lennujaama lennanud reisijatest kasutab bussi 4% reisijatest, isiklikku autot 53% ja taksot 43%. Lennujaama minnes sõidab bussiga 12% reisijatest, isikliku autoga 49% ja taksodega 39%. 4
Joonis 1. Tallinna lennujaama skeem (www.tallinn-airport.ee) Ülemiste raudteepeatus Rongiliiklus vähendab aegruumilisi vahemaid ning peaks olema Tallinna ja teiste suuremate linnade vahelise liikluse eelistatuim liikumisviis. Ülemiste raudteepeatus on reisirongide peatuseks Tallinnas Ülemiste liiklussõlme kõrval. Ülemiste peatus asub Balti jaamast 6,5 km kaugusel ning rong sõidab Ülemistelt Balti jaama ca 10 minutit. Rongidele on peatumiseks kaks madalat perrooni. Ülemistel peatuvad kõik idasuunalised reisirongid ning Tartu ja Aegviidu kiirrongid. Raudtee kesklinna sõidusuunalt väljuvad inimesed Ülemiste teele, Tapa sõidusuunalt väljuvad inimesed Suur- Sõjamäe tänavale, mille ääres asub ka Ülemiste Keskus. 5
Raudteepeatusest idas asetseb jalakäijate sild üle raudtee, sild on ühenduseks Suur- Sõjamäe tänava ja Peterburi teega. Peterburi teel on võimalik ümberistumine Tallinna trammidele number 2 (Kopli- Ülemiste) ja 4 (Tondi - Ülemiste) ning Suur- Sõjamäe tänaval asuvas peatuses istuda bussidele number 7 (Seli - Sõjamäe), 15 (Viru keskus - Sõjamäe) ning 65 (Lasnamäe - Lennujaam). Lähedal asuvast bussipeatusest on võimalik ümber istuda ka erinevatele maakonnaliini teenindavatele bussidele. Tallinna bussijaam Tallinna bussijaam on Tallinna peamiseks kaugbussiliinide peatuseks. Bussijaam asub kesklinna linnaosas aadressil Lastekodu tänav 46 ning bussijaama piirkond hõlmab Lastekodu, Odra ja Juhkentali tänavate vahelist ala. Jaama vastas (Juhkentali 48) asub parkla. Bussijaam on ühendatud ka linna erinevate ühistranspordi liinidega. Trammipeatused asuvad bussijaama vahetus läheduses Tartu maanteel. Linnaliini bussidega on võimalik edasi liigelda peatustest Tartu maanteelt, Juhkentali tänavalt ning Odra tänavalt. 2013.aastal renoveeriti bussijaam üsna põhjalikult ja see pakub täna reisijatele täna märgatavalt paremaid tingimusi nii piletite ostmiseks kui ka ootamiseks. 6
Tallinna renoveeritud bussijaam Veebiehekülje www.peatus.ee päringu alusel võib öelda, et keskmiselt lahkub päevas Tallinna bussijaamast (vt. Joonis 2. Asukoht: A) Narva suunal (B suund, mööda Peterburi teed) ~50 kaugliinibussi päevas, Tartu suunal ~70 kaugliinibussi päevas (C suund, mööda Tartu mnt) ja Pärnu suunal ~80 kaugliinibussi (D suund, mööda Järvevana teed) päevas. Hinnanguliselt on bussijaama saabuvate busside arv samas vahemikus. Kaardilt selgesti näha, et bussijaama saabudes või lahkudes mööduvad kaugliinibussid planeeritava ühistransporditerminali alast. Lisaks liiguvad samadel suundadel ka maakonna bussiliinid. Joonis 2. Tallinna bussijaama saabuvate ja lahkuvate bussiliinide suunad 7
Joonis 3. Bussiliinid Ülemiste piirkonnas. Balti jaam Balti jaam on peamine raudteejaam Tallinnas, mis asub Põhja- Tallnna linnaosas Kelmiküla asumis laiarööpmelise raudtee ääres. Algselt oli Balti jaam läbisõidujaam, tänapäeval on see aga tupikjaam. Balti jaam on nii linnalähi- kui kaugrongide lõppjaam ning päevas väljub (aasta 2013 alguse seisuga) Balti jaamast üle 100 reisirongi. Samas asuvad ka linnalähiliinide bussijaam ning linnaliinide bussi-, trammi- ja trollipeatused. Balti jaam on ühendatud erinevate linna ühistranspordiviisidega. Balti jaamas on võimalik ümberistumine Tallinna trammidele nr 1 (Kopli- Kadriorg) ja nr 2 (Kopli- Ülemiste). Samuti väljuvad Balti jaamast trolliliinid 4, 5 ja 7, mille sihtkohtadeks on vastavalt Keskuse (Mustamäe), Mustamäe ja Väike- Õismäe (Haabersti). Balti jaamast väljuvad lisaks trammidele ja trollidele ka linnaliinibussid 21 (Balti jaam- Landi), 21B (Balti jaam- Kakumäe) ning 59 (Balti jaam- Paljassaare). Balti jaamast on võimalik ümberistuda ka erinevatele Harjumaa avalikele ja kommertsbussidele. 8
Reisisadam Tallinna Vanasadam on Eesti suurim reisisadam, mis on suurepärane sildumispaik nii reisiparvlaevadele, kruiisilaevadele kui ka kiirlaevadele. Vanasadamast väljuvad Tallinki, St. Peter Line i, Eckerö Line i ja Viking Line i laevad Helsingisse, Stockholmi ning Peterburgi, lisaks paljud kruiisilaevad. Reisijaid teenindatakse kolmes reisiterminalis: A- terminal, B- terminal ja D- terminal. 2012. aastal läbis sadamat ligi 9 miljonit reisijat, millest poole moodustasid kruiisituristid. Vanasadam ümbrust teenindavad Tallinna linnaliinibussid nr 2 (Reisisadam A-terminal lennujaam - Mõigu) ja nr 20 (Reisisadam D-terminal Pääsküla). 9
Tallinna vanasadam (www.pot.ee) Ülemiste ühisterminal Linnapiirkondades on ühistranspordi oluliseks osaks kujunenud eri transpordiliike siduvad terminalid, mille kaudu on inimestel võimalik kiiresti ja mugavalt leida sobival väljumisajal meelepärane ühissõiduk. Eriti olulised on sellised terminalid suurtes keskustes, millega on võimalik ühendada erinevaid liikumisviise ning piirkondi. Ühistransporditerminali eesmärgiks oleks täiendada Tallinna ühistranspordi süsteemi ning vähendada Tallinna kesklinna läbivat liiklust nii sõiduautode kui ka busside arvelt. Transpordiliigi valikul on üheks väga oluliseks kriteeriumiks selle ühenduskiirus, ehk täpsemalt reisiks kuluv aeg reisi lähtepunktist sihtpunktini (nn uksest ukseni, sealhulgas ka ümberistumistele kuluv aeg), lisaks sellele ka reisi maksumus ja kvaliteet. Enamasti, eriti linnatingimustes, aga ei ole võimalik muuta ühenduskiirust ühistranspordiga oluliselt kiiremaks kui sõit sõiduautoga, seetõttu oleks oluline, et reisile kuluva aja erinevus ei oleks liiga suur. Inimestel, kellel soov kasutada Pargi ja reisi võimalust, oleks ilmselt teatav kasutuseelis Ülemiste terminalil, vähemasti olemasolevast olukorrast johtuvalt, sest Balti jaama asukoha tõttu kesklinnas on seal parkimisvõimalused piiratud ja kulukad, samas sõit näiteks Balti Jaama nõuab juba iseenesest kesklinnas liiklemist, ega aita seega vähendada kesklinna liikluskoormust. Pargi ja reisi käivitamine Ülemistel aga vähendaks mingil määral kesklinna läbivat liiklust. Tõsi küll, tõenäoliselt jääb see kesklinna liikluse vähenemine üsna marginaalseks suruseks, kuna võrreldes liikluse kogumahuga on terminali kasutajate hulk siiski üsna väike. Maaliinide bussijaama ümberviimisel Ülemiste terminali vähendaks omakorda liikluskoormust Tartu mnt, Juhkentali tn, Lastekodu tn ja Odra tn piirkonnas maaliinide busside arvelt. Saabuvaid ja lahkuvaid reisijaid transportivad erasõidukid muudaksid samuti liikluskoormust bussijaama ümbruses. 10
Rajades Tartu (Tartu mnt), Narva (Peterburi tee) ja Pärnu (Järvevana tee) liiklussuundade kokkupuutepiirkonda Ülemistel intermodaalse ühistransporditerminali, tekiks soodne võimalus ühendada Eesti rahvusvaheline kui kohalik lennuliiklus; rahvusvaheline, regionaalne ja kohalik raudteeliiklus; rahvusvaheline, regionaalne ja kohalik bussiliiklus ning kohaliku Tallinna ühistranspordi elemendid. Võimalik on parandada ka transpordilahenduste planeerimist ühendustel Tallinna sadama reisiterminaliga Vanasadamas, selleks saab ühendada Vanasadama kohaliku ühistranspordi abil ka tulevase Ülemiste terminaliga. Tähtsaks faktoriks ühistranspordi terminali projekteerimisel on selle asukoht. Eelmainitud Ülemiste terminali jaoks kavandatav ala asub Tallinna linna suurima tee-ehitusobjekti Ülemiste liiklussõlmevahetus läheduses, mida läbib tipptunni ajal üle 5 000 sõiduki. See ala on kolme Eesti põhisõidusuuna sõlmpunktiks, asudes vaid mõne minuti sõidu kaugusel Tallinna kesklinnast. Terminali kasutatavuse määrab ka see, kuidas ja kui hästi on terminal ühendatud transpordisüsteemi ja kui edukalt toimib erinevate transpordiliikide koostöö, võimalus kasutada reisi teostamiseks mitut transpordiliiki ja teostada seejuures ka soodsad ja mugavad ümberistumised ühelt liigilt teisele. Terminalil efektiivsus kahaneb ja muutub mõttetuks, kui selle teenindamine eri transpordiliikidega on keeruline või võimatu. Seega oleks Ülemiste terminali eeltoodud planeeritavale alale loomine linna üheks oluliseks infrastruktuuriliseks arenduseks lähitulevikus, ühendades nii kohalikku, siseriiklikku kui rahvusvahelist liiklust. Ülemiste terminal annaks võimaluse erinevate transpordiviiside senise toimimise ümberkorraldamiseks. Kuid, kindlasti ei ole antud ühistransporditerminal sobivaks sõlmpunktiks kõikidele inimestele, seda kasutaks vaid teatud osa inimestest. Ühistranspordisüsteemi integreerimine on kasulik mõlemale osapoolele nii korraldajale kui kasutajale. Ühistranspordi korraldajale pakub see võimalust kujundada liinivõrku optimaalsemalt ning hoida kokku kulusid. Kasutaja seisukohast on tegemist mugavuse tõusu ja aja kokkuhoiuga suurem valik kergemini sooritatavaid ja vähem aeganõudvaid ümberistumisvõimalusi. Ühistransporditerminalide juures on väga oluline terminali ning sealt edasi sihtkohta liikumise mugavus ja kiirus, terminali tegevuse korraldus, ootevõimalused, ühelt sõidukilt teisele liikumise mugavus ja kiirus, info kätte- ja arusaadavus. Kogu terminali planeerimine nõuab arvestamist erinevate aspektidega: erinevate transpordiliinide sõidugraafikute kooskõlastamine; inimeste liikumise korraldamine ühelt sõidukilt teisele; ootealade/ peatuste paigutus ja lahendus; inimeste liikumise mugavuse silmaspidamine (näiteks liikumine erinevate korruste vahel ja sõiduteede ületus), k.a. erivajadustega liiklejate jaoks; informatsioonisüsteemi selgus, sh infotahvlite paigutus ja süsteemid. Planeeritav Ülemiste ühisterminal ei paikneks otseselt Ülemiste liiklussõlme kõrval, seega peaksid maaliinide bussid tegema terminali jõudmiseks, võrreldes praeguse marsruudiga, väikese kõrvalepõike. Kui maaliinide bussijaam liidetakse Ülemiste terminaliga, siis ei kujutaks see endast suurt probleemi, kuna lõpp-peatuseks oleks ühisterminal. Juhul kui Ülemiste terminaliga maaliinide bussijaama ei liideta ning busside lõpp-peatuseks jääks Tallinna bussijaam, võiksid bussid siiski läbida 11
terminali, tehes marsruudil vajaliku põike. Peatuse tegemine terminalist eemal ei osutuks reisijatele atraktiivseks, kui ei ole võimaldatud väga lihtsat ja mugavat viisi peatusest terminali jõudmiseks. Peatudes terminalist eemal - (eriti puudutab see Pärnu ja Tartu suundade bussiliiklust) - kaotaks terminal bussireisijate kohalt oma olulise eelise kiire ja mugava transpordiviiside ühendamise. Järgnevas tabelis on toodud hinnangulised minimaalsed väärtused ajakulule, mida Ülemiste terminali läbivad bussid kulutavad läbisõiduks terminalist. Sellise ajakulu arvutamisel on hinnatud foorristmike läbimisel tekkivat keskmist ooteaega, sõiduaega terminalini ja terminalist ning peatumiseks kuluvat aega (hinnanguliselt ca 2 minutit). Narva suunalt Tartu suunalt Pärnu suunalt Lisadistants, m 850 1500 1500 Täiendav ajakulu kokku, min 5 7 7 Kuna ühisterminali eeldatav asukoht on mõnevõrra eemal Tallinna lennujaamast, on vajalik leida võimalus lennujaama mugavaks ühendamiseks terminaliga. Lennujaama ning ühistransporditerminali struktuuriliste vajaduste tõttu ei ole võimalik ega otstarbekas rajada ühistransporditerminali lennujaama vahetusse lähedusse. Seega on üheks lahenduseks terminali ja lennujaama vahelise liikumise hõlbustamiseks leida mimgi muu ühendus, näiteks trammiliini pikendamine Tallinna lennujaamani. Tallinna trammiliini nr 4 pikendamine võiks olla üheks sammuks Tallinna lennujaama ühenduse parandamiseks kesklinnaga. Sellise trammiliini marsruut mööduks aga planeeritavast Tallinna Ülemiste ühistransporditerminalist ning võimaldaks lennujaamast mugavalt ning kiiresti pääseda ka terminali, kust oleks võimalik edasi liikuda juba bussi või rongiga. Täna kasutab saabuvatest ja lahkuvatest lennujaama reisijatest vaid üsna väike osa ühistranspordi võimalusi. Otsene ühendus Ülemiste terminaliga oleks aluseks lennureisijate ühistranspordi 12
kasutamise suurenemiseks. Lennureisijatele, kes alatihti kannavad reisides kohvrit, tuleb leida võimalus mugavaks saabumiseks/lahkumiseks arvestades reisijate vajadusi. Saabuvate ja lahkuvate lendude põhjal ajastatud ühendus võiks olla aluseks lennureisijate ühistranspordi kasuks otsustamisel. Luues erinevaid veoviise ühendav reisijate ühistransporditerminal Ülemistele, tuleks kindlasti muutusi teha linnaliinibusside marsruutides. Terminal looks võimaluse ühendada Tallinna asumeid ja linnaosi ning ilmtingimata mitte läbida seejuures kesklinna. Reisijamahtude prognoos Kuna planeeritaval, erinevaid ühistranspordiviise koondaval, transporditerminalil reaalset analoogi ei leidu, tuleb Ülemiste ühistransporditerminali kasutajamahu määramisel aluseks võtta viimaste aastate bussi-, lennu-, laeva- ja rongireisijate arvu. Aegridade meetodit kasutades leitakse prognoos tulevikuks, kasutades mineviku andmeid. Meetodid eeldavad, et aja jooksul esineb teatud seaduspärasus või seaduspärasuste kombinatsioon, mida on võimalik määrata ning kasutada seda tuleviku prognoosimiseks. Bussi-, lennu-, laeva- ja rongireisjate tulevikuprognoosi tegemisel on kasutatud statistilist prognoosimeetodit, milleks on trendiga eksponentsilumine. Aegridade silumise ehk tasandamise eesmärgiks on mitmesuguste perioodiliste ja juhuslike muutuste kõrvaldamine ning arengutendentside väljaselgitamine. See võimaldab saada rohkem informatsiooni aegrea poolt kirjeldatud suuruse muutumise kohta, selgitada välja trende ning teha prognoose. Käesolevas uuringus koostatakse prognoos kolmes erinevas stsenaariumis: pessimistlik, keskmine ja optimistlik. Prognoosi koostamisel on oluline arvestada erinevate stsenaariumitega, sest toimivat ühistransporditerminali, mille andmete alusel oleks võimalik tuleviku kasutajamahtusid prognoosida ei eksisteeri. Pessimistlik stsenaarium on loodud, et prognoosida reisijatekäivet juhul, kui erinevates transpordi arengukavades püstitatud ühistranspordi kasutamise protsendi osakaalu tõstmise eesmärke ei suudeta täita. Inimesed ei lähe kaasa ettepanekuga kasutada märkimisväärselt rohkem ühistransporditeenuseid või ei suudeta tagada võimalusi ühistransporti suuremaks kasutuseks. Käesoleva uuringus peetakse tuleviku tõenäoliseimaks tulemuseks keskmise prognoosi tulemusi. Üldiselt on ühistranspordi kasutuse prognoosimisel eeldatud, et kasutajad oma käitumisharjumusi transpordikasutusel ei muuda ning minevikust pärinevate algandmete põhjal on ennustatud samasuguse trendiga käitumist. Nagu eelpool mainitud on prognoosimine vajalik erinevate stsenaariumite korral, et oleks võimalus erinevate käitumisharjumiste puhul analüüsida võimalikke tulemusi. Optimistliku prognoosi tegemisel on eelduseks, et arengukavades püstitatud ühistranspordi atraktiivsuse tõstmise eesmärgid täidetakse ning inimesed hakkaksid kasutama rohkem ühistransporti. Seega on optimistlikus prognoosis eeldatud, et ühistranspordi kasutamise trend on tugevalt positiivne. 13
Kasutajamahtu mõjutavad tegurid Käesolevas uuringus on analüüsitud ainuüksi terminali transpordi sektori poolt genereeritud liiklusmahtusid ja ei sisalda eneses teistel põhjustel (näiteks kaubandus, teenindus, muud põhjused) terminali külastavate inimeste hulka. Raudtee Eesti raudteedel sõitjate arv sisaldab endas tänase Elektriraudtee, Edelaraudee kui ettevõtte GoRail sõitjate mahtusid. Raudteel sõitjate arv prognoositakse aastate 2000-2012 andmetel, mis pärinevad erinevate aastate Eesti Raudtee aastaaruannetest ja Statistikaameti koduleheküljelt. Nende andmete põhjal prognoositakse tõenäolist reisijate arvu aastateks 2015-2025 kolmel tasemel: pessimistlik, optimistlik ning keskmine. Raudteedel reisijate arvu algandmetes kajastuvad kõik sõidud Eesti raudteedel. Eesti riigisisese reisirongiliikluse ümberkorraldamiseks ning suuremate liikumiskiiruste ohutuks tagamiseks on tehtud erinevaid investeeringuid. Välja on vahetatud vanad elektrirongid ning lähiajal uuendatakse ka diiselrongideparki ning see mõjutab siseriikliku reisirongiliikluse intensiivsust. Seoses uute suundadega reisirongiliikluse korraldamises ja uute rongide liinile tulekuga on ka välja kuulutatud reisikordade arvu suurenemine erinevatel liinidel. Seoses uute reisirongide soetamisega lubatakse alates järgnevast 2014. aastast Tallinnast rongide väljumiste arvu suurendada nii Tartu, Narva, Viljandi kui Pärnu suunal kui ka elektrirongiliinidel. Uute rongide opereerimine antakse Elektriraudtee AS-le. Uued rongid võimaldavad kiiremat ja mugavamat ühendust ning rongifirma prognoosib reisijate arvu kasvu. Bussireisijate arvu see oluliselt mõjutama ei hakka, pigem eeldatakse, et lisanduvad reisijad pärinevad sõiduautode kasutajate arvelt. Ida- ja kagusuuna (Tartu ja Narva) reisirongiliikluse kasv mõjutaks ka otseselt Ülemiste terminali kasutajate arvu. Käesolevas töös on arvestatud, et Ülemiste terminali raudteepeatus on olemasolevale raudteesüsteemile siiski vaid vahepeatuseks, st et Balti Jaam säilitab oma tegevuse ka tulevikus. Küll on Ülemiste terminal tallinna sõlmjaamaks võimalikule Rail Balticu liinile. Rail Baltic Rail Balticu projekti eesmärgiks on tagada turvaline, kiire ja kõrgkvaliteetne ühendus Balti riikide ja Lääne- Euroopa vahel. Projekti arendamine on kõikide Balti riikide transpordivõrgustiku parandamise seisukohalt oluline ning selle elluviimine soodustab majanduslikku arengut. Käesolevas uuringus on arvestatud, et Rail Balticu kiirrongiliin hakkaks mõjutama antud terminali sõitjatekäivet mitte ennem 2025. aastat. Sõitjate prognoos pärineb Rail Balticu tasuvusuuringu lõpparuandest (AECOM) ning sõitjateveo nõudluse prognoosimiseks uuel liinil on prognoositud muutusi raudteenõudluses pärast teenuse osutamises muudatuste tegemist. Arvutustes on Rail Balticu puhul kasutatud lisanduvate sõitjate arvu. 14
Lennujaam Lennujaama sõitjate arvu prognoosi koostamiseks on kasutatud Tallinna Lennujaama kodulehelt pärinevaid andmeid. Sõitjate arv koosneb nii lahkuvate kui saabuvate reisijate andmetest. Bussijaam Planeeritava terminali üheks variantiks oleks liita sinna ka linnadevaheliste liinide bussijaam. Terminali kasutajate arvu prognoosimiseks kasutatakse Tallinna bussijaama läbinud sõitjate arv aastatel 2000-2010. Bussireisijate arvu andmetes on arvestatud nii lahkuvate kui saabuvate reisijate mahtu. Kaugliinibusside lõppjaama võimalikul asukohal olemasoleva Balti jaama piirkonnas on järgmised eelised ja puudused: Eelised Puudused Parem ühendus sadamaga ja Harjumaa liinidega* (eeldusel, et HL jäävad Balti Jaama) Soodne ümberistumine rongidele, ühendus ka läänesuunaga Puudub ümberistumisvajadus paljude reisijate jaoks (mitte-tallinn) Halvem ühendus Lennujaama ja Rail Baltic uga (?) eeldusel et RB jaam on Ülemistel Parkimine keerulisem Kaugliinid dubleerivad linnaliine Veidi pikem sõiduaeg linnas, eriti tippajal, mittevajalik lisakoormus 15
Tallinna asumid ja ühendusaja eelistus Balti jaama ja Ülemiste võrdluses. Hinnangulised ühendusajad Balti jaamast, olemasolevast bussijaamast (Lastekodu t.) ja Ülemiste terminalist (minutit- mitte tippajal) Tallinna idapiirile (Väo-Peterburi tee), lõunapiirile (Mäo) ja läänepiirile (Laagri/Vana-Pääsküla). Kust Kuhu: Väo (Peterburi tee) Mõigu Laagri Balti jaam 21 16 27 Bussijaam 13 (Laagna) 16 (Peterburi tee) 8 22 Ülemiste terminal 14 5 21 Seega busside sõiduaeg (võrreldes Bussijaamaga): - Balti jaamast pikeneks 5...10 minutit - Ülemistelt väheneks 0...3 minutit. 16
Tallinna Reisisadam Sadama reisijatearvu prognoosi koostamiseks on kasutatud Tallinna sadama ja Statistikaameti veebilehelt pärinevaid andmeid. Sõitjate arv koosneb nii lahkuvate kui saabuvate reisijate andmetest. Harjumaa liinid Harju liinide reisijate prognoosi koostamiseks on kasutatud Harjumaa ÜTK käest kogutud andmeid avalike ja kommertsliinide sisenemiste kohta. Asumite liikumisühenduste ajad Ülemiste terminali, olemasoleva Bussijaama ja Balti Jaamaga Nagu juba mainitud eelolevas peatükis on reisijate liikumisviisi valiku üheks peamiseks argumendiks, lisaks reisi maksumusele ja mugavusele, liikumisele kuluv aeg, mida tuleks arvestada kui terviklikku ajakulu nö uksest ukseni ja mis seega sisaldab ka liikumisele kuluvat aega peatusse ja peatusest, sõiduaega, ümberistumisele kuluvat aega, ooteaegu jms. Prognoosi teostamisel on seega äärmiselt oluline arvestada, et reisijad võivad oma liikumisviisi eelistusi muuta, kui uus liin või terminali asukoht on neile soodsamad. Kuna olemasolevast andmestikust lähtudes on äärmiselt ebausaldusväärne prognoosida sõidu maksumust ja ka mugavust iseloomustavaid näitajaid, siis on käesolevas töös lähtutud terviklikust ajakulust, mida ka sageli peetakse muude tingimuste võrdsuse korral (st eeldame, et sõidu maksumus ja kvaliteet ei erine Tallinna linna ja selle lähialadele reisijate jaoks olulisel määral) ka kõige olulisemaks kriteeriumiks. On arusaadav, et võimaliku Ülemiste terminali rajamine muudab teatud määral ka olemasolevat transpordiliigi valikut ja jaotust. Kuigi ka tänases olukorras on Ülemiste raudteejaama ja lähedalasuvaid bussipeatusi võimalik reisimiseks kasutada, siis terminali olemasolu või puudumine mõjutavad siiski ka reisijate arvu jagunemist. Siiski on ilmne, et vaatamata terminalis pakutava teenuse kvaliteedile ei hakka seda kasutama nende asumite elanikud, kelle reisi lõpp-punkt asub näiteks Balti jaamale lähemal. Käesolevas töös on määratud Tallinna linna ja lähialade asumitest/asumitesse liikumisele kuluv aeg kasutades ühistransporti, sõiduautot või liikudes jalgsi. Viimasel juhul on arvestatud, et liikumismaa pikkus terminalini ei ületaks 2 km, vastasel juhul on tõenäosus jalgsiliikumise teostamiseks uba üsna väike. Sama piir jalgrattaliikluse jaoks on 5 km. Asumite lähte- või sihtpunktina on kasutatud asumi tinglikku keskpunkti, mistõttu teatava osa elanike jaoks võib liikumisele kuluv aeg olla ka mõnevõrra pikem või lühem, kuid see iseloomustab asumit keskmisena piisava täpsusega. Autoliikluse puhul on kasutatud keskmisi sõidukiirusi linna tänavavõrgul, mis pärinevad Tallinna liiklusmudelist, ühistranspordiga liikumiste puhul aga on kasutatud Tallinna reisiplaneerijat, mille abil on määratud kõikide asumite ja terminalide vahelised ühendusajad. Arusaadavalt kajastavad viimased vaid praegust olukorda, liinivõrgu ümberkorralduste puhul võivad (ja ilmselt peakski) need teatud määral 17
muutuda, mis võib mõnede asumite elanike jaoks muuta ka terminalide variantide prioriteete, kuid ilmselt mitte eriti suurel määral. Kuna liikumisele kuluv aeg sõltub ka kellaajast päeva lõikes, siis on käesolevas töös arvutused teostatud kahe variandi jaoks. 1. Sõiduaeg ühistranspordiga, eesmärgiga jõuda terminali kella 8:30-ks. 2. Sõiduaeg ühistranspordiga, kui inimene jõuab terminali kell 18:00 ja liigub edasi koju. Sõiduaeg ühistranspordiga (hh:min) erinevatest asumitest/asumitesse Ülemiste Saabumisaeg terminali 8:30 Lahkumisaeg terminalist kell 18:00 Balti jaam Autobussijaam 18 Ülemiste Balti jaam Autobussijaam Asum Astangu 0:58 0:49 0:49 0:50 0:52 0:56 Haabersti 0:50 0:25 0:34 0:43 0:24 0:39 Kakumäe 1:10 0:39 0:51 1:13 0:40 1:12 Mustjõe 0:48 0:23 0:32 0:48 0:21 0:37 Mäeküla 0:58 0:50 1:00 1:10 0:44 1:05 Pikaliiva 0:58 0:34 0:35 0:57 0:36 0:39 Rocca al Mare 1:12 0:50 0:50 1:06 0:33 0:54 Tiskre 1:05 0:41 0:42 1:01 0:41 0:43 Veskimetsa 0:47 0:33 0:37 0:38 0:33 0:45 Vismeistri 1:09 0:38 0:51 1:14 0:41 1:13 Õismäe 1:00 0:37 0:38 0:59 0:37 0:41 Väike- Õismäe 0:47 0:33 0:36 0:39 0:34 0:47 Juhkentali 0:23 0:27 0:05 0:17 0:25 0:05 Kadriorg 0:38 0:23 0:36 0:40 0:23 0:34 Kassisaba 0:34 0:16 0:23 0:37 0:15 0:26 Keldrimäe 0:18 0:21 0:11 0:21 0:19 0:10 Vanalinn 0:38 0:05 0:31 0:32 0:05 0:25 Kitseküla 0:37 0:23 0:30 0:36 0:25 0:29 Kompassi 0:24 0:17 0:17 0:23 0:14 0:15 Luite 0:25 0:39 0:29 0:21 0:37 0:27 Maakri 0:18 0:17 0:17 0:20 0:18 0:12 Mõigu 0:27 0:35 0:19 0:24 0:30 0:22 Raua 0:36 0:20 0:29 0:36 0:20 0:31 Sadama 0:40 0:22 0:33 0:41 0:25 0:25 Sibulaküla 0:24 0:28 0:14 0:23 0:27 0:18 Südalinn 0:19 0:18 0:13 0:21 0:17 0:13 Tatari 0:25 0:20 0:15 0:31 0:27 0:18 Torupilli 0:22 0:24 0:19 0:21 0:22 0:16 Tõnismäe 0:28 0:17 0:19 0:30 0:23 0:23 Uus Maailm 0:36 0:24 0:25 0:37 0:17 0:30 Veerenni 0:27 0:25 0:20 0:33 0:32 0:22 Ülemistejärve 0:20 0:49 0:38 0:17 0:33 0:23 Järve 0:31 0:42 0:43 0:32 0:32 0:38 Lilleküla 0:34 0:20 0:29 0:40 0:15 0:29 Tondi 0:41 0:18 0:28 0:35 0:21 0:35 Katleri 0:28 0:40 0:43 0:30 0:33 0:38 Kurepõllu 0:31 0:35 0:34 0:29 0:35 0:23 Kuristiku 0:34 0:44 0:50 0:35 0:51 0:45
Laagna 0:24 0:34 0:35 0:24 0:36 0:32 Loopealse 0:36 0:37 0:41 0:40 0:40 0:37 Mustakivi 0:29 0:39 0:39 0:23 0:35 0:33 Pae 0:22 0:38 0:29 0:21 0:34 0:24 Paevälja 0:33 0:33 0:37 0:40 0:38 0:35 Priisle 0:39 0:43 0:50 0:39 0:45 0:44 Seli 0:30 0:40 0:34 0:29 0:41 0:38 Sikupilli 0:18 0:24 0:12 0:18 0:25 0:12 Sõjamäe 0:22 0:55 0:34 0:23 0:53 0:32 Tondiraba 0:25 0:39 0:37 0:25 0:42 0:30 Uuslinn 0:31 0:34 0:18 0:23 0:33 0:18 Väo 0:24 0:35 0:27 0:21 0:39 0:20 Ülemiste 0:13 0:28 0:16 0:15 0:31 0:18 Kadaka 0:47 0:42 0:48 0:38 0:41 0:46 Mustamäe 0:36 0:32 0:42 0:35 0:29 0:42 Siili 0:33 0:23 0:29 0:28 0:21 0:36 Sääse 0:37 0:29 0:39 0:30 0:34 0:38 Laagri 1:34 0:34 1:36 1:02 0:34 0:46 Pääsküla 1:00 0:32 1:02 1:10 0:32 1:02 Kivimäe 1:04 0:27 0:56 1:01 0:28 0:48 Vana- Mustamäe 0:56 0:46 0:56 0:57 0:49 0:59 Hiiu 1:00 0:27 0:57 1:04 0:28 1:01 Nõmme 0:49 0:26 0:49 0:51 0:26 0:49 Rahumäe 0:47 0:23 0:46 0:47 0:23 0:45 Liiva 0:44 0:38 0:42 0:44 0:30 0:32 Männiku 0:46 0:42 0:45 0:44 0:36 0:38 Raudalu 1:00 0:31 1:02 0:54 0:50 0:52 Iru 1:04 1:04 1:05 0:45 0:43 0:42 Kose 0:44 0:46 0:53 0:41 0:51 0:50 Kloostrimetsa 0:54 0:54 0:54 0:51 0:42 0:50 Lepiku 1:08 0:56 1:09 1:11 1:08 1:10 Laiaküla 0:57 0:56 0:57 0:49 0:45 0:49 Maarjamäe 0:52 0:44 0:45 0:48 0:46 0:44 Merivälja 1:00 0:49 1:01 1:06 0:51 0:54 Mähe 0:57 0:45 0:58 1:01 0:58 1:01 Pirita 0:50 0:38 0:51 0:51 0:40 0:42 Kalamaja 0:39 0:22 0:32 0:41 0:19 0:32 Karjamaa 0:40 0:16 0:33 0:39 0:16 0:32 Kelmiküla 0:34 0:11 0:29 0:35 0:08 0:30 Kopli 0:42 0:19 0:35 0:42 0:19 0:35 Merimetsa 0:45 0:21 0:30 0:47 0:20 0:35 Paljassaare 1:06 0:26 0:47 1:01 0:41 1:00 Pelgulinna 0:40 0:22 0:35 0:52 0:19 0:37 Pelguranna 0:48 0:22 0:44 0:48 0:23 0:42 Sitsi 0:41 0:17 0:34 0:41 0:18 0:34 19
Sõiduaeg jalgsi, jalgratta ja sõiduatoga (hh:min) erinevatest asumitest/asumitesse Ülemiste Balti jaam Autobussijaam Asum Jalgsi Rattaga Autoga Jalgsi Rattaga Autoga Jalgsi Rattaga Autoga Astangu x x 0:21 x x 0:18 x x 0:21 Haabersti x x 0:16 x x 0:12 x x 0:13 Kakumäe x x 0:27 x x 0:22 x x 0:24 Mustjõe x x 0:15 x 0:25 0:09 x x 0:12 Mäeküla x x 0:28 x x 0:24 x x 0:25 Pikaliiva x x 0:19 x x 0:15 x x 0:16 Rocca al Mare x x 0:22 x x 0:18 x x 0:19 Tiskre x x 0:25 x x 0:21 x x 0:22 Veskimetsa x x 0:16 x x 0:15 x x 0:16 Vismeistri x x 0:24 x x 0:19 x x 0:21 Õismäe x x 0:19 x x 0:15 x x 0:16 Väike- Õismäe x x 0:22 x x 0:18 x x 0:19 Juhkentali 0:23 0:09 0:04 x 0:17 0:07 0:04 0:02 0:01 Kadriorg 0:25 0:14 0:06 x 0:19 0:09 0:17 0:09 0:04 Kassisaba x 0:25 0:09 0:16 0:08 0:03 x 0:17 0:06 Keldrimäe 0:27 0:11 0:04 x 0:17 0:07 0:07 0:03 0:01 Vanalinn x 0:22 0:12 0:09 0:03 0:03 x 0:16 0:09 Kitseküla x 0:27 0:10 x 0:20 0:07 x 0:19 0:07 Kompassi x 0:15 0:06 0:24 0:12 0:04 0:20 0:10 0:04 Luite x 0:20 0:06 x 0:23 0:09 x 0:13 0:06 Maakri x 0:14 0:06 0:26 0:12 0:06 0:17 0:09 0:04 Mõigu x 0:18 0:06 x x 0:13 x 0:21 0:06 Raua x 0:14 0:06 x 0:14 0:06 0:19 0:09 0:04 Sadama x 0:17 0:07 0:26 0:11 0:04 0:28 0:12 0:04 Sibulaküla x 0:16 0:06 0:23 0:11 0:06 0:15 0:08 0:04 Südalinn x 0:17 0:07 0:19 0:09 0:04 0:21 0:09 0:06 Tatari x 0:17 0:06 0:22 0:10 0:04 0:20 0:09 0:04 Torupilli 0:21 0:11 0:04 x 0:17 0:07 0:08 0:07 0:03 Tõnismäe x 0:20 0:07 0:21 0:09 0:03 0:26 0:12 0:04 Uus Maailm x 0:23 0:09 x 0:14 0:06 x 0:15 0:06 Veerenni x 0:17 0:07 x 0:15 0:06 0:22 0:09 0:04 Ülemistejärve 0:25 0:10 0:06 x 0:23 0:12 0:27 0:06 0:06 Järve x x 0:12 x x 0:13 x x 0:13 Lilleküla x x 0:10 x 0:17 0:06 x 0:23 0:07 Tondi x x 0:13 x 0:27 0:10 x 0:26 0:10 Katleri x 0:29 0:13 x x 0:16 x x 0:12 Kurepõllu x 0:14 0:07 x x 0:12 x 0:19 0:09 Kuristiku x x 0:13 x x 0:18 x x 0:12 Laagna x 0:20 0:09 x x 0:15 x 0:26 0:09 Loopealse x 0:27 0:10 x x 0:13 x 0:28 0:10 20
Mustakivi x x 0:12 x x 0:16 x x 0:10 Pae x 0:11 0:06 x x 0:13 x 0:18 0:07 Paevälja x 0:22 0:09 x x 0:12 x 0:23 0:07 Priisle x x 0:15 x x 0:19 x x 0:13 Seli x x 0:13 x x 0:18 x x 0:12 Sikupilli 0:08 0:04 0:03 x 0:25 0:10 0:17 0:08 0:03 Sõjamäe x 0:22 0:09 x x 0:18 x x 0:12 Tondiraba x 0:25 0:10 x x 0:15 x x 0:09 Uuslinn x 0:12 0:06 x 0:27 0:13 x 0:13 0:07 Väo x x 0:13 x x 0:21 x x 0:15 Ülemiste 0:15 0:04 0:03 x x 0:12 x 0:13 0:06 Kadaka x x 0:19 x x 0:18 x x 0:19 Mustamäe x x 0:16 x x 0:15 x x 0:18 Siili x x 0:12 x 0:28 0:10 x x 0:12 Sääse x x 0:15 x 0:28 0:10 x x 0:13 Laagri x x 0:25 x x 0:27 x x 0:27 Pääsküla x x 0:21 x x 0:22 x x 0:22 Kivimäe x x 0:19 x x 0:21 x x 0:19 Vana- Mustamäe x x 0:21 x x 0:19 x x 0:21 Hiiu x x 0:18 x x 0:18 x x 0:18 Nõmme x x 0:15 x x 0:16 x x 0:15 Rahumäe x x 0:13 x x 0:13 x x 0:13 Liiva x x 0:12 x x 0:13 x x 0:12 Männiku x x 0:15 x x 0:16 x x 0:15 Raudalu x x 0:16 x x 0:18 x x 0:16 Iru x x 0:16 x x 0:21 x x 0:15 Kose x x 0:15 x x 0:18 x x 0:13 Kloostrimetsa x x 0:19 x x 0:19 x x 0:16 Lepiku x x 0:22 x x 0:22 x x 0:21 Laiaküla x x 0:19 x x 0:21 x x 0:18 Maarjamäe x x 0:15 x x 0:13 x x 0:12 Merivälja x x 0:19 x x 0:19 x x 0:18 Mähe x x 0:19 x x 0:19 x x 0:18 Pirita x x 0:15 x x 0:13 x x 0:12 Kalamaja x x 0:10 x 0:11 0:04 x 0:24 0:09 Karjamaa x x 0:13 x 0:20 0:07 x x 0:12 Kelmiküla x 0:27 0:09 0:12 0:05 0:03 x 0:20 0:07 Kopli x x 0:18 x x 0:12 x x 0:16 Merimetsa x x 0:15 x 0:19 0:10 x 0:28 0:12 Paljassaare x x 0:16 x x 0:12 x x 0:15 Pelgulinna x x 0:13 x 0:14 0:06 x 0:29 0:10 Pelguranna x x 0:16 x 0:24 0:10 x x 0:13 Sitsi x x 0:15 x 0:24 0:09 x x 0:13 21
Sitsi Pelgulinna Merimetsa Kelmiküla Kalamaja Mähe Maarjamäe Lepiku Kose Raudalu Liiva Nõmme Vana- Mustamäe Pääsküla Sääse Mustamäe Ülemiste Uuslinn Sõjamäe Seli Paevälja Mustakivi Laagna Kurepõllu Tondi Järve Veerenni Tõnismäe Tatari Sibulaküla Raua Maakri Kompassi Vanalinn Kassisaba Juhkentali Õismäe Veskimetsa Rocca al Mare Mäeküla Kakumäe Astangu Ühendusaeg asumitega, saabumine terminali 08:30 0:00 0:14 0:28 0:43 0:57 1:12 1:26 1:40 Joonis 4. Sõiduaeg ühistranspordiga terminalide ja asumite vahel Autobussijaama sõitmiseks kuluv aeg saabumine kell 8:30 Balti jaama sõitmiseks kuluv aeg saabumine kell 8:30 Ülemistele sõitmiseks kuluv aeg saabumine kell 8:30 22
Sitsi Pelgulinna Merimetsa Kelmiküla Kalamaja Mähe Maarjamäe Lepiku Kose Raudalu Liiva Nõmme Vana- Pääsküla Sääse Mustamäe Ülemiste Uuslinn Sõjamäe Seli Paevälja Mustakivi Laagna Kurepõllu Tondi Järve Veerenni Tõnismäe Tatari Sibulaküla Raua Maakri Kompassi Vanalinn Kassisaba Juhkentali Õismäe Veskimetsa Rocca al Mare Mäeküla Kakumäe Astangu Ühendusaeg asumitega, lahkumine terminalist 18:00 0:00 0:14 0:28 0:43 0:57 1:12 1:26 Joonis 5. Sõiduaeg ühistranspordiga terminalide ja asumite vahel Autobussijaamast sõitmiseks kuluv aeg lahkumine kell 18.00 Balti jaamast sõitmiseks kulv aeg lahkumine kell 18:00 Ülemistelt sõitmiseks kuluv aeg lahkumine kell 18:00 23
Sitsi Pelgulinna Merimetsa Kelmiküla Kalamaja Mähe Maarjamäe Lepiku Kose Raudalu Liiva Nõmme Vana- Mustamäe Pääsküla Sääse Mustamäe Ülemiste Uuslinn Sõjamäe Seli Paevälja Mustakivi Laagna Kurepõllu Tondi Järve Veerenni Tõnismäe Tatari Sibulaküla Raua Maakri Kompassi Vanalinn Kassisaba Juhkentali Õismäe Veskimetsa Rocca al Mare Mäeküla Kakumäe Astangu Jalgsi autobussijaama Jalgsi Balti jaama Jalgsi Ülemistele (raadius 2km) 0:00:00 0:07:12 0:14:24 0:21:36 0:28:48 0:36:00 Joonis 6. Ühendusaeg jalgsiliikumisel terminalide ja asumite vahel (vahekaugus kuni 2 km) 24
Sitsi Pelgulinna Merimetsa Kelmiküla Kalamaja Mähe Maarjamäe Lepiku Kose Raudalu Liiva Nõmme Vana- Mustamäe Pääsküla Sääse Mustamäe Ülemiste Uuslinn Sõjamäe Seli Paevälja Mustakivi Laagna Autoga autobussijaama Autoga Balti jaama Autoga Ülemistele Kurepõllu Tondi Järve Veerenni Tõnismäe Tatari Sibulaküla Raua Maakri Kompassi Vanalinn Kassisaba Juhkentali Õismäe Veskimetsa Rocca al Mare Mäeküla Kakumäe Astangu 0:00:00 0:07:12 0:14:24 0:21:36 0:28:48 0:36:00 Joonis 7. Ühendusaeg autoga liikumisel terminalide ja asumite vahel 25
Sitsi Pelgulinna Merimetsa Kelmiküla Kalamaja Mähe Maarjamäe Lepiku Kose Raudalu Liiva Nõmme Vana- Mustamäe Pääsküla Sääse Mustamäe Ülemiste Uuslinn Sõjamäe Seli Paevälja Mustakivi Laagna Kurepõllu Tondi Järve Veerenni Tõnismäe Tatari Sibulaküla Raua Maakri Kompassi Vanalinn Kassisaba Juhkentali Õismäe Veskimetsa Rocca al Mare Mäeküla Kakumäe Astangu 0:00:00 0:14:24 0:28:48 0:43:12 Joonis 8. Ühendusaeg jalgrattaga liikumisel terminalide ja asumite vahel (vahekaugus kuni 5 km) 26 Rattaga autobussijaama Rattaga Balti Jaama Rattaga Ülemistele (raadius 5km)
On tõenäoline, et terminali kasutavad ka Tallinna lähialade elanikud, tehes seda kas Harju maakonnaliinide bussidega (millised enamuses väljuvad Balti jaamast, kuid pealeistumine ja väljumine on mitmete liinide puhul võimalikud ka marsruudil), jalgsi, jalgrattaga või autoga. Tallinna lähialade elanike ühenduste ajad alljärgnevalt: Ühendusaeg ühistranspordiga (hh:min) Asum Ülemiste Saabumisaeg terminali 8:30 Lahkumisaeg terminalist kell 18:00 Balti jaam Autobussijaam Ülemiste Balti jaam Autobussijaam Viimsi 1:12 1:08 1:00 0:53 1:13 0:56 Maardu 1:11 0:59 1:11 0:57 1:11 1:14 Loo 0:50 0:44 0:59 0:38 0:54 0:43 Jüri 0:46 0:40 0:47 0:46 0:32 0:36 Peetri 0:33 0:31 0:41 0:37 0:27 0:28 Saue 1:15 1:22 0:49 0:49 1:16 1:20 Tabasalu 1:05 1:04 0:40 0:43 0:41 0:45 Keila 1:14 1:29 0:50 0:52 1:15 1:29 Lisaks on nimetatud asumitest mõnedesse terminalidesse võimalik liikuda ka jalgsi, jalgrattaga ja kõigist ka autoga. Jalgsikäigu maksimaalseks pikkuseks on võetud 2 km, jalgrattaga liikumise puhul 5 km. Ülemiste Balti jaam Autobussijaam Asum Jalgsi Jalgrattaga Jalg- Jalg- Autoga Jalgsi rattaga Autoga Jalgsi rattaga Autoga Viimsi x x 0:24 x x 0:24 x x 0:22 Maardu x x 0:25 x x 0:28 x x 0:24 Loo x x 0:15 x x 0:21 x x 0:16 Jüri x x 0:16 x x 0:22 x x 0:16 Peetri x 0:24 0:07 x x 0:15 x 0:27 0:09 Saue x x 0:34 x x 0:33 x x 0:34 Tabasalu x x 0:28 x x 0:22 x x 0:25 Keila x x 0:42 x x 0:37 x x 0:39 Käesolevas peatükis toodud ühendusaegu on kasutatud järgmises peatükis teostatud terminalide reisijatekäibe prognoosimisel. See tähendab seda, et mitme variantse sisenemise või väljumise (näiteks rongist) peatuskoha valikul on valitud see, millise kaudu on liikumine asumisse/asumist kõige lühem. 27
Ühendusaeg Harjumaaga, sõiduauto Keila Tabasalu Saue Peetri Jüri Loo Maardu Viimsi Autoga Autobussijaama Autoga Balti jaama Autoga Ülemistele 0:00 0:07 0:14 0:21 0:28 0:36 0:43 0:50 Ühendusaeg Harjumaa, buss saabumine kell 08:30 Keila Tabasalu Saue Peetri Jüri Loo Maardu Viimsi Autobussijaama sõitmiseks kuluv aeg saabumine kell 8:30 Balti jaama sõitmiseks kuluv aeg saabumine kell 8:30 Ülemistele sõitmiseks kuluv aeg saabumine kell 8:30 0:00 0:14 0:28 0:43 0:57 1:12 1:26 Ühendusaeg Harjumaa, buss lahkumine kell 18:00 Keila Tabasalu Saue Peetri Jüri Loo Maardu Viimsi Autobussijaamast sõitmiseks kuluv aeg lahkumine kell 18.00 Balti jaamast sõitmiseks kulv aeg lahkumine kell 18:00 Ülemistelt sõitmiseks kuluv aeg lahkumine kell 18:00 0:00 0:14 0:28 0:43 0:57 1:12 1:26 1:40 Joonis 9. Ühendusajad Tallinna lähiasumite ja terminalide vahel 28
Ülemiste terminali reisijate arvu prognoos Prognoosi metoodika Erinevate algandmete põhjal prognoositud bussireisijate, rongireisijate, laevareisijate ja lennureisijate arvude alusel on prognoositud ka planeeritava Tallinna Ülemiste ühistransporditerminali kasutajamahud. Prognoos on koostatud aastateks 2015, 2020 ja 2025. Prognoos on koostatud kolmes stsenaariumis: pessimistlik, keskmine ja optimistlik. Prognoosi koostamisel kasutatud meetodi puhul on väiksema eksponentsiaalse silumise konstandi w korral aegrea viimane väärtus väiksema kaaluga, varasemad väärtused suurema kaaluga. Suurema w korral on varasemad väärtused väiksema kaaluga. Väiksema trendi silumiskonstandi v väärtuse korral on hilisem trendikomponent väiksema kaaluga, varasemad trendi komponendi väärtused suurema kaaluga. Suurema v korral on suurema kaaluga hilisemad trendi väärtused. Prognoos on tuleviku väärtuste tõenäosuslik arvutamine või kirjeldus ning eesmärgiks on vähendada ebamäärasust erinevate ostuste vastuvõtmisel. Kahjuks ei ole võimalik ebamäärasust kaotada ning teatud risk prognoosimisel säilib. Seega antakse prognoosimisel üldine hinnang tulevaste tingimuste kohta teatud ajahetkel ning mineviku andmete põhjal, erinevaid trende jälgides, koostatakse prognoosid erinevateks stsenaariumiteks (pessimistlik, keskmine ja optimistlik). Ülemiste transporditerminali reisijate arvu prognoosimisel on eeldatud, et leidub seos inimeste minevikus teostatud reiside andmete ning tulevikus tehtavate reiside vahel. Lennu-, rongi-, laeva-, ja bussireisijate statistika põhjal on prognoositud tõenäolisi Ülemiste transporditerminali läbivate inimeste arvu. Variandi 1 puhul on välja toodud erinevate liikumisviiside tabelid eraldi, variantide 2 ja 3 korral on erinevate liikumisviiside reisijate prognoositud arvud koondtabelites. Variant 1 tabelites kajastuvad erinevate liikumisviiside prognoositud reisijate arvud aastas. Variantide 2 ja 3 prognooside tulemuste koondtabelites on välja toodud planeeritava terminali võimalik kasutajate arv aastas, kuus, päevas ning hinnangulisel tipuhetkel. Koondtabelites on reisijate mahud välja toodud iga liikumisviis eraldi, kuid ka üldise hinnangu saamiseks arvestatud eri liikumisviiside mahud kokku. Vaid tipuhetke liikumisviiside mahte ei ole ühendatud, kuna liikumisviiside tipuhetk ei pruugi kokku langeda. Variantide (alternatiivsete lahenduste) 2 ja 3 peamine erinevus seisneb selles, et variandi 2 korral on eeldatud, et ka olemasolev maaliinide bussijaam paikneb Ülemiste terminalis, variandi 3 korral see nii ei ole, bussijaam jääb oma olemasolevasse asukohta Lastekodu, Odra ja Juhkentali tänavate piirkonnas, kuid maaliinide bussid teevad peatuse Ülemiste terminali lähipiirkonnas, võimaldades ümberistumist terminali läbivatele ühissõidukitele. 29
Variant 0: Olemasolev olukord Lennureisijate arvu prognoos Aasta Pessimistlik Keskmine Optimistlik 2015 2 315 866 2 844 196 3 372 526 2016 2381672 3024443 3667214 2017 2443529 3193875 3944220 2018 2499820 3348058 4196296 2019 2 549 355 3 483 739 4 418 123 2020 2 591 460 3 599 068 4 606 676 2021 2625986 3693638 4761289 2022 2653262 3768348 4883433 2023 2673991 3825127 4976263 2024 2 689 124 3 866 576 5 044 029 2025 2 699 717 3 895 591 5 091 465 Rongireisijate arvu prognoos Aasta Pessimistlik Keskmine Optimistlik 2015 4 887 204 5 020 408 5 454 077 2016 4847381 5021814 5531874 2017 4807559 5023219 5609672 2018 4767736 5024625 5687470 2019 4 727 914 5 026 030 5 765 267 2020 4 688 091 5 027 435 5 843 065 2021 4648268 5028841 5920863 2022 4608446 5030246 5998661 2023 4568623 5031651 6076458 2024 4 528 801 5 033 057 6 154 256 2025 4 488 978 5 034 462 6 232 054 Vanasadama reisijate arvu prognoos Aasta Pessimistlik Keskmine Optimistlik 2015 8 670 921 9 027 185 9 036 975 2016 8649804 9101793 9276532 2017 8628687 9176400 9516089 2018 8607570 9251007 9755646 2019 8 586 453 9 325 615 9 995 204 2020 8 565 336 9 400 222 10 234 761 2021 8544219 9474830 10474318 2022 8523102 9549437 10713875 2023 8501985 9624045 10953432 2024 8 480 868 9 698 652 11 192 989 2025 8 459 751 9 773 260 11 432 546 30
Harjumaa bussireisijad (Balti jaam) (avalik+ kommerts) Aasta Pessimistlik Keskmine Optimistlik 2015 824 131 838 966 852 151 2016 814672 845699 867565 2017 805212 852432 882979 2018 795753 859166 898393 2019 786 293 865 899 913 807 2020 776 834 872 633 929 222 2021 767375 879366 944636 2022 757915 886100 960050 2023 748456 892833 975464 2024 738 996 899 567 990 878 Bussireisijate arvu prognoos (autobussijaam) Aasta Pessimistlik Keskmine Optimistlik 2015 4 753 709 5 610 265 5 967 351 2016 4699146 5655292 6075291 2017 4644583 5700320 6183230 2018 4590020 5745347 6291170 2019 4 535 457 5 790 375 6 399 110 2020 4 480 893 5 835 402 6 507 050 2021 4426330 5880429 6614990 2022 4371767 5925457 6722929 2023 4317204 5970484 6830869 2024 4 262 641 6 015 512 6 938 809 2025 4 208 078 6 060 539 7 046 749 31
Variant nr 2: Ülemiste ühistransporditerminal seob kõik ühistranspordi liigid. Selle variandi puhul eeldatakse, et ka olemasolev maaliinide bussijaam paikneb Ülemiste terminalis. Terminali kasutajad aastal 2015 V:2 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid 347380 28948 965 96 Bussireisijaid 4753709 396142 13205 1320 Rongireisijaid 1466161 122180 4073 407 Sadama reisijad 791537 65961 2199 220 Harjumaa bussiliinid 518052 43171 1439 144 Rail Baltic x x x x Kokku 7 876 839 656 403 21 880 Keskmine Lennureisijaid 426629 35552 1185 119 Bussireisijaid 5610265 467522 15584 1558 Rongireisijaid 1506123 125510 4184 418 Sadama reisijad 812659 67722 2257 226 Harjumaa bussiliinid 527377 43948 1465 146 Rail Baltic x x x x Kokku 8 883 052 740 254 24 675 Optimistlik Lennureisijaid 505879 42157 1405 141 Bussireisijaid 5967351 497279 16576 1658 Rongireisijaid 1636223 136352 4545 455 Sadama reisijad 844740 70395 2346 235 Harjumaa bussiliinid 535665 44639 1488 149 Rail Baltic x x x x Kokku 9 489 858 790 821 26 361 32
Terminali kasutajad aastal 2020 V:2 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid 388719 32393 1080 108 Bussireisijaid 4480893 373408 12447 1245 Rongireisijaid 1406427 117202 3907 391 Sadama reisijad 785217 65435 2181 218 Harjumaa bussiliinid 488321 40693 1356 136 Rail Baltic x x x x Kokku 7 549 577 629 131 20 971 Keskmine Lennureisijaid 539860 44988 1500 150 Bussireisijaid 5835402 486283 16209 1621 Rongireisijaid 1508231 125686 4190 419 Sadama reisijad 824734 68728 2291 229 Harjumaa bussiliinid 548540 45712 1524 152 Rail Baltic x x x X Kokku 9 580 859 798 405 26 613 Optimistlik Lennureisijaid 691001 57583 1919 192 Bussireisijaid 6507050 542254 18075 1808 Rongireisijaid 1752920 146077 4869 487 Sadama reisijad 948696 79058 2635 264 Harjumaa bussiliinid 584112 48676 1623 162 Rail Baltic x x x x Kokku 10 483 779 873 648 29 122 33
Terminali kasutajad aastal 2025 V:2 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid 404957 33746 1125 112 Bussireisijaid 4208078 350673 11689 1169 Rongireisijaid 1346693 112224 3741 374 Sadama reisijad 778896 64908 2164 216 Harjumaa bussiliinid 458590 38216 1274 127 Rail Baltic 306330 25528 851 170 Kokku 7 503 545 625 295 20 843 Keskmine Lennureisijaid 584339 48695 1623 162 Bussireisijaid 6060539 505045 16835 1683 Rongireisijaid 1510339 125862 4195 420 Sadama reisijad 836808 69734 2324 232 Harjumaa bussiliinid 569704 47475 1583 158 Rail Baltic 382913 31909 1064 213 Kokku 9 944 642 828 720 27 624 Optimistlik Lennureisijaid 763720 63643 2121 212 Bussireisijaid 7046749 587229 19574 1957 Rongireisijaid 1869616 155801 5193 519 Sadama reisijad 1052652 87721 2924 292 Harjumaa bussiliinid 632559 52713 1757 176 Rail Baltic 459496 38291 1276 255 Kokku 11 824 791 985 399 32 847 34
Variant nr 3: Ülemiste ühistransporditerminal seob osad ühistranspordi liigid Selle variandi puhul on eelduseks see, et maaliinide bussijaam jääb oma olemasolevasse asukohta Lastekodu/Odra tänavas. Ülemiste terminali hakkab siiski kasutama ca kümnendik bussijaama kasutajatest. Terminali kasutajad aastal 2015 V:3 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid 347380 28948 965 96 Bussireisijaid 475371 39614 1320 132 Rongireisijaid 1466161 122180 4073 407 Sadama reisijad 791537 65961 2199 220 Harjumaa bussiliinid 518052 43171 1439 144 Rail Baltic x x x x Kokku 3 598 501 299 875 9 996 Keskmine Lennureisijaid 426629 35552 1185 119 Bussireisijaid 561026 46752 1558 156 Rongireisijaid 1506123 125510 4184 418 Sadama reisijad 812659 67722 2257 226 Harjumaa bussiliinid 527377 43948 1465 146 Rail Baltic x x x x Kokku 3 833 814 319 485 10 649 Optimistlik Lennureisijaid 505879 42157 1405 141 Bussireisijaid 596735 49728 1658 166 Rongireisijaid 1636223 136352 4545 455 Sadama reisijad 844740 70395 2346 235 Harjumaa bussiliinid 535665 44639 1488 149 Rail Baltic x x x x Kokku 4 119 242 343 270 11 442 35
Terminali kasutajad aastal 2020 V:3 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid 388719 32393 1080 108 Bussireisijaid 448089 37341 1245 124 Rongireisijaid 1406427 117202 3907 391 Sadama reisijad 785217 65435 2181 218 Harjumaa bussiliinid 488321 40693 1356 136 Rail Baltic x x x x Kokku 3 516 773 293 064 9 769 Keskmine Lennureisijaid 539860 44988 1500 150 Bussireisijaid 583540 48628 1621 162 Rongireisijaid 1508231 125686 4190 419 Sadama reisijad 824734 68728 2291 229 548540 45712 1524 152 Harjumaa bussiliinid Rail Baltic x x x x Kokku 4 328 997 360 750 12 025 Optimistlik Lennureisijaid 691001 57583 1919 192 Bussireisijaid 650705 54225 1808 181 Rongireisijaid 1752920 146077 4869 487 Sadama reisijad 948696 79058 2635 264 Harjumaa avalikud +kommerts 584112 48676 1623 162 Rail Baltic x x x x Kokku 4 627 434 385 619 12 854 36
Terminali kasutajad aastal 2025 V:3 Aastas Kuus Päevas Tipuhetkel Pessimistlik Lennureisijaid 404957 33746 1125 112 Bussireisijaid 420808 35067 1169 117 Rongireisijaid 1346693 112224 3741 374 Sadama reisijad 778896 64908 2164 216 Harjumaa bussiliinid 458590 38216 1274 127 Rail Baltic 306330 25528 851 170 Kokku 3 716 275 309 690 10 323 Keskmine Lennureisijaid 584339 48695 1623 162 Bussireisijaid 606054 50504 1683 168 Rongireisijaid 1510339 125862 4195 420 Sadama reisijad 836808 69734 2324 232 Harjumaa avalikud+ kommerts 569704 47475 1583 158 Rail Baltic 382913 31909 1064 213 Kokku 4 490 156 374 180 12 473 Optimistlik Lennureisijaid 763720 63643 2121 212 Bussireisijaid 704675 58723 1957 196 Rongireisijaid 1869616 155801 5193 519 Sadama reisijad 1052652 87721 2924 292 Harjumaa avalikud +kommerts 632559 52713 1757 176 Rail Baltic 459496 38291 1276 255 Kokku 5 482 717 456 893 15 230 37
Ümberistumiste prognoos Ülemiste terminali kasutuselevõtul Terminali otstarbekuse ja lhenduse hindamisel omab olulist tähtsust see, kui palju hakkab terminalis toimuma ümberistumisi ühelt transpordiliigilt teisele. Just see on erinevaid transpordiliike ühendava ja ladusat ümberistumist võimaldava terminali loomise peamine argument. Alljärgnevalt on prognoositud kahe erineva variandina (V:1 - maaliinide bussijaam Ülemiste terminalis ja V:2 - bussijaam jääb olemasolevasse asukohta) ümberistumiste võimalikke mahte ööpäevas, keskmise arengustsenaariumi korral. Sellise arvutuse aluseks on prognoositud reisijate modaaljaotust erinevatele transpordiliikidele suundumisel. Prognoositud transpordiliikide kasutuse modaaljaotus. VARIANT 1: Lennureisijad 2015 2010 2025 Autoga 60% 50% 47% Linnabussiga 1% 1% 1% Maaliinide bussiga 5% 6% 7% Trammiga 20% 28% 29% Rongiga 14% 15% 16% Jalgsi 0,4% 0,4% 0,4% 100% 100% 100% Bussireisijad 2015 2010 2025 Autoga 30% 27% 24% Linnabussiga 13% 14% 15% Maaliinide bussiga 30% 30% 30% Trammiga 10% 11% 12% Rongiga 15% 17% 18% Jalgsi 2% 1% 1% 100% 100% 100% Rongireisijad 2015 2010 2025 Autoga 7% 8% 8% Linnabussiga 25% 26% 26% Maaliinide bussiga 55% 50% 47% Trammiga 5% 7% 8% Rongiga 3% 5% 7% Jalgsi 5% 4% 4% 100% 100% 100% 38
Laevareisijad 2015 2010 2025 Autoga 40% 41% 41% Linnabussiga 5% 6% 7% Maaliinide bussiga 15% 13% 11% Trammiga 5% 8% 10% Rongiga 10% 13% 15% Jalgsi 25% 19% 16% 100% 100% 100% Harjumaa bussireisijad 2015 2010 2025 Autoga 30% 27% 24% Linnabussiga 13% 14% 15% Maaliinide bussiga 30% 30% 30% Trammiga 10% 11% 12% Rongiga 15% 17% 18% Jalgsi 2% 1% 1% 100% 100% 100% Rail Baltic 2015 2010 2025 Autoga X X 30% Linnabussiga X X 13% Maaliinide bussiga X X 40% Trammiga X X 10% Rongiga X X 3% Jalgsi X X 4% 0% 0% 100% VARIANT 2: Lennureisijad 2015 2020 2025 Autoga 60% 51% 50% Linnabussiga 1% 1% 1% Maaliinide bussiga 5% 5% 4% Trammiga 20% 28% 29% Rongiga 14% 15% 16% Jalgsi 0,4% 0,4% 0,4% 100% 100% 100% Bussireisijad 2015 2020 2025 Autoga 30% 30% 31% Linnabussiga 15% 17% 18% Maaliinide bussiga 30% 30% 30% Trammiga 10% 9% 8% Rongiga 13% 12% 11% 39
Jalgsi 2% 2% 2% 100% 100% 100% Rongireisijad 2015 2020 2025 Autoga 13% 12% 11% Linnabussiga 25% 26% 26% Maaliinide bussiga 41% 40% 40% Trammiga 12% 13% 14% Rongiga 5% 6% 7% Jalgsi 4% 3% 2% 100% 100% 100% Laevareisijad 2015 2020 2025 Autoga 41% 41% 41% Linnabussiga 5% 7% 7% Maaliinide bussiga 11% 10% 9% Trammiga 7% 9% 10% Rongiga 11% 13% 15% Jalgsi 25% 20% 18% 100% 100% 100% Harjumaa bussireisijad 2015 2020 2025 Autoga 30% 30% 31% Linnabussiga 15% 17% 18% Maaliinide bussiga 30% 30% 30% Trammiga 10% 9% 8% Rongiga 13% 12% 11% Jalgsi 2% 2% 2% 100% 100% 100% Rail Baltic 2015 2020 2025 Autoga X X 40% Linnabussiga X X 12% Maaliinide bussiga X X 15% Trammiga X X 16% Rongiga X X 15% Jalgsi X X 2% 0% 0% 100% Toodud jaotusest ja prognoositud reisijate arvust lähtuvalt on järgnevates tabelites esitatud arvutustulemused selle kohta,kui palju reisijaid keskmise arengustsenaariumi põhjal kasutaks erinevaid transpordiliike ümberistumiseks termnalide. 40
VARIANT 1 REISIJATE ARV PÄEVAS, keskmine prognoosistsenaarium Lennureisijad 2015 2020 2025 Autoga 711 750 763 Linnabussiga 14 15 16 Maa- ja kaugliinide bussiga 57 90 114 Trammiga 232 420 471 Rongiga 166 225 260 Jalgsi 5 6 6 Kokku päevas 1185 1506 1630 Bussireisijaid 2015 2020 2025 Autoga 4675 4377 4040 Linnabussiga 2026 2269 2525 Maa- ja kaugliinide bussiga 4675 4863 5050 Trammiga 1558 1783 2020 Rongiga 2338 2756 3030 Jalgsi 312 162 168 Kokku päevas 15584 16209 16835 Rongireisijaid 2015 2020 2025 Autoga 293 335 336 Linnabussiga 1046 1089 1091 Maa- ja kaugliinide bussiga 2301 2095 1972 Trammiga 209 293 336 Rongiga 126 209 294 Jalgsi 209 168 168 Kokku päevas 4184 4190 4195 Sadam 2015 2020 2025 Autoga 903 939 953 Linnabussiga 113 137 163 Maa- ja kaugliinide bussiga 339 298 256 Trammiga 113 183 232 Rongiga 226 298 349 Jalgsi 564 435 372 Kokku päevas 2257 2291 2324 Harjumaa bussid 2015 2020 2025 Autoga 439 411 380 Linnabussiga 190 213 237 Maa- ja kaugliinide bussiga 439 457 475 Trammiga 146 168 190 41
Rongiga 220 259 285 Jalgsi 29 15 16 Kokku päevas 1465 1524 1583 Rail Baltic 2015 2020 2025 Autoga X X 319 Linnabussiga X X 138 Maa- ja kaugliinide bussiga X X 425 Trammiga X X 106 Rongiga X X 32 Jalgsi X X 43 Kokku päevas X X 1064 VARIANT 2: Reisijate arv PÄEVAS, keskmine prognoosistsenaarium Lennureisijad 2015 2020 2025 Autoga 711 765 812 Linnabussiga 14 15 16 Maa- ja kaugliinide bussiga 57 75 65 Trammiga 232 420 471 Rongiga 166 225 260 Jalgsi 5 6 6 Kokku päevas 1185 1506 1630 Bussireisijaid 2015 2020 2025 Autoga 468 486 522 Linnabussiga 234 276 303 Maa- ja kaugliinide bussiga 468 486 505 Trammiga 156 146 135 Rongiga 203 195 185 Jalgsi 31 32 34 Kokku päevas 1558 1621 1683 Rongireisijaid 2015 2020 2025 Autoga 544 503 461 Linnabussiga 1046 1089 1091 Maa- ja kaugliinide bussiga 1715 1676 1678 Trammiga 502 545 587 Rongiga 209 251 294 Jalgsi 167 126 84 42
Kokku päevas 4184 4190 4195 Sadama liiklus 2015 2020 2025 Autoga 926 939 953 Linnabussiga 113 160 163 Maa- ja kaugliinide bussiga 248 229 209 Trammiga 158 206 232 Rongiga 248 298 349 Jalgsi 564 458 418 Kokku päevas 2257 2291 2324 Harjumaa bussid 2015 2020 2025 Autoga 439 457 491 Linnabussiga 220 259 285 Maa- ja kaugliinide bussiga 439 457 475 Trammiga 146 137 127 Rongiga 190 183 174 Jalgsi 29 30 32 Kokku päevas 1465 1524 1583 Rail Baltic 2015 2020 2025 Autoga X X 425 Linnabussiga X X 128 Maa- ja kaugliinide bussiga X X 160 Trammiga X X 170 Rongiga X X 160 Jalgsi X X 21 Kokku päevas X X 1064 43
Ülemiste ühisterminali rajamise eeliste väljaselgitamine Kokkuvõte Teostatud prognoosiarvutustest selguvad järgmised olulised momendid: 1. Terminali kasutusele avaldab suurimat mõju just maaliinide bussijaama paiknemine. Kui bussijaam viia üle Ülemiste terminali, siis suurendab see peaaegu kolmekordselt reisijate arvu terminalis. 2. Üksikutest transpordiliikidest ongi suurima tähtsusega reisijate arvu jaoks bussireisijad, eriti maaliinide bussijaama kasutajad, millele järgnevad rongireisijad (nii tänane Elektriraudtee kui Edelaraudtee + rahvusvahelised liinid). 3. Reisijate Tallinna llinna sisene ja lähiala reisisihtide jagunemisel ja eelistusel Balti Jaama ja Ülemiste terminali vahel saab üldjoontes eraldada IdaIda ja Lääne-Tallinna. Tallinna. Esimeste jaoks on enamasti soodsam Ülemiste, teiste jaoks pigem Balti Jaam. See väide peab mõistagi paika pai olemasoleva ühistranspordikorralduse puhul ning autosõitjate jaoks (joonis 12). Ülemiste terminali ja olemasoleva bussijaama erinevused on marginaalsed, kuid ümberistumise võimalused eelkõige raudtee ja lennuliikluse jaoks on Ülemistes siiski mõnevõrra soodsamad. 12 000 000 Pessimistlik Keskmine 10 000 000 Optimistlik 8 000 000 6 000 000 4 000 000 2 000 000 0 V:2 V:3 V:2 2015 V:3 2020 Joonis 10. Reisijate arvud aastas Ülemiste terminalis variantide 2 ja 3 korral. 44 V:2 V:3 2025
12 000 000 10 000 000 8000000 6000000 4000000 2000000 Rail Baltic Harjumaa bussireisijad Sadama reisijad Lennureisijaid Rongireisijaid Bussireisijaid 0 V:2 V:3 2015 V:2 V:3 V:2 V:3 2020 2025 Joonis 11. Reisijate aastase arvu jagunemine keskmise arengustsenaariumi korral variantide 2 ja 3 puhul Ülemiste terminalis. Joonis 12. Soodsama terminali i valik Tallinna asumite lõikes Balti Jaama ja Ülemiste terminali vahel. 45