Kinnitatud Haridusteaduste instituudi nõukogus 09.10.2013.a Lisa 2. Lõputöö nõuded (dokumendile Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi lõputöö nõuded ja kaitsmise kord ) I Lõputöö maht, eesmärgid ja väljundid Bakalaureuse- ja magistritöö on empiirilise või teoreetilise iseloomuga pedagoogiline uurimuslik töö, mis vastab teadustöö nõuetele. Bakalaureusetöö maht on vähemalt 6 EAP Magistritöö maht on vähemalt 15 EAP. Lõputöö eesmärk on suunata üliõpilast õppimise, õpetamise või õppesisuga seonduva probleemi teaduslikule lahendamisele, andes iseseisva uurimusliku töö oskused ja toetades seeläbi õpetaja-uurija kujunemist. Lõputöö edukal teostamisel ja kaitsmisel on üliõpilane: püstitanud uurimisprobleemi ja kavandanud uurimuse teadustöö nõuetest lähtuvalt; otsinud, süstematiseerinud ja analüüsinud, sünteesinud ja üldistanud teemakohast teaduskirjandust ning selles esitatud teoreetilisi seisukohti ja uurimistulemusi; valinud sobiva andmekogumise ja andmeanalüüsi meetodi ning viinud läbi uurimuse; töödelnud ja analüüsinud uurimisandmeid ning tõlgendanud tulemusi; kasutanud uurimistöö kirjutamisel teaduskeelt ja juhindunud teadustöö vormistamise nõuetest, ühendades töö tervikuks kirjalikus vormis; esitlenud tööd ja kaitsnud seda avalikul akadeemilisel väitlusel. II Lõputöö koostamine Lõputööl on tavaliselt üks autor (mis ei välista tööd lähedastel teemadel või sama lähtematerjali kasutamist erinevate autorite poolt). Lõputöö peab sisaldama teadustööle iseloomulikke osi ning olema aluseks edasisele teaduslikule tööle. Eelistatud on empiirilise sisuga tööd, kuid lubatud on ka üksnes kirjandusele toetuvad tööd (nt metoodilised vahendid, ainekäsitluse erinevad töötlused vm). Kõigi tööde puhul peab töö kirjutaja määratlema, milles seisneb tema enda originaalne panus. Bakalaureusetööd võib käsitleda ka pilootprojektina, mis võib hiljem üle kasvada magistritöö mahus uurimuseks.
Lõputöö tuleb koostada kooskõlas teadustöö eetika nõuete ning heade akadeemiliste tavadega. Silmas tuleb pidada korrektset viitamist teiste autorite panusele ja plagiaadi vältimist, valimi ja andmete kaitset ja eetilist kohtlemist, võimalikke huvide konflikte, ausat tegutsemist jmt. Teadustöö eetika ja heade tavade kohta saab lähemalt lugeda Responsible Conduct of Research (s.a.). Külastatud aadressil http://www.apa.org/research/responsible/index.aspx. Loomevargus ehk plagiaat (s.a.). Külastatud aadressil http://www.fl.ut.ee/638077. Teaduseetika (s.a.). Külastatud aadressil http://www.eetika.ee/teaduseetika. Lõputöö projekti ja ajakava koostab üliõpilane toetudes juhendaja nõuannetele ning esitab selle üldjuhendis määratud ajaks õppekorralduse spetsialistile. III Töö ülesehitus ja põhilised komponendid Lõputööd võib koostada kahes formaadis: artiklina või monograafiana (sh arendusprojektid, õppematerjalide väljatöötamisele keskenduvad tööd jms). Järgnevalt on esitatud mõlema formaadi ülesehitus ja põhilised komponendid (vt ka tabel 1). Nõuetes on lähtutud APA (American Psychological Association) publitseerimisjuhistest (Publication Manual of the American Psychological Association, 6. Ed). Tabel 1. Töö põhikomponentide järjestus ja vormistuslik eripära Artikkel Monograafia Tiitelleht (lehekülg 1, kuid jäetakse märkimata) Tiitelleht (lehekülg 1, kuid jäetakse märkimata) Eesti- ja võõrkeelne resümee (lehekülg 2) Sisukord Sisukord Põhitekst (alustatakse uuelt lehelt): Sissejuhatus, sh teoreetilised seisukohad Metoodika Tulemused Arutelu Tänusõnad Autorsuse kinnitus Kasutatud kirjandus (alustatakse uuelt lehelt) Lisad (alustatakse uuelt lehelt, iga lisa Põhitekst (alustatakse uuelt lehelt): Sissejuhatus Teoreetiline ülevaade Metoodika Tulemused Arutelu Kokkuvõte ja võõrkeelne resümee Tänusõnad Autorsuse kinnitus Kasutatud kirjandus (alustatakse uuelt lehelt) Lisad (alustatakse uuelt lehelt, iga lisa
eraldi lehel). eraldi lehel). Tiitelleht: vaata vormistamist lisas 4. Resümee (eesti- ja võõrkeelne kokkuvõte): lühike ja infotihe ülevaade tööst (artikli puhul kuni 120 sõna, monograafias umbes 1 lehekülg). Sisaldab uuritava nähtuse, uurimisprobleemi, uuringu meetodi, olulisemate tulemuste ning järelduste lühikirjeldust. See osa tööst soovitatakse kirjutada umbisikulises tegumoes ning selles ei anta hinnanguid tulemuste kohta. Resümee esitatakse kahes keeles. Resümee algusesse tuleb kirjutada töö pealkiri vastavas keeles ning resümee lõpus on märksõnad. Kui resümee ei ole inglise keeles, siis esitatakse lisaks ka ingliskeelne pealkiri. Monograafia formaadis töö puhul esitatakse eestikeelne kokkuvõte (umbes 1 lehekülg) ja võõrkeelne resümee töö lõpus pärast arutelu. Mõlemad osad sisaldavad sarnaselt artikli formaadis resümeele uuritava nähtuse, uurimisprobleemi, uuringu meetodi, olulisemate tulemuste ning järelduste lühikirjeldust. Need osad tööst soovitatakse kirjutada umbisikulises tegumoes ning neis ei anta hinnanguid tulemuste kohta. Sisukord: töös on esitatud sisukord (erinevus APAst). Sissejuhatus artikli formaadis lõputöös sisaldab uuritava probleemi ja selle teoreetilise tausta tutvustus. Siin tuuakse välja teema valiku põhjendus ja uurimisprobleemi olulisus ning antakse ülevaade seni ilmunud teemakohastest uurimustest. Seejuures tuuakse läbi sünteesi ja arutluse välja vaid käesoleva uurimuse jaoks olulised aspektid. Näidatakse seost teooriate, eelnevate tööde ja oma töö vahel. Võib sisaldada mitut (pealkirjastatud) alaosa. Sissejuhatuses formuleeritakse töö eesmärk, püstitatakse hüpoteesid või uurimisküsimused ning prognoositakse oodatavaid tulemusi ja selgitatakse, miks just selliseid tulemusi oodatakse. Sissejuhatus monograafia formaadis lõputöös: tausta tutvustus, millest jõutakse uurimisprobleemini. Tuuakse välja teema valiku põhjendus ja uurimisprobleemi olulisus. Esitatakse töö eesmärk ja selgitatakse, kuidas eesmärgini jõutakse. Monograafia formaadis sissejuhatus lõppeb lühikese ülevaatega töö struktuurist. Monograafia formaadis töös järgneb sissejuhatusele teoreetiline ülevaade: selgitatakse ja defineeritakse uurimisprobleemiga seostuvaid mõisteid ning antakse ülevaade seni ilmunud teemakohastest uurimustest. Seejuures tuuakse läbi sünteesi ja arutluse välja vaid käesoleva uurimuse jaoks olulised aspektid. Näidatakse seost teooriate, eelnevate tööde ja käesoleva töö vahel. Võib sisaldada mitut (pealkirjastatud) alaosa. Teoreetilise ülevaate lõpus
formuleeritakse järgneva uurimuse eesmärk, püstitatakse hüpoteesid või uurimisküsimused ja põhjendatakse neid. Metoodika: selles osas kirjeldatakse, millist uurimismetodoloogiat ja ideoloogiat (kvantitatiivne, kvalitatiivne) kasutatakse; kuidas on uurimus üles ehitatud ja läbi viidud. See alajaotus kajastab infot, mis võimaldab lugejatel saada ülevaate sellest, mida ja kuidas tehti, ning vajadusel uuringut ka korrata. Tavaliselt jagatakse metoodika osa alapeatükkideks. Uuritavad või valim: katsegrupi või valimi koostamise põhimõtted; uuritavate hulk ja nende demograafilised andmed (nt sugu, vanus), valimi suurus ja muu, mis on uurimuse seisukohast olulised. Mõõtevahendid (testid, küsimustikud, vaatlusprotokollid jm): kasutatud mõõtevahendite ehk uurimisinstrumentide loetelu ja lühikirjeldus, nende valiku või koostamise põhimõtted ning kuidas on tagatud valiidsus ja reliaablus. Vajadusel antakse mõõtevahendite täpne kirjeldus ning mõõtevahendid esitatakse lisades. Protseduur: lühiülevaade empiirilise töö läbiviimisest, nt uuritavatele esitatud instruktsioonid, uuritavate jagamine alagruppidesse jne. Detailidesse tuleks laskuda vaid juhul, kui kasutatud metoodika on täiesti uudne. Antakse ülevaade andmetöötluse põhimõtetest ja kasutatavatest meetoditest. Tulemused: esitatakse ülevaade kogutud andmetest ja nende analüüsist. Andmete esitamise detailsus ja analüüsi tulemused peavad olema piisavalt usaldusväärsed, õigustamaks hiljem tehtavaid järeldusi. Esitada tuleb kõik olulisemad tulemused, kaasa arvatud need, mis on hüpoteesidega vastuolus. Saadud tulemuste tähenduse üle selles peatükis ei arutleta. Erandiks on osa kvalitatiivseid töid, mille puhul parema ülevaate saamiseks on põhjendatud tulemuste ja arutelu koos esitamine. Tulenevalt andmete ja tulemuste iseloomust kasutatakse nende selgemaks ja ökonoomsemaks esitamiseks tabeleid ja jooniseid. Arutelu (diskussioon): interpreteeritakse saadud tulemusi uurimisküsimuste ja/või püstitatud hüpoteeside valgusel ning seostatakse sissejuhatuses toodud seisukohtadega. Alustada tuleks selge vastusega küsimusele, kas püstitatud hüpoteesid leidsid kinnitust või mitte, millised vastused uurimisküsimustele saadi. Arutelu ei ole tulemuste osa ümberkirjutus. Tuuakse välja sarnasused ja erinevused käesolevas töös saadud tulemuste ja kirjanduses esitatud andmete vahel ning pakutakse leitud erinevustele/sarnasustele põhjendusi või selgitusi. Siin arutletakse ka üldistuste ja järelduste kehtivuse, uurimuse tugevuste ja piirangute üle, osutatakse saadud tulemuste rakendamisvõimalustele ning antakse soovitusi edasi uurimiseks. Tulemused ja arutelu on lubatud esitada ka ühes peatükis.
Tänusõnad: siin loetletakse üles kõik inimesed, kelle abi lõputöö valmimisel kasutati (v.a juhendaja, uuritud isikud nimeliselt), märgitakse ära saadud uurimistoetused ja/või osalemine uurimisprojektides. Autorsuse kinnitus: töö tekstiosa lõppu lisatakse järgnev lõik: Kinnitan, et olen koostanud ise käesoleva lõputöö ning toonud korrektselt välja teiste autorite ja toetajate panuse. Töö on koostatud lähtudes Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi lõputöö nõuetest ning on kooskõlas heade akadeemiliste tavadega. Lõigule järgneb töö autori allkiri ja kuupäev. Kasutatud kirjandus: kõik töös sisalduvad viited peavad olema esitatud kasutatud kirjanduse loetelus, ning vastupidi. Kasutatud kirjanduse loetelu ei tohiks olla ülepaisutatud, vaid peab sisaldama piisavaid allikaid autori seisukohtade ja läbiviidud uurimistöö mõistmiseks. Kui töös analüüsitakse tekste (nt õpikud, ajalehed) või muid materjale (nt filmid), esitatakse loetelu nendest allikatest eraldi koos vastava alapealkirjaga. Lisad esitatakse nummerdatult neile töös viitamise järjekorras. Lisades lehekülgi ei nummerdata. IV Teksti vormistus Kasutatakse eri taseme pealkirju. Kõigil võrdse tähtsusega alateemadel peavad läbi kogu teksti olema samatasemelised pealkirjad, mis on kujundatud ühtemoodi. See aitab lugejal mõista töö hierarhilist struktuuri. Pealkirjade ette ei pea panema järjekorranumbreid ega tähti, kuid võib panna, kui tööl on sisukord. Näited on esitatud lisas 5. Kasutatud kirjanduse loetelu lisatakse töö lõppu. Allikad esitatakse nende esimeste autorite perekonnanimede tähestikulises järjestuses ning iga kirje sisaldab tavaliselt järgmisi elemente: autori(te) nimi (nimed), ilmumise aasta, pealkiri ja kirjastamise andmed. Kui autorit ei ole, siis on järjestamise aluseks pealkiri. Need andmed on vajalikud konkreetse allika leidmiseks. Elektroonilise dokumendi puhul peavad kirjes kajastuma teksti autor ja pealkiri, kodulehekülg ning aadress. Näited on toodud lisas 6. Viidata tuleb kõikidele autoritele ja nende isikute töödele, kelle ideid või seisukohti kirjeldatakse. Tuleb jälgida, et viited vormistatakse/sõnastatakse viisil, mis võimaldab lugejal eksimatult mõista, millised mõtted kuuluvad käesoleva teksti autorile ning millised mõtted on pärit kellegi teise kirjutistest. Kui vähegi võimalik, eelistatakse otsest viitamist; vältida tuleks kaudviitamist (ühe autori ideedele viidatakse teise autori töö kaudu). Tekstis esitatakse autor (autorid) ja teose ilmumise aasta. Tsiteerimise puhul on tegemist algteksti võimalikult täpse
originaalile vastava esitusega. Tsitaat pannakse jutumärkidesse ning sellele lisatakse autori nimi, teose ilmumise aasta ja lehekülje number. Juhul, kui tsiteeritavast lausest on osa välja jäetud, tuleb esitamata teksti asemele paigutada ümarsulud, mille vahel on kolm punkti. Tsitaat peab olema piisavalt pikk, et selle mõte oleks arusaadav, ning samas tuleb välja tuua vaid antud kontekstis hädavajalik. Pikemad tsitaadid eristatakse muust tekstist teist šrifti kasutades või eraldi taandega lõiguna, ilma jutumärkideta ning reavahega. Vt lisaks APA Research Paper (Mirano). (s.a.). Külastatud aadressil http://dianahacker.com/pdfs/hacker-mira-apa.pdf. Hacker, D., & Fister, B. (s.a.). Research and Documentation Online (5th ed.). Külastatud aadressil http://www.dianahacker.com/resdoc/. Purdue Online Writing Lab (s.a.). Külastatud aadressil http://owl.english.purdue.edu/owl/resource/560/01/. Uibu, K. (2009). Praktilisi harjutusi õigeks viitamiseks I. Tsiteerimine ja parafraseerimine. Külastatud aadressil http://dspace.utlib.ee/dspace/handle/10062/10073. Täpsemaid juhiseid viitamiseks on toodud lisas 7. Ebakorrektsused viitamisel võivad kaasa tuua loomevarguse ehk plagiaadi kahtluse. Mõjuval põhjusel võib kasutada ka APA stiilist erinevat viitamist, oluline on valitud stiili järjekindel kasutamine kogu töös. V Tabelid ja joonised Tabelid ja joonised on nummerdatud vastavalt nende viitamise järjekorrale tekstis. Igal tabelil on pealkiri. Tabel peab olema mõistetav ilma teksti abita. Kõik lühendid tuleb lahti seletada tabeli all olevates märkustes. Samuti peab tabel sisaldama korrektselt paigutatud veergude ja ridade pealkirju. Tabelid vormistatakse ühese reavahega ning esitatakse tekstis võimalikult selle osa all, milles tabelile viidatakse. Vormistamisel jäetakse tabelis nähtavaks vaid olulisi tabeli osi eraldavad horisontaalsed jooned. Informatiivne tabel on selline, mis täiendab teksti, mitte ei korda seda. Igale tabelile tuleb tekstis viidata ning osutada, millele selles tabelis tähelepanu pöörata. Rõhutada tuleks vaid kõige olulisemat, sest kui tekstis on kommenteeritud iga tabelis sisalduvat numbrit, on tabel ise ülearune. Joonisena käsitletakse mistahes illustreerivat materjali peale tabeli (nt graafikut, joonistust, fotot jmt). Põhilised vormistamisnõuded on samad kui tabelil, kuid joonisel on allkiri. Näited on toodud lisas 8. VI Üldiseid vormistamisnõudeid Bakalaureusetöö soovitatav maht on 20 30 lk lisadeta.
Magistritöö soovitatav maht on 30 55 lk lisadeta. Töö esitatakse A4 formaadis valgel kirjutuspaberil trükituna lehe ühele poolele. Töö köidetakse (bakalaureusetöö soovituslikult pehmete kaante vahele ja magistritöö kõvade kaante vahele). Tekstitöötluses kasutatakse Times New Roman 12. Töö vormistatakse reavahega 1,5, vabade servade laius on 2,5 cm. Read joondatakse vasaku serva järgi ja sõnade poolitamist ei kasutata. Lehekülje paremasse ülaserva märgitakse läbiv pealkiri (olulisemad võtmesõnad) ja lehekülje number. Leheküljed nummerdatakse araabia numbriga alates tiitellehest (ka 1. lehekülg, mis jäetakse märkimata) ning muudetakse nähtavaks alates teisest leheküljest. Töö teksti osa leheküljed nummerdatakse läbivalt kuni lisadeni. Lisasid ei nummerdata. Esimese ja teise taseme pealkirja järel ei ole punkti, kolmanda järel on. Kui tasemeid on rohkem, kehtib ikka nõue, et ainult viimase järel on punkt. Iga järgnev peatükk ja alapeatükk eraldatakse eelnevast tekstist ühe tühja reaga. Iga uut lõiku tekstis (v.a kokkuvõtte alguses) alustatakse taandrealt (5 7 tähemärki).
Lisa 4 Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut. õppekava Ees- ja perekonnanimi TÖÖ PEALKIRI bakalaureusetöö Juhendaja: Ees- ja perekonnanimi Läbiv pealkiri: (Lühivariant töö pealkirjast) KAITSMISELE LUBATUD Juhendaja: nimi (teaduskraad). (allkiri ja kuupäev) Kaitsmiskomisjoni esimees: nimi (teaduskraad).... (allkiri ja kuupäev) Tartu 201x
Lisa 5. Näiteid erineva tasemega pealkirjadest I Kaks taset (toodud on ainult pealkirjad) Teoreetilised lähtekohad Ülevaade uurimustest Uurimuse eesmärk ja hüpoteesid Sissejuhatus Valim Mõõtevahendid Protseduur Metoodika Tulemused Arutelu Tänusõnad Autorsuse kinnitus Kasutatud kirjandus
II Kolm taset (toodud on ainult pealkirjad, teksti alguse koht teistel sama kui eelnevas) Teoreetilised lähtekohad Ülevaade uurimustest Inglismaa uurimused. Eesti uurimused. Uurimuse eesmärk ja hüpoteesid Sissejuhatus Valim Mõõtvahendid Protseduur Metoodika Tulemused Õpilaste küsitluse tulemused Soolised erinevused. Koolidevahelised erinevused. Õpetajate küsitluse tulemused Arutelu Tänusõnad Autorsuse kinnitus Kasutatud kirjandus
Lisa 6. Kasutatud kirjanduse põhiliste kirjete tüüpide näiteid Perioodilised väljaanded Artikkel ajakirjas Autor, A. A., Autor, B. B., & Autor, C. C. (aasta). Artikli pealkiri. Perioodilise väljaande pealkiri, köide, number, lk 1 lk x. Kuusk, A. (2006). Loodusõpetuse õpetamisest põhikoolis. Haridus, 4, 10 18. Pulverness, A. (1995). Cultural Studies, British Studies and EFL. Modern English Teacher 4(2), 7 11. Tamm, A., & Lill, E. (2003). Avastusõppe kasutamine põhikoolis. Informaatika, 3, 12 15. Kirjanduse loetelus kirjutatakse välja kõik autorid. Artikkel ajalehes Garner, R. (2007, April 5). British parents spend least time with children. The Independent, p.21. Tamm, E. (1997, 2. sept). Avastusõppe kasutamine põhikoolis. Postimees, lk 2. Mitteperioodilised väljaanded Raamat Kui teosel on autor: Autor, A. A. (1999). Teose pealkiri. Väljaandmiskoht: Kirjastus. Tamm, A. (2003). Kooliharidus Eestis. Tartu: TÜ Kirjastus. Kui teosel on koostaja või toimetaja: Koostaja, A. (Koost). (aasta). Pealkiri. Koht: Kirjastus. Toimetaja, A., & Toimetaja, B. (Toim). (aasta). Pealkiri. Koht: Kirjastus. Buttjes, D., & Byram, M. (Eds.).(1991). Mediating Languages and Cultures. Clevedon: Multilingual Matters. Tamm, A., Kivi, B., & Lill, M. (Toim). (2003). Koolielu Eestis. Tartu: TÜ Kirjastus. Kui autorit või koostajat ei ole märgitud: Teose pealkiri (aasta). Koht: Kirjastus.
Longman Dictionary of English Language and Culture (1998). England: Pearson Education Limited. Loodusentsüklopeedia (2004). Tallinn: Avita. Kordustrükk raamatust: Autor, A. (aasta). Pealkiri. (xx trükk). Koht: Kirjastus. Fromkin, V., & Rodman, R. (1983). An Introduction to Language (3rd ed.). London: Holt- Saunders. Ühe autori poolt samal aastal avaldatud raamatud või artiklid Autor, A. (aasta a). Pealkiri. Koht: Kirjastus. Lyons, J. (1981a). Language and Linguistics. Cambridge: Cambridge University Press. Lyons, J. (1981b). Language, Meaning and Context. London: Fontana. Peatükk raamatust Author, A. A., & Author, B. B. (1999). Title of chapter. In A. Editor, B. Editor, & C. Editor (Eds.), Title of book (pp. xxx-xxx). Location: Publisher. /peatükk mitteperioodilises väljaandes, inglisekeelne/ Oak, A., & Rose, E. (2003). Educational trends in England. In E. Power, R. Tolden, & I. Cat (Eds.), England Today (pp. 22 54). Cambridge: Cambridge University Press. Autor, A., & Autor, B. (aasta). Peatüki pealkiri. A. Toimetaja, B. Toimetaja, & C. Toimetaja (Toim), Raamatu pealkiri (lk xxx xxx). Koht: Kirjastus. /peatükk mitteperioodilises väljaandes, eestikeelne/ Tamm, E. (2005). Ajaloo õpetamisest algklassides. H. Kuusk (Toim), Algõpetuse didaktika probleeme (lk 23 34). Tartu: TÜ Kirjastus. Tamm, A., & Lill, E. (2007). Avastusõppe kasutamine algklassides. E. Kass, & I. Laul (Toim), Kooliharidus Eestis (lk 22 33). Tallinn: Koolibri. Elektroonilised dokumendid Perioodiline väljaanne Autor, A. A., Autor, B. B., & Autor, C. C. (aasta). Artikli pealkiri. Perioodilise väljaande pealkiri, väljaande nr, lk (kui on olemas). Külastatud aadressil.
Author, A. A., Author, B. B., & Author, C. C. (2000). Title of article. Title of Periodical, volume, number. Retrieved from source. Fredrickson, B. L. (2000, March 7). Cultivating positive emotions to optimize health and well-being. Prevention & Treatment, 3, Article 0001a. Retrieved from http://journals.apa.org/prevention/volume3/pre0030001a.html. NB! Kui viidatakse artiklile, mis on saadud mõnest andmebaasist (nt ERIC), kuid mis on avaldatud ka paberkandjal ajakirjas, viidatakse nii nagu tavalisele paberkandjal ajakirjale. Siintoodu kehtib nende väljaannete kohta, mis on kättesaadavad ainult Internetis või mille elektrooniline versioon erineb paberil olevast versioonist. Dokument, autor ja aasta olemas Autor, A. A. (aasta). Teksti pealkiri. Külastatud aadressil. Author, A. A. (2000). Title of work. Retrieved from. Dokument ilma autorita Pealkiri (aasta, kui aastaarvu ei ole, siis s.a.).. Külastatud aadressil. GVU's 8th WWW user survey. (s.a.). Retrieved from http://www.cc.gatech.edu/gvu/usersurveys/survey1997-10/. Koolivägivald (s.a.). Külastatud aadressil http://www.koolielu.ee. (Lühend s.a. tuleneb ladinakeelsest terminist sine anno ja tähendab ilma aastaarvuta.) Dokument organisatsiooni/ülikooli või ühingu kodulehelt American Psychological Association (1996). How to cite information from the world wide web. Retrieved from http://www.apa.org/journals/webref.html. Muud dokumendid Publitseerimata dissertatsioonid ja lõputööd Autor. (aasta). Pealkiri. Publitseerimata magistritöö. Ülikool, kus töö on kaitstud. Tamm, M. (2005). Kiusamine põhikoolis. Publitseerimata magistritöö.
Lisa 7. Tekstisisese viitamise näiteid Ühe või kahe autoriga töö. Sarnaselt viidatakse ka raamatuid, millel on toimetaja(d) või koostaja(d). Teksti sees esitatakse autori(te), (toimetaja(te) või koostaja(te) nimi (nimed) ja ilmumise aasta. Kass (1996) näitas, et... Tamm ja Lill (2003) märkisid, et... Sarnast efekti on näidatud mitmetes töödes (Kass, 1996; Lilov, 2000; Tamm & Lill, 2000) Sulgudes esitatakse autorid tähestikulises järjekorras (arvestatakse esimest autorit, eelnevas näites Tamm, mitte Lill). Kolme kuni viie autoriga töö. Esimesel korral kirjutatakse välja kõik autorid, hiljem ainult esimene ja lisatakse lühend et al. Esimene kord: Sarnast efekti on näidatud mitmetes töödes (Kass, 1996; Lilov, Tamm, Kaur, & Lill, 2000)... Järgnevatel kordadel: Seda on leidnud ka mitmed uurijad (Kass, 1996; Lilov et al., 2000)... Rohkem kui viie autoriga töö. Sellisel juhul kirjutatakse juba esimesel korral esimene autor ja et al. Kõik autorid kirjutataks välja vaid kasutatud kirjanduse loetelus. Rohkem kui üks töö samalt autorilt (autoritelt). Aastaarvud järjestatakse ajalooliselt. Sarnast efekti on näidatud mitmetes töödes (Kass, 1996, 1997, 2003)... Rohkem kui üks samal aastal välja antud töö ühelt autorilt (samadelt autoritelt). Lisatakse aastaarvu järele täht a, b, c. Tähed pannakse vastavalt nende esinemise järjekorrale kasutatud kirjanduse loetelus ning kirjutatakse ka seal välja (vt eelnevas). Sarnast efekti on näidatud mitmetes töödes (Kass, 2003a, 2003b)... Ilma autorita töö. Viidatakse pealkirja järgi. Kui pealkiri on pikk, kirjutatakse välja selle kaks-kolm esimest sõna ning nende järel kolm punkti.
Nõuded õpitavale ja õpikeskkonnale on toodud mitmetes dokumentides (vt Koolieelse lasteasutuse seadus, 2004; Põhikooli ja gümnaasiumi, 2010). Täpsed tsitaadid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse ja viitamisel näidatakse ka täpne lehekülg. Kui osa teksti on välja jäetud, asendatakse see kolme punktiga. Tamm (2000) märkis, et õpetaja roll ühiskonnas on kasvanud (lk 233). On huvipakkuv, et kuigi infotehnoloogia on tohutult arenenud... eelistasid just nooremad õpetajad endiselt traditsioonilise õpetamise meetodeid (Tamm, 2007, lk 18). Tsitaat elektroonilisest dokumendist, kus puuduvad lehekülje numbrid. Tsitaat pannakse jutumärkidesse ja viitamisel näidatakse lõigu number Sturt (2003) on väitnud, et... (para 4). Pikem tsitaat. Kui tsitaat on pikem kui 40 sõna, tuuakse see välja lõiguna ilma jutumärkideta, reavahega 1. Smith (1993) explained the following: When people start using APA style for long quotations, it can be confusing. That is because they do not know the rules of quoting. Once the proper information is provided, they do not have any problem. Simply consulting the APA guide is the best solution. (p. 243) Teisesed viited. Viidatakse varasemale allikale teise allika kaudu. Nagu väidab Allen (1985, viidatud Chastain, 1998 j) Varasemad uurimused (nt Kuusk, 1923, viidatud Tamm, 2000 j) näitasid, et...
Lisa 8. Tabelite ja jooniste näiteid Tabelite pealkirjad ning jooniste allkirjad peavad olema niivõrd infotihedad ja ammendavad, et selle järgi on aru saada, mida on tabelis esitatud või joonisel kujutatud. Tabel 1. Õpilaste arvude vahemikud X maakonna koolides (viide allikale, kui tabel on pärit teisest allikast) Õpilaste arv koolis a Koolide arv <100 10 100-300 18 300-500 32 Märkus. a Kahe kooli kohta andmed puuduvad. n t tse ro p s te s tu a v e te ig Õ 50 45 40 35 30 25 20 15 10 5 0 Matemaatika Eesti keel Õppeaine Tüdrukud Poisid Joonis 1. Kolmanda klassi õpilaste võimete testide tulemused soolises lõikes (viide allikale, kui joonis ei ole koostatud käesoleva uurimistöö andmete põhjal)
Lisa 9. Stendiettekanne Stendil esitatakse olulisim info töö kohta. Stendiettekande soovituslikud mõõdud on 594x 841 mm (formaat A1, mahutab 8 A4 lehte). Kirja suurus peaks olema selline, et tekst oleks loetav vähemalt 1,5 m kauguselt. See tähendab, et kirja suurus peaks olema vähemalt 22. Soovitatav on lisada jooniseid ja/või tabeleid ning muud illustreerivat materjali. Stendiettekande allosad Stendi allosad kattuvad töö allosadega (vt eespool töö struktuuri). Empiirilise uurimuse puhul on osad järgmised. Sissejuhatus (lühiülevaade taustast, miks uuring tehti). Eesmärgid (millistele probleemidele otsitakse lahendust; hüpoteesid, mida püütakse tõestada). Meetod (uurimismeetodi, objekti ja uuritavate iseloomustus; materjali kogumise metoodika ja kriteeriumid; võib esitada nt tabeli uuritava rühma iseloomustamiseks). Tulemused (uurimuse põhitulemused viidetega graafikule, joonistele, tabelitele). Tulemused võiks formuleerida punktide kaupa, mitte pideva tekstivoona). Järeldused või kokkuvõte. Stendiettekandes kasutatud kirjandus ja allikad. Stendiettekande koostamine Lõputöö alusel koostatakse lühem kokkuvõte (1,5 2 lk tavalises kirjas). See liigendatakse vastavalt stendiettekande allosadele ning vormistatakse nii, et tekst oleks kergesti loetav ja mõistetav. Pidevat teksti võiks olla vähem, oluline informatsioon tuleks esitada tabelite ja joonistena.