ARVELDUSED OSTJATEGA AKTSIASELTSIS RAKVERE VESI

Transcription

1 EESTI MAAÜLIKOOL Majandus- ja sotsiaalinstituut Liis Markus ARVELDUSED OSTJATEGA AKTSIASELTSIS RAKVERE VESI Bakalaureusetöö maamajandusliku ettevõtluse ja finantsjuhtimise õppekaval Juhendaja: lektor Anu-Ell Visberg, MSc Tartu 2014

2 SISUKORD SISSEJUHATUS ARVELDUSTE ARVESTUS Ostjatega toimuvate arvelduste arvestus Ebatõenäoliselt laekuvate ja lootusetute arvete arvestus ARVELDUSED OSTJATEGA AKTSIASELTSIS RAKVERE VESI Aktsiaseltsi Rakvere Vesi lühitutvustus Ostjatega toimuvate arvelduste arvestuspõhimõtted aktsiaseltsis Rakvere Vesi Muutused nõuetes ostjate vastu aastatel KOKKUVÕTE VIIDATUD KIRJANDUS Lisa 1. Rakvere linna ühiskanalisatsiooniteenuse hinnad kliendigruppide kaupa SUMMARY

3 SISSEJUHATUS Ostjatele väljastatud kaupade või neile osutatud teenuste eest tasumine võib toimuda kohe sularahas või teatud maksetähtaja jooksul. Kaupu väljastanud või teenuseid osutanud ettevõte on huvitatud sellest, et ostjad tasuvad arved tähtajaks, ja oma majandustegevuse planeerimisel seda arvestanud. Õigeaegselt laekumata arved võivad muutuda ebatõenäoliselt laekuvateks või lootusetuteks nõueteks, mis lisab ettevõttele täiendavaid kulusid. Seetõttu on ettevõtetel oluline omada ülevaadet ostjate võlgadest ja nende tähtaegadest, ebatõenäoliselt laekuvatest ning lootusetuks tunnistatud võlgadest ning nende muutustest. Käesoleva uurimistöö eesmärk on uurida ostjatega toimuvate arvelduste korraldust ASis Rakvere Vesi, analüüsida aktsiaseltsi nõudeid ostjate vastu ja nende muutusi aastatel Uurimistöö eesmärgi saavutamiseks püstitati järgmised uurimisülesanded: 1) teemakohase teoreetilise materjali esitamine; 2) ostjatega toimuvaid arveldusi puudutava dokumentatsiooni, registrite ja aruandlusega seotud andmete töölemine ja esitamine; 3) nõuete muutuste võrdlemine kliendigruppide kaupa. Käesolev uurimistöö koosneb teoreetilisest ja empiirilisest osast. Töö teoreetilises osas antakse ülevaade ostjatega toimuvate arvelduste teoreetilistest alustest. Empiirilises osas tutvustab autor lühidalt uuritavat ettevõtet, ostjatega toimuvate arvelduste arvestuspõhimõtteid ettevõttes ning analüüsib ostjate võlgnevuste muutusi uuritavatel aastatel kliendigruppide kaupa. Töö koostamisel kasutatakse teiseseid allikaid (erialakirjandus), ettevõtte arvestusregistreid ja majandusaastate aruandeid. Töö koostamisel kasutab autor kvantitatiivset analüüsimeetodit. 3

4 1. ARVELDUSTE ARVESTUS 1.1. Ostjatega toimuvate arvelduste arvestus Iga äriühing tegeleb oma äritegevuses kaupade müümise või teenuste osutamisega. Selleks, et mistahes müük oleks võimalik, on ettevõttel vaja kliente ehk ostjaid. Vabavaralises internetisõnastikus "Farlex Financial Dictionary" on ostjat defineeritud kui isikut või ettevõtet, kellele lasub vara omandiõigus rahalise tasu eest. [Buyer] "Business Dictionary" defineerib ostjat kui füüsilist või juriidilist isikut, kes ostab müüja pakutavaid kaupu või teenuseid ostutellimuse või müügilepingu alusel. [Purchaser] Ettevõtte klientuuri moodustavad alalised ehk püsivad ostjad. [Kliendi mõiste erinevad tähendused] Klientideks võivad olla nii juriidilised isikud kui ka füüsilised isikud. Juriidilised isikud jagunevad eraõiguslikeks (äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, füüsilisest isikust ettevõtjad) ja avalik-õiguslikeks (riik, kohalikud omavalitsused, muud avalik-õiguslikud juriidilised isikud). Ettevõtte ja kliendi vahel võib olla sõlmitud ostu-müügileping, mis sisaldab osapoolte andmeid, kaupade või osutatud teenuste üksikasjalikku loetelu (kogused ja hinnad, juurde- ja allahindlused, tasumisele kuuluv summa), kaupade ja osutatud teenuste üleandmise viisi ja tähtaega ning üldtingimusi. Ostu-müügilepingu üldtingimused vormistatakse igas ettevõttes vajadusest lähtuvalt. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ostu-müügilepingu näidise üldtingimuste kohaselt peaks nimetatud lepingus sisalduma [Müügileping]: a) üldsätted; b) lepingu objekt; c) kauba kvaliteet; d) tellimuse esitamine ja kauba hind; e) kauba üleandmine ja vastuvõtmine; 4

5 f) kauba eest tasumise kord; g) lepingu muutmine; h) lepingu kehtivusaeg; i) vaidluste lahendamise kord; j) lõppsätted. Alalistele klientidele, kes ostavad kaupu suuremates kogustes ja tasuvad ostude eest kiiresti, teevad müüjad tihti soodustusi. Mistahes maksesoodustused peavad olema kindlaks määratud ostu-müügilepingutes (Alver, Alver 2009, lk 191). Müügitehingu korral väljastatakse ostjale arve (arve-tšekk, arve-kviitung, sularahaarve jms). Arve koostatakse kahes eksemplaris, millest üks antakse kauba või teenuse ostjale ning teine jääb müüjale. Mõlemale on arve algdokumendiks, mille alusel nad kajastavad tehingu oma arvestuses. Jaan ja Lehte Alver on defineerinud arvet kui müüja või tööde tegija poolt kaupade müümisel või teenuste osutamisel ostjale või tellijale esitatavat dokumenti, mis sisaldab üksikasjalikku informatsiooni tehingu kohta (nt kogused ja hinnad, juurde- ja mahahindlused ning tasumisele kuuluva summa). (Alver, Alver 2009, lk 190) Vabavaralises internetisõnastikus "Farlex Financial Dictionary" on arvet defineeritud kui müüjalt ostjale esitatud avaldust, kuhu on eraldi märgitud kaupade nimistu ja nõutav tasu ning mis täpsustab osapoolte nimed, kauba või teenuse ostu ja lisab sellele mistahes kohaldatava müügi või käibemaksu. Arve võib sisaldada müügitingimusi, eriti kui on tegemist krediiti müügiga. [Bill] Raamatupidamise seaduse kohaselt peab arvel kui majandustehingu toimumist kinnitaval tõendil olema kajastatud järgmised andmed [Raamatupidamise seadus 2014, 7 lg 1]: 1) dokumendi nimetus ja number; 2) koostamise kuupäev; 3) tehingu majanduslik sisu; 4) tehingu arvnäitajad (kogus, hind, summa); 5) tehingu osapoolte nimed; 6) tehingu osapoolte asu- või elukoha aadressid; 7) majandustehingut kirjendavat raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri (allkirjad), mis kinnitab (kinnitavad) majandustehingu toimumist; 8) vastava raamatupidamiskirjendi järjekorranumber. 5

6 Lisaks raamatupidamise seadusele peab käibemaksukohustuslane järgima arvete koostamisel ka käibemaksuseaduse nõudeid arvele, mille kohaselt peab käibemaksukohustuslane arvel kajastama lisaks raamatupidamise seaduses toodud andmetele järgmised käibemaksuseaduses toodud andmed [Käibemaksuseadus 2014, 37 lg 7]: 1) maksukohustuslase maksukohustuslasena registreerimise number; 2) kauba soetaja või teenuse saaja maksukohustuslasena registreerimise number, kui tal on maksukohustus kauba soetamisel või teenuse saamisel; 3) kauba väljastamise või teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; 4) kauba või teenuse hind ilma käibemaksuta ning allahindlus, kui see pole hinna sisse arvutatud; 5) maksustatav summa käibemaksumäärade kaupa koos kohaldatavate käibemaksumääradega või maksuvaba käibe summa; 6) tasumisele kuuluv käibemaksusumma, välja arvatud seaduses sätestatud juhtudel. Käibemaksusumma märgitakse eurodes. Arve tuleb väljastada kliendile seitsme kalendripäeva jooksul, arvates kauba ostjale saatmisest või kättesaadavaks tegemisest või teenuse, mille osutamine kestab kauem kui maksustamisperiood, osutamise lõppemisel. Arve võib väljastada paberkandjal või kauba ostja või teenuse saaja nõusolekul elektrooniliselt. [Käibemaksuseadus 2014, 37 lg 1, 6] Arvele märgitakse makseviis. Klient võib tasuda kaupade ja teenuste eest kohe või kindla maksetähtajaga (Alver, Alver 2009, lk 190). Makseviisiks saab olla kas sularahaarveldus või sularahata arveldus. Sularahaarveldus toimub sümbolrahas, milleks on paber või mingi odav metall, mis täidab raha funktsiooni. Sularahata arveldus leiab aset deposiitrahana ehk pankadesse paigutatud raha vahendusel. Infotehnoloogia arenedes on arvete maksmisel domineerima hakanud pangakaartide (deebet- ja krediitkaardid) kasutamine. [Rahaturg ja pangandus] Mõlemal tasumise viisil on omad eelised ja puudused. Sularahaga makstes võib kindel olla, et tehing on lõpetatud ja raha on laekunud. Puudusena võib nimetada laekunud raha transportimist, turvamist jne. Raha hoiustamiseks võib vajalik olla seifi olemasolu. Kaardimakse järel laekub raha müüjale väikese viivitusega, kuid lisandub kulu kaarditerminali kasutamise eest. Kui maksmine toimub arvel esitatud maksetähtaja 6

7 jooksul, siis arve esitamisel ostjale suureneb ostja võlg ettevõttele, mis näiliselt suurendab ettevõtte vara, kuid tegelikkuses ei ole raha ettevõttele veel laekunud. Võib juhtuda, et ostja on arve tasumise unustanud või arve ei ole temani jõudnud, sel juhul peab ettevõte teavitama klienti võla olemasolust, mis omakorda lisab raamatupidajale täiendavat tööd ning ettevõttele täiendavat kulu. Arvete tasumisel tuleb kinni pidada maksetähtaegadest. Arvetel esitatud maksetähtajad ei ole seadusega ette määratud, need määratakse poolte kokkuleppel ostumüügilepingus. Euroopa Parlament on heaks kiitnud kompromissi, mis kehtestab üldreeglina maksetähtajaks 30 päeva [Hilinenud maksed...]. Eestis on levinud ka 7-, 14- ja 21-päevased tähtajad. Tekkepõhist arvestust kasutav ettevõte kajastab müügitehinguid arvestuses arvete alusel mõistliku aja jooksul pärast majandustehingu toimumist. Mõistlikku aega on võimalik defineerida kui ajavahemikku, mille jooksul tagatakse õigusaktidega ettenähtud aruannete tähtaegne esitamine [Raamatupidamise seadus 2014, 6 lg 2]. Käibemaksukohustuslased peavad iga kuu 20. kuupäevaks esitama Maksu- ja Tolliametile eelneva kuu käibedeklaratsiooni ning tasuma tasumisele kuuluva käibemaksu. [Käibemaksuseadus 2014, 38 lg 3] Seega mõistlik aeg eelmisel kuul toimunud majandustehingute kajastamiseks oleks ajavahemik kuni käibedeklaratsiooni esitamiseni. Tekkepõhist arvestust kasutades tuleb majandustehingud kirjendada kahekordse kirjendamise põhimõttel, mille tulemusena muutub varade, kohustuste või omakapitali koosseis [Raamatupidamise seadus 2014, 6 lg 3]. Maksetähtajaga arvel kajastatakse teenuse osutamine, debiteerides ostja võlga kontol Ostjate tasumata summad ning krediteerides teenuse osutamist kontol Teenustulu (Alver, Alver 2009, lk 191). Kaupu müües tuleb raamatupidamises kajastada nii tulu kauba müügist kui ka kulu müüdud kauba eest. Tulu kajastamisel kohe sularahas laekunud müügi puhul debiteeritakse raha laekumist kontol Kassa ning krediteeritakse kontol Müügitulu. Kulu kajastatakse, debiteerides kontot Müüdud kaupade omamaksumus ja krediteerides 7

8 kontot Kaubavaru. Maksetähtajaga arvel kajastatakse tulu kauba müügist, debiteerides kontot Ostjate tasumata summad ja krediteerides Müügitulu. Maksetähtajaga arve kauba müügist tekkinud kulu kajastatakse sarnaselt sularahaarvega. (Sealsamas) Erinevad autorid kasutavad kauba müügist tekkinud tulu ja kulu kajastamisel erineva nimega kontosid. Jaan ja Lehte Alver kasutavad maksetähtajaga arve puhul tulu kajastamisel kontot Ostjate arved, Juta Tikk aga Ostjate tasumata summad. Sõltumata kontode nimedest suurendavad nad mõlemad nõuet ostja vastu. Kauba müügist tekkinud kulu kajastamisel kasutavad Jaan ja Lehte Alver kontot Müüdud kaupade omamaksumus ja Kaubavaru ning Juta Tikk Müüdud kaupade kulu ja Kaup. Tekkepõhise arvestuse puuduseks võib lugeda bilansis kajastatud ostjate võla summat, mis ei peegelda reaalset raha laekumist. Kui ettevõte pakub järelmaksuvõimalust, siis suurenevad müügimaht ja kasum. Selle puhul tuleb arvestada suurenenud riskiga, see tähendab, et osa rahast võib jääda laekumata. Raha mittelaekumisel tuleb nõue kanda ebatõenäoliselt laekuvaks ning sellest tekib ettevõttele kulu. (Alver, Alver 2009, lk ) Vambola Raudsepp leiab, et üldlevinud seisukohaks on pikemate maksetähtaegade andmine, mis tõstavad äriühingu käivet, aga võib tekkida oht, et äriühingul ei ole võimalik laekumata raha tõttu täita enda kohustusi (Raudsepp 1999, lk 166). Krediitimüügiga võib kaasneda olukordi, kus ostjad ei tasu saadud kaupade või teenuste eest. Põhjuseks võib olla maksevõimetus või pankrot. Kauba või teenuse müüja on aga tekkepõhises arvestuses kajastanud nii müügitulu kui ka nõude ostja vastu. Selleks, et aruannetes esitatav info oleks objektiivne, tuleb hinnata ebatõenäoliselt laekuvate summade suurusjärk, seejärel vähendada selle võrra ostjate võlgu ning esitada ebatõenäolisest laekumisest põhjustatud kulu. See kulukanne mõjutab müügitulu ja ostjate tasumata arvete kogusumma vähenemist. Kui ettevõte ei esitaks aruannetes mittelaekuvaid summasid, siis oleks äriühingu varad ja kasum ülehinnatud. Sellisel juhul oleks rikutud tulude-kulude vastavuse printsiipi. (Tikk 2008, lk 50) Lõppenud majandusaasta kohta koostavad äriühingud majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Raamatupidamise 8

9 aastaaruanne koosneb bilansist, kasumiaruandest, rahakäibe aruandest ja omakapitali muutuste aruandest. [Majandusaasta aruande koostamine] Bilanss kajastab äriühingu finantsseisundit teatud kindla kuupäeva seisuga. Ostjate võlad kajastatakse bilansi aktivas käibevaradena bilansikirjel Nõuded ja ettemaksed. Elektroonses majandusaasta aruandes on kõik nõuded ja ettemaksed bilansis ühe summana, bilansikirjet täpsustav alaliigendus Nõuded ostjate vastu esitatakse lisades. [Raamatupidamise Toimkonna Juhend , Lisa 1] Vambola Raudsepp on defineerinud debitoorset võlgnevust ehk ostjate võlgu kui laekumata arvete summat, mis on jäänud ostjate poolt ettevõttele võlgu varem lähetatud tarnete eest (Raudsepp 1995, lk 100). Jeffry R. Haber on defineerinud nõudeid ostjate vastu kui summasid, mis kliendid on ettevõttele kauba või teenuse ostust võlgu jäänud [Haber 2004, pp 41]. Lühiajalisi võlgnevusi kajastatakse bilansis tegelikult laekuvas summas, sest nende korrigeeritud soetusmaksumus on üldjuhul võrdne nominaalväärtusega, st kindlaksmääratud väärtusega, mis püsib konstantne [Raamatupidamise Toimkonna juhend , 28, 29]. Üldiselt jääb mingi osa kliente ettevõttele majandusaasta lõpu seisuga võlgu. Varade inventeerimisel võib selguda, et mõned nõuded ostjate vastu tõenäoliselt ei laeku. Ettevõtte tulemi objektiivsusest lähtudes tuleks sellisel juhul varasid vähendada nõuete allahindlusega kontol Ebatõenäoliselt laekumata summad Ebatõenäoliselt laekuvate ja lootusetute arvete arvestus Ebatõenäoliselt laekuvat arvet defineerib "Business Dictionary" kui nõuet ostja vastu, mille laekumine on ebatõenäoline ning mis suurendab kulusid [Bad Debt]. Nõue kantakse ebatõenäoliselt laekuvaks, kui ettevõte näeb, et nõue ei ole teatud perioodi jooksul laekunud. Ettevõte kannab nõude ebatõenäoliselt laekuvaks vastavalt ettevõtte raamatupidamise sise-eeskirjas määratud ajal ja tingimustel. 9

10 Raamatupidamise seaduse kohaselt on raamatupidamiskohustuslane kohustatud koostama raamatupidamise sise-eeskirja, milles tuleb kajastada ka varade ja kohustuse inventeerimise kord [Raamatupidamise seadus 2014, 11 lg 1]. Ostjate tasumata summasid inventeeritakse kas iga kuu, kord kvartalis või kord aastas. Möödunud perioodide kogemustele tuginedes määratakse ebatõenäoliselt laekuvad summad hinnanguliselt arvestusperioodi lõpul. Tõenäolistelt mittelaekuvate summade väärtust on võimalik hinnata statistiliste meetoditega, krediitmüügi osatähtsuse järgi ja ostjate tasumata summade osatähtsuse järgi lõppjäägist. (Tikk 2008, lk 51) (Joonis 1.) Ebatõenäolise laekumise arvestusmeetodid Statistilised meetodid Otsese mahakandmise meetod Osatähtsus krediitmüügist Allikas: (Alver, Alver 2009, lk 194) Osatähtsus ostjate arvete lõppjäägist Aegumisprotokoll Joonis 1. Ebatõenäolise laekumise arvestusmeetodid Krediitmüügi osatähtsuse meetodi kasutamisel tuleb määrata kindlaks tõenäoliselt mittelaekuvate summade osatähtsus krediitmüügitulust. Seda meetodit nimetatakse kasumiaruandemeetodiks, sest lähteandmed võetakse kasumiaruandest ning arvutatud kulu kantakse kasumiaruandes kuluks. Sularahas makstud summad eemaldatakse müügitulust. Teades laekumata summade osatähtsust müügitulust möödunud aastate kogumuste põhjal, tehakse raamatupidamises kanne, kus suurendatakse nii kulu ebatõenäolisest laekumisest kui ka ebatõenäoliselt laekuvaid summasid. Kui on teada, et äriühingu krediitmüügitulu oli eurot ja sellest summast tekkis 3% kahju, siis järelikult ei laekunud ettevõttele eurot, ning vastavaid kontosid suurendatakse 10

11 selle summa võrra. Kontraaktivakonto Ebatõenäoliselt laekuvad summad vähendavad põhikonto Nõuded ostjate vastu saldot. Kontraaktivakontoks nimetatakse kontot, mis kuulub kindla põhikonto juurde, ta on passivakonto iseloomuga ning vajadusel suurendab või vähendab kindla põhikonto jääki. Bilansis kajastatakse ostjate võlad netosummas, st tõenäoliselt ostjatelt laekuvas summas. (Tikk 2008, lk 51-52) Kasutades ostjate tasumata summade lõppjäägi meetodit, tuleb kindlaks määrata ebatõenäoliselt laekuvate summade osatähtsus ostjate tasumata summade lõppjäägis. Seejärel hinnatakse kogemuslikult, kui suur osa ostjate võlgnevusest jääb saamata. Seda meetodit nimetatakse bilansimeetodiks, sest lähteandmed võetakse bilansist ning arvutatud ebatõenäolised laekuvad summad kantakse bilanssi. Kui ettevõttel on kogemuslikult teada, et ostjate võlgnevusest eurot jääb 0,5% laekumata, siis suurendatakse kontosid Kulu ebatõenäolistest laekumistest ja Ebatõenäoliselt laekuvad summad saldot 3250 euro väärtuses. (Sealsamas, lk 52) Aegumisprotokoll on ostjate tasumata summade lõppjäägi edasiarendus. Aegumisprotokolli kasutamise puhul liigendatakse laekumata summad ostjate lõikes arvete vanuse järgi. Arvatakse, et mida vanema arvega on tegemist, seda suurem on raha mittelaekumise tõenäosus. Aegumisprotokolli märgitakse ostja nimi ja tasumata summade vanus. Nii Jaan ja Lehte Alveri kui ka Juta Tiku soovituslike aegumisprotokollide näidetes on ostjate tasumata summade vanus jaotatud neljaks. Need on järgmised: laekumata arved, mis jäävad 1) 0 30 päeva piiresse; 2) päeva piiresse; 3) päeva piiresse; 4) üle 90 päeva. Iga jaotuse osas arvutatakse osatähtsus. Vastava vanusega arvete summa ja osatähtsuse alusel arvutatakse summa, mille laekumine on ebatõenäoline. Kasutades aegumisprotokolli, peab meeles pidama, et arvete vanusest lähtudes arvutatud summa, mille laekumine on ebatõenäoline, peab olema kontol Ebatõenäoliselt laekuvad summad aasta lõpus. Korrigeerimiskandejärgselt tekibki konto kreeditisse soovitud summa. (Sealsamas, lk 53) 11

12 Otsese mahakandmise meetodit võib sisuliselt samastada lootusetu võlaga (Alver, Alver 2009, lk 162). Seda meetodit kasutades analüüsitakse igat arvet ükshaaval, ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuded kantakse kuluks. Iga üksiku arve läbitöötamine on väga töömahukas ja seetõttu on otsese mahakandmise meetodit sobilik kasutada ainult väikese krediidimüügi mahuga ettevõttes. Paljudes riikides otsese mahakandmise meetodit ei aktsepteerita, sest selle kasutamine on sageli vastuolus arvestuse tulude ja kulude printsiibiga (müügitulu arvestamine ja arve kuluks kandmine toimuvad üldiselt erineval arvestusperioodil). Ebatõenäoliselt laekuva summa kuluks kandmisel tehakse raamatupidamises kirjend, kus debiteeritakse kontot Kulu ebatõenäolisest laekumisest ja krediteeritakse kontot Nõuded ostjate vastu. (Tikk 2008, lk 57) Erinevad autorid kasutavad ebatõenäoliselt laekuvate summade arvestusel erineva nimega kontosid. Jaan ja Lehte Alver kasutavad kontot Väärtusvahend, Juta Tikk kasutab kontot Ebatõenäoliselt laekuvad summad. Sõltumata konto nimest on tegu on kontodega, mille põhimõtteks ongi vähendada või suurendada ostjate arvete jääki. Kui ebatõenäoliselt laekuvaid summasid suurendada, tekib ettevõttel sellest kulu suurenemine ning ebatõenäoliselt laekuvate summade vähendamisel kulu vähenemine. Müügist laekumata summade kuludesse kandmine aga ei tähenda seda, et nende tasumist enam ei nõuta. Laekumata summade sissenõudmisega peab tegelema edasi, võttes kasutusele vajalikud meetmed, olgu siis nendeks telefonikõned, e-kirjad või koguni kohus. Lootusetuks muutuvad ostjate tasumata summad siis, kui on saadud dokumenteeritud andmed ostja alalise maksevõimetuse kohta (Tikk 2008, lk 50-51). Lootusetuks võib arvet pidada juhul, kui ettevõttel puudub mistahes võimalus nõude tasumiseks, näiteks on ostjale välja kuulutatud pankrot. [Raamatupidamise Toimkonna Juhend , 32] 12

13 2. ARVELDUSED OSTJATEGA AKTSIASELTSIS RAKVERE VESI 2.1. Aktsiaseltsi Rakvere Vesi lühitutvustus Äriregistri andmetel on AS Rakvere Vesi aastal ümber kujundatud munitsipaalettevõttest Rakvere Vesi [Aktsiaselts Rakvere Vesi ]. Samast aastast alates on AS Rakvere Vesi tegutsenud iseseiseva aktsiaseltsina. AS Rakvere Vesi on Rakvere linna, Rakvere valla ja Sõmeru valla ühisomand. Aktsiaseltsist kuulub Rakvere linnale 75,7%, Rakvere vallale 13,2% ning Sõmeru vallale 11,1%. [AS Rakvere Vesi tutvustus] Ettevõtte põhitegevusalaks on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuste osutamine. Teenust osutatakse Rakvere linnas ja lähimates külades ning Lepna, Sõmeru, Uhtna, ja Näpi alevikus. [Sealsamas] Aktsiaseltsi missioon on Rakvere linna ja selle lähiümbruse varustamine kvaliteetse joogiveega ning reovee vastuvõtt, puhastamine ja juhtimine loodusesse vastavalt kehtestatud keskkonnanõuetele. Tulemuste saavutamiseks on ettevõte rajanud uusi torustikke ja parandanud olemasolevaid vee- ja kanalisatsioonirajatisi. [AS Rakvere Vesi majandusaasta aruanne 2013] Puhas vesi jõuab tarbijateni veetöötlusjaamast, mis valmis aastal. Ettevõtte reoveed puhastatakse Tõrremäe küla reoveepuhastis. ASi Rakvere Vesi haldusalasse kuuluvad veel [AS Rakvere Vesi tutvustus]: 1) kolm lokaalset veetöötlusjaama; 2) kaks lokaalset reoveepuhastit; 3) üks rõhutõstepumpla; 4) 14 puurkaevu; 5) 22 reoveepumplat; 6) 119 km veetorustikke; 7) 132 km kanalisatsioonitorustikke; 8) 9 km sademeveetorustikke. 13

14 Aastatel teostati Rakvere linnas ja selle lähiümbruses olemasolevate vee- ja kanalisatsioonitrasside renoveerimist ning uute vee- ja kanalisatsioonitrasside rajamist eesmärgiga [AS Rakvere majandusaasta aruanne 2013]: 1) tagada ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse olemasolu vähemalt 95%-le linna elanikkonnast; 2) kaitsta linnaelanike tervist ja keskkonnaseisundit; 3) parandada vee kvaliteeti; 4) kasutada veevarusid säästlikult. AS Rakvere Vesi annab tööd 14 inimesele [AS Rakvere Vesi tutvustus]. Ettevõtte töötajaskonda kuulub viis juhtivpersonali töötajat, kuus operaatorit, kaks koristajat ja veekontrolör. (Pärn 2014) Aktsiaseltsi bilansimaht oli aastal 10,38 miljonit eurot, müügitulu 1,17 miljonit eurot ja kasum eurot [AS Rakvere majandusaasta aruanne 2011] aastal oli ettevõtte bilansimaht 22,12 miljonit eurot, müügitulu 1,32 miljonit eurot ja kasum 7,49 miljonit eurot [AS Rakvere majandusaasta aruanne 2012]. Aktsiaseltsi bilansimaht oli aastal oli 29,27 miljonit eurot, müügitulu 1,40 miljonit eurot ja kasum 6,09 miljonit eurot [AS Rakvere majandusaasta aruanne 2013] Ostjatega toimuvate arvelduste arvestuspõhimõtted aktsiaseltsis Rakvere Vesi Ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse (edaspidi ka teenus) osutamiseks sõlmitakse iga kliendiga veega varustamise ja reovee ärajuhtimise leping (edaspidi leping). Leping sisaldab järgnevaid punkte (AS Rakvere Vesi... leping): 1) lepingu pooled; 2) lepingu dokumendid; 3) mõisted; 4) lepingu alus; 5) lepingu objekt ja kehtivus; 6) vee-ettevõtja õigused ja kohustused; 7) kliendi õigused ja kohustused; 8) teenuse arvestus, hind ja maksed; 9) poolte vastutus; 10) muudatuste tegemine lepingus; 11) vaidluste lahendamine. Kliendi ja ettevõtte vahel sõlmitud leping on tähtajatu. Lepingu lisad on ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise ning nende kasutamise eeskiri, ühisveevärgist võetud vee ja 14

15 reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise teenuse hinna kehtestamine, piiritlusakt ja Viru Maakohtu kinnitusosakonna kinnistuandmete väljatrükk. (Pärn 2014) Eratarbijale osutatava teenuse arvestusperioodiks on määratud kvartal, juriidilisele isikule kuu. Nõude selgitamiseks mõõdetakse klientide veetarbimist veearvestiga, mille paigaldab, taatleb ja vahetab AS Rakvere Vesi. Elanikkonna poolt ärajuhitud reovee kogus võrdsustatakse tarbitud vee kogusega. Ärikliendi poolt ärajuhitud reovett mõõdetakse ostja poolt paigaldatud ja ASi Rakvere Vesi poolt plommitud reoveearvestiga. Reoveearvesti tuleb ostjal ise paigaldada, taadelda ja vahetada. (AS Rakvere Vesi... leping) Arvestusperioodil kasutatud teenuse mahu määramiseks peab teenuse ostja teatama ASile Rakvere Vesi arvesti näidud hiljemalt arvestusperioodile järgneva kuu kolmandaks kuupäevaks. Arvesti näit tuleb teatada ka juhul, kui arvestusperioodil ei ole vett kasutatud. Kui arvesti näitu ASile Rakvere Vesi ei teatata, määrab ettevõte teenuse mahu eelmisel arvestusperioodil ostja poolt kasutatud teenuse mahu järgi. Arvesti näitudest tulenev teenuse maht arvestatakse kuupmeetri täpsusega. Arvesti näite saab esitada ASi Rakvere Vesi kodulehel, e-kirja ja telefoni teel. Kui ostja teavitab oma näidu kodulehel, siis läheb näit automaatselt ASi Rakvere Vesi arvestussüsteemi. E- kirja ja telefoni teel esitatud näidud tuleb sisestada süsteemi käsitsi. Niisuguseid näite sisestab ettevõtte palgatud andmesisestaja. Süsteemi sisestatud näitude ja vastavalt kliendi hinnagrupi alusel koostatakse arved. (Sealsamas) Esitatud näitude alusel väljastab ettevõte ostjatele arved, kuhu on märgitud (Pärn 2014): 1) arve number; 2) koostamise kuupäev; 3) kliendi number, tingimused, maksetähtaeg, viivis ja viitenumber; 4) tehingu sisu ja arvnäitajad (kood, nimetus, ühik, kogus, hind ja summa); 5) tehingu summa kokku, käibemaksu määr ja summa, tasumisele kuuluv summa; 6) vee-ettevõtja nimi, aadress, käibemaksu registreerimise ja maksukohustuslasena registreerimise number, kontaktandmed ning arvelduskonto numbrid ja kassa lahtioleku aeg; 7) maksja nimi, aadress, äriühingute puhul ka maksukohustuslasena registreerimise number. ASi Rakvere Vesi kliendid on vastavalt saasteainete sisaldusele ärajuhitud reovees jaotatud viide hinnagruppi. (Lisa 1) (Pärn 2014) 15

16 Kliendi hinnagrupp määratakse kõrgeima saastenäitaja järgi, elanikkonnale rakendatakse I hinnagruppi (Sealsamas). Toetudes ASi Rakvere Vesi andmetele, on aastatel ainult ühel ostjal rakendatud kõrgemat kui I hinnagrupi saastekoefitsienti. Selle ostja hinnagrupp määratakse iga kuu proovide alusel proovis oleva kõrgeima saastenäitaja järgi. Teenuse hinna määrab kohaliku omavalitsus. Hinna muutusest teavitatakse kliente vähemalt 30 päeva enne uue hinna kehtestamist. Uue hinna kehtestamisel varem sõlmitud lepingutes muudatusi ei tehta, uued hinnad hakkavad kehtima automaatselt. (AS Rakvere Vesi... leping) Alates aastast on tasu tarbitud vee eest Rakvere linnas kõikides hinnagruppides koos käibemaksuga 1,19 /m 3. Tasu reovee ärajuhtimise ja puhastamise eest koos käibemaksuga on vastavalt hinnagrupile järgmine [AS Rakvere Vesi tutvustus]: I grupp 1,03 /m 3 II grupp 1,12 /m 3 III grupp 1,26 /m 3 IV grupp 1,55 /m 3 V grupp 1,86 /m 3 Kodulehe kaudu esitatud näitude alusel laekuvad arved klientidele varem tulenevalt sellest, et esitatud andmeid ei pea eraldi arvestussüsteemi sisestama, nagu seda tuleb teha e-kirja ja telefoni teel saabunud andmetega. Arvete väljastamisel tekib iga kliendi vastu nõue. Nõue kliendi vastu kajastatakse raamatupidamises, debiteerides kontot Ostjate tasumata arved ning krediteerides kontosid Müügikonto ja Käibemaks. Erisusi arvete väljastamisel vee-ettevõttel ei ole. (Pärn 2014) Kliendid peavad teenuse eest tasuma ASi Rakvere Vesi esitatud arve alusel märgitud kuupäevaks. Arvete tasumise tähtaeg on üldjuhul 30 päeva arve koostamise kuupäevast. Arve tasumisega viivitamisel arvestab vee-ettevõtja viivist elanikkonnale 0,07% ja ärikliendile 0,02% tasumisega viivitatud summast iga viivitatud päeva eest. Viivise arvestuse alguspäevaks on arve tasumise maksetähtajale järgnev päev. (AS Rakvere Vesi... leping) 16

17 Kliendile esitatud arvet saab ostja tasuda pangaülekandega, püsikorraldusega, e-arvega ja sularahas. Sularahas saab arvet tasuda ASi Rakvere Vesi kontoris teisipäeval ja neljapäeval ajavahemikus kella Sularahas maksjate arv on aasta-aastalt vähenenud ning populaarsust on kogunud püsimakselepingud. (Pärn 2014) Arvete laekumist kajastatakse ASi Rakvere Vesi raamatupidamises, debiteerides kontot Arvelduskonto või Kassa ning krediteerides kontot Ostjate tasumata arved. Debiteeritava konto valik sõltub sellest, kas klient tasub arve pangaülekandega või sularahas ASi Rakvere Vesi kontoris. (Sealsamas) Kui klient kahtleb arve õigsuses, tuleb tal pretensioonid esitada ASile Rakvere Vesi kirjalikult kümne tööpäeva jooksul alates arve kättesaamise päevast, hilisemaid pretensioone ei arvestata. Pretensiooni esitamine ei anna kliendile õigust arve tähtaegset mitte-tasumist. Kui pretensioon on põhjendatud, arvestatakse enam makstud summa üldjuhul järgneva arvestusperioodi makse katteks. Võib esineda ka olukordi, kus ostja kirjalikul nõudel makstakse enam makstud summa jooksval kuul tagasi. (AS Rakvere Vesi... leping) Teenuse eest esitatud arve tähtajaks tasumata jätmisel on ASil Rakvere Vesi õigus anda kliendile kirjalikult täiendav tähtaeg vastavate maksekohustuste täitmiseks ning nimetatud tähtaja ületamisel võib AS Rakvere Vesi peatada ostjale teenuse osutamise. Teenuse peatamine lõpeb ning teenuse osutamine jätkub pärast kliendipoolsete võlgnevuste (hõlmab nii põhivõlgnevusi kui ka viiviseid) täies ulatuses tasumist ASile Rakvere Vesi. (Sealsamas) Ostjate tasumata summasid kajastatakse ettevõttes korrigeeritud soetusmaksumuse meetodil, lähtudes laekumise tõenäosusest. Nõuded klientide vastu inventeeritakse aastalõpu seisuga. Ebatõenäoliselt laekuvate arvete hindamiseks kasutatakse ASis Rakvere Vesi otsest mahakandmise meetodit. Nõuet iga kliendi vastu hinnatakse eraldi, arvestades teadaolevat infot maksevõime kohta. Nõuded hinnatakse bilansis alla tõenäoliselt laekuva summani, allahindlus kajastatakse kasumiaruande real Muud ärikulud. Aruandeperioodil laekunud, varem kuludesse kantud nõuded kajastatakse ebatõenäoliste nõuete summa korrigeerimisena ja kulu vähendusena aruandeperioodi 17

18 kasumiaruandes. Lootusetud nõuded kantakse bilansist välja. [AS Rakvere majandusaasta aruanne 2013] Uuritaval perioodil ebatõenäoliselt laekuvaid ja lootusetuid nõudeid ostjate vastu ei esinenud. Niisugune olukord on saavutatud sanktsioonide abil. Ostjatele saadetud meeldetuletustele mitte-reageerimisel lõpetab AS Rakvere Vesi ostjale teenuse osutamise, mille tulemusena on ostja arved kohe tasunud ning seetõttu ei ole ettevõttel ebatõenäoliselt laekuvaid või lootusetuid võlgnevusi. (Pärn 2014) 2.3. Muutused nõuetes ostjate vastu aastatel Andmed uuringu läbiviimiseks sai autor ASi Rakvere Vesi uuritavate perioodide müügireskontrotest. Arvandmete töötlemiseks kasutati Microsoft Excelit. Kliendid jaotati ettevõtlusvormi järgi. Uurimistulemusena saadi teada, kui palju oli uuritavatel perioodidel kliente, kelle vastu oli ettevõttel nõue, nõuete suurused ning muutused võlglaste arvus ja nõuetes. (Tabel 1) Tabel 1. Ostjate võlgnevused aastatel detsembril, Kliendid klientide nõude klientide nõude klientide nõude arv, tk summa, arv, tk summa, arv, tk summa, Aktsiaseltsid Osaühingud Korteriühistud Eratarbijad Füüsilisest isikust ettevõtjad Riigiasutused Kohalikud omavalitsused ja nende asutused Mittetulundusühingud Kokku Allikas: [AS Rakvere Vesi müügireskontro ] Alates aastast on ostjate arv, kelle vastu on ettevõttel nõuded, suurenenud aasta lõpu seisuga oli ASil Rakvere Vesi nõue 1256 kliendi vastu. Seisuga oli kliente, kellel oli võlg vee-ettevõttele, 1815 (võrreldes aasta lõpu seisuga suurenes arv 559 võrra ehk 44,5% ). 18

19 2013. aasta lõpuks suurenes oluliselt (508 võrra ehk 58,6%) eraklientidest võlglaste arv võrreldes aastaga lõpuga. Võlglaste arv suurenes eelkõige seetõttu, et AS Rakvere Vesi rajas elamurajoonides uusi kanalisatsioonitrasse, mille tulemusena suurenes teenuse tarbijate arv. Seisuga oli ettevõttel nõudeid ostjate vastu kokku summas eurot, aasta lõpu seisuga eurot ja aasta lõpu seisuga eurot. Kõige vähem oli ettevõttel nõudeid ostjate vastu aasta lõpu seisuga, kuigi võlgnikke oli võrreldes eelneva aastaga rohkem. Tähtaja ületanud nõudeid oli summas 2104 eurot, summas 3752 eurot ja summas 4466 eurot. Tähtaja ületanud nõuete osatähtsus oli suurim aasta lõpul, moodustades 2,9% kõigist nõuetest ostjate vastu. Tähtaja ületanud nõuded olid kõigest viitvõlad ning neid ei tunnistatud ebatõenäoliselt laekuvateks ega lootusetuteks võlgadeks. Võrreldes aasta lõpu seisuga suurenesid aasta lõpuks kõige enam eratarbijate võlad (6440 eurot ehk 26,4%) ning vähenesid aktsiaseltside võlad ( eurot ehk 31,8%). Võrreldes aasta lõpuga suurenesid mittetulundusühingute võlad ettevõttele aasta lõpuks 705 euro võrra (204%), füüsilisest isikust ettevõtjate võlad vähenesid 60 euro võrra (38,4%). Võrreldes aastaga suurenesid aasta lõpuks eratarbijate võlad ettevõttele euro võrra (82,6%). Samal ajal vähenesid aktsiaseltside võlad 5872 eurot (10,3%) ning suurenesid kohalike omavalitsuste ja nende asutuste võlad 5308 eurot (303,4%). Suurimad võlglased on suuremad äriühingud, korteriühistud ja eratarbijad. Nende klientide vastu olevate nõuete osatähtsused olid uuritaval perioodil keskmiselt äriühingutel 47,3%, korteriühistutel 26,6% ja eratarbijatel 21,7% kõigist nõuetest klientide vastu. Kõige väiksemad võlad ettevõttele olid füüsilisest isikust ettevõtjatel (FIE). Kõigist nõuetest ostjate vastu oli uuritavatel perioodidel nõudeid FIEde vastu keskmiselt 0,2%. 19

20 FIEde võlad olid kõige suuremad aasta lõpul 194 eurot, suurenemine võrreldes ja aastaga vastavalt 38 eurot ja 98 eurot. Riigiasutuste võlad ettevõttele olid seisuga eurot, aasta lõpul 1661 eurot ja aasta lõpul 1768 eurot. Mittetulundusühingute (MTÜ) võlad ettevõttele olid aasta lõpul 346 eurot, kuid suurenesid aasta lõpuks võrreldes eelneva aastaga 705 euro võrra (204%) ja aasta lõpuks võrreldes aasta lõpuga 810 euro võrra (234,4%). Võrreldes aasta lõpuga suurenesid kohalike omavalitsuste ja nende asutuste võlad aasta lõpuks 544 euro võrra (31,1%) ja aasta lõpuks võrreldes aasta lõpuga 5308 euro võrra (303,4%). Autor koondas müügireskontrote andmed seisuga nõudevahemikesse, et saada ülevaade, kuidas nõuded kõikide võlgnike vastu uuritaval perioodil jaotuvad. (Tabel 2) Tabel 2. ASi Rakvere Vesi nõuete suurused ostjate vastu aastatel detsembril Nõudevahemik, Ostjate arv, tk Üle Kokku Allikas: [AS Rakvere Vesi müügireskontro ] Uuritavate aastate lõpul oli ettevõttel kuni 100-eurone nõue ligikaudu 85,2% ostjate vastu. Võrreldes aasta lõpuga suurenes ostjate arv aasta lõpuks vahemikus eurot 484 võrra ehk 45,9% ning vahemikus eurot 28 võrra ehk 186,7%. Aktsiaseltse, kellel oli ASile Rakvere Vesi tasumata neile osutatud teenuse eest, oli seisuga ja võlglaste hulgas 60 ja seisuga

21 Seisuga olid ettevõttel nõuded aktsiaseltside vastu kokku summas eurot, mis oli ühtlasi ka uuritava perioodi suurim. Kahel järgneval aastal vähenesid nõuded aktsiaseltside vastu eurot ehk 31,8% ja 5872 eurot ehk 10,3% võrreldes aasta lõpuga. Uuritavate aastate lõpul oli kõige enam aktsiaseltse (ligikaudu 75%) ettevõttele võlgu kuni 100 eurot. (Tabel 3) Tabel 3. ASi Rakvere Vesi nõuete suurused aktsiaseltside vastu aastatel detsembril Nõudevahemik, Aktsiaseltside arv, tk Üle Kokku Allikas: [AS Rakvere Vesi müügireskontro ] Muutused ostjate võlgades olid uuritavatel aastatel väikesed. Ettevõtted, kelle võlg teenuse kasutamise eest oli kuni 100 eurot, on väiketarbijad, kelle äritegevuses kasutatakse vee-ettevõtte teenust peamiselt inimeste esmavajaduste rahuldamiseks. Aktsiaseltsidest suurtarbijaid, kelle vastu olid ASil Rakvere Vesi nõuded suuremad kui 2001 eurot, oli aasta lõpu seisuga kolm. Kõikide aktsiaseltside võlgadest moodustasid kümne aktsiaseltsist suurkliendi võlad aastal 96%, vähenedes aasta lõpuks 1,4% ja aasta lõpuks 0,7% võrreldes aasta lõpuga. Suurklientidest aktsiaseltside võlad vähenesid aastal eelkõige seetõttu, et AS MAAG Piimatööstus koondas oma tootmise Jõhvi tootmishoonesse. (Tabel 4) 21

22 Tabel 4. ASi Rakvere Vesi kümne aktsiaseltsi suurimad võlgnevused aastatel detsembril, Ettevõte Rakvere Lihakombinaat AS Maag Piimatööstus AS Nõude summa Ettevõte Rakvere Lihakombinaat AS Maag Konservitööstus AS Nõude summa Ettevõte Rakvere Lihakombinaat AS Maag Konservitööstus AS Nõude summa Vireen AS JELD-WEN Eesti AS Rakvere Haigla AS Maag Konservitööstus AS Rakvere Haigla AS JELD-WEN Eesti AS 784 Merko Infra AS Pihlaka AS 384 Pihlaka AS 608 Rakvere Haigla AS 985 GoBus AS 361 GoBus AS 604 JELD-WEN Eesti AS 827 Adven Eesti AS Statoil Fuel & Retail 329 Eesti AS 462 Pihlaka AS Statoil Fuel & Retail 481 Eesti AS 309 Hoolekandeteenused 326 Hoolekandeteenused AS LUKOIL EESTI AS AS 258 LUKOIL EESTI AS 280 GoBus AS 306 Miskort AS 220 OG Elektra AS 280 Nõuded suurklientide Nõuded suurklientide Nõuded suurklientide vastu kokku vastu kokku vastu kokku Nõuded aktsiaseltside Nõuded aktsiaseltside Nõuded aktsiaseltside vastu kokku vastu kokku vastu kokku Allikas: [AS Rakvere Vesi müügireskontro ] 344 Suurimaks võlglaseks on AS Rakvere Lihakombinaat, kelle võlg ettevõttele oli aastal eurot, aastal eurot ja aastal eurot. ASi Rakvere Lihakombinaat võlad moodustasid aastal kõigist nõuetest aktsiaseltside vastu 52,8%, suurenedes kahel järgneval aastal vastavalt 25,9% võrra ja 28,9% võrra võrreldes aasta lõpuga. ASi Rakvere Lihakombinaat võla suurenemine tulenes ettevõtte tegevusmahtude suurenemisest ning teenustasu kallinemisest vastavalt rakendatud saastegrupile. Osaühinguid, kellel oli ASile Rakvere Vesi tasumata neile osutatud teenuse eest, oli aastal 120, aastal 127 ning aastal 142. Nõuded osaühingute vastu suurenesid tulenevalt klientide arvu suurenemisest. 22

23 Seisuga oli ettevõttel nõudeid osaühingute vastu kokku summas eurot. Kõige suuremad olid ettevõtte nõuded osaühingute vastu aastal kokku eurot (suurenemine võrreldes eelneva aastaga 71,8%). Uuritavate aastate lõpul olid enamiku osaühingute võlad ettevõttele alla 100 euro. (Tabel 5) Tabel 5. ASi Rakvere Vesi nõuete suurused osaühingute vastu aastatel detsembril Osaühingute arv, tk Nõudevahemik, Üle Kokku Allikas: [AS Rakvere Vesi müügireskontro ] Osaühinguid võlgnevusega kuni 100 eurot oli kõigist osaühingutest aasta lõpul 68,3%, aasta lõpul 68,5% ja aasta lõpul 63,4%. Kümne osaühingust suurkliendi võlad moodustasid kõikide osaühingute vastu olevatest nõuetest aastal 61%, vähenedes aasta lõpuks 6,1% võrra ja suurenedes aasta lõpuks 1,6% võrra võrreldes aasta lõpuga. (Tabel 6) Tabel 6. ASi Rakvere Vesi kümne osaühingu suurimad võlgnevused aastatel detsembril, Nõude Nõude Nõude Osaühingud Osaühingud Osaühingud summa summa summa Aqva Hotels OÜ Aqva Hotels OÜ Aqva Hotels OÜ Estonian Spirit OÜ Night Agensy OÜ Wesmo OÜ Virumaa Kinnisvaraarenduse Balti Teenused OÜ Estonian Spirit OÜ OÜ Balti Teenused OÜ Feka-Ekspress OÜ 759 Balti Teenused OÜ Night Agensy OÜ Rakvere Elamuhooldus OÜ 492 Night Agensy OÜ Feka-Ekspress OÜ 699 I.S.P.K. Auto OÜ 433 Feka-Ekspress OÜ

24 Rakvere Elamuhooldus OÜ A 1 B 2 C Euterpe OÜ 418 HansaClub OÜ 679 Meltecom OÜ 413 Rakvere Ärikeskus OÜ 374 Rakvere Põllumajandustehnika OÜ Rakvere Ärikeskus OÜ Nõuded suurimate osaühingute vastu kokku Nõuded osaühingute vastu kokku Rakvere Elamuhooldus OÜ 358 Reisipaus OÜ 369 TM-Kinnisvara OÜ E.L.Terminal OÜ 358 Videoekspress OÜ Nõuded suurimate osaühingute vastu kokku Nõuded osaühingute vastu kokku Allikas: [AS Rakvere Vesi müügireskontro ] Nõuded suurimate osaühingute vastu kokku Nõuded osaühingute vastu kokku Osaühingutest oli suurimaks kliendiks uuritaval perioodil Aqva Hotels OÜ, kelle võlg ASile Rakvere Vesi oli seisuga kokku 4623 eurot, seisuga kokku 4682 eurot ja seisuga kokku 7295 eurot. Aqva Hotels OÜ võlad moodustasid aasta lõpu seisuga kogu osaühingute vastu olevatest nõuetest 24,3%, suurenedes järgneval aastal 1,7% ja vähenedes aasta lõpuks 0,8% võrreldes aasta lõpuga aastal võeti kastusele Aqva Hotels OÜ-le kuuluva hotelli juurdeehitus, mille järel suurenes hotelli külastajate arv ja veetarbimine nende poolt, mis omakorda põhjustas ettevõtte võlgnevuse 55,8% suurenemise aasta lõpul võrreldes aasta lõpuga. Korteriühistuid, kellel oli ASile Rakvere Vesi tasumata ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse eest, oli seisuga kokku aasta lõpu seisuga oli teenuse eest tasumata 185 korteriühistul ehk üheksal korteriühistul rohkem kui eelmisel aastal. Seisuga oli ASil Rakvere Vesi nõue 203 korteriühistu vastu. Seisuga oli ettevõttel nõudeid korteriühistute vastu kokku summas eurot. Kahe järgneva aasta lõpul suurenesid nõuded korteriühistute vastu 1161 eurot ehk 3,4% ja eurot ehk 48% võrreldes aasta lõpuga. Uuritavatel aastatel oli kõige enam nõudeid korteriühistute vastu ja aasta lõpul vahemikus eurot ning aasta lõpul vahemikus eurot. (Tabel 7) 24

25 Tabel 7. ASi Rakvere Vesi nõuete suurused korteriühistute vastu aastatel detsembril Nõudevahemik, Korteriühistute arv, tk Üle Kokku Allikas: [AS Rakvere Vesi müügireskontro ] Korteriühistute võlg ettevõttele on valdavalt kuni 300 eurot. Samas on aasta lõpuks suurenenud suurema võlgnevusega korteriühistute arv. Kümne korteriühistust suurkliendi võlad moodustasid kõikidest korteriühistute vastu olevatest nõuetest aastal 17,7%, suurenedes aasta lõpuks 0,1% ja vähenedes aasta lõpuks 2,1% võrreldes aasta lõpuga. (Tabel 8) Tabel 8. ASi Rakvere Vesi kümne korteriühistu suurimad võlgnevused aastatel detsembril, Korteriühistu Nõude summa Korteriühistu Nõude summa Korteriühistu Nõude summa Rakvere Lembitu KÜ Rakvere Lembitu KÜ Rakvere Lembitu KÜ Pagusoo 5 KÜ 672 Rakvere Võidu 88 KÜ 638 Rakvere Võidu 88 KÜ 855 Pagusoo 9 KÜ 664 Pagusoo 9 KÜ 619 Rakvere Laada 31 KÜ 844 Kungla 11 KÜ 562 Pagusoo 5 KÜ 601 Pagusoo 5 KÜ 817 Rakvere Laada 31 KÜ 544 Võidu 86 KÜ 598 Võidu Korteriühistu 733 Rakvere Võidu 88 KÜ 539 Kungla 6 KÜ 585 Kungla 5 KÜ 710 Võidu 86 KÜ 518 Kungla 11 KÜ 539 Kungla 6 KÜ 704 Rakvere Laada 4 KÜ 515 Kungla 5 KÜ 531 Kannike Korteriühistu 690 Võidu 53 KÜ 514 Rakvere Kungla 4 KÜ 515 Vabaduse 5 Korteriühistu 690 Pagusoo KÜ 507 Võidu 53 KÜ 514 Kungla 11 KÜ 686 Nõuded suurimate Nõuded suurimate Nõuded suurimate ühistute vastu kokku ühistute vastu kokku ühistute vastu kokku Nõuded ühistute vastu Nõuded ühistute vastu Nõuded ühistute vastu kokku kokku kokku Allikas: [AS Rakvere Vesi müügireskontro ] 25

26 Korteriühistutest on ASi Rakvere Vesi suurimateks klientideks viiekorruselised kortermajad. Uute korteriühistute ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse tarbijatega liitumise järel on nõuded korteriühistute vastu alates aastast suurenenud. Suurimaks võlglaseks oli uuritaval perioodil Rakvere Lembitu KÜ, kelle vastu oli ettevõttel nõue aasta lõpul 1097 eurot, aasta lõpul 1234 eurot ja aasta lõpul 1265 eurot. Rakvere Lembitu KÜ võlad olid aasta lõpul 17,9% kümne suurima korteriühistu võlgadest. Eratarbijate arv, kellel oli võlg ettevõttele, on uuritavatel aastatel järjest suurenenud. Eratarbijaid, kellel oli ASile Rakvere Vesi tasumata ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse eest, oli aasta lõpul ja aasta lõpul oli teenuse eest tasumata vastavalt 1142 ja 1375 isikul. Nõuded eratarbijate vastu olid väikseimad aasta lõpul ( eurot) ja suurimad aasta lõpul ( eurot). Uuritavate aastate lõpul olid enamiku eratarbijate võlad ettevõttele vahemikus 1 50 eurot. Eratarbijaid võlgnevusega 1 50 eurot oli kõigist eratarbijatest aasta lõpul 87,3%, aasta lõpul 86,2% ja aasta lõpul 82,5%. (Tabel 9) Tabel 9. ASi Rakvere Vesi nõuete suurused eratarbijate vastu aastatel detsembril Nõudevahemik, Eratarbijate arv, tk Üle Kokku Allikas: [AS Rakvere Vesi müügireskontro ] Võrreldes aasta lõpuga suurenes eratarbijate arv, kelle võlg oli vahemikus eurot, aasta lõpuks 48 ja aasta lõpuks 106 võrra. 26

27 Riigiasutusi, kellel oli ASile Rakvere Vesi tasumata vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest, oli seisuga kokku aasta lõpul oli teenuse eest tasumata 11 riigiasutusel ehk ühel riigiasutusel rohkem kui eelneval aastal. Seisuga oli ASil Rakvere Vesi nõue üheksa riigiasutuse vastu. Ettevõtte nõuded riigiasutuste vastu olid aastal 1453 eurot. Võrreldes aasta lõpuga suurenesid riigiasutuste võlad kahel järgneval aastal vastavalt 208 ja 315 euro võrra, suurenedes vastavalt 14,3% ja 21,7%. Võrreldes aasta lõpuga suurenesid aasta lõpuks nõuded riigiasutuste vastu 6,4%, kuigi ettevõtte teenust tarbinud asutusi oli aasta lõpul vähem võrreldes aasta lõpuga. (Tabel 10) Tabel 10. ASi Rakvere Vesi nõuete suurused riigiasutuste vastu aastatel detsembril, Riigiasutused Kaitsevägi Lääne-Viru Maavalitsus Lääne-Virumaa Veterinaarkeskus Maanteeamet Rahvusarhiiv Rakvere Ametikool Sotsiaalkindlustusamet Terviseamet 8 5 Keskkonnaamet Lääne-Viru Rakenduskõrgkool Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledž Kaitseliit Kokku Allikas: [AS Rakvere Vesi müügireskontro ] Uuritaval perioodil oli suurim võlglane Rakvere Ametikool aasta lõpul oli nõue Rakvere Ametikooli vastu 67,9% kõigist nõuetest riigiasutuste vastu, vähenedes kahel järgneval aastal vastavalt 0,3% ja 0,5% võrra võrreldes aasta lõpuga. Võrreldes aasta lõpuga vähenes aasta lõpuks kõige enam Lääne-Virumaa Veterinaarkeskuse võlg (23%), aasta lõpuks Tallinna Ülikooli Rakvere Kolledži võlg (54,7%). 27

28 Kohalikke omavalitsusi (KOV) ja nende asutusi, kellel oli ASile Rakvere Vesi tasumata vee- ja kanalisatsiooniteenuse eest, oli aasta lõpul 11, ja aasta lõpul 13. Nõuded KOVde ja nende asutuste vastu olid väikseimad aasta lõpul 1750 eurot aasta ja aasta lõpuga suurenesid nõuded vastavalt 31,1% ja 303,4% võrreldes aasta lõpuga. Kõige suuremad olid nõuded aastal 7058 eurot. (Tabel 11) Tabel 11. ASi Rakvere Vesi nõuete suurused kohalike omavalitsuste ja nende asutuste vastu aastatel detsembril, Kohalikud omavalitsused ja nende asutused Rakvere Linnavalitsus Rakvere Kungla Lasteaed 224 Rakvere Triinu Lasteaed Rakvere Kultuurikeskus Rakvere Muusikakool Rakvere Rohuaia Lasteaed Rakvere Spordikeskus Lääne-Viru Keskraamatukogu Rakvere Gümnaasium Rakvere Reaalgümnaasium 267 Rakvere Sotsiaalabikeskus Rakvere Vallavalitsus Sõmeru Vallavalitsus Sõmeru Lasteaed "Pääsusilm" Sõmeru Põhikool Uhtna Hooldekodu 190 Uhtna Põhikool 102 Kokku Allikas: [AS Rakvere Vesi müügireskontro ] Nii kui ka aasta lõpul olid suurimad Rakvere Spordikeskuse võlad (vastavalt 37,7% ja 25,4% kõigist nõuetest KOVde ja nende asutuste vastu) aastal moodustas Rakvere Linnavalitsuse võlgnevus ettevõttele 66,6% kõigist nõuetest KOVde ja nende asutuste vastu. 28

29 Võrreldes kahe eelneva aastaga suurenes aasta lõpul oluliselt ettevõtte nõue Rakvere Linnavalitsuse vastu. Võlgnevuse suurenemise põhjuseks olid maksmata arved sademevee eest summas 3249 eurot, restkaevude puhastamise eest summas 1015 eurot ja veetarbimise eest summas 434 eurot. Kuna Uhtna Hooldekodu ja Uhtna Põhikool hakkasid ettevõtte teenust kasutama alates aastast, ei olnud ettevõttel nende asutuste vastu nõudeid ja aasta lõpul ja aasta lõpul oli ASile Rakvere Vesi ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniteenuse eest võlgu üheksa mittetulundusühingut aastal lisandus üks võlglane. Kõige väiksemad olid ASi Rakvere Vesi nõuded MTÜde vastu aasta lõpu seisuga 346 eurot, kahel järgneval aastal suurenes nõue vastavalt 705 ja 810 euro võrra. (Tabel 12) Tabel 12. ASi Rakvere Vesi nõuete suurused mittetulundusühingute vastu aastatel detsembril, Mittetulundusühingud EELK Rakvere Kolmainu Kogudus EMK Rakvere Kogudus 18 Jehoova Tunnistajate Maardu Kogudus Karmeli Kogudus MPEÕK Rakvere Jumalaema Sündimise Kogudus Rakvere Vabakogudus Hüüdja Hääl SP Adventistide Rakvere Kogudus Rakvere Eragümnaasiumi Hariduskogu MTÜ MTÜ Rakvere Tuletõrjeühing 11 Virumaa Muuseumid SA Rakvere Teatrimaja SA Kokku Allikas: [AS Rakvere Vesi müügireskontro ] Suurimaks võlglaseks aastatel 2011 ja 2013 oli Rakvere Eragümnaasiumi Hariduskogu MTÜ, kelle võlg ettevõttele oli vastavalt 41,6% ja 59,2% kõigist nõuetest mittetulundusühingute vastu aasta lõpul oli ettevõttel suurim nõue Rakvere Teatrimaja Sihtasutuse vastu ehk 37,0% kõigist nõuetest MTÜde vastu. 29