Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvuprogramm NEWTON III
|
|
- Maude Merritt
- 7 years ago
- Views:
Transcription
1 Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvuprogramm NEWTON III 1
2 Programmi tellija: EV Riigikantselei Tippjuhtide kompetentsikeskus Koolituse korraldaja: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Koolitust finantseeritakse Euroopa Liidu Sotsiaalfondist ja Riigikantselei eelarvest. Poliitikauuringute Keskus Praxis on Eesti esimene sõltumatu, mittetulunduslik mõttekeskus, mille eesmärk on toetada analüüsile, uuringutele ja osalusdemokraatia põhimõtetele rajatud poliitika kujundamise protsessi. Praxise Akadeemia on aastal loodud Praxise koolituse- ja arendustegevuse keskus, mis pakub lahendusi riigivalitsemise mõistlikuks korraldamiseks ja keeruliste poliitikaprobleemide lahendamiseks. Poliitikauuringute Keskus Praxis Tornimäe 5, III korrus Tallinn tel Riigikantselei Tippjuhtide kompetentsikeskus Rahukohtu Tallinn tel riigikantsele@riigikantselei.ee 2
3 Sisukord 1. Programmi taust ja eesmärgid Programmi ülesehitus Programmi sisu I moodul: sissejuhatus järelkasvuprogrammi; ametniku rollitunnetus ja õigusteadlikkus II moodul: strateegiline juhtimine ja riigivalitsemise arendamine III moodul: poliitika kujundamine IV moodul: koostöö, suhtevõrgustikud ja kommunikatsioon V moodul: enesejuhtimine VI moodul: tippjuhtide töövarjupäevad VII moodul: inimeste juhtimine VIII moodul: ressursside ja protsesside juhtimine IX moodul: järelkasvuprogrammi kokkuvõte, arenguplaanid Programmi korraldajad Orienteeruv ajakava
4 1. Programmi taust ja eesmärgid Tänapäeva tõhusate riigiasutuste võtmeomadused on intelligentsus ja selle praktilise rakendamise oskus ning avatus tööprotsessides, lähenemistes, inimestega suhtlemises ja ideede kasutamises. Tulevased tippjuhid peavad olema võimelised nii juhtima kui ka oma eeskuju ja käitumisega kujundama ning arendama usaldusväärseid, kodanikukeskseid ja mõistikult toimivaid asutusi. Seega on kompetentsuste tõstmiseks vajalik arendada nii ametnike teadmisi ja oskusi kui ka nende hoiakuid ja suhtumist. Riigikantselei tippjuhtide kompetentsikeskus korraldab inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna Suurem haldusvõimekus alasuuna Avaliku sektori töötajate ja mittetulundusühenduste strateegilise juhtimissuutlikkuse tõstmine programmi Tippjuhtide arendamine , mille raames viiakse ellu erinevaid arendustegevusi Eesti avaliku teenistuse tippjuhtidele. Üks nendest tegevustest on tippjuhtide järelkasvu programm Newton III, mida korraldab SA Poliitikauuringute Keskus Praxis (edaspidi Praxis). Praxise koostatud koolitusprogrammi lektorid on põhjalike teadmistega oma valdkondades ja tippjuhtimises nii Eestis kui ka rahvusvahelisel, sh Euroopa Liidu, tasandil. Kõik meeskonna liikmed on pikaajaliste kogemustega juhid. Programm annab tulevastele tippjuhtidele oskusi ja teadmisi ning arendab nendes suhtumist ja motivatsiooni heaks riigivalitsemiseks, poliitikakujundamiseks, strateegiliseks juhtimiseks, protsesside, inimeste ja ressursside juhtimiseks, oma eesmärkide ja tegevuste kommunikeerimiseks, suhtevõrgustike loomiseks, koostööks ja enesejuhtimiseks nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt. Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvuprogrammi eesmärgid on: arendada süsteemselt juhipotentsiaaliga avalike teenistujate juhtimisalaseid kompetentse ning valmistada seeläbi ette tulevasi potentsiaalseid tippjuhte Eesti avalikule teenistusele; motiveerida osalejaid siduma oma tulevikuplaane avaliku teenistusega ning tõsta osalejate valmisolekut võtta suuremat vastutust oma töövaldkonnas; kujundada ühtseid väärtusi ja arendada koostööoskusi. Programmis osalenu: juhtimisalased kompetentsid on arenenud vastavalt Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelile; on valmis võtma suuremat vastutust oma töövaldkonnas ja/või asuma täitma tippjuhi ametikohustusi avalikus teenistuses; on valmis võtma EL Nõukogu Eesti eesistumisel oma valdkonnas initsiatiivi/vastutust. 4
5 2. Programmi ülesehitus Järelkasvuprogrammi maht osaleja kohta on kokku 123 tundi, mis jaguneb järgmiselt: üheksa koolitusmoodulit kokku 120 tunni ulatuses, mille jooksul osalejad saavad nii teoreetilisi kui ka praktilisi oskusi vajalike kompetentside arendamiseks. Koolitusprogrammi jooksul on igale osalejale tagatud arengutugi 3 tunni ulatuses. Arengutoe eesmärk on aidata kaasa osaleja isiksuslikule arengule ja anda kogemus mentoriga töötamisel. Mentorite ülesanne on olla osalejatele toeks ja jälgida, et osalejad kasutaks enesearendamisel saadud teadmisi ja oskusi. Koolitusprogrammi hindamised. Programmile eelneb kokkusaamine osalejatega, mille eesmärk on osalejate teadmiste ja arendamist vajavate külgede tundmaõppimine. Vahehindamisel hindavad osalejad ise ja nende kaaslased arenguprogrammis oma arengut ja juhiomadusi, kasvatades niiviisi osalejate vahelist usaldust ja osalejates endis oskust ja suutlikkust tegeleda enesejuhtimisega ning vastu võtta ja kasutada kriitikat. Koolitusprogrammi lõppedes toimub ka lõpphindamine. Lõpphindamine toimub selliselt, et osalejad teevad läbi tippjuhtide valiku- protseduuri KRAKAKis ning nendest tulemustest ja arenguprogrammis osalemise aktiivsuse, motiveerituse jm baasil valitakse välja osalejad nö jätkuprogrammi. Koolitusprogramm on üles ehitatud nii sisuliselt kui metoodiliselt nii, et see arendaks osalejates tippjuhile vajalikke baasomadusi nagu algatusvõime, õppimisvõime, avatus, üldistusvõime, analüüsivõime, enesekontroll, pingetaluvus, lahenduskesksus, ebamäärasusega toimetulek. Pöörame läbivalt tähelepanu tippjuhi iseseisvale mõtlemise, süvenemisele ja vastutuse võtmisele. Tippametnike kompetentsimudeli nelja väärtuspõhist põhikompetentsi käsitletakse programmis läbivalt, tuues esile erinevate teemade puhul tippjuhi kodanikukesksust, usaldusväärsust, pühendumist ja juhtimisvõimekust. Alljärgnev joonis illustreerib programmi kontseptuaalset ülesehitust graafiliselt. USALDUSVÄÄRSUS I blokk Ametniku rollitunnetus ja õigusteadlikkus Strateegiline juhtimine Poliitika kujundamine II blokk Koostöö, suhtevõrgustikud, kommunikatsioon Enesejuhtimine Tippjuhtide PÜHENDUMUS KODANIKUKESKSUS III blokk Inimeste juhtimine Ressursside ja protsesside juhtimine Programmi kokkuvõte JUHTIMISVÕIMEKUS Joonis 1. Programmi kontseptuaalne ülesehitus 5
6 Kuna järelkasvuprogrammi sihtrühma näol on tegemist praktikutega, oleme valinud sellise metoodilise lähenemise, mis võimaldab: koolitajatel põimida teoreetilisi aluseid praktiliste näidetega materjali esitamisel; osalejatel saadud teadmised oma töö kontekstis läbi mõelda ning teistega arutada; osalejad kokku viia tippjuhtide reaalse tööga, et neil tekiks ettekujutus tippjuhi rollist ja nad oskaksid mõtestada oma arenguvajadusi tippjuhiks kasvamisel; võimaldab põimida Euroopa Liidu dimensiooni läbivalt erinevatesse teemadesse, nii et see ei ole tajutav eraldiseisvana vaid moodustaks loomuliku osa tippjuhi tööst; osalejatel läbi mõelda kompetentsimudelist tulenevaid praktilisi tegevusi ja samme, mida nad oma töös juba praegu saaksid kasutada; osalejatel teha selliseid individuaalseid ja meeskonnatöö ülesandeid, mis haakuksid nende igapäevatööga, kuid võimaldaks neil mõtestada just tippjuhi rolli; osalejatel analüüsida ja mõtestada oma seniseid juhtimistegevusi ning arendada edasi oma tugevusi ning tugevdada oma nõrku külgi; koolitajatel pidada osalejatega arutelusid, julgustada osalejaid kaasa rääkima ja küsimusi esitama. 6
7 3. Programmi sisu 3.1. I moodul: sissejuhatus järelkasvuprogrammi; ametniku rollitunnetus ja õigusteadlikkus Sissejuhatuses tutvustatakse järelkasvuprogrammi, osalejate ootusi programmile ja korraldajate ootusi osalejatele; tutvustatakse programmi läbiviijaid ja osalejaid üksteisele. Mooduli sisuline osa annab ülevaate õiguse tähendusest riigi ja riigiasutuse tegevuses ning seostab selle ametniku rollidega. Näidete varal selgitatakse erinevate õigusvaldkondade mõju avaliku sektori tegevusele. Eesmärk ei ole osalejatele lühikese aja jooksul hulgaliselt juriidilisi teadmisi anda, vaid luua osalejates selge arusaam õigusriigi toimimise nö ehitusklotsides ja õpetada neid oma töös neid põhimõtteid oluliseks pidama ning rakendama. Tähtis on, et osalejad mõistavad õiguse eesmärki ja mõtet. Õigusteadlikkuses tuuakse ühe olulise aspektina esile ka ametniku eetilisi ja õigusriiklusest lähtuvaid väärtusi. Leiame, et ametnikueetika ja rollitunnetuse käsitlemine järelkasvu- programmis aitab luua vajalikke seoseid põhikompetentsidega. Teemade käsitlusviisis ja aruteludes asetatakse osalejad tippjuhile omastesse olukordadesse, kus nad peavad teadma ja arvestama õigusriigi põhimõtteid ning oskama võimalike probleemkohti märgata ning käituma ametnikuna eetiliselt. Osalejatelt ei eeldata juristirolli asumist ja juriidiliste süvateadmiste omamist ega omandamist. Peamised koolitajad: Annika Uudelepp, Praxise juhatuse esimees Allar Jõks, endine õiguskantsler, praegune advokaadibüroo Sorainen vandeadvokaat ja nõunik. Leno Saarniit, Tallinna Tehnikaülikooli Sotsiaalteaduskonna Avaliku halduse instituudi lektor. Lisaks: erinevad praktikud avalikust teenistusest. Mooduli maht ja aeg: 2 koolituspäeva, november II moodul: strateegiline juhtimine ja riigivalitsemise arendamine Moodulis keskendutakse strateegilisele juhtimisele ja riigivalitsemise väljakutsetele, mis omakorda tingivad muutuste ning suuremate reformide vajadusi. Selline teemakäsitlus võimaldab koolitusprogrammi alguses tuua sisse muutuste juhtimise teema ja osalejatega koos mõtestada riigivalitsemise arendamise väljakutseid ja vajadusi. Kuna tippjuhi roll on olla selliste muutuste eestvedajaks, on oluline osalejatega lahata riigi kui terviku arenguvajadusi, seostades neid tippametniku tööga. Moodulis käsitletakse ka OECD riigivalitsemise raporti peamisi järeldusi ja soovitusi Eesti kohta ning tutvustatakse maailmas eesrindlikke riigivalitsemise alaseid arenguid ning reforme. Samuti luuakse seosed strateegiakujunduse ja poliitika väljatöötamise vahel, millest viimast käsitletakse põhjalikumalt III moodulis. Peamised koolitajad: Geoff Mulgan, praegune NESTA tegevjuht (the UK s National Endowment for Science, Technology and the Arts), kes aastatel täitis erinevaid rolle Suurbritannia valitsuses (director of the Government s Strategy Unit, head of policy in the Prime Minister s office, director of the 7
8 Performance and Innovation Unit). Annika Uudelepp, Praxise juhatuse esimees RK strateegiabüroo ja ELS esindajad Mooduli maht ja aeg: 2 koolituspäeva, jaanuar Koolitus on inglise keeles III moodul: poliitika kujundamine Moodul seostub eelmise teemakäsitlusega ning on üles ehitatud selliselt, et säiliks side strateegilise vaate ja riigi kui terviku vaatega. Selles moodulis käsitletakse põhjalikult poliitikakujundamist, mõtestatakse erinevate tasandite rolle selles; analüüsitakse praegusi tugevusi ja nõrkusi ning arutletakse ka valdkondadevaheliste seoste üle. Osalejad pannakse kaasa mõtlema selle üle, et kuidas praktiliselt saaks Eesti poliitikakujundamise probleeme lahendada. Samuti antakse neile ülevaade poliitika analüüsi võimalustest ja arutletakse teadmispõhise poliitikakujundamise edendamise üle. Viimases on oluline roll ka teadmiste kaasamisel riigisektori välistelt osapooltelt ja seetõttu arutletakse ühiskondlike partnerite esindajatega koos selle üle, et kuidas partnereid poliitika kujundamisse sisukamalt kaasata. See teema omakorda toimib ühendava lülina järgmise mooduliga, mis keskendub koostööle ja võrgustikele. Peamised koolitajad: Annika Uudelepp, Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhatuse esimees Kristina Mänd, Praxise Akadeemia juht Hannes Rumm, Euroopa Komisjoni esinduse juht Eestis Mait Palts, Kaubandus-tööstuskoja tegevjuht Urmo Kübar, EMSL juhataja Mooduli maht ja aeg: 2 koolituspäeva, märts IV moodul: koostöö, suhtevõrgustikud ja kommunikatsioon IV moodul seob omavahel kokku koostöö, suhtevõrgustike ja kommunikatsiooni tippjuhi töös. Laiemas plaanis on koostöö aluskompetents, mille valdamine eeldab tippjuhilt oskust luua suhtevõrgustikke ja erinevatel tasanditel suhelda ning oma mõtteid selgelt edasi anda. Seetõttu on need kolm kompetentsi ühes moodulis koos ja omavahel ka mõnevõrra läbipõimununa käsitletud. Esimene koolituspäev keskendub koostööteemadele avaliku sektori tippjuhi töös, alustades koostöö ja koordinatsiooni olulisusest (nö makrotasand) riigis kui tervikus ja liikudes juhi meeskonnatööoskusteni ja suhtevõrgustikeni (nö mikrotasand). Võrgustike loomisel pööratakse olulist tähelepanu ka rahvusvahelistele võrgustikele, eeskätt Euroopa Liidu tasandil. Teine koolituspäev jätkab suhtevõrgustike teemal ja käsitleb tippjuhi töös olulisemaid kommunikatsioonioskusi. Arutletakse riigi kuvandi üle ja tippjuhi rollist selles, koostöösuhete loomisest meedia ja ühiskondlike partneritega, virtuaalmaailma mõjust ja selle oskuslikust kasutamisest. Kommunikatsioonioskustest keskendutakse põhiteadmistele ja analüüsitakse praktiliste juhtumite varal kommunikatsiooni võtmekohti nagu sõnumi selgus, sihtrühma arvestamine, avatus ja proaktiivsus info juhtimisel ja levitamisel. 8
9 I päeva peamised koolitajad: Külli Sarapuu, Tallinna Tehnikaülikooli Sotsiaalteaduskonna Avaliku halduse instituudi teadur Maarja Mändmaa, AS Hoolekandeteenused juhataja; endine Sotsiaalministeeriumi kantsler Annika Uudelepp, Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhatuse esimees II päeva peamised koolitajad: Daniel Vaarik, Poliitikauuringute Keskuse Praxis nõukogu esimees, blogi Memokraat.ee looja; suhtekorraldusekspert, endine Hill & Knowltoni tegevjuht Agu Uudelepp, kommunikatsiooniekspert, ERR nõukogu esimees Mooduli maht ja aeg: 2 koolituspäeva, aprill V moodul: enesejuhtimine Tippjuht on tipus sageli üksi, ta peab olema sõber iseendaga ja oskama nii enda mõtete ja probleemidega toime tulla kui ka nõu ja abi küsida. Enesejuhtimine on tippjuhi rolli lahutamatu osa eneseteadlikkus, oma tugevuste ja nõrkuste teadvustamine ning nendega töötamine. Tippjuhi töö on psühholoogiliselt raske, seda iseloomustab suur ebamäärasus ja ta peab igapäevaselt lahendama probleeme, inimestevahelisi pingeid ning tegelema vastuoluliste ootustega. Tippjuht peab ennast suutma mobiliseerida ja samuti end tööst välja lülitada ja taastuda. Moodulis käsitletakse indiviidi tasandil nii psühholoogilisi aspekte tippjuhi töös kui ka praktilisi juhiseid tõhusaks enesejuhtimiseks. Mooduli jooksul tehakse ka programmi vahehindamine ning osalejad alustavad oma isikliku arengukava koostamisega; samuti tutvustatakse tippjuhtide töövarjudeks olemise ülesannet, mida osalejad täidavad suvel Vahehindamine toimub siis kui osa koolitusprogrammist on juba läbitud ja nad on oma tugevusi ja nõrkusi analüüsinud (vahehindamine toimub viienda mooduli ajal). Vahehindamisel osalejad hindavad oma kompetentse ja annavad hinnangu seni saadud teadmistele. See on ka hea lähtekoht sisendile, millele pöörata tähelepanu nii töövarju päevade kui ka sügiste moodulite jooksul, mis non seotud isiksusliku arenguga. Vahehindamine aitab nõrkustele ja tugevustele tähelepanu juhtida ja ülejäänud moodulites teadlikult mõtestada koolitustel omandatu. Peamised koolitajad: Kristjan Otsmann, koolitaja ja treener Riina Varts, koolitaja, varasemalt Eesti Energia personalidirektor Siim Raie, Vabariigi Presidendi Kantselei direktor Mooduli maht ja aeg: 2 koolituspäeva, mai VI moodul: tippjuhtide töövarjupäevad Kuna suvel pole mõttekas intensiivseid koolituspäevi korraldada, anname osalejatele võimaluse ja innustame neid tegema suve jooksul vähemalt ühe, aga soovituslikult kolm järjestikkust töövarjupäeva tippjuhi juures. Oluline oleks, et see tippjuht ei oleks osaleja oma asutusest, vaid 9
10 eelistatavalt teisest valdkonnast. Koostame osalejatele töölehe, mida tippjuhi töövarjupäeval jälgida. Samuti aitame osalejatel valida välja, kelle juurde minna töövarjupäeva tegema VII moodul: inimeste juhtimine Tippjuht on eelkõige inimeste juht. Seetõttu on oluline, et tippjuht mõistab inimeste juhtimise põhimõtteid ja süsteemi, sh nende tööle eesmärgi andmine, igapäevane juhtimine ja toeks olemine, hindamine ja tagasiside ning sellest tulevad tagajärjed (tasu, areng ja karjäär). Tippjuhil on alati vaja silmas pidada, et kuigi asutuses on olemas personalijuht, siis asutuse personalistrateegia kui osa organisatsiooni strateegiast on suuresti tippjuhi vastutusalas ja inimeste juhtimine ei ole ainult personalijuhi ülesanne. Inimesed soovivad töötada asutustes ja töökohtadel, mis pakuvad neile lisaväärtust, arendavad, innustavad; kus on nii protsessile kui tulemustele orienteeritud organisatsioonikultuur ja mille juhid ka enda arenguga tegelevad. Peamised koolitajad: Riina Varts, PARE juhatuse liige, varasemalt Eesti Energia personalidirektor Annika Uudelepp, Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhatuse esimees Lisaks suure personalijuhtimise kogemusega praktik Mooduli maht ja aeg: 1,5 koolituspäeva, september VIII moodul: ressursside ja protsesside juhtimine Moodulis käsitletakse omavahel seostatuna ressursside ja protsesside juhtimist, sest tegu on omavahel tihedalt läbipõimunud kompetentsidega. Nt on protsessijuhtimine üks viis optimeerida ka ressursikasutust ja teisalt annab konkreetse protsessi ressursivajaduse hindamine võimaluse saada väärtuslikku juhtimisinfot. Kuna mõlema kompetentsi puhul on hulk põhiteadmisi, mida osalejad peavad omandama, on tinglikult mooduli üks päev rohkem ressursijuhtimisele ja teine päev protsessijuhtimisele pühendatud. Esimene koolituspäev keskendub ressursside juhtimisele. Mistahes valdkonda juhtides või selle arengut plaanides on oluline mõista, milliste ressurssidega oma valdkonna eesmärke saavutada. Seetõttu on vajalik tunda riigieelarve koostamise protsessi ning oma rollis anda sellesse töösse kvaliteetset sisendit. Lisaks eelarvelistele vahenditele on vajalik tunda ka riigivara kasutamise ja käsutamise aluseid, et vara heaperemehelikult ja valdkonna arengueesmärke toetavalt maksimaalselt hästi kasutada. Mooduli käigus omandavad osalejad oskusi, teadmisi ja hoiakuid kuidas riigieelarvet koostatakse, millised on Rahandusministeeriumi ootused, kuidas valmistada ette oma valdkonna eelarvet väga hästi, kuidas siduda arengukava ja tööplaani finantsressurssidega, kuidas siduda allüksuse ja ministeeriumi strateegilisi arengukavasid ja tööplaane finantsressurssidega ja hinnata ressursside piisavust erinevate ülesannete täitmiseks. Olulisteks märksõnadeks on finantsjuhtimine, riigieelarve koostamise protsessi kvaliteetse sisendi andmine, eelarve koostamine ja juhtimine, arengukavade ja tööplaani sidumine finantsressurssidega, ressursside piisavus eesmärkide täitmisel, argumenteeritus ressursside taotlemisel, riigivarade käsutamine ja juhtimine. Koolituspäeva jooksul käsitletakse ressursijuhtimise teemat lähenemisega üldiselt üksikule st kõigepealt vaadeldakse riigi kui terviku ja seejärel asutuse tasandi rolle finantsjuhtimises, eelarveprotsessis ja ressursikasutusel. Teine koolituspäev käsitleb protsesside juhtimist. Selle koolituspäeva aluseks on strateegilise juhtimise moodulis omandatud teadmised, sest protsesside määramine algab asutuse missioonist, visioonist ja strateegilistest eesmärkidest. Tippjuht peab mõistma protsesside sisendeid ja väljundeid, on oma korraldustes selge ning hoiab soovitavat tulemust pidevalt silme ees. Juhina vastutab ta oma otsuste eest ning teeb vajadusel ka raskeid ja ebapopulaarseid otsuseid. Koolituse käigus saavad osalejad ülevaate protsesside juhtimise seonduvast, sh mis on protsess (funktsiooni ehk ülesande täitmiseks tehtavad 10
11 tegevused, mis on omavahel seotud sisendite ja väljundite kaudu, sageli kindlas järgnevuses), mis on nendesamade protsesside juhtimine (üksikute protsesside juhtimise, opereerimise ja parendamise meetod) ja mis on protsessijuhtimine ehk protsessipõhine juhtimine (organisatsiooni kui vastastikku seotud protsesside süsteemi juhtimine ja ülevaatus). tõhusamaks muuta ja milliseid ressursse ja infotehnoloogilisi lahendusi selleks on vaja. Osalejad arutavad läbi järgmisi teemasid: protsessijuhtimise ja funktsionaalse juhtimise erinevused, erinevate protsesside omapärad ja ühisosad (aeg, materiaalsed ressursid, inimressurss jmt), protsesside tõhustamine uute lahenduste leidmiseks ja protsesside suutlikkuse parandamise võtted infotehnoloogia abil, protsessi disain, võtmeprotsesside määratlemine ja protsessinäitajate määratlemine ja protsessieesmärkide seadmine. Nad õpivad mõistma, millised on millised on organisatsiooni põhiprotsessid, tugiprotsessid, võtmeprotsessid, kriitilised protsessid, juhtimisprotsessid ja nö äriprotsessid. Peamised koolitajad: Annika Uudelepp, Poliitikauuringute Keskuse Praxis juhatuse esimees Lauri Lugna, Siseministeeriumi halduse asekantsler Kadri Maasik, Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Rahandusministeeriumi või Eesti Panga kõrge esindaja Ants Sild, Baltic Computer Systems AS juhataja ja TLÜ Informaatikainstituudi lektor, konsultant ja projektijuht strateegilise juhtimise ja IKT rakendamise alal Kristina Mänd, Praxise Akadeemia juht Mooduli maht ja aeg: 2 koolituspäeva, oktoober IX moodul: järelkasvuprogrammi kokkuvõte, arenguplaanid Kogu programmi kokkuvõtvas moodulis tutvustavad osalejad oma isiklikke arenguplaane, mille koostamine algas vahehindamisega VI moodulis ja mida osalejad on järjest täiendanud ning edasi arendanud. Selline lähenemine innustab osalejaid oma edasise arengu peale mõtlema, oma arengut analüüsima ja teadlikult suunama. Isiklike arenguprogrammide koostamisel peavad osalejad käsitlema kõiki tippjuhtide kompetentse ning seega annab see hea võimaluse ka programmi vältel omandatut kinnistada ning reflekteerida. Varasemate järelkasvuprogrammidega sarnast ühist lõputööd ei ole osalejatele kavandatud, sest moodulite käigus on kavandatud palju koostööülesandeid. Kokkuvõtvas moodulis saavad osalejad lühidalt tutvustada oma arenguplaane ning programmi olulisemad koolitajad annavad neile tagasisidet, mis toimib isikliku arengutoe ühe osana. Samuti reflekteerivad nii osalejad kui ka koolitajad programmi õppetunde, saadud olulisi teadmisi, oskusi ning arendatud hoiakuid ja väärtusi. Koolitusprogrammi lõppedes toimub lõpphindamine, et hinnata osalejaid, nende omandatud oskusi ja teadmisi. Lõpphindamine toimub sarnaselt reaalsele tippjuhtide valikuprotsessile. Kokku 0,5 päeva (november 2013). 11
12 4. Programmi korraldajad Programmi korraldab SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ning erinevad eksperdid. Projektimeeskonnas on kaheksateist koolitajat/lektorit, kellele lisanduvad veel mitmed oma ala eksperdid, kes viivad läbi meistriklasse, töötubasid. ja esinejat. Projektijuhtimise korraldab SA Poliitikauuringute Keskus Praxis ja vastutav isik on projektijuht Kristina Mänd. Selleks, et kogu arenguprogramm oleks ühtne tervik ning arvestaks läbivalt tippjuhi spetsiifikat ning seoks erinevad teemad üksteisega, täidab Annika Uudelepp juhtivõppejõu rolli. Koolitajad ja esinejad on valitud lähtudes järgmistest kaalutlustest: Mitmekülgsed, praktilised ja teoreetilised teadmised juhtimisest ja kompetentsuste arendamisest nii Eestis kui mujal. Põhjalik töökogemus oma koolitusteema vallas. Mitmekülgne koolituskogemus. Koolitatavate senised kõrged hinnangud lektoritele. Oleme igale päevale andnud vähemalt kaks esinejat (koolitajat), et päev oleks huvitavam ja osalejatele vaheldusrikkam. 12
13 5. Orienteeruv ajakava Kokku toimub 14 koolituspäeva ajavahemikus november 2012 detsember Tegevus Koolituste läbiviimine: November november 2013 I moodul: sissejuhatus järelkasvuprogrammi, ametniku rollitunnetus ja õigusteadlikkus (2 päeva) II moodul: strateegiline juhtimine ja riigivalitsemise arengud (2 päeva) Aeg Novembri III nädal 2012 Jaanuari II nädal 2013 III moodul: poliitikate kujundamine (2 päeva) Märtsi I nädal 2013 IV moodul: koostöö, suhtevõrgustikud ja kommunikatsioon (2 päeva) Aprilli I nädal 2013 V moodul: enesejuhtimine ja vahehindamine (2 päeva) Mai II nädal 2013 VI moodul: töövarjupäev(ad) (1-3 päeva) Mai lõpp- juuni (vajadusel augustini) 2013 VII moodul: inimeste juhtimine (1,5 päeva) Septembri III nädal 2013 VIII moodul: ressursside ja protsesside juhtimine Oktoobri III nädal 2013 IX moodul: järelkasvuprogrammi kokkuvõte, lõpphindamine, lõpuüritus (0,5 päeva) Novembri III nädal
CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1. Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu
CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1 1. Introduction Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu By the end of the last century the initiatives
More informationE-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH
University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH Olga Luštšik Tartu 2003 ISSN 1406 5967 ISBN 9985 4 0359 2 Tartu University
More informationINNOVATIVE USER INTERFACE DESIGN SOLUTION FOR ONLINE STORE CONTENT MANAGEMENT SYSTEM
TALLINN UNIVERSITY Haapsalu College Department of Information Technology INNOVATIVE USER INTERFACE DESIGN SOLUTION FOR ONLINE STORE CONTENT MANAGEMENT SYSTEM Diploma thesis Academical advisor: Ville Tinnilä
More informationEstonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology
Estonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology 2015 This paper is an extraction from the Feasibility study for the development of business cooperation, management organisation and
More informationHARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma Tartu University
HARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK 1. Introduction Toomas Haldma Tartu University In July 2002 the European Commission has decided to oblige all EU companies listed
More informationTartu University Press www.tyk.ut.ee Order No. 411
8QLYHUVLW\RI7DUWX )DFXOW\RI(FRQRPLFVDQG%XVLQHVV $GPLQLVWUDWLRQ $02'(/ 2)&86720(525,(17(' &20081,&$7,21$1',76,03/(0(17$7,21,17+(75$16,7,21 (&2120,(6 0DDMD9DGL 0DLYH6XXURMD 7DUWX ISSN 1406 5967 ISBN 9985
More informationSound Art? kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition
kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition Sound Art? Part 1: Historical context with perspectives on sound Part 2: Sound Art at MoKS Part 3: Sound
More informationProgramme, 24th of October. The Art of Teaching
This time around, Eksperimenta! as an art education research platform will be focusing on one of the most complicated and contraversial topics in creative subjects namely, assessment. On what basis and
More informationSharemind - the Oracle of secure computing systems. Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee
Sharemind - the Oracle of secure computing systems Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee About Sharemind Sharemind helps you analyse data you could not access before. Sharemind resolves
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25020:2015 TARKVARATEHNIKA Tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Mõõtmise etalonmudel ja juhend Software engineering Software product Quality Requirements
More informationTools and Techniques for Event Log Analysis. Risto Vaarandi
Tools and Techniques for Event Log Analysis Risto Vaarandi Faculty of Information Technology Department of Computer Engineering Chair of System Programming TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY A thesis submitted
More informationRemote Desktop Connection käsiraamat. Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane
Remote Desktop Connection käsiraamat Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane 2 Sisukord 1 Sissejuhatus 5 2 Kaugekraani puhvri (Remote Frame Buffer, RFB) protokoll 6 3 Remote Desktop Connection
More informationMINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION. Marit Hinnosaar Bank of Estonia
MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION Marit Hinnosaar Bank of Estonia Introduction In Estonia the minimum wage, which was set in the beginning of transition period at a similar proportion
More informationKeywords: language contact, linguistic attitudes, linguistic revitalization, matched-guise, Catalan, Valencian, Castilian
ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 57 74 THE EFFECT OF PRESTIGE IN LANGUAGE MAINTENANCE: THE CASE OF CATALAN IN VALENCIA 1 Raquel Casesnoves Ferrer Universitat Pompeu Fabra Abstract. The fact of speaking a language
More informationA concept for performance measurement and evaluation in network industries
536 Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2015, 64, 4S, 536 542 doi: 10.3176/proc.2015.4S.01 Available online at www.eap.ee/proceedings A concept for performance measurement and evaluation in
More informationKIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD
KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLICATIONS OF VÕRO INSTITUTE 27 KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD DIVERSITY AND VITALITY OF LANGUAGES
More informationEESTI EKSPRESS. Kerttu Rakke: www.ekspress.ee. Laulu- ja tantsupeo lapsed. Igapäevane naps annab energia ja töövõime!
S Õ LT U M AT U NÄ D A L A L E H T Hind 1.30 20.34 kr Laulu- ja tantsupeo lapsed Kerttu Rakke: Igapäevane naps annab energia ja töövõime! Intervjuu Afganistanis haavata saanud Eesti sõduriga 50 Eesti majanduse
More informationPre-school teacher education and research in Tallinn University. Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010
Pre-school teacher education and research in Tallinn University Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010 Teacher education On 1 September 1967 Tallinn Pedagogical Institute opened the speciality
More informationGenetic Algorithms in Test Pattern Generation
Genetic Algorithms in Test Pattern Generation A Master Thesis Submitted to the Computer Engineering Department In fulfilment of the requirements for the Degree of Master of Science of Computer engineering
More informationVene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal. Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman)
: Vene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal : ( ) Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman) / Tallinn 2011 / Sisukord :... 1 Vene ombudsman Eestis:
More informationOnline Business Process Model Simulator
UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Viljar Kärgenberg Online Business Process Model Simulator Bachelor's thesis (6 ECTS) Supervisors: prof. Marlon
More informationTESTING OF VOLTAGE CONVERTERS FOR THE ELECTRICAL POWER SYSTEM OF ESTCUBE-2
UNIVERSITY OF TARTU Faculty of Science and Technology Institute of Technology Karl-Indrek Raudheiding TESTING OF VOLTAGE CONVERTERS FOR THE ELECTRICAL POWER SYSTEM OF ESTCUBE-2 Bachelor s Thesis (12 ECTS)
More informationÜRITUSTE KORRALDAMISE JUHTNÖÖRID
ÜRITUSTE KORRALDAMISE JUHTNÖÖRID Koostanud SA Innove karjääriteenuste arenduskeskus koostöös Jõgeva, Põlva, Tallinna, Tartu ja Viljandi teavitamis- ja nõustamiskeskuste karjäärispetsialistidega. Juhtnöörid
More informationEttevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule
Eevõee jaoamaa asumi miemasusamise mõju inveseeringuele ja majandusarengule Lõpprapor Teosajad: Taru Üliool Sosiaaleaduslie raendusuuringue esus RAE Lossi 3, Taru ec.u.ee/rae Poliiiauuringue esus Praxis
More informationAnalysis of Node.js platform web application security
TALLINN UNIVERSITY O F TECHONO LGY Faculty of Information Technology Department of Computer Science Analysis of Node.js platform web application security Master s thesis Student: Student code: Supervisor:
More informationHumanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid
Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid Ene-Silvia Sarv Kursus Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Steiner- e Waldorfkool
More informationTÜRGI 85 - EESTI 90 SÕPRUS LÄBI AEGADE TURKEY 85 - ESTONIA 90 FRIENDSHIP THROUGH TIME
TÜRGI 85 - EESTI 90 SÕPRUS LÄBI AEGADE TURKEY 85 - ESTONIA 90 FRIENDSHIP THROUGH TIME SISUKORD CONTENTS Türgi Vabariigi suursaadiku eessõna 3 Introduction by Ambassador of Turkey Kronoloogia 5 Timeline
More informationSchneps, Leila; Colmez, Coralie. Math on Trial : How Numbers Get Used and Abused in the Courtroom. New York, NY, USA: Basic Books, 2013. p i.
New York, NY, USA: Basic Books, 2013. p i. http://site.ebrary.com/lib/mcgill/doc?id=10665296&ppg=2 New York, NY, USA: Basic Books, 2013. p ii. http://site.ebrary.com/lib/mcgill/doc?id=10665296&ppg=3 New
More informationAnalüüs. Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus. Aprill 2015. Silva Kiili ISSN 2228-2076
Analüüs Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus Aprill 2015 Silva Kiili ISSN 2228-2076 Vabatahtlike tajutud kohustused Eesti Kaitseliidus 2 Sissejuhatus Viimastel aastatel on vabatahtliku sektori
More informationsuures testis uut telefoni! Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi uue Guitar Hero ja Rock Bandi 2! Imeväike Asus lauaarvutina Uus on parem
Tõsine asi Uputa Sonim või veeklaasi Karu ei maga Sven Začek ja uus Nikon D3x Odav!!! Imeväike Asus lauaarvutina Teine katse Uus on parem Creative i kõlarid saavad kiita Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi
More informationImplementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance co-browsing
UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of computer science Software engineering curriculum Madis Nõmme Implementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 1047-2:2009+A1:2013 Secure storage units - Classification and methods of test for resistance to fire - Part 2: Data rooms and data container EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD
More informationEESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007
EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infotehnoloogiavõrkude turve Osa 2: Võrguturbe arhitektuur Information technology Security techniques IT network security Part 2: Network
More informationDetecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors
UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Taavi Ilmjärv Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors Bachelor Thesis (12 EAP) Supervisors:
More informationSuhted mis loovad usaldust
Suhted mis loovad usaldust Accounting crowehorwath.ee сrowehorwath.lv 2 Äri on nagu reis läbi aja ja vahemaa Iga inimene, äri alustamisel, ettevõtte või kontserni juhtimise
More informationHow To Protect Data Privacy On A Web Based Application
U N I V E R S I T Y OF T A R T U Faculty of Mathematics and Computer Science Institute of Computer Science Riivo Talviste Web-based data entry in privacy-preserving applications Bachelor s Thesis (4 CP)
More informationTARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Kultuurhariduse osakond Kultuurikorralduse õppekava Heli Anni TÜ VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA TEATRIKUNSTI 10. LENNU DIPLOMILAVASTUSE NERO VÄLJATOOMINE Loov-praktiline
More informationTheoretical and Practical Problems Related to the Audit, Control and Supervision System of Local Governments. (Based on the Case of the Estonia)
Raivo Linnas, Theoretical and Practical Problems..., Kunnallistieteellinen aikakauskirja 3/07 Theoretical and Practical Problems Related to the Audit, Control and Supervision System of Local Governments.
More informationSeventh Framework Programme Research for the benefit of SMEs
Seventh Framework Programme Research for the benefit of SMEs SAFEMETAL Increasing EU citizen security by utilising innovative intelligent signal processing systems for euro-coin validation and metal quality
More informationSUMMARIA SOCIALIA. Välisajakirjades ilmunud sotsioloogia-, majandus- ja poliitikaalaste kirjutiste tutvustusi
SUMMARIA SOCIALIA Välisajakirjades ilmunud sotsioloogia-, majandus- ja poliitikaalaste kirjutiste tutvustusi 2014 : 5 http://www.nlib.ee/summaria-socialia/ E-post: Mai.Voormann@nlib.ee SISUKORD EUROOPA
More informationUNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Computer Science speciality.
UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Computer Science speciality Madis Raud Comparison of email browsers and their search capabilities Bachelor
More informationSeletuskiri haridus- ja teadusministri määruse Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades eelnõu juurde
Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse Rakendusuuringute toetamine nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondades eelnõu juurde 1. SISSEJUHATUS Käesoleva määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) abil viiakse
More informationSoftware Development for the Mechanical Shock Testing System at Tartu Observatory
University of Tartu Faculty of Science and Technology Institute of Technology Computer Engineering Mari Allik Software Development for the Mechanical Shock Testing System at Tartu Observatory Master s
More informationKONVERENTSIHOTELLI KONKURENTSIVÕIME TEGURID STRAND SPA & KONVERENTSIHOTELLIS
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Turismiosakond Getter Paalberg KONVERENTSIHOTELLI KONKURENTSIVÕIME TEGURID STRAND SPA & KONVERENTSIHOTELLIS Lõputöö Juhendaja: Tiina Viin, MA Kaasjuhendaja: Aime Vilgas, MA
More informationEuropass Curriculum Vitae
Europass Curriculum Vitae Personal information First name(s) / Surname(s) Address AÜ KRATT 1-40 EE-76901 HARJUMAA RANNAMÕISA, HARKU (Estonia) Telephone(s) +372 5063619 Fax(es) +372 640 8001 E-mail(s) Nationality
More informationMICROSOFT LYNC LITSENTSIMINE
MICROSOFT LYNC LITSENTSIMINE Katrin Pink, MCTS Volume Licensing, Large Organisations ATEA hommikuseminar - 04.02.2014 Lync Server Enterprise Lync Server Standard Lync Server Ent / Std / Plus ECs (3 SKUs)
More informationProblems and solutions in mobile application testing
UNIVERSITY OF TARTU Institute of Computer Science Software Engineering Curriculum Triin Samuel Problems and solutions in mobile application testing Master s Thesis (30 ECTS) Supervisor: Dietmar Alfred
More informationTools for software project data collection and integration
UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Software Engineering Curriculum İlgün İlgün Tools for software project data collection and integration Master
More informationRahvaraamatukogude turundustegevus Pärnu maakonnas
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Raamatukogunduse ja infokeskkondade õppekava Rahvaraamatukogude turundustegevus Pärnu maakonnas Lõputöö Anne Koppel Juhendaja: Mai
More informationLISA BLACKBERRY LAHENDUSE BLACKBERRY ÄRI PILVETEENUS MICROSOFT OFFICE 365 JAOKS LITSENTSILEPINGULE ( LISA )
LISA BLACKBERRY LAHENDUSE BLACKBERRY ÄRI PILVETEENUS MICROSOFT OFFICE 365 JAOKS LITSENTSILEPINGULE ( LISA ) OLULISED MÄRKUSED: Selleks, et ligi pääseda ja/või kasutada seda Pilveteenust (nagu allpool defineeritud),
More informationHIGHER EDUCATION IN ESTONIA
HIGHER EDUCATION IN ESTONIA HIGHER EDUCATION IN ESTONIA ARCHIMEDES FOUNDATION Estonian Academic Recognition Information Centre HIGHER EDUCATION IN ESTONIA Fourth Edition TALLINN 2010 Compiled and edited
More informationJUHTIMINE PERSONAALSED LAHENDUSED KÕIKJAL MAAILMAS. mai 2010 juhtimisoskus turundus pere- ja töötajasõbralikkuse TOP. www.bdo.ee
JUHTIMINE nr mai 2010 juhtimisoskus turundus pere- ja töötajasõbralikkuse TOP 4 (70) PERSONAALSED LAHENDUSED KÕIKJAL MAAILMAS Enam kui 45 000 töötajaga 110 riigis oleme maailmas suuruselt viies auditi-
More informationEnergia põllumajanduses
Energia põllumajanduses Energia põllumajanduses toimetaja Jukka Ahokas Tartu 2012 Esikaas: viljapõld Tartumaal (foto: Väino Poikalainen) Tagakaas: Helsingi Ülikooli Viikki katselaudas (foto: Väino Poikalainen)
More informationTest Time Minimization for Hybrid BIST of Systems-on-Chip
TALLINN TECHNICAL UNIVERSITY Faculty of Information Technology Department of Computer Engineering Chair of Computer Engineering and Diagnostics Bachelor Thesis IAF34LT Test Time Minimization for Hybrid
More informationEstablishing Peer-to-Peer Distributed File Sharing System With Mobile Host
UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Computer Science Pätris Halapuu Establishing Peer-to-Peer Distributed File Sharing System With Mobile Host
More informationEESTI VAHEKEELE KORPUSE TÖÖRÜHMA IV SÜGISSEMINAR TEESID
EESTI VAHEKEELE KORPUSE TÖÖRÜHMA IV SÜGISSEMINAR TEESID On the meaning of disability - related words in newspaper texts and in the attitudes of language users Heidi Martimo University of Oulu heidimartimo@gmail.com
More informationAile Lehtse LEARNING CLIL THROUGH CLIL: TEACHER STUDENTS PERCEPTIONS OF THE PRACTICE AND ITS EFFECTIVENESS
Tartu University Faculty of Social Sciences and Education Institute of Education Primary School Teacher Curriculum Aile Lehtse LEARNING CLIL THROUGH CLIL: TEACHER STUDENTS PERCEPTIONS OF THE PRACTICE AND
More informationENESEVÄLJENDUS, IDENTITEET JA GRUPITUNNE KÜBERRUUMIS
Tartu Ülikool Sotsiaalteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni osakond ENESEVÄLJENDUS, IDENTITEET JA GRUPITUNNE KÜBERRUUMIS Bakalaureusetöö Autor: Piret Reiljan Juhendajad: Pille Pruulmann-Vengerfeldt,
More informationKÄSIRAAMAT. KIRJUTAS Alari Rammo
V A B A Ü H E N D U S T E L E KÄSIRAAMAT? KIRJUTAS Alari Rammo ? EMSL & PRAXIS 2011 Kirjutas: Alari Rammo Nõu andsid: Kristina Mänd, Urmo Kübar ja fookusgruppides osalenud Keel: Katrin Kern Kujundus:
More informationülikoolide koostööst Saaremaal 1991 2012
ülikoolide koostööst Saaremaal 1991 2012 ülikoolide koostööst Saaremaal 1991 2012 Koostanud Antti Karlin ja Maie Meius Raamat on pühendatud Ülikoolide Keskuse Saaremaal töö kajastamiseks.esialgu avaldatakse
More informationTallinn University of Technology Faculty of Information Technology Institute of Computer Science IVCM09/09 Cyber Security.
Tallinn University of Technology Faculty of Information Technology Institute of Computer Science IVCM09/09 Cyber Security Rossella Mattioli Information exchange framework for cyber security incidents Master
More informationPilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale*
Pilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale* Enn Ernits Võtame ette maakaardi ja reisime mõttes Lääne-Siberi lõunaossa Kemerovo oblastisse. Kuznetski Alatau mäestiku läänenõlvalt saab alguse 840
More informationTdlkebiiroo kinnitus. Kinnitame, et lisatud dokument on tdlgitud meie t6lkebiiroo poolt. EM T6lge OU 22.02.2010. Mattias Metsik
Tdlkebi.iroo EM T6lge OU Reg.kood 1l105096 Kaunase pst.27-15 50706 Tartu Tel. (+372) 552 00 23 22.02.2010 Tdlkebiiroo kinnitus Kinnitame, et lisatud dokument on tdlgitud meie t6lkebiiroo poolt. Mattias
More informationDIPLOMA THESIS TOPIC TITLE
TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology Department of Computer Control John Doe DIPLOMA THESIS TOPIC TITLE Bachelor s Thesis Supervisor(s): Prof., Dr. Tallinn 2014 Declaration:
More informationRISKI JA PROGRESSI KUJUTAMINE AVALIKUS KOMMUNIKATSIOONIS E-VALIMISTE NÄITEL. Bakalaureusetöö (4 AP)
Tartu Ülikool Sotsiaalteadusond Ajakirjandus ja kommunikatsiooni osakond RISKI JA PROGRESSI KUJUTAMINE AVALIKUS KOMMUNIKATSIOONIS E-VALIMISTE NÄITEL Bakalaureusetöö (4 AP) Eneli Mikko Juhendaja: Külli-Riin
More informationTÖÖTAJATE TÖÖRAHULOLU - JA MOTIVATSIOONIUURINGUTE ANALÜÜS AS PRISMA PEREMARKETI ÜKSUSE SÕBRA PRISMA NÄITEL
EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Mari-Liis Kosemets TÖÖTAJATE TÖÖRAHULOLU - JA MOTIVATSIOONIUURINGUTE ANALÜÜS AS PRISMA PEREMARKETI ÜKSUSE SÕBRA PRISMA NÄITEL Bakalaureusetöö maamajandusliku
More informationSeletuskiri haridus- ja teadusministri määruse Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel eelnõu juurde
Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel eelnõu juurde I SISSEJUHATUS Määrusega reguleeritakse Ühtekuuluvuspoliitika fondide
More informationKUJUNDAV HINDAMINE KUI ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE
KUJUNDAV HINDAMINE KUI ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE Õpetajakoolituse õppematerjal Maria Jürimäe Anita Kärner Leelo Tiisvelt KUJUNDAV HINDAMINE KUI ÕPPIMIST TOETAV HINDAMINE KUJUNDAV HINDAMINE KUI ÕPPIMIST
More informationTHE IMPORTANCE OF FEEDBACK IN THE ORGANISATION S DEVELOPMENT PROCESS
Introduction THE IMPORTANCE OF FEEDBACK IN THE ORGANISATION S DEVELOPMENT PROCESS Made Torokoff University of Tartu Pärnu College In the knowledge-based economy new ideas and models of thinking serve as
More informationE E S T I METEORIIDIKRAATRID
E E S T I METEORIIDIKRAATRID Tallinna Tehnikaülikooli Geoloogia Instituut Turu Ülikooli geoloogiaosakond EESTI METEORIIDIKRAATRID Tallinn 2006 Eesti meteoriidikraatrid. MTÜ GEOGuide Baltoscandia, Tallinn.
More informationVolunteers and Cyber Security: Options for Georgia
TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Information Technology Department of Computer Science Chair of Network Software ITI70LT Volunteers and Cyber Security: Options for Georgia Master Thesis Student:
More informationCost-benefit analysis of municipal water protection measures
Publications by City of Helsinki Environment Centre 21/2014 Cost-benefit analysis of municipal water protection measures Environmental benefits versus costs of implementation Eliisa Punttila Publications
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 13718-2:2008 Meditsiinis kasutatavad liiklusvahendid ja nende varustus. Kiirabilennukid/helikopterid. Osa 2: Kiirabilennukite/helikopterite tootmis- ja tehnilised nõuded Medical vehicles
More informationCHALLENGES OF HUNGARIAN HIGHER EDUCATION IN UKRAINE
ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 141 155 CHALLENGES OF HUNGARIAN HIGHER EDUCATION IN UKRAINE Viktória Ferenc University of Pécs Abstract. Hungarians in Ukraine have a well organized educational system that covers
More informationKAALI METEORIIDI VANUS JA MÕJU LOODUSKESKKONNALE SAAREMAA PIILA RABA TURBALÄBILÕIKE UURINGU PÕHJAL
Eesti Arheoloogia Ajakiri, 2002, 6, 2, 91 108 KAALI METEORIIDI VANUS JA MÕJU LOODUSKESKKONNALE SAAREMAA PIILA RABA TURBALÄBILÕIKE UURINGU PÕHJAL Käesoleva uurimuse eesmärk oli hinnata Kaali kraatrite vanust
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 14052:2012 Suure vastupidavusega tööstuslikud kiivrid High performance industrial helmets EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 14052:2012 sisaldab Euroopa
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 16601-10-01:2014 Space project management - Part 10-01: Organization and conduct of reviews EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 16601-10-01:2014 sisaldab
More informationComparison of allocation trackers in JVM
University of Tartu Faculty of Mathematics and Computer Science Institute of Computer Science Viktor Karabut Comparison of allocation trackers in JVM Bachelor s thesis Supervisor: Vladimir Šor Author:..
More informationTARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Veronika Berzin INTERNETITURUNDUSE VAJALIKKUS MÖÖBLIPOE TEGEVUSE EDENDAMISEL Lõputöö Juhendaja lektor Elen Elbra NARVA 2014 Olen koostanud töö iseseisvalt.
More informationDetailed Thematic Analysis: Initial Vocational Education and Training in Estonia
Detailed Thematic Analysis: Initial Vocational Education and Training in Estonia Estonian National Observatory First Edition April 2005 2 Initial Vocational Education and Training in Estonia Prepared for
More informationKalevi Wiiki teose "Eurooplaste juured" poolt esile kutsutud poleemika analüüs
Tanel Saimre (2008) Kalevi Wiiki teose "Eurooplaste juured" poolt esile kutsutud poleemika analüüs Sissejuhatus Suur osa diskussioonist arheoloogias kujutab endast vaidlust difusiooni- ja migratsiooniteooriate
More informationLisa 2. Lõputöö nõuded
Kinnitatud Haridusteaduste instituudi nõukogus 09.10.2013.a Lisa 2. Lõputöö nõuded (dokumendile Tartu Ülikooli haridusteaduste instituudi lõputöö nõuded ja kaitsmise kord ) I Lõputöö maht, eesmärgid ja
More informationCRM-I SÜSTEEMI JA DIGITAALSE TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI INTEGREERIMINE: KVALITATIIVNE ANALÜÜS
Estonian Business School Turunduse ja kommunikatsiooni õppetool CRM-I SÜSTEEMI JA DIGITAALSE TURUNDUSKOMMUNIKATSIOONI INTEGREERIMINE: KVALITATIIVNE ANALÜÜS Magistritöö Jaanika Kivilo Juhendaja professor
More informationTARTU ÜLIKOOL. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Riigiteaduste instituut. Hemminki Otstavel
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Riigiteaduste instituut Hemminki Otstavel Soome Venemaa-suunaline välispoliitika Ukraina konflikti kontekstis Bakalaureusetöö Juhendaja: Piret Ehin, PhD Tartu
More informationDEVELOPING AN EVALUATION FRAMEWORK FOR THE COUNTRY-WIDE ELECTRONIC PRESCRIBING SYSTEM IN ESTONIA
TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY Faculty of Science Institute of Clinical Medicine DEVELOPING AN EVALUATION FRAMEWORK FOR THE COUNTRY-WIDE ELECTRONIC PRESCRIBING SYSTEM IN ESTONIA Master s thesis Priit
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 61010-2-040:2015 Safety requirements for electrical equipment for measurement, control, and laboratory use - Part 2-040 Particular requirements for sterilizers and washer-disinfectors
More informationAFFECTING CUSTOMER LOYALTY: DO DIFFERENT FACTORS HAVE VARIOUS INFLUENCES IN DIFFERENT LOYALTY LEVELS?
University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration AFFECTING CUSTOMER LOYALTY: DO DIFFERENT FACTORS HAVE VARIOUS INFLUENCES IN DIFFERENT LOYALTY LEVELS? Andres Kuusik Tartu 2007 2 Andres
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 40-3-3:2013 Lighting columns - Design and verification - Part 3-3: Verification by calculation EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 40-3-3:2013 sisaldab
More informationEESTI STANDARD EVS-EN 27786:1999
EESTI STANDARD EVS-EN 27786:1999 Pöörlevad hambaraviinstrumendid. Laboris kasutatavad abrasiivinstrumendid Dental rotary instruments - Laboratory abrasive instruments EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti
More informationhttp://arhiiv.err.ee/vaata/44057 14.07.2016 11:50
http://arhiiv.err.ee/vaata/44057 14.07.2016 11:50 R2 Aastahitt 2011: 1 Mäluasutus ERR Videoarhiiv Peakategooria Alamkategooria Muusika levimuusika Üldinfo Sarja pealkiri R2 Aastahitt 2011 Osa nr. 1 Indeks
More informationImplementing a service software to relieve waiting line frustration
Tartu University Viljandi Culture Academy Information Studies Department Design and Development of Virtual Environments Markko Karu Implementing a service software to relieve waiting line frustration Master
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 13201-5:2015 Road lighting - Energy performance indicators EVS-EN 13201-5:2015 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 13201-5:2015 sisaldab Euroopa standardi
More informationEECL Tallinn/City Hall
AD.EECL- 0 ~~~eaip-amdt~~~ver-date-0-0-t0---0 APR AD KOPTERIVÄLJAKUD AD HELIPORTS EECL Tallinn/City Hall Märkus : Järgnevad lõigud selles peatükis on tahtlikult tühjaks jäetud: Note: The following sections
More informationISLAMI MÕISTETE JA ENAMLEVINUD KӒIBEFRAASIDE INGLISE-ARAABIA-EESTI VALIKSÕNASTIK
TARTU ÜLIKOOL FILOSOOFIATEADUSKOND Germaani, romaani ja slaavi filoloogia instituut Helis Kuivjõgi ISLAMI MÕISTETE JA ENAMLEVINUD KӒIBEFRAASIDE INGLISE-ARAABIA-EESTI VALIKSÕNASTIK Magistritöö Juhendajad:
More informationThis document is a preview generated by EVS
EESTI STANDARD EVS-EN 16031:2012 Adjustable telescopic aluminium props - Product specifications, design and assessment by calculation and tests EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard
More informationEECL Tallinn/City Hall
EESTI AIP Estonia AD.EECL- NOV 0 AD KOPTERIVÄLJAKUD AD HELIPORTS EECL Tallinn/City Hall Märkus : Järgnevad lõigud selles peatükis on tahtlikult tühjaks jäetud: Note: The following sections in this chapter
More informationHow To Use Animation In Science
Concept Maps: Making Learning Meaningful Proc. of Fourth Int. Conference on Concept Mapping Viña del Mar, Chile, 2010 THE IMPORTANCE OF ANIMATION AS A VISUAL METHOD IN LEARNING CHEMISTRY Katrin Soika,
More informationEesti Maja Tulevik. Rahva Infokoosolek. 19 oktoober 2011
Eesti Maja Tulevik Rahva Infokoosolek 19 oktoober 2011 Meeting Objective 1) Informing the community on where we are and what decisions are ahead 2) Get Input from the community on final direction & prepare
More information