JUHTIMINE. Maga hästi pea. igas maailma nurgas

Save this PDF as:
 WORD  PNG  TXT  JPG

Size: px
Start display at page:

Download "JUHTIMINE. Maga hästi pea. igas maailma nurgas"

Transcription

1 JUHTIMINE märts 2008 nr 2 (51) nr 1 (51) Maga hästi pea igas maailma nurgas Eelistad professionaalset teenindust ja suurepärast teenust: Radisson SAS hotellide 100% külastaja rahulolu garantii tagab selle kõigis meie 155 hotellis 47 erinevas riigis. Radisson SAS Hotell, Tallinn Tel: tallinn.radissonsas.com 16 Juhtide uuring: 15% Eesti elanikest peab Eesti juhti ausaks 28 Arvamus: elu ei pea olema üks lõputu võitlus

2 SELGED SÕNUMID SÄÄSTAVAD AEGA JA RAHA REKLAAM Kasulik käsiraamat kõigile, kel vaja inglise keeles ladusalt ja selgelt väljenduda. Mis on plain English? Plain English on ülemaailmne liikumine, mille eesmärgiks on lihtsustada kirjutatud sõnumitest arusaamist. Liikumine on eksisteerinud alates 1970ndatest ning tänapäeval rakendavad plain English i poliitikat enamikes ingliskeelsetes riikides nii erafirmad kui ka riigiasutused. Kursused Kirjutamine plain English i põhimõttel tähendab lihtsalt kõige selgema ja kõige enam sihtgrupile orienteeritud väljendusviisi leidmist. Plain English Estonia pakub võimaluse omandada selges ja heas inglise keeles tekstide kirjutamise ülemaailmselt levinud tehnika. Kursuste info: Üksikasjalikult grammatikast. 2 JUHTIMINE

3 KOMMENTAAR JUHTIMINE Toimetaja: Kristo Kiviorg, tel , e-post Reklaami projektijuht: Külli Kruusandi, tel , e-post ftp.aripaev.ee/incoming/rekl Kujundaja: Estel Eli Keeletoimetaja: Nele Katvel Fotograaf: Maris Ojasuu Peatoimetaja: Meelis Mandel Väljaandja: AS Äripäev Pärnu mnt 105, Tallinn telefon: (372) , (372) , faks: (372) , (372) Toimetus e-post: tel: (372) , faks: (372) Korrespondent Tartus: Väinu Rozental, Korrespondent Washingtonis: Kertu Ruus, Reklaamiosakond e-post: tel: (372) , faks: (372) Seminarid ja Käsiraamatud tel: (372) , faks: (372) Raamatuklubi ja Infolehtede toimetus tel: (372) , faks: (372) Tellimine ja levi e-post: tel: (372) , faks: (372) Tiraaž: Tellimine internetis Tellimishind 12 kuuks 3460 kr Trükk AS Kroonpress Äripäev veebis: Toimetus võtab endale õiguse kirju ja kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes Äripäev ja tema lisades avaldatud artiklid, fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel, majanduslikul, poliitilisel või religioossel teemal) on autoriõigusega kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine, levitamine ning edastamine mis tahes kujul on ilma ASi Äripäev kirjaliku nõusolekuta keelatud. Kaebuste korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda Pressinõukogusse või tel (372) märts 2008 Eelarvamus kui arengu takistaja Täpselt ei mäleta, millal, kuid mitte väga ammu jõudis minu teadvusse üks tõsiasi nimelt see, kuidas eelarvamus võib inimese arengut takistada, ja mitte vähe. Elame eelarvamusi täis maailmas, kujundame neid ise, levitame ja oleme sõprade, kolleegide, ühiskonna eelarvamustest mõjutatud. Kui mass jookseb lääne suunas, ei pea sina seda ilmtingimata tegema, mine vaata hoopis, mis ida pool toimub, võiks soovitada. Mõtle ise. Ei ole vaja kuulata ühiskondlikku laulu, sest see on keskpärane laul ning muusika. See aga ei tähenda, et tuleks reegleid rikkuda. Lihtsalt tuleks lasta endale rohkem võimalusi luua. Valmisolek tegevusteks, mõttevahetusteks, millega te pole varem kokku puutunud on samm parema inimese ja juhi poole. Suhtudes inimestes se, sündmustesse, asjades se JUHTIMISE KOLLEEGIUM Mihkel Pärjamäe, ASi Invicta nõukogu liige, juhtimistreener Haridus: Tartu Ülikool, sotsiaalpsühholoog. Tegeleb üld- ja strateegilise juhtimisega, avaldanud neil teemadel artikleid. Kadri Arula, ASi SEB Pank maksu poliitika osakonna juhataja Haridus: Tartu Ülikool, ökonomist. Tegelenud maksukonsultatsioonidega, avaldanud maksuteemalisi artikleid. KOMMENTAAR Kui mass jookseb lääne suunas, ei pea sina seda tegema. Juhtimise toimetaja Anu-Mall Naarits, ASi Baltika turundusjuht Haridus: Stockholmi Ülikool, ettevõtte juhtimine. Avaldanud turundusteemalisi artikleid. Urmo Vallner, ASi Koger & Partnerid nõukogu liige, ASi Invicta treener Haridus: Tallinna Tehnikaülikool, elektroonikainsener. Olnud A-Selveri juht ja Tallinna Kauba maja juhatuse liige. Kristo Kiviorg eelarvamusega, jäävad teil avamata paljude majade uksed. Me ei saa kunagi teada, kui head inimesed nendes hoonetes töötavad, milliseid koosolekuid seal peetakse, jäävad kuulmata uued ideed ning mõttevälgatused, me ei saa osa innovatsioonist. Ja seda kõike ainult ühe tühise asja pärast nagu eelarvamus. Käituge aga hoopis vastupidi kui mängu tuleb eelarvamus, kasutage see enda huvides ära. Eelarvamuse teke on kui signaal, mis pakub võimaluse härjal sarvist haarata ja liikuda uutesse kõrgustesse, samal ajal kui eelarvajad jäävad oma endisele tasemele. Te saavutate edu ja edumaa teiste ees. Mõelge selle peale. Jah, meile meeldivad inimesed, kes on meie moodi, me tunneme nendega ühisosa ja oleme õnnelikud, et on jõutud äratundmiseni ühistes huvides. See aga ei tähenda, et teistesse peaks halvasti suhtuma. Heli Raidve, Heli Raidve Tööõigusabi ASi juhataja Haridus: Tartu Ülikool, õigusteadus. Töötab juristina, spetsialiseerunud tööõigusele. Teeli Remmelg, OÜ Konfera arendusjuht Haridus: EBS, ärijuhtimine. Tegeleb juhtimiskoolituste korraldamisega. Töötanud Äripäevas Juhtimise kuukirja toimetajana ja konverentside projektijuhina. 3

4 TAGASIVAADE Sharma julgustas varjust välja astuma Juhtimis- ja isikliku arengu ekspert Robin Sharma innustas veebruari lõpus Tallinnas peetud konverentsil juhte võitma eelkõige iseennast. Kas te olete oma mugavustsoonis kinni? Tunnete, et olete kõik võimaliku saavutanud? Teil on puudu energiast ja õnnest? Inimene, kes on kõik saavutanud, on kinni oma mugavustsoonis, seetõttu võibki tunduda, et kõik justkui on olemas ja juba saavutatud. Turvalisest elusadamast tuleks aga väljuda ning seilata ookeanile. Ookeanile seilamine tähendab riskide võtmist, väga paljud inimesed leiavad oma elu lõpus, et oleks võinud võtta suuremaid riske, elada täisväärtuslikumat elu. Alusta pisiasjadest Et enesearengu teel edasi liikuda, tuleb alustada väikestest võitudest ning mitte püüda saavutada suurt hüpet ühe korraga. Sellest kõigest rääkis Sharma konverentsil. Alustage päeva vara, võitke minilahing madratsiga, nautige varast hommikut. Te juba tegutsete, kui teised alles magavad, see peaks meele rõõmsaks tegema. Kui parandate iga päev end kas või ühe protsendi, olete kuu lõpuks juba 30% senisest parem inimene. Selleks, et juhtida, ei pea inimesel olema kõlavat tiitlit, juhtida on võimalik nüüd ja praegu, et enesejuhtimisega hakkama saada, pole vaja kusagile kooli minna, see ei nõua mittemingisugust kraadi. Tähtis on seda lihtsalt teha. Sellega alustada. Inimesel pole energiat Robin Sharma jagas konverentsi vaheaegadel kõikidele soovi jatele autogramme. Foto: Andor-Olari Ilison ega õnne siis, kui ta ei tegele enda jaoks õigete asjadega, ei naudi mitte protsessi ennast, vaid arvab, et soovunelm ainuüksi peaks tooma suure rahulolu. Sellelt aluselt lähtudes saabub aga pettumus. Võimalus tegeleda enda jaoks meeldivate asjadega pakub naudingut. Näita eeskuju Sharma sõnul tuleks eriliselt jälgida, et ei kritiseeritaks inimesi, keda ei mõisteta, sest kritiseerides näitate üles oma teadmatust, samuti ei aita see kaasa väärtuse loomisele. Kuidas aga võiks sinu firma teistega võrreldes konkurentsieelise saavutada? Valem on lihtne. Organisatsioon peab suutma kasvatada oma töötajatest juhte, ilma tiitlita juhte. See on ainus viis luua terviklikku väärtust. Näidake eeskuju, olge unikaalne. Seda mitte ainult siis, kui olete avalikkuse ees, vaid kogu aeg. Unikaalne olemine tähendab olla see, kes sa oled. See tähendab ka loobumist sotsiaalsest maskist, mida inimene iga päev kannab, see tähendab loobumist näitlemisest. Ja lõpetuseks: unista, õpi ja leia oma kutsumus. Ole parim. Kristo Kiviorg TAUST Sharma kuus vaala Ole: keskendunud täiuslik kirglik järjepidev kannatlik tagasihoidlik Allikas: Robin Sharma KOMMENTAAR Urmo Vallner, Koger & Partnerid nõukogu liige Sharma oli hea. Kõik inimesed, kes kohale olid tulnud, nautisid tema esinemist. Mida rohkem ollakse endale rikkust kogunud, seda tühjemalt võib inimene end seesmiselt tunda. Eesti riik ja inimesed on piisavalt rikkad, samas pole sellega kaasnenud suurenenud õnnetunnet. Asjade omamine ei tee meid rohkem õnnelikumaks. Noortel võib- olla on sellest raske aru saada, sest nad ei usu sageli, mida kogenumad inimesed räägivad. Kui inimene on materiaalselt kindlustatud, aga ta on seesmiselt tühi, jõutaksegi lõpuks mõtte käikudeni elu olemusest ja mõttest mida paganat üldse siin ilmas tehakse ja kuhu peaks välja jõudma. Eesmärgistamine on oluline ja seda Sharma ka rõhutas. Teades eesmärki, ei kulutata aega mõttetutele tegevustele. 4 JUHTIMINE

5 Loovus kõrgkoolis: probleemõpe ja inkubatsiooniprogrammid Mida olete teinud, et suurendada üliõpilaste loovust ja pealehakkamist? On see üldse vajalik? Miks? KÜSITLUS Loovuse arendamine on ka kõrgkoolis väga vajalik. Loova mõtlemisega isiksus suudab ju elus ja tööturul paremini hakkama saada. Maaülikooli majandus- ja sotsiaalinstituudis on erinevates õppeainetes paar aastat tegeldud probleemõppega. Selle raames kaardistavad tudengid ettevõtete kitsaskohti ja proovivad neile lahendusi leida. Õppetöö raames käiakse ettevõtetes kohapeal, et oma silmaga näha sealset tegevust, ja kasutatakse ära asjatundjate igapäevatööst pärit teadmisi. Näiteks on tehtud mitmesuguseid ettevõtte majandusarvestuse, maamajandusökonoomika ja põllumajandusökonoomika analüüse. Jüri Lehtsaar, Eesti Maaülikooli õppeprorektor Loovuse arendamine on tänapäeval vajalik paljudes valdkondades selleks, et pakkuda raha ja keskkonda säästvat innovatsiooni, ning teiseks seetõttu, et tarbijad ei rahuldu enam masslahendustega. Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut on hoidnud alal suulise vastuvõtuintervjuu traditsiooni, kus ühe kriteeriumina hindame kandidaatide loovust. Meile meeldib, kui tudengid suudavad meil õppides oma loovust veelgi arendada. Näiteks on meie ainekavas Vallo Nuusti loovkirjutamine. Meil on võimalus, et tudeng uurib lõputööna süvitsi teda huvitavat valdkonda või teeb hoopis ajakirjandusliku või suhtekorraldusliku individuaalprojekti. Sama kohtab mujalgi meie ülikoolis. Tean, et majan- märts 2008 dusteaduskonna juures tegutsevas ettevõtluskeskuses on majandusõppes olulisel kohal tudengite loovuse arendamine. Loomulikult, vaid loov ettevõtja võib saada tõeliselt edukaks! Mart Raudsaar, Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi õppejõud Estonian Business Schoolis on tudengite loovust vaja arendada selleks, et nad tihenevas konkurentsis näeksid uusi ärivõimalusi. Ka neid, mille jaoks Eesti kitsaks jääb. Selleks kasutame kõigepealt tudengiettevõtete programmi, kus tudengite tiimil tuleb enda äriideest lähtudes tegelik ettevõte käima lükata. Äriideede uudsust püüame suurendada inkubaatoriprogrammis, viies EBSi tudengeid kokku näiteks Eesti Kunstiakadeemia tudengitega, aga ka teiste riikide üliõpilastega. Kontaktide mitmekesisus suurendab loovust. EBSis on palju vahetusüliõpilasi teistest riikidest ja see on lisaressurss loovuse arendamiseks, et mitte ainult omas mahlas keeda. EBSi üliõpilasi aidatakse oma ettevõtlusorientatsiooni analüüsida millisel määral ollakse orienteeritud innovatsioonile ja koosloomisele? Muudatuste juhtimise aines treenime nii loova mõtlemise võtteid kui ka oskust loovaid ideid ellu viia. Tiit Elenurm, Estonian Business Schooli ettevõtluse õppetooli juhataja Suurem loovus on vajalik. Kool piirdub pahatihti faktide pähetuupimisega ning tudengihakatise väljasaamine neist pealesunnitud raamidest võtab omajagu vaeva. Miks seda teha et ta oma pead sihipäraselt kasutaks, mitte ainult mütsinagina. Alustada saab ülesannetega, mis eeldavad oma peaga mõtlemist, mitte tuima kopeerimist näiteks Vikipeediast. Ebastandardsed ülesanded, distsipliini raamidest väljasundimine, juhendamine need on paar asja, mida ise olen tudengitega praktiseerinud. Hannes Palang, Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse juhataja ja Tallinna Ülikooli Eesti humanitaarinstituudi direktor PARIM KOOLITAJA...sinu meeskonnale on sinu talendikas töötaja, kes tunneb teie ettevõtet kui oma viit sõrme ja kelles on kirge olulisi teadmisi kolleegidele edasi anda. MADALA(I)MATE KULUDEGA? Investeerides oma sisekoolitajate arendamisse võid muuta optimaalsemaks sisseostetavate koolitustega seotud kulusid. Professionaalsete koolitajate "köögipool": SISEKOOLITAJA ARENGUKURSUS 4-päevane koolitusprogramm, aprill-mai 2008 META-PROFIT treenerite juhtimisel. Et sa ei unustaks oma talendikat töötajat sellele koolitusele hiljem registreerimast, kasuta koolituse meeldetuletusteenust. Tel / 5

6 INTERVJUU Vaid eesmärki teades on võimalik sihile jõuda Juhtimiskonsultant Mait Raava soovitab nii firmadel kui ka inimestel selgeks mõelda, mis on eesmärk. Alles siis saab alata eneseanalüüs, mille käigus jõutakse astumist vajavate sammudeni. Küsimustele vastab Mait Raava. Kui otsuse tegemiseks on liiga vähe infot või liiga palju tundmatuid mõjureid, kas on tark ilmtingimata mingeid samme ette võtta või oodata? Kõik me teadsime aasta tagasi või veelgi varem, et majandus on üle kuumenenud, ning küsimuseks oli, millal võiks pehme maandumine saabuda. Sel ajal oli oluline näha mõjureid, mis selle protsessi õige pea käivitavad ning mõelda, kuidas kiiresti reageerida muutuvatele tingimustele, kuidas avaldab see mõju ettevõtte strateegiale. Täpselt me ju ei tea, mis tulevikus sündima hakkab, kuid meil on võimalus ennast erinevateks stsenaariumiteks valmis seada. Kuidas märgata trenditekitajaid? Kinnisvarabuum oli trend, selle tekitajaks oli odav laenuraha, see oli päästikuks kinnisvarabuumi tekkele. Lisaks odavale laenurahale oli tugevaks mõjuriks veel välisinvesteeringute sissevool. Need kaks tingimust olid eelduseks kinnisvarabuumile. Senikaua, kui need tingimused pidasid, kestis ka buum, nagu laenuandmist piirati, välisinvesteeringud kokku kuivasid, muutus turul ka meelsus. Sarnaselt kinnisvaraturuga, sõltub majanduse käekäigust palju ka kaubandus- ja reklaamiturg. Eelpoolmainitutest erinevalt käitub aga näiteks IT-sektor. Seal on kriitiline uus tehnoloogia ise, mitte niivõrd üldine majanduskonjunktuur. Mida peaks üks kohalikul turul tegutseja tegema, et edukas olla? Esiteks. Kui firma on kohalikul turul tegutseja, kelle kliendiks on lõpptarbija, näiteks mõni restoran, peaks ta püüdma teistest paremini aru saada, mida kohalikud ja turistid tahavad, mille nad on nõus maksma, olema julgelt ja teadlikult suunatud siseturule. TAUST Maailma mõjutavad tegurid võrgustumine avatud ärimudelite (sh töövõtu) levik info- ja kommunikatsioonitehnoloogiate kiire areng infotarbimise suurenemine virtuaalse-reaalse põimumine eluea pikenemine tervislike eluviiside väärtustamine noortel rahvuspiiride hägustumine minateadvuses kasvav energiadefitsiit ökoloogilise mõtteviisi levik Eestis äritegemist mõjutavad üldised makrojõud geopoliitiline asend enesekindlus tänu edule väikeriigina individualism ettevõtlik ärikultuur õpihimulised sini- ja valgekraed avatud majandus piiratud korruptsioon puutumatu loodus puhas vesi Juhtimiskonsultant Mait Raava Foto: Indrek Susi Teiseks. Kohalikud ettevõtted, kes pakuvad teenuseid teistele firmadele, peaksid mõistma eelkõige klientideks olevate eksportijate vajadusi. Tuleks osata valida õiged kliendid, kes on suure konkurentsivõimega ehk leida õiged doonorid, kelle külge ennast siduda. Alustava ettevõttena välisturul tegutsema asudes tuleb midagi teistmoodi teha, kui konkurendid. Ärimudel peab olema globaalselt konkurentsivõimeline. Kui olete leidnud unikaalse ärimudeli, tuleks analüüsida milline ärikeskkond sobiks sellele mudelile kõige paremini ehk alustada tuleks õigetest turgudest. Kas peaks üldse panustama valdkondadele, milles ettevõte või siis riik omab mingisugust konkurentsieelist? Riigi tasandilt vastates oleks vastus jah. Ettevõtete keskkond ehk riik peaks looma tugisüsteeme, et tekiks Eestit läbiv tugev kompetents nagu on näiteks Singapuris, Iirimaal, Soomest rääkimata. Ettevõte peaks panustama eristumist võimaldavale kompetentsile ning ka aru saama, mis ressurssidel see baseerub. Välisturule ihkajad peaksid leidma niši, mis turutegijatele tundub vähematraktiivne ning ennast selles segmendis arendama. Kuna Eestis tugevaid klastreid peale põlevkivitehnoloogia ei ole, peaks need nišid tuginema klastriülestele tehnoloogiatele. Heaks näiteks siin on internet, mis võimaldab firmadel teha koostööd üle maailma ja samuti laias maailmas teenuseid pakkuda. Nn vanaaja äril, kus klastrid toimivad regionaalsete tõmbekeskuste põhimõttel (nt Silicon Valley, Helsinki jm), Eestil läbilöögivõimalused sisuliselt puuduvad. Mõelgem viimane uudis, mida Nokia kohta lugesin, oli see, et ta teeb koostööd Cambridge i ülikooliga nanotehnoloogiate rakendamisel, kusjuures ülikool kaasab sellesse projekti kolmsada (!) inimest oma majast. Eesti ettevõtete võimalus peitub teabe äris ehk ärimudelite loomises, kus on võimalik kaasata tarku tegijaid üle maailma. Kristo Kiviorg 6 JUHTIMINE

7 REKLAAM märts

8 ELLUVIIMINE Ideede loov teostamine nõuab julgust Loov edukas ette võte ei ole juhuslik, vaid läbimõeldud töö tulemus. Loovus tähendab ettevõtetele julgust olla erinev, väljuda raamidest ja ka julgust teha vigu. Kui ideed tekivad kergelt, siis väljakutseks on nende realiseerimine. IBM Eesti iga-aastane grillipidu. Mõttevahetused sillutavad teed innovatsioonile. Foto: Andres Haabu IBM on uute patentide osas maailmas kõige produktiivsem. Invicta meistertreeneri Mihkel Pärjamäe sõnul ei ole see juhuslik, vaid läbimõeldud töö tulemus. IBM Eesti juhi Valdo Randpere sõnul on IBM üle kümne aasta kõige suurem patentide registreerija maailmas. Randpere peab edu võtmeks innovatsiooni ei kopeerita teiste töid ega uurimusi. Seejuures on oluline kaitsta oma intellektuaalset varandust, sest selle väljatöötamine pole lihtne ega odav. Firmale on oluline olla atraktiivne, et tööle meelitada häid inimesi ja neid hoida. Ettevõtte asepresident on vastutav innovatsiooni eest, tema reisib pidevalt mööda maailma ja leiab talente. Randpere sõnul sõltub ettevõtte atraktiivsus paljudest näitajatest, eelkõige firma kuvandist tööturul, mis kujuneb aastatega. Kvaliteet ja innovatiivsus on töötajatele olulised, seda on IBM kujundanud aastakümneid. Kaks korda aastas toimub firmal konverents, mis tähendab tihedat grupitööd ning konstruktiivseid arutlusi näiteks toodete turustamise teemadel või teemal, kuidas olla nutikas. Need ei ole traditsioonilised suve- või talvepäevad. Esimesel päeval teeme tihedalt tööd, teine päev möödub mõne lõbusa tegevusega, räägib Randpere. Ideede puudust Randpere ei kurda. Siin on risk, et kuna paljusid häid ideid ei saa ellu viia, siis küsitakse ikka pool aastat sama küsimust millised on head ideed? Pigem oleks küsimus, kuidas neid häid ideid reaalselt ellu viia. Kõik algab lastetoast Randpere leiab, et loovus on inimesse juurdunud, tal on julgus erineda. 25aastast inimest enam ümber ei kujunda. Julgus olla teistsugune tuleb kaasa lapsepõlvest läbi kasvatuse. Lapsele peab selgitama, et erinev olemine ei ole karistatav, arvab Randpere. Fastleader.com-i juht Endrik Randoja nõustub Mihkel Pärjamäe arvamusega, et loovus vajab treeningut, teadmisi ja kogemust. Randoja peab põhiliseks väljakutseks mitte ideede genereerimist, vaid nende ideede loovat teostamist. Loovad ideed tulevad iseenesest, aga õppida tuleb nutikat teostamist ja siinkohal ongi abiks kogemus, räägib Randoja. Kogemus võib ka mõneti kahju teha kui asju on alati ühte moodi tehtud, siis tihti nii ka jätkatakse. Loovaks tööks on vaja vaadata teise nurga alt, mil avanevad uued võimalused. Loovad ideed ja loovad teostused on kaks erinevat poolust. Inimene, olles ühes hea, ei pruugi automaatselt olla seda teises, selgitab ta. Fastleader.com-i töötajad saavad väljastpoolt positiivseid mõjutusi loovale tööle, silmaringi avardamine on siin oluliseks märksõnaks. Firmasiseselt toimuvad kaks korda aastas töötoad ning inspiratsiooni saadakse ka oma toodetest igal nädalal toimuvad erinevad koolitused ja konverentsid, mis toimivad loovuse õhutajana. Ka avatud kontor soodustab diskussioone, kuid suurepäraseks arutlemise kohaks on ka samas majas asuv resto ran. Randoja peab peab ettevõtte praegust asukohta Ülemiste Citys suurepäraseks progressiivsete ettevõtete paigaks, kus õhkab positiivsust ja särasilmsust. Osakondadevahelist tihedat suhtlemist Randoja üle ei tähtsusta osakonnad töötavad erinevatele sihtrühmadele, seega ei ole vajalik, et kõik osakonnad väga tihedalt koos töötaks. Reisibüroo Estravel 25aastast inimest enam ümber ei kujunda. Julgus olla teistsugune tuleb kaasa lapsepõlvest läbi kasvatuse. Valdo Randpere, IBM Eesti juht tegevdirektor Anne Samlik arvab, et loovus on teatud määral kaasasündinud omadus. See on kindlasti arendatav, kui eeldused selleks peavad olemas olema, ütleb ta. Muuda iseennast Loovus ja innovatiivus saab Samliku arvates alguse igast inimesest endast. Ennast arendada saab igaüks vaid ise ettevõttel on vaid suunav roll. Kedagi teist ei ole võimalik muuta, leiab Samlik. Loovuseks ei saa olla ühtseid reegleid ja traditsioone, need pärsivad loovat mõtlemist ja tegutsemist. Küll aga tuleb loovuse arendamiseks anda inimesele vabad käed, teda vaikselt suunata ja juhtida, et inimene avaneks. Toetamaks töötajate mõttevahetust ja uusi ideid, on Estravelil lisaks tavapärastele pidudele ja üritustele juba aastaid traditsiooniks maksta n-ö rõõmurahasid. Need on töötajatele osakonniti kõikvõimalike ürituste korraldamiseks vabal ajal. Rõõmurahade idee on panna töötajaid suhtlema omavahel ka muus situatsioonis kui puhtalt tööalases. Pille Rõivas 8 JUHTIMINE

9 REKLAAM Koolitus- ja arendusfirma SELF II AVATUD KURSUSED 2008 AJAJUHTIMINE aprill 2008 (2 päeva), koolitajad Mari-Liis Järg ja Airi Mitendorf november 2008 (2 päeva), koolitajad Mari-Liis Järg ja Angelika Naris Kursuse eesmärgiks on täiendada osalejate ajakasutusoskusi ning suurendada seeläbi nende tegevuse efektiivsust. ENESEJUHTIMINE juuni 2008 (2 päeva), koolitajad Endel Hango ja Karin Hango Koolituse eesmärgiks on osalejate enesejuhtimisoskuste arendamine, mis aitab neil saada rohkem iseeneseks, leida harmooniat oma elus ning tõsta oma enesehinnangut ja -kindlust. GRUPITÖÖ MEETODITE RAKENDAMINE september ja oktoober 2008 (4 päeva), koolitajad Kadri Kõiv ja Airi Mitendorf Koolitus on mõeldud inimestele, kes oma igapäevases töös juhivad aeg-ajalt tegevusi väikestes gruppides, olgu nendeks siis näiteks organisatsioonisisesed fookusgrupid, arendusseminarid või kovisioonigrupid. NÕUSTAMISOSKUSED oktoober 2008 (2 päeva), koolitajad Liis Aavaste-Hango ja Endel Hango Nõustamisoskuste koolitusel on võimalik nõustamisoskusi harjutada ja värskendada. Osalejad saavad ideid, kuidas nõustamisprotsessi paremini ette valmistada ning leida efektiivseid ja ennast vähem kulutavaid abistamisviise. PROJEKTIJUHTIMINE november 2008 (2 päeva), koolitajad Liis Aavaste-Hango ja Endel Hango Treeningu eesmärgiks on arendada osalejate oskusi, et toime tulla projektijuhtimise kriisiolukordadega, sh inimeste juhtimise, rollide ja vastutuse jagamise, mõjutamise ning ootamatustega toimetuleku oskusi. LOOVUS JA SPONTAANSUS detsember 2008 (2 päeva), koolitajad Liis Aavaste-Hango ja Endel Hango Loovus- ja spontaansustreeningu eesmärgiks on suurendada osalejate valmisolekut loovalt tegutseda ning tutvustada osalejatele mõningaid loovuse ja spontaansuse vallandamise tehnikaid. Lisainfo ja registreerimine: / / tel märts

10 LOOVUS Illustratsioon: Anti Veermaa TAUST TAUST Loovuse häving saab alguse meist endist Suurel määral suretavad loovust juhid. Kõige kõvemad loovuse mõrtsukad asuvad igaühes endas. Hea juht korraldab asju paremini kui keskpärane. Ta püüab leida parima viisi. Kui ainuõige tee on teada, pole loovusele ruumi. Originaalsed lahendused ei too lühiajalises perspektiivis enamasti suurt kasu ja tunduvad kulude kokkuhoiu tingimustes sageli mõttetult kulukatena. Efektiivsus on tänapäeval väga oluline. Igast sidrunist tuleb viimane tilk kätte saada, iga töötaja täiel määral pühenduma peibutada. Allikas: Karin Hango, Self II Teisititegemise jaoks ei jää aega ega energiat Sageli püstitatakse aruteludeks või ajurünnakuteks küsimusi ja lähteülesandeid pealiskaudselt. Kui küsimus on mõttetu või väheoluline, pole ka saadud ideed kuigi väärtuslikud või rakendatavad. Kui ülesanded ja rol lid pidevalt muutuvad, tuleb palju vaeva näha üha uute rollide omandamisega: ootuste uurimisega, neile vastamisega, uute oskuste õppimisega. Oma isikupäraste rollilahendusteni ning eduka soorituse nautimiseni pahatihti ei jõutagi. Organisatsioonid tahavad mõõta tegevuste tulemuslikkust. Pidevalt muutuvad mõõdikud, võistlus teistega aitab samuti loovust tappa. 10 JUHTIMINE

11 Loovus on LOOVUS hävitatud Kasuahnus, püüd tagada stabiilsust, millega käib kaasas jäik reeglistik, tapavad loovuse. Loovuse surmas ettevõttes on peasüüdlane juht ise, mitte mingid välistegurid. Inimesed on loomult loovad, aga kahjuks suruvad hoolimatud ja kasuahned organisatsioonid nende loovuse alla oma ärevate ja ebakompetentsete või siis hoopis enesekesksete juhtide abil. Organisatsioonid ei osta ega väärtusta loovust ja isikupära, vaid püüdlikku kohusetäitmist. Tippjuhtkonna tasemel võib-olla saakski loovust rakenda, aga sinna jõudmise ajaks pole seda paraku enam kuskilt võtta. Tehke koos teistega Sedalaadi mõtlemist ja ütlemist olen paraku kohanud nii spetsialistide, juhtide kui ka isegi organisatsioonikonsultantide hulgas. Arvan täitsa kindlalt, et kui inimene mingil põhjusel vastandab end organisatsioonile ja kujutleb end tema abitu ohvrina, kaotab ta suure osa oma loovusest. Samas ei vallandu sellise eluhoiaku puhul loovus enamasti ka tema elu teistes valdkondades. Või siis avaldub inimese loovus üksnes mingis väheolulises tegevuses ning tööst saab teda ahistav tüütu rutiin, mida tuleb võimalikult minimaalselt panustades välja kannatada. Samal ajal olen veendunud, et pühendunud ja endast lugu pidavate inimeste puhul loob organisatsioon pigem keskkonna, kus inimene muutub spontaansemaks ja loovamaks, kui üksi olles. On ju uute mõtete tekkimise eelduseks tõelised kohtumised teiste inimestega, märts 2008 mille käigus keegi teeb midagi, millele keegi teine reageerib. Ja siis juhtubki midagi ainukordset, edasiviivat, inspi reerivat. Nii et loovuse eelduseks on teistega koos tegutsemine ja seega võivad organisatsioonid heal juhul pakkuda loovusele soodsat pinnast. Ja tegelikult vajavad organisatsioonid hädasti loovust, vähemalt meie muutuvas keskkonnas. Hukatuslikud mõttemallid Ometi kuigi loovus on loomulik ning kasulik, hävitatakse teda samas süste maatiliselt. Seda aitavad suure päraselt teha harjumuseks kujunenud mõttemallid, mis küll mingis olukorras on head ja edasiviivad, hiljem aga hakkavad loovust pärssima. Näidetena võib tuua järgmist: tegeleda tuleks ühe asjaga korraga ning see kindlasti lõpule viia; tööl on vaja pingutada; lõbus võib olla ainult vabal ajal; tööd ei tohi koju kaasa võtta; vabal ajal tööst ei räägita; elu on elu ja töö on töö, neid ei maksa segi ajada. Intensiivne, inspireeriv ja intrigeeriv keskkond provotseerib meid oma piire üle vaatama, uut avastama. Kui tajume keskkonda vaenlasena, keda ei tohi usaldada, kelle eest tuleb end kaitsta ja keda võiks jõudumööda tüssata, kaotame igasuguse loovuse. Loovus on võimas asi. Et ta sureks, tuleb tema tapmisega palju vaeva näha. Ja kindlasti on oma loovuse kasutamisel või hääbumisel võtmeroll igal inimesel endal. Ohvrimentaliteedi omaksvõtmine ja organisatsioonile alistumine kindlasti õnne ega edu ei too. Karin Hango, koolitus- ja arendusfirma SELF II loovjuht 11

12 LOOVUS Reeglid ja loovus Osa juhte on reeglite ja süsteemi fännid, teised jälle vastupidi üritavad neist hoiduda. kes keda? Kuigi esmapilgul näivad sõnad äri ja loovus olevat vastandtähenduslikud, tuleb nentida, et tänapäeval pole ükski äri edukas ilma loova suhtumiseta sellesse. Paika peab see ühtviisi nii televisiooni kui ka metallitööstuse puhul. Mainekujundusspetsialist Aune Past ütleb, et inimesi erinevateks gruppideks jagada on lihtsustatud, kuid kerge viis maailma käsitleda. Nii, nagu pole selget piiri abielus ja vallalisel inimese vahel, on sageli raske eristada kaht sugu mis siis veel rääkida loovatest ja mitteloovatest inimestest. Küll on tendents, et mõni armastab reegleid ja nende punktuaalset täitmist, teine tahab eesmärgile jõuda loomingulisemalt. Kui küsida erinevate alade firmajuhtidelt, kui palju on reeglid nende elus loovust piiranud, selgub, et oma töötajaid loovalt mõtlema panna on siiski raskem ülesanne, kui neile reeglite seadmine. Julged on loovamad Nii näiteks võrdleb eduka kauplusteketi Diivaniparadiis omanik Ahti Rattasep loovust julgusega. Julgusega avaldada omi mõtteid. Kui sellist julgust oleks rohkem, siis oleks ka firmadel parem käekäik, sest ega ju ainult firmajuhid üksi loovad ei ole. Vahel on ringiliikuval töötajal rohkem loovust, kui kontoris konutaval juhil, kuid kuidas see loovus töötajalt kätte saada? mõtiskleb ta. Rattasep kinnitab, et tema raskeim probleem selles vallas ongi töötajate loovuse aktiivsuse tõstmine. Firmades, kus töötaja saab vabalt mõelda ja tema ideedega arvestatakse, on isegi tööjõu voolavus väiksem, sest enamikule inimestest meeldib tegutsemisvabadus. Ega inimene ikka kaua robotit mängida ei suuda, leiab ta. Kui töötajad näevad, et nende ideid ka tegelikkuses rakendatakse, siis see on juba väike motivatsioon. Ühe näitena toob ta selle, kuidas Diivaniparadiisi reklaamidesse otsiti huvitavaid reklaamlauseid, osaleda võisid firma kõikide tasandite töötajad. Osaleti nii aktiivselt, et lõpuks oli isegi raske kõige paremat välja valida. Reeglid vahel mõttetud Teletöös aga on reeglitest kinnipidamine mitte lihtsalt ebaoluline aga täiesti mõttetu tegevus. Alati, kui on tegemist hea tiimiga platsil, on reeglitest välja murdmine andnud häid tulemusi, räägib Filmimees OÜ produtsent ja Kanal 2 saatejuht Krista Lensin. Iga saate puhul muudame algseid süžeesid, sest ainult nii saab televisiooni teha. See on näitemäng vaatajate silmadele ning kasulik on mitte reeglipäraselt, vaid inimlikult asju korraldada. Parimad saatehetked tulevadki just kohapeal, arvestades hetke ja antud olukorda. Tegemist on ju loominguga ja kui sa seda mõttes kaasa ei mängi, siis saateid teha ei saa. Seevastu audiitorfirma E-Audit OÜ juht Ellen Tohvri leiab, et reeglites meie ümber pole mitte midagi halba. Loovus pigem aitab välja kujundada reegleid, mis toi- 12 JUHTIMINE

13 Praktika on näidanud, et ülikoolistki tulles ollakse väga õpikureeglites kinni. Alles kogemusega tuleb loovuse aspekt mängu. Ahti Rattasep, Diivaniparadiis OÜ omanik LOOVUS mivad nii ärielus kui ka isiklikus elus kõige paremini. Ma ise olen läbi ja lõhki süsteemiinimene. Mulle meeldib, kui on kehtestatud reeglid, mis määravad üldise raamistiku, kuid kuhu mahub piisavalt loomingulisust, et need reeglid tulemuslikult tööle rakendada. Küsimus ei ole niivõrd reeglites ja loomingulisuses, kuivõrd tulemustes, mida soovitakse saavutada, kinnitab Tohvri. märts 2008 Ka suured on loovad Tohvri tähelepanekut mööda kehtib igapäevases äritegevuses üldtuntud reegel, et mida suurem on ettevõte, seda rohkem on vaja reguleerivaid sätteid, et tagada kogu ettevõtte liikuvus õiges, hästivalitud suunas. Sedavõrd ootamatum on aga äärmiselt loovat lähenemist leida metallitööstuse Meteci juhi Toomas Lepa poolt. Lepp ütleb, et loovus on talle oluliselt abiks oma firma kultuuri loomises ja väärtuste säilitamises. Ükski masin üksinda ei taga tippkvaliteeti, aga meie toodang peab olema tippkvaliteediga, sõnab Lepp. Metec on käivitamas oma ettevõtte sisemist telekanalit. Nimelt selgus töötajate rahulolu uuringust, et inimesed tajutavad hästi ettevõtte arengut, kuid samas on neil pidevalt kiire, ning tuntakse vajadust info järele. Tartust on üleriigilises meedias niikuinii vähe juttu ja metallitööstus, kus areng on järjepidev ja suuri skandaale ei ole, ei paku ajakirjanduses huvi. Nii saavadki meie töötajad puhkenurkades ja sööklas näha meie oma uudiseid Audiitorfirma E-Audit OÜ juht Ellen Tohvri leiab, et reeglites meie ümber pole mitte midagi halba. Foto: Arno Mikkor ja uudiseid mujalt Eestist, räägib Lepp. Selgub, et edukatel firmajuhtidel ongi reeglina oma kindel nägemus sellest, kuidas ja mida nad teevad teistmoodi, kui ollakse harjutud. Minu enda tavaline või ebatavaline jutt uutele töötajatele on see, et töö ei ole kõige tähtsam, räägib Rattasep. Tähtis on kodu, pere ja sõbrad ning siis on alles töö. Kõik muidugi eeldavad, et tööandja räägib, et töö on ikka kõige tähtsam. Vanadele olijatele räägin seda, et põhireegel on see, et reegleid ei ole. Aga ikkagi on väga raske ideid töötajatelt kätte saada. Ja praktikagi on näidanud, et ülikoolistki tulles ollakse väga õpikureeglites kinni. Alles kogemustega tuleb loovuse aspekt mängu, on Rattasep veendunud. Annely Allik 13

14 KOOSTÖÖ Suhtekeemiast sõltub Kliendi ja agentuuri personaalsest sobimisest ning agentuuri esindaja ja firma vahelisest keemiast sõltub reklaamikampaania õnnestumine. Reklaamiagentuuri Division juhi Agne Puusaare sõnul sünnivad loovideed meeskondades. Oluline on heade meeskondade komplekteerimise oskus, kus inimesed täiendavad üksteist ja sünteesivad ideid ühiselt. Elu pakub häid lahendusi Reklaamiagentuuri Ima gine juhi Margo Kütti sõnul on kõige paremad reklaamid, mille idee on võetud elust enesest. Maailma parimad reklaamid on üles ehitatud just kogemusel, kus tavainimene vaatab ja samastub reklaami looga. Küti sõnul on selleks olemas kaks vaatenurka. Ühel juhul tekib tuttav tunne, et ollakse õigel teel ja tunnetatakse kambavaimu. Selline reklaam töötab ideaalselt meeste ja laste puhul, kellele on oluline ühtekuuluvus. Teisel juhul aga tunneb vaataja, et tahaks iga hinna eest olla samas rollis. Näiteks müstiliste kangelaste puhul tahaks just eelkõige mehed ja lapsed ennast kangelasega samastada. Naiste puhul aga tahetakse olla sama kaunis, süüa samu asju, kanda sama kaubamärki, mis muudavad sind imekauniks. Mõlemal juhul tõmbab selline reklaam vaataja hingega kaasa elama. Samastumine on vaid üks reklaamiidee genereerimise võimalus. Reklaamiagentuuride loovmeeskonnal on abiks tehnikad, mis pakuvad vähemalt 25 erinevat lähenemist reklaamiideede genereerimisel. Peale samastumise on veel näiteks plagiaat, kus parodeeritakse mingit kuulsat filmi, saadet või ühiskonnategelast. Või kolmas tehnika, kus kasutatakse sümboolikat. Milline idee ühele või teisele ettevõttele ideaalne on, sünnib loovmeeskonna ja ettevõtte koostöö käigus. Toote ja teenuse eri pärast lähtuvalt kasutatakse ideede genereerimisel erinevaid tehnikaid. Ja ühe idee loomisel võib teinekord abiks olla ka kümme ise lähenemist. Loovidee kirjutaja peab ennast reklaamitava tootega samastama. Leidma toote eelised, erilisuse, katsetama oma kujutlust inimeste peal, kellele see toode on mõeldud, ja vaatama, kas idee toimib. Ta peab ise oma ideesse uskuma. Kui agentuur usub tootesse ja klient on küllaltki täpselt defineerinud soovitud eesmärgid ning vahendid, siis on kõik eeldused heaks ideepuhanguks loodud, usub ka Agne Puusaar. Mis loovtöötajate käitumuslikke iseärasusi puudutab, siis see on Puusaare arvates igas indiviidis kinni selleks, et toote vastu tekiks usk ja respekt, on oluline toodet eelnevalt ka ise proovida ja katsuda. Oluline on julgus muuta Kas ja kuidas loovtöötaja seda teeb, on väga individuaalne ja oleneb tootest. Reklaam on õnneks valdkond, kus määraval kohal seisab improvisatsioon ja inspiratsioon, ja sellele protseduurireegleid või käitumistavasid määrata ei ole võimalik, õnneks, lisas Puusaar. Küsimus on aga selles, et kui on olemas professionaalne loovmeeskond ja abiprogrammid, miks siis ikkagi mõned reklaamiideed ärilist edu tuua ei suuda? Aga selleks, et üldse mingeid ideid tekiks, on alati vaja selget ja üheselt mõistetavat ülesannet. Agne Puusaar, Divisioni juht 14 JUHTIMINE

15 hea kampaania KOOSTÖÖ Margo Kütti selgitusel on probleem selles, et ettevõtte esindaja on oma tootes liiga kinni. Ei suudeta asja laiemalt näha ja mingil juhul ei taheta oma tootega eksperimenteerida. Teine probleem on selles, et lähteülesanne, mis reklaamiagentuurile antakse, on vale. See on aga vale seetõttu, et ettevõtte ise ei tea, mida tahab. Teadmatus tuleb sellest, et eelnevatel aastatel pole reklaamikampaania tulemusi mõõdetud. Puudu järjepidevusest Turundusjuhi eluiga on uuringute järgi keskmiselt 1,5 aastat ja kui ettevõtte turundusjuht on turunduseelarvet lihtsalt kohusetundlikult täitnud, mitte aga mõõtnud selle tulemust, on uus turundusjuht paratamatult olukorra ees, et ta ei tea, mis on seni tehtud ja mis tulemus saadud. Tal on ees küll arvud, et üks summa on läinud trükimeediasse ja teine summa telereklaami, kuid mis selle tulemus oli, on küsimärk. Nii tuleb uus turundusjuht ja alustab jälle algusest, katsetades läbi samad traditsioonilised reklaamivõimalused. Ja nii see lihtsalt jookseb aastast aastasse. Õhus peab olema keemiat Kui aga oleks olemas info, mis töötas ja mis ei töötanud, saaks minna iga reklaamikampaaniaga sammu võrra edasi. Sellisel juhul oleksid ettevõtte turundusjuhid avatumad loovalahendustele, uutele ideedele ja valmis katsetama uusi meedialahendusi. Hea agentuur võib kliendile ka strateegilist nõu pakkuda, soovitada, millist aspekti reklaamis rõhutada, aga selleks peab agentuur klienti väga hästi tundma. Aga selleks, et üldse mingeid ideid tekiks, on alati vaja selget ja üheselt mõistetavat ülesannet, nentis Puusaar. Kui see on olemas, suudab hea meeskond luua rohkem ideid, millest siis sõelumise abil paremad alles jäävad. Tähtis on ka kliendi ja agentuuri personaalne sobimine, sest kampaania õnnestumine sõltub agentuuri ja firma esindaja vahelisest keemiast. Eda-Liis Kann KOMMENTAAR Paavo Pilv, reklaamiagentuuri Brilliant juht Sel ajahetkel, kui sünnib hea idee, ei ole äriga mingit pistmist. Järgneb analüüs, kas sündinud idee sobib konteksti, kuidas võiksid reageerida sihtrühmad, kas teostus on reaalne, kui palju see kliendile maksma läheb jne. Osa lahendusi nõuab algusest peale küll tarka kombineerimist, aga äri peale ei mõtle loovinimesed ka sellise protsessi käigus. Meil on kolm loovmeeskonda, kes vajaduse korral tulevad üksteisele appi. Erilisi rituaale me loovmõtlemises ei rakenda ja siiani pole ka ühtegi n-ö ohvrit vaja läinud. Loomulikult on hädavajalikud sügavad teadmised turundusest, majandusest, sotsiaalteadustest, poliitikast jne. Kuidas jäädvustada meeskonda? See pilt on näide koostööst reklaamiagentuuri ja Juhtimise kuukirja vahel, kus tavaline looks vajalik pilt heideti kõrvale, laiendati piire ja leiti loominguline lahendus. Foto: Division märts

16 UURING Juhtidelt oodatakse arengut ja ausust Üldlevinud arusaam, et juhiomadused on kaasasündinud ega vaja uuendamist, Eestis ei kehti. Meil oodatakse juhtidelt pidevat arengut ning rohkem ausust. Kas igapäevase töökultuuri juurde käib see, et ausus ja eetilisus on Eestis juhtimise puhul teisejärgulised väärtused? Kui vaid 15% Eesti elanikest nõustub väitega, et meie juhid on ausad ja eetilised, siis järelikult näeb tervelt 85% selles vallas vajakajäämisi. Selline statistika selgus Eesti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) poolt juhtimisteadlikkuse programmi raames tellitud ja Turuuuringute ASi poolt detsembris tehtud uuringust. Uuringust selgus, et juhid peavad ennast tunduvalt ausamateks ja eetilisemateks kui mittejuhtidest vastajad. Ilmselt napib paljudel juhtidel ausat tagasisidet sellest, mida töötajad nende tegevusest tegelikult arvavad. Eesti juhte peetakse autoritaarseteks Uuringust selgunud statistika inimeste usaldatavuse kohta iseloomustab selgelt Eesti majandusruumis valitsevaid mängureegleid. Ehk on ebaaususe puudulik tunnetamine igand möödunud riigikorrast, kui millegi saamiseks tuli vassimise oskused ja ebaausad võtted mängu panna. Võib arvata, et Eesti viimaste aastate ülikiire majanduskasv ja edukultus on lausa soosinud lühiajalisele kiirele kasule mängivaid juhtimispraktikaid. Sageli on ebaausus suhteline ja seostatud ebaõiglusega. Need, kes enda eest seista julgevad, jõuavad kaugemale, käitudes seda saavutades teiste silmis ebaeetiliselt. Paratamatult satuvad juhtideks sageli nn alfaisased, kes pahatihti oma teel teistest lihtsalt üle astuvad. Eelmises Juhtimise numbris kirjutas TTÜ psühholoogiaprofessor Mare Teichmann, uuringutele tuginedes, et juba üle poolte Eesti juhtidest on nn alfaisased. Sageli ei ole siis enam küsimus aususes või eetilisuses, vaid pigem inimlikus taktitundes. Uuringust selgus, et tervelt kolmandik uuringule vastanuist tunnetab, et töökohtadel valitseb juhtide ja töötajate vastuseis. Lisades siia juurde, et veidi üle kolmandiku vastajate arvates on Eestis valdavaks ka autoritaarne juhtimisstiil, on selge, et Eesti juhtimispraktikad vajavad jätkuvat süsteemset ja järjekindlat arendamist. Majanduskasvu aeglustudes võib ausat ja õiglast organisatsioonikultuuri vaadelda ka otsese konkurentsieelisena, sest hea mainega organisatsioon tõmbab ligi häid töötajaid, seal valitseb suurem tööenergia, ollakse loovamad ning tuntakse uhkust oma tegevuse üle. MIS ON MIS EASi juhtimisteadlikkuse programm EASi juhtimisteadlikkuse programmi eesmärk on suurendada Eesti ühiskonna informeeritust juhtimiskvaliteedi tähtsusest ning arendada Eesti ette võtete konkurentsivõimet, tõstes ettevõttejuhtide teadlikkust nüüdisaegsetest efektiivsetest juhtimiskontseptsioonidest ja -meetoditest. Juhtimisteadlikkuse programm käib EASis neljandat aastat. Selle laiem eesmärk on tõmmata tähelepanu juhtimisteadlikkusele ning arendada ettevõtete konkurentsivõimet. TULEMUSED TAUST Uuringu korraldas Turuuuringute AS Ettevõtluse Arendamise sihtasutuse tellimusel juhtimisteadlikkuse programmi raames. Tegemist oli omnibussuuringuga, mille puhul üldkogumi moodustavad Eesti elanikud vanuses aastat ning mis on esinduslik Eesti elanikkonna suhtes. Turu-uuringute ASi teostatavates omnibussuuringutes on valimi suuruseks 1000 elanikku vanuses eluaastat. Küsitlus toimus trükitud ankeedi alusel personaal intervjuudena ajavahemikul 29. novembrist kuni 19. detsembrini aasta. 15% vastanuid peab Eesti juhti ausaks Vaid 15% Eesti elanikest nõustub, et Eesti juhid on oma tegevuses ausad ja eetilised. Juhid ise näevad ennast märksa ausamate ja eetilisematena. 62% nõustub väitega, et Eesti juhid otsivad kiiret edu ega sea endale pikemaajalisi eesmärke. 35% arvab, et Eestis valitseb töökohtadel juhtide ja töötajate vastuseis (seda usuvad ka juhid ise). 35% nõustub, et Eestis on valdav autoritaarne juh- Lühinägelikkus endiselt valitsev Ikka ja jälle võib kuulda inimesi rääkimas Eesti juhtide kiire edu ihalusest. Kindlasti on see osaliselt seotud aastate kiirete arengutega majanduselus, kuid uuring näitas, et endiselt usutakse, et Eesti juhid otsivad ka praegu kiiret edu ega seagi pikemaajalisi eesmärke. Nimelt arvavad nii 62% uuringule vastanutest. Seda üllatavam on, et ka juhid ise olid sel seisukohal. Tundub, et paljud juhid lihtsalt ei tunneta täiel määral oma käitumise tagajärgi. Unustatakse, et organisatsioonid on paratamatult oma juhi nägu, sest tihti võe- timisstiil, millega samuti juhid ise rohkem nõustuvad. 68% vastajatest arvab, et juhi ametikoht on noorte hulgas populaarne. Noorte endi ja mitte-eestlaste hulgas on vähem neid, kes nii mõtlevad. 79% vastajatest ei arva, et juhtimisoskused oleks kaasasündinud. 74% ei arva, et Eesti ettevõtetel läheks hästi ja et seepärast pole juhtidel vaja end arendada. takse juhi vaated ja hoiakud üle kogu organisatsioonis. Kui juht hoolib töötajatest ja toimib tulevikku vaatavalt, on ka töötajatel raskem langetada lühiajalisele kasule suunatud otsuseid. Veigo Kell, EASi juhtimisteadlikkuse programmi juht 16 JUHTIMINE

17 REKLAAM Kliendikesksus kui ettevõtte kriitiline edutegur Toomas Danneberg Ärikonsultant Know-how Centre Tulevikus hakkab ettevõtete edukust kõige enam määrama organisatsiooni kliendikeskne lähenemine. Know-how Centre uurimused ja kogemused näitavad, et Eesti ettevõtetel on siinkohal veel palju võimalusi ja kasvuruumi. Kliendikesksusest räägitakse palju, kuid tihti nähakse seda kui ühte kitsast lõiku organisatsiooni tegevuses ehk kliendi teenindamises. Teenindus on üks väike osa kogu kliendile loodava väärtuse protsessist. Kliendikesksus algab juba toote ja teenuse arendusest, kaasates kliendile loodava väärtuse protsessi organisatsiooni kõik funktsionaalsed üksused. Uus mõtteviis kõik loovad väärtust Oleme saavutanud juba häid tulemusi kliendikeskse teeninduse osas, kuid väga palju võimalusi konkurentsi võitmiseks peitub organisatsiooni erinevate üksuste muutmisel kliendikeskseks. Kliendikesksus on organisatsioonisisene strateegia, millega ettevõte suudab määratleda iga üksuse rolli ja tegevused kliendivajaduse täitmisel ja väärtuse loomisel. See on mõtteviis, mille eestvedajad on organisatsiooni juhid ning turundus- ja müügiinimesed, kes peavad tajuma turu ootuseid ja muutusi kõige paremini. Jack Welchi juhitud GE võttis jõuliselt turgu ja ründas konkurente kõrvalharudes just kliendikeskse mõtteviisiga, innustades oma kõiki töötajaid hakkama turundusinimesteks. Turundus ei ole ainult turunduse, vaid kõigi roll ettevõttes. Seda tuleks mõista kui olukorda, kus igal töötajal on kliendi ootuste täitmisel oma roll kindlates tegevustes, sealhulgas ka neil, kes iga päev kliendiga kokku ei puutu. Varjatud konkurentsieelis Konkurentide valvsad pilgud on esmajoones suunatud toodetele ja teenustele ning vähem sellele, kuidas seda väärtust luuakse. Toode või teenus võib väliselt paista küll sarnane, kuid erinev ja otseselt nähtamatu on see, kuidas erinevad üksused koguvad vajaliku info, jagavad seda organisatsiooni sees ning rakendavad seda toodete arenduses ja valmistamisel. Kliendikeskne ettevõte on turule (kliendile, konkurendile ja muutuvale turukeskkonnale) orienteeritud oma kavatsustes, kaasates kõik ettevõtte töötajad. Kõik vajalikud üksused on kaasatud tegevustesse, mis aitavad tundma õppida turu- ja kliendivajadusi ning neid mõjutavaid tegureid. Tekkinud turuteavet jagatakse kõigi üksuste- ja osakondadega. Kõik vajalikud üksused kaasatakse tegevustesse, mis loovad kliendi rahale suurema väärtuse, kui seda suudavad konkurendid. Sellise tegevuse laitmatuks toimimiseks on hea, kui organisatsioon suudab määrata sellele protsessile n-ö peremehe. Kogemus on näidanud, et kui selleks on turunduse- või müügijuhtimisega tegelev inimene, on tulemus kõige parem. Praegune olukord pakub võimalusi paljudele Kasutades kindlat metoodikat ja strateegilist tööriista ettevõtete turule orienteerituse hindamiseks ja sobiva lahenduse välja töötamiseks, on Know-how Centre kaardistanud erinevad olukorrad ja nende tekkepõhjused. Juhtide teadvuses on olemas kindel soov ja tahe muuta organisatsioon kliendikesksemaks. Tuleks kaasata erinevaid üksuseid kliendikeskse strateegia loomiseks. Lisaks tuntakse puudust ka kogemusest ja kindlatest lahendustest. Töötajad mõistavad, et kliendivajaduste täitmine on esmane prioriteet, kuid arusaam, kuidas täpselt, kellega koos ning milliste tegevustega väärtust luuakse, on suudetud luua vaid vähestes, kuid turul edukates, ettevõtetes. Esmased Know-how Centre soovi-tused, millest alustada on: määrata üksuste rollid kliendivajaduste täitmisel ja väärtuse loomisel luua süsteem turuinfo kogumiseks ja jagamiseks teiste üksustega kaasata üksused oma info ja ideedega strateegiate loomisesse võimaldada parem infovahetus ja koostöö, et luua eristuvaid lahendusi Määra oma roll ja tegevused Kas mina kui töötaja olen teadlik kliendivajadustest, pakutavast väärtusest ja sellega seonduvatest eesmärkidest? Mis on minu kui töötaja roll kliendivajaduste täitmisel? Mis infot saan jagada teiste üksustega, et täita kliendivajadused? Mis tegevustega suudaksin mina kui töötaja klientide vajadusi veelgi paremini täita? Kliendikeskse lähenemise mõju äritulemusele Know-how Centre tooks siinkohal välja võimalused, mida kliendikeskne ja turule orienteeritud lähenemine ettevõtetele pakub: Mida kõrgem on turuorientatsioon, seda kõrgem on: - turuosa ja kasumlikkuse kasv - töötajate pühendumus ja kuuluvustunne - töötaja rahulolu - kliendirahulolu ja kordusostu sagedus Mida suuremad on turumuutused ja mida pingelisem on konkurents, seda tugevam on seos turuorientatsiooni ja ärivõimekuse vahel. Kokkuvõtteks pikas perspektiivis võidavad need ettevõtted, kes otsustavad alustada ettevõtte kliendikeskse mõtteviisi kujundamise ja lahenduse välja töötamisega juba varakult. MUUDA OMA ETTEVÕTE KLIENDIKESKSEKS Kliendikeskne äristrateegia. Parimad eksperdid, paremad tulemused Know-how Centre; tel märts

18 AEG JA LOOMING Leia aeg loomiseks Arukalt juhitud aeg vallandab loomingu, luues ühelt poolt loovuse kasutamiseks vajaliku aja ning teiselt poolt vähendades loomingut pärssivat stressi. Esmapilgul näivad aja juhtimine ja looming teineteisele risti vastukäivad. Looming on ju stiihiline, impulsiivne tegevus, mille ajalisse raami surumine kujutab endast jõhkrat vägivalda. Aja haldamine kuigi mõne inimese arvates kunst on tavaarvamuse kohaselt süstemaatiline tegevus, mis välistab pea igasuguse loome. Tegelikult on looming ja ajahaldus omavahel tihedamalt seotud, kui esmapilgul paistab. Kui oskad end hästi ajas juhtida, siis suudad vajalikul hetkel loomingule keskenduda ega lase end aja survest mõjutada. Aja haldamine toob kaasa ka võime tekitada vabu hetki just neile päeva- (või öö-) tundidele, kui oled kõige produktiivsem. Parafraseerides tuntud ütlust: mitte miski ei mõju loomingule paremini kui üks hea süsteem. Efektiivsest ajajuhtimisest on loomingulisuse kasvatamisel kasu mitmel moel. Sageli kummitavad me peas sajad mõtted, mida põhjustab tegemata asjade paine: kas käsilolev projekt valmib õigel ajal, kas kavatseme palgata ikka õige profiiliga töötaja, ehk peaks avama uue harukontori, kuidas reageerida konkurendi viimasele sammule. Neile lisanduvad kümned ja kümned argimõtted alates sellest, et pintsak tuleks viia keemilisse puhastusse, lõpetades autot ootava korralise hooldusega. Kristjan Otsmann, aruka ajajuhtimise konsultant, Selgepilt OÜ Kui kõik need mõtte pojad sibavad me peas ringi, siis loovusele ruumi eriti ei jää. Vastupidi: ärkad hommikul kell neli, laksad käega otsaette ega saa sõba silmale, sest oluline tegemata asi kummitab meeles ega lase uinuda. Mitte miski ei mõju loomingule paremini kui üks hea süsteem. Viga on selles, et suurem osa meie kohustusi talletub nn psüühilisse muutmällu ehk RAMi, mis suudab korraga tavaliselt säilitada 6 8 mõtet. Niipea kui mälumaht täitub, liiguvad mõtted edasi aju järgmistesse osadesse, milles valitseb tohutu kaos seal puudub mineviku-, oleviku- ja tulevikutaju ning sellest, et mõtted oleksid klassifitseeritud mingite tunnuste alusel, võib vaid unistada. Nii rabelevadki mõtted peas ja meenutavad end meile kõige sobimatumal hetkel. Selliseid hulkurmõtteid on üsna lihtne kodustada: neile tuleb luua meie ajust mõnusam ja mugavam pesa. Hakatuseks võiks kõik pähe tulevad mõtted kirja panna. Ja vähemalt kord päevas see ideeleht üle vaadata ja otsustada, mida mingi mõttega pihta hakata. Kui mõte nõuab tegutsemist, paneme ta kirja kalendrisse või tegevusnimestikku. Kui ei, siis viskame ta minema või säilitame tuleviku tarbeks ideede inkubaatoris, kuhu paari-kolme kuu tagant vaatame ehk on mõni mõte juba suureks sirgunud ning vajab väljalaskmist ja tegutsemist. Kui paigutame mõtted elama korrapärasesse süsteemi, kust saame neid meile (mitte neile) sobival hetkel uurida ja kasutada, siis suudame varasemast rohkem keskenduda. Pealekauba väheneb meis tegemata asjade painest põhjustatud distress, sest olukord on kontrolli all teame täpselt, mida peame mingil hetkel tegema. Ning see vallandab loomingu. Kui kõik teised asjad on hästi hoitud, saame keskenduda vajalikul hetkel loomisele ning olemegi varasemast mitu korda tõhusamad, sest miski teisejärguline ei häiri meid. See ei kehti ainult eraloomingu puhul: proovige mõnikord teha ajurünnakut sel moel, et inimesed jätavad kõik teised mured ukse taha ja pühenduvad vaid ajurünnaku teemale. Vahe on mäekõrgune. Ajajuhtimine aitab loovusele kaasa veel teiselgi, märksa triviaalsemal moel. Olete märganud, kui sageli inimesed ütlevad: Kirjutaksin raamatu (või maaliksin loodust, töötaks välja uue toote, kavandaksin aia, planeeriksin puhkuse), kui vaid selleks oleks aega aga ei ole, mul on pidevalt nii kiire. Siin tuleb appi analüüs. Sadakond aastat tagasi elanud Itaalia majandusteadlane Vilfredo Pareto on juba paarkümmend aastat kaugelt populaarsem kui oma eluajal. Teame teda ju eelkõige nn 80/20 printsiibi loojana: viiendik meie tegevustest annab neli viiendikku tulemustest (sama kehtib aja kasutamise kohta). Seega soovitan esimese asjana võtta enda oma viimase kuu-paari tegevused ja neid kriitiliselt vaadata: millised tegevused andsid kõige suurema osa tulemusest. Mida saame tulevikus teisiti teha, et keskenduda vaid kõige olulisematele asjadele? Kuidas tõestada, et Pareto eksis ning tegeleda vaid kõige olulisemate asjadega? Kui planeerime oma järgmist kvartalit või poolaastat, siis võtke päev-paar, et selgitada: mille arvel saab aega säästa ilma, et tulemus kannataks. Olen kindel, et leiate nii mõndagi, millega pole mingit mõtet tegeleda. Nende tegevuste arvel saab vabastada aega loomingule: olgu selleks uue toote väljatöötamine või raamatu kirjutamine. Siin tekib oluline kiusatus: ehk saaks selle vabastatud ajaga hoopis midagi muud teha? Ilmselt saabki, kuid iga sellist tegevust tuleb võrrelda kavas oleva loomingutööga ning pärida endalt: kas loometöö on olulisem kui vaheletrügiv tegevus? Mis muutub maa ilmas, kui saame loometööga valmis? Kuidas see mõjutab meie elu? Sageli selgub, et looming kuulub meie kõige olulisemate ülesannete hulka, mille tulemused ületavad kuhjaga argipäeva rabelemiste oma. Innovatsioon nõuab kas või väikese annuse loomingulisust seda isegi siis, kui tegemist on selle lihtsaima vormi, tehnoloogiasiirdega. Ja innovatsioon aitab meil tulevikus saada paremini hakkama. Looming on oluline asi, mis eristab meid teistest elusolendeist. Peame mõistma, et looming nõuab aega ja see aeg ise ei teki. Kuid me suudame sihikindla ja aruka ajaplaneerimisega tekitada oma kiiretes eludes loomeaega, et edasi liikuda ja muuta maailma sellega paremaks. 18 JUHTIMINE

Tallinna Ülikoolis õppivate vahetusüliõpilaste arvamused ja ootused ülikooli suhtes

Tallinna Ülikoolis õppivate vahetusüliõpilaste arvamused ja ootused ülikooli suhtes Tallinna Ülikoolis õppivate vahetusüliõpilaste arvamused ja ootused ülikooli suhtes 3.grupp: Barbara Kärtner, Erki Mändmets, Kerli Suder, Kristiina Tiitus, Mari-Liis Algma, Mihkel Künnapas Sissejuhatus

More information

Sound Art? kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition

Sound Art? kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition kunst.ee magazine special section Estonian Quarterly of Art and Visual Culture June 2006 edition Sound Art? Part 1: Historical context with perspectives on sound Part 2: Sound Art at MoKS Part 3: Sound

More information

Programme, 24th of October. The Art of Teaching

Programme, 24th of October. The Art of Teaching This time around, Eksperimenta! as an art education research platform will be focusing on one of the most complicated and contraversial topics in creative subjects namely, assessment. On what basis and

More information

suures testis uut telefoni! Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi uue Guitar Hero ja Rock Bandi 2! Imeväike Asus lauaarvutina Uus on parem

suures testis uut telefoni! Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi uue Guitar Hero ja Rock Bandi 2! Imeväike Asus lauaarvutina Uus on parem Tõsine asi Uputa Sonim või veeklaasi Karu ei maga Sven Začek ja uus Nikon D3x Odav!!! Imeväike Asus lauaarvutina Teine katse Uus on parem Creative i kõlarid saavad kiita Kitarr vs kitarr: [digi] pani vastamisi

More information

Kodanike Euroopa Kodanike Euroopa kontaktpunkt. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Maris Pajula

Kodanike Euroopa Kodanike Euroopa kontaktpunkt. SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Maris Pajula Kodanike Euroopa 2014-2020 Kodanike Euroopa kontaktpunkt SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Maris Pajula Eesmärk Tuua Euroopa oma kodanikele lähemale ning aidata kaasa sellele, et kodanikud tunnetaksid Euroopa

More information

Tööstusliku värvimise spetsialist aastast 1990

Tööstusliku värvimise spetsialist aastast 1990 KES ME OLEME JA MIDA ME EESTISSE UUT TOOME? AINULAADNE VÄRVIMISE TEHNOLOOGIA Moderne ja suure tootlikkusega kõrgtehnoloogiline robotvärvimisliin Suurepärane temperatuuri, niiskuse ja õhupuhtuse kontroll

More information

KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD

KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD 2 VÕRO INSTITUUDI TOIMÕNDUSÕQ PUBLICATIONS OF VÕRO INSTITUTE 27 KIILI RIKKUS JA ELOJOUD KEELTE PALJUSUS JA ELUJÕUD DIVERSITY AND VITALITY OF LANGUAGES

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO KVALITEEDIJUHTIMISSÜSTEEMID Juhised konfiguratsiooni juhtimiseks Quality management systems Guidelines for configuration management EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD Käesolev

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 25020:2015 TARKVARATEHNIKA Tarkvara kvaliteedinõuded ja kvaliteedi hindamine (SQuaRE) Mõõtmise etalonmudel ja juhend Software engineering Software product Quality Requirements

More information

EESTI EKSPRESS. Kerttu Rakke: www.ekspress.ee. Laulu- ja tantsupeo lapsed. Igapäevane naps annab energia ja töövõime!

EESTI EKSPRESS. Kerttu Rakke: www.ekspress.ee. Laulu- ja tantsupeo lapsed. Igapäevane naps annab energia ja töövõime! S Õ LT U M AT U NÄ D A L A L E H T Hind 1.30 20.34 kr Laulu- ja tantsupeo lapsed Kerttu Rakke: Igapäevane naps annab energia ja töövõime! Intervjuu Afganistanis haavata saanud Eesti sõduriga 50 Eesti majanduse

More information

Remote Desktop Connection käsiraamat. Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane

Remote Desktop Connection käsiraamat. Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane Remote Desktop Connection käsiraamat Brad Hards Urs Wolfer Tõlge eesti keelde: Marek Laane 2 Sisukord 1 Sissejuhatus 5 2 Kaugekraani puhvri (Remote Frame Buffer, RFB) protokoll 6 3 Remote Desktop Connection

More information

DEVELOPMENT OF THE ESTONIAN ACCOUNTING POLICY WITHIN THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma University of Tartu

DEVELOPMENT OF THE ESTONIAN ACCOUNTING POLICY WITHIN THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma University of Tartu DEVELOPMENT OF THE ESTONIAN ACCOUNTING POLICY WITHIN THE EUROPEAN FRAMEWORK 1. Introduction Toomas Haldma University of Tartu The transformation of Estonia s economic system since the 1990s as a result

More information

E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH

E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH University of Tartu Faculty of Economics and Business Administration E-BANKING IN ESTONIA: REASONS AND BENEFITS OF THE RAPID GROWTH Olga Luštšik Tartu 2003 ISSN 1406 5967 ISBN 9985 4 0359 2 Tartu University

More information

HARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma Tartu University

HARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK. Toomas Haldma Tartu University HARMONIZATION OF ESTONIAN ACCOUNTING SYSTEM WITH THE EUROPEAN FRAMEWORK 1. Introduction Toomas Haldma Tartu University In July 2002 the European Commission has decided to oblige all EU companies listed

More information

TALLINNA TÄHETORN TALLINN OBSERVATORY

TALLINNA TÄHETORN TALLINN OBSERVATORY Tallinna Tehnikaülikooli Füüsikainstituut TALLINNA TÄHETORN TALLINN OBSERVATORY V Number 1 28 Tallinna Tähetorn Tallinn Observatory TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL FÜÜSIKAINSTITUUT TALLINNA TÄHETORN TALLINN

More information

Sharemind - the Oracle of secure computing systems. Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee

Sharemind - the Oracle of secure computing systems. Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee Sharemind - the Oracle of secure computing systems Dan Bogdanov, PhD Sharemind product manager dan@cyber.ee About Sharemind Sharemind helps you analyse data you could not access before. Sharemind resolves

More information

Byron Katie Töö. Tutvustus

Byron Katie Töö. Tutvustus Byron Katie Töö Tutvustus Keegi teine peale sinu enda ei saa anda sulle vabadust. See väike raamat näitab sulle, kuidas seda teha. Byron Katie Käesolev raamatuke esitleb Byron Katie Töö (The Work) olemust.

More information

Tallinn Visitor Survey

Tallinn Visitor Survey 1. Ankeedi number (täidetakse Emoris): Tallinn Visitor Survey 2011 2. Are you spending at least one night away from your normal place of residence? küs. 4 3. Which of the following statements best describes

More information

Turismi teema-aasta 2013 terviseturism: mis on terviseturism ja mida toob kaasa teemaaasta. Aire Toffer

Turismi teema-aasta 2013 terviseturism: mis on terviseturism ja mida toob kaasa teemaaasta. Aire Toffer Turismi teema-aasta 2013 terviseturism: mis on terviseturism ja mida toob kaasa teemaaasta Aire Toffer 29.11.2012 Estonian Spa Association Kalev Spa & Water Park Viimsi Spa Laulasmaa Spa Aqva Hotel & Spa

More information

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007

EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007 EESTI STANDARD EVS-ISO/IEC 18028-2:2007 INFOTEHNOLOOGIA Turbemeetodid Infotehnoloogiavõrkude turve Osa 2: Võrguturbe arhitektuur Information technology Security techniques IT network security Part 2: Network

More information

CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1. Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu

CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1. Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu CONTEXTUAL FACTORS AND MOTIVATORS OF THE ACCOUNTING DEVELOPMENTS IN ESTONIAN LOCAL GOVERNMENTS 1 1. Introduction Toomas Haldma, Helje Jõgi University of Tartu By the end of the last century the initiatives

More information

PERFORMANCE OF SELECTED ESTONIAN FIRMS FINANCED WITH START-UP GRANT: ABILITY TO FOLLOW PLANS AND GRANT USAGE EFFICIENCY

PERFORMANCE OF SELECTED ESTONIAN FIRMS FINANCED WITH START-UP GRANT: ABILITY TO FOLLOW PLANS AND GRANT USAGE EFFICIENCY PERFORMANCE OF SELECTED ESTONIAN FIRMS FINANCED WITH START-UP GRANT: ABILITY TO FOLLOW PLANS AND GRANT USAGE EFFICIENCY Abstract Oliver Lukason, Jaan Masso 1 University of Tartu Whereas start-up firms

More information

Sotsiaalministeerium ja JPId

Sotsiaalministeerium ja JPId Sotsiaalministeerium ja JPId Teaduse ühisprogrammeerimise algatuste (JPI) alane seminar 02. aprill 2015 Kerstin Mahlapuu teaduskoordinaator Sotsiaalministeerium Valdkonna JPId A Healthy Diet for a Healthy

More information

VANEMLIKKUS JA LAPSEVANEMAKS KASVAMINE. VANEMATE ROLL JA VASTUTUS. Kadri Järv-Mändoja

VANEMLIKKUS JA LAPSEVANEMAKS KASVAMINE. VANEMATE ROLL JA VASTUTUS. Kadri Järv-Mändoja VANEMLIKKUS JA LAPSEVANEMAKS KASVAMINE. VANEMATE ROLL JA VASTUTUS Kadri Järv-Mändoja Sissejuhatus Lapse sünd ja kasvatamine võib esmapilgul tunduda loomuliku ja iseenesest mõistetava asjana. Üsna levinud

More information

VÄHIABI SISUKORD. Teavet ja praktilisi nõuandeid haigele ja tema lähedastele Marion Stroud. Tallinn 1999

VÄHIABI SISUKORD. Teavet ja praktilisi nõuandeid haigele ja tema lähedastele Marion Stroud. Tallinn 1999 SISUKORD Eessõna Esimene osa. Algjärk 1. Tavalised küsimused 2. Märgid ja põhjused 3. Kontroll, kontroll 4. Silmitsi diagnoosiga 5. Mured ja nende jagamine 6. Iseendast arusaamine 7. Patsiendid on inimesed

More information

E-raamat vs paberraamat KUIDAS MÕÕTA KASUTAJA POOLT TELLITUD E-RAAMATU KASUTUS- JA KULUEFEKTIIVSUST

E-raamat vs paberraamat KUIDAS MÕÕTA KASUTAJA POOLT TELLITUD E-RAAMATU KASUTUS- JA KULUEFEKTIIVSUST E-raamat vs paberraamat KUIDAS MÕÕTA KASUTAJA POOLT TELLITUD E-RAAMATU KASUTUS- JA KULUEFEKTIIVSUST Miks kasutaja-põhine komplekteerimine? Paberraamatu kasutamine ja kulud vs e-raamatute kasutamine ja

More information

KVALITEEDIJUHTIMISE ANALÜÜS HOTELLIS TELEGRAAF

KVALITEEDIJUHTIMISE ANALÜÜS HOTELLIS TELEGRAAF EESTI ETTEVÕTLUSKÕRGKOOL MAINOR Hotellimajanduse õppekava Mari-Liis Lumi KVALITEEDIJUHTIMISE ANALÜÜS HOTELLIS TELEGRAAF Lõputöö Juhendaja: Katrin Kreegimäe, MSc Tallinn 2016 RESÜMEE Käesoleva lõputöö teemaks

More information

Genetic Algorithms in Test Pattern Generation

Genetic Algorithms in Test Pattern Generation Genetic Algorithms in Test Pattern Generation A Master Thesis Submitted to the Computer Engineering Department In fulfilment of the requirements for the Degree of Master of Science of Computer engineering

More information

MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION. Marit Hinnosaar Bank of Estonia

MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION. Marit Hinnosaar Bank of Estonia MINIMUM WAGE IN ESTONIA WHEN JOINING THE EUROPEAN UNION Marit Hinnosaar Bank of Estonia Introduction In Estonia the minimum wage, which was set in the beginning of transition period at a similar proportion

More information

Roheline islam. Ramadaan Marokos. Peale ramadaani tuleb šawaal... Iga päev on Maa päev! Kus halba näed laita, seal tule ja aita...

Roheline islam. Ramadaan Marokos. Peale ramadaani tuleb šawaal... Iga päev on Maa päev! Kus halba näed laita, seal tule ja aita... EESTI MOSLEMITE KUUKIRI NR 14. september 2010 / RAMADAAN-ŠAWAAL 1431 uued Rubriigid duaanurk arvamuskülg Kus halba näed laita, seal tule ja aita... Peale ramadaani tuleb šawaal... Ramadaan Marokos Iga

More information

EESTI MAJANDUSTEADUSE SELTSI II AASTAKONVERENTS

EESTI MAJANDUSTEADUSE SELTSI II AASTAKONVERENTS EESTI MAJANDUSTEADUSE SELTSI II AASTAKONVERENTS KONVERENTSI AJAKAVA REEDE, 12. JAANUAR 2007 11:00-12.00 Konverentsil osalejate majutamine ja registreerimine (Scandic Rannahotell Pärnu, Ranna pst 5) 12:00-13:00

More information

kauapüsiv elu. püsivad väärtushinnangud. prioriteedid, mis ei maksa midagi

kauapüsiv elu. püsivad väärtushinnangud. prioriteedid, mis ei maksa midagi kauapüsiv elu. püsivad väärtushinnangud. prioriteedid, mis ei maksa midagi ei midagi uut linnateatrist astus välja kohus. nende frivoolne joviaalsus tundus veelgi võikam ees kõmpiva aheldatud neegri taustal

More information

ISBN >

ISBN > ISBN 9949-15-357-2 9 789949 153572 > IDEEST EDUKA ETTEVÕTTENI ÕPPEMATERJAL Koostajad: Rein Sirkel, Kaire Uiboleht, Juhan Teder, Monika Nikitina-Kalamäe Õppematerjali Ideest eduka ettevõtteni (ettevõtlusmoodul

More information

Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvuprogramm NEWTON III

Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvuprogramm NEWTON III Eesti avaliku teenistuse tippjuhtide järelkasvuprogramm NEWTON III 1 Programmi tellija: EV Riigikantselei Tippjuhtide kompetentsikeskus Koolituse korraldaja: SA Poliitikauuringute Keskus Praxis Koolitust

More information

Richard Viidalepp rahvaluule koguja ja kolleegina

Richard Viidalepp rahvaluule koguja ja kolleegina Richard Viidalepp rahvaluule koguja ja kolleegina Pille Kippar Suulise ettekande litereering, mõnevõrra kärbitud ja minimaalselt toimetatud. Ettekande pidas Pille Kippar 30. oktoobril 2015 Akadeemilise

More information

TALLINNA IDEE THE "IDEAS" OF TALLINN. Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond 2010

TALLINNA IDEE THE IDEAS OF TALLINN. Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond 2010 INNA IDEE TALLINNA IDEE THE "IDEAS" OF TALLINN Eesti Kunstiakadeemia Arhitektuuri ja linnaplaneerimise osakond 2010 Estonian Academy of Arts Department of Architecture and Urban Design 2010 TALLINNA PIIR

More information

nr 2 (60) kevad 2014 EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast Kingitus kõige nõrgemale Räägime rahast

nr 2 (60) kevad 2014 EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast Kingitus kõige nõrgemale Räägime rahast nr 2 (60) kevad 2014 EMSLi ajakiri kodanikuühiskonnast Kingitus kõige nõrgemale Räägime rahast ARUTLUS ANDRES ARRAK majandusteadlane, Eesti Rahva Muuseumi turundusjuht Raha pärast või mitte? Üks on kindel

More information

TESTING OF VOLTAGE CONVERTERS FOR THE ELECTRICAL POWER SYSTEM OF ESTCUBE-2

TESTING OF VOLTAGE CONVERTERS FOR THE ELECTRICAL POWER SYSTEM OF ESTCUBE-2 UNIVERSITY OF TARTU Faculty of Science and Technology Institute of Technology Karl-Indrek Raudheiding TESTING OF VOLTAGE CONVERTERS FOR THE ELECTRICAL POWER SYSTEM OF ESTCUBE-2 Bachelor s Thesis (12 ECTS)

More information

A concept for performance measurement and evaluation in network industries

A concept for performance measurement and evaluation in network industries 536 Proceedings of the Estonian Academy of Sciences, 2015, 64, 4S, 536 542 doi: 10.3176/proc.2015.4S.01 Available online at www.eap.ee/proceedings A concept for performance measurement and evaluation in

More information

Keywords: language contact, linguistic attitudes, linguistic revitalization, matched-guise, Catalan, Valencian, Castilian

Keywords: language contact, linguistic attitudes, linguistic revitalization, matched-guise, Catalan, Valencian, Castilian ESUKA JEFUL 2011, 2 1: 57 74 THE EFFECT OF PRESTIGE IN LANGUAGE MAINTENANCE: THE CASE OF CATALAN IN VALENCIA 1 Raquel Casesnoves Ferrer Universitat Pompeu Fabra Abstract. The fact of speaking a language

More information

Register-based health information systems in the Nordic countries

Register-based health information systems in the Nordic countries Register-based health information systems in the Nordic countries Mika Gissler Research Professor, THL National Institute for Health and Welfare, Helsinki, Finland & Professor, Nordic School of Public

More information

HOTELLI TURUNDUSMEETMESTIKU KOHANDAMINE VÄLISTURUL SWISSOTEL ESTONIA OÜ NÄITEL

HOTELLI TURUNDUSMEETMESTIKU KOHANDAMINE VÄLISTURUL SWISSOTEL ESTONIA OÜ NÄITEL TARTU ÜLIKOOL Majandusteaduskond Ettevõttemajanduse instituut Karin Luik HOTELLI TURUNDUSMEETMESTIKU KOHANDAMINE VÄLISTURUL SWISSOTEL ESTONIA OÜ NÄITEL Magistritöö ärijuhtimise magistrikraadi taotlemiseks

More information

Mida tehakse leerikoolis?

Mida tehakse leerikoolis? Pakkumised kehtivad 23.03. - 25.03. Wõro Grillsibulavorstike, kg 39 90 Viinamari Red Globe, kg Serla tualettpaber, 6 rulli/pk (2.82/rull) 16 90 29 90 Järve Selver - Pärnu mnt 238; Tondi Selver - Tammsaare

More information

Eessõna-anõsseE. Tehke järele ja tehke paremini! (Pigem siis juba paremini ) Toimetus: Mann Lintrop Kristina Treiman Neeme Näripä, vil.

Eessõna-anõsseE. Tehke järele ja tehke paremini! (Pigem siis juba paremini ) Toimetus: Mann Lintrop Kristina Treiman Neeme Näripä, vil. Eessõna-anõsseE "Tühisuste tühisus, ütles Koguja, tühisuste tühisus, kõik on tühine. Mis kasu on inimesel kõigest tema vaevast, millega ta vaeva näeb siin päikese all?" Koguja 1, 2-3 Kui 11. klassi alguses

More information

Vene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal. Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman)

Vene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal. Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman) : Vene ombudsman Eestis: Õigusest saada haridust emakeeles - Prof. Rannut i eksiarvamuse näite põhjal : ( ) Autor: Sergei Seredenko (Vene ombudsman) / Tallinn 2011 / Sisukord :... 1 Vene ombudsman Eestis:

More information

TASi liikmete ja koostööpartnerite õppereis Rootsi, Dalarna piirkonda

TASi liikmete ja koostööpartnerite õppereis Rootsi, Dalarna piirkonda TASi liikmete ja koostööpartnerite õppereis Rootsi, Dalarna piirkonda 29.05 4.06. 2016 30.05, esmaspäev Kokkuvõte: Natalia, Piia, Kristel Saabume hommikul laevaga Stockholmi ja asume pikemalt viivitamata

More information

Lühike paigaldusjuhend TU2-HDMI 1.01

Lühike paigaldusjuhend TU2-HDMI 1.01 Lühike paigaldusjuhend TU2-HDMI 1.01 Sisukord Eesti 1 1. Enne alustamist 1 2. Riistvara paigaldus 2 3. Ekraani sätete konfigureerimine 4 Tõrkeotsing 6 Version 02.14.2011 1. Enne alustamist Eesti Pakendi

More information

Eesti konkurentsivõime

Eesti konkurentsivõime Eesti konkurentsivõime Marje Josing Veebruar 2015 Erinevad reitingud 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 IMD 22 21 22 25 24 19 22 23 35 34 33 31 36 30 WEF 29 26 22 20

More information

CURRICULUM VITAE. Language Reading Speaking Writing Estonian Native Native Native English 5 5 5 Russian 4 4 3 Finnish 4 4 3

CURRICULUM VITAE. Language Reading Speaking Writing Estonian Native Native Native English 5 5 5 Russian 4 4 3 Finnish 4 4 3 CURRICULUM VITAE 1. Name: Marikai Karilaid 2. Date of birth: 4. November 1976 3. Phone: +372 56 461 333 4. E-mail: marikai@bda.ee 5. Education: Institution Tallinn Technical University - (month/year) September

More information

Estonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology

Estonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology Estonian Personalised Medicine Pilot Project evaluation methodology 2015 This paper is an extraction from the Feasibility study for the development of business cooperation, management organisation and

More information

Heategevus Eestis südame või mõistusega? Heategevuskultuuri jätkusuutlikkusest heategevusorganisatsioonide näitel

Heategevus Eestis südame või mõistusega? Heategevuskultuuri jätkusuutlikkusest heategevusorganisatsioonide näitel Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ühiskonnateaduste instituut Sotsioloogia eriala Liina Kaldmäe Heategevus Eestis südame või mõistusega? Heategevuskultuuri jätkusuutlikkusest heategevusorganisatsioonide

More information

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOLI TALLINNA KOLLEDŽ Rahvusvaheline majandus ja ärikorraldus Martin Taska OTSETURUNDUSKAMPAANIATE MÕJU TARBIJATE OSTUOTSUSTELE NELJA TALLINNA JAEKAUBANDUSKETI NÄITEL. Lõputöö Juhendaja:

More information

Peer Review suunised. rahvusvahelistumise hindamiseks kutseõppes

Peer Review suunised. rahvusvahelistumise hindamiseks kutseõppes Peer Review suunised rahvusvahelistumise hindamiseks kutseõppes ii PEER REVIEW SUUNISED RAHVUSVAHELISTUMISE HINDAMISEKS KUTSEÕPPES Eliane Nguyen (ed.) Mari Kontturi (ed) Suuniste väljatöötamise töögrupp

More information

Interplay of Misuse Case and Fault Tree Analysis for Security and Safety Analysis

Interplay of Misuse Case and Fault Tree Analysis for Security and Safety Analysis UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Software Engineering Curriculum Servet Kurt Interplay of Misuse Case and Fault Tree Analysis for Security and

More information

1001 ELAMUSREISI MIDA ELU JOOKSUL ETTE VÕTTA PEATOIMETAJA HELEN ARNOLD EESSÕNA AUTOR CATHERINE FAIRWEATHER AJAKIRJA HARPER'S BAZAAR REISITOIMETAJA

1001 ELAMUSREISI MIDA ELU JOOKSUL ETTE VÕTTA PEATOIMETAJA HELEN ARNOLD EESSÕNA AUTOR CATHERINE FAIRWEATHER AJAKIRJA HARPER'S BAZAAR REISITOIMETAJA 1001 ELAMUSREISI MIDA ELU JOOKSUL ETTE VÕTTA PEATOIMETAJA HELEN ARNOLD EESSÕNA AUTOR CATHERINE FAIRWEATHER AJAKIRJA HARPER'S BAZAAR REISITOIMETAJA Inglise keelest tõlkinud Andrus Maran, Kaja Riikoja, Kai

More information

PÕHIFAKTE SOOME KOHTA

PÕHIFAKTE SOOME KOHTA PÕHIFAKTE SOOME KOHTA 1. TERE TULEMAST SOOME EESSÕNA 5 KUIDAS ALUSTADA? 6 1. Eluase 6 2. Magistraat 6 3. Telefon 6 4. Pangakonto 6 5. Selgitage välja õigus sotsiaalkindlustusele 6 6. Maksukaart 6 7. Tööotsimine

More information

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut

TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituut Kristel Petermann EKSPERTIDE JA TAVAINIMESTE SOTSIAALSED REPRESENTATSIOONID RAHAST JA KESKPANGAST Magistritöö Juhendaja:

More information

Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs. Eesti Arengufond, veeburar 2013

Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs. Eesti Arengufond, veeburar 2013 Nutikas spetsialiseerumine - Kvalitatiivne analüüs Eesti Arengufond, veeburar 2013 Tööversioon 20.02.2013 S Sisukord Kaassõna Lühikokkuvõte 1. Nutika spetsialiseerumise protsess Euroopas 2. Nutikas spetsialiseerumine

More information

Tartu Kutsehariduskeskus

Tartu Kutsehariduskeskus Tartu Kutsehariduskeskus Turismiosakond Laura Suik SÜNDMUSTURUNDUSE MÕJU RALLY ESTONIA ELVA LINNAETAPI NÄITEL Lõputöö Juhendaja Merili Aasma Tartu 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS... 3 1. SÜNDMUSTURUNDUS...

More information

Mobiilse tehnoloogia rakendamine õuesõppes: interaktiivsed õppematerjalid ja virtuaalne koostöökeskkond õpetajatele

Mobiilse tehnoloogia rakendamine õuesõppes: interaktiivsed õppematerjalid ja virtuaalne koostöökeskkond õpetajatele Tallinna Ülikool Informaatika Instituut Merlin Liiva Mobiilse tehnoloogia rakendamine õuesõppes: interaktiivsed õppematerjalid ja virtuaalne koostöökeskkond õpetajatele Magistritöö Juhendaja: M.Sc. Mart

More information

EESTI STANDARD EVS-EN 27786:1999

EESTI STANDARD EVS-EN 27786:1999 EESTI STANDARD EVS-EN 27786:1999 Pöörlevad hambaraviinstrumendid. Laboris kasutatavad abrasiivinstrumendid Dental rotary instruments - Laboratory abrasive instruments EESTI STANDARDI EESSÕNA Käesolev Eesti

More information

Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors

Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Taavi Ilmjärv Detecting User Reading Behaviour Using Smartphone Sensors Bachelor Thesis (12 EAP) Supervisors:

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 16602-40-12:2014 Space product assurance - Fault tree analysis - Adoption notice ECSS/IEC 61025 EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 16602-40-12:2014

More information

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid

Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid Humanistlikud pedagoogilised süsteemid III: Steiner pedagoogika, Steiner-koolid, Waldorf-koolid Ene-Silvia Sarv Kursus Kasvatusteadus ja kasvatusfilosoofia Kasvatusteaduste Instituut 2009 Steiner- e Waldorfkool

More information

AINULT MEIL: GOOGLE NEXUS ONE

AINULT MEIL: GOOGLE NEXUS ONE Uus miniarvuti Meie esimene Windows 7-ga miniarvuti Canon saab kiita G11 meeldib meile väga Katsume Arvot Rahu, ainult rahu. Arvo on klaviatuur Star Trek Juhi mängu mõtte jõul! Suures testis netipoed Valida

More information

Seitse kirja seitsmele kogudusele Efesos

Seitse kirja seitsmele kogudusele Efesos Seitse kirja seitsmele kogudusele Efesos Johannese ilmutus 1:17 20 17 Kui ma teda nägin, langesin ma tema jalge ette nagu surnu. Ning tema pani oma parema käe mu peale ja ütles: "Ära karda! Mina olen Esimene

More information

Tartu University Press www.tyk.ut.ee Order No. 411

Tartu University Press www.tyk.ut.ee Order No. 411 8QLYHUVLW\RI7DUWX )DFXOW\RI(FRQRPLFVDQG%XVLQHVV $GPLQLVWUDWLRQ $02'(/ 2)&86720(525,(17(' &20081,&$7,21$1',76,03/(0(17$7,21,17+(75$16,7,21 (&2120,(6 0DDMD9DGL 0DLYH6XXURMD 7DUWX ISSN 1406 5967 ISBN 9985

More information

Innovation Staff Recruitment Programme Feasibility Study

Innovation Staff Recruitment Programme Feasibility Study Innovation studies Innovation Staff Recruitment Programme Feasibility Study 9 2007 Innovation Staff Recruitment Programme Feasibility Study Nils Gabrielsson, Tarmo Kalvet, Kimmo Halme Tallinn 2007 Innovation

More information

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja eriala. Merike Näkk

Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja eriala. Merike Näkk Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Klassiõpetaja eriala Merike Näkk TEISE KOOLIASTME KLASSIÕPETAJATE ARVAMUSED TAHVELARVUTI KASUTAMISEGA SEOTUD EELISTEST JA PUUDUSTEST

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 16101:2012 Water quality - Guidance standard on interlaboratory comparison studies for ecological assessment EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN 16101:2012

More information

Pre-school teacher education and research in Tallinn University. Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010

Pre-school teacher education and research in Tallinn University. Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010 Pre-school teacher education and research in Tallinn University Marika Veisson,Tallinn University Eurochild 30.09.2010 Teacher education On 1 September 1967 Tallinn Pedagogical Institute opened the speciality

More information

Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule

Ettevõtete jaotamata kasumi mittemaksustamise mõju investeeringutele ja majandusarengule Eevõee jaoamaa asumi miemasusamise mõju inveseeringuele ja majandusarengule Lõpprapor Teosajad: Taru Üliool Sosiaaleaduslie raendusuuringue esus RAE Lossi 3, Taru ec.u.ee/rae Poliiiauuringue esus Praxis

More information

SUBJECT AREA TEACHERS PROFESSIONAL COMPETENCE DEVELOPMENT NEEDS DURING THE TRANSITION TO TEACHING IN A SECOND LANGUAGE

SUBJECT AREA TEACHERS PROFESSIONAL COMPETENCE DEVELOPMENT NEEDS DURING THE TRANSITION TO TEACHING IN A SECOND LANGUAGE SUBJECT AREA TEACHERS PROFESSIONAL COMPETENCE DEVELOPMENT NEEDS DURING THE TRANSITION TO TEACHING IN A SECOND LANGUAGE 111 Katri Raik, Igor Kostyukevich, Jelena Rootamm-Valter Narva College of Tartu University,

More information

FRENS KONVERENTSITEENUSED

FRENS KONVERENTSITEENUSED FRENS KONVERENTSITEENUSED FRENS KONVERENTSITEENUSED Tel +372 697 9290 Fax +372 697 9201 conference@frens.ee Toompuiestee 30 10149 Tallinn www.frens.ee Frens Konverentsiteenused Frens Konverentsiteenused

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 4199-003:2014 Aerospace series - Bonding straps for aircraft - Part 003: Bonding strap assemblies with flat braided conductor copper, tin plated - 65 C up to 150 C and copper, nickel

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 1047-2:2009+A1:2013 Secure storage units - Classification and methods of test for resistance to fire - Part 2: Data rooms and data container EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD

More information

Helicobacter pylori infektsiooni ravijuhend

Helicobacter pylori infektsiooni ravijuhend Helicobacter pylori infektsiooni ravijuhend Helicobacter pylori infektsiooni ravijuhend on koostatud lähtudes järgmistest üldtunnustatud ja publitseeritud seisukohtadest: 1. European Helicobacter Pylori

More information

Pilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale*

Pilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale* Pilk Tomi kaljutaidele ja petroglüüfide statistikale* Enn Ernits Võtame ette maakaardi ja reisime mõttes Lääne-Siberi lõunaossa Kemerovo oblastisse. Kuznetski Alatau mäestiku läänenõlvalt saab alguse 840

More information

Implementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance co-browsing

Implementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance co-browsing UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of computer science Software engineering curriculum Madis Nõmme Implementing in-browser screen sharing library for robust, high-performance

More information

JUHUSLIK MEELELAHUTUSRAKENDUSE PROTOTÜÜP

JUHUSLIK MEELELAHUTUSRAKENDUSE PROTOTÜÜP Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut JUHUSLIK MEELELAHUTUSRAKENDUSE PROTOTÜÜP Bakalaureusetöö Autor: Kevin Rull Juhendaja: Jaagup Kippar Autor:...,,,, 2016 Juhendaja:...,,.,, 2016 Instituudi direktor:..,,.,,

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 1809:2014 Sukeldumisvarustus. Ujuvuse kompensaatorid. Talitluslikud nõuded ja ohutusnõuded, katsemeetodid Diving equipment - Buoyancy compensators - Functional and safety requirements,

More information

Seventh Framework Programme Research for the benefit of SMEs

Seventh Framework Programme Research for the benefit of SMEs Seventh Framework Programme Research for the benefit of SMEs SAFEMETAL Increasing EU citizen security by utilising innovative intelligent signal processing systems for euro-coin validation and metal quality

More information

Comparison of allocation trackers in JVM

Comparison of allocation trackers in JVM University of Tartu Faculty of Mathematics and Computer Science Institute of Computer Science Viktor Karabut Comparison of allocation trackers in JVM Bachelor s thesis Supervisor: Vladimir Šor Author:..

More information

Tools and Techniques for Event Log Analysis. Risto Vaarandi

Tools and Techniques for Event Log Analysis. Risto Vaarandi Tools and Techniques for Event Log Analysis Risto Vaarandi Faculty of Information Technology Department of Computer Engineering Chair of System Programming TALLINN UNIVERSITY OF TECHNOLOGY A thesis submitted

More information

Rahvusvahelise hotelliketi töötaja töö ja arenguvõimalused Anu Laineste

Rahvusvahelise hotelliketi töötaja töö ja arenguvõimalused Anu Laineste Rahvusvahelise hotelliketi töötaja töö ja arenguvõimalused Anu Laineste August 2014 TÄNA RÄÄGIME FRHI Swissotel Väärtused ja brändi lubadus Milliseid eeldusi on vaja edukaks rahvusvaheliseks karjääriks

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN ISO 13734:2013 Natural gas - Organic components used as odorants - Requirements and test methods (ISO 13734:2013) EESTI STANDARDI EESSÕNA NATIONAL FOREWORD See Eesti standard EVS-EN

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 60404-15:2012 Magnetic materials - Part 15: Methods for the determination of the relative magnetic permeability of feebly magnetic materials (IEC 60404-15:2012) EESTI STANDARDI EESSÕNA

More information

Tervise röövimine programmeerimise abil

Tervise röövimine programmeerimise abil Tervise röövimine programmeerimise abil Noor inimene teab, et ta teab tõde Keskealine hakkab selles kahtlema Vana inimene teab, et ta tõde ei tea Universumi seadus: Kus toit, seal elu. Toit = informatsioon,

More information

TÜRGI 85 - EESTI 90 SÕPRUS LÄBI AEGADE TURKEY 85 - ESTONIA 90 FRIENDSHIP THROUGH TIME

TÜRGI 85 - EESTI 90 SÕPRUS LÄBI AEGADE TURKEY 85 - ESTONIA 90 FRIENDSHIP THROUGH TIME TÜRGI 85 - EESTI 90 SÕPRUS LÄBI AEGADE TURKEY 85 - ESTONIA 90 FRIENDSHIP THROUGH TIME SISUKORD CONTENTS Türgi Vabariigi suursaadiku eessõna 3 Introduction by Ambassador of Turkey Kronoloogia 5 Timeline

More information

ELEKTROONILINE DOKUMENDIHALDUS

ELEKTROONILINE DOKUMENDIHALDUS TARTU ÜLIKOOL MATEMAATIKA-INFORMAATIKATEADUSKOND Arvutiteaduse Instituut Tarkvarasüsteemide õppetool Informaatika eriala Merle Sibola ELEKTROONILINE DOKUMENDIHALDUS Magistritöö Juhendaja: Anne Villems

More information

INNOVATIVE USER INTERFACE DESIGN SOLUTION FOR ONLINE STORE CONTENT MANAGEMENT SYSTEM

INNOVATIVE USER INTERFACE DESIGN SOLUTION FOR ONLINE STORE CONTENT MANAGEMENT SYSTEM TALLINN UNIVERSITY Haapsalu College Department of Information Technology INNOVATIVE USER INTERFACE DESIGN SOLUTION FOR ONLINE STORE CONTENT MANAGEMENT SYSTEM Diploma thesis Academical advisor: Ville Tinnilä

More information

This document is a preview generated by EVS

This document is a preview generated by EVS EESTI STANDARD EVS-EN 30-1-2:2012 Kodused gaaskuumutusega toiduvalmistusseadmed. Osa 1-2: Ohutus. Võimendatud konvektsiooniga ahjud ja/või grillid Domestic cooking appliances burning gas - Safety - Part

More information

Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis

Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis Alkoholi turg, tarbimine ja kahjud Eestis Marje Josing Oktoober 213 Alkoholi tarbimine Eestis (liitrit ühe elaniku kohta aastas 1%-lises alkoholis) 13, 12, 11, 1, 9,8 1,1 9,9 12,6 12,1 11,1 11,4 1,1 1,1

More information

Web-based data entry in privacy-preserving applications

Web-based data entry in privacy-preserving applications U N I V E R S I T Y OF T A R T U Faculty of Mathematics and Computer Science Institute of Computer Science Riivo Talviste Web-based data entry in privacy-preserving applications Bachelor s Thesis (4 CP)

More information

ESTONIAN: TYPOLOGICAL STUDIES II

ESTONIAN: TYPOLOGICAL STUDIES II TARTU ÜLIKOOLI EESTI KEELE ÕPPETOOLI TOIM ETISED 8 PUBLICATIONS OF THE DEPARTMENT OF ESTONIAN OF THE UNIVERSITY OF TARTU 8 ' V 4 i : ESTONIAN: TYPOLOGICAL STUDIES II edited by Mati Erelt TARTU 1997 ESTONIAN:

More information

helikopterite ostmise vastu, et vältida raha kaotsiminekut haldussuutmatuse tõttu; selline vangerdus tekitas pahameelt küll Leedu ajakirjanduses, aga

helikopterite ostmise vastu, et vältida raha kaotsiminekut haldussuutmatuse tõttu; selline vangerdus tekitas pahameelt küll Leedu ajakirjanduses, aga Kümme aastat Euroopa Kontrollikoja liikmena on õpetanud paremini nägema Euroopa Liidu eelarvega seotud riske. Sellepärast on siin loos vähe juttu uue, 2014 2020 ühtekuuluvuspoliitika positiivsetest külgedest

More information

ICT SURVEY IN ESTONIA

ICT SURVEY IN ESTONIA 3 LogOn Baltic Regional reports 22:2007 ICT SURVEY IN ESTONIA Seren Eilmann and Tomi Solakivi 4 Tartu Science Park 185 Riia st, 51014 Tartu, Estonia And Turku School of Economics Rehtorinpellonkatu 3,

More information

Cost optimal and nearly zero energy performance requirements for buildings in Estonia

Cost optimal and nearly zero energy performance requirements for buildings in Estonia Estonian Journal of Engineering, 2013, 19, 3, 183 202 doi: 10.3176/eng.2013.3.02 Cost optimal and nearly zero energy performance requirements for buildings in Estonia Jarek Kurnitski a, Arto Saari b, Targo

More information

Me elame ajal, mil inim- ja ühiskonna uurimise

Me elame ajal, mil inim- ja ühiskonna uurimise A J A L O O T E O O R I A Kultuuriajaloo ühtsus ja mitmekesisus Peter Burke Me elame ajal, mil inim- ja ühiskonna uurimise vallas on käimas nn. kultuuriline pööre. Kultuuriuuringud [cultural studies] lokkavad

More information

Migration of Native Android Applications to HTML5

Migration of Native Android Applications to HTML5 UNIVERSITY OF TARTU FACULTY OF MATHEMATICS AND COMPUTER SCIENCE Institute of Computer Science Oleg Petšjonkin Migration of Native Android Applications to HTML5 Master Thesis (30 EAP) Supervisor: Satish

More information